Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Uus koolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub 07/03/2017

10.01.2017 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub uus koolitus Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle. Koolituse viib läbi Teder Law Firm jurist Martina Proosa.

Koolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” annab riikliku järelevalve tegemiseks vajalikke teadmisi.

Ehitusseadustik määrab kindlaks, kes ja millistel juhtudel teevad ehitamise, ehitise ja ehitise kasutamise üle järelevalvet. Seda, kuidas täpsemalt järelevalvet läbi viiakse, ehitusseadustik ei reguleeri.

Koolituse lektor on Martina Proosa, kes on pikaajalise ja mitmekülgse kogemusega jurist, kes on viimased üheksa aastat tegutsenud ruumilise planeerimise ja ehitamise valdkonnas.

Martina Proosa on käsiraamatu “Uus ehitusseadustik ja ehitamine” autor.

Koolitus Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle toimub 07/03/2017 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Statistika: mitteeluruumide ehituslubade ja kasutuslubade arv vähenes

10.01.2017 Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel sai 2016 III kvartalis kasutusloa 216 mitteeluruumi kasuliku pinnaga 194 200 m². Aastataguse ajaga võrreldes vähenes kasutusloa saanud ehk valminud mitteeluruumide arv 30%, kuid nende pind suurenes 15%.

See tähendab, et 2016 III kasutusloa saanud mitteeluruumid olid aastatagusest suurema pindalaga.

Sama kehtib mitteeluruumide ehituslubade kohta. 2016 III kvartalis sai ehitusloa 603 mitteeluruumi pinnaga 306 900 m² ehk aastatagusest 22% vähem mitteeluruume, mille pindala on sama suur kui aasta tagasi.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Sooduspakkumine käsiraamatule “Kuidas müüa kinnisvara?”

09.01.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“ keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui kord-paar kogu elu jooksul. Samal ajal on rahalises mõttes sageli tegemist ühe elu suurima tehinguga nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks.

Vaatame kogu kinnisvara müümise protsessialgusest lõpuni ehk müügimõtete tekkimisest kuni valduse üleandmise vormistamiseni. Käsiraamat on praktilise joonega. Antud käsiraamat annab lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müügiprotsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Kasuta Kinnisvarakooli raamatupoes kupongi “Jõulud2016” ning see raamat on sulle -10% soodsam.
Pakkumine kehtib kuni 15/01/2017.

Lisainfo

Raamatus on 224 lehekülge.
Käsiraamatu sisukorra ja eessõnaga saab tutvuda siin (pdf-fail).
Ilmumine 2015
ISBN 978-9949-9655-2-6
Kirjastaja: Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara: Sõnum ühistutele – ärge tapke kaaskodanikke!

09.01.2017 Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvarahalduse kvaliteedijuht Heliis Anto ütles, et külmade ja lumesajuga ning sellele järgnenud sulaperioodiga on majadele tekkinud taas esimesed jääpurikad, mis on ohuks inimeste eludele.

„Hoidke katused puhtad, kõik inimesed tahavad jõuda oma pere juurde sooja koju, mitte lõpetada haiglavoodis ainuüksi seetõttu, et ihne ühistu on otsustanud paarsada eurot säästa,“ sõnas Anto.

„Lume- ja purikatõrje on meie kliimas viilkatuste puhul mitte võimalus, vaid kohustus. Karmide tagajärgedega õnnetuste korral võetakse ühistu juhatuse liikmed ka kriminaalkorras vastutusele,“ hoiatas Anto.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

Arco Vara: Eesti korterituru 12-2016 ja 2016 aasta lühiülevaade

09.01.2017 Mihkel Eliste

2016. aastal jätkus nii tehingute arvu kui hinnatasemete kasv

Möödunud aastal tehti Eestis 20 725 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli võrrelduna 2015. aastaga kasvanud 3,2% (2015. aastal 2014. a. suhtes 9,2%), tehingute koguväärtus kasvas 8,2% ehk 97,2 miljoni euro võrra (2015. aastal 2014. a. suhtes 22,4%). Korterituru üle-Eestiline kasv 2016. aastal aeglustus, mille juures tehingute arvu kui tehingute koguväärtuse muutused tulenesid valdavalt Harjumaal toimuvast. Alates 2012. aastast on mediaanhinna kasv olnud aritmeetilise keskmise hinnataseme kasvust mõnevõrra kiirem, sarnane trend püsis ka 2016. aastal. Tehingute koguväärtuse, tehingute arvu kui ka keskmise korteritehingu hinna kasv on võrrelduna varasemate aastatega asunud pidurduma, mis tuleneb ennekõike Tallinnas ja selle lähipiirkondades aset leidvast korterituru aktiivsuse stabiliseerumisest.

