Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Tallinna korter kallines mullu 6,6 protsenti

11.01.2016 Tõnu Toompark

Tallinna korteri ruutmeeter maksis 2015. aastal keskmiselt 1547 eurot, mis on 6,6 protsenti rohkem kui aasta varem, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

Mullu tehti Tallinnas 8769 korteritehingut, mis on 16,2 protsenti enam kui 2014. aastal. Linnaosadest tehti enim tehinguid Kesklinnas ja Lasnamäel.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul oli 2015. aasta kinnisvaraturul tõeline rahuaeg. “Keegi ei oota suurt tõusu või langust ja jätkuv stabiilsus on kõige tervislikum,” ütles Vahter.

“Kinnisvaraturg jääb sarnaseks ka 2016. aastal. Laen on odav ja tehakse suhteliselt palju tehinguid, aga hinnad ei tõuse. Kui mõni arendaja kipub ahneks minema, siis näeb turg selle läbi ja kaup ei liigu,” rääkis Vahter.

2015. aasta detsembris tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1447 ostu-müügitehingut, mis on 27,4 protsenti enam kui novembris. Detsembris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 1555 eurot, mis on novembriga samal tasemel. Kalleim korter müüdi 534 000 ning odavaim 1000 euro eest.

Detsembris müüdi Tallinnas 27 hoonestatud krunti, mis on kolme võrra enam kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi 400 000 ning soodsaim 28 000 euro eest.

Möödunud kuul müüdi 11 krunti, mis on viie võrra enam kui novembris. Kalleim hoonestamata krunt müüdi detsembris 216 000 ja odavaim 4 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

DTZ: uued turuülevaated 2015 III kvartal

11.01.2016 Tõnu Toompark

Ilmunud on uued ingliskeelsed DTZ ülevaated 2015. aasta III kvartali kohta.

Investment Market Update Baltic States Q3 2015

DTZ Property Times Baltic Office Q3 2015

DTZ Property Times Baltic Retail Q3 2015

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Majanduskliima on Eestis rahuldav, 6 kuu väljavaated mõõdukalt positiivsed

11.01.2016 Tõnu Toompark

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide-analüütikute hinnangul on majanduskliima Eestis rahuldav (4,9 punkti skaalal 1-9). Majanduse praegusele üldolukorrale antud hinnang (4,3 punkti) on küll viimaste aastate madalaim ja 1,1, punkti võrra madalam ka ekspertide septembri hinnangust, kuid 6 kuu pärast peaks Eesti majandusseis natuke parem olema (hinnang 5,5).

Kui eratarbimise olukord on väga hea, siis investeeringute olukorda hindasid EKI eksperdid detsembris ebarahuldavaks. Põhjuseks investeeringute mahu arvestatav vähenemine. EKI tööstusettevõtete investeeringute uuring näitas, et ettevõtjad investeerisid 2015. a vähem kui veel aasta algul oli prognoositud. Iga kümnes ettevõtja ei investeerinud üldse ja 27% ettevõtetel investeeringud vähenesid. Ka 2016. aastaks ettevõtjate poolt olulist investeeringute kasvu ei prognoosita ja olulisemateks investeeringuid takistavateks teguriteks on madal nõudlus ja finantside nappus.

Võrreldes Eesti praegust majandusolukorda aastatagusega, on eksperdid seda meelt, et investeeringute osas on olukord on läinud halvemaks ja eratarbimise osas muutunud paremaks. Majanduse olukord tervikuna on halvenenud ja majanduskliima indeks oli detsembris 1,1 punkti madalam kui aasta tagasi.

Ettevõtjate ja tarbijate hinnanguid koondav majandususaldusindeks oli detsembris pikaajalise keskmise tasemel (100). Hea on ärikonjunktuur kaubanduses ja tarbijate kindlustunne, alla tavapärast on kindlustunne tööstusettevõtetel. Ehitussektori kindlustunne on alla tavapärast, kuid aastaga oluliselt paranenud.

Tarbijate kindlustunnet on aidanud suurendada madal töötus, suurenenud sissetulekud ja puuduv inflatsioon. Toidu hinnad on tarbija jaoks aastaga 1,5% odavnenud ja EKI pere nädala ostukorv maksis detsembris 68 eurot.

EKI prognoosib 2016 aastaks 2,5% SKP kasvu, 1% tarbijahindade tõusu ja 5,7% tööpuudust. Keskmine palk peaks jõudma 1105 euroni ja kuna inflatsioon on madal, siis reaalpalgad kasvavad 3.2%.

