Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Bклады частных лиц в Эстонии росли более равномерно, чем в Латвии и Литве

22.10.2015 Tõnu Toompark

Экономическое положение домохозяйств в Балтийских странах улучшили благоприятные изменения на рынке труда и рост средней зарплаты, как выясняется из нового экономического анализа Балтийских домохозяйств, составленного SEB. Накопления людей росли существенно быстрее их финансовых обязательств. По данным SEB, накопления быстрее росли в Латвии и Литве среди тех клиентов, которые и ранее депонировали крупные суммы. Среди эстонских клиентов рост вкладов был более равномерным по разным группам вкладчиков.

Вклады по-прежнему остаются наиболее популярным способом делать сбережения во всех Балтийских странах. Из всех Балтийских стран быстрее всего вклады росли в Литве, где во втором квартале 2015 года они увеличились на 16 процентов по сравнению с более ранним периодом этого же года. На быстрый рост в Литве повлиял переход на евро, перед которым многие положили на банковский депозит свои сбережения, накопленные в виде наличных. Сходный опыт был в 2014 году в Латвии, где переход на евро увеличил объем банковских вкладов почти на одну пятую. В то же время, во втором квартале этого года вклады быстро выросли также в Эстонии и Латвии – соответственно на 8 и 9 процентов.

Быстрому росту вкладов благоприятствовала ситуация на рынке труда. Во втором квартале этого года средняя нетто-зарплата, по сравнению с прошлым годом, повысилась в Эстонии на 7,3 процента, в Латвии – на 7,5 процента, и в Литве – на 4,4 процента. Больший доход позволяет людям откладывать все больше денег, и банковский счет или срочный вклад являются наиболее удобными возможностями для этого.

Среди клиентов SEB можно отметить различия в росте вкладов. В Латвии и Литве вклады больше росли у тех клиентов, которые и ранее депонировали в банке значительные суммы. В Эстонии рост вкладов был существенно более равномерным и менее связанным с тем, сколько денег откладывалось на депозит ранее. С июня 2014 года по июнь 2015 года вклады эстонских клиентов SEB выросли примерно на 6 процентов, и данный показатель был сходным почти во всех группах вкладчиков. Единственно, рост вкладов был чуть более низким среди тех клиентов, чьи предыдущие сбережения в банке составляли менее 100 евро.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

SEB: eraisikute hoiused on Eestis kasvanud Lätist ja Leedust võrdsemalt

22.10.2015 Tõnu Toompark

Balti riikide majapidamiste majanduslikku olukorda on parandanud soodsad muutused tööturul ja keskmise palga kasvamine, selgub uuest SEB koostatud Balti perede majandusanalüüsist. Inimeste säästud on kasvanud finantskohustustest oluliselt kiiremini. SEB andmetel kasvasid säästud kiiremini Lätis ja Leedus nende klientide seas, kes olid juba varasemalt suuremaid summasid hoiustanud. Eesti klientide seas on hoiuste kasv olnud võrdsem eri hoiustajate gruppides.

Hoiused on jätkuvalt kõige populaarsem säästmisviis kõigis Balti riikides. Kõige kiiremini on hoiused Balti riikidest kasvanud Leedus, kus need 2015. aasta teises kvartalis olid aasta varasemaga võrreldes 16 protsenti suuremad. Leedu kiiret kasvu mõjutas üleminek eurole, mille eel paljud inimesed oma sularahas kogutud säästud pangahoiusele panid. Sarnane kogemus oli 2014. aastal Lätis, kus eurole üleminek suurendas pangahoiuste mahtu pea viiendiku. Samas kasvasid selle aasta teises kvartalis hoiused kiiresti ka Eestis ja Lätis – vastavalt 8 protsenti ja 9 protsenti.

Hoiuste kiiret kasvu on soodustanud olukord tööturul. Selle aasta teises kvartalis tõusis keskmine netopalk eelmise aastaga võrreldes Eestis 7,3 protsenti, Lätis 7,5 protsenti ja Leedus 4,4 protsenti. Parem sissetulek võimaldab inimestel aina enam raha säästa ja pangakonto või tähtajaline hoius on selleks kõige mugavamad võimalused.

SEB klientide seas võib täheldada erinevuseid hoiuste kasvus. Lätis ja Leedus on hoiused kasvanud enam neil klientidel, kes juba varasemalt olid hoiustanud pangas märkimisväärseid summasid. Eestis on hoiuste kasv olnud oluliselt võrdsem ja vähem seotud sellega, kui palju juba varasemalt oldi hoiustatud. 2014. aasta juunist 2015. aasta juunini kasvasid Eesti SEB klientide hoiused ligi 6 protsenti, mis oli sarnane pea kõigis hoiustajate rühmades. Ainsana jäi hoiuste kasv veidi madalamaks nende klientide seas, kelle varasemad säästud pangas olid väiksemad kui 100 eurot.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Lihtsustub maa munitsipaalomandisse andmise kord

22.10.2015 Tõnu Toompark

Neljapäeval, 22. oktoobril kiitis Vabariigi Valitsus heaks määruse “Maa munitsipaalomandisse andmise kord” muutmise.

