Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Arco Vara AS-i Bulgaaria kinnisvarafond sai litsentsi

Arco VaraVastavalt 04.08.2015 börsiteatele asutas Arco Vara AS Bulgaarias kinnisvarafondi Arco Real Estate Fund REIT (edaspidi: Arco REIT). Arco REIT taotles Bulgaaria Finantsjärelevalve Komisjonilt kinnisvarafondi litsentsi ja luba osakute noteerimiseks Bulgaaria börsil.

28.12.2015 rahuldas Bulgaaria Finantsjärelevalve Komisjon taotluse ning väljastas Arco REIT-ile litsentsi ja loa noteerimiseks. 2016. aasta esimeses kvartalis on plaanis lõpetada kinnisvarafondi osakute Sofia börsil noteerimise tehnilised ettevalmistused ja seejärel osaleda järgnevas aktsiakapitali suurendamises läbi aktsiate avaliku pakkumise. Kinnisvarafondi investeerimistegevus peaks algama 2016. aasta lõpus.

Arco REIT fondivalitsejaks on kontserni tütarühing Arco Invest EOOD. Arco REIT-i fookuses on sellise mahuga arendused Sofias ja potentsiaalselt ka teistes Bulgaaria suuremates linnades, millesse investeeritav omakapitali maht on 5 miljonit eurot või enam. Arco REIT-is osalemise ja fondi valitsemise kõrval jätkab Arco Vara Grupp Bulgaarias iseseisvalt oma väiksemate arendustega, millesse investeeritav omakapitali maht on alla 5 miljoni euro.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kompassi Maja toob Tallinna südalinna ainulaadse valgusmängu

Fausto GruppFausto Grupp rekonstrueerib Tallinna südalinna äritsentris Tartu mnt 13 hoone, mis saab nimeks Kompassi Maja. Ärihoone välisfassaadi kujundus põhineb kaasaegsetel värvilise led-valgustusega ääristatud klaasist kuubikutel, mis lisaks efektsele välimusele on ka praktiliselt kasutatavad.

Eesti ühe tuntuma arhitekti Vilen Künnapu loodud hoone on aja jooksul olnud mitmete Eesti äriiilma edulugude tunnistajaks – siin on tegutsenud nii Ühispank/SEB Pank kui ka Tallink.
Künnapu projekteeris ka uueneva Kompassi Maja välisfassaadi lahenduse, mis muudab ärimaja Tallinna südalinna klaasmajade kõrval moodsaks ja silmatorkavaks A-klassi standarditele vastavaks büroohooneks. Uuenenud fassaadilahendused peaksid Tallinna südalinna kaunistama hakkama kevadel 2016.

Arhitekti sõnul lisavad kaasaegsed detailid hoonele teravust. “Kompassi Maja on kahtlemata oma aja arhitektuurne märk, mida eksponeeritud mitmetes välismaistes ajakirjades,” rääkis Künnapu.

Kompassi Maja sisekujunduse teeb suure kogemustepagasiga ARS Projekt. «ARS Projekt eesotsas sisekujundaja Eero Jürgensoniga loob igati modernse ja hubase töökeskkonna, mis rahuldab ka kõige nõudlikuma üürniku soovid,» kinnitas Fausto Grupi juhatuse liige Sven Mihailov, kelle sõnul tunnevad ettevõtted maja vastu juba praegu suurt huvi ning 80% büroopindadest on juba üürniku leidnud.

Kompassi Maja vastab kõikidele kaasaegsetele ehitusstandarditele ning hoone struktuur võimaldab mugavalt ja kiiresti teostada erineva suurusega ruumieraldusi. Hoone on valgusküllane,vastab tänapäevastele mürastandarditele ning sisekliimat saab iga rentnik reguleerida vastavalt oma soovile. Maja tehnosüsteeme juhitakse läbi interneti BMS-süsteemi kaudu.

Hoone fuajee on kujundatud kaasaegses võtmes, seal paikneb lisaks büroohoone vastuvõtulauale ka mugav lounge-tüüpi kohvik. Hoone ümbruses on üürnikele ja nende klientidele tagatud parkimiskohad.

Fausto Grupp on 10-aastase ajalooga Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub eelkõige kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas.

Kompassi maja

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Novembris jaemüügi kasv mõnevõrra aeglustus

StatistikaametJaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta novembris 2014. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 6%, teatab Statistikaamet. Kui oktoobris kasvas jaemüük varasema aasta sama kuuga võrreldes 8%, siis novembris jaemüügi kasv mõnevõrra aeglustus.

2015. aasta novembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 417,7 miljonit eurot, seega jäi novembris kauplustesse 318 eurot elaniku kohta.

Tööstuskaupade kaupluste jaemüük suurenes 2014. aasta novembriga võrreldes 11%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes oli jaemüük 2% väiksem kui varasema aasta novembris ning tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes jäi müük 2014. aastaga novembriga võrreldes samale tasemele.

Enim suurenes jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, kontoritarvete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (kasv 37%). Keskmisest enam suurenes jaemüük posti või interneti teel (kasv 30%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 26%). Novembris suurenes jaemüük veel ka muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajades) (kasv 7%), ning apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 5%).