EKI direktor Marje Josing ütles: Euroopas on majandususaldus liikunud viimastel kuudel tõusutrendis ja mitmel Eestile olulisel turul on majanduskonjunktuur hea (Rootsi, Läti, Leedu). Samas püsivad kõik eelmisel aastal esile kerkinud geopoliitilised riskid (jätkuv Ukraina-Venemaa konflikt, Süüria sõda, pagulaskriis, terrorismioht) ja need võivad negatiivselt mõjutada ka majandust. Selle aasta ettevõtjate olulisimaks eesmärgiks on suurendada tootlikkust ja olla väga aktiivne eksporditurgudel. Ainult ekspordi kasv tagab selle, et toimuv sissetulekute ja tarbimise kasv on jätkusuutlik.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Arco Vara 2015. aasta Eesti kinnisvaraturu ülevaade

11.01.2016 Anne Oja

2015. aasta Eesti kinnisvaraturu ülevaade – tehingu keskmine hind tõusis kiiremini kui tehingute arv.

Aasta kokkuvõttes tõusis Eesti kinnisvaratehingute rahaline maht ja tehingu keskmine hind kiiremini, kui tehingute arv. Statistikas avalduva kinnisvara hinnakasvu mootoriks olid eelkõige Tallinna ja Harjumaa tehingud uute korteritega ning suurtehingutega päädinud tavapärasest kõrgem huvi rahavooga ärikinnisvara vastu. 2016. aastal on oodata, et suurte välisinvestorite raha tuleb kinnisvarasse juurde, kuna Euroopa Keskpank jätkab raha trükkimist.

2014. ja 2015. aasta võrdlusena saab välja tuua, et tehingute arv kasvas ligikaudu 3,2%, tehingute rahaline maht 20,3% ja tehingu keskmine hind 16,5%. Need andmed võivad lähikuudel statistika korrigeerimise tõttu pisut muutuda.

Maa-ameti andmetel toimus Eestis 2015. aasta neljandas kvartalis 12 258 notariaalset ostu-müügitehingut kogusummas 822,5 mln eurot. Kinnisvaratehingu keskmiseks väärtuseks oli neljandas kvartalis 67 097 eurot ehk 18,5% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Tehingute arv jäi seejuures eelmise aasta tasemele ning koguväärtus kasvas 18,8%.

2015. aasta kolmandas kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 14 414 tehingut ligikaudu 828 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati kolmandas kvartalis kokku 13 502 kinnisvara tehingut 644 miljoni euro väärtuses. Kokku vahetas kolmanda kvartali jooksul omanikku 27 767 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 29 559 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Harju maakonnas.

Kinnisvara hinnaindeks kasvas 2015. aasta kolmandas kvartalis võrreldes 2014. aasta kolmanda kvartaliga 6,3%. Eelmise kvartali võrdluses olulisi muutusi ei toimunud. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 8,0%, hoonestamata maa hinnaindeks 0,6% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 7,6%.

Kinnisvara ostu-müügitehingud

Allikad: Statistikaamet, Maa-amet

Kui metsa- ja haritava maa tehinguid mitte arvestada, võib öelda, et Eesti kinnisvaraturg on kõigis ülejäänud sektorites Tallinna- ning Harjumaa keskne. Lisaks on kinnisvaraturg tugevalt hooajaline ja tehingute maht varieerub kvartaliti. Kinnisvaraturu aktiivsust, hinnadünaamikat ja laenutingimusi mõjutavad olulisel määral ka globaalne majanduskliima, Eesti majandusnäitajad ning majanduskasvu prognoosid.

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,7% ja ulatus jooksevhindades 5,1 mld euroni. SKP kasvu mõjutas enim kaubanduse, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtuse suurenemine. Eesti majanduse suurimad pidurdajad olid ehitus, transport ja töötlev tööstus. Ehituse lisandväärtuse langust põhjustas jätkuvalt vähenev ehitusmaht. Töötleva tööstuse lisandväärtus kahanes enam kui pooltel tegevusaladel. Kaupade ja teenuste eksport ning import kahanesid kumbki hinnamõjusid arvesse võttes 3%.

Eesti Panga hinnangul võivad tööjõu tootlikkuse ja ekspordi vähenemine viidata Eesti majanduse konkurentsivõime probleemidele. Üleüldise toorme ja toodangu hinnalanguse ning siinse palgakasvu tingimustes ei pruugi Eesti eksportijad välisnõudluse taastumisest täielikult osa saada. Eesti viimaste aastate majanduskasv oli paljuski saavutatud hõive suurendamisega, kuid edaspidi ei ole võimalik hõivet oluliselt kasvatada. Töötuse määr on langenud juba 5,2%ni, mille tõttu kerkis tööturul aktiivsete inimeste osakaal tööealiste hulgas selle sajandi suurimaks.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus 11 kuuga riigile tulusid 7,24 mld ehk 153,6 mln eurot enam kui 2014. aastal. Riigi tulud kasvasid eelneva aastaga võrreldes 2,2% tänu tõhusale maksukogumisele. Enim panustas SKPsse paranenud käibemaksu tasumine. Suuresti ehituses kasutatava välisabi laekumine riigieelarvesse jäi 36,5%ga eelnevale aastale alla.