Määruse muutmise peamine eesmärk on lihtsustada maa munitsipaalomandisse andmise korda kohalikele omavalitsustele. Vabariigi Valitsuse asemel hakkab transpordi- või maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuste munitsipaalomandisse andmist otsustama keskkonnaminister.

Kohalikud omavalitsused on maareformi läbiviimisel järjest enam pidanud vajalikuks taotleda enda omandisse maatulundusmaid, mida piirkonna elanikud kasutavad või soovivad võtta kasutusele köögiviljamaana. Samuti on omavalitsused viimastel aastatel aktiivselt taotlenud munitsipaalomandisse teede, seal hulgas kergliiklusteede rajamiseks vajalikku maad.

Määruses sätestatakse, et pärast maa munitsipaalomandisse andmise otsustamist tuleb nelja kuu jooksul esitada avaldus maaüksuse registreerimiseks maakatastris. Praegu sellist tähtaega kehtestatud ei ole. Munitsipaalomandisse on kogunenud umbes 2400 maaüksust, mis katastris puuduvad. Nende maade katastrisse kandmise avaldused peavad olema katastripidajale esitatud 30. aprilliks 2017.

Määrus jõustub 30. oktoober 2015. a.

Uue kodu ostjal tasub vana korter aegsasti müüki panna

22.10.2015 Egon Juhanson

Uusi kortereid tuleb aina juurde ning näiteks Tallinna „mägedel“ on uue ja vana korteri hinnavahe pisitasa vähenenud ning just see fakt on pannud hulga ostjaid eelistama vana maja asemel uut. Kuna aga paljud ostud sooritatakse eelmise eluaseme müügist saadava rahaga ning paneelrajoonide järelturg on hoogu maha võtnud, tuleb arvestada pikema müügiprotsessiga ning oma eelmine eluase juba aegsasti pakkumisse anda.

Nagu teada, näeb uude majja korteri ostmise protsess välja nii, et kõigepealt sõlmitakse broneerimisleping, millega kaasnevalt makstakse teatav protsent ostusummast. Seejärel tuleb oodata maja valmimist, mille järel sõlmitakse asjaõigusleping ning makstakse ülejäänud summa.

Kui varasematel aastatel, kiirelt kasvava kinnisvaraturu valguses piisas vahepealsest ajast, et vana korter realiseerida, siis nüüd, stabiilse ja rahulikuma turu oludes tuleb arvestada pikema müügiajaga ning sellega, hinnaga nii öelda katsetada pole mõtet ja parem on kohe määrata õige turuhind.

Vastasel juhul võib jääda kätte kaks korterit koos suurte ülalpidamiskuludega. Veel hullem, võib juhtuda, et vana korteri müümatajäämine takistab uue kodu finantseerimist.

Samuti võiks arvestada, et kui plaanite võtta laenu, siis mõnel juhul võib taotlusportsess venida pikemaks kui esialgu sai planeeritud. Seda eriti siis, kui ostjaid on mitu ja lisanduvad lisatagatised.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Arco Vara: Mida pidada silmas mereäärse maja ostmisel?

22.10.2015 Sirje Savvest

Maja ostmine on keerukas protsess, kuid mereäärsete majade ja kinnistute soetamine võib osutuda veepiiriga seotud eritingimusi arvestades veelgi keerulisemaks. Taolist sammu ei saa ette võtta kergekäeliselt, et valime kiiresti pakutavatest objektidest midagi välja, ostame ära ja vaatame, mis juhtub.

Arco Vara pikaajaline ja kutseline kinnisvaramaakler Sirje Savvest ütleb oma kogemusest lähtuvalt, et maja ostmist rannikule võib mõjutada lisaks hoone projektile veel väga palju erinevaid tegureid: keskkonnast tulenevad seaduslikud piirangud, omavalitsuste seatud nõuded, vaade ja juurdepääs merele, sadama- või paadisilla lähedus, ranna üldine seisund, ujumiskoha olemasolu ja selle puhtus, privaatsus, kallasraja ja avalike teedega seonduv jms.

Tee taustauuring

Ranna lähedale maja ostes tuleks leida inimesi, kes on kursis veekogudega piirnevate kinnistute eripärade ja vastava seadusandlusega ja aitavad ostjatki nendega kurssi viia. Kui mõnikord kumab kinnisvaraostjate kommentaaridest läbi, et milleks üldse kõrvalseisja soovitusi vaja, siis võin oma kogemusest kinnitada, et majaostjad on olnud tänulikud maaklerile või objekti naabruskonna elanikele tähelepanu juhtimise eest probleemidele, mida veekogu lähedus kinnisvaraomanikule kaasa toob.

