Majanduskasvu pidurdab nõrk väliskeskkond

RahandusministeeriumKolmanda kvartali majanduskasvuks mõõtis Statistikaamet aastases arvestuses 0,7 protsenti, mis on veidi rohkem kui esialgses hinnangus. See tulemus jääb siiski oluliselt alla Eesti kasvupotentsiaalile ning näitab, et depressiivne majanduskeskkond meie regioonis püsib. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) nominaalkasv aeglustus 2,2 protsendini, mis on kõige nõrgem tulemus alates majanduskriisi akuutsest faasist 2008–2010.

Väliskeskkond on Eesti majanduse taastumise jaoks sellel aastal eriti ebasoodne. Oluline ekspordipartner Soome on majanduslanguses ja Venemaa langus süveneb eelmise aastaga võrreldes veelgi. Rootsi majandus kasvab jõudsalt, kuid nende import suhteliselt vähem ja nõudlus elektroonikatoodete vastu mullusega võrreldes väiksem. Kuigi Eesti kaubanduspartnerid tervikuna sellel aastal siiski kasvavad, nende koguimport väheneb. Seetõttu Eesti kaupade ja teenuste ekspordi teises kvartalis alanud langus kolmandas kvartalis jätkus (langus kolm protsenti).

Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele palgatulu kasv kolmandas kvartalis isegi kiirenes (kasv seitse protsenti). Kuna tegevuse ülejäägi langus SKP statistika põhjal jätkus, siis süvenes ka palgatulu ja ettevõtlustulu tasakaalustamatus, mis on teinud analüütikutele muret juba kaks aastat. Ettevõtlusstatistika põhjal ettevõtete kasumid kolmandas kvartalis siiski suurenesid (kasv viis protsenti), kuid see oli tingitud varude vähenemisest. Teisisõnu õnnestus ettevõtluses kolmandas kvartalis vähendada laojääke, mis parandas kassavoogu, kuid paraku on see ajutine võimalus kasumlikkuse parandamiseks.

Sisenõudlust toetab jätkuvalt eratarbimine (kasv neli protsenti), kuid investeeringud olid aastases arvestuses endiselt languses (langus neli protsenti). Lisaks palgatulu kiirele kasvule suurenevad elanike sissetulekud sellel aastal tublisti ka tulumaksulangetuse ning lastetoetuste tõusu tõttu. Peale selle jätab mootorikütuste hinnalangus tänavu elanikele kätte umbes nelikümmend miljonit eurot muude kaupade ja teenuste ostmiseks. Kasutatava tulu kiire tõus suurendab mõnevõrra säästmist, kuid toetab siiski jõudsalt jaekaubandust.

Nõrga majanduskonjunktuuri tõttu pooltel tegevusaladel lisandväärtus kolmandas kvartalis vähenes. Lisandväärtust kasvatasid valdavalt koduturule suunatud tegevusalad nagu jaekaubandus ja kinnisvaraalane tegevus, samuti kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Kasvu pidurdas enim ehitus eelkõige rajatiste ja hoonete ehitamise järsu languse tõttu.

2015. aasta majanduskasv jääb ilmselt rahandusministeeriumi suvisele prognoosile alla. Praeguste prognooside kohaselt pöördub välisnõudlus järgmisel aastal siiski selgele kasvule, mis loob eeldused ka Eesti ekspordi kasvuks ning investeerimishuvi tekkimiseks ettevõtetel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

92 − 88 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!