AS Pro Kapital Grupp aktsionäride korralise üldkoosoleku protokoll ja otsused

17.06.2015

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Ühing) aktsionäride korraline üldkoosolek toimus teisipäeval, 16.06.2015.a. algusega kell 16.00 Ühingu kontoris Põhja pst 21 Tallinn. Üldkoosolekul osalejate nimekirja kohaselt oli üldkoosolekul kohal ja esindatud 8 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud kokku 34 371 167 häält, mis moodustab kokku 63,52% aktsiatega määratud häältest.

Aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise põhjuseks oli Ühingu 2014 majandusaasta aruande kinnitamine, kasumi jaotamine ja audiitori valimine.

Korralise üldkoosoleku päevakord ja vastuvõetud otsused

Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimine

Vastuvõetud otsus: Aktsionäride korralise üldkoosoleku juhatajaks valiti Ervin Nurmela. Protokollijaks valiti Kristjan Kask

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Ühingu auditeeritud 2014.a. majandusaasta aruande kinnitamine

Vastuvõetud otsus: Kinnitada Ühingu auditeeritud 2014.a. majandusaasta aruanne

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Kasumi jaotamise otsus

Vastuvõetud otsus:

  • Ühingu puhaskasum 31. detsembril 2014 lõppenud majandusaastal moodustas 21 380 950 eurot.
  • Kanda 18 423,06 eurot kasumist põhikirjajärgsesse reservkapitali.
  • Kanda 21 362 526,94 eurot kasumist eelmiste perioodide jaotamata kasumi koosseisu

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Audiitori valimine

Vastuvõetud otsus:

  • Valida AS Deloitte Audit Eesti Ühingu audiitoriks 2015 majandusaasta audiitorkontrolli läbiviimiseks.
  • Kiita heaks audiitori tasustamise tingimused vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule. Kiita heaks audiitorile Ühingu ja Ühingu tütarettevõtete auditeerimise eest 2015 majandusaastal makstav tasu summas 52 000 eurot (käibemaksuta).

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Korralise üldkoosoleku protokoll on lisatud käesolevale teatele ja see avaldatakse AS Pro Kapital Grupp koduleheküljel www.prokapital.com hiljemalt 17. juunil 2015.

Eesti Ajaloomuuseum kavatseb Maarjamäe muuseumikompleksi laiendada

17.06.2015

TallinnTallinna linnavalitsus võtab homsel istungil vastu detailplaneeringu, mille eesmärgiks on luua võimalused Maarjamäe lossi maa-alale lisaks olemasolevatele uute muuseumihoonete ehitamiseks.

Pirita teega külgnevale 5,54 ha suurusele maa-alale koostatud planeeringus on ette nähtud võimalus ehitada alale kuni kaheksa kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega olemasolevat muuseumikompleksi täiendavat hoonet.

Planeeringuala kontaktvööndis paiknevad erineva sihtotstarbega krundid. Planeeritava muuseumikompleksi lähialale jääb Eesti Näituste messikeskus ja Tallinna Lauluväljak. Piirkond on oluline puhke- ja vaba aja veetmise koht.

Detailplaneeringu koostamisel seati eesmärgiks luua terviklik ruumiline lahendus Eesti Ajaloomuuseumi territooriumi edasiarendamiseks ühtseks muuseumikompleksiks, milles olemasolevad ja kavandatud hooned ning hoonetevaheline ala krundil moodustaksid üksteist täiendava terviku. Planeeringualale jääval kinnistul paikneb Maarjamäe suvemõisa kompleks, milles asub Eesti Ajaloomuuseumi filiaal.

Kinnistul paiknevatest hoonetest üheksa on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Lisaks olemasolevale kaheteistkümnele muuseumikompleksi hoonele on krundile kavandatud kolm kuni 3-korruselist hoonet ning kuni viis parki teenindavat hoonet. Kinnistul asuv kõrghaljastusega pargiala on ette nähtud korrastada.

Sobivaima arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks on eelnevalt läbi viidud arhitektuurivõistlus. Detailplaneering on koostatud arhitektuurivõistluse võidutöö „Vana mees tahab koju” edasiarendusena. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Eesti Ajaloomuuseum. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 6. mai 2013 korraldusega nr 625-k „Kesklinnas asuva Pirita tee 56 // 58 // 60 // 62 // 64 // 66 // 68 // 70 // 72 // 72a // 74 // 76 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”.

Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda Tallinna planeeringute registris ja 5.-12. juunini 2013 Tallinna Kesklinna Valitsuses. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus 14. juunil 2013 avalik arutelu. Detailplaneeringu eskiisi kohta kirjalikke ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Detailplaneeringu koostas OÜ Linnalahendused.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Tallinna Kesklinna Valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Ülemiste City saab äri- ja büroohooneid juurde

17.06.2015

TallinnTallinna linnavalitsus algatab homsel istungil Ülemiste City alale uusi hooneid rajada võimaldava detailplaneeringu koostamise.

Lõõtsa tn 5 // Sepapaja tn 4, Sepapaja tn 2 ja Sepapaja tn 1 // Suur-Sõjamäe tn 12 kinnistute detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata 4,41 ha suurusele maa-alale ehitusõigus kolme kuni 13-korruselise büroohoone ja kahe kuni 5 korruselise parkimismaja ning kahe kuni 13-korruselise ärihoone ehitamiseks. Lisaks antakse planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Planeeritav maa-ala asub Lasnamäe linnaosas Ülemiste asumis Suur-Sõjamäe tänava, Lõõtsa tänava, Ääsi tänava ja Valukoja tänava vahelisel maa-alal Ülemiste City piirkonnas endise tehase Dvigatel territooriumil. Planeeritava maa-ala lähiümbrus on kiiresti arenev piirkond. Kontaktvööndisse jäävad valdavalt äri-, tootmis- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud.