Jõulukuul esinev hinnakasv osutus oodatust kõrgemaks, püstitati uus rekord

Detsembris tehti Eestis 1 833 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli sealjuures võrrelduna novembriga kasvanud 1,7% ja võrrelduna 2015. aasta sama ajaga kasvanud 3,8%. Nii Tartus kui Tallinnas tehtud tehingud moodustasid kõikidest tehingutest 59%, osakaal suurenes võrreldes varasemate kuudega märkimisväärselt.

Erinevalt tehingute arvu tagasihoidlikuks kujunenud kasvust kasvas detsembris Eestis korteritehingute ruutmeetri mediaanhind 1 326 euroni, mida oli 12% rohkem kui novembris ja samuti 12% rohkem kui 2015. aasta detsembris. Niivõrd kõrget mediaanhinna taset ei ole Eestis varasemalt esinenud, kõrgeim mediaanhinna tase oli varasemalt 2007. aasta aprillis (1 270 €/m2).

Tehtud tehingute koguväärtuseks kujunes 136,8 miljonit eurot, mida oli novembrist 20% ehk 22,7 miljonit rohkem ja 2015. aasta detsembrist 15% ehk 17,8 miljonit rohkem. Korteritehinguid tehakse endiselt üsnagi sarnases mahus, kuid seda pidevalt kasvavatel hinnatasemetel.

Detsembris aset leidnud oodatust kiirem hinnataseme kasv leidis aset nii elamufondi mõistes vanemate korterite kui ka uusehitiste osas. Vanemate ehk järelturu korterite mediaanhinna kasv oli detsembris ligi kolm korda kiirem (20%) kui uusehitiste puhul (7%), mis tuleneb ennekõike hilinevast hinnakasvust Eesti piirkondades, kus uusarendusi valdavalt ei esine.

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2006-2016

*2016. a. detsembri andmete osas on tegemist esmahinnanguga, möödunud kuu täpsustatud andmed avaldatakse iga kuu 10ndal kuupäeval
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas märkimisväärne nii tehingute arvu kui hinnataseme kasv, püstitati samuti uus rekord

Tallinnas tehti detsembris 937 korteritehingut, mida oli koguni 18% rohkem kui novembris kuid kõigest 3,8% rohkem kui 2015. aasta samal ajal. Tehtud tehingute mediaanhinnaks kujunes rekordilised 1 679 €/m2, mida oli võrrelduna novembriga 7,1% rohkem ja võrrelduna eelnenud aasta detsembriga 8,6% rohkem.

Hinnakasvu vedasid ainuüksi uusarendused, järelturul olevate vanemate korterelamute osas leidis aset kõigest 0,9%-line hinnakasv ning juba kasutusloa saanud uusarendused langesid üldise hinnakasvu esinemise kiuste tehtud tehingute lõikes 2,7% (võrreldes 2015. aastaga -5,4%).

Korteriturul ei ole hinnakasv olnud tingitud kõikide ostetud-müüdud varade kallinemisest, vaid jõulukuule omaselt tehtavate emotsiooniostude taustal olid statistilised keskmised enim mõjutatud uutest ja kallimatest korteritest. Novembris moodustasid uute korteritega tehtud tehingud kõikidest korteritehingutest Tallinnas 27%, käesoleva ülevaate kirjutamise ajaks ei ole statistilisi andmeid veel avaldatud, kuid on oodata, et uute korteritega tehtud tehingute arv ületas 30% piiri.

Tehtud tehingute koguväärtuseks kujunes detsembris 95,2 miljonit eurot, mida oli võrreldes novembriga 29% ehk 21,7 miljonit eurot rohkem ja 2015. aasta detsembrist 10% ehk 8,8 miljonit rohkem. Uusarendusi müüakse aina kallimatel hinnatasemetel, mis tõstab nii tehingute koguväärtust kui keskmise korteritehingu väärtust.

