Narva linnusest moodsat külastuskeskust kujundava arhitektuurikonkursi võitja on selgunud

Narva vappTäna selgus SA Narva Muuseumi poolt välja kuulutatud arhitektuurivõistluse võitja. Võistluse eesmärgiks oli saada lahendus, mis aitaks praeguse linnuse baasil arendada välja moodsat muuseumi, konverentsikeskust ja vabaõhusündmusi siduv paik, mis peaks riigi idaväravana olema avatud nii Eesti nüüdiskultuurile kui ka rõhutama pärandit. Narva linnusesse kavandatav külastuskeskus on plaanis tervikuna välja ehitada viie aasta jooksul, ning osaliselt avatakse see külastajatele juba 2018. aastal.

Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõuniku ning arhitektuurikonkursi žürii liikme Veronika Valgu sõnutsi oli kolmeosaline võistlusülesanne äärmiselt keeruline, kus osaleja pidi üles näitama oskusi nii muinsuskaitse, maastikuarhitektuuri, sillaehituse kui ka uue hoone kavandamisel. Seda kõike nii, et vana ja ajalooline eristuks selgelt uuest ja tänapäevasest ning kokku moodustuks terviklik ruumiline ansambel.

Ülesande keerukusele vaatamata laekus konkursile mitmeid tugevaid ja läbimõeldud kavandeid ja võidutöö täidab võistluse eesmärki igati hästi.

„Mulle endale meeldis ehk kõige enam II koha saanud töö, mille minimalistlik ruumikäsitlus on mulle isiklikult esteetiliselt veenvam ja kus lahenduse mõjulepääsevusele aitab kaasa ka läbimõeldud valguslahendus, mis hõlmab nii eksponeeritavaid väljapanekuid kui ka hoonekompleksi kui ajaloolist mälestist tervikuna. Üldine lahendus on teostatud tugeva pieteeditundega, töö suhtub ajaloolisesse substantsi võrreldes teiste töödega kõige säästlikumalt ning oleks visuaalse kontseptsiooni mõttes olnud kahtlemata väärt ka esikohta,“ ütles Valk.

„Esikohatöö omakorda köitis muuhulgas sellega, et autorid on kavandanud linnuse lõunatorni juurest täiendava lisapääsu promenaadilt üles linnuse õuele. See võte ei järgi küll otseselt võistlustingimustes etteantud väravate-sissepääsude skeemi, kuid on iseenesest väga hea mõte, mis väärib elluviimist. Žürii hindas ka seda, et inimeste liikumine on selle töös kõige põhjalikumalt läbimõeldud,“ lisas Veronika Valk.

SA Narva Muuseumi poolt välja kuulutatud arhitektuurivõistlusele esitati kokku viis tööd. Konkursi tulemusena auhinnati kolme võistlustööd ning kaks said ergutuspreemiad:

  • I preemia, (20 000 eurot), ideekavand märgusõnaga „Kaks sõpra“, autorid Kalle Vellevoog, Tiiu Truus, Lidia Zarudnaja, Martin Proomik (arhitektuuribüroo JVR);
  • II preemia (15 000 eurot) ideekavand märgusõnaga „Ulm“, autorid Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Pille Noole, Kaisa Lasner, Ionnais Lykouras (arhitektuuribürood DAGOpen, LÜNK Arhitektid);
  • III preemia (10 000 eurot) ideekavand märgusõnaga „Aedificium“, autorid Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kristi Tuurmann, Kadri Tamme, Marleen Stokkeby, Viktoria Andrejeva, Constantine Rybkin, Tanel Trepp (arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid).

Samuti anti välja kaks ergutuspreemiat (á 3500 eurot), mille pälvisis ideekavandid „Valge“, autorid Ralf Lõoke, Maarja Kask Salto arhitektuuribüroo OÜ-st ja „Vool“, autorid Mari Hunt, Karin Tõugu, Aet Ader, Kadri Klementi, Kalle Komissarov, Kaspar Krass, Merilin Kaup (arhitektuuribüroost OÜ b210).

30. juulil kl 16.00 avatakse Narva linnuse esimesel korrusel näitus, mis võimaldab kõigil linnuse külastajatel konkursile esitatud kavanditega tutvuda.

Võistluse auhinnafond rahastati Kultuuriministeeriumi, Kultuurkapitali ja SA Narva Muuseumi toel. Narva linnuse ehitus on kavas rahastada EL struktuurfondide meetmete toel.

Statistika: mitteeluruumide kasutuslubade arv jäi aastatagusele 3 protsenti alla

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ2015 I kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa 179 mitteeluruumi. Aastataguse ajaga vähenes kasutusloa saanud mitteeluruumide arv 3 protsendi võrra.

2015 I kvartal on järjestikune kolmas kvartal, mil mitteeluruumide kasutuslubade saamine ehk mitteeluruumide valmimine on aastataguse ajaga võrreldes langusetrendis.

Kuigi mitteeluruumide valmimine arvuliselt on vähenenud on kasvanud valminud mitteeluruumide pind. 2015 I kvartalis kasutusloa saanud mitteeluruumide pind oli 168 000 m² ehk eelmise aasta näitajast 42 protsenti rohkem.

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Üürileandja ABC: kas välismaalane on parem üürnik?

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Sageli eeldavad korterite üürileandjad, et välismaalased on kohalikest toredamad ja jõukamad ning nad on valmis maksma kohalikest kõrgemat üürihinda. Pole harv, kui oodatakse ja loodetakse, et välismaalased on rumalad ega tea kohalikul kinnisvaraturul toimuvast ning usutakse, et seetõttu on välismaalased nõus maksma üürihinda oluliselt üle kohaliku keskmise turutaseme.

Praktikas tuleb tõdeda, et välismaalasest koduotsija ootused võivad olla hoopis teises äärmuses. Sageli ootavad välismaalased Lääne-Euroopast hoopis seda, et Eestis on võimalik ühiselamu toa hinnaga saada üürile luksuslik kesklinnakorter.