Majapidamised ei tunneta majandusolukorra halvenemist ja tarbivad varasemast rohkem, kuna suurema hõivatuse tõttu on ka sissetulekud suurenenud. Ka tööturu tähtsamates näitajates on seni vähe märke kidunud majanduskasvust. Hoolimata kahanenud ekspordituludest on töötajaid pigem juurde palgatud ning varasemast paremale palgale. Keskmine brutokuupalk kasvas 2015. aasta kolmandas kvartalis eelneva aastaga võrreldes 6,9% ja brutotunnipalk 6,6%. Kõige enam torkas silma 16,9% suurune palgakasv majutuses ja toitlustuses. Palgakasv kiirenes ka riigisektoris: haridussektoris 9,6%ni ja tervishoiusektoris 8,3%ni. Olulist rolli palkade eeliskasvu juures võrreldes ülejäänud majandusega mängisid kollektiivsed palgakokkulepped.

Eluasemelaenude maht suurenes novembris aasta võrdluses 4%. Uusi eluasemelaene väljastati 81 miljoni euro väärtuses, umbes sama palju kui eelmistel kuudel. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär oli novembris aasta keskmise taseme juures (2,2%). Samal ajal kui baasintressimäärad langesid, eluasemelaenude keskmine intressimarginaal kasvas. Novembris väljastatud ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 2,3%.

Eesti Pank kehtestas alates 2015. aasta märtsist kommertspankadele eluasemelaenude väljastamisel kolm nõuet, mis vähendavad ennetavalt laenubuumi riski. Esimene nõue on, et laenusumma võib olla kuni 85% laenutagatise ehk soetatava eluaseme väärtusest. Teise nõudena peavad kõik laenusoovija igakuised laenu- ja liisingumaksed moodustama kokku kuni 50% tema netosissetulekust. Kolmas nõue piirab eluasemelaenu pikkuse 30 aastale.

Finantsvara tootluse vähenemise tõttu kasvas järsult investorite huvi paigutada oma raha kinnisvarasse. Sellega suurenes taas risk kinnisvarahindade järsuks kukkumiseks. Laenukasvuga seotud süsteemse riski vähendamiseks kehtestas Eesti Pank kommertspankadele alates 1. jaanuarist 2016 0%-lise vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude. Puhvri määr otsustatakse kord kvartalis.

Prognoos

Eesti Panga värskeim 2015. a majanduskasvu prognoos on eelnevast madalam ja küündib 1,2%ni. Ettevõtlussektori tootmisvõimaluste põhjal oleks Eesti majandus suuteline kasvama ligikaudu 3% aastas. 2016. aastal kasvab majandus praeguse prognoosi kohaselt 2,2% ja 2017. aastal 3,1%. Ettevõtetel on praeguseks välja kujunenud tootmisstruktuuri varasemaga võrreldes keerulisem ja kulukam täiendada. Laenuintressimäärad püsivad küll madalad, kuid pankade rahastamisvõimele kujutab jätkuvalt ohtu Rootsi varahindade võimalik langus. Järgneva kolme aasta jooksul inflatsioon kiireneb. Hinnataseme kasvust moodustab olulise osa aktsiisimaksude tõus. Eesti elanike reaalne ostujõud langeb palgatõusule vaatamata. Surve riigi kulusid suurendada tugevneb tööealiste elanike vähenemise ja ülalpeetavate osakaalu tõusu tõttu.

Ülevaate koostaja: Anne Oja, Arco Vara kinnisvaraanalüütik

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Tallinna Peatänava ideekonkurss on avatud

10.01.2016 Tõnu Toompark

Eesti Arhitektuurikeskus, Eesti Arhitektide Liit ja Tallinna linn kuulutasid välja ideekonkursi Tallinnale uue, 21. sajandisse kuuluva peatänava loomiseks vabariigi 100. sünnipäevaks.

Peatänava ideevõistlus on esimeseks osaks Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamise projektist, mille lõppeesmärk on luua Tallinna südalinna inimkeskne ja kaasaegne linnaruum ning ühendada südalinna killustatud toimepiirkonnad tervikuks. Tervikuna hõlmab peatänava projekt Pärnu maantee südalinnapoolset lõiku ja Narva maantee algust, teises etapis ka peatänavaga külgnevaid kvartaleid.

