Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Viimsi Keskus avab uksed sel neljapäeval

11.08.2015 Tõnu Toompark

Sel neljapäeval, 13. augustil avab Tallinna külje all Haabneemes uksed ligi 14 000 ruutmeetrine, piirkonna suurim vaba aja ja ostukeskus Viimsi Keskus, mis toob kohalikele elanikele lähemale nii vajalikud teenused kui ka kauplused ning loob piirkonda ligi 300 uut töökohta.

Kaubanduskeskuse omanik ja arendaja on Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, ehitustöid teostas AS Nordecon.

Viimsi Keskus on rajatud 2,3-hektarilisele kinnistule, mis asub Randvere tee ja Rohuneeme tee ristumiskoha kõrval. Keskuse ehitustööde
lepinguline maksumus ulatus 9 miljoni euroni. Uues keskuses on kokku ligi 40 kauplust, toitlustuskohta ja teenindusasutust ning 300 kohaga
parkla.

Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS’i juht Peeter Kütti sõnul on Viimsi Tallinna külje all asuv populaarne ja armastatud elupiirkond, mille elanike arv on kasvanud kiiremas tempos, kui vajalike teenuste kättesaadavus ning vajadus ostu- ja meelelahutuskohtade järgi on
selge. “Viimsi Keskus, mille teenuste ja kaupluste koosseis on loodud paljuski võttes arvesse kohalike elanike tagasisidet, toob viimsilastele lähemale põhjaliku valikuga kaubanduse ja igapäevased vajalikud teenused alates meelelahutusest kuni sportimisvõimalusteni,” lisas Kütt.

Viimsi Keskuse suurimateks üürnikeks on 3500 ruutmeetril asuv Selver ning 2000-ruutmeetrine MyFitness spordikeskus. Lisaks avavad Viimsi Keskuses uksed kauplused Sportland, Apollo, GoldTime, Jahonts, Sokisahtel, XS Mänguasjad, ProOptika, Biomarket, Koduekstra, Apotheka, veinipood Kruger, Juustukuningad, Õlleköök, viimsilaste lemmik Delicato, Kodu ja köök, Koo ja Loo ning lemmikloomapood Urr ja Nurr. Toiduelamusi pakuvad BabyBack, CHI, Silk Sushi, New York Pizza, Hesburger, Subway ning kaks võluvat aatriumikohvikut – Mademoiselle ja Onu Eskimo jäätisekohvik. Ühe katuse alla on koondatud ka kõik teenused: keemiline puhastus, rätsepateenus, kingaparandus, Eesti Post, Itella, ilusalong Make Your I.D. ning d päike. Lisaks on võimalik mängida piljardit ja bowlingut Kuulsaalis, mille teeb eriliseks nende põnev mängumaa MUUUV pere noorematele liikmetele. Rohkem informatsiooni: www.viimsikeskus.ee.

Avamispäeval, 13. augustil pakub Viimsi Keskus külastajatele põnevat meelelahutusprogrammi. Teiste hulgas astuvad üles Kõrsikud ning
spetsiaalselt keskuse avamiseks kokku kutsutud Viimsi All Stars Band, mille solistidena esitavad tuntud laule Viimsi elanikud Pearu Paulus
ning Kelli Uustani. Erikülalisena esineb Marko Matvere ning kohalikud Viimsi pillimängijad, tantsijad ja lauljad. Esimesi saabujaid tervitab
ligi 50 saksofonimängijat. Keskuse avamispidustused algavad 13. augustil kell 14.00.

Tallinna Kaubamaja Grupi ASi (http://www.tkmgroup.ee) kuuluvad Kaubamaja AS, Selver AS, Selver Latvia SIA, Kulinaaria OÜ, Viking
Security AS, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, SIA TKM Latvija, KIA Auto AS, AS Viking Motors, KIA
Auto UAB, Forum Auto SIA, TKM Auto OÜ, OÜ TKM Beauty, OÜ TKM Beauty Eesti, AS TKM King ning Rävala Parkla AS. Tallinna Kaubamaja Grupi 2014. aasta käive oli 535 miljonit eurot. Ettevõtte aktsiad on alates 1996. aastast noteeritud Tallinna Börsil. 2014. aastal töötas grupi ettevõtetes keskmiselt 3824 inimest.

II kvartalis kasvas majandus 1,9%

11.08.2015 Tõnu Toompark

Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 1,9%, teatab Statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas I kvartaliga võrreldes 0,8% ja 2014. aasta II kvartaliga võrreldes 1,9%.