Kõrgem hind tähendab paremat kaupa

Tõde on selles, et enamasti tõesti maksavad välismaalased keskmisest pisut kõrgemat üürihinda, kuid seda ka keskmisest märksa parema kauba eest. Ehk siis välismaalased soovivad keskmisest kvaliteetsemat hoone ja korteri kvaliteeti.

Või siis soovib välismaalane eluruumi üürida lühikeseks perioodiks – paariks nädalaks või paariks kuuks – ja ta teab, et lühikese üüriperioodi üürihind ongi tavapärasest kõrgem.

Üürileandja peab riskid maandama

Välismaalastest üürnike puhul tasub silmas pidada, et üürileandja küsiks piisavalt suure tagatisraha, et katta üürimaksetega probleemide ilmnemisel võimalikult palju saamata jäänud üüritulust ja tasumata jäänud kõrvalkuludest.

Võlaõigusseadus lubab üürnikult küsida tagatisraha maksimaalselt kuni kolme kuu üüri ulatuses. Praktikas küsitaks etagatisraha pigem ühe-kahe kuu üürisumma ulatuses.

Välismaalasest üürniku läbi suure kala püüdjate lootuses peab arvestama võimalike riskidega. Mis siis saab, kui välismaalasest üürnik võlgu jääb? Eestimaalase leiab tõenäoliselt varem või hiljem üles, aga hakata suure ilma pealt võlgujäänud välismaalast otsima on suhteliselt lootusetu ettevõtmine, mis toob endaga kaasa pigem kulu, kui tulu.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 06-2015

Domus KinnisvaraHarjumuspäraselt oli jaanikuu tehingute poolest maikuust vaiksem. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati juunis Eestis kokku 3871 ostu-müügitehingut koguväärtusega 252,363 miljonit eurot.

Võrreldes maikuuga toimus 5% vähem tehinguid, kuid tehingute koguväärtus tõusis 9%. Eelmise aasta juunikuuga võrreldes tõusis tehingute arv 14%. Juunikuus näitas korterite keskmine hind kõigis suuremates linnades väikest languse, kuid jätkuvat suurt langust me lähikuudel tulemas ei näe.

Allikas:Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta juunis 1556 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 181 682 879 eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 15%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 10%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 16% ja koguväärtus 65%. Koguväärtuse tõusu tõi eelmine kuu kaasa kaks suurt tehingut Tallinna Kesklinna linnaosas, millede koguväärtus oli üle 16% Harju maakonna ostu-müügitehingute koguväärtusest.

Juunis toimus Tallinnas 674 korteriomandi tehingut, mis on 141 tehingut vähem kui mais ja 122 tehingut rohkem, kui eelneva aasta juunis. Tallinna korterite keskmine ruutmeetrihind langes juunis 0,5%, olles tasemel 1539 €/m² (mediaan 1430 €/m2). 2014. aasta juuniga võrreldes on keskmine hind tõusnud 8%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega 38 ostu-müügitehingut (maakonnas 151). Võrreldes maiga toimus Tallinnas 4 ja aastatagusega  3 eramu tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 17 tehingut (maakonnas 70). Mais teostati 14 ja aasta tagasi juunis 9 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati juunis 394 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 22 021 165 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus tõusis maiga võrreldes 2%, kuid tehingute koguväärtus jäi samaks. Nii nagu kuu varem, toimus ka juunis Tartus kahe kalli hoonestatud kinnistu müük, millede koguväärtus oli ligi 12% Tartu maakonna ostu-müügitehingute koguväärtusest. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 11% ning koguväärtus 35%.

Juunis toimus Tartu linnas 143 korteriomandi tehingut, mis on 25 tehingut rohke kui mais ja 37 tehingut rohkem, kui eelneva aasta juunis. Käesoleva aasta juunis teostati umbes 21 uue korteri tehingut. Keskmine hind oli võrreldes kuu varasemaga 1% madalam, olles juunis 1237 €/m2(mediaan 1179 €/m2). Võrreldes 2014. aasta juuniga on keskmine hind tõusnud 17%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati juunis 15 ostu-müügitehingut (maakonnas 43), kuu varem mais müüdi 1 eramu rohkem ning aasta tagasi juunis müüdi 3 eramut rohkem. Tartu linnas toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 35). Mais toimus 2 ja 2014. aasta juunis toimus 6 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas toimus juunis 259 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 10 776 561 eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 9% ning tehingute koguväärtus jäi samale tasemele. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 18% ning koguväärtus langenud 60%.

Pärnus toimus nii mais kui ka juunis 63 korteriomandi tehingut. 2014. aasta juunis toimus 14 tehing vähem. Keskmine hind juunis oli 952 €/m² (mediaan 917 €/m2), mis võrreldes maiga langes 3% ja 2014. aasta juuniga võrreldes tõusis 20%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juunis 10 ostu-müügitehingut (maakonnas 36), mis on eelneva kuuga võrreldes 2 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 3 tehing rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti juunis 13 tehingut, millest 5 olid seotud osapoolte vahel (maakonnas 31). Kuu varem mais ja aasta tagasi juunis toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta juunis 137 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 771 985 eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 3%, kuid koguväärtus tõusis 11%. Koguväärtuse tõusu tõi kaasa kolme suure maatulundusmaa müük, millede koguväärtus oli üle 13% Viljandi maakonna ostu-müügitehingute koguväärtusest. Aasta taguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 13% ja koguväärtus 2%.

2015. aasta juunis toimus Viljandi linnas 19 korteriomandi tehingut, mis on 8 tehingut vähem kui käesoleva aasta mais ja 2 tehingut rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. 2015. aasta juuni keskmine hind langes võrreldes eelneva kuuga 15% jõudes hinnatasemeni 438 €/m² (mediaan 450 €/m2). Aastatagusega võrreldes on keskmine hind 22% madalam.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juunis 7 ostu-müügitehingut (maakonnas 27), mis on eelneva kuuga võrreldes 3 tehingut ja aastatagusega võrreldes 4 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga juunis tehinguid ei toimunud (maakonnas 4). Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid mais ega 2014. aasta juunis.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta juunis 157 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 017 320 eurot. Juunis toimus maakonnas kokku kaheks üle 100 000 euro suurust tehingut, mis tõid kaasa tehingute koguväärtuse 74%-lise tõusu.  Võrreldes maiga tõusis tehinguaktiivsus 5%. Aasta taguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 37% ja koguväärtus 50%.

