Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Majanduskasvu aeglustumine tööturu näitajates välja ei paista

13.11.2015 Orsolya Soosaar

Hõivatute osakaal tööealiste hulgas on juba neljandat kvartalit suurem kui oli buumi tippajal
Aeglasem majanduskasv ja kiirem hõive kasv tähendab, et tootlikkuse kasv kolmandas kvartalis aeglustus ja ettevõtete kasum kahanes rohkem kui varem

Statistikaameti teatel kasvas hõive 2015. aasta kolmandas kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 4,3% ning töötuse määr oli 5,2%.Tööga hõivatute ja töötute osakaal tööealiste hulgas ehk tööjõus osalemise määr jäi aasta esimese poole kõrgele tasemele ja ulatus 70,9%ni. Tööga hõivatute osakaal suurenes nii kõikides vanuserühmades kui ka piirkondades.

Hõive kasv kiirenes ja tööpuudus kahanes hooajalisi tegureid arvestades märgatavalt ka eelmise kvartaliga võrreldes. Hõivatute osakaal tööealiste hulgas on juba neljandat kvartalit suurem kui oli buumi tippajal. Toona oli küll töötuse määr veidi üle protsendipunkti madalam kui praegu, kuid seda väiksema tööjõus osalemise tõttu.

Tööjõu-uuringu optimistlikule hinnangule vastukaaluks viitavad aga mõned muud andmeallikad, et hõive kasv kolmandas kvartalis hoopis pidurdus ja tööpuudus suurenes. Näiteks maksu- ja tolliameti andmed maksustatud palgatulu saajate kohta näitavad, et nende arv on alates selle aasta teisest kvartalist kuu võrdluses kahanenud. Septembris oli deklareeritud palgatulu saajate arv tõenäoliselt väiksem kui aasta eest. Töötukassa andmete kohaselt on registreeritud töötute arv olnud alates augustist veidi suurem kui möödunud aastal. Kuigi hinnangute lahknevused võivad olla tekkinud tööturu institutsioonide muutuste tõttu, viitavad erinevused pigem sellele, et tööjõu-uuringu hinnang hõive kasvule on ülehinnatud.

Arvestades statistikaameti kiirhinnangut, mille kohaselt majanduskasv kolmandas kvartalis aeglustus, ja hõive kasvu kiirenemist, on tööjõu tootlikkus kahanenud. Lisaks viitavad maksu- ja tolliameti andmed palgatõusu kiirenemisele: ettevõtete kasum kahanes seega kolmandas kvartalis tõenäoliselt tempokamalt kui varem.

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Tööpuuduse määr alanes buumiaegsele tasemele

13.11.2015 Tõnu Toompark

Sobivate töötajate leidmine muutub ettevõtete jaoks üha keerulisemaks. See tähendab, et kiire palgakasv püsib ettevõtete käivete ja kasumite langusest hoolimata. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi piiras oktoobris äritegevust kõige enam tööjõu puudus 18% teenindus-, 17% ehitus- ja 14% tööstusettevõtetel.

Tööpuudus oli viimati nii madal majandusbuumi ajal 2008. aastal. Töötute arv langes selle aasta kolmandas kvartalis aastaga 15 000 inimese võrra ehk 5,2%ni. Töötuid oli kokku 37 000, neist kolmandik oli tööd otsinud üle aasta.

Hõivatute arv kasvas kolmandas kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes tervelt 27 000 inimese võrra ehk 4,3%. Tööga hõivatute arv suurenes tänu töötute ja eelnevalt tööturult eemal olnud inimeste ehk mitteaktiivsete arvu vähenemisele. Mitteaktiivsete arv vähenes kõige rohkem pensionäride hulgas. Viimase taga on osaliselt pensioniea tõus.

Tööhõive kasvab sel aastal seoses töötajate registreerimise kohustusega, mis tõstis ametlikult töötavate inimeste arvu esimesel poolaastal. Hõive kasvu toetab ka tugev siseturu nõudlus, mis suurendab hõivet eelkõige teenuste sektoris.

Järgmisel aastal peaks meie prognoosi järgi hõivatute arv veidi vähenema ja tööpuudus kasvama. Tööjõu kallinemine ja vähenemine sunnib ettevõtteid vahetama töökäsi masinate vastu. Ekspordikäibe ja –hindade oluline langus seab surve alla töökohad teatud tööstusharudes ja põllumajanduses. Riigireform alandab töötajate arvu avalikus sektoris. Töövõimereform sunnib vähenenud töövõimega inimesi tööd otsima. Kuna ettevõtete valmisolek vähenenud töövõimega inimesi palgata on piiratud, kasvab vähemalt esialgu statistiline tööpuudus. Ootame eelpool toodud arengute tõttu tööpuuduse väikest tõusu nii järgmisel kui ülejärgmisel aastal. Töötukassa andmed näitavad registreeritud tööpuuduse suurenemist augustist alates.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

III kvartalis oli tööhõive määr viimase 15 aasta kõrgeim

13.11.2015 Statistikaamet

Töötuse määr oli 2015. aasta III kvartalis 5,2% ja tööhõive määr 67,2%, teatab Statistikaamet. III kvartali tööhõive ja töötuse näitajad sarnanesid majandusbuumiaegsetele näitajatele.