Esialgsetel andmetel panustas SKP reaalkasvu enim kinnisvaraalase tegevuse, töötleva tööstuse ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala lisandväärtuse suurenemine. Kui põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala lisandväärtus jooksevhindades kahanes, siis hinnamõjude kõrvaldamisel muutub pilt põhjalikult, seda eelkõige tänu tootmise sisenditeks olevate energia ja kütuse hinnalangusele.

SKP kasvu vähendas esialgsetel andmetel enim transpordi tegevusala lisandväärtuse kahanemine. Samuti pidurdas oluliselt Eesti majandust kaubanduse tegevusala hoolimata jaekaubanduse lisandväärtuse suurenemisest.

II kvartalis oli välisnõudlus nõrk. Kogumajanduse kaupade väljavedu kahanes II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 2%. Kuigi elektroonikaseadmete ning puidu ja puittoodete väljavedu kasvas, vähenes oluliselt muude masinate, toiduainete ning jookide väljavedu. Samuti kahanes kogumajanduse kaupade sissevedu, olles hinnamõjusid arvesse võttes 4% väiksem kui 2014. aasta II kvartalis.

Neto-tootemaksud mõjutasid II kvartalis SKP kasvu positiivselt. Jooksevhindades suurenes käibemaksu laekumine, samas vähenesid subsiidiumite väljamaksed.

Majanduskasvu esialgne hinnang arvutatakse ainult tootmise meetodil. Arvutuste aluseks on Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsioonide info ja hinnangu koostamise hetkeks laekunud Statistikaameti erinevate statistikatööde andmed. Seetõttu võib esialgne hinnang erineda SKP täpsustatud näitajast, mis koostatakse vastava kvartali andmete põhjal tarbimise, tootmise ja sissetulekute meetodil.

2015. aasta II kvartali täpsustatud SKP avaldab Statistikaamet 8. septembril. Lisaks korrigeeritakse 2011.–2014. aasta ja 2015. aasta I kvartali näitajaid tavapärase revisjoni käigus pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samuti uuendatakse vastavalt valitsemissektori rahandusstatistika muutustele 2000.–2010. aasta näitajad. Samal kuupäeval avaldab Statistikaamet ka aegrea I kvartal 1995 – IV kvartal 1999 ümberarvutatuna Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi 2010 (ESA 2010) järgi.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Hinnalangus kiirenes mootorikütuste odavnemise tõttu

11.08.2015 Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel langesid tarbijahinnad juulis aasta võrdluses 0,3%: langus oli 0,2 protsendipunkti võrra sügavam kui juunis, mil hinnatase alanes 0,1%. Euroala inflatsioon püsis juulis 0,2% juures.

Hinnalangus kiirenes mootorikütuste odavnemise tõttu, 2,8% juuniga võrreldes, mis andis kuisest hinnalangusest ligikaudu poole.

Nafta hind alanes juulis maailmaturul ühe kuuga 9% ja selle kogumõju Eesti tarbijahindadele oli
ligikaudu –0,3 protsendipunkti.

Osa nafta odavnemise järelmõjust kandub kaupade ja teenuste hindadesse kolmandas ja neljandas kvartalis. Nafta hinna muutusest sõltub tugevalt näiteks imporditava maagaasi ja seeläbi ka soojusenergia maksumus. Kui jätta energiatooted arvestamata, kiirenes tarbijakorvi kallinemine juulis 1%ni. Viimastel kuudel aset leidnud toiduainete (sh alkohol ja tubakas) kallinemise võib valdavalt kanda varasemate maksutõusude ja ebasoodsate ilmaolude arvele.

Toiduainete tarbijakorvis on tänavu enim kallinenud puu- ja köögiviljad, mille hinnad tõusid juulis aasta võrdluses vastavalt 15% ja 7,2%. Nende kaupade hinnad ei kerkinud ainult Eestis, vaid ka paljudes teistes Euroopa riikides.

Toiduainete edasist hinnaarengut võib mõjutada ka asjaolu, et hinnalangus on maailmaturul viimastel kuudel jätkunud. Näiteks piimatooted odavnesid FAO (Food and Agriculture Organisation) andmetel juulis ühe kuuga 7%. Piimatoodete hinnad, mis tõusid viimastel aastatel suhteliselt kiiresti, on nüüd langenud taas 2009. aasta tasemele.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Statistika: Eesti korteritehingute käive kasvas aastaga 37%

11.08.2015 Tõnu Toompark

Eesti korteriomanditehingute arv oli 2015 II kvartalis maa-ameti andmetel 5084. Tehingute arv kasvas aastataguse ajaga võrreldes 16%.