“Täna on Tallinna sisulisel peatänaval magistraal, mida on viis aastakümmet planeeritud ühe mõttega – kuna autosid tuleb juurde, peavad jalakäijad ruumi tegema. Nii on vanalinn Tallinna kesklinnast ära lõigatud, parimad kohad elava kohviku- ja tänavakultuuri jaoks ning meeldivaks aja veetmiseks on kasutuseta, sest jalgsi ning rattaga liikuja sinna mugavalt ja ohutult ei pääse,” selgitas projekti juht, Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg.

“Küll on aga maailmas hulgaliselt näiteid, kus on autostumine otsustavalt tagasi pööratud, loodud magistraalide asemele jagatud linnaruum. See on pannud elama linnakultuuri, kohaliku kaubanduse ja teeninduse ja toonud inimesed autodest välja, ning seda ka põhjamaises kliimas.”

Maailma suurlinnade kogemus kinnitab ka, et kergliiklejate ja ühistranspordi eelistamine ning autoliikluse vähendamine kardetud liikluskaost kaasa ei too. Küll on sellistes piirkondades hüppeliselt kasvanud nii elanike rahulolu linnaruumiga, kui ka kohalike ettevõtete külastatavus ja käibed. Ka Eesti Arhitektuurikeskuse tellitud mudelanalüüs kinnitab, et läbimõeldud ümberkorraldustega liikluses saab suure osa läbivast liiklust peatänavalt kõrvale suunata ilma liikluses olulisi probleeme tekitamata.

Tulevase Tallinna peatänava tüvimõtteks on jagatud linnaruumi kontseptsioon, mis tähendab linnaruumi kasutamise mitmekesistamist, ajaveetmisvõimaluste parandamist, jalgsi ning jalgrattaga liikumise võimaluste parandamist, samuti autoliikluse rahustamist ja turvalisemaks muutmist. “Piltlikult öeldes tahame, et tekiks elav linnasüda kus inimesed viibiks selle pärast et nad tahavad, mitte selle pärast et nad peavad – nagu see on transiittsooni puhul,” selgitas Järg.

Tallinna Peatänava lahendus, mida ideekonkursil otsitakse, peab sobima nii vormilt kui sisult Tallinna kui võimaliku Euroopa rohelise pealinna konteksti. Ideelahenduselt oodatakse Peatänava kogu pikkuses äratuntavat kujundust, mis toetaks piirkonna tänavaruumi elavdamist ja teenuste pakkumist. Peatänav peab olema linnaelanikule ja külastajale meeldivaks ajaviitmis- ja kokkusaamiskohaks.

Konkursil osalemiseks ja kvalifitseerimiseks vajalikud dokumendid tuleb esitada 10. veebruariks, võistlustöid ideekonkursile oodatakse 29. märtsini. Ideekonkursi tingimused ja vajalikud taustamaterjalid on aadressil

Lisainfot Peatänava visiooni kohta leiab ka Peatänava kodulehelt www.peatanav.ee .

Võistlus korraldatakse koostööna Eesti Arhitektide Liidu kureeritava EV 100 arhitektuuriprogrammi “Hea avalik ruum” ja Tallinna linna ning Euroopa Ühtekuuluvusfondi kaasrahastatava Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamise projektiga.

Võistlustööst juhindutakse Peatänava ala edasisel projekteerimisel ja ehitamisel. Tallinna Peatänava avaliku ruumi lahendus või osa sellest on kavas välja ehitada EV 100 programmis Euroopa Ühtekuuluvusfondi ja Tallinna linna vahenditega hiljemalt aastaks 2020. Peatänava projekti toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ühtekuuluvusfond, Tallinna linn, Eesti Arhitektuurikeskus, Eesti Arhitektide Liit, AS Tallinna Sadam, AS Viru Keskus ja mitmed teised kohalikud ettevõtted.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Arco Vara: 2015. aasta oli kinnisvaramaastikul väga vilgas

10.01.2016 Tõnu Toompark

Arco Vara Tallinna vanemmaakler Agur Tammistu kirjutab, et 2015. aasta oli kinnisvaramaastikul väga vilgas. 2016. aastal vaatab aga vastu mitu küsimärki.

Tähelepanuväärne on, et Tallinna ja Harjumaa uusarenduste turule tuli 2015. aastal märkimisväärselt palju uusarendusi ning nende müük sujub kenasti. Ka Arco Vara käivitas taas uusarenduse, alustades Kodulahe elamupiirkonna korterite müüki.

Büroo- ja äripindade müük on samuti aktiveerunud. Olid ajad, kus keegi ei tahtnud büroomaju ehitada. Veelgi vähem mõeldi sellele, et võiks büroomajja moodustada korteriomandid ja neid ettevõtetele müüa. Nüüd on turule tulnud esimesed kinnisvaraarendajad, kes pakuvad üürimise asemel büroopindu müügiks (Novira Capitali arendatav Tallinna südalinna büroohoone Novira Plaza, Triestate arendatav Paldiski mnt äärne büroohoone Laev).