Toidukaupade kaupluste jaemüügi kasv aeglustus novembris märgatavalt. Kui oktoobris kasvas neis kauplustes jaemüük varasema aasta sama kuuga võrreldes 4%, siis novembris oli kasv 1%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2014. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 8%.

Võrreldes 2015. aasta oktoobriga vähenes novembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 6%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 1%. 2015. aasta üheteist kuuga (jaanuar–november) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2014. aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 8%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli novembris 488,4 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis ligi 86%. 2014. aasta novembriga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 2%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 6%.

Statistika aluseks on küsimustik „Müügitulu”, mille esitamise tähtaeg oli 15.12.2015, ning Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 10 tööpäevaga.

Statistikaamet läheb jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetab alates 2016. aastast andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii väheneb ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suureneb administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu hakkab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel kajastama jaekaubandusettevõtete müügitulu (esimene pressiteade 2016. aasta kohta „Jaekaubandus, jaanuar 2016“ ilmub 02.03.2016). Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTEN investeeris 2015. aastal 110 miljonit eurot uutesse objektidesse

EftenrMöödunud aasta oli EfTENi ajaloos kõige toimekam. EfTEN Capitali juhtimisel tegid meie fondid kokku 5 uut kinnisvarainvesteeringut, mille kogumaht oli 110 miljonit eurot, viies EfTENi kogu hallatavate varade mahu 400 miljoni euro piirile.

Kolm suuremat investeeringut – Radisson Sky hotell Tallinnas, Saules Miestas kaubanduskeskus Šiauliais ning Duntese büroohoone Riias on kõik üksikobjektidena suuremad investeeringud kui EfTEN on senise tegevusajaloo jooksul teinud. Tegemist on meie strateegilise valikuga investeerida suurematesse üksikobjektidesse ja pigem müüa väiksemaid varasid. Kogu investeeringutest 42% oli Eestis (Radisson Blu Sky), 22% Lätis (Duntese büroohoone) ning 36% Leedus (Saules Miestas Šiauliais, Menulio 11 ja Ulonu ärihoone Vilniuses). Ühtlasi tähistab 2015. aasta meie äritegevuse algust Leedus. Esimese tegevusaastaga investeerisime Leetu 40 miljonit eurot.

  • Kui täpselt aasta tagasi oli meie juhtimise all ainult üks fond, siis tänaseks on fondide arv kasvanud juba kolmele. Seoses meie debüütfondi, EfTEN Kinnisvarafond AS, investeerimistegevuse lõppemisega tõime turule kaks erineva investeerimisstrateegiaga fondi:
  • EfTEN Kinnisvarafond II AS, mis keskendub ainult core (maakeeli linna kõige tuntumad, nimekamad ärihooned) objektidele Balti pealinnades. Fondi minimaalne investeering ühte objekti on 15 miljonit eurot, ning fond on suunatud eeskätt institutsionaalsetele investoritele.
  • EfTEN Real Estate Fund III AS, mis keskendub väärtustlisavale ja opportunistlikule investeerimisstrateegiale. Ühtlasi ei piirdu fond investeeringutes ainult pealinnadega. Fondi minimaalne investeeringumaht ühte objekti on 3 miljonit eurot, ning fond on suunatud erainvestoritele.

Kahe uue fondi investeerimisstrateegia on sedavõrd erinev, et huvide konflikti uute investeerimisobjektide osas ei teki. Kõik EfTENi fondid on Finantsinspektsiooni järelvalve all ning vastavad Euroopa Liidu AIFMD ehk alternatiivfondide direktiivile.

EfTENi koduturg on Balti riigid. Nagu hea lapsevanem ei eelista ühte last teisele, ei tee me mingeid eelistusi kolme riigi vahel – investeerime neisse objektidesse, mida peame parimaks, ükskõik millises Balti riigis see objekt ka ei asuks. Ajalugu on õpetanud, et makromajanduslikult liiguvad kolm Balti riiki väga sarnases trendis. Seda nii majanduslanguse kui majanduskasvu perioodil. Loomulikult on igal riigil omad kultuurilised ja ärilised eripärad, mida tuleb investeerimisel alati meeles pidada.

EfTEN Capital on oma tegevuse algusest, 2008. aastast alates, investeerinud EfTENi fondidest kinnisvarasse kokku 293 miljonit eurot, s.h esimesel viiel aastal kokku 72 miljonit eurot, 2013. aastal 63 miljonit eurot ning 2014. aastal 49 miljonit eurot. Samas ei ole meie jaoks investeerimistempo eraldi kriteerium. Me ei sea endale kunagi aastaseid investeerimiseesmärke. See oleks vale ning kohatu tekitades fondijuhis põhjendamatu surve kapital lihtsalt ära investeerida. Me töötame pidevalt uute investeeringutega, kuid me teostame neid ainult siis, kui leiame meie konservatiivsetele kriteeriumitele vastavad projektid. Kui ei leia, siis me investeeringuid ei tee. Me pole turul tuntud kui kõige optimistlikumalt meelestatud investorid. Seda joont plaanime kindlasti säilitada. Eriti tuleb hoida pea külm tänases nullintressi keskkonnas, kus paljud konkurendid on üha optimistlikumalt meelestatud.