Korteritehingute kvartaalne käive kasvas aastaga 37% ja jõudis 309 miljoni euroni. Tehingute arvust kordades kiirema käibe kasvu taga on eeskätt Tallinna uusarenduste tehinguterohke turg.

Eelnevate märkimisväärsete tõusunumbrite kõrval on kasvanud tehingute keskmine hind. 2015 II kvartali korteritehingute keskmine hind Eestis oli 1044 €/m², mis on viimase 7 aasta kõrgeim näitaja.

Siiski peab rõhutama, et viimase aasta jooksul on korterite väärtused püsinud stabiilsena. Kasvanud keskmise hinna taga on muutused tehingute struktuuris ehk uute-kallimate korterite tehingute osakaalu suurenemine, mis tõstab üldist keskmist tehinguhinda.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Juunis kaubavahetus suurenes

10.08.2015 Statistikaamet

Kaupade eksport kasvas 2015. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 3% ja import 1%, teatab Statistikaamet. Tänavu esimesel poolaastal vähenes eksport 1% ning import 4% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.

Juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 145 miljonit eurot, mis oli 24 miljonit eurot väiksem kui 2014. aasta juunis.

Kõige enam eksporditi juunis elektriseadmeid (22% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (12%) ning puitu ja puittooteid (10%). Enim suurenes transpordivahendite (kasv 10 miljonit eurot), mitmesuguste tööstustoodete (9 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (8 miljonit eurot) eksport. Mullu sama ajaga võrreldes kahanes enim mehaaniliste masinate ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu (vastavalt 6 miljoni ja 5 miljoni euro võrra).

Kõige rohkem imporditi juunis Eestisse elektriseadmeid (17% koguimpordist), mineraalseid tooteid (14%) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%). Impordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete sisseveo suurenemine 20 miljoni euro võrra. Samas kahanes enim elektriseadmete sissevedu (36 miljoni euro võrra).

Ekspordi sihtriikide seas oli juunis esikohal Rootsi (20% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (16%) ja Läti (10%). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergiat) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim kasvas eksport Rootsi, Leetu ja USA-sse. Ekspordi kasvu Rootsi mõjutas enim elektriseadmete ja mööbli, Leetu sõidukite ning USA-sse mineraalsete toodete väljaveo suurenemine. Samas vähenes eksport enim Venemaale (17 miljoni euro võrra).

Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (15% Eesti koguimpordist), Leedust (11%) ja Saksamaalt (11%). Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid (sh mootorikütus, elektrienergia), Leedust mineraalseid tooteid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning Saksamaalt mehaanilisi seadmeid ja transpordivahendeid. Enim kasvas kaupade import Leedust (kasv 30 miljonit eurot). Leedust suurenes mineraalsete toodete (sh mootorikütus) sissevedu. Samas vähenes kaupade sissevedu enim Hollandist (18 miljoni euro võrra).

Võrreldes tänavu maiga kasvas juunis kaupade eksport 6% ja import 11%.

Tänavu esimesel poolaastal vähenes eksport 1% ning import 4% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Nii ekspordi kui ka impordi kahanemist esimesel poolaastal võrreldes mullu sama ajaga mõjutas enim põllumajandussaaduste ja toidukaupade, mineraalsete toodete ning mehaaniliste masinate kaubavahetuse kahanemine.

Esimesel poolaastal vähenes eksport enim Venemaale (249 miljoni euro võrra). Samas suurenes eksport enim Rootsi (122 miljoni euro võrra).

Import kahanes esimesel poolaastal enim Soomest ja Saksamaalt (vastavalt 102 miljonit ja 107 miljonit eurot). Samas enim kasvas import Hiinast (60 miljoni euro võrra).

Eesti kaubavahetus, jaanuar–juuni, 2014–2015
Kuu	Eksport, mln eurot			Import, mln eurot			Bilanss, mln eurot
Kuu	2014	2015	muutus, %	2014	2015	muutus, %	2014	2015
Jaanuar	907,6	921,5	2	1 018,7	960,8	-6	-111,1	-39,3
Veebruar	923,6	859,5	-7	1 047,8	1 007,2	-4	-124,2	-147,7
Märts	1 023,0	1 053,9	3	1 199,5	1 200,5	0	-176,5	-146,6
Aprill	1 028,2	1 039,5	1	1 178,1	1 128,9	-4	-149,8	-89,4
Mai	1 014,9	957,6	-6	1 152,5	1 041,9	-10	-137,6	-84,2
Juuni	983,7	1 014,9	3	1 152,1	1 159,5	1	-168,5	-144,6
I poolaasta	5 881,0	5 846,9	-1	6 748,7	6 498,8	-4	-867,7	-651,9