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku esitas AS Technopolis Ülemiste. Detailplaneeringu algatamisettepanek on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ning Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga. Detailplaneeringu algatamisettepaneku juurde on lahendusettepanekud koostanud K-Projekt Aktsiaselts.

  1. aasta lõpus viidi läbi rahvusvaheline arhitektuurikonkurss Ülemiste City ärilinnaku uue arhitektuurilahenduse leidmiseks. Konkursi eesmärgiks oli, arvestades juba kehtiva detailplaneeringu alusel väljaehitatut, kujundada piirkond multifunktsionaalseks ja aktiivseks töö-, elu- ja vabaajakeskkonnaks.

Pärast detailplaneeringu algatamist korraldab Lasnamäe Linnaosa Valitsus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks väljapaneku ja avaliku arutelu.

Botaanikaaed plaanib hoogsat arenemist

16.06.2015

TallinnTallinna linnavalitsus algatab Tallinna Botaanikaaia laienemist võimaldava detailplaneeringu.

Kloostrimetsa tee 46, 52 ja 56 kruntide detailplaneeringu koostamise eesmärk on olemasolevate hoonete säilitamine ja rekonstrueerimine ning ehitusõiguse määramine kolme kuni 2-korruselise hoone, kuue kasvuhoone ja ühe vaatetorni ehitamiseks.

Detailplaneeringuga kavandatakse avamaa taimekollektsioonide laienemine Kloostrimetsa tee 56 krundile ning nende kollektsioonide taimede ettekasvatamiseks kaasaegsete tingimuste loomine.

Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul on uued hooned mõeldud külastajate vastuvõtmiseks, taimekollektsioonide hooldamiseks vajaliku tehnika ja materjalide hoidmiseks ning botaanikaaia uurimis- ja teadustööks. „Tallinna Botaanikaaia arenguks loob käesolev planeering kindlasti senisest paremad võimalused,“ kinnitas Sarapuu

Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Planeeritava maa-ala suurus on 15,71 ha. Detailplaneeringu algatamise ettepaneku esitas Tallinna Botaanikaaed.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus – botaanikaaeda teenindavate hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine – ei oma olulist keskkonnamõju, seetõttu jäetakse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata.

Planeeritav ala asub Pirita linnaosas Kloostrimetsa asumis Kloostrimetsa tee, Kiviaia tee ja Pirita jõe vahelisel alal. Lähedusse jäävad teletorn, Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Pärnamäe kalmistu.

Planeeritaval maa-alal asuva suurima, ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Kloostrimetsa tee 56 kinnistu omanik on Tallinna linn, hoonestamata kinnistu pindalaga on 111 788 m2.

Planeeringuala jääb Pirita jõeoru maastikukaitseala botaanikaaia piiranguvööndisse. Pirita jõeoru maastikukaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja erisustega. Botaanikaaia piiranguvööndis säilitatakse, arendatakse ja tutvustatakse liigirikast ning väärtuslikku taimekollektsiooni. Algatatav detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu algatamisettepaneku juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud Tallinna Botaanikaaed.

Pärast detailplaneeringu algatamist korraldab Pirita Linnaosa Valitsus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks väljapaneku ja avaliku arutelu.

Arco Vara: 21.03.2014 võlakirjaemissiooni tähtaja muutmine

16.06.2015

Arco Vara21.03.2014 viis Arco Vara AS läbi võlakirjaemissiooni, mille käigus emiteeris võlakirju kogumahus 160 000 eurot.

Võlakirjade lunastamispäevaks oli määratud 20.06.2015 ning intressimääraks 9,8% aastas.

Kokkuleppel investoritega pikendas Arco Vara AS võlakirjaemissiooni lunastamistähtaega kuni 20.12.2015.

Muutused Tallinna elanike paiknemises viimase kolme rahvaloenduse andmetel

16.06.2015

StatistikaametTallinna rahvastiku ruumilises paiknemises on 1989., 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetele tuginedes toimunud suured muutused – üle kogu Eesti on toimunud rahvastiku koondumine Tallinnasse ning Tallinna elanike valgumine väikeelamute piirkondadesse.

Teadmine, kui palju inimesi kuskil elab, on oluline mitmel põhjusel. Näiteks sõltub iga linna ja valla elanike arvust maksutulude saamine, linnasisesest paiknemisest asutuste (näiteks koolide) avamine, sulgemine ja teeninduspiirkonna määramine, ühistranspordi korraldamine, valimisringkondade moodustamine jne. Teisisõnu on rahvastiku ruumiline paiknemine otseselt seotud ühiskonnaelu juhtimisega.

Nüüdsest on võimalik Tallinna elanike paigutuses toimunud muutusi jälgida viimase kolme rahvaloenduse tulemuste alusel alates 1989. aastast. Geograafilisse infosüsteemi pandud andmed võimaldavad ruumilisi muutusi esitada väga detailselt ja kasutajasõbralikult ning vastavalt konkreetse planeerimisülesande lahendamise vajadustele. Sellega on Eesti astunud suure sammu lähemale Põhjamaadele, kus sedalaadi täpsete ruumiandmete kasutus on tavapärane osa riigi ja linnaelu juhtimisest.