See, et büroopindade müük on läinud päris hästi, näitab ettevõtete kindlustunde paranemist. Kinnisvara julgetakse oma ettevõtte tarbeks osta. Tähelepanuväärne nähtus on ka see, et hotelli tüüpi hoonetes on hakatud arendama väikesi korteriomandeid, mida väikeinvestorid ostavad lausa hulgi, et neid välja üürida. Üüriturg on jätkuvalt likviidne, üür kasvab, üürnikke jätkub.

See, et turule tuli palju uusarendusi, võib 2016. aastal tekitada ka muret. Järelturu korterite ja uusarenduste ruutmeetrihinnad erinevad väga vähe. See võib kaasa tuua hinnakorrektsiooni. Kindel on, et hinnad ei kasva enam.

Mõnda piirkonda on uusarendusi kuhjunud ja kortermaju tuleb veel juurde. Enamus magusate arenduskinnistute detailplaneeringuid on valmis saanud või valmis saamas. Kui kuskil kesklinnas ehitamisega alustatakse, kaovad sealt praegused parklad.

Parkimismaju ei kavandata uute kortermajade ja büroomajadega samas tempos. Ootaks, et lisaks uutele korter- ja büroomajadele tuleks kesklinna juurde ka mõni parkimismaja.

Kinnisvaraarendajad, kes juba omavad detailplaneeringutega maid, võiks tuleval aastal riskide maandamiseks kaasata projekteerimisse ka arenduskogemusega maaklerfirmasid, mis oskavad aidata sihtgrupi, üldise korterite mahu, korterite suuruse ja ostjate ootuse määratlemisega. Erinevalt varasemast ei ole valele sihtgrupile ehitatud elamispindu võimalik enam edukalt maha müüa.

Kui põletavamatest probleemidest rääkida, siis täna me ei tea tegelikult väga täpselt, kui palju inimesi endale korterit või muud kinnisvara otsib, kuhu ja mida nad osta tahavad ning kuidas saavad oma ostu finantseerida. Sageli ei tea inimesed seda ise ka, mida vajavad ning kas suudavad meeldima hakanud elamispinda olemasoleva kinnisvara müügi ja pangalaenu abiga välja osta.

Nõu oskavad anda vaid kogenud kinnisvaravahendajad. Eestis ei ole kinnisvaravahendusega seonduv seadusandlikult reguleeritud. Soovi korral võib kinnisvaratehinguid vahendada kes iganes ja seda ka ilma igasuguse ettevalmistuseta. Piisab, kui lased visiitkaardile trükkida oma nime ja selle, et oled kinnisvaramaakler.

Mida edasi, seda olulisemaks muutub müüja ja ostja jaoks, et kinnisvara vahendaks oma ala professionaal, kes suudab probleeme ennetada, konflikte siluda ning vahel lihtsalt teadmatusest pikaks venima kippuvat protsessi kiirendada.

Kinnisvaraturu reguleerimisel oleks alustuseks hea kasvõi seegi, kui kinnisvaratehinguid võiks vahendada vaid Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) liikmed, sest liit panustab omalt poolt nii liikmesfirmade seaduskuulekusse kui ka kinnisvaramaaklerite koolitusse.

Energia hoidis eelmisel aastal hindu languses

10.01.2016 Rasmus Kattai

2015. aasta läks ajalukku toorme hindade järsu langusega
Valdava osa Eesti hinnalangusest põhjustasid mullu viis kaupa: mootorikütused, soojusenergia, elekter ning liha- ja piimatooted
Alates veebruarist kiirendavad inflatsiooni maksutõusud

Statistikaameti teatel odavnes tarbijakorv detsembris aasta võrdluses 0,9%, novembriga võrreldes langesid tarbijahinnad 0,7%. 2015. aasta kokkuvõttes langes Eesti hinnatase 0,5%. Euroala ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon ulatus detsembris 0,2%ni ning eelmise aasta kokkuvõttes euroala hinnatase esialgsel hinnangul ei muutunud.

2015. aasta läks ajalukku toorme hindade järsu langusega, sest toiduained odavnesid maailmaturul 19% ja nafta hind langes 47%. Toorainete hinnakõikumises on suurt rolli mänginud nii naftatehnoloogia areng, sh kildanafta kasutuselevõtt ja nafta tootmismahu suurenemine, soodsad ilmaolud, ja arenevate turgude majanduskasvu aeglustumine, mille tulemusena on nõudlus toormete järele olnud oodatust kesisem. Kuigi nõudluse ja pakkumise ebakõla tõttu võivad toormed veelgi odavneda, on nende hinnad langenud praeguseks eelmise kümnendi keskpaiga tasemele ja edasiseks odavnemiseks on vähem ruumi.