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, juuni 2015
Sihtriik, riikide ühendus	Eksport, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Saatjariik, riikide ühendus	Import, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU	1 014,9	100	3	KOKKU	1 159,5	100	1
EL28	758,9	75	5	EL28	965,4	83	1
EA19	466,5	46	1	EA19	694,2	60	3
SRÜ	85,2	8	-17	SRÜ	83,0	7	-2
1.Rootsi	202,6	20	17	1.Soome	177,1	15	1
2.Soome	161,3	16	5	2.Leedu	132,7	11	29
3.Läti	105,0	10	2	3.Saksamaa	121,9	11	-6
4.Venemaa	72,8	7	-19	4.Läti	97,5	8	12
5.Leedu	57,0	6	18	5.Rootsi	95,9	8	0
6.Saksamaa	50,6	5	6	6.Poola	85,5	7	-7
7.USA	46,6	5	22	7.Venemaa	73,5	6	2
8.Norra	39,5	4	10	8.Holland	52,6	5	-26
9.Suurbritannia	27,9	3	10	9.Hiina	41,8	4	3
10.Holland	27,6	3	8	10.Itaalia	26,2	2	-18

Eksport ja import kaubajaotise järgi, juuni 2015
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	Eksport			Import			Bilanss, mln eurot
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Bilanss, mln eurot
KOKKU	1 014,9	100	3	1 159,5	100	1	-144,6
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)	83,4	8	-6	122,2	11	-2	-38,9
Mineraalsed tooted (V)	121,3	12	1	163,9	14	14	-42,6
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)	44,4	4	2	91,9	8	3	-47,5
Kummi- ja plasttooted (VII)	36,1	4	10	65,2	6	2	-29,1
Puit ja puittooted (IX)	101,5	10	9	35,0	3	6	66,4
Paber ja pabertooted (X)	26,2	3	-4	21,4	2	4	4,8
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)	28,1	3	-3	42,6	4	-4	-14,5
Metall ja metalltooted (XV)	74,9	7	9	93,6	8	0	-18,7
Mehaanilised masinad (84)	69,5	7	-8	115,0	10	0	-45,5
Elektriseadmed (85)	219,8	22	1	193,8	17	-16	26,0
Transpordivahendid (XVII)	62,3	6	20	104,7	9	7	-42,4
Mitmesugused tööstustooted (XX)	84,7	8	11	28,1	2	14	56,6
Muu	62,9	6	5	82,1	6	14	-19,3

Statistika aluseks on aruanded „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.07.2015, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.07.2015. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 14 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Juunis majutusettevõtetes peatunud turistide arv vähenes

10.08.2015 Statistikaamet

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2015. aasta juunis 323 500 turisti, mis oli 4% vähem kui eelmise aasta juunis, teatab Statistikaamet. Vähenes välis- ja suurenes siseturistide arv.

Majutusettevõtetes peatus 210 500 välisturisti ehk 7% vähem kui eelmise aasta juunis. Üle poole turistidest saabus naaberriikidest Lätist, Soomest ja Venemaalt. Juunis vähenes Soome ja Venemaa turistide arv majutusettevõtetes vastavalt 5% ja 31%. Soome turistide arv vähenes viiendat kuud järjest, Venemaa turistide arv on vähenenud tänavu kõigil kuuel kuul. Läti turistide arv suurenes 7%. Eesti turismi suurematest partnerriikidest saabus eelmise aasta juuniga võrreldes rohkem turiste Suurbritanniast (3%), vähem turiste saabus Saksamaalt (4%), Leedust (3%) ja Rootsist (12%). Jätkuvalt suureneb Aasia riikidest saabunud turistide arv.

35% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Siseturiste peatus majutusettevõtetes 113 000, mida oli 2% rohkem kui eelmise aasta juunis. 65% siseturistidest olid puhkusereisil ja 21% tööreisil. 24% siseturistidest peatus Harju maakonna, 12% Pärnu maakonna ja 9% Tartu maakonna majutusettevõtetes. Harju ja Tartu maakondade majutusettevõtetes peatus rohkem siseturiste kui eelmise aasta juunis, Pärnu majutusettevõtetes siseturistide arv aga vähenes 10%.

Juunis pakkus külastajatele teenust 1274 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 21 900 tuba ja 51 800 voodikohta. Täidetud oli 47% tubadest ja 39% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 34 eurot ning jäi mullusele tasemele. Ööpäeva maksumus oli Eesti keskmisest kõrgem Harju maakonnas, kus ööpäev majutusettevõttes maksis 41 eurot. Pärnu maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 34 eurot ja Tartu maakonnas 30 eurot.