Kiirpilk Tallinna ruumilise struktuuri kujunemisele läbi aja

Tänase Tallinna ruumiline struktuur on kujunenud sammhaaval. Muinas-Tallinna teke ja areng tugines kolme teguri soodsale kokkulangemisele: kaubanduse suurenemine Läänemerel, Toompea hea kaitsestrateegiline asend ning soodne paiknemine muistse Rävala maakonna siseselt. “Kuldsel” 15. sajandil kasvas Tallinn kiiresti – laienes ehitustegevus ning just sellest sajandist pärineb valdavalt vanalinna hilisgooti stiilis hoonestus, seda nii elamute kui muude olulisemate rajatiste osas.

Tallinna ulatuslikum laialivalgumine vanalinna müüride vahelt algas alles 18. sajandil. Võtmetähtsusega oli Kadrioru lossi valmimine 1725. aastal, mis pani aluse eeslinnade arengule: lühikese ajaga kerkis Toompea ümbruses 40 mõisat ja kasvas eeslinnade elanike arv. Varem oli eeslinnade arengut takistanud sagedased sõjad.

Massiline linnastumine sai Eestis alguse 19. sajandi keskel, mille käivitas demograafiline üleminek maal (väikelaste suremuse kiire langus tõi kaasa kiire maarahvastiku kasvu ning kõigile ei jätkunud enam maad) ning peamiselt vee-energial põhineva tööstuse areng linnades. Toona Ülemiste järvest Tallinna lahte suundunud Härjapea jõe energia toel hakkas 19. sajandi teises pooles arenema tööstus ning linn laienes põhja suunas – tekkis tänane Põhja-Tallinn. Tehaste, raudtee ja sadamate lähedusse ehitati tagasihoidlikud 1–2 korruselised puust tööliselamud. Trammiühendus sidus Põhja-Tallinna mugavalt kesklinnaga.

Kui 19. sajandi keskel elas Tallinnas ligikaudu 25 000 inimest, siis 1897. aasta rahvaloenduse ajal juba ligikaudu 60 000. 100 000 elaniku piiri ületas Tallinn 1912. aastal. Elanike arv kasvas nii Eesti teistest piirkondadest kui Venemaalt pärit sisserändajate toel. Eesti suurima linna positsioon oli saavutatud ning maha oli raputatud suurimad konkurendid Narva ja Tartu. Veel 19. sajandi keskel olid Narva ja Tallinna elanike arv võrreldava suurusega.

joonis

Eesti iseseisvudes Tallinna rahvaarvu kasv aeglustus, kuid ruumilises struktuuris toimusid taas olulised muutused – aedlinnade rajamisega sai alguse tänasele sarnanev valglinnastumine. Asustus oli siiski kompaktsem, sest elamute rajamisel oli tähtis raudtee lähedus. Aedlinnadest kasvas kõige kiiremini toona iseseisev Nõmme, mis kujunes ametnike, äriteenijate, kaupmeeste, intelligentsi ja osalt ka tööliste linnaks. Lisaks kasvasid kiiresti Merivälja ja Pirita aedlinnad. Koos Nõmmega kasvas Tallinna elanike arv 1939. aastaks hinnanguliselt 165 000-ni.

Kõige mastaapsema jälje Tallinna ruumilisse kujunemisse andis nõukogude aeg. Kuigi 1956. aastal lisati Tallinn koos teiste endiste Nõukogude Liidu pealinnadega nende linnade nimekirja, mille kasvu sooviti piirata, ei võetud seda eesmärki tõsiselt ja Tallinna rahvaarv kasvas 1989. aastaks 480 000-ni. Uute elanike mahutamiseks asuti alates 1959. aastast ehitama paneel-elamupiirkondi. Loomise järjekorras kerkisid Pelguranna, Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe, mis ühtekokku andsid nõukogude aja lõpus kodu kolmele tallinlasele neljast. Ainuüksi Lasnamäe elanike arv on võrreldav Eesti rahvaarvult teise linna Tartuga.

Nõukogude ajaga kujunes välja ka tänase Tallinna ruumilise struktuuri põhiolemus, millesse olulisi muutusi viimased 25 aastat toonud ei ole. Tallinna laienemisest annab ülevaatliku pildi eluruumide peamise ehitusaja ruutkaart.

Tallinn_ehitusaeg_2011_FB

Tallinna elanike paiknemise muutused viimasel 20 aastal

Taasiseseisvumisega peatus massiline sisseränne ja Tallinna rahvaarv hakkas kahanema, mis oli eelkõige seotud Nõukogude Liidust sisserännanute lahkumisega. Et sisserännanud elasid peamiselt uutes paneelmajades, vähenes just paneel-elamute piirkondade rahvaarv. Kui 1989. aastal oli Tallinnas suurimaks asutustiheduseks 21 000 inimest ruutkilomeetril (Mustamäe), siis 2011. aastal 15 600 inimest ruutkilomeetril  (Lasnamäe).  Aastatel 1989–2011 vähenes Tallinna elanike arv 86 000 inimese võrra. Rahvaarvu muutust 1 km x 1 km ruutude kaupa perioodil 1989–2011 visualiseerib 3D-animatsioon, millel on näha tallinlaste arvu muutus erinevates linnaosades.

tulbad 500px

Perioodi alguses liiguti üsna intensiivselt välja ka kesklinnast. Valglinnastumisest annab tunnistust elanike liikumine linna äärealade ja mere suunas. Võrreldes 1989. aasta rahvaloenduse tulemustega oli 2011. aastaks rahvaarv kasvanud vaid Pirita linnaosas, kus puuduvad nõukogude ajal ehitatud paneel-elamute piirkonnad, mis on jätkuvalt kahaneva rahvaarvuga aladeks teistes linnaosades. Haabersti linnaosa rahvaarvu kasvu merelähedastes piirkondades tasakaalustab Väike-Õismäe paneelmajade piirkonnast jätkuv väljaränne, mistõttu kogu linnaosa rahvaarv on praegu endiselt väiksem kui 1989. aastal.