Täname kõiki meie investoreid, üürnikke, nõustajaid, panku ja paljusid teisi koostööpartnereid, kes edukal, 2015. aastal, on meiega koostööd teinud. Kummardus loomulikult ka kõigi meie 33 kolleegi ees! Usume ja loodame, et 2015. aastaga sarnaseid aastaid tuleb meil veel. Selle nimel töö käib.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Statistika: Elamispindade arenduse finantseerimine muutub keerukamaks

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEesti Panga andmetel väljastasid Eesti pangad elamispindade arendamiseks 2015 III kvartalis 18,5 miljonit eurot. Aasta tagasi oli vastav näitaja 25,3 miljonit eurot.

Vaatamata veerandit ületavale laenukäibe langusele on tegemist nö heal keskmisel tasemel oleva näitajaga.

Oluliselt on vähenenud elamispindade arendusse antud laenude jääk. Kui veel 2015 II kvartalis oli elamispindade arendusprojektide laenude jääk 207 miljonit eurot langes see III kvartaliks 113 miljoni euro peale. Siin on tegemist kunagise investeerimisprojekti omanikuvahetuse ja sellest tuleneva laenu refinantseerimisega.

Viidatud laenujäägi oluline vähenemine ei viita muutustele elamispindade arenduse finantseerimises. Ometi on muutused aset leidnud ja leidmas.

Pangad on elamispindade arendamise riske ümberhinnanud. Selle tulemusena on arenduse finantseerimise kraane koomale, kui mitte täiesti kinni keeratud. Finantseerimise keerulisemaks muutumise tõttu on oodata, et kõrgeks kasvanud uute korterite arv saab kasvule pidurid peale ja hakkab tasapisi vähenema.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

2016. aasta prognoos eramuehitajale

MajaehitajaJälle kord vahetub aastanumber ja tulemas uus ning huvitav aasta. Kas 2016 aasta on kinnisvara arendajatele ja eramajade ehitajatele hea aasta?

Et edasi vaadata tuleks korra vaadata ka tagasi 2015 aastasse. Vaieldamatult on 2015 aastal elamuehitus hea hoo sisse saanud. Jälle on kätte jõudnud aeg, kus iga tõsisem ehitusfirma ja arendaja julgeb ette võtta suuremaid ja väiksemaid kortermajade projekte. Päris julged on juba küll mitmel viimasel aastal kortermajade arendusprojekte ette võtnud ja ka ära teinud ning järjest uusi projekti tuleb juurde. Kuna projektid on olnud edukad, tõmbab see arendusprojektidest huvitatuid aina juurde ja hoog on sees.

Eramute ehitamine on samuti silmnähtavalt elavnenud. Piisab kui sõita mõnda uuemasse elurajooni ja igalt poolt hakkavad silma ehitustegevus ning seni pikalt tühjad seisnud krundid aina täituvad uute majadega.

Ühesõnaga viiakse ellu pikalt kavandatud samme oma kodu rajamiseks ning piisav stabiilsus ja kindlus tuleviku suhtes enamikel tekkinud.

Prognoos lühidalt: 2016 aastal on oodata eramuehituses vaikset aga kindlat kasvu ning arendustegevuse jätkumist.

Millel selline prognoos tugineb?

  • Pangad ei plaani laenutingimusi leevendada, mis tähendab, et laenu saavad arenduseks ja ehituseks vaid need, kes seatud tingimustele vastavad ja neid täita suudavad. Seetõttu ei ole ette näha, et tekiks hüppeliselt suuremat laenamist ning sellega koos ka ehitus- ja kinnisvarabuumi käivitamist. See asjaolu toetab rahulikku kasvu.
  • Laenulepingutega seotud euribori kurss (peamiselt 6 kuu euribor) on miinuses ja ei ole ka ette näha lähemal ajal suuremaid tõuse, vähemalt senikaua, kui Euroopa majanduses kõige paremini ei lähe ja jätkub rahatrükk.
  • Arusaadavalt mingil hetkel euribori kurss hakkab tõusma aga sinna võib veel aastaid aega minna.
  • Pikka aega inimesed lükkasid oma maja ehitusplaane aina edasi ning on tegeletud uute oludega kohanemisega (ennekõike pankade jaoks nõutud laenuvõimekuse saavutamisega). Nüüd on paljude jaoks kohanemine toimunud ning koos korterihindade tõusuga ja oma korteri müügiga on paljudel tekkinud ka teatud lisakapital (mis on vähendanud suurema laenu võtmise vajadust), et ehitusplaanid käivitada. Vahepealsetel aastatel on kogunenud ootele teatud hulk peresid, kes nüüd lähemate 2-3 aasta jooksul oma maja ehitamise plaanid realiseerida kavatsevad ning see hoiab eramuehitust aktiivsena veel mitmeid aastaid.Samas ei ole näha ette järgnevatel aastatel suuremat hüppelist sissetulekute kasvu, mis võimaldaks oluliselt suurendada nende perede arvu, kas saavad laenuvõtmise ja maja ehitamise peale mõelda.
  • Ehitushinnad on püsinud pikemat aega suhteliselt stabiilsed ja ei ole ka ette näha suurt hinnatõusu järgnevaks aastaks. Ehitusmahud elamuehituse sektoris küll tõenäoliselt veidi kasvavad, kuid see kasv on ole selline, mis survestaks ehitust tervikuna suuremale hinnatõusule, sest riigisektoris ehitustöid vähem ning konkurents ehitustöödele jääb püsima.