Kindlasti tasuks käia kohalikus omavalitsuses ja tutvuda detailplaneeringuga.

Uurige ka Maa-ameti kaarte, sest nendes on näiteks võimalikud üleujutused ja muud kitsendused kenasti näha.

Kuigi suvilate ja maamajade ostmise tipphooaeg algab kevadel, tasub eriti mereäärseid objekte vaatamas käia erinevatel aastaaegadel. Mida meil veel vähe kasutatakse, aga mis on paljudes maades väga levinud – üüri maja mõneks ajaks ja proovi seal elada. Nii saad õige tunnetuse ja oskad paremini hinnata oma suure investeeringu mõttekust.

Ole kannatlik

Mereäärsete kruntide ja majade valik on tavaliselt väiksem ja nende hinnad kallimad, kui ostjad eeldavad, seetõttu võtab sobiva objekti leidmine sageli kaua aega. Kinnisvara soetamine mere äärde ei ole odav, võib öelda, et tegemist on pigem luksuskaubaga ja müüjad on sageli valmis hinda langetamata ostjat mitu aastat ootama.

Samuti võib sobiva objekti leidmine takerduda piirkonna sobivuse taha – väljend „mereäärne“ võib tähendada piirkonniti väga erinevat keskkonda, kus ühel pool asub näiteks suur maantee ja teisel pool meri või siis on tegemist päris privaatse võpsikuga, kus on probleeme juurdepääsu ning kommunikatsioonidega. Pärnumaal võib näiteks tuua suhteliselt asustatud Häädemeeste kanti, millele vastandub Tõstamaa-Varbla piirkond, kust võib leida küllaga privaatsust.

Mere ääres on põhitegijaiks ilm

Mere ääres on kahtlemata väga oluliseks mõjuteguriks ilm – tuuled, tormid ja nendega omakorda kaasneda võivad üleujutused või muud kahjud. Meri tähendab tuulisust ja niiskust, mille tõttu nii mõnigi maakodu ostja on otsustanud hoopis veest kaugema objekti soetamise kasuks.

Kui ostetavas majas soovitakse elada aastaringselt, kerkivad kohe üles küsimused, kui kindel on elektrivarustus, kui kaugel asuvad poed, kas teed hoitakse lumest puhtad jms.

Mereäärse kinnisvaraobjekti ostusoovi korral tasuks maakleritele kindlasti oma soovidest teada anda. Kuna praegu kipub ostjaid rohkem olema kui uusi objekte müüki tuleb, siis uued pakkumised jõuavad eelisjärjekorras nendeni, kes otsijate listis kirjas.

Sirje Savvest
Kutseline kinnisvaramaakler
Arco Vara Pärnu esindus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Elu korteriühistus: Vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu pooled

22.10.2015 Kätri Sarapuu

Meie hoone korteriomanikud on sõlminud haldusteenuse saamiseks lepingu haldusfirmaga. Haldusfirma on enda nimel sõlminud muuhulgas veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste müügilepingu teenuse osutajaga.

Tuleb välja, et haldusfirma ei ole tasunud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest ja nüüd nõuab teenuse osutaja korteriomanike käest võlga välja, tuues põhjenduseks asjaolu, et vee-ettevõtja kliendiks saab ÜVVKS § 8 lg 1 järgi olla kinnistu omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga vastava torustikuühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee juhtumiseks.

Küsimus: Kas meil on õigus keelduda tasumast, kuna me oleme nimetatud teenuse eest juba tasunud haldusfirmale?

Vastus: Saan aru, et korteriomanikud ei ole veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamise lepingu pooleks. Kui haldusfirma sõlmis lepingu oma nimel, mitte esindajana kaasomanike nimel ega kaasomandi valitsejana, siis lepingupoolteks on veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutaja ning haldusettevõte. Asjaolu, kas haldusettevõte on sõlminud lepingu kui kaasomandi valitseja või kaasomanike esindaja, peab selgelt tulenema lepingust. Lepingus peab eeltoodu olema kindlasti vähemalt märgitud.

Teenuse osutaja selgitus, et vee-ettevõtja kliendiks saab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 1 järgi olla kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, ei tähenda, et kolmanda isikuga sõlmitud lepinguga saaks käesoleval juhul korteriomanikele panna lepingulisi kohustusi ilma nende nõusolekuta. See ei oleks kooskõlas lepinguvabaduse põhimõttega. Riigikohus on küll leidnud, et ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingu poolteks saavad olla korteriomanikud ühiselt, sh volitatud esindaja kaudu või ka korteriühistu oma nimel, kuid eeltoodu ei tähenda siiski seda, et lepingupoolteks on kindlasti korteriomanikud. Nimetatud säte tähendab seda, et teenuse osutajal on kohustus sõlmida leping sättes nimetatud isikutega, mitte seda, et teenuse osutaja saaks viidatud sätte alusel lugeda muu isikuga sõlmitud lepingus lepingupooleks sättes nimetatud isikud (RKL 3-2-1-83-12).