Juunis teostati Kuressaares 10 korteriomandi tehingut, mis on 3 tehingut rohkem, kui kuu varem ja 8 tehingut vähem, kui 2014. aasta juunis. Juunikuu keskmine hind langes 1%, olles 730 €/m² (mediaan 670 €/m2). 2014. aasta juuniga võrreldes tõusis keskmine hind 32%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Juunis toimus Kuressaare linnas 3 (maakonnas 10) eramu ostu-müügitehingut. Kuu varem mais kui ka aasta tagasi juunis toimus 4 eramu tehingut. Hoonestamata elamumaaga juunis tehinguid ei teostatud (maakonnas 4). Mais ja 2014. aasta juunis toimus 1 hoonestatud elamumaa ostu-müügitehingut.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas juunis 283 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 220 508 eurot. Võrreldes maiga jäi tehinguaktiivsus samale tasemele, kuid tehingute koguväärtus langes 11%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 12% ja koguväärtus 5%.

Juunis toimus Narvas 46 korteriomandi tehingut, mis on 13 tehingut vähem kui mais ja 5 tehingut rohkem kui eelneva aasta juunis. Keskmine hind oli juunis 485 €/m² (mediaan 465 €/m2). Maikuuga võrreldes langes keskmine hind 4% ja aastatagusega võrreldes jäi samale tasemele.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juunis 15 ostu-müügitehingut (maakonnas 49), mis on käesoleva aasta maiga võrreldes 4 tehingut vähem ja 2014. juuniga võrreldes 6 tehingut vähem. Narva linnas müüdi juunis 11 (maakonnas 15). Mais teostati 2 ja aasta tagasi juunis 18 hoonestamata elamumaa tehingut.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara maakler / analüütik

KV.EE: Tartu korteripakkumine kasvas aastaga 22 protsenti

Portaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti juunis Eestis müügiks 17 053 korterit. See on protsendi võrra rohkem kui aasta tagasi.

Enamus maakonnakeskustest on korterite müügipakkumiste arv vähenenud, mitmetes neist lausa mitmekümne protsendi võrra. Nii näiteks on Jõgeva, Paide, Põlva ja Rapla korterite müügipakkumine vähenenud aastaga ligikaudu 40%.

Eesti summaarset korteripakkumiste arvu on kõige rohkem aidanud kasvatada Tartu, kus tänavu juunis pakuti portaalis KV.EE müügiks 2554 korterit ehk eelmisest aastast 22% rohkem. Tallinna korterite müügipakkumiste arv kasvas aastaga 4%.

Kui korterite müügipakkumisi jäi enamuses maakondades vähemaks, on nende pakkumiste keskmine hind valdavalt kasvanud. Eesti korteripakkumiste keskmine hind oli juuni kuus 1362 €/m², mis on eelmisest aastast 7% enam.

Arvestades Tartu suurt pakkumiste arvu tõusu pole imekspandav, et sealse korterite pakkumishinna tõus piirdus ühe protsendiga. Sellise pakkumiste arvu kasvu kõrval oleks pigem oodanud hindade langust.

Tallinnas kasvasid pakkumishinnad portaalis KV.EE aastaga 5%. Suurim korterite pakkumishindade langus oli Narvas, kus tänavuse juuni keskmine hind 637 €/m² oli aastatagusest 5% madalamal.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 06/2014 06/2015 Muutus, % 06/2014 06/2015 Muutus, %
Eesti 16 868 17 053 1% 1 273 1 362 7%
Haapsalu 206 181 -12% 600 689 15%
Jõgeva 92 54 -41% 210 216 3%
Kuressaare 147 187 27% 884 883 0%
Kärdla 13 15 15% 459 456 -1%
Narva 389 592 52% 672 637 -5%
Paide 90 55 -39% 317 355 12%
Põlva 89 54 -39% 412 446 8%
Pärnu 996 844 -15% 1 182 1 270 7%
Rakvere 195 138 -29% 646 682 6%
Rapla vald 77 47 -39% 564 668 18%
Tallinn 8 115 8 412 4% 1 737 1 820 5%
Tartu 2 099 2 554 22% 1 346 1 355 1%
Valga 172 164 -5% 199 192 -4%
Viljandi 242 174 -28% 658 666 1%
Võru 153 131 -14% 432 455 5%

 Korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Tartu KEKi territooriumi detailplaneeringu arhitektuurivõistlus

TartuAS Tartu KEK korraldab Tammelinnas asuvate Riia 130, 132 ja 134 kruntide detailplaneeringu arhitektuurivõistluse. Võistluse eesmärk on saada Riia 130, 132 ja 134 kinnistute ärikvartalile parim, kaasaegsete äripindade nõuetele ning arusaamadele vastav hoonestuse mahuline lahendus ja arhitektuurne kontseptsioon.

Võistlusala suurusega 39 462 m² asub Tammelinna linnaosas. Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on Riia 132 krundi juhtfunktsioon riigikaitsemaa, Riia 130 ja Riia 134 kruntidel kahjuliku välismõjuta väike- ja äriettevotete maa. Maa-alal kehtib Riia 132 detailplaneering, mis näeb ette lähikruntide ja kogu kvartali sisese liiklusskeemi.

Säilitatakse Riia 132 asuv 5-korruseline Politsei ja Piirivalve Lõuna prefektuuri kasutuses olev büroohoone ning Riia 130 krundil olev lao- ja büroohoone. Ülejäänud hooned lammutatakse ja asemele kavandatakse kuni 8 uut ärihoonet.