Head edukat uut ehitusaastat!

 Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

EfTEN Real Estate Fund III AS viis lõpule teise investeeringu Vilniuses

Ulonu ärikeskus VilniusesEfTEN Real Estate Fund III AS omandas Ulonu ärikeskuse Vilniuses. Ulonu on 2013. aastal valminud B-klassi büroohoone, mis asub vaid mõne kilomeetri kaugusel Vilniuse kesksest äripiirkonnast. Tegu on fondi teise investeeringuga ning ühtlasi ka teise investeeringuga Vilniuses, teatas EfTEN Capital.

EfTEN Capitali tegevjuhi ja EfTEN Real Estate Fund III AS fondijuhi Viljar Arakase sõnul on tegu olulise investeeringuga EfTENi kinnisvaraportfellis. “Ärikinnisvara turg Leedus ja Balti riikides laiemalt pakub atraktiivseid investeerimisobjekte, mille tuleva aasta hinnanguline puhas rahavootootlus on ligi 7-8 protsenti,” lisas Arakas.

Ulonu ärikeskuses on kokku 14 rentnikku. Seitsmekorruselise, 2013. aastal ehitatud kontorihoone kogu üüritav pind on 5 174 ruutmeetrit ja kinnistu kogupind on 6 756 ruutmeetrit. Hoone juurde kuulub 117 parkimiskohta, nii maa-aluses kui ka maja ümber asuvas parklas.

Konfidentsiaalsusklauslist tulenevalt ei kuulu tehingu hind avalikustamisele. Tehingut finantseeris Leedu SEB pank.

EfTEN Real Estate Fund III AS on Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond, mis juhindub oportunistlikust ja väärtust lisavast investeerimisstrateegiast. Fondi asutas juunis 2015 fondivalitseja EfTEN Capital AS. Finantsinspektsioon kinnitas EfTEN Real Estate Fund III AS põhikirja 4. juunil 2015. Tegemist on 10-aastase tähtajaga fondiga, millest 3 aastat on investeerimisperiood, 5 aastat hoidmiseks ja 2 aastat väljumiseks.

EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab alternatiivse fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. EfTEN Capitali grupi ettevõtete valitsemise alla kuulub kokku 41 ärihoonet Eestis ja Lätis, milles tegutseb üle 600 üürniku ning mille kogu turuväärtus on 375 miljonit eurot.

Ulonu ärikeskus Vilniuses

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Elu korteriühistus: Kas korteriühistu juhatuse liige võib olla isik, kes ei ole sama korteriühistu liige?

katri-sarapuuÜks korteriühistu 3-liikmelise juhatuse liikmetest soovib tagasi astuda.

Küsimus: Kuna oma maja inimestest keegi kohale asuda ei soovi, siis kas võib juhatuse liikmekandidaadiks esitada sellealaste kogemustega inimese, kes ei ole ise sama ühistu liige?

Vastus: Mittetulundusühingute seaduse § 26 sätestab, et mittetulundusühingul peab olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget.
Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavaltkaristusseadustiku §-le 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb mittetulundusühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. Lisaks, vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.

Vastavalt eeltoodule, keelatud ei ole, et korteriühistu juhatuse liikmeks on isik, kes ei ole sama ühistu liige.

Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

KV.EE: Tallinna äripindade müügipakkumiste hind kerkis aastaga 19%

Kinnisvaraportaal KV.EETallinna linnas pakuti portaali KV.EE andmetel novembris müügiks 564 äripinda. Äripindade müügipakkumiste arv on enam-vähem aastatagusel tasemel. Küll on äripindade müügipakkumiste keskmine hind kerkinud aastaga 19%. Novembrikuine Tallinna äripindade pakkumise keskmine hind oli 1475 €/m².

Äripindade pakkumishinna taga on paljus mitmed kesklinna lisandunud ärihoonete projektid, kus tavapärase üürilepakkumise asemel pakutakse äripindu müügiks. Tegemist on kesklinnas paiknevate ja seega kallimate äripindadega, mis on kesklinna äripindade pakkumishindu portaalis KV.EE kergitanud lausa kolmandiku võrra.