Majutamine piirkonniti, juuni 2015
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	1 274	210	68	123	478	395
Toad	21 910	8 327	1 500	1 513	5 906	4 664
Voodikohad	51 784	17 928	3 541	3 841	14 715	11 759
Tubade täitumus, %	47	68	33	29	38	33
Voodikohtade täitumus, %	39	55	28	26	22	29
Majutatud	323 486	171 799	14 871	16 185	69 754	50 877
Ööbimised	599 769	298 334	30 170	29 389	140 848	101 028
Eesti elanikud	204 293	43 590	17 719	21 587	54 028	67 369
väliskülastajad	395 476	254 744	12 451	7 802	86 820	33 659
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	34	41	25	25	31	23

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Üürileandja ABC: Kui suurt viivist võib üürnikult küsida?

10.08.2015 Tõnu Toompark

Maksimaalset lubatud viivise suurust ükski seadus otseselt ei sätesta. Küll võib isik, kellelt nõutakse ebamõistlikult suure viivise tasumist, nõuda viivise vähendamist. Viivise vähendamise nõudmine käib kohtu kaudu.

Viivise vähendamist saab nõuda siiski eeldusel, et ta ei ole viivist veel tasunud. Kui üürnik, kellelt viivist nõutakse, on juba viivise tasutud, siis enam viivise vähendamist nõuda ei saa.

See tähendab, et ei ole väga mõttekas lepingusse kirjutada hirmuäratavaid viivisemäärasid, mis üürniku ära peletavad ja mis päris kindlasti maksmata jäävad ja endaga hilisemad vaidlused kaasa toovad.

Samas peaks viivis olema nii suur, et see motiveeriks lepingupooli oma kohustusi täitma ja kohustuste täitmisega mitte viivitama.

Kui korteri üür on 250 €/kuus ja viivise määr on 0,1% päevas, siis on päeva viivis 25 senti. Nädalase hilinemise korral peaks üürnik maksma viiviseks 1,75 €. Üürileandja peab mõtlema, kas see on summa, mis mingilgi moel endaga tegelemist väärib.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

KV.EE: Tallinna majade müügipakkumiste hind kasvas aastaga 12%

09.08.2015 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti juulis Tallinnas müügiks 1240 maja. See on enam-vähem sama palju kui aasta tagasi.

Majade müügipakkumise arv on aastataguse ajaga võrreldes kasvanud ainult Haaberstis ja Pirital. Kõikides teistes Tallinna linnaosades on ostjate valikuvõimalus aastataguse ajaga võrreldes väiksem.

Teises suunas on portaalis KV.EE liikunud majade müügipakkumiste hinnad. Pakkumishinnad on Tallinna keskmisena kasvanud aastataguse juuliga kerkinud 12%. Juulikuine majade müügipakkumiste keskmine hind oli Tallinnas 1344 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	07/2014	07/2015	Muutus, %	07/2014	07/2015	Muutus, %
Haabersti	175	201	15%	1 367	1 553	14%
Kesklinn	122	86	-30%	1 005	1 656	65%
Kristiine	114	105	-8%	1 025	1 307	28%
Lasnamäe	100	84	-16%	307	301	-2%
Mustamäe	66	48	-27%	284	307	8%
Nõmme	301	261	-13%	1 334	1 363	2%
Pirita	256	311	21%	1 613	1 565	-3%
P-Tallinn	62	60	-3%	771	984	28%
Vanalinn	18	16	-11%	3 470	2 861	-18%

Tallinn	1 243	1 240	0%	1 200	1 344	12%

Eesti	5 396	5 498	2%	877	966	10%
Harjumaa	2 984	3 025	1%	1 067	1 175	10%

Narva	75	90	20%	431	451	5%
Pärnu	304	310	2%	903	919	2%
Tartu	377	483	28%	871	940	8%

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Pindi Kinnisvara: turuinfo 07/2015

07.08.2015 Tõnu Toompark

Ilmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutasid juulis enim energiatooted

07.08.2015 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta juulis võrreldes juuniga -0,4% ja võrreldes eelmise aasta juuliga -0,3%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2014. aasta juuliga võrreldes 0,4% ja teenused 0,3% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuliga võrreldes langenud 1,1% ja mittereguleeritavad hinnad 0,1%.