Kuna võlg tuleneb haldusettevõtte ja teenuse osutajaga sõlmitud lepingust, siis ei saa korteriomanikke ilma nende tahteavalduseta, ainuüksi kaugkütteseaduse ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse sätete alusel lugeda lepingu pooleks.

Lähtudes eeltoodust vastutavad korteriomanikud tarbitud teenuse eest maksmisel haldusettevõtte ees, mitte teenuse osutaja ees ning teenuse osutaja ei saa võlga nõuda korteriomanike käest, vaid peab seda nõudma lepingupoolelt.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Statistics: For an average apartment in Harju County, 7.4 years’ mean wages have to be paid

22.10.2015 Tõnu Toompark

In an Estonian average, 5.7 years’ mean net wages have to be paid on a transaction with an apartment. In Harju County, wages are higher; however, real estate there is also the most expensive. As a result, far more – 7.4 years’ wages – has to be paid on an average transaction with an apartment in the capital and its vicinity.

On an average transaction with an apartment, sellers of real estate charge 5.8 years’ wages in Tartu County and 4.1 years’ wages in Pärnu County.

In recent years, the rise in the value of transactions with apartments has significantly outpaced incomes: that is, measured in wages, the value of a transaction with an apartment has grown rapidly. In other words, the purchasing power of residents in Harju and Tartu Counties has been declining since 2010.

In Pärnu County, by contrast, the value of transactions with apartments has changed over time more or less in step with incomes. This means that purchasing power has not changed significantly in this county in recent years.

http://tallinn-property.goodsonandred.com/2015/10/statistics-for-an-average-apartment-in-harju-county-7-4-years-mean-wages-have-to-be-paid/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

In Latvia and Estonia the highest growth of average wages among Baltics

21.10.2015 Tõnu Toompark

Due to a reduction in labour taxes, average net (after tax) wages in the first half of 2015 in Estonia and Latvia rose at a quicker pace than gross wages. In Lithuania the average net wages rose a little bit slower than gross wages, says the newest SEB Baltic Household Outlook presented by SEB Baltic household experts.

Compared to a year ago Latvia demonstrates the fastest net wage growth in the region. In the second quarter the average net salaries rose by 7.5 per cent year-on-year, reaching the 600 euro level for the first time. Average net salaries increased by 7.3 per cent to 871 euros in Estonia and by 4.4 per cent to 554 euros in Lithuania.

At the same time, average gross wages in Latvia increased by 6.6 per cent year-on-year, also reaching the highest growth rate among the Baltic countries. In the second quarter average gross wages even rose by 6.9 per cent compared to the second quarter of 2014. In Estonia wage growth rate was 5.8 per cent in the second quarter. In Lithuania wages rose at a slower rate compared to other Baltic countries. Lithuania posted a 4.6 per cent increase in average gross wages in the second quarter of 2015.

Due to record low inflation rate, households continue to benefit from the nominal wage growth. In Estonia real average net salaries rose by 7.3 per cent. In Latvia and Lithuania the real income of employed persons rose by 6.6 per cent and 5.1 per cent respectively. In Estonia and Latvia the average real income is above the pre-crisis level, while Lithuania is still below this level.

SEB Latvia Socioeconomics Expert Edmunds Rudzitis: “Due to falling energy and food prices the average inflation was close to zero. Thus real earnings and the purchasing power of employed persons has increased. Accordingly this stimulated the consumption, which is the main driver of economic growth in the Baltic countries. Comparing with previous year, transport, food and housing costs are lower than a year ago. Decrease in fuel prices has helped to reduce the expenditure on transport by 5-7 per cent. Also heating prices are lower compared to the previous heating season, thus heating costs should not be larger than in the previous heating season as well.”

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Inimesed ei vaja uut Lasnamäge

21.10.2015 Ingvar Allekand

Käesolev ei ole üksnes oponeerimiseks kolleeg Martin Vahteri artiklile „Inimesed vajavad uut Lasnamäge“, vaid ka jätkuks diskussioonile, mille tõstatasin 08.10.2015 toimunud Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ja Swedbanki kinnisvarakonverentsil.

Tundub, et täna ei vaidlusta keegi, et meie elamufond on vana ning uuenemine ei käi piisavalt tempokalt. Küsimusega, kuidas peaks uuenemisprotses toimuma, tegeleb uus menetletav energiamajanduse arengukava, mis paneb rõhu olemasolevate magalapiirkondade renoveerimisele.