Töötuse määr kahanes 2015. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 2,3 protsendipunkti, mis tähendas töötute hinnangulise arvu vähenemist 36 500-ni ja töötuse määra langemist 5,2%-ni. Need näitajad sarnanevad üha enam majandusbuumi aegsetega aastatel 2006–2007, kui töötuse määr oli 4–5% ja töötute arv alla 40 000.

Tööhõive määr oli III kvartalis 67,2% ja hõivatuid hinnanguliselt 661 000. Tegemist on kvartali kõrgeima tööhõive määraga alates 2000. aastast. Ka hõivatute arv jäi alla vaid mõnele kvartalile, sealhulgas majandusbuumi tipus olnud 2007. aasta III kvartalile.

Et tööealiste inimeste arv on aasta-aastalt vähenenud, siis tähendas hõivatute suurenenud arv ka elanikkonna üldist aktiivsuse kasvu tööturul. Tööjõus osalemise määr oli 2015. aasta III kvartalis 70,9%, mis oli ligi kaks protsendipunkti suurem kui 2014. aasta III kvartalis ning küündis sarnaselt hõivemääraga kõrgeimale tasemele alates 2000. aastast.

Oluliselt langes 2015. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga ka mitteaktiivsete inimeste arv, mis viitab sellele, et hõivatute arv on kasvanud nii töötute kui ka mitteaktiivsusest tööturule siirdunute tõttu. Pikaajaliste töötute arv (12 kuud või enam tööd otsinud) kahanes 2014. aasta III kvartaliga võrreldes ligi 10 000 võrra ning oli hinnanguliselt 13 000.

Tööturunäitajad paranesid kõigis vanuserühmades, meeste ja naiste ning eestlaste ja mitte-eestlaste hulgas.

Et 2015. aastal on sisemajanduse koguprodukti kasv olnud mõõdukas, siis oluliselt paranenud tööturunäitajate põhjus ei saanud olla suur majanduskasv. Võimalike põhjustena võib välja tuua töötamise registri mõju tööhõivele ning hooajatööde mõningase edasilükkumise III kvartalisse. Samuti võis tööturule avaldada mõnevõrra mõju 2014. aasta II poolaasta majanduskasv ning plaanitav töövõimereform.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.

Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Arco Vara: Kuue kuu euribor langes esimest korda alla nulli

13.11.2015 Anne Oja

Ühe kuu euribor oli miinuses esmakordselt 19.-22. jaanuaril, millega on seotud osa suurettevõtetele antud laene. Kolme kuu euribor langes negatiivseks kevadel, 28. aprillil. Eluaseme- ja muude pikaajaliste laenude baasintressiks kujunenud kuue kuu euribor jõudis miinusesse aga 9. novembril ehk kiiremini kui ennustused seda ette nägid. 9 ja 12 kuu euribor intressimäär on seni veel plusspoolel, kuid ka need püsivad nulli lähedal.

Arco Vara kinnisvaraanalüütiku Anne Oja sõnul 6 kuu euribori miinusesse kukkumine kinnisvaraturul järske muudatusi endaga kaasa ei too. On tõenäoline, et euribori miinus ei kajastu eluasemelaenu intressides samal määral, kuna kommertspangad võivad riskimarginaali osa suurendada.

Madal euribor on viide kogu euro-ala majanduse tervisele. Eriti nõrgas makromajanduslikus seisus on suur osa veel eile ja täna kindlana tundunud töökohti koondamisriski all. Eluaseme ostjaile võiks soovitada, et nad küsiksid tavalisele pakkumisele lisaks ka fikseeritud intressiga laenupakkumist. Samas, kas intressi on mõtet negatiivse euribori aegu fikseerida, sõltub laenuvõtja kuludest. Neid tuleks hinnata terve mõistusega.

Uue eluasemelaenu lepingu sõlmijal tasuks kindlasti silmas pidada, et pankade riskimarginaal on nulltaseme euribori puhul tavapärasest kõrgem, ning euribori tõustes võib esialgu soodsana tundunud leping koormavaks muutuda.

Euribor (Euro Interbank Offered Rate) on igal pangapäeval avaldatav Euroopa pankade omavahelise laenamise keskmine intressimäär. Euribor näitab, millise intressiga eurotsooni pangad üksteisele laenavad. Euribor arvutatakse 24 nn paneelpanga keskmise intressimäärana. Kõigi aegade kõrgeim Euribor oli 1. oktoobril 2008, kui see küündis koguni 5,405%-ni.

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

KV.EE: Uued korterid trügivad üüriturule

13.11.2015 Tõnu Toompark

Eluruumide arendamise aktiivne turg on suurendanud korterite pakkumist. Müüki paisatud korteritest jõuab osa üüriturule. Neid soetavad üüriinvestorid, kes otsivad olematutele hoiuseintressidele paremat tootlust, kirjeldas üüriturul toimuvat portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Portaalis KV.EE pakutakse Tallinnas kuu jooksul 2100-2300 üürikorterit, mis on 12-15% aastatagusest enam. Üüripakkumisi tuleb kuust-kuusse juurde ja selle taga on silmnähtavalt aktiivne elamispindade arendustegevus,“ kommenteeris Tarvo Teslon.