Siiski on märgata, et muudegi Tallinna linnaosade äripindade müügipakkumiste keskmised pakkumishinnad on märgatavalt tõusnud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
11/2014 11/2015 Muutus, % 11/2014 11/2015 Muutus, %
Haabersti 16 26 63% 1 062 1 174 11%
Kesklinn 232 253 9% 1 438 1 912 33%
Kristiine 30 37 23% 1 022 944 -8%
Lasnamäe 75 71 -5% 643 766 19%
Mustamäe 21 25 19% 779 1 017 31%
Nõmme 33 34 3% 679 797 17%
Pirita 29 14 -52% 1 619 1 510 -7%
P-Tallinn 76 54 -29% 1 211 1 093 -10%
Vanalinn 26 17 -35% 2 152 2 625 22%
 
Tallinn 561 564 1% 1 241 1 475 19%
 
Eesti 972 984 1% 930 1 045 12%
Harjumaa 599 625 4% 1 192 1 380 16%
 
Narva 39 52 33% 440 428 -3%
Pärnu 85 90 6% 735 618 -16%
Tartu 47 26 -45% 921 1 321 43%

 Äripindade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

На рынке недвижимости тон задают новые квартиры

На рынке недвижимости Эстонии в течение года, как правило, отмечаются значительные изменения, однако в этом году наконец-то пришла долгожданная стабильность. Однако, по словам главы бюро недвижимости Pindi Kinnisvara Пеэпа Соомана, это обстоятельство вызывает у некоторых специалистов определенное беспокойство.

«В Эстонии привыкли к резким взлетам и падениям, и когда на рынке недвижимости затишье, и он варится в собственном соку, это вызывает опасения», – отметил Сооман.

И уровень цен на недвижимость, и количество сделок держались в уходящем году примерно на одном и том же уровне. Как сказал аналитик бюро недвижимости Uus Maa Ристо Вяхи, определяющую роль играло то обстоятельство, по какой цене в тот или иной отрезок времени продавалась недвижимость в конкретном месте. При этом быстрый рост цен в предыдущие годы привел к тому, что предпочтение стали отдавать объектам недвижимости средней стоимости.

Выбирают новое жилье

«Конечно, раньше жилье по средней цене тоже пользовалось спросом, но в этом году в глаза бросается то, что было меньше сделок с элитной недвижимостью, – сказал Вяхи, добавив, что „средний” не значит плохой. – Как правило, представители среднего класса, хоть и не претендуют на эксклюзивные квартиры, покупают добротное, качественное жилье по умеренной цене».

Эксперты отмечают, что в этом году особенно быстрыми темпами строились и хорошо продавались новые кPostimeesвартиры. Специалисты считают, что в уходящем году эта тенденция заслуживает наибольшего внимания. «Нового жилья строится все больше и больше. При этом, как отмечают застройщики, новые квартиры в целом не простаивают и продаются. В 2015 году темпы продаж таких квартир лишь немного отставали от предложения», – сказал аналитик рынка недвижимости Тыну Тоомпарк.

По его словам, лишь отдельные проекты можно считать неудачными. В этих случаях квартиры не нашли покупателей из-за несоответствия высокой цены и качества объекта или его месторасположения.

Как отметил Тоомпарк, поскольку среди новостроек наблюдается высокая конкуренция, застройщики стремятся предлагать клиентам различные выгодные варианты. «Кто-то предлагает новую квартиру с включенной в стоимость кухонной мебелью или автомобильной парковкой. Нередко на квартиры предлагаются конкретные скидки, при этом их не нужно выторговывать, информация о них есть на соответствующих сайтах», – сказал Тоомпарк.

По словам оценщика недвижимости Райна Рятта из бюро Ober-Haus, в настоящее время в Таллинне насчитывается свыше 100 проектов застройки, кроме этого, в окрестностях столицы –еще 20-30 проектов. За последний год в месяц продавалось от 90 до 160 новых квартир, что составляет 17% от общего числа проданных квартир.

«По завершении бума недвижимости застройщики строили новые объекты в основном в центре города или недалеко от центра, сейчас активная деятельность наблюдается и в других районах столицы, а также в ее окрестностях», – сказал он.

«Спрос на новое жилье объясняется не только более низкими расходами на отопление, оптимальной планировкой и хорошим микроклиматом, но и тем, что в таких домах обычно проживают представители одного социального класса», – пояснила маклер фирмы Pindi Kinnisvara Элье Хинно, которая специализируется на продаже новых квартир.

«Таких клиентов, которые не думали бы о покупке квартиры в новостройке, вообще-то мало, но, к сожалению, не все располагают средствами, поскольку новые квартиры на 30-50% дороже квартир на вторичном рынке жилья», – отметила Хинно.

Член правления LVM Kinnisvara Ингмар Саксинг, говоря о повышении спроса на квартиры в новостройках, был осторожен в оценках. По его словам, следующий год покажет, продолжится ли эта тенденция. А вот то, что рынок недвижимости все больше фокусируется на крупных городах, по его словам, прослеживается очень четко.

«По количеству сделок с недвижимостью Таллинн занимает первое место, за ним следуют Тарту и Пярну. Нарве и Кохтла-Ярве до сих пор уделялось меньше внимания», – сказал он.

По словам Соомана, небольшие города и поселки продолжают пустеть, семьи переезжают поближе к Таллинну и Тарту, где есть соответствующая инфраструктура и можно рассчитывать на достойные зарплаты. «Кто рискнет переехать в провинцию, когда там закрывают гимназии и ликвидируют автобусное сообщение?» – резонно заметил он.

По прогнозам, нынешняя ситуация сохранится и в 2016 году. Как полагают эксперты, цены, скорее всего, расти не будут и останутся на нынешнем уровне.