Selline valik ei pruugi meeldida ning on ka minu hinnangul pikas perspektiivis vägagi küsitav, kuid tugineb põhjalikul analüüsil olles seega mingilgi määral põhjendatud. Ent energiamajanduse arengukava ei tegele õnneks linnaplaneerimise ja kinnisvaraturu reguleerimisega.

Küsimusele, kas inimesed vajavad uut uut lasnamäge (loe: jõukohase hinnatasemega uut ja mõistliku kvaliteediga kortermajade piirkonda), peaks teoreetiliselt vastama Tallinna linna ning lähivaldade üldplaneeringud.

Üldplaneering on teadupärast pikk ja vaevarikas kompromisside jada ning ühel hetkel valminuna seda niipea ümber tegema ei hakata. Seega ei kajasta need dokumendid mitte niivõrd tarbija eelistusi, mis ajas muutuvad, kuivõrd just maaressursi võimalusi. Uue lasnamäe rajamist me üldplaneeringutest ei leia. Pigem räägitakse Tallinnas olemasolevate elamupiirkondade tihendamisest ning ümbruskonna valdades on kavandatud ohtralt madala hoonestusega eramupiirkondi.

Hiljuti kõneainet pakkunud EL uuringu kohaselt on Tallinn üks segregeerunum linn Euroopas. Kui omandireformi tulemusena said kõik omanikeks ning seejuures pidid omandama seda, mida saada oli selle asemel, mida oleks võimaldanud sinu rahaline seis. Uute linnaosade (nt Tallinnas Pirital või Rae vallas Peetri külas) loomisega on aga rikkamad kolinud eemale vähem rikkamatest ning tõenäoliselt on see pikas perspektiivis päris suur probleem getode jms tekkimise võimalusena. Hoolimata sellest, et uute lasnamägede põhitarbijaks oleks keskklass, ei aitaks need kuidagi kaasa segregeerumisprobleemide lahendamisele ning pikas perspektiivis kujuneb väga kulukaks probleemiks.

Kui algas Kalamaja, Supilinna jt puitasumite endise asurkonna asendumine uuema ning tänagi tooni andva noorema põlvkonnaga, siis olid need linnaosad olemasoleval kujul ca 80 aastased. Hea asukoha ja romantilise arhitektuuri tõttu otsustati majad ja asumid korda teha. Mustamäe on varsti lähenemas 60-le sünnipäevale.

Arvestades, kui pikk on seadusandlik protsess, linnaplaneerimine ning ka projekteerimis- ja ehitustsükkel, oleks vaja mõelda sellele, mis juhtub siis, kui paneelmajadega magalarajoon saab 80 aastaseks. Kui täna tehtavad renoveerimised on end taas ammendamas ja elustandardid on veelgi enam eemaldunud sellest, mida algselt projekteeriti.

Lisaks maa- ja ehitusressursi planeerimisele tuleb vaadata ka inimressurssi. Tänase kinnisvaraturu mootor on noored pered, kes hoiavad pöördeid sees nii uusarendusel kui ka järelturul. Nemad on sündinud 80-te lõpus / 90-te alguses. Pärast seda langes sündivus Eestis drastiliselt – kaks korda.

Ka maapiirkonnad, kes on seni Tallinnat ja teisi tõmbekeskuseid toitnud, hakkavad tasapisi noortest tühjaks valguma, mistõttu on ka see surve nõudluse poolel pigem kahanemas. Tundub üsna selge, et 10 aasta pärast on vajadust elukondlikute kinnisvaratehingute järele vähem, kui täna.

Parema plaani puudumisel tundub, et vanad magalarajoonid ei kao kuskile hoolimata inimeste muutuvatest vajadustest. Ning riik on suunanud pilgu uusehituse asemel renoveerimisele. Getostumise jms sotsiaalsete probleemide vätimiseks tuleks uute lasnamägede ehitamise asemel otsida lahendusi, kuidas tagada, et olemasolevad magalarajoonid vastaks elanike vajadusele ka 20 ja 30 aasta pärast.

Selleks aga on minu arvates vaja mõtteviisi muutust. Tänane õigusruum, linnaarhitektid ning ka elanikud ise on igapäevases praktikas pigem tõrjuvad uuenduste ja out-of-box ideede suhtes. Ent just seda on vaja olemasolevatele magalarajoonidele uue hingamise andmiseks.

Tänaseks on paljuski korrastatud hoonete vahelist ruumi („Hoovid korda“ jms projektid). Mustamäel on ka mitmed edukad projektid, kus uus korterelamu on ehitatud olemasolevate vahele. Loomulikult palju fassaadi- ja katuseparandusi.