Tallinna ja selle lähipiirkondade korteriturul on korteripakkumiste arv alates aprillist sisuliselt pidevalt langenud, pakkumiste arv on nimetatud perioodil vähenenud ~ 10%. Langeva pakkumiste arvu taustal on pakkumispõhised hinnad aga alates septembrist mõnevõrra kasvanud (~3%).

Ühe tehtud korteritehingu kohta oli detsembris Harjumaal pakkumisel 5,5 korterit (2015. aasta detsembris 5,9). Tehingute arvu kasvu on saatnud pakkumiste arvu langus, millest tulenevalt võib kujuneda surve hinnatasemete edasiseks kasvuks. Olukorras, kus ehitushinnad on stabiilsed, kuid kruntide hinnad on paljude arendajate jaoks liialt kallid, ei ole lähitulevikus näha ehitussektoris eratellimuste mahu osas kuigi suurt kasvu ning sellest tulenevalt lisanduvate korterite hulgalist lisapakkumist.

Käesoleva aasta jaanuaris on ennekõike oodata iga-aastast kinnisvaraturu jahenemist, mida saadab hooajaliselt langev tehingute arv ja mõningal määral langev hinnatase. 2015. aasta jaanuaris langes tehingute arv Tallinna linnas võrreldes detsembriga 39% ja mediaanhind 6,4%.

Tartus leidis detsembris aset mõõdukas hinnakasv

Tartus tehti detsembris 141 korteritehingut, mida oli 6,6% vähem kui novembris kuid koguni 31% rohkem kui 2015. aasta detsembris. Korteritehingute mediaanhinnaks kujunes 1 307 €/m2, mis oli võrrelduna novembriga kasvanud 7,1% ja võrrelduna 2015. aasta sama kuuga 14%. Tehingute arv vähenes järelturu objektide osas (nii puit- kui kivikonstruktsioonis korterelamutes) kuid kasvas perioodil 2001-2016 ehitatud korterelamutes tehtud tehingute arvelt, mis ühtlasi tõstsid ka statistilisi keskmisi hinnatasemeid.

Pärnus möödus jõulukuu madala tehinguaktiivsuse, kuid kasvava hinnataseme saatel

Detsembris tehti Pärnus 54 korteritehingut, mida oli 34% vähem kui novembris ja 10% vähem kui 2015. aasta samal perioodil. Tehingute mediaanhinnaks kujunes detsembris 1 010 €/m2, mis oli võrrelduna novembriga kasvanud 17% ja võrrelduna varasema aasta detsembriga 15%. Erinevalt novembrist oli detsembris vähenenud väga madalatel hinnatasemetel tehtud tehingute arv kui ka 1- ja 4-toaliste korteritega tehtud tehingud.

Alus – Maa-amet 05.01.2017

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

Novembris peatus majutusettevõtetes rohkem turiste kui aasta eest

09.01.2017 Statistikaamet

Eesti majutusettevõtetes peatus 2016. aasta novembris 216 000 sise- ja välisturisti, mida oli 4% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.

Eelmise aasta novembriga võrreldes suurenes majutusettevõtete teenuseid kasutanud turistide arv 8500 võrra. Välisturistid moodustasid 60% turistide koguarvust. Kokku kasutas 2016. aasta novembris majutusettevõtete teenuseid 129 000 välisturisti ehk 4% enam kui 2015. aasta novembris. 78% välisturistidest saabus Euroopa Liidu riikidest. 49% majutusettevõtetes peatunud välisturistidest saabus Soomest, 13% Venemaalt ning 9% Lätist. Võrreldes 2015. aasta novembriga on Soome, Venemaa ja Läti turistide arv kasvanud vastavalt 2%, 17% ja 16%. Samuti saabus rohkem turiste Rootsist, Leedust, Norrast ja Suurbritanniast. Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 66% tuli Eestisse puhkama, 26% oli tööreisil ning ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus. Välisturistid eelistasid enim Tallinna (77% majutatud välisturistidest), Pärnu linna (7%), Tartu linna (5%) ja Ida-Viru maakonna (3%) majutusettevõtteid.

Novembris peatus majutusettevõtetes 86 000 siseturisti, mis on 3000 turisti enam kui 2015. aasta novembris. Puhkusereisil oli 57% ja tööreisil 31% siseturistidest. Harju maakonnas peatus 32%, Pärnu maakonnas 15%, Tartu maakonnas 13% ja Ida-Viru maakonnas 9% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Novembris pakkus külastajatele teenust 915 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 19 000 tuba ja 43 000 voodikohta. Täidetud oli 41% tubadest ja 31% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 36 eurot, mis oli sama kallis kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 41 eurot, Tartu maakonnas 34 eurot, Pärnu maakonnas 28 eurot ja Ida-Viru maakonnas 29 eurot.