Üürikinnisvarasse investeerimist soodustavad madalad intressimäärad. Äsja kukkus laenude baasintressimääraks olev kuue kuu euribor nulli ja seejärel lausa miinusesse. Kui pangad sellistes tingimustes hoiustele intresse sisuliselt ei maksa tundubki, et targem on raha paigutada üürikinnisvarasse, mis toodab aasta baasil 4-8% tootlust.

„Kõrgem on üürikorterite kulude-eelne tootlus vanemate korterite puhul. Samas peab arvestama, et selline turg on riskantsem, samuti on suuremad omanikukulud. Uuemad, parema kvaliteedi ja eelkõige madalamate kommunaalkuludega korterid on üürnikele kindlasti atraktiivsemad. Nende võrreldav üüritootlus jääb kinnisvaraportaali KV.EE andmete baasil valdavalt 3-5% suurusjärku,“ tõi Tarvo Teslon välja investeeringu tasuvuse näitajad.

Uuemate korterite tootlus on küll madalam, kuid kuna on tegemist uusehitistega võib arvata, et need hooned vajavad lähiaastatel vähem investeeringuid ning nendega on omanikul seeläbi vähem muresid. Teisisõnu on tegemist vähemriskantse kinnisvaraga.

Uute korterite üüriturule tulemine tõstab üüripakkumise keskmist hinda.

„Portaalis KV.EE on Tallinna üüripakkumiste keskmine hind 9,50-9,70 €/m²/kuus, mis on 5-7% aastatagusest enam. Siiski võime öelda, et täna ei tule samaväärse korteri eest tasuda aastatagusest oluliselt erinevat hinda,“ analüüsis Tarvo Teslon.

Statistilise hinnatõusu taga on pigem asjaolu, et pakkumisse lisanduvad uued ehk kallimad üürikorterid kergitavad keskmist näitajat, kuigi reaalset hinnatõusu aset leidnud ei ole.

„Uute korterite üüriturule lisandumine on väga positiivne trend. See suurendab üürisektori pakkumist, kus siiani on valitsemas mõningane defitsiit. Samuti laieneb üürnike valikuvõimalus pakkumiste hulgas, kus kvaliteet on hea ja väga hea,“ lisas Tarvo Teslon.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuulub veel Eestis tegutsev portaal Osta.ee.

Merko: Tartu mnt 52 korteriarenduse teise arendusetapi käivitamine

13.11.2015 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus on käivitanud Tallinna kesklinnas asuva Tartu mnt 52 korteriarendusprojekti teise etapi. Praegu on aktiivses ehituses kogu elamukompleksi ühendav maa-alune parkla ning esimese etapi kolm kortermaja.

Teise etapi raames kerkib kompleksi Lastekodu tänava poolsesse osasse veel kaks kortermaja ning elamukompleks valmib tervikuna.

Esimese etapi raames valmib 2016. aasta teises pooles kolm kortermaja: Tartu mnt ääres 8-korruseline A maja ning sisetänavas 13-korruseline B maja ja 5-korruseline C maja. Tänaseks on sajast korterist enam kui pooled müüdud.

Elamukvartali teise etapi raames valmib 2017. aasta teises pooles 80 korterit kahes hoones: 5-korruseline maja Lastekodu tänaval ning 7-korruseline D maja sisetänavas. Merko alustab teise arendusetapi korterite eelmüüki.

Tartu mnt 52 korteriarendusprojekt (http://merko.ee/tartumnt52/) hõlmab aadressidel Tartu mnt 52 ja Lastekodu tn 23 viit kortermaja, mille esimestele korrustele on planeeritud äripinnad. Korterite energiasäästlikkuse tagab vesipõrandaküte ning soojustagastusega ventilatsioon, korterite verandad on klaasitud.

Kesklinna asukohast tulenevalt on pööratud erilist tähelepanu hoonete helikindlusele. Parkimise teeb mugavaks kahetasandiline turvaline ja köetud maa-alune parkla, mis ühendab viit kortermaja. Kortermajade arhitekt on Martin Aunin ning siseviimistluspaketid on loonud sisearhitektid Eerik Olle ja Ahti Peetersoo. Korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 2300–2850 eurot.

Merko on arendanud ja ehitanud kortereid tuhandetele peredele ning parima kvaliteedi tagamiseks haldab ettevõte arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Priidu Pärna: Kas kasutusloata maja saab või tohib müüa?

13.11.2015 Priidu Pärna

Ehitiste kasutusloa teema on muutunud avalikkuse ees taas aktuaalseks seoses uue ehitusseadustiku jõustumisega 1. juulil 2015. Kasutusluba on ehitiste puhul olnud vajalik siiski ka kehtiva seaduse kohaselt ja uus seadus teeb ehitajate elu vaid osaliselt kergemaks, sest väiksemate ehitiste ning väikesemahulisema renoveerimise puhul piisab kas kohalikule omavalitsusele ehitise kasutuselevõtmisest teatamisest (kasutusteatis).