Selliste protsesidega on kindlasti vaja jätkata, ent võiks astuda veel mõned sammud edasi. Näiteks võiks pilootprojektina teha mõne olemasoleva kvartali arendamiseks-ümberkujundamiseks arhitektuurikonkursi, mille eesmärgiks on lahendada probleeme, mida tavaline korteriomanik või ka ühistu tegelikult üksi ei sudua (parkimine, korterite planeeringud jms) ning kujundada uut põnevat linnaruumi.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

SEB: Eesti keskmine netopalk on Balti riikide kõrgeim

21.10.2015 Tõnu Toompark

Tänu tööjõumaksude alandamisele kasvas 2015. aasta esimeses pooles keskmine netopalk (palk pärast maksude tasumist) Eestis ja Lätis kiiremini kui brutopalk. Leedus kasvas keskmine netopalk pisut aeglasemalt kui brutopalk, selgub uuest SEB koostatud Balti perede majandusanalüüsist.

Võrreldes aastataguse ajaga näitab Läti piirkonna kiireimat netopalga kasvu, kuid Balti riikide suurim netopalk on Eestis. Teises kvartalis kasvas keskmine netopalk võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7,5 protsenti, jõudes esimest korda 600 euro tasemeni. Keskmine netopalk kasvas Eestis 7,3 protsendi võrra ehk 871 euroni ja Leedus 4,4 protsendi võrra ehk 554 euroni.

Samal ajal kasvas keskmine brutopalk Lätis aastases võrdluses 6,6 protsenti, saavutades ühtlasi kiireima kasvutempo Balti riikide seas. Teises kvartalis kasvas keskmine brutopalk 2014. aasta teise kvartaliga võrrelduna lausa 6,9 protsenti. Eestis oli teise kvartali palgakasv 5,8 protsenti. Leedus kasvasid palgad teiste Balti riikidega võrreldes aeglasemalt. 2015. aasta teises kvartalis sai Leedu statistikasse kirja 4,6-protsendilise kasvu keskmises brutopalgas.

Rekordiliselt madala inflatsioonimäära tõttu oli hinnamuutusi arvesse võttev keskmise netopalga reaalkasv Eestis teises kvartalis samuti 7,3 protsenti. Lätis ja Leedus kasvas töötavate isikute reaalsissetulek vastavalt 6,6 protsendi ja 5,1 protsendi võrra. Eestis ja Lätis ületab keskmine reaalsissetulek kriisieelset taset, ent Leedu jääb kriisieelsele tasemele endiselt alla.

SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzītis: „Alanevate energia- ja toiduhindade tõttu oli keskmine inflatsioon nullilähedane. Seega on töötavate inimeste reaalpalk ja ostujõud kasvanud. See suurendas vastavalt tarbimist, mis on Baltimaades peamine majanduskasvu ergutaja. Eelmise aastaga võrreldes on transpordi-, toidu- ja eluasemekulud väiksemad. Kütusehindade langus on aidanud vähendada kulutusi transpordile 5–7 protsendi võrra. Samuti on eelmise küttehooajaga võrreldes alanenud küttehinnad, nii et kütmiskulud ei tohiks samuti olla suuremad kui eelmisel küttehooajal.“

Cредняя эстонская нетто-зарплата – самая высокая в Балтийских странах

21.10.2015 Tõnu Toompark

Благодаря снижению налогов на рабочую силу в первой половине 2015 года средняя нетто-зарплата (заработная плата после уплаты налогов) в Эстонии и Латвии росла быстрее, чем брутто-зарплата. В Литве средняя нетто-зарплата росла чуть медленнее, чем брутто-зарплата, как выясняется из нового экономического анализа Балтийских домохозяйств, составленного Банком SEB.

По сравнению с прошлогодней ситуацией, Латвия демонстрирует самый быстрый в регионе рост нетто-зарплаты, однако самая большая в Балтийских странах нетто-зарплата – в Эстонии. Во втором квартале средняя нетто-зарплата, по сравнению с тем же периодом прошлого года, выросла на 7,5 процента, впервые достигнув уровня 600 евро. Средняя нетто-зарплата выросла в Эстонии на 7,3 процента, т.е. до 871 евро, и в Литве – на 4,4 процента, т. е. до 554 евро.

В то же время, средняя брутто-зарплата в Латвии, в сравнении с прошлым годом, выросла на 6,6 процента, одновременно достигнув наибольшего темпа роста среди Балтийских стран. Во втором квартале средняя брутто-зарплата, по сравнению со вторым кварталом 2014 года, выросла даже на 6,9 процента. В Эстонии рост зарплаты за второй квартал составил 5,8 процента. В Литве зарплаты, по сравнению с другими Балтийскими странами, росли медленнее. Во втором квартале 2015 году Литва зафиксировала в своей статистике рост средней брутто-зарплаты на 4,6 процента.