2014. aasta juuliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim transport, mille mõjust indeksile 70% andis aastaga 11,6% odavnenud mootorikütus. Suuremat mõju indeksile avaldas veel elektri-, soojusenergia ja kütte 5,5%-line odavnemine, kus kodudesse jõudnud elekter oli 7%, soojusenergia 4,3% ning kodudesse jõudnud maagaas 19,5% odavam kui mullu samal ajal.

Kallinejatest oli suurim mõju indeksile alkohoolsetel jookidel, mille hinnad on aastataguse ajaga võrreldes tõusnud 7,9%. Eelmise aasta juuliga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kuivatatud puuvili ja pähklid (29%) ning odavnenud või (15%) ja piim (14%).

Juuniga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit juulis enim rõivaste ja jalatsite suvised soodusmüügid. Ainult natuke väiksemaks jäi transpordi mõju, kus mootorikütus odavnes kuuga 2,8% ning juuliks ostetud lennukipiletid olid 10,5% odavamad. Jaanikuiste soodusmüükide lõppemine kergitas alkohoolsete jookide hindu 2,2%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuli 2015
Kaubagrupp	Juuli 2014 – juuli 2015, %	Juuni 2015 – Juuli 2015, %
KOKKU	-0,3	-0,4
Toit ja mittealkohoolsed joogid	0,1	-0,3
Alkohoolsed joogid ja tubakas	6,4	1,8
Riietus ja jalatsid	0,2	-5,4
Eluase	-2,5	0,2
Majapidamine	1,4	0,2
Tervishoid	3,3	0,8
Transport	-6,1	-1,8
Side	1,9	0,0
Vaba aeg	2,1	-0,6
Haridus ja lasteasutused	-20,7	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	3,3	0,9
Mitmesugused kaubad ja teenused	3,0	0,3

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Teade vahetusvõlakirjade lunastustähtaja pikendamisest

07.08.2015 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teatab, et on pikendanud 1 164 807 „Pro Kapital Grupp vahetusvõlakiri PKG1 23.08.2013“ vahetusvõlakirja (edaspidi nimetatud kui vahetusvõlakirjad PKG1) lunastustähtaega 2 aasta võrra ja uueks lunastustähtajaks on 13.08.2017 (edaspidi nimetatud kui lunastuspäev).

Kõik vahetusvõlakirjade PKG1 omanikud nõustusid AS Pro Kapital Grupp ettepanekuga pikendada vahetusvõlakirjade lunastustähtaega.

AS Pro Kapital Grupp on 06.058.2015 esitanud Eesti Väärtpaberite Keskregistrile taotluse vahetusvõlakirjade PKG1 lunastustähtaja muutmiseks.

Kokku pikendati vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 3 261 459,60 EUR.

Vahetusvõlakirjad kannavad intressi 7% kalendriaastas ja annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada ühe vahetusvõlakirja ühe AS Pro Kapital Grupp aktsia vastu. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind on 2,80 eurot vahetusvõlakirja kohta.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimiseks ja võlakirjade vahetamiseks nende vastu peab võlakirjaomanik esitama ettevõttele taotluse vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne vahetuspäeva. Vahetuspäevaks on ükskõik milline tööpäev (iga päev, mis ei ole (a) laupäev, (b) pühapäev, (c) Eesti rahvuspüha, (d) riigipüha või (e) muu päev, mil Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja ei registreeri EVK-s väärtpabereid) kuni võlakirja kehtivuse viimase päevani ehk lunastuspäevani.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tartu vaksaliväljak läheb projekteerimisele

07.08.2015 Tõnu Toompark

Tartu linnavalitsus tunnistas riigihankel “Vaksali esise väljaku ja teede projekteerimine” edukaks OÜ Tinter-Projekt pakkumuse. Firmaga sõlmitakse hankeleping kogumaksumusega 38 748 eurot koos käibemaksuga.

Vaksaliesise väljaku võimalikke lahendusi on Tartus kaalutud juba 2013. aastast, mil vaksalihoones toimunud näitusel kõrvutati toonast väljakueskiisi avaliku ruumi parimate näidetega kogu maailmast. Eelmisel aastal jõudsid arutelud uude faasi, kui valmisid ka väljaku ümbruse kergliiklusteede eskiisprojektid. Tänavu aprillis arutleti Raekoja saalis eskiislahendust vaksalihoone esise väljaku sidumiseks kergliiklusteedega Näituse, Riia ja Kuperjanovi tänavate suunal, et väljaku tulevane lahendus oleks ümbritseva linnaga orgaaniliselt seotud ning linnakodanikele ja-külalistele sujuvalt kasutatav.