Eesti tarbijahindade langus oli 2015. aastal kitsapõhjaline, st valdava osa hinnalangusest põhjustasid viis kaupa: mootorikütused, soojusenergia, elekter ning liha- ja piimatooted. Nende kaupade odavnemisel oli aga tarbijahinnaindeksile suur mõju, sest need moodustavad kokku umbes veerandi tarbijate ostukorvist. Ülejäänud tarbijakorv kallines eelmisel aastal 1,4%.

Toiduained, v.a alkohol ja tubakas, odavnesid 2015. aastal 0,5%. Piima- ja lihatoodete hinnalangus oli seejuures üks suurimaid Euroopa Liidu riikides. Eesti toiduainete tootja- ja tarbijahinnad on ka varem maailmaturu tõusu- ja langustsüklitega rohkem kaasa läinud kui enamikes teistes Euroopa Liidu riikides. Seetõttu võib eeldada, et kui toiduainete maailmaturuhinnad tõusule pöörduvad, siis on toiduainete hinnakasv Eesti tarbijate jaoks kiirem kui euroala riikides keskmiselt.

Uue aasta alguses aset leidnud nafta odavnemine hoiab hindade kasvule pöördumist vähemasti aasta esimestel kuudel tagasi. Alates veebruarist kiirendab inflatsiooni mootorikütuse- ja alkoholiaktsiisi tõus. Aktsiisitõusud kergitavad sel aastal inflatsiooni ligikaudu 0,7 protsendipunkti, kuigi tubakaaktsiisi tõstmine juunis hakkab laovarude tõttu jaehindadesse kanduma eeldatavasti alles teisel poolaastal. Administratiivsete tegurite mõju suureneb aasta teisel poolel ka seetõttu, et lõppeb kolm aastat väldanud tasuta kõrghariduse kehtestamise mõju, mis kahandas sel perioodil inflatsiooni 0,3–0,4 protsendipunkti. Kõiki tegureid kokku võttes jääb tarbijahindade kasv 2016. aastal aeglaseks, hinnatase tõuseb prognoosi kohaselt 1,2%.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Consumer prices decreased by 0.5% in 2015

09.01.2016 Tõnu Toompark

Cheaper energy behind the decline in prices
Inflation expected at around 1% in 2016

Consumer prices decreased by 0.5% in Estonia in 2015. Consumer prices declined due to lower energy prices. Motor fuels were 14%, heat energy 4%, and electricity 4%, cheaper than in 2014. On global markets, crude oil prices were around 40% lower than in 2014 in EUR (around 50% cheaper in USD).

Food prices declined by 0.5% in Estonia in 2015. Food prices decreased around the world for the fourth year in a row in 2015, in USD terms, according to FAO. A decline in food prices by around a fifth last year was caused by abundant supplies in the face of a timid world demand and an appreciating US dollar. A hike in excise taxe rates lifted the prices of alcoholic beverages, which had the biggest positive contribution to the CPI in Estonia in 2015.

According to our estimates, in 2016, consumer prices are expected to grow by around 1%, of which 0.7 percentage point is a direct impact from higher excise taxes on alcohol, tobacco, motor fuels and natural gas. The prices of services will be pushed higher by a rapid growth in wages.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne 2013-2014

09.01.2016 Tõnu Toompark

riigi-kinnisvara-valitsemise-koondaruanne-2013-2014

Tarbijahinnaindeksit mõjutas detsembris enim energia

08.01.2016 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,7% ja võrreldes 2014. aasta detsembriga -0,9%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2014. aasta detsembriga võrreldes 0,5% ja teenused 1,5% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta detsembriga võrreldes langenud 3,1% ja mittereguleeritavad hinnad 0,2%.

2014. aasta detsembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim elektri, soojusenergia ja kütte 8,8% odavnemine, kus soojusenergia oli 10,1%, gaas 20% ja kodudesse jõudnud elekter 8,3% odavam kui mullu samal ajal. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütus, mille hind oli 2014. aasta detsembriga võrreldes langenud 12,3%. Piim ja piimatooted olid 8,3% odavamad. Kallinejatest mõjutasid indeksit enim alkohoolsed joogid, mis olid aastataguse ajaga võrreldes 6,8% kallimad. Eelmise aasta detsembriga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kuivatatud puuvili ja pähklid (17%) ning suhkur (14%) ja odavnenud piim (17%) ning või (15%).

Viimati jäi tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes alla -0,9% 2009. aasta detsembris, mil muutus oli -1,7%.