Tallinn_ruut_ver1

Kasuta Tallinna ruumiandmeid!

Suur töö 1989. aasta rahvaloenduse Tallinna ruumiandmete korrastamisel on 2015. aastaks tehtud. Töö eesmärk ei olnud vaid andmete korrastamine, vaid nende kasutusse toomine erinevat laadi ruumiülesannete lahendamiseks. Võta Statistikaametiga ühendust ja uuri, kuidas saaksid neid andmeid enda ees seisvate ülesannete lahendamiseks kasutada. Ühtlasi jätkub Statistikaametis koostöös Tartu Ülikooli geograafia osakonna ja Tallinna Ülikooli Eesti demograafia instituudiga kogu Eesti katmine sama detailsete 1989. aasta rahvaloenduse ruumiandmetega.

Tallinna arengut illustreerivaid teemakaarte leiab ka Statistikaameti kogumikust „Eesti piirkondlik areng 2014“.

Tiit Tammaru, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor
Ülle Valgma, Statistikaameti kartograaf
Berit Hänilane, Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist
Allan Puur, Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituudi juhtivteadur

Ehitusmaastik on mastaapsete muutuste lävel

16.06.2015

 

Advokaadibüroo LEXTAL1. juulist jõuavad õigusmaastikule mastaapsed ehitus-ja planeerimisõiguse muudatused, sest jõustuvad uus planeerimisseadus ja ehitusseadustik. Kuidas need seadused südasuvest ellu rakenduvad?

Rakendusseaduse võib jagada tinglikult kahte ossa. Esimene osa selgitab, mis alates 1. juulist saab sel hetkel kehtivatest planeeringutest, välja antud lubadest ning ehitamisest. Teine osa muudab uuest ehitus-ja planeerimisõigusest puudutatud muid seadusi.

Kehtetuks tunnistatakse praegu kehtivad ehitusseadus, planeerimisseadus ja teeseadus. Tee ehitamise nõuded leiab edaspidi ehitusseadustikust, kõik teeliiklust puudutavad nõuded liiklusseadusest. Lisaks kolme seaduse kehtetuks tunnistamisele muudetakse kokku neljakümmet kahte seadust, millest ehk olulisemad on juba mainitud liiklusseadus, samuti riigilõivuseadus ja võlaõigusseadus.

Riigilõivuseaduse muutmise puhul on tervitatav, et ehitusloa taotluste läbivaatamise eest kehtestatakse riigilõiv ainult kindlas suuruses (näiteks elamud 150 € ja mitteelamud 250 €). Loobutud on riigilõivu arvutamisest lähtudes ehitise ruutmeetrite arvust. Täiendavalt kehtestatakse riigilõiv projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamise eest (25 €).

Kuigi Eesti on varem mitmel juhul silma paistnud ülemääraste lõivude poolest (eredaks näiteks on varem kehtinud kohtulõivud), kus riigilõivu sildi all koguti pahatihti pigem makse, siis kiire pilguheit lõivude suurusele näitab, et vähemalt ehitamise lõivustamine on mõõdukas ja seda saab sisulises mõttes pidada nimelt lõivu, mitte selle taha peidetud maksu kogumiseks.

Teine tähelepanuväärne muudatus on seotud ehitiste garantiiga. Kehtivas ehitusseaduses olev ehitise kaheaastase garantii põhimõte ei kandu uude ehitusseadustikku. Ehitaja vastutus ehitusvigade eest on edaspidi reguleeritud ainult võlaõigusseaduses. Selle põhimõttelise muudatuse valguses omandab veelgi suurema kaalu nii ehitusleping, kui kinnisvara müügileping.

Ehitise ja seadmete garantii, selle algus ja kestvus, samuti ehitaja ning kinnisvara müüja vastutuse küsimused tuleb enne lepingute sõlmimist veelgi detailsemalt läbi rääkida ja kokku leppida. Kindlasti peab kokkulepitu jõudma kirjalikku lepingusse, millele vaidluse korral edukalt toetuda. Kuna ehitamine ja kinnisvara on reeglina kallis, siis seda enam peavad sellega seotud kokkulepped olema asjatundlikult vormistatud.

Planeeringute puhul on oluline, et uus planeerimisseadus tagasiulatuvat mõju ei oma või on seda mõistlikult leevendatud. Enne 1. juulit algatatud planeeringud menetletakse lõpuni lähtudes praegu kehtiva planeerimisseaduse nõuetest ning kõik varem kehtestatud planeeringud jäävad muutumatuna kehtima.

Küll on planeeringu koostamise korraldajale antud võimalus valida, kas enne 1. juulit algatatud detailplaneeringu menetlus lõpetada või mitte, kui uue planeerimisseaduse järgi detailplaneeringu koostamise kohustust enam ei ole. Detailplaneeringu koostamise kohustus võib puududa näiteks sellistel ehitistel, mis alates 1. juulist enam ehitusluba ei vaja.

Kohalike omavalitsuste ehitusmäärused jäävad kehtima osas, mis alates 1. juulist ei ole vastuolus uute seadustega. Ehitusmääruste roll ja õiguslik tähendus ilmselt muutub ning neist saavad edaspidi pigem kohaliku omavalitsuse sisemist töökorraldust reguleerivad haldusaktid.

Kui enne 1. juulit on esitatud ehitusloa taotlus ehitise või ehitamise kohta, mille suhtes ei ole ehitusluba enam nõutav või on nõutav ainult ehitusteatis, siis lõpetatakse ehitusloa menetlus luba andmata ning varasem ehitusloa taotlus loetakse ehitusteatiseks. See on vajalik taotlejate suhtes kehima hakkavate kergemate nõuete rakendamiseks ja liigse bürokraatia vähendamiseks. Samad põhimõtted kehtivad kasutuslubade puhul, kui uue seadusega ei ole kasutusluba nõutav ja piisab näiteks ainult kasutusteatise esitamisest.