Kasutusteatise puhul on kohalikul omavalitsusel õigus teha lisakontrolli ja nõuda lisadokumente, kuid kui ta seda ei tee, võib omanik automaatselt ehitist kasutama hakata. Kui maja renoveeritakse, siis tuleb samuti hankida tehtud töödele uus kasutusluba või esitada uus kasutusteatis. Enne ehitusseaduse jõustumist registrisse kantud hoonete puhul on lisatud registrisse märkus „kasutusel“, kuid puuduvad andmed kasutusloa kohta. Sellise ehitisega on siiski kõik korras, kuna vanematele majadele tagantjärgi kasutuslube ei anta ja märge „kasutusel“ näitabki seda, et kunagi on objekt järgides kehtinud korda ametlikult vastu võetud.

Kasutusloa puudumine ehk ehitise kasutamine kasutusloata on rahaliselt karistatav nii uue kui vana seaduse kohaselt. Kasutusloa eesmärk on tagada, et kohalik omavalitsus ehitusjärelevalve asutusena on kontrollinud ehitise vastavust nõuetele ja projektile ning selle turvalisust. Seega on kasutusloa olemasolu iga omaniku ja ostja huvides.

Kasutusloa puudumine ei takista siiski ehitise võõrandamist, sest müüakse ikkagi kinnistut, st maad ja selle oluliseks osaks olevaid ehitisi. Notari nõustamiskohustuse alla mahub ka ostja teavitamine asjaolust, kas ehitisregistri andmetel on ehitistel kasutusluba/kasutusteatis või mitte. Ostjad on kasutusloa olemasolu suhtes muutnud järjest nõudlikemateks ja seda jälgivad ka pangad, kes tehinguid finantseerivad, samuti võib kasutusloata ehitise kindlustamine olla kallim.

Kasutusloa puudumist võib seega pidada asja puuduseks, kuid miski ei keela osta või müüa puudusega asja, kui osapooled nii soovivad. Ostja peab lihtsalt arvestama kohaliku omavalitsuse kui ehitusjärelevalve asutuse rakendatavate võimalike sanktsioonidega ning ta kasutab ehitist sel juhul omal riisikol ja õigusaktide nõudeid mitte järgides. Notariaalsetes lepingutes lepitakse sageli kokku, et müüja peab kasutusloa siiski hankima tagantjärele või kui ostjal tekib selle hankimisega lisakulusid, näiteks tuleb ehitist viia nõuetele vastavaks, et siis on ostjal vastavad kulud sisse nõuda müüjalt.

Ardo Hansson: töötajate tootlikkuse kasv on toppama jäänud

12.11.2015 Tõnu Toompark

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul jääb Eesti sissetulekute taseme ühtlustumine Euroopaga aeglasemaks, kuna töötajate tootlikkuse kasv Eestis ületab Euroopa keskmist vähem kui varem.

Eesti majandusarengu konverentsil ettekandega esinenud Ardo Hanssoni hinnangul on praegune umbes 2% suurune majanduskasv ootuspärane tulemus kaubanduspartnerite majandusolukorda hinnates. Hanssoni hinnangul saaks Eesti majandus kasvada praegusest kiiremini, sest pikemas vaates on Eesti majandusele jõukohane kasv 3-4%.

Hanssoni rõhutas oma ettekandes, et valitsuse poolt nõudluse kasvatamisega ei saa sissetulekutaset Eestis kestlikult tõsta. „Eestil on senisest enam võita kasvu soodustavatest struktuurireformidest. Majanduse kasvuvõime alustalad on tehnoloogiline areng ja tootlikkuse tõus.“

Hanssoni sõnul on majanduskriisi järel Eestis majanduskasv tulnud suures osas hõive tõusu abil, kuid hõive jõud majanduse kasvuallikana on raugemas, sest Eesti elanikkond kahaneb. „Eestis on tööturul aktiivsete inimeste osakaal teinud arenguhüppe ja me oleme möödunud Soomest, kuid Rootsiga võrreldes on veel arenguruumi. Kui rohkem inimesi osaleb tööturul, siis see on üks võimalus kasvatada Eesti majandust.“

Eestis on ostujõuga korrigeeritult töötajate tootlikkus jõudnud 63%ni Euroopa Liidu keskmisest, kuid kasv on viimastel aastatel aeglustunud. Ardo Hansson: „Eestis on masinaid ja seadmeid töötaja kohta enam kui 15 000 euro väärtuses, mis on kolm korda rohkem Eesti tasemest 2000. aastal, kuid kaks korda vähem Soome ja Saksamaa tasemest. Majanduses „tipule“ lähemal olles tuleb kasv suurema vaevaga.“

Hanssoni sõnul kulutatakse võrreldes varasemaga Eestis investeeringutele väiksema osa tuludest olukorras, kus investeeringute rahastamisvõimalused on head ja Eesti ettevõtete rahanduslik seis on tugev. Kui majanduses ei toimu senisest kiiremat moderniseerimist, siis võib tekkida stagnatsioon, ütles Hansson.