Novembriga võrreldes oli detsembris tarbijahinnaindeksi suurim mõjutaja eluase, kus kodudesse jõudnud elekter odavnes 6% ja üür 5,3%. Suurem mõju indeksi kuumuutusele oli veel kuuga 6% odavnenud mootorikütusel.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, detsember 2015
Kaubagrupp	Detsember 2014 – detsember 2015, %	November 2015 – detsember 2015, %
KOKKU	-0,9	-0,7
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-0,6	0,0
Alkohoolsed joogid ja tubakas	5,4	-0,3
Riietus ja jalatsid	3,5	-1,2
Eluase	-4,8	-2,3
Majapidamine	1,5	0,0
Tervishoid	2,3	-0,3
Transport	-6,9	-2,4
Side	-0,6	-0,1
Vaba aeg	3,3	0,8
Haridus ja lasteasutused	-14,8	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	2,8	-0,5
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,9	0,7

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Eluasemekulud langesid aastaga 1,5%

08.01.2016 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeks langes 2015. aastal 2014. aasta keskmisega võrreldes 0,5%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurim mõjutaja oli mootorikütuse 13,9% odavnemine. Suuremat mõju avaldasid veel kodudesse jõudnud elektri 4,3% ja soojusenergia 3,9% odavnemine ning alkohoolsete jookide 6,1% kallinemine.

2015. aastal kallinesid eelmise aasta keskmisega võrreldes toidukaupadest enim kuivatatud puuvili ja pähklid (24%) ning kohv (13%) ja odavnesid suhkur (18%) ning või (13%).

Viimase viieteistkümne aasta jooksul on tarbijahinnaindeksi aastamuutus olnud negatiivne veel 2009. ja 2014. aastal, mil see oli -0,1%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, 2015
Kaubagrupp	2014–2015, %
KOKKU	-0,5
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-0,5
Alkohoolsed joogid ja tubakas	5,1
Riietus ja jalatsid	2,0
Eluase	-1,5
Majapidamine	1,2
Tervishoid	3,1
Transport	-6,8
Side	1,0
Vaba aeg	2,0
Haridus ja lasteasutused	-19,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	2,8
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,8

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 12-2015

08.01.2016 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Rimi ehitab Pärnu südalinna äri- ja eluhoone

08.01.2016 Tõnu Toompark

Rimi Baltic AB tütarettevõte Kinnisvaravalduse AS poolt Pärnu südalinna arendatav uus äri- ja eluhoone hakkab kandma Martensi maja nime. 2017. aasta kevadeks valmiva 4220 m² netopinnaga viiekordse hoone ehitushange kuulutatakse välja märtsis-aprillis.

Hoone I korrusel hakkab paiknema Rimi kauplus, II-IV korrusel äri- ja teeninduspinnad ning V korrusel korterid.

Arendusprojekti kinnisvarapartneriks oleva Kinnisvaraekspert Pärnu kontori maaklerteenuse juhi Janno Petersoni sõnul lähtuti nime valikul asukohast – paiknemine uue linnasüdame Martensi väljaku juures loob maja ja nime vahel loogilise sideme ning aitab äri- ja eluhoonet just selle asukohaga seostada.

Peterson lisas, et Martensi maja ehitamisega Pikk 12 krundile muutub Pärnu ühe vilkaima ristmiku ümbrus tuntavalt – rajatav 20 m kõrgune äri- ja eluhoone ulatub nii Ringi kui Pika tänava suunal tänavafrondini, asendades endise raudteetaristu hoone uue arhitektuurse väärika mahuga. Toetudes piirkonna ajaloole on Martensi maja fassaadikatteks valitud punased käsitöötellised, vana hoone sünergia edasiandmiseks eksponeeritakse raudteehoone otsafassaad välismahus ja säilitatakse kehand uue hoone sees.

Esimesena Pärnus ja esimeste seas Eestis saab Martensi maja omale innovatiivsed energiavaiad, mis kombineerituna keskkütte ja kaupluse seadmete poolt tekitatava jääkenergiaga teevad ärihoonest energia- ja keskkonnasäästliku hoone. Petersoni arvates on see märgilise tähtsusega samm Pärnu kinnisvaraarenduses, tähendades innovatsiooni kõrval ka madalamaid kütte- ja jahutuskulusid tulevastele omanikele ja üürnikele.

Martensi maja ehitamine täidab tühiku, mis Pärnu äri- ja teeniduspindade turul on alates buumiajast olnud, lisades südalinna kesksesse asukohta täiesti uues kvaliteedis äripindu ja vanalinna vaatega kortereid. Martensi maja valmimisega nihkub südalinna kese veelgi enam uute ärikeskuste piirkonda, kus täna paiknevad juba kaubanduskeskused Port Artur 1 ja 2, Pärnu Keskus ning kuhu aastaks 2018 planeerib linn uue ühistranspordi keskuse valmimist.