Enne uute seaduste jõustumist antud ehitusluba kehtib tähtajatult, kuid seda tingimusel, et ehitamisega oli 1. juuliks alustatud. Kui ehitamisega ei ole alustatud, siis varem antud ehitusluba kehtivust ei kaota, kuid lähtuda tuleb juba ehitusseadustikus ehitusloa kehtivusele antud tähtaegadest (5 või 7 aastat). Enne uute seaduste kehtima hakkamist antud kasutusluba kehtib tähtajatult ilma lisatingimusteta.

Kui enne uute seaduste jõustumist oli ehitis ehitusloa kohustusest vabastatud, kuid ehitamisega on juba alustatud, siis lubatakse selline ehitis valmis ehitada kahe aasta jooksul isegi, kui uute seadustega on ehitusluba nõutav või ehitamine keelatud. Kui kaheaastasest tähtajast kinni ei peeta, on tagajärjeks kohustus esitada ehitusteatis või taotleda ehitusluba vastavalt uuele ehitusseadustikule.
Kui ehitis oli enne muudatusi vabastatud kasutusloa kohustusest ning ehitise kasutamist on alustatud, siis ei ole vajalik ka kasutusteatise või kasutusloa olemasolu pärast 1. juulit. Ka need põhimõtted on ette nähtud selleks, et uute seaduste kehtima hakkamine ei raskendaks varasemat õiguslikku olukorda.

Seega tuleb tähtaegade järgimisel olla hoolas ja ehitamisel kärme, et rakendusseadusega antud soodustusi mitte kaotada. Ehitamise kiirus ei saa siiski olla eesmärk omaette. Ka 1. juulist peab ehitis olema ohutu ja asjatundlikult ehitatud, mitte lihtsalt kokku klopsitud.

Karl Kask
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo LEXTAL partner

Statistika: kinnisvaralaenude jääk on 2,7 miljardit eurot

16.06.2015

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜKogu kinnisvarasektorisse antud ettevõtete laenude jääk oli 2015 I kvartalis Eesti Panga andmetel 2,7 miljardit eurot. Aastaga kasvas vastav näitaja 10%.

Uusi laene anti 2015 I kvartalis kinnisvarasektorisse 230 miljonit eurot. See kasvas aastataguse näitajaga võrreldes koguni 62%.

Elamispindade arendamiseks antud laenude jääk oli 2015 I kvartalis Eesti Panga andmetel 200 miljonit eurot. Uusi laene väljastati I kvartali jooksul 12 miljonit eurot.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive majandussektorite lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Tallinna arhitektuurivõistluse „Velokoda“ näituse avamine

15.06.2015

TallinnTallinna Energiaagentuuri ja EKA eestvedamisel toimub 18. juunil kell 11 Telliskivi loomelinnakus Vaba Lava majas tudengitele suunatud arhitektuurivõistluse „Velokoda“ laekunud tööde näituse avamine, ühtlasi kuulutatakse samas välja võistluse võitjad.

Ettevõtmisega tähistatakse ühtlasi Euroopa Säästva Energia Nädala (EUSEW) raames korraldatavat energiapäeva.

Tallinna Energiaagentuur koostöös Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Linnavaraameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga ning Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond kuulutasid detsembris välja tudengitele suunatud arhitektuurivõistluse “Velokoda”, mille eesmärgiks oli saada sobiv ideelahendus korterelamute piirkonda sobiva jalgrataste mugavaks ööpäevaringseks hoidmiseks mõeldud lukustatava rattamaja mudeli väljatöötamiseks.

Näituse avamisele on oodatud kõik konkursist osavõtjad ning näitusele töödega tutvuma oodatakse kõiki  jalgrataste hoiustamise vajadusega kokkupuutuvaid kodanikke ja korteriühistute esindajaid.

Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul on kiiduväärt, et võistlusele laekus palju huvitavid ideid, mis väärivad edasiarendamist. „Kindlasti on tudengitel kui rattaga sõitjate  suurell sihtgrupil oma kogemuse kaudu tekkinud palju ideid  kuidas võiks olla mugavalt ja turvaliselt korraldatud jalgrataste hoidmine. Sellised lukustatavad rattamajad korterelamute õuealadel meelitavad jalgrattaga sõitma senisest enam kaaskodanikke, mis  aitab kaasa rahva tervise tõusule, müra  ja CO2 emissiooni vähendamisele  ning ilmestab linnaruumi. Korraldatud arhitektuurivõistlus aitab kaasa Tallinna ambitsioonikale eesmärgile saada 2018. aastal Euroopa roheliseks pealinnaks.“

Näitusel on väljas kõik arhitektuurivõistlusele esitatud 17 maketti.  Näitus Telliskivi loomelinnakus asuva Vaba Lava fuajees on avatud kuni 17. augustini E-L kell 10-20, P kell 11-18. Näituse kuraator on Eve Komp.

Näituse korraldamist toetavad Tallinna Keskkonnaamet,  Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Energiaagentuur, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond, Vaba Lava ja Eesti Kultuurkapital.

Euroopa Säästva Energia Nädala raames toimuvad Brüsselis mitmed kõrgetasemelised konverentsid ja valdkondlikud kohtumised ning energia efektiivse kasutamisega seotud projektide auhindamise üritus, ühtlasi korraldatakse Euroopa Liidu liikmesriikides energiapäevad. Täpsemalt saab nädala olemuse ja üritustega tutvuda veebilehel:www.eusew.eu.

Смотрите, как изменяются число и цена предложений о сдаче квартиры

15.06.2015

Практика показывает, что частный арендодатель, не запрашивающий маклерскую плату, может позволить себе установить цену на 5-10% выше. Кроме того, предложения «прямо от владельца» просматриваются на порталах недвижимости в 2-4 раза чаще, чем объявления, сделанные через посредников.

Предложение арендного жилья в Таллинне растет, что дает квартиросъемщикам большую свободу выбора. По словам руководителя портала kv.ee Тарво Теслона, большое число предложений сдерживает цену.

Как пояснил Теслон, предложений стало больше отчасти потому, что весной заканчиваются договоры об аренде у студентов. Кроме того, на рынок аренды попадают квартиры вторичного рынка, которые их владельцам не удалось продать. Теслон подчеркнул, что сейчас самое время думать о смене жилья, поскольку в августе-сентябре начинается пик спроса на квартиры.

Если в конце прошлого года на портале kv.ee было около 1900 объявлений о сдаче квартир в Таллинне, то в мае их стало уже примерно 2400. Примечательно, что больше всего выросло число предложений от частных лиц.

«Несмотря на рост предложения, у нас в Таллинне все же дефицит арендных квартир. Практика показывает, что частное лицо, не запрашивающее маклерскую плату, может в объявлении поставить цену на 5-10% выше среднего. Кроме того, интересно, что предложения «от владельца» просматривают в 2-4 раза больше, чем предложения, сделанные через посредников», – отметил Теслон новые тренды арендного сектора.

Хотя число предложений увеличилось (т.е. увеличилась и конкуренция между арендодателями), цена предложений растет. Средняя цена за квадратный метр на портале kv.ee составляла в мае 9,50 €/кв.м.

По словам Теслона, еще год назад она была на евро ниже. Он объяснил, что среднюю цену поднимают добавившиеся на рынок дорогие квартиры. Предполагать, что аренда аналогичных квартир теперь подорожала на 10%, не совсем верно.

uuripakkumiste-arv

http://dv.ee/novosti/2015/06/15/smotrite-kak-izmenjaetsja-chislo-i-cena-predlozhenij-o-sdache-kvartiry

EfTENi uus kinnisvarafond kuulutab välja aktsiate avaliku pakkumise

15.06.2015

EftenJuunis tegevust alustav alternatiivne investeerimisfond EfTEN Real Estate Fund III AS kuulutab välja aktsiate avaliku pakkumise minimaalse investeerimismahuga 10 000 eurot ühe investori kohta. Fondivalitseja partnerid ja fondijuhid on tänaseks fondi investeerinud juba 3,3 miljonit eurot. Märkimisperiood on 15. juuni – 3. juuli 2015 ning aktsiaid saavad märkida ainult Swedbanki kliendid. Avalikku pakkumist korraldab fondivalitseja EfTEN Capital AS ja märkimist korraldab Swedbank.

EfTEN Real Estate Fund III AS plaanib lisaks EfTEN Capitali partnerite poolsele alginvesteeringule kokku kaasata 6,5-36 miljonit eurot aktsiakapitali, mis investeeritakse rahavoogu tootvasse ärikinnisvarasse Balti riikides.

EfTEN Real Estate Fund III AS’i fondijuht Viljar Arakase sõnul oleme täna olukorras, kus võlakirjade hinnad ja aktsiaturud on ajaloolisel kõrgtasemel ning ärikinnisvara pakub mõõduka riskiga, stabiilset, rahavooga investeerimisvõimalust. „Kui Skandinaavias on ärikinnisvara tootlused langemas juba alla 4 protsendi, siis Balti turul on vastavad üürivoo tootlusmäärad 7-8 protsendi vahel. Kasutades mõistlikus määras finantsvõimendust, pakub tänane Balti ärikinnisvaraturg head tootlust, mida tahame ka Eesti jaeinvestorile pakkuda,” lisas Arakas. Vastavalt Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud fondi prospektile võib fond kasutada laenuvõimendust kuni 65 protsenti kinnisvarainvesteeringu väärtusest. Tegemist on esimese fondiga, mis teeb jaeinvestoritele kättesaadavaks investeeringu suuremahulistesse ärikinnisvaraprojektidesse.

Finantsinspektsioon kinnitas EfTEN Real Estate Fund III AS põhikirja 4. juunil 2015. Tegemist on 10-aastase tähtajalise fondiga, millest 3 aastat on investeerimisperiood ning 7 aastat hoidmiseks ja väljumiseks. EfTEN Real Estate Fund III AS on plaanis peale investeerimisperioodi lõppemist noteerida Balti börsil, mille tulemusel muutub fond tähtajatuks.

EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond, mis juhindub oportunistlikust ja väärtust lisavast investeerimisstrateegiast. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab alternatiivse fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. EfTEN Capitali grupi ettevõtete valitsemise alla kuulub kokku 41 ärihoonet Eestis ja Lätis, milles tegutseb üle 500 üürniku ning mille kogu turuväärtus on 320 miljonit eurot.

EREF_III_FactSheet_EST

Üürileandja ABC: Kas üürileandja peaks üürnikult üüri küsima sularahas või ülekandega?

15.06.2015

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?Sularahas üüri küsimine võimaldab üürileandjal üürnikuga näost-näkku kohtuda. See on üürileandja jaoks võimalus kas või kitsast uksepraost pilk oma varale peale heita, et meelerahus saamiseks veenduda selle korrasolekus.

Kui üürileandja nõuab üüritasu üürnikult sularahas, peab ta olema valmis üürnikule andma raha tasumist tõendava kviitungi.