Olulised märksonad on: meeldiv töö- ja ärikeskkond, linnaruumiline sobivus, atraktiivusus, head parkimis- ja juurdepääsutingimused (sõidukitele ja kergliiklejatele), realiseerimise etapiviisilisus, lahenduse ehituslik ja ekspluatatsiooniline ökonoomsus. Hoonete arhitektuur peab olema tänapäevane ja kõrgetasemeline, luues eeldused meeldiva ja mugava töö- ja ärikeskonna tekkeks.

Võistlus algas 2. juulil 2015. Võistluse kohta küsimuste esitamise viimane päev on 14. august 2015, võistlustoode esitamise tähtaeg on 17. august 2015 kell 16.00. Võistluse võitjad kuulutatakse välja hiljemalt 28. augustil 2015.

Võistlusest kutsutakse osa võtma:

  1. Peeter Pere Arhitektid OÜ
  2. OÜ Tahukas
  3. Projekt O2 OÜ

Osavõtt on avatud kõigile arhitektidele, kellele on antud volitatud arhitekti kutsekvalifikatsioon kutseseaduse mõistes ning arhitektide rühmadele, kus vähemalt ühele arhitektile on antud volitatud arhitekti kvalifikatsioon kutseseaduse mõistes, samuti Eesti Arhitektide Liidu Noortekogu liikmetele.

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud juuli 2015

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidTallinna korteriomanditega tehti juunis 674 müügitehingut, mis on oodatult väiksem kui varasematel kuudel. Tehingute arv võrrelduna maiga oli 139 võrra ehk 17,1% väiksem, kuid eelmise aasta juunist tehti siiski 123 tehingut rohkem. Seega, arvestades ka juunis olnud pühasid, on tulemus hea. Juulis ootame juuniga sarnast tehinguaktiivsust.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind oli 1539EUR/m2 püsides sisuliselt samana kui mais (1548 EUR/m2, hinnamuutus -0,6%). Aastases võrdluses oli hinnatõusuks 7,4%. Tulenevalt uute ja keskmisest kallimate korterite müükide vormistamise vähenemisest on oodata keskmise müügihinna väikest langust.

Teises kvartalis tehti aktiivselt tehinguid hoonestatud elamumaadega: Harjumaal kokku 478 tehingut (esimeses kvartalis 303 ja eelmise aasta teises kvartalis 464 tehingut), mis on parim kvartal alates 2007 aastast. Nendest tehingutest oli Tallinna tehingute arv 113, mis on samuti suurim arv alates aastast 2007.

Harjumaa hoonestamata elamumaadega tehtud tehingute arv jäi aasta esimesele kvartalile mõnevõrra alla ja oli 259 (esimeses kvartalis 281 ja eelmise aasta teises kvartalis 241). Tulemust võib siiski pidada heaks.

Tallinna kinnisvaraturgu iseloomustavate graafikutega saab tutvuda siin.

KV.EE: Pärnu korteriturg on varjusurmast ärganud

KV.EEPärnu korterituru pakkumine on kokku tõmmanud. See on viinud nii tehingute kui pakkumiste keskmise hinna tõusule, kommenteeris suvepealinna korterituru arenguid portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Pärnu korteriturg peegeldab paljus 2-3 aastat tagasi Tallinnas-Tartus toimunut. Suvepealinna korteripakkumiste arv portaalis KV.EE väheneb. Kokku kuivav pakkumine on juba kergitanud hindu,“ selgitas Tarvo Teslon. „Kui pakkumisi jääb vähemaks ehk konkurents kinnisvaramüüjate vahel väheneb, on võimalus hinnal kasvada.“

Portaalis KV.EE otsis juunis ostjat ligi 850 korterit keskmise ruutmeetrihinnaga 1280 €. Vaatamata vähemale pakkumisele on Pärnu korteritehingute arv kasvamas. Tänavuse II kvartali tehingute arv 192 on viimaste aastate üks kõrgeimaid näitajaid.

„Majandusloogika ütleb, et kui pakkumine väheneb, aga tehingute arv kasvab ehk nõudlus suureneb, peavad hinnad edasi kerkima,“ arutles Tarvo Teslon. „Nii näeme, et tehingute arvu tõus on loogilise jätkuna kaasa toonud korteritehingute hindade tõusu. Samuti on kasvanud korterite pakkumishinnad portaalis KV.EE. Pärnu korteritehingute keskmine hind 2015 II kvartalis oli maa-ameti andmetel 925 €/m².“

Pärnu korterituru ärkamise taga on mitmeid asjaolusid. Paljus toetavad kinnisvaraturgu pangad, kes pakuvad eluasemelaenu enneolematult madala intressimääraga. Soodsa intressimäära kõrval on väljastatavate laenude maht kasvamas, mis toetab nõudluse kasvu veelgi.

„Üldisest keskkonnast ehk tähtsamgi on asjaolu, et Pärnu korterituru kriisi põhja järel praktiliselt paigale jäänud hinnad on muutunud ostjatele taas atraktiivseks. Lisaks pöörduvad hooajalistel põhjustel Pärnule paljude suvitajate pilgud, kes on taas hakanud suvekorterite soetamisele mõtlema,“ tõi Tarvo Teslon välja Pärnu korteriturgu mõjutavad tegurid. „Üldiselt anname seni varjusurmas olnud Pärnu korteritele tänavu suvel ostusoovituse.“

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuulub veel Eestis tegutsev portaal Osta.ee (kauplemine).

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE
AllePal OÜ
+372 510 6464
tarvo@kv.ee

Pärnu korteripakkumiste arv ja keskmine pakkumishind

Tallinn-Tartu-Pärnu: korterituru seisund on hea, kuid mitte lootusetu

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkAdaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs leiab, et suvine kinnisvaraturg on väga aktiivne. Arvestama peab eelmise aasta II kvartali korterituru tagasilöögiga – see muudab tänavused kasvunumbrid lausa äärmuslikeks.

Tallinna kinnisvaraturg on selgelt üle saanud eelmise aasta tagasilöögist, see on jäänud möödanikuks. Tehingute hinnad löövad rekordeid, kuid nende rekordite taga on paljus muutused tehingute struktuuris.