Eestil on samas palju eeliseid ülejäänud Euroopa Liidu ja euroalaga võrreldes – paindlik tööturg, võimalus võtta olemasolevaid tehnoloogiad üle arenenud majandustest, head rahastamisvõimalused ja tugev pangandussektor, varasemast madalam ettevõtete laenukoormus, vähene bürokraatia, suhteliselt madalad tööjõukulud ning korras riigirahandus ja madal riigivõlg.

Ardo Hanssoni ettekande kolmapäeval toimunud konverentsilt Eesti majanduse kurss 2016. aastal leiab Eesti Panga veebilehelt.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Ülemistele kerkib uus mere ja vanalinna vaadetega büroohoone

12.11.2015 Tõnu Toompark

Ülemistel pandi nurgakivi uuele vanalinna vaadetega 8500 rm büroohoonele.

Eile pandi Tallinnas Peterburi tee 2F pidulikult nurgakivi Ülemiste Ärimaja büroo- ja parklahoonele, mille arendajaks on OÜ Ülemiste Ärimaja.

Uus 8500 ruutmeetrine büroo- ja parkimishoone on projekteeritud juurdeehitusena olemasolevale büroohoonele. Uue hoone, mida ehitab Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, on projekteerinud Salto AB.

Omanäolise kuju ning fassaadiga büroo- ja parkimishoonest avanevad tulevikus suurepärased vaated vanalinnale, Ülemiste järvele, Tallinna lahele ja võimsale liiklussõlmele.

Praeguses Ülemiste Ärimaja nime kandvas hoones, mille juurdeehitisena uus hoone valmib, on 7000 m2 ja seal paiknevad teiste seas ettevõtted nagu APL Agencies Estonia, Nordea pank, Salmoga Kalale jt.

Uus büroo- ja parklahoone valmib septembris 2016.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Linna üldplaneeringut koostades tuleb silmas pidada rahvastiku vähenemist

12.11.2015 Tõnu Toompark

Rahandusministeerium koostöös Valga linnavalitsuse ja Eesti Planeerijate Ühinguga korraldavad täna ja homme Valgas kahaneva asustuse planeerimise teemalise seminari.

„Rahvastiku vähenemine ja liikumine suurlinnadesse on paljude Eesti omavalitsuste jaoks katsumus. Panustades ruumilisse planeerimisse saab kohalikul tasandil kokku leppida, kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid, et säilitada elanikkonna püsimine ka väljaspool suuremaid linnu,“ ütles rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Katri-Liis Ennok.

„Teiste riikide kogemustest õppides tuleb leida Eestile sobivad lahendused. Esimest korda püütakse Valga linna üldplaneeringut koostades keskenduda olukorrale, kus rahvastik vananeb ja väheneb ning teenused tõmbuvad üha koomale,“ lisas Ennok.

Valgas toimuval seminaril saab samaaegselt teha ettepanekuid nii üldplaneeringu koostamisele kui ka kujundada riiklikku ruumilise planeerimise praktikat. Seminari ja töötubade siht on teadvustada kahaneva asustusega kaasnevaid valukohti ja pakkuda välja võimalusi ning esmaseid tegevusplaane.

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ on seadnud arengueesmärgiks tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Koostamisel olevates maakonnaplaneeringutes lepitakse kokku iga maakonna asustuse arengu põhimõtted ning teiste teemade hulgas ka maakonna keskuste võrgustik. Maakonnaplaneeringutes olevad planeerimispõhimõtted seotakse omakorda kohalike omavalitsuste üldplaneeringutesse.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Meerhofi luksuskorterid on tänase seisuga müüdud

12.11.2015 Tõnu Toompark

Oktoobri lõpus sõlmiti ostu-müügi tehing Meerhofi majas asuva viimase müümata luksuskorteri ostuks. Korteri müügihinnaks kujunes 950 000 eurot. Kokku müüs kinnisvaraarendaja Metro Capital Meerhofi residentsis 14 korterit, millest igaühe hind oli rohkem kui 400 000 eurot. Kallim Meerhofi maja korter maksis üle miljoni euro.

„Kinnisvaraarendajana näeme, et heas asukohas on luksuskorterite järele kasvav nõudlus. Pirita tee alguses asuvas Meerhofi majas müüsime 14 korterit, millest igaühe hind oli rohkem kui 400 000 eurot. Kahe korteri müügihind oli ligi miljon eurot,“ võttis Metro Capitali tegevjuht Mart Habakuk kokku edukalt lõppenud arendusprojekti.

„Maja valmimise hetkeks olime müünud 80 protsenti korteritest ning viimase luksuskorteri müüsime pool aastat peale maja valmimist. Meerhofis on 73 korterit ning keskmine korteri müügihind oli 3066 EUR/m2,“ ütles Habakuk ja lisas, et Metro Capitali edasised plaanid näevad ette Meerhofi kvartali laiendamist. „Juba sellel aastal plaanime alustada Pirita tee 20a aadressil uue 10-korruselise hoone ehitust.“

Pirita tee 26 aadressil asuva Meerhofi naabriteks on arhitektuurimälestiseks tunnistatud Lillepaviljon ja hiljuti renoveeritud restoran Tuljak. Kõigist korteritest avaneb merevaade ning korterid on varustatud tänapäevaste tehnoloogiliste lahendustega. Meerhofi näol on tegemist ühe kõige kaunima kortermajaga Tallinnas. Meerhofi arhitektideks olid Henno Sillaste ning Sander Aas (Asum Arhitektid). Keskmine korteri suurus on 93 m2. Suurim korter koos katuseterrassiga on ligi 500 m2.