Pangaülekanne on tänapäevane norm

Tänapäevane tavapärane norm on siiski üüriraha ülekandmine pangakontole. See on osapoolte jaoks märksa lihtsam ja odavam võimalus, mis jätab ära tüütu kokkusaamiste kokkuleppimise vajaduse.

Üüri sularahas kogumine ei tähenda automaatselt selle deklareerimata jätmist. Kindlasti ei ole soovitav üürileandjal üüritulu deklareerimata jätta.

Maksudest ei tasu kõrvale hoida

Maksude mittetasumine võib väga valusalt kätte maksta. Seda näiteks olukorras, kus üürileandjal tekivad üürnikuga probleemid ja viimane kas või kättemaksuks üürileandja maksuametile maksudest kõrvalehoidjana üles annab.

Sellisel juhul tuleb maksusid mittemaksnud üürileandjal tasuda maksud ja lisaks sellele veel ka trahv.

Ebamõistliku maksukoormuse vältimiseks tasub üüriäri ajada ettevõtte kaudu, mitte eraisikuna.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Uus ehitusseadustik – õnn või õnnetus. 3. osa

13.06.2015

Domus KinnisvaraUus Ehitusseadustik toob kaasa terve rea menetluslikke muutusi võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Muudatuste peamiseks eesmärgiks on menetluse lihtsustamine ja kiirendamine. Seetõttu on kõik võimalikud tegevused muudetud elektrooniliseks ning viidud Ehitisregistri infosüsteemi.

Reaalselt jõustub elektrooniline menetluskord siiski alles 01.04.2016.a. Loodan, et uus kord saab olema lihtsam ning avatum. Lootusest hoolimata olen veendunud, et järjekorrad KOV planeerimisametnike juurest siiski kuhugi ei kao. On ju planeerimis- ja projekteerimisprotsess kompromisside jada ning seda tuleb teha inimestel omavahel rääkides.

Esmapilgul tundub, et suureks abiks menetluse lihtsustamisel on konkreetsete tähtaegade seadmine. Näiteks:

  • projekteerimistingimuste väljastamiseks on KOV-l aega 30 päeva, avatud menetluse korral (nt üle 5 aasta vanuse DP täpsustamiseks) 60 päeva;
  • ehitusloa väljastamiseks 30 päeva;
  • loamenetlustega seotud kooskõlastuste ja arvamuste andmiseks ei saa taotluste menetlev KOV määrata pikemat kui 10 päevast tähtaega;
  • ehitusteatis tuleb esitada 10 päeva enne ehitamisega alustamist, mille jooksul on KOV-l võimalik reageerida ning põhjendatud vajaduse korral sekkuda ning sel juhul rakendatakse ehitusloa menetlsue tähtaegasid.

Reaalsus on siiski see, et Ehitusseadustikus sätestatud nõudeid on suhteliselt kerge väänata Haldusmenetluse seadustikule tuginedes ning kehtestada oma reegleid, pikendada, tõlgendada jne.

Siiski on tähelepanuväärne, et kõik vajalikuks peetavad arvamused/kooskõlastused tuleb kohalikul omavalitsusel küsida ühekorraga, mitte üksteise järel. Loomulikult on võimalik, et nutikamad linnavalitsused nõuavad teatud kooskõlastusprotsesside läbimist juba enne “ametliku” menetluse alustamist, kuid see oleks seaduse mõtte ja ilmselt ka sätte rikkumine.

Kui ühelt poolt on pandud tähtajalise menetlemise nõue kohalikule omavalitsusele, siis teisalt on pandud tähtajalise realiseerimise nõue ka kinnistu omanikule. Näiteks üldine projekteerimistingimuste kehtivus hakkab olema 5 aastat, kuid KOV-l on võimalus tähtaega vastava dokumendi väljastamisel ka muuta. Ehitusloa kehtivus üldine kehtivus hakkab olema 5 aastat ning ehitusteatisel 2 aastat. Viimased tähtajad on vajalikud selleks et välistada senine ebaselge olukord, kus kaheks aastaks väljastatud ehitusluba muutub kehtivaks siis, kui esitati teatis selle alusel ehitustöödega alustamise kohta.

Minult on küsitud ka ehitusloa ja ehitusteatise erinevust. Esmapilgul paistab, et peamiseks erinevuseks on nende aluseks oleva ehitusmahu suurus ja olulisus – ehitusteatise alusel on võimalik teha väiksemaid ja lihtsamaid ehitustöid kui ehitusloa alusel. Ent peamine on siiski nende kahe erinev õiguslik staatus.

Nimelt kätkeb ehitusluba endas keeldu ehitustöid teha, mille eiramise korral on tegemist ebaseadusliku ehitisega. Samas ehitusteatise mitteesitamine ei muuda ehitustöid ebaseaduslikuks, vaid selle tulemusena võib (aga ei pruugi) lihtsalt kavandatud ehitus olla vastuolus kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetega. Selles viimases peitub ka tegelikult võti kinnisvaraomanike ja KOV vaheliste suhete tulevasel arendamisel.

Kui KOV muudab ehitisteatiste alusel ehitamise sama bürokraatlikuks, kui see on olnud tänaseni, siis hakatakse tõenäoliselt seda protsessi lihtsalt eirama. Samas kui kinnisvaraomanikud hakkavad ehitusteatisega kaasnevasse liialt kergekäeliselt suhtuma, siis on KOV-l põhjust bürokraatiat suurendada. Loodan, et mõlemal poolel jätkub mõistmist ning koostöö hakkab laabuma.