Üha suurenemas on uute korterite tehingute osakaal. See ajab keskmist tehinguhinda ülespoole ilma, et reaalne kinnisvara väärtus seejuures kasvaks. Teisisõnu saab samaväärse korteri täna osta ligikaudu sama hinnaga, mis aasta tagasi.

Eesti kinnisvaraturg kulgeb positiivses vaimus. Seejuures jäävad arvestamata globaalsed riskid, mis meid paratamatult mõjutavad alates Kreeka kriisist kuni Hiina börsimullini. Vene-Ukraina konflikt on juba uus normaalsus, millega oleme harjunud ja mis enam märkimistki ei vääri.

Korteriomanditehingute arv

Korteriomanditehingute arv

2014 II ja III kvartalis toimus Tallinna-Tartu korteriturul tagasilöök, mis väljendus eeskätt tehingute arvu olulises languses. 2014 II kvartalis vähenes korteritehingute arv aasta baasil 11 ja III kvartalis 9%.

Sellise tehingute arvu languse taustal paistab tänavune korteriturg eriti silma aktiivsusega. Tehingute arv on kõrge, mis on peegeldab ühest küljest tarbijate veendumust, et kinnisvara ostmine on turvaline tegevus. Teisalt on tänavuse tehingute arvu kõrge numbri taga eelmisel-üle-eelmisel aastal alguse saanud arendusbuum. Toona alustatud uued korterid jõuavad täna asjaõiguslepinguteni ja seeläbi tehingute ametlikku statistikasse.

Tehinguid tehakse valdavalt omatarbeks. Täna on turul üksjagu vähem investoreid, kes soovivad eluruumide üüriäris läbi lüüa. Investorite arvu vähenemise taga on tõsiasi, et üüriäri keskendub enamuses kinnisvara väärtuse kasvule. Kõrgele kerkinud hindade keskkonnas on vara väärtuse tõusuperspektiiv väiksem ja üüriäri seetõttu vähematraktiivne.

Varasemategi aastate kohta ei saa öelda, et investorid oleksid olnud oluline nõudluse rühm. Erinevatel hinnangutel võib öelda, et investorite tehtud tehingute arv ei ole ületanud 5% tehingute koguarvust.

Tallinna korteritehingute arv  2015 II kvartalis oli 2289, mis on viimase 8 aasta rekord. Tartu kvartaalseks tehingute arvuks jäi 398 ja Pärnus 192. Kogu Eesti korteritehingute arv 2015 II kvartalis oli 5083.

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Tehingute arvu aastast muutust ehk turu aktiivsuse kasvu-kahanemist hinnates tasub veel korra meenutada eelmise 2014. aasta suvist tehingute arvu langust. 2014 II kvartalis vähenes Tallinna korteritehingute arv 11 ja III kvartalis 9%.

Tartu tehingute arvu tagasilöök oli märksa olulisem. 2014 II kvartalis vähenes korteritehingute arv 23 ja III kvartalis 20%.

Tehingute arvu taga võib tänase tagantjärele tarkusena näha eelkõige sündmusi Ukrainas ja nendest tingitud üldist ebakindlust, samuti suhteliselt tagasihoidlikku uusarenduste mahtu.

Tänase teadmise juures võime öelda, et eelmise aasta keskpaiga tagasilöök oli ajutine. 2014. aasta lõpuks tehingute arv taastus ja tänaseks on see uusi rekordeid löömas. Nii saame rääkida jätkuvalt väga aktiivsest korteriturust.

Kõigil eeltoodud põhjustel tuleb tehingute arvu aastastesse juurdekasvudesse 2015 II ja III kvartalis suhtuda tarkusega, et sellistelt tõusunumbritelt pikaajalist jätkumist mitte oodata.

Tallinna korteritehingute arvu aastane kasv oli 28% ja Tartus 19%. Pärnu linnas, mida mullune langus puudutas vähem kasvas tänavu tehingute arv aasta baasil 9%. Kogu Eesti korteritehingute arv suurenes aastaga 16%.

Korteriomanditehingute keskmine hind, €/m²

Korteriomanditehingute keskmine hind, €/m2

On üldine reegel, et tehingute arvu kasv kinnisvaraturul viib hindade tõusule. Selle põhjuseks on asjaolu, et kinnisvarapakkumist ei ole võimalik kiiresti suurendada ja see võimaldab nõudluse suurenemisel kinnisvaramüüjatel konkurentsi vähenemise tõttu hindu kergitada.

Nii pole sugugi imekspandav, et tehingute arvu kasvades on korteritehingute keskmine hind stabiilselt tõusnud. Samas on elamispinnad kallinenud tempoga, mis keskmiste näitajate baasilt arvutades muudab tehingu tegemise ostja jaoks järjest raskemini kättesaadavaks.

Samas võime öelda, et tehingute keskmise hinna kasvu taga on paljus uusarendused. Uued valminud korterid on turu keskmisest tasemest kallimad. Eelmisel 2014. aastal alguse saanud uute korterite pakkumise kiire kasv jõuab nüüdseks kiirenevas tempos asjaõiguslepinguteni.

Nii kerkib kallimate korteritega tehtavate tehingute arv ja see surub summaarset tehinguhinda ülespoole. Teisisõnu on kinnisvara hinnatõus statistiline, kinnisvara väärtus ei kasva sugugi samas tempos.

Pigem võib öelda, et Tallinnas kui Eesti kinnisvaraturu trendide looja peab leppima kinnisvara väärtuse püsimisega aastatagusel tasemel. Kesklinnas ja selle lähistel on kinnisvara väärtus aastatagusest isegi mõned protsendid kõrgemal.

Korteritehingute keskmine hind oli 2015 II kvartalis Tallinnas 1549 €/m² ja Tartus 1242 €/m². Pärnu tehingute keskmine hind oli samal ajal 925 €/m². Eesti korteritehingute keskmine hind oli 2015 II kvartalis 1044 €/m².