**Majutamine piirkonniti, november 2016**
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	915	197	55	106	256	301
Toad	19 157	8 428	1 058	1 591	4 211	3 869
Voodikohad	43 195	17 886	2 329	3 951	9 623	9 406
Tubade täitumus, %	41	53	41	20	34	29
Voodikohtade täitumus, %	31	43	33	16	27	19
Majutatud	215 515	130 318	11 897	9 699	33 059	30 542
Ööbimised	404 841	230 284	23 378	18 425	77 801	54 953
Eesti elanikud	145 690	45 363	13 292	14 578	34 824	37 633
väliskülastajad	259 151	184 921	10 086	3 847	42 977	17 320
Ööpäeva keskmine maksumus, €	36	41	29	29	27	31

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.12.2016. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 18 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

RE/MAX alustab aastat uue kinnisvarabüroo avamisega Tartus

09.01.2017 Heiti Karafin

Aasta algusest tegutseb Tartus maailma suurima kinnisvaravah endaja RE/MAX kaubamärgi all uus maakleribüroo RE/MAX Aaba Kinnisvara. Alates 2004. aastast Aaba Kinnisvara kaubamärki kasutanud ettevõte, mida juhib kutseline maakler Eneken Tikk, hakkab nüüdsest kasutama RE/MAX oskusteavet ja ülemaailmse müügivõrgustiku eeliseid.

„Usume, et rahvusvaheline haare ja müügivõtted aitavad meile luua tugeva konkurentsieelise Lõuna – Eesti kinnisvaravahenduse turu haaramisel,“ ütles RE/MAX Aaba Kinnisvara tegevjuht Eneken Tikk. „Lisaks näeme, et tuntud kaubamärgi kasutuselevõtmine võimaldab meil kiiremini minna edasi plaaniga kasvatada meeskond 15 maaklerini, mis teeb meist Tartu ühe tugevaima vahendusettevõtte ja võimaldab pakkuda Lõuna -Eesti klientidele praegusest veelgi kvaliteetsemat maakleriteenust.“

Tartu büroo avamise järel on plaan RE/MAX logo kandvate vahendusettevõtete võrku veelgi laiendada.

„Esimene prioriteet on kinnitada kanda veel tugevamalt seal, kus juba kohal oleme ehk pealinnas. Lähiaja eesmärk on avada Tallinnas veel 2-3 frantsiisilepingu alusel töötavat maakleribürood,“ kergitas tulevikuplaanidelt saladuseloori RE/MAX Estonia juhatuse liige Heiti Karafin. „Hetkel liigume kindlalt kursil kasvatada Eestis RE/MAX kaubamärgi all tegutsejate arv 100 maaklerini ja saada kõige konkurentsivõimelisemaks maakleribürooks Eestis.

RE/MAX on esindatud enam kui 100 riigis üle maailma. Hetkel opereerib RE/MAX Tallinnas ja Harjumaal ning Tartus kokku 6 maakleribürooga. RE/MAX kaubamärgi all tegutseb Eestis 60 ja Euroopas üle 18 000 kinnisvaramaakleri.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Flash comment Estonia – Prices increased by 0.1% in 2016

09.01.2017 Tõnu Toompark

Consumer price index increased by 0.1% in 2016. Higher excise taxes on alcohol, tobacco, and motor fuels contributed positively, while cheaper energy had the biggest negative impact on prices. The prices of alcoholic beverages and tobacco were around 6% higher than in 2015.

Heat energy were 9%, pipeline gas 20%, and motor fuels 4% cheaper than in 2015. Nevertheless, due to a gradual rise in oil prices since January 2016, and a hike in excise taxes in February 2016, the prices of motor fuels have started to rise. In December 2016, gasoline and diesel prices were already 16% higher than one year before.

In 2017, inflation in Estonia is expected to accelerate to around 3%, due to more expensive commodities, and new rounds of excise tax hikes on alcohol, tobacco, and fuels. In 2014-2016 average price level remained flat in Estonia, prices increased last time in 2013 (+2.8%).