Metro Capital on Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis on oma tegevuses keskendunud kortermajade arendamisele Tallinnas. 2015. aastal tähistab ettevõte oma üheteistkümnendat tegutsemisaastat,. Metro Capitali aktiivsete projektide hulka kuulub peale Meerhofi kvartali mahult sarnane (üle 200 korteri) Tivoli arendus, mille esimesest etapist on ligi 50% müüdud.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Arco Vara: Tartu uusarenduste turul lai valik

12.11.2015 Janika Toots

Ülikoolilinna uusarenduste ritta on viimase paari aastaga lisandunud jõudsalt uusi kortermaju ja arendajate soov neid juurde ehitada ei näita raugemise märke. Näiteks on lähitulevikus plaan rajada Tartu kesklinna, Filosoofi, Riia ja Era tänava vahele seitse uuselamut, kokku 300 korteriga.

Praeguse seisuga on uusarenduste osas Tartus valikut rohkem kui küll. See asjaolu on pannud nii mõnedki ostjad hindade langust ootama ja ostuotsuseni jõudmine võtab rohkem aega kui veel pool aastat tagasi.

Arco Vara Tartu esinduse maakleri Janika Tootsi hinnangul asuvad Taaralinna korterelamute uusarendused Pärna alleel, Kaupmehe ja Siili tänaval, kesklinnas aadressil Soola 2 ning Tammelinnas. Lisaks veel Kivi tänava, Raadi, Aardla ja Ladva tänava majad ning privaatse asukohaga Lubja tänava korterid Emajõe ääres.

Arendused ERM-i naabruses

Pärna allee kümnest sarnase arhitektuuriga elumajast koosnev elamukvartal asub Narva mnt ääres uuselamurajoonis, vaid paarikümneminutilise jalutuskäigu ja viie minutilise autosõidu kaugusel Tartu linnasüdamest.

Arhitekt Janno Põldme projekteeritud kolme- ja kahekorruselised elamud on huvitavalt liigendatud vormide ja mahuga. Hoone muudab elavaks ja kaasaegseks fassaadi huvitav värvilahendus ja rõdud.

Elamutes on korterid 1- kuni 3-toalised. Kortereid iseloomustab kaasaegne planeering ning selgelt jaotatud elutsoonid. Magamistubade pool on isoleeritud, toad on hästi möbleeritavad ning maja ideaalilähedane paiknemine ilmakaarte suhtes tagab päikesevalguse kõigisse korteritesse.

Korterid jäävad Eesti Rahva Muuseumi naabrusesse. Asukoht on mugav nii auto- kui ühistranspordi kasutajale.

Kaupmehe kodud asuvad samas piirkonnas – ümberringi on palju rohelust, terviserajad ja pargid ning ka Tartu kesklinn on vaid 5-minutilise autosõidu kaugusel. Majade juures on toredad laste mänguväljakud, üle tee asub Raadi mõis.

Järgmisel aastal valmivas Kaupmehe 7 elamus on kokku 30 korterit, mis on 2-4-toalised korterit. Korterid on suuruses 37,9 – 80,2 m². Uued korterid on valgusküllased ja kaasaegse planeeringuga. Iga korteriomandi juurde kuulub 0-korrusel asuv panipaik ning 2-toalistel korteritel 1 parkimiskoht ja 3-4-toalistel korteritel 2 parkimiskohta.

Valikud kesklinnas ja mujal

Soola tn 2 äripindadega korterelamu asub atraktiivses Tartu kesklinna piirkonnas Kalevi ja Soola tänava nurgal. Jalutuskäigu kaugusel asuvad kõik kesklinnas paiknevad ühiskondlikud asutused: kool, lasteaed, bussipeatused ja kaubanduskeskused.

Siili majade korterid on suuruses 30 m² kuni 88 m². Igal korteril on rõdu. Lisaks on võimalik osta panipaik ja autokoht. Valida saab mugavate majaaluste parkimiskohtade ja väliparklakohtade vahel. Maja all nullkorrusel on võimalik osta parklakoht ja panipaik lähestikku.

Uued korterelamud Tammelinna lõunaosas asuvad Savi-Haraka tänaval. Piirkonda iseloomustab vaikne keskkond, mis on eemal suurematest linnatänavatest ning mille taristu on elanikele mugav ja käepärane.

Tartu korteriostja võiks kindlasti üle vaadata ka Jaamamõisa linnaosas, aadressil Ladva tn 3a ja 4a asuvad uued modernse välimuse ja läbimõeldud planeeringutega korterelamud. Kortermajade eeliseks on võrreldes teiste Tartu uusarendustega kindlasti hinna ja kvaliteedi suhe ja hea asukoht. Korterid on 2-, 3- ja 4-toalised pindalaga 50,1 – 82,9 m².