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Korteritehingute struktuurist tulenevalt ehk põhjustatuna jagunemisest uute ja vanade korterite vahel on tehinguhinnad näidanud tugevat tõusutrendi. Kordame veel, et selle taga on eeskätt uute korteritega tehtavate tehingute osakaalu suurenemine.

Tallinna korteritehingute keskmine hind kerkis 2015 II kvartalis aasta baasil 9%. Tegemist on viimase kahe aasta ühe väikseima näitajaga.

Tartu korteritehingute hinnatõusuks tuli samal ajal 7,7% ja Pärnus 5,1%.

Eesti keskmine korteritehingute hind kasvas aastaga koguni 13,4%.

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Korteritehingute hinna võrdlemine 2007. aasta tipphindadega annab meile eelkõige sportlikust huvist lähtuvat infot selle kohta, kui kõrgel me kunagi oleme hinnataseme poolest olnud. See info võib olla sisu poolest tähtis neile, kes on kinnisvara soetanud kunagise tipphinnaga ja kes mõtlevad täna vara realiseerimisele. Tipust ostnud inimesed peavad kalkuleerima, kas kinnisvara müües jääb müügihinnast midagi üle või tuleb kõik pangale laenujäägi katteks loovutada.

Siiski ei saa me 2007. aasta tipphinda üks-ühele tänasega võrrelda. Arvestama peame, et vahepealsel perioodil ehk 2007 I kv kuni 2015 II kv on olnud inflatsioon. Tarbijahinnad on selle ajaga kerkinud üle 30%.

Tallinna 2015 II kvartali korteritehingute keskmine hind on buumiaegsest tipust allpool 7%. Tartus on tehingute hinnad juba teist kvartalit järjest kõrgemal. 2015 II kvartalis oli Tartu korteritehingute keskmine hind juba 104% buumi tippnäitajast.

Pärnu korteritehingute keskmine hind jääb ehk ülepingutatud buumiaegsest tasemest veel kolmandiku võrra allapoole. Kõrge tehingute arv Pärnus näitab, et sel piirkonnal võiks olla perspektiivi hoogsamaks taastumiseks.

Eesti korteritehingute keskmine jääb 2007. aasta tipule 14% alla.

Kokkuvõtteks

Tallinna-Tartu-Pärnu korteriturud on aktiivsed. Tallinna korteriturg on tehingute arvu kasvatanud tempoga, mis näitab, et hinnalanguse ootused on asjatud.

Kui ostjad on turul ja teevad tehinguid ning nende meelsus on pigem positiivne, on hinnad teisejärguline küsimus.

Kinnisvara väärtus püsib paigal või tõuseb vaikselt. See tähendab, et samaväärse korteri eest ei pea täna maksma oluliselt teistsugust hinda kui aasta tagasi.

Kasvavate palkade tingimustes kinnisvaraostjate ostujõud suureneb ja see annab hindadele omakorda toetust.

Kogu kinnisvaraturgu toetab laiemalt soodne finantseerimiskeskkond. Eluasemelaenude intressimäärad on madalad. Pangad on laenukäibeid järjest kasvatamas ja seegi toetab nõudlust.

Taevas ei ole siiski täiesti pilvitu. Kreeka kriisist suurt mõju Euroopa majandusele ei oodata. Teatavat ebakkindlust loovad igapäevased negatiivsed sõnumid siiski ja tarbijate meelsus pole kaugeltki väheoluline tegur.

Selle kõrval ei ole Euroopa majandus liiga kindlatel jalgadel. Hiina börsimull võib tunduda kauge teema, kuid selle lõhkemisel positiivset mõju kindlasti ei ole.

Venemaa agressiivsus naabrite osas on muutunud juba uueks normaalsuseks, mis liiga tihti mainimist ei leia. Kaugemalt vaatajate jaoks on Eesti rinderiik, kuhu investeeringuid teha pole mõtet.

Kokkuvõtteks võime öelda, et maailmamajanduses on palju riske ja teadmatust, mille mõju on pigem negatiivne. Sellele vaatamata on Eesti kinnisvaraturul hoog sees ja sisemaised tegurid ei näita, et siin peaks tagasilööke tulema. Turuülevaate võib kokku võtta vana ja hea ütlusega, et olukord on hea, kuid mitte lootusetu.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Tallinna munitsipaalmajades tehakse parendustöid

TallinnPõhja Tallinnas lõppesid Ankru tn 1 munitsipaalmaja fassaaditööd, millega likvideeriti ilmastikust põhjustatud kahjustused ning anti peale renoveerimist 15 aastat kasutuses olnud vanale hoonele värske ilme.

„Suurimaks probleemiks oli põhjapoolsele fassaadile tekkinud vetikas,“ tõdes abilinnapea Eha Võrk. „Ekspertiis tuvastas fassaadil tugevad pigmendi- ja krohvikahjustused. Nüüdseks on hoone kõik küljed põhjalikult renoveeritud.“

Tööde käigus teostati fassaadi pesu biotsiidiga ja survepesu, tehti hulgaliselt krohviparandusi, vahetati aknaplekid, armeeriti aknaalused, värviti fassaad ja metallpiirded jpm.

Ankru tn 1 hoone fassaadi renoveerimise kogumaksumuseks kujunes 89 524,54 eurot.

Ankru tn 1 hoone renoveeriti munitsipaalmajaks 2000. aastal, viie trepikojaga 4-5-korruselises hoones on 68 korterit, sh 3 sotsiaalkorterit ning 9 liikumispuuetega inimestele kohandatud korterit.

Tänavu teostati kokku 80 760 euro eest ka Männiku tee 96 ja 98a munitsipaalmajade fassaadide parandustöid – paneelivuukide renoveerimine, akende hermetiseerimistööd, aknapiirete värvimistööd – ning hermetiseeriti Loometsa tn 6 munitsipaalmaja aknalenkide ja seinapaneeli liitumiskohad.