Väga positiivsena uuest Ehitusseadustikust tuleb välja tuua, et dubleerivat paberimajandust jääb vähemaks. Näiteks omavahel seotud ehitistega kaasnevaid ehitustöid katab üks ehitusluba ning kui kavandatavad tegevused hõlmaks nii ehitusluba kui ehitusteatisi, siis piisab ehitusloast. Praegune olukord, kus ühe projekti puhul tuleb eraldi taotleda hoonele ehitusluba, kinnistusisesele veetrassile eraldi nõusolek, kinnistusisesele kanalisatsioonitrassile eraldi nõusolek jne jne jne on absurdne nii asjaajamise kui kaasnevate kulude poolest. Õnneks lõpeb see ära.

Uues Ehitusseadustikus sätestatud menetluslikke norme vaadates olen ma arvamusel, et hoolimata seaduse loojate parimatest kavatsustest ei muutu väga palju. Bürokraatial on kombeks suureneda ning Eesti astub sel teel jõudsal sammul. Uue seadusega kaasneva ajutise leevenduse suudavad ära nullida eelarvekärped ning üha tugevneva kogukonnaliikumise veendumus, et kaasarääkimise õigus on tegelikult otsustamisõigus. Sisulise muutuse tekitamiseks on meil lisaks seadusemuudatusele vaja ka mõtteviisi muutust ning loobuda „Kel jõud, sel õigus“ mentaliteedist.

Jätkub.


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara

KV.EE: Harjumaale lisandus aastaga 500 maja müügipakkumist

13.06.2015

Portaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti Eestis mais müügiks 5967 maja. Aastaga suurenes majade müügipakkumiste arv 11%. Majade müügipakkumiste keskmine hind oli 963 €/m², mis oli aastatagusest 10% ülevalpool.

Majade müügituru suurimas piirkonnas ehk Harjumaal suurenes majade pakkumine aastaga 500 võrra ehk 17%. Mai kuus oli portaalis KV.EE 3470 Harjumaa maja müügipakkumise kuulutust.

Harjumaa majade müügikuulutuste keskmine hind kerkis portaali KV.EE andmetel tasemele 1153 €/m², mis on aastatagusest 9% enam.

Ligilähedaselt sarnases tõusutempos liiguvad ka Tartu- ja Pärnumaa, kus nii majade müügipakkumiste arvud ja pakkumiste keskmised hinnad on tüürimas tõususuunas. Tartu majade müügipakkumisi lisanud aastaga 12% ja hinnad kerkisid 13%. Pärnumaal olid vastavad näitajad 7 ja 7%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 05/2014 05/2015 Muutus, % 05/2014 05/2015 Muutus, %
Eesti 5 377 5 967 11% 873 963 10%
Harjumaa 2 976 3 470 17% 1 060 1 153 9%
Hiiumaa NA NA
Ida-Virumaa 226 242 7% 551 589 7%
Jõgevamaa 46 63 37% 311 287 -8%
Järvamaa 90 76 -16% 323 375 16%
Läänemaa 106 93 -12% 665 732 10%
L-Virumaa 133 152 14% 514 553 8%
Põlvamaa NA NA
Pärnumaa 597 636 7% 734 784 7%
Raplamaa 154 171 11% 559 582 4%
Saaremaa 53 62 17% 830 697 -16%
Tartumaa 645 723 12% 775 873 13%
Valgamaa 140 123 -12% 386 399 3%
Viljandimaa 160 99 -38% 555 622 12%
Võrumaa 51 57 12% 370 397 7%
 
Narva 75 78 4% 407 409 0%
Pärnu 303 309 2% 891 963 8%
Tallinn 1 300 1 450 12% 1 180 1 291 9%
Tartu 351 480 37% 855 954 12%

Majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

 

Жилищный кредит вовсе не дешев

12.06.2015

Delovõje VedomostiНоминальная ставка кредита бьёт рекорды – никогда ещё жилищный кредит не был так выгоден, как сегодня. Но наряду с номинальной кредитной ставкой надо обращать внимание и на реальную. А она неуклонно росла, поскольку традиционный рост цен, или инфляция, сменился их падением, или дефляцией, пишет член правления Kinnisvarakool OU Тыну Тоомпарк.

Одним из неоспоримых двигателей активного рынка недвижимости были очень низкие процентные ставки. С весны 2012 года они удерживались на уровне ниже 3%. В последние месяцы был зафиксирован рекорд – 2,2%.

Процентные ставки сыграли важную роль в буме недвижимости, первые робкие признаки которого проявились в 2002-2003 гг. и который расцвёл пышным цветом в 2004-2005 гг. С одной стороны, номинальная ставка упала с 10% в 2001 г. до 3% в 2005 г. С другой, державшаяся около 4% реальная ставка ушла ко второй половине 2004 г. при поддержке усилившейся инфляции в минус. После временного скачка в 2009-2010 гг. реальная процентная ставка была с 2011 г. всё время ниже нуля.

В прошлом году инфляция начала уменьшаться. А в течение последнего года мы стали свидетелями смены инфляции дефляцией, т.е. падением уровня цен. Это увеличило на сегодняшний день реальную, т.е. скорректированную с инфляцией, ставку примерно до 3%. Такой высокой реальная ставка не была уже пять лет.

Для кредитополучателя выросшая реальная ставка означает, что инфляция не облегчает год от года погашение кредита, как это было в первой половине 2000-х гг. Следовательно, надо намного серьёзнее задумываться над тем, позволяет ли семейный бюджет безопасно купить жильё.

http://dv.ee/mnenija/2015/06/12/zhilishhnyj-kredit-vovse-ne-deshev

1 2 3 … 1,113 1,114 1,115 … 1,574 1,575 1,576