Из-за рекордно низкого темпа инфляции реальный рост средней нетто-зарплаты, с учетом изменения цен, в Эстонии во втором квартале также составил 7,3 процента. В Латвии и Литве реальный доход работающих лиц вырос соответственно на 6,6 процента и 5,1 процента. В Эстонии и Латвии средний реальный доход превышает докризисный уровень, однако в Литве он по-прежнему остается ниже докризисного уровня.

Эксперт по социальной экономике SEB Латвия Эдмундс Рудзитис: «Из-за снижающихся цен на энергию и продукты питания средняя инфляция была близка к нулю. Таким образом, реальная зарплата и покупательная способность работающих людей выросли. Это соответственно увеличило потребление, которое в Балтийских странах служит основным стимулятором экономического роста. По сравнению с прошлым годом, расходы на транспорт, продукты питания и жилье снизились. Снижение цен на топливо помогло снизить затраты на транспорт на 5–7 процентов. Также, по сравнению с предыдущим отопительным сезоном, снизились цены на отопление, так что расходы на отопление тоже не должны быть больше, чем в предыдущем сезоне».

KV.EE: Kas pakkumiste arvu vähenemine pöörab KV.EE indeksi tõusule?

21.10.2015 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindade muutust kajastav KV.EE Indeks on vaiksel tõusuteel. Indeks näitab 81,8 punkti taset, mis on 7,2% aastatagusest kõrgemal. Viimase kuu ajaga on indeks kerkinud 0,5%.

KV.EE indeks suureneb vaatamata asjaolule, et elamispindade väärtus püsib suhteliselt stabiilselt paigal. Täna ei tule Tallinna korteri eest maksta ei oluliselt suuremat ega väiksemat hinda kui pool aastat või aasta tagasi.

Hinnaindeksi kerkimise taga on teatav inerts. Lisandunud uute korterite maht kergitab pakkumises olevate korterite kogumi keskmist hinda. Nüüdseks on pakkumiste arv stabiliseerunud kõrgel tasemel. Seda kinnitab kuu-kuu järel väiksemaks muutuv indeksi aastase muutuse number.

KV.EE indeksi tulevikusuundumuste juures on küsimärk. Aasta tagasi pani hinnatõusule piiri peale kiire pakkumiste arvu kasv. Tänaseks on pakkumiste arv isegi vähenemise suunda pööranud. Uusarenduse finantseerimisel on pankade poole pealt pidurid peal. Need tegurid tähendavad kõrge tehingute arvu tingimustes, et pakkumine väheneb. Pakkumiste arvu nappus omakorda survestab KV.EE indeksit pigem tõususuunas liikuma.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Balti riikides elatakse kolmandiku võrra väiksemal pinnal kui Euroopas keskmiselt

21.10.2015 Tõnu Toompark

Euroopa Liidu keskmine eluaseme suurus on 96 ruutmeetrit, kuid Balti riikides peab keskmine leibkond leppima 63-67 ruutmeetriga. Üheks oluliseks põhjuseks on eramajas elavate inimeste väike osakaal, selgub uuest SEB koostatud Balti perede majandusanalüüsist.

Enamuses Kesk- ja Ida-Euroopa riikides jääb keskmine eluaseme suurus 70 ruutmeetri lähedale. Balti riikidest on suurima põrandapindalaga kodud eestlastel, keskmiselt 67 ruutmeetrit. Lätis ja Leedus on ühe leibkonna käsutuses keskmiselt 63 ruutmeetri suurune kodu, mis on Rumeenia järel kõige madalam Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas.

Suuresti selgitab väikeseid kodusid Balti elamufond – Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas on siin kõige väiksem osakaal eramajadel. Kui näiteks Horvaatias elab eramajas 78 protsenti elanikkonnast, siis Eestis on see vaid 36 protsenti. Meist veelgi väiksem on eramajas elavate inimeste hulk Lätis – 35 protsenti, Leedus on vastav number 41 protsenti. Euroopa Liidus elab eramajas keskmiselt 58 protsenti elanikkonnast.

Seejuures ei ole madal eramajas elavate inimeste osakaal tingitud Baltimaade suuremast linnastumisest – eramajade poolest esirinnas olevas Horvaatias on hajaasustusega aladel elavate inimeste arv madalam. Pigem on põhjuseks nõukogude-aegne elamupoliitika – ka maal elab eramajas vaid 60 protsenti Eesti elanikkonnast. Samasugune on olukord ka Lätis ja Leedus, kus maal elab eramajas vastavalt 54 protsenti ja 67 protsenti elanikkonnast. Ka linnades on muu Euroopaga võrreldes eramaja-elanikke väga vähe. Kui Baltimaades elab eramajas 14-15 protsenti leibkondades, siis Euroopa Liidus keskmiselt lausa 40 protsenti.