Рост цен приостановится

«Многое указывает на то, что в следующем году рост цен на недвижимость остановится, в зависимости от региона снизится активность, с которой заключаются сделки, а также упадут цены на жилье, – полагает Саксинг. – В результате охлаждения рынка недвижимости повысится конкуренция, часть фирм прекратит свою деятельность, некоторые фирмы, возможно, объединятся».

По словам председателя правления бюро недвижимости 1Partner Мартина Вахера, уходящий год ознаменовался довольно высокой активностью на рынке недвижимости, но он не думает, что в новом году будут расти цены или число сделок. «Скорее всего, новые квартиры будут продаваться медленнее, особенно те, которые относятся к более высокому ценовому классу и расположены в районах, где наблюдается высокая конкуренция. Тем более что в Таллинне сложилась ситуация, когда в одном районе несколько застройщиков пытаются реализовать одновременно несколько проектов», – пояснил он.

Однако Сооман считает, что поскольку спрос на новые квартиры растет, сделок с ними будет совершаться больше. При этом он согласен с Вахером, что уровень цен останется прежним. «Придерживающиеся консервативной политики банки контролируют уровень цен и не позволяют покупателям на эмоциях брать большие кредиты. Это, в свою очередь, может обернуться дефицитом предложений на рынке в определенном ценовом сегменте», – полагает он.

Как полагает Тоомпарк, новые квартиры будут появляться на рынке не столь активно. «Банки, опасаясь, что на рынке окажется слишком много квартир, практически перекрыли застройщикам краны финансирования», – сказал он, отметив, что постоянный спрос на новые квартиры может привести к некоторому повышению цен на них, что, впрочем, маловероятно, если учесть такие факторы, как экономический кризис в Европе, проблемы беженцев и военные конфликты.

Кадри Хансалу

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Elu korteriühistus: Keel ja põhikiri korteriühistus

katri-sarapuuKüsimus: Korteriühistu edastab mulle koosoleku protokolle vene keeles, millest mina aga aru ei saa, kas see on seadusega kooskõlas? Ja kas ühistu põhikiri on kohustuslik või mitte, meie ühistul põhikiri puudub ja öeldakse, et kõik on seaduse järgi.

Vastus: Kehtiva korteriühistuseaduse ja mittetulundusühingu seaduse kohaselt on korteriühistule põhikirja olemasolu kohustuslik. Korteriühistu põhikiri tuleb esitada ka äriregistrile. Vastavalt korteriühistuseaduse § 3 lg 2 järgi esitatakse registripidajale korteriühistu kandmiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse põhikiri, millele on alla kirjutanud selle vastuvõtmise poolt hääletanud liikmed.

Keeleseaduse § 8 lg 1 kohaselt on igaühel õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele riigiasutuses, sealhulgas Eesti välisesinduses, kohaliku omavalitsuse asutuses, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi juures ning nende büroos, kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutuses. Sama seaduse § 14 sätestab, et Eestis registreeritud asutus, äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus ja füüsilisest isikust ettevõtja esitavad seadustega ettenähtud aruanded eesti keeles. Seega vastavalt eeltoodule peab korteriühistu koosoleku protokoll olema eesti keeles.

Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Sikupilli keskus tahab kõrgusse kasvada

TallinnLasnamäe Linnaosa Valitsus korraldab uue aasta hakul Tartu mnt 87 kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu.

Avaliku väljapanek toimub5.-13. jaanuarini Pallasti tn 54 I korruse infosaalis, sellele järgneb 14. jaanuaril kell 15 avalik arutelu II korruse saalis (ruum 203).

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on luua võimalused Sikupilli Keskuse laiendamiseks – Tartu mnt 87 kinnistule ehitusõiguse määramine olemasoleva kaubanduskeskuse ümberehitamiseks ja laiendamiseks ning kuni 11 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega hooneosade ehitamiseks. Hoone alumised korrused on ette nähtud kaubandus-teeninduspindadeks ja kõrgemad korrused büroodeks.

Tartu mnt 87 kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr.tallinn.ee/

Planeeritava maa-ala suurus on 4,14 ha. Detailplaneeringu algatamise taotluse esitas Sikupilli Keskus OÜ. Detailplaneeringu taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud Arhitekt Tarbe OÜ.

Planeeritav maa-ala asub Tartu maantee, Lasnamäe tee, Katusepapi ja Pallasti tänavate vahelisel alal, tiheda liiklusega Tartu maantee ääres ning on auto- ja ühistranspordiga mugavalt juurdepääsetava. Tartu mnt 87 kinnistul paikneb Sikupilli ärikeskus.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Projekt „Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ alustab avalduste vastuvõtmisega planeeritust hiljem

TallinnProjekt „Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ alustab avalduste vastuvõtmisega planeeritust hiljem.

Tulenevalt vajadusest vaadata kodude kohandamist koos kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste arendamise toetamisega, mis on planeeritud avanema 2016. aasta kevadest on Sotsiaalministeerium koostöös Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega otsustanud muuta projekti aluseks olevaid toetuse andmise tingimusi. Eesmärk on nii teenuste arendamisel kui ka kodude kohandamisel leida parimad viisid suurendamaks inimeste iseseisvat toimetulekut kui ka tagades teenuste, sh. kodude kohandamise jätkumise pärast Euroopa Liidu toetuste lõppemist.