Hinnakasv oli detsembris viimase kolme aasta kiireim

06.01.2017 Rasmus Kattai

Detsembris mõjutasid inflatsiooni kõige enam kütused, hooajalised kaubad, aga ka lennupiletid
2016. aasta keskmine hinnakasv jäi nulli lähedale
2017. aastal kiireneb inflatsioon 3% kanti

Tarbijahindade kasv kiirenes detsembris nii Eestis kui ka euroalal tervikuna. Eestis kiirenes inflatsioon detsembris 1,0%lt 2,2%ni, euroala ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon ulatus samal ajal 1,1%ni. Aasta esimesel poolel toimunud hinnalanguse tõttu jäi möödunud aasta keskmine inflatsioon nulli lähedale (0,1%). Detsembri hinnakasvus andsid tooni iga-aastased hooajalised tegurid: puu- ja köögiviljade kallinemine, alkoholi ning riiete ja jalatsite allahindlused. Tavapäraseks on muutumas lennupiletite hindade suur hüplikkus − detsembris kallinesid lennupiletid novembriga võrreldes 30% ja põhjustasid poole kuisest tarbijakorvi hinnakasvust.

Viimastel kuudel kiirenes inflatsioon peamiselt energia hindade kallinemise tõttu. Juba eelmise aasta algusest maailmaturul kallinema hakanud nafta tõstis eelmise aasta jooksul mootorikütuste hindu 20%. 2016. aasta alguses hakkasid maailmaturul kallinema ka toiduained. Need mõjud avaldusid tarbijahindades tugevamalt teisel poolaastal, kuid toiduainete kallinemine muutus laiapõhjaliseks alles aasta viimastel kuudel. Toiduained, sh alkohol ja tubakas, kallinesid aasta kokkuvõttes 1,6%.

Eesti majanduse olukord oli eelmisel aastal kaupade ja teenuste kallinemiseks küll soodne, ent märgatavat hinnakasvu see kaasa ei toonud. Suhteliselt kiire palgakasv aitas kaasa tarbijate ostujõu suurenemisele. Sissetulekute kasvu soodustas ka hõive suurenemine. Alusinflatsioon (teenuste ja tööstuskaupade hinnakasv) oli kogu aasta vältel siiski väike, sest tänu kesistele hinnasurvetele välismajanduses jätkasid tööstustoodete impordihinnad langemist. Lisaks takistas alusinflatsiooni kiirenemist tarbijate suurenenud säästmine, mis piiras nõudluspoolset hinnasurvet.

2017. aastal kujuneb Eesti hinnakasv eeldatavalt kiiremaks kui euroalal keskmiselt. Selle taga on eelkõige aktsiisitõusude mõju. Aasta keskmiseks hinnakasvuks kujuneb Eesti Panga detsembriprognoosi kohaselt 2,8%.

Tarbijahinnaindeksi muutust mõjutas detsembris enim mootorikütus

06.01.2017 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta detsembris võrreldes novembriga 0,4% ja võrreldes 2015. aasta detsembriga 2,2%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2015. aasta detsembriga võrreldes 2,3% ja teenused 2,0% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on 2015. aasta detsembriga võrreldes tõusnud 5,5% ja mittereguleeritavad hinnad 1,4%.

2015. aasta detsembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse hinnatõus. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 16,7% ja bensiin 16,1% kallim. Suuremat mõju indeksile avaldas veel toidu 2,1% ning alkohoolsete jookide (5,5%) ja tubaka (8,5%) kallinemine. 2015. aasta detsembriga võrreldes olid piim, piimatooted ja munad 2,8%, köögivili 4,6% ning kala ja kalatooted 8,7% kallimad. Toidukaupadest on enim kallinenud töödeldud puuvili (28%), suhkur (27%) ja värske kala (23%).

Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes üle 2,2% 2013. aasta augustis, mil muutus oli 2,9%.

Novembriga võrreldes oli detsembris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks mootorikütuse hinnatõus. Bensiin kallines kuuga 5% ning diislikütus 5,6%. Suuremat mõju indeksile avaldas veel toidu 1,3% kallinemine, millest põhiosa andsid 9% kallinenud köögivili ning 2,2% kallinenud piim, piimatooted ja munad.

**Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, detsember 2016**
Kaubagrupp	Detsember 2015 – detsember 2016, %	November 2016 – detsember 2016, %
KOKKU	2,2	0,4
Toit ja mittealkohoolsed joogid	2,3	1,2
Alkohoolsed joogid ja tubakas	6,4	-1,2
Riietus ja jalatsid	1,3	-1,7
Eluase	2,0	-0,8
Majapidamine	-0,8	-0,3
Tervishoid	2,2	-0,3
Transport	5,0	3,1
Side	-1,7	0,0
Vaba aeg	-1,4	0,3
Haridus ja lasteasutused	5,4	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	2,9	-0,4
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,1	0,7

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Adaur Grupp: korteritehingute aastakokkuvõte 2016

06.01.2017 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutasid enim soojusenergia ja alkohol

06.01.2017 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeks tõusis 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes 0,1%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurimaks mõjutajaks olid alkohoolsed joogid ja tubakas. Sealjuures kallinesid alkohoolsed joogid 6,7% ja tubakatooted 5,5%. Suuremat mõju aastamuutusele avaldasid veel elekter, soojusenergia ja küte, kus soojusenergia odavnes 9,1% ja torugaas 20,1%, kodudesse jõudnud elekter kallines 2%. Hoolimata aastalõpu hinnatõusust jäi mootorikütus aasta keskmisi võrreldes 4% odavamaks kui 2015. aastal.

2016. aastal kallinesid eelmise aasta keskmisega võrreldes toidukaupadest enim ehk 21% töödeldud puuvili ja suhkur ning odavnesid väherasvane piim (10%) ning värske köögivili (7%).

**Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, 2016**
Kaubagrupp	2015–2016, %
KOKKU	0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid	0,0
Alkohoolsed joogid ja tubakas	6,4
Riietus ja jalatsid	3,4
Eluase	-1,7
Majapidamine	0,2
Tervishoid	1,8
Transport	-3,0
Side	-1,5
Vaba aeg	1,2
Haridus ja lasteasutused	-8,1
Söömine väljaspool kodu, majutus	3,1
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,1

Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Gaiļezers’i korteriarendusprojekti I etapi käivitamine – Mežciems’i piirkond, Riia

06.01.2017 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus kontserni kuuluv SIA Merks on käivitanud Riias Mežciems’i piirkonnas „Gaiļezers’i majade“ korteriarendusprojekti. Arendus hõlmab kuute kortermaja 192 korteriga Līduma, Gaiļezera ja Hipokrāta tänavate vahelisel alal.

Esimeses etapis alustab ettevõte kolme 9-korruselise hoone ehitust ja ehitustööde valmimine on plaaneeritud 2017. aasta lõppu. Kortermajad asuvad Gaiļezers’i järve kaldal ning on ümbritsetud parkimiskohtade, kõrghaljastuse ning kõnniteedega.

Gaiļezers’i arendusprojekti I etapis on kokku 96 2-4-toalist korterit suurusega vahemikus 60-104 ruutmeetrit. Korteritel on avarad rõdud ja hästi läbi mõeldud planeeringud. Panipaigad asuvad hoone esimesel korrusel ning parkimiskohad majade ümber. Turvalisuse tagavad eraldi sissepääsud, videokaameraga fonolukk ning turvakaamerad hoone katusel. Koduostja saab valida erinevate elu- ja vannitoa siseviimistluspakettide vahel. Korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 1400–1600 eurot.

SIA Merks on Läti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid ning kuulub Läti juhtivate elukondliku kinnisvara arendajate sekka.

Kinnisvarakoolis uus “Üüriinvesteeringute koolitus: lühi- ja pikaajaline üürimine”

06.01.2017 Margot Toompark

02/02/2017 toimub uue vormi ja sisu saanud “Üüriinvesteeringute koolitus: lühi- ja pikaajaline üürimine.“

Üüriinvesteeringute koolituse eesmärk on anda osalejatele teadmisi pikaajalise kui ka lühiajalise üüriäri olemusest ja toimemehhanismidest ning õiguslikust regulatsioonist.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark räägib üürituru majanduslikest aspektidest ja Raid & Ko jurist Evi Hindpere jagab selgitusi üürituru juriidilisestest aspektidest.

Üüriinvesteeringute koolitus toimub 02/02/2017 kell 10.00-17:15 (8 akadeemilist tundi) Tallinnas.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Triin Siidirätsep
Kinnisvarakool OÜ
+372 506 2278
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2016 IV kvartal

05.01.2017 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad täpsustumisel vähesel määral muutuda.