Otse Emajõe kaldale

Keda huvitavad tõelised kinnisvaraturu pärlid, võiks seada pilgud Tartu kaunis ja rahulikus Ülejõe linnaosas asuvate uute ja silmapaistvate kortermajade suunas. Lubja tn 2a ja 2b asuvad eemal linnamelust, kuid on siiski vaid 10 minutilise jalutuskäigu kaugusel kesklinnast. Kaugus Tartu südamest, Raekoja platsist on vaid 1,5 km. Maja paikneb Emajõe vasakpoolsel kaldal, vaid 75 m kaugusel veepiirist, äsja ehitatud uusasumi kõrval.

Hinnatase

Uusarenduse korteri keskmine hinnatase on Tartus 1 800 €/m². Lähema 12 kuu jooksul valmivatel uusarendustel on ruutmeetri hind suurusjärgus ~ 2 000 eurot, kinnisvaraarendajad ei ole hindu korrigeerinud.

Kui pangad jätkavad senist laenupoliitikat, liigub Tartu korteriturg lähikuudel suhteliselt stabiilsel kursil.

Uusarenduste korterite arv Tartus 2015. aastal

Linnaosad	Korterite arv
Ihaste	41
Jaamamõisa	63
Karlova	62
Keslinn	89
Raadi-Kruusmaäe	56
Supilinn	23
Tammelinn	96
Tähtvere	17
Vaksali	29
Veeriku	36
Ülejõe	125
Vahi	201

Tartus ja Tartumaal väljastatud ehituslubade ning kasutuslubade arv uutele korteritele (tk)

Aasta	Tartu korterite ehitusload	Tartumaa korterite ehitusload	Tartu korterite kasutusload	Tartumaa korterite kasutusload
2011	187	203	34	50
2012	150	150	67	141
2013	192	260	182	240
2014	358	415	146	364
2015*	182	276	135	186

* – II kvartali seisuga

Allikas: Statistikaamet

Artikli allikas on
Arco Vara

Kas Eesti ja Euroopa kinnisvara investeerimistsükkel liigub ülespoole?

12.11.2015 Getter Orusalu

Ühendkuningriikide juhtiva ärikinnisvaraga seotud teenuseid pakkuv ettevõtte Colliers Internationali direktor Walter Boettcher on vaatamata üldiselt levivale suhteliselt pessimistlikule majandushinnangule siiski optimistlik.

„Ma ei leia, et asjad nii kehvasti oleks. Meie nimetame eurotsoonis toimuvat positiivseks stabiilsuseks,” ütleb ta. Prognoosi kohaselt stabiliseerub eurotsoon tänu võlakirjade ostmisele ning ka tarbijate ostujõud kasvab.

Globaliseerumine ja naftahindade kõikumine paneb aluse rahvusvahelistele investeeringutele, sest saadaval on palju vaba raha. Huvi reaalsete varade vastu on kasvanud ning laenamise intressimäärad on madalad, tänu millele aktiveerub investeerimine just kinnisvarasse.

Colliers Internationali ülemaailmne kümne aasta kasumianalüüs ennustab arenevate turgude aktsiatele kasumit umbes 8–8,5%. Nii Ühendkuningriikide, Prantsusmaa kui ka Ameerika kinnisvara kasumieeldus jääb vahemikku 6–7%, kuid näiteks globaalsete aktsiate tootluseks tuleb eeldatavasti vaid 4,5%. Sularaha kasumianalüüs on kõigest 1%. „Kinnisvaras on nii kõrged protsendid seetõttu, et selle stabiilsus toetab tootlust, mis omakorda soodustab rahvusvaheliste investorite huvi,” ütleb Boettcher.

Kinnisvarasektor on tugev

Madalate intressimäärade keskkond mõjutab soodsalt kinnisvara valdkonda. Prognooside kohaselt hoiab Euroopa Keskpank intressimäärad veel mitme aasta jooksul madalana, et soodustada laenamist. See omakorda lisab hoogu tarbimisele ning soodustab majanduse kasvu. Tarbimisaktiivsus laieneb ka ärisektorile. Juurde tuleb uus generatsioon rahvusvahelisi investoreid, mis tõstab üleüldist ettevõtlusalast enesekindlust, julgustades ka globaalselt kinnisvarasse investeerima.

Inimesed soovivad hoida oma raha turvalistes kohtades, näiteks võlakirjades, tähtajalistes hoiustes või kinnisvaras. Turvaliste investeeringute intressimäärad on samuti madalad, kuid kinnisvara on üks väheseid kohti, kus saab investeeringu arvelt ka võita. Seetõttu saab praeguses majandusolukorras kinnisvarasektor aina tugevama positsiooni.

54% globaalsetest investoritest plaanib 2016. aastal oma portfooliot laiendada ning 82% kasutab selleks rohkem laene, nagu selgub Colliers Internationali uuringust. Eeldatav kinnisvara investeeringute kasumiootus tõuseb võrreldes 2015. aastaga. Ülemaailmsed investorid ootavad 2016. aastalt 13,4% tootlust.