Martensi maja arhitektid on Margus Soonets, Jürgen Lepper, Anto Savi OÜ’st BOA, hoone tellijaks ja arendajaks Kinnisvaravalduse AS ning müügi- ja üüriga tegeleb Kinnisvaraekspert Pärnu OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Tallinn rajab õpetajatele soodsad elamispinnad

07.01.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus jätkab munitsipaalkorterite ehitamist, sel aastal alustatakse Lasnamäele, kesklinna naabrusse õpetajate maja ehitamist.

Õpetajate maja kerkib aadressile Uuslinna tn 3a,ehitusprojekt valmib aprilliks ning ehitustöödega on kavas alustada suvel, üürnikud saavad majja sisse kolida 2017. aasta suvel-sügisel.

„Linna haridusasutuste noored õpetajad vajavad eluasemeprobleemi lahendamisel toetust, õpetajate maja annab neile võimaluse linnalt jõukohase üüriga munitsipaaleluruume taotleda,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Uuslinna tn 3a kinnistutele rajatavasse hoonesse on kavandatud 75 korterit. Valmiv elamu saab olema parimate võimalike energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiliste lahendustega. Tegemist on esimese liginullenergia korterelamuga Tallinna linnas ja ka kogu Eestis. „Võimalikult hea tulemuse saamiseks on kaasatud projekteerimisse TTÜ ehitusteaduskonna spetsialistid,“ ütles Võrk.

Õpetajate maja 1-2-toalised üürikorterid on mõeldud õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele. Hoonesse projekteeritakse ka ruumid lapsevankrite ja jalgrataste hoidmiseks ning mänguruum lastele. Projekti eelarveline maksumus on 8,5 miljonit eurot.

Riigihange korterelamute ehitaja leidmiseks korraldatakse kevadel ning ehitustöödega alustatakse eeldatavalt 2016. aasta juulis, sisustatud korterelamud valmivad 2017. aasta sügiseks. Õpetajate maja projekteerib AS Sweco Projekt.

Võrgu sõnul toetab Tallinn õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele üürikorterite ehitamisega linna jaoks vajalikke haridustöötajaid eluasemeprobleemide lahendamisel, nii nagu Mustamäele munitsipaalelamu rajamisega leevendati arstide ja õdede eluasememuret.

Lasnamäele rajatavate korterelamute eluruumid antakse üürile Tallinna Haridusameti haldusalas tegutsevates koolides ja lasteaedades töötavatele õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele. Uuslinna tänav on logistiliselt väga heas asukohas ning on seega sobilik ka teistes linnaosades töötavatele haridustöötajatele.

Elamumajanduse valdkonna investeeringuteks on 2016. aasta eelarvest eraldatud kokku 5 450 000 €. Lisaks õpetajatele korterite ehitamisele jätkub ühiselamu tüüpi hoonete renoveerimine ning valmivad Paljassaare tee 37 ja Sõpruse pst 5 hoonete renoveerimisprojektid, muudeks remonttöödeks ja soetusteks linnavaraameti haldusalas on kavandatud 200 000 €.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Arco Vara: Võlakirjaemissioon

07.01.2016 Tõnu Toompark

Arco Vara AS viis läbi võlakirjaemissiooni, mille käigus emiteeris võlakirju kogumahus 1 120 000 eurot. Võlakirjade väljalaskepäev oli 07.01.2016 ja lunastamispäev on 06.01.2018. Emiteeriti 112 võlakirja nimiväärtusega 10 000 eurot, intressimääraga 12% aastas.

Emiteeritud võlakirjadele tagatist ei antud. Emiteeritud võlakirjade eest on tasutud täies ulatuses. Võlakirjaemissioon viidi läbi kooskõlas väärtpaberituru seaduse § 12 lg 2 p-ga 2, seega tegemist ei olnud väärtpaberite avaliku pakkumisega.

Võlakirjaemissiooni planeeritud mahuks oli 1 miljon eurot ja minimaalseks märgitavaks summaks 10 000 eurot. Arco Vara AS-i võlakirju märkis kokku 10 isikut. Emissioon märgiti üle. Arco Vara AS-i juhatus otsustas seoses ülemärkimisega rahuldada kõik võlakirjade märkimisavaldused ja suurendada emissiooni mahtu kuni 1 120 000 euroni.

Üks emissioonis osalenud investor AS Lõhmus Holdings on AS-ga Arco Vara seotud isik NASDAQ OMX Tallinna börsi reeglistiku tähenduses. AS Lõhmus Holdings juhatuse liige Rain Lõhmus on Arco Vara AS-i nõukogu liige.

Võlakirjaemissioonist saadud vahendeid kasutatakse kinnisvara arendustegevuseks Eestis.