Abilinnapea Eha Võrk kinnitas, et lisaks olemasolevate munitsipaalmajade korrastamisele kavatseb Tallinn munitsipaaleluruumide rajamist jätkata – Lasnamäele Uuslinna tn 3a kinnistule on plaanis rajada kaks korterelamut, et toetada eluasemeprobleemi lahendamisel linna koolide ja lasteaedade õpetajaid. Kava kohaselt ehitatakse Uuslinna tn 3a kinnistule kaks viiekorruselist korterelamut, kuhu on kavandatud kokku 70 ühe- ja kahetoalist korterit.

Võrk lisas, et aasta algul Mustamäel valminud munitsipaalelamuga leevendati arstide ja õdede eluasememuret. Põhja-Tallinna aadressile Maleva tn 18 kinnistule on aga plaanis rajada seenioride maja.

„Kaugemas tulevikus kavatseme energiasäästlikud munitsipaalmajad rajada ka Kopli poolsaarele Vasara tänava äärde kasutuskõlbmatuks muutunud hoonete lammutamise järel tühjaks jäävatele kruntidele,“ ütles Võrk.

Vasara tn 9, 12, 13 ja 14 asuvad kasutuskõlbmatud elamud lammutatakse käesoleva aasta jooksul, neist esimese lammutustööd on juba lõppenud. „Lammutatud hoonete kinnistud heakorrastatakse ning lähiaastatel ehitame Vasara-Kopliranna kvartalisse uued, kokku umbes saja korteriga munitsipaalmajad,“ ütles Võrk.

2014. aastal lammutas linnavaraamet Vasara-Kopliranna kvartalis Vasara tn 7 hoone ning korrastas Kopliranna tn 35 kinnistu, millel asunud hoone langes tuleroaks.

Kuuülevaade: juunis maksis Tallinna korteri ruutmeeter üle 1500 euro

1Partner KinnisvaraJuunis püsis Tallinna korteri 1540-eurone keskmine ruutmeetri hind maiga samal tasemel, kuid tehinguaktiivsus kukkus 17,4 protsenti, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on aktiivsuse kukkumine juunis tavaline ja seotud pühade ning puhkustega. “Praegu ehitatakse üle linna sügishooajaks uusi kortereid juurde. Eriti suured muutused toimuvad Põhja-Tallinnas, kus aastaga tõusis keskmine ruutmeetri hind 25 protsenti. Ristiku ja Vabriku tänavale kerkib neli korralikku kortermaja, Erika tänavale tuleb Arsenali keskus ning Noblessneri piirkonnas käib suur ehitamine. Uute pindade lisandumine peaks edasise hinnatõusu ära hoidma,” ütles Vahter.

Juunis tehti Tallinnas kinnisvaraga 974 ostu-müügitehingut, mis on 23% vähem kui mais. Aastataguse ajaga võrreldes oli tänavu juunis tehinguid 16,6 protsenti rohkem ning tehingute kogumaksumus 74,8 protsenti kõrgem.

Tallinna korterite tehinguaktiivsus langes kuuga 17,4% ning keskmine ruutmeetri hind jäi 1540 euroga mai tasemele. Kalleim korter müüdi juunis 638 000 ning odavaim 7000 euro eest.

Juunis müüdi Tallinnas 37 hoonestatud kinnistut, mis on kolme võrra vähem kui eelmisel kuul. Kalleim maja võõrandati 950 000 ja odavaim 6400 euro eest.

Juunis müüd 18 krunti, mis on nelja võrra enam kui mais. Kalleim krunt müüdi 492 000 ning odavaim 14 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Analüütik kinnisvaraturu hinnalangusesse ei usu

PostimeesKuigi maa-ameti info näitab juunis kinnisvaraturu kaheprotsendist hinnalangust, siis turu langust see siiski ei tähenda, ütles Adaur OÜ juht, kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Ta ütles, et kuigi maa-ameti andmed on väga head, on vaja eristada kahte asja – kinnisvara hinda ja väärtust. Hinda mõjutab juba seegi, kui on tehtud kalli hinnaga kinnisvaraga tehinguid, mis viivad ka tehingu hinda üles.

«Siin on see asi, et on tehtud tehingud kahe kalli kesklinna korterelamuga, mis on keskmist hinda kergitanud, aga väärtust pole muutnud,» sõnas analüütik. Nüüd on need korterelamud statistikast kadunud, mis vähendab ka keskmist hinda.

Teine asi on see, et ühe kuu lõikes on Tallinna hinnastatistika väga hüplik. «Ühe kuu baasil ei maksa liiga palju järeldusi teha,» leidis Toompark.

Mõjutab ka see, et 2014. aasta alguses tehti palju arendusprojekte. Nood korterid on jõudmas asjaõigustehinguteni, mis muudab tehingute struktuuri kallinemise suunas.

«Väärtus on samal tasemel kui aasta tagasi või pisut keskinud. Langust ei julge küll öelda,» märkis Toompark. Väärtuse mõttes pole kõige olulisem, mida hind teeb – see on hinnang, mis põhineb kõhutundel, hindadel ja faktidel.

Ning kuna turul jätkub nii ostjaid kui nõudlust, siis mingit langust näha ei ole. Ohumärk oleks see, kui langemas oleksid nii tehingute hind kui arv.

Toomparki sõnul pole ka ette näha, et kinnisvarast hakataks pagema – hinnad ja väärtus on kõrgel, kuid intress all.

Toimetaja: Marge Tubalkain, majandusajakirjanik

http://kodu.postimees.ee/3255001/analuutik-kinnisvaraturu-hinnalangusesse-ei-usu

Majandususaldus langes nii Eestis kui Euroopa Liidus

Eesti KonjunktuuriinstituutEuroopa Komisjoni poolt 29. juunil avaldatud andmetel oli Euroopa Liidu majandususaldusindeks* juunis 105.5, kusjuures indeks vähenes viimase kuuga 0.9 punkti. Majandususaldus paranes Itaalias (+0.8) ja Hollandis (+0.4), kuid vähenes Hispaanias (–2.0).