Eramajas elavate inimeste osakaal on küll suurenemas, kuid väga aeglaselt. Võrreldes 2005. aastaga on eramajas elavate inimeste osakaal tõusnud Eestis 2 protsendi võrra ja Lätis 3,2 protsendi võrra. Leedus on eramaja-elanike osakaal aga hoopis poole protsendi võrra kahanenud.

Täismahus Balti perede majandusanalüüsi saate inglise keeles lugeda: baltic-household-outlook-10-2015

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Homes of Baltic residents are smaller than the European average by a third

21.10.2015 Tõnu Toompark

The average housing size in the European Union is 96 m2. However, in the Baltics, an average household must cope with 63–67 m2. A new financial analysis of Baltic households organized by SEB reveals that this is, in part, caused by the fact that only a small rate of people reside in private houses.

n most Central and Eastern European countries, the average size of a household is around 70 m2. In the Baltics, houses with the largest floor space (approx. 67 m2) are located in Estonia. In Latvia and Lithuania, an average household owns a house with an average size of 63 m2, which is the lowest figure after Romania among the Central and Eastern European countries.

Small homes result from the Baltics’ housing stock – among the Central and Eastern European countries, the percentage of private houses is the lowest in this region. While in Croatia, for example, 78 per cent of the population lives in private houses, it is only 36 per cent in Estonia. The rate of people living in private houses is even smaller in Latvia – 35 per cent, and in Lithuania – 41 per cent. In the European Union, an average of approximately 58 per cent of the population lives in a private house.

However, the low percentage of people living in private houses is not caused by the greater urbanization of the Baltics – the number of people living in sparsely population areas is lower in Croatia, which is at the forefront regarding the ownership of private houses. Instead, the reason is the housing policy of the Soviet period – the number of people living in private houses in rural areas amounts only to 60 per cent of the Estonian population. The situation is similar also in Latvia and Lithuania, where respectively, 54 and 67 per cent of the population lives in private houses in rural areas. When compared to the rest of Europe, the number of people living in private houses is low also in cities. While 14 to 15 per cent of households live in private houses in the Baltics, then in the European Union, the average number is 40 per cent.

The rate of people living in private houses is increasing, yet very slowly. Compared to 2005, the number of people living in private houses has increased by 2 per cent in Estonia and by 3.2 per cent in Latvia. In Lithuania, however, the rate of people living in private houses has decreased by 0.5 per cent altogether.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Дома жителей стран Балтии на треть меньше от среднего показателя по Европе

21.10.2015 Tõnu Toompark

Средний размер жилья в Европейском Союзе (ЕС) составляет 96 квадратных метров, в странах Балтии среднестатистическое домохозяйство должно довольствоваться 63-67 квадратными метрами. Одной из важных причин этого является низкая доля людей, живущих в частных домах, выясняется из нового экономического анализа домохозяйств Балтии, составленного SEB.

В большинстве стран Центральной и Восточной Европы средний размер жилья близок к 70 квадратным метрам. Из стран Балтии жилье с самой большой напольной площадью имеется у эстоноземельцев, в среднем 67 квадратных метров. В Латвии и Литве в распоряжении одного домохозяйства находится жилье со средним размером в 63 квадратных метра, что является после Румынии самым низким показателем среди стран Центральной и Восточной Европы.

По большей части малое жилье объясняется жилищным фондом стран Балтии – среди стран Центральной и Восточной Европы здесь самая низкая доля частных домов. Если, например, в Хорватии в частных домах проживает 78 процентов населения, то в Эстонии этот показатель составляет всего 36 процентов. Еще меньшее, чем у нас, количество людей, живущих в частных домах, в Латвии – 35 процентов, в Литве соответствующий показатель составляет 41 процент. В ЕС в частных домах проживает в среднем 58 процентов населения.

При этом, низкая доля людей, живущих в частных домах, не обусловлена большей урбанизацией стран Балтии – в лидирующей по количеству частных домов Хорватии количество людей, проживающих на территориях с озеленением, ниже. Скорее, причиной является жилищная политика времен СССР – и в сельской местности в частных домах проживает только 60 процентов населения Эстонии. Такой же является ситуация и в Латвии и Литве, где в сельской местности в частных домах живет соответственно 54 процента и 67 процентов населения. В городах, по сравнению с остальной Европой, количество жильцов в частных домах так же очень низкое. Если в странах Балтии в частных домах проживает 14-15 процентов домохозяйств, то в ЕС в среднем аж 40 процентов.

Доля людей, проживающих в частных домах, конечно, увеличивается, но очень медленно. По сравнения с 2005 годом, доля людей, проживающих в частных домах, в Эстонии увеличилась на 2 процента и в Латвии на 3,2 процента. В Литве же доля людей, проживающих в частных домах, наоборот, уменьшилась на полпроцента.