Konkurentsis püsimiseks peavad väärtused muutuma

Technopolis Plc juhatuse esimees Keith Silverang analüüsib Baltikumi ärikinnisvarasektori trende võrreldes Skandinaaviamaadega ning toob välja, et makromajanduslikult on kinnisvarasektoris toimunud suuri pöördeid ja tõenäoliselt tuleb neid veel. Edukad on need, kes suudavad muutuvate tingimustega kohaneda.

„Kinnisvara muutub üha rohkem teenuseks, mitte lihtsalt ehituseks. Aina tähtsamaks saab aktiivne kliendisuhtlus ja kogu valdkonna ümberhindamine,” ütles Silverang 6. novembril toimunud rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil „Kinnisvaraturu tulevik – ohud ja võimalused”. Tema sõnul on üldine Baltikumi ärikinnisvara investorite suhtumine nii valdkonda kui ka klientidesse pigem aegunud ja igav, kuid turu muutudes kujunevad ümber ka põhiväärtused.

Konkurentsis püsimiseks peab esmalt teadma oma sihtgruppi ning ettevõtte eesmärke. Seejärel saab pakkuda head teenindust, lubaduste täitmist ning ootuste ületamist. Kolmas oluline väärtus peaks olema terviklikkus ehk ausate reeglite järgimine ja kiitmine-laitmine vastavalt reaalsetele tulemustele.

Eesti on tugeva tulevikuga riik

Keith Silverang: „Investorid seostavad Baltikumi suuresti idariikidega, mis loodetavasti varsti muutub. Samas toob portfoolio laiendamine Tallinnas kaasa paremaid tulemusi aktsiate väärtuses kui kinnisvara ostmine näiteks Riiga,” teab ta kogemusele tuginedes.

Skandinaavias on suuremad ja likviidsemad turud, kuid Baltikumis on oodata dünaamilist kasvu. „Eesti on tugeva tulevikuga riik. Siin on kõik eeldused kasvuks olemas, lisaks veel põhjamaade teadmiste komplekt ja paindlikkus. Ainuke ohukoht on praegu kinnisvara valdkonna ülekuumenemine,” ütleb Silverang. „Ma näen Tallinnas liiga palju kraanasid ja see muudab mind ettevaatlikuks.”

Keith Silverangi üldine hinnang nii Tallinna kui ka Eesti ärikinnisvarale on optimistlik. „Standardid tõusevad. Kliendid muutuvad nõudlikumaks ja hakkavad aru saama, et praegune teenindus neid enam ei rahulda. Ellu jäävad need ettevõtted, kes oskavad klientidega suhelda!”

Getter Orusalu
vabakutseline ajakirjanik

Allikas:

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Elu korteriühistus: Revisjon

12.11.2015 Kätri Sarapuu

Küsimus: Vajaks nõu, kuidas korteriühist ümber korraldada ka HÜ-ks või KÜ-ks või kas muid variante.

Vaja oleks koostada audit korteriühistu kaasomandis oleva poe pinna saamata jääva tulu kohta igale kaasomanikule ja ilmselt see pind ka ära hinnata, sh kas ehituloaga või ebaseaduslikult ehitatud (ehitas KÜ juhatuse liige ja esimees ise); ligi ka ei lase ja võtit muidugi ka ei saa.

Uued korteriostjad ei saa aga isegi värava pulti oma parkimiskohale: Nüüd aga on hõivanud (ju vist juhatuse 3 liiget) veel ka maja aluse keldri.

Teiseks vaja nõuda parkla jagamist notariaalset kasutuskorda ja selle kannet kinnistusraamatusse.

Vastus: 1. jaanuarist 2018 hakkab kehtima uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mille järgi on korteriühistu vorm kohutuslik. Seega ei soovita hakata muutma olemasolevat korteriühistut hooneühistuks vms. Korteriühistu lõpetamise viisid ja alus sätestatakse reeglina põhikirjas.

Mittetulundusühingute seaduse kohaselt teostab üldkoosolek järelevalvet teiste organite tegevuse üle, seega peaksite tegema vastava ettepaneku üldkoosolekul nimetatud teema päevakorda võtta. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Revidendiks või audiitoriks ei või olla mittetulundusühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.

Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule. Kindlasti jälgige ega teie põhikirjas ei ole järelevalve teostamine teisiti sätestatud.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

GDP growth smaller than expected

12.11.2015 Tõnu Toompark

GDP growth slowed more than expected, from 1.9% in the second quarter to 0.5% in the third quarter, year on year.

Quarter-on-quarter change in GDP volumes was negative: -0.5%. During the first 9 months of the year, GDP in Estonia grew by 1.3%.

Economic growth slowed as the growth of the value added in manufacturing and trade diminished. The biggest positive contribution to GDP growth came from the real estate sector. Manufacturing has been hit by low export demand. Widening economic crisis in Russia, ongoing economic struggles in Finland and lower growth in Lithuania mean that demand in our main export markets is weaker this year.

Economic growth is expected to accelerate next year. The economic sentiment indicators are pointing upwards. Demand in our main export markets is expected to strengthen. Higher export volumes would also lift investment volumes. The growth of private consumption is expected to decelerate as the growth of real net wages is forecasted to slow. As the contribution of consumption will decrease and the contribution of exports will increase, economic growth will become more balanced.