Indeks jäi üldjoontes samale tasemele Saksamaal (±0) ja Prantsusmaal (–0.2). Majandususaldus püsib kõrge Suurbritannias (109.4), kuid on võrreldes maiga langenud (–3.8).

Euroalal oli majandususalduse indeks 103.5 ja see on viimase kuuga natuke langenud (–0.3).

Äriettevõtete ja tarbijate kindlustunnet üldistav Eesti majandususaldusindeks** oli juunis pikaajalise keskmise (=100) suhtes 94.4, mis on 0.9 punkti halvem kui mais. Eestis paranes veidi tarbijate kindlustunne (mis ainsana ületab pikaajalist keskmist), kuid vähenesid tööstus-, teenindus-, kaubandus- ja ehitussektori kindlustunne. Suurim langus oli ehitussektori kindlustunde osas.

Eestile oluliste ekspordimaade majandususaldus liikus enamasti langustrendis. Nii oli majandususaldus Leedus 102.1 (langus kuuga 0.3 punkti), Lätis 101.9 (langus kuuga 1.6 punkti), Rootsis 104.2 (langus kuuga –0.4 punkti). Soomes paranes majandususaldus 0.5 punkti ja on tõusnud tagasi 94.1 punktini, mis oli ka märtsis.

* Majandususaldusindeks on koondnäitaja, mis leitakse tööstuse (40%), ehituse (5%), kaubanduse (5%), teeninduse (30%) ja tarbijate (20%) kindlustundeindikaatorite kaalutud keskmisena.
** Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2015). Eesti andmed kogub ja edastab Eesti Konjunktuuriinstituut.

Tarbijate kindlustunne viimase kuuga ei muutunud

Eesti KonjunktuuriinstituutKonjunktuuriinstituudi uuringu andmetel oli tarbijate kindlustunde indikaator juunis –8. See on samal tasemel eelmise kuuga (–8) ja lähedane pikaajalisele keskmisele (–9). Kuuga paranesid veidi inimeste ootused riigi majandusolukorrale, kuid säästuprognoosi osas oldi pessimistlikumad ja prognoositakse ka olukorra mõningast halvenemist tööturul. Võrreldes eelmise aasta juuniga on elanike majanduslik kindlustunne kahanenud ja seda nii säästuvõime, tööturu, riigi kui oma pere majandusväljavaadete osas.

Elanike kindlustunde kahanemist on mõjutanud rahvusvahelise olukorra pingestumine ja rahulolematus valitsuse esimeste kuude tegevustega.

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

Kindlustunde indikaator Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo) Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo) Tööpuudus järgneval 12 kuul (saldo) Säästmine järgneval 12 kuul (saldo)
Pikaajaline keskmine –9 –1 4 14 –27
Juuni 2014 –4 5 3 5 –17
Mai 2015 –8 2 –8 10 –17
Juuni 2015 –8 3 –3 12 –19

Juunis prognoosis 23% vastanutest, et pere majandusolukord on 12 kuu pärast parem, 55% hindas olukorda samaks ja 16% pelgas halvenemist.

Ootused riigi majandusarengu väljavaadetele paranesid viimase kuuga. Juunis prognoosis 25% küsitletutest, et riigi majandusolukord on 12 kuu pärast parem, sama olukorra püsimist ootas 34% ja halvenemist kartis 27% küsitletutest.

Elanike inflatsiooniootused jäid juunis oluliselt alla pikaajalist keskmist, kuid võrreldes I kvartaliga on hinnatõusu ootused kasvanud (saldo märtsis +1, aprillis +8, mais +23, juunis +15).

Nii säästuvõimelisi kui rahalistes raskustes olevaid peresid oli juunis aasta võrdluses veidi vähem, suurenes ots-otsaga kokku tulevate perede osakaal. Juunis hindas 40% peredest, et suudavad säästa, 52% tuli ots-otsaga kokku ja 6% kulutas varasemaid sääste või elas võlgu (aasta tagasi vastavalt 42%, 50% ja 8%). 44% vastanutest hindas, et tõenäoliselt säästetakse ka järgneva 12 kuu jooksul (aasta tagasi 43%).

2015. aasta juunis oli tarbijate kindlustunde indikaator Euroopa Liidus –3.3 ja euroalal –5.6, kusjuures Euroopa Liidu elanike kindlustunne tõusis kuuga 0.7 punkti, euroala elanike kindlustunne jäi aga samale tasemele.

Arco Vara: Kruntide omandamine Sofias

Arco Vara08.07.2015 sõlmis Arco Vara AS eellepingu Ritorex EOOD’ga, mis on Hispaania kinnisvara gruppi kuuluv äriühing, millega omandab krunte kogupinnaga 2470 m2 ja asukohaga Lachezar Stanchev tänav, Iztok’i linnaosa, Sofia.

Vastavalt eellepingule on müüja kohustatud järgneva kuue kuu jooksul viima lõpule kokkulepitud detailplaneeringu kehtestamise, mis võimaldab elamuehitust, ja tagama Hispaania panga kasuks kruntidele seatud hüpoteekide kustutamise.

Tehing on struktureeritud äriühingu Sofia Parkside EOOD, s.o maatükkide ainuomaniku, ainuosaluse omandamisena.

Maatükid asuvad prestiižse Iztok’i linnaosa keskel Novachnitsa jõe ääres, 500 meetri kaugusel metroopeatustest ning modernsest kontorihoonete ja kaubanduskeskuse kompleksist. Vastavalt linna üldplaneeringule jäävad kirdes asuvad munitsipaalmaad rohealadeks.

Tehinguga jätkab Arco Vara AS oma pikaajalist strateegiat Sofia elamispindade turul kohaloleku kinnistamiseks. Omandatud projekti arvestuslik müüdava maapealse pindala suurus on 7800 m2 ja eeldatav toodete hinnaklass kõrgem, kui Manasrtirski Livadi arendusprojektil. Eeldatav on ehituse algus on hiljemalt 2016 II kvartalis ja projekti lõpetamine hiljemalt 2017. aasta lõpuks.