Protsessi loogilise jätkuna kinnitas linnavalitsus mais ja juunis Vaksali tänava äärsete ning teiste ümbruskonna kergliiklusteede projekteerimistingimused. Riigihanke tulemusena valmiva projekti alusel leitakse lahendused lisaks väljakule ka kergliiklusteedele nii Riia tn kui Näituse tn suunal, projekteeritakse kaks autoparklat ja kokku kolme kohta jalgrattaparklad. Projekteerimistööde tähtaeg on 2016. aasta märts.

Kuulutati välja Eesti esimese liginullenergia koolihoone ehitushange

06.08.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Põlva tulevase riigigümnaasiumi õppehoone ehitustööde riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 28. augustini. Ehitustegevusega on plaanis alustada sel sügisel ning kaasaegne ja õpilasesõbralik koolihoone avada aasta pärast.

Enam kui 2 300 ruutmeetri suurune gümnaasiumihoone on kavas ehitada 1963. aastal valminud internaadihoone asemele aadressil Piiri tänav 1. Koolihoone rajamisel pööratakse erilist tähelepanu kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele, eesmärgiga ehitada Eestis esimene koolihoone liginullenergiahoonena.

Hoone projekteerinud AS Resand kaasas töödesse Saksa arhitektuuribüroo ArchitekturWerkstatt Vallentin arhitekti Gernot Vallentini, kellel on suured kogemused tänapäevaste energiasäästlike koolide ja lasteaedade projekteerimisel. Vallentin on maailmas esimese sertifitseeritud passiivmaja koolihoone arhitekt ja teda on tunnustatud innovatiivsete ideede rakendamise ja heade näidete loomise eest Saksamaa riikliku teenetemärgiga.

Haridus- ja Teadusministeerium, Põlva Linnavalitsus ja RKAS on sõlminud kolmepoolse koostööleppe, mille kohaselt gümnaasiumihoone rajamist juhib RKAS, sealhulgas viib läbi kõik vajalikud riigihanked. Eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada õppetööks igati sobiv koolihoone, mis vastaks kehtestatud nõuetele, oleks võimalikult vastupidav ja kauakestev.

Põlva tulevase riigigümnaasiumi ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Riigihange „Põlva Piiri tn 1 liginullenergiahoone koolimaja ehitustööd ” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 166033. Pakkumiste esitamise aeg on 28. august 2015 kell 11.00.

Pro Kapital loobus lõpliku pakkumise esitamisest „Kopli liinide“ ostuks

06.08.2015 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp esitas 18.11.2014 pakkumise osalemaks „Kopli liinide“ kombineeritud pakkumise esimeses voorus vastavalt Tallinna linna poolt määratud müügitingimustele, muuhulgas sisaldas pakkumine kirjalikku nõusolekut müüdava vara ostmiseks vähemalt alghinnaga kokku 1 500 000 eurot, Kopli liinide ala infrastruktuuri oma vahendite arvelt väljaehitamiseks ning võõrandatava ala turvalisuse tagamiseks.

Pakkumise teise etapi käigus täpsustati läbirääkimistel mitmeid pakkumise üksikasju. Vastavalt „Kopli liinid“ müügitingimustele võis AS Pro Kapital Grupp igal ajal enne lõpliku pakkumise esitamist pakkumisest loobuda.

Kuna AS Pro Kapital Grupp on jätkanud 2015. aastal aktiivselt oma arendusprojektide elluviimist ning alustanud hiljuti ka suuremahulise kaubandus- ning meelelahutuskeskuse T1 ehitustöödega Tallinnas, siis otsustas ettevõte mitte esitada lõplikku pakkumist „Kopli liinide“ omandamiseks.

AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse esimehe Paolo Michelozzi kommentaar: „Otsus mitte esitada „Kopli liinide“ ostuks lõplikku pakkumist ei sündinud kergelt, kuna tegu on põneva ja tugeva arengupotentsiaaliga piirkonnaga. Samas soovime siiski keskenduda lähiaastail juba meie olemasolevatele projektidele, Tallinnas eelkõige T1 kaubanduskeskuse ja Tondi elukvartali arendamisele. Jääme aga huviga jälgima Kopli ala edasist käekäiku.“

Kuidas arvestatakse intressi?

06.08.2015 Kati Aasov

Laenuvõtjad puutvad kokku intresside igasuguste mõistete ja kujunemisviisidega. See aga võib mõnikord osutuda üsna keeruliseks teemaks, sest intresside liike on mitu.
Laenajat huvitab enamasti kõige rohkem see, milline neist on soodsaim, sest intressimäärast oleneb ju laenumakse suurus. Kõige lihtsamalt öeldes on intress laenu hind, mida tuleb pangale laenu kasutamise eest tasuda. See pole tavaliselt küll ainus kulu, mis krediidi võtmisega kaasneb, kuid moodustab laenuga seotud kuludest siiski lõviosa.