Lisaks soovitakse juba kodukohandusteenuse piloteerimise etapis anda inimesele seni planeeritust enam võimalusi ja vastustust oma kodu kohandamise töid juhtida ning ühtlasi vähendada administreerimiskulusid.

Soovime rõhutada, et teenuse lõpptulemus jääb ka uute toetuse andmise tingimuste järgi samaks praegusega – toetust antakse kodu füüsiliseks kohandamiseks juhul kui kohandamise vajadus tuleneb puudest. Teenuse piloteerimisega alustatakse endiselt 2016. aastal.

Toetuse andmise tingimuste muutmisega seoses lükkub avalduste vastuvõtmine, millega oli planeeritud alustada Tallinnas 4. jaanuaril 2016, edasi. Täpsem info uue avalduse vastuvõtmise aja kohta edastatakse Astangu veebilehel http://www.abivahendikeskus.astangu.ee/kodukohandus/, erivajadustega inimeste organisatsioonidele, omavalitsustele jm.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kohus: Pirita terviseradade ala võiks jääda linnale

TallinnTallinna Ringkonnakohus rahuldas Tallinna linna apellatsioonkaebuse Pirite-Kosel asuvate nn. Scheeli maade tagastamise küsimuses.

Kose Koolituskeskuse OÜ ning John Scheel ja Ronald Sheel taotlevad Tallinna linnalt õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist. Tallinna linna apellatsioonkaebust arutanud Tallinna ringkonnakohus tühistas taotlust soosinud Tallinna halduskohtu otsuse ning jättis Kose Koolituskeskuse OÜ, John Scheeli ja Ronald Sheeli kaebused rahuldamata.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjon tunnistas 19,4 ha suuruse kinnistu küll omandireformi objektiks, ent õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise avaldused on senini lahendamata.

„Osa tagasi taotletavast maast on avalikus kasutuses ja sellel asuvad valgustatud Pirita tervisespordi rajad,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Tegemist on ülelinnalise tähtsusega rekreatiivalaga, mis on väga populaarne ja aastaringses kasutuses. Maa-ala on olnud osana Pirita rohealast avalikus kasutuses juba enne omandireformi seaduse jõustumist.“

Tallinna linna generaalplaanil ja selle korrektuuril on ala märgitud linna pargina või metsapargina ning täidab käesoleval ajal sotsiaalmaa funktsioone.

Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub Kose põik 9 maatükk Pirita jõeoru maastikukaitsealal ning seda läbivad avalikus kasutuses olevad tervisespordi rajad. Kaitseala suurim väärtus seisneb puhke- ja taastusvõimaluste pakkumises kõigile Tallinna elanikele.

Tallinna Linnavolikogu otsustas sellest johtuvalt Kose põik 9 asuva 91 116 m2 suuruse maatüki munitsipaalomandisse taotleda. Samuti otsustas volikogu määrata maatükist moodustatava katastriüksuse sihtotstarbeks sotsiaalmaa (üldkasutatav maa 70% ja veekogude maa 30%).

Kose Koolituskeskuse OÜ, John Scheel ja Ronald Sheel esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused Tallinna Linnavolikogu otsuse tühistamiseks.

Tallinna linn omakorda rõhutas linnavolikogu otsust põhjendades, et munitsipaalomandisse taotletavat maa-ala kasutati sotsiaalmaana ka enne 1991. aastat ning terviseraja asukoht sellel maa-alal oli ajalooliselt välja kujunenud.

Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eksperdid: kinnisvaraturul tuleb pingeline aasta. Kas uusarendustele vajutatakse pidurit?

Eesti PäevalehtAsjatundjate sõnul võib 2016. aasta kaasa tuua häda nii arendajatele kui ka teistele turuosalistele.

2015. aasta möödus kinnisvaraturul taas hinnatõusu tähe all. Turule tuli palju uusi pakkumisi. Pangad olid aga väga konservatiivsed ja see on hinnad mõistlikena hoidnud. Mis saab 2016. aastal?

Pindi Kinnisvara partneri Peep Soomani sõnul on positiivne see, et pangad on pigem konservatiivsed ega lase kinnisvara hindadel kõrgustesse kerkida, sest kõik mäletavad, kuhu see võib viia. Tallinnas tehakse kuus umbes 700 korteriomandi tehingut, kuid nõudlus on kindlasti suurem.

„Kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis peaksid hinnad ju üles minema. Samas laenuraha ei tule peale. Mina prognoosin, et turul tekib mingil hetkel defitsiit. Uusarendusi ei finantseerita eriti. Arendajatele öeldakse, et jääk on liiga suur. Ümmarguselt on Tallinnas praegu 2000 vaba korterit. See arv võib kiiresti kahaneda, kui ehitamisse auk sisse tuleb, ja küll siis jälle rahakraanid avanevad,” ennustas Sooman.