Kas intressi arvutatakse laenu jäägilt või summalt?

Tuleks tähele panna, et laenupakkujad võivad laenuintressi arvestada isemoodi – mõned arvestavad intressi laenu jäägilt, teised aga summalt. Esimene viis on laenuvõtjale soodsam, sest laenu jääk, millelt intressi arvutatakse, väheneb igal kuul. Teine arvestus aga võib osutuda oluliselt kallimaks, sest vaatamata laenu jäägi regulaarsele vähenemisele arvestatakse intressi ikkagi laenu algse summa põhjal. Kohati on laenupakkumise alusel isegi keeruline tuvastada, kumma meetodi alusel pakkuja intressi arvutab. Siin on aga abiks, kui pöörate tähelepanu ka krediidi kulukuse määra väärtusele.

Kolme liiki määrasid

Praktikas jagunevad intressimäärad laias laastus kolmeks: fikseeritud, fikseerimata ehk muutuv ja perioodiks fikseeritud intressimäär.

Fikseeritud intressimäära korral lepitakse laenulepingus kokku üks kindel määr, mis lepingu jooksul ei muutu. See on levinud näiteks tarbimislaenude puhul.

Muutuva intressimäära korral, mis on levinud eluasemelaenude, aga väga sageli ka teiste kinnisvaraga tagatud laenude puhul, lepitakse laenulepingus kokku baasintressi tüüp ja riskimarginaal. Enim levinud baasintressi tüüp, millega muutuva intressimääraga laenulepinguid sõlmitakse, on kuue kuu euribor. Vahel esineb ka 3 ja 12 kuu euribori või panga enda baasintressi kasutamist.

Euribor (European Interbank Offered Rate) on üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär, mis muutub tegelikult peaaegu iga päev. Euribor fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks, mille vältel intressimäär ei muutu. Seega, kui näiteks kliendi laenulepingus on kokku lepitud kuue kuu euribor, siis muutub euribori väärtus lepingu jaoks iga poole aasta tagant ja sellest tulenevalt muutub antud aja möödudes ka laenumakse.

Baasintressile lisanduv riskimarginaal arvutatakse iga kliendi jaoks eraldi ja see sõltub mitmest tegurist: näiteks laenuvõtja varasemast maksekäitumisest, tagatisest ja veel paljudest muudest faktoritest. Riskimarginaal tavaliselt lepingu kestel ei muutu, kui ei ole kehtestatud teisiti.

Kokkulepitud perioodiks fikseeritud intressimäär (näiteks viieks aastaks) on veel üks viis, kuidas saab sõlmida eluasemelaenu lepingut. Fikseeritud määra puhul on klient kaitstud intressi tõusude eest ja laenumakse jääb kokkulepitud perioodi jooksul samaks. Vaatamata sellele tuleks arvestada asjaolu, et kui aja jooksul laenuhind võib-olla tegelikult väheneb, siis peate maksma ikkagi sedasama kokkulepitud intressi.

Tasub arvesse võtta, et eluasemelaenu intressi fikseerimine ei pruugi olla laenaja seisukohalt kasulik, sest mida pikem on tähtaeg, seda suurem on ka fikseeritud intressimäär ja kaugemas perspektiivis võib tekkida soov laenusumma varem tagasi maksta. Fikseeritud intressiga laenu ennetähtaegne tagasimaksmine või fikseeritud intressist loobumine võib aga kaasa tuua täiendava kulu. Intressi fikseerimise kohta tasub alati enne otsuse langetamist küsida täpsemat teavet pangatöötajalt.

Millise kasuks otsustada?

Seda, kas parim lahendus on fikseerimata või kokkulepitud perioodiks fikseeritud intress, on raske ennustada. Teisest soodsamaks või otstarbekamaks võib osutuda nii üks kui ka teine, sest kõik sõltub rahaturu olukorrast ja baasintresside muutumisest – milline laenuintress on ühel või teisel ajahetkel soodsam, oleneb sellest, milline on baasintresside suurus arvutuse või hilisema laenumuudatuse tegemise hetkel.

Tuleb ka arvestada, et ülaltoodud näited on üldised. Spetsiifilisemad vastused intresside kohta saab anda teile pangatöötaja. Alati on mõistlik analüüsida konkreetset lepingut ja tingimusi ning vajaduse korral küsida abi laenunõustajalt.