Tormi tekitavad pangad

Sooman näeb ette üht stsenaariumi, mille järgi siseneb turule pank või kaks, kellel on ambitsioon võtta endale uued laenulepingud. Samamoodi, nagu tegi Nordea pank 2002. aastal, kui sai endale umbes kolmandikulise uute eluasemelaenu lepingute turuosa. Tormi võib tekitada kas täiesti uus turule tulija või mõni vana pank.

„Kui selline agressiivne laenaja tekib, muutub turg palju aktiivsemaks ja surve hindade tõusule suureneb samuti. Pangandus ja rahandus on oma loomult agressiivsed. Seisev vesi on neile katastroof ja varem või hiljem tuleb mõni selline aktiivne pank jälle ka Eestis turule,” ütles Sooman.

Soomani sõnul koondub elamispindade põhiarendus terviklikesse rajoonidesse. On olemas suured alad, kus ehitama hakata. Tõusutrendis on vajadus selliste elukeskkondade järele, kus on olemas mugav parkimine, mänguväljakud ja muu taristu.

Arendajad heidavad pilgu tulevikku, kust vaatab vastu hoonete energiatõhususe nõuete oluline karmistumine. See tähendab ehituse hinna tõusu ja pindade kallinemist. Küsimus on, kas turg ja pangad kannatavad selle ära.

2015. aastal oli märgata ühe huvitava suundumuse teket: arendajad teevad senisest märksa väiksemaid pindu. 55-ruutmeetrine kahetoaline elamisruum on varsti minevik, samuti kolmetoaline 70-ruutmeetrine ja neljatoaline 90-ruutmeetrine eluase. Pindi Kinnisvara müüs 2015. aastal näiteks 62-ruutmeetrise uue neljatoalise korteri.

„Suund läheb sinna, et ruutmeetreid ei aeta enam taga. Hinnatakse üldist elukvaliteeti ja tubade arvu. Lepitakse pigem sellega, et pinda on vähem. Hind on ju soodsam. Kunagi tehti ridamaju, kus müüdavad pinnad olid kolmekordsed ja 180-ruutmeetrised. Praegu tehakse 110-ruutmeetriseid. Märksõnaks on siin kompaktsus.”

Sooman näeb, et populaarseteks kohtadeks kujunevad Tallinna lähiümbruses asuvad Saku, Saue, Tabasalu, Jüri jne. Ka Kopli poolsaar areneb, aga mitte nii kiirelt, kui Kalamaja aktivistid loodavad.

„Transpordi poolest ollakse nõus järele andma. Kolitakse sinna, kus naabrid teineteist tervitavad, kus kodu ei lõppe välisuksega. Peetri on hea näide. Elanikud on uhked, et seal elavad. Nad defineerivad end selle paiga kaudu. Usun, et selliseid piirkondi tekib lähiaastatel juurde,” lisas Sooman.

Pankrotid ja liitumised

LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing prognoosib uuel aastal esimesi kinnisvaraarendajate ja -firmade pankrotte, lõpetamisi, ülevõtmisi ja liitumisi. Ta näeb, et pankade laenutingimused karmistuvad. Rõõmu peaks tooma madalama hinnatasemega kinnisvara.

„Kinnisvaraturul on märke sellest, et järgmine aasta toob kaasa kinnisvarahindade tõusu peatumise, piirkonniti ka tehinguaktiivsuse ja hindade languse. Turu jahtumine toob kaasa konkurentsi kasvu ja osa kinnisvarafirmade tegevuse lõpetamise või liitumise,” ütles Saksing.

Saksingu juttu kinnitab tõsiasi, et 2015. aasta kinnisvaraturg meenutas paljuski 2007. aastat: hulganisti alustati kõikvõimalikke kinnisvaraarendusprojekte, arendusfirmadesse loodi müügiosakonnad, kinnisvarafirmadesse omakorda arendusosakonnad. Turule sisenes rohkesti eri suuruse ja kompetentsiga uusi turuosalisi. Ostjate huvi koondus magusatele kinnisvarapakkumistele. Arendajad tegid kampaaniaid, mis lubasid tasuta mööblit, autosid, garaaže, kuid mitte paremat hinda.

Adaur Grupi juht ja koolitaja Tõnu Toompark on veendunud, et järgmine aasta tuleb turul sama põnev kui 2015. Mis ikkagi saab uute korterite arendustest? Kas pangad keeravad arendajate kraanid kinni? Kas töötute arv kasvab ja palgakasv pidurdub ning kuidas see mõjub kinnisvarasektorile? Need on olulised küsimused.

„Kas pangad hakkavad klientidesse taas personaalsemalt suhtuma või jätkatakse nende käsitlemist konveiermeetodil,” küsis Toompark.

Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütiku Risto Vähi sõnul saab uusarenduste puhul ostjate lemmikuks nn keskmine kinnisvara. Lihtsad hooned, mis asuvad mõnel mäel või linna äärealal. Eksklusiivkinnisvarale on vähem ostjaid ja selliseid projekte ei tule ka palju peale.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eksperdid-kinnisvaraturul-tuleb-pingeline-aasta-kas-uusarendustele-vajutatakse-pidurit?id=73302049

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus