Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Jahtklubi laiendusega tuleb Piritale sadamakohti juurde

kalev-jahtklubiPirital asuv Eesti suurim jahtklubi ESS Kalev Jahtklubi ostis AS Tallinna Olümpiaspordikeskuselt maatüki, et sadamat suurendada ja pakkuda rohkem sadamakohti, sest nõudlus on suur.

Kalev jahtklubi ülem Indrek Ilves ütles, et Pirita TOPiga käisid läbirääkimised mitu aastat ja eelmisel nädalal sai leping allkirjad. „Meie areng oli natukene pärsitud ja sadam hakkas väikseks jääma,“ põhjendas Ilves. Kui varem oli sadamakohti 110, millest osa on külaliskohad, siis ostuga saadi juba juurde 22 kohta.

Tulevikus on plaan seda numbrit veelgi suurendada. „Perspektiivis soovime kaikohtade arvu uues sadamaosas tõsta 70ni ehk kokku saaks sadamas olema 180 kohta,“ rääkis jahtklubi ülem. Plaanide kohaselt saab sadam ka angaari paatide talvehoiuks ja Pirita TOPi juures olevat tenniseplatsi ala saab edaspidi kasutada rahvusvaheliste ürituste võistluskeskusena.

Lisaks tahab jahtklubi end Pirita elanikele ja külalistele rohkem avada. Selleks on juba maha võetud vanad aiad ja soov on anda külastajate kasutusse enam ruume klubihoones, kus asub restoran. Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder sõnas, et jahtklubil on Pirital oluline roll ja selle laiendus ja korrastamine teeb linnaosa veelgi atraktiivsemaks. „Lisaks rahvusvaheliste võistluste korraldamisele võimaldaks klubi ka linnaosa elanikele ja seltside võimaluse osaleda erinevatel seminaridel või pidada kokkusaamisi,“ märkis Mölder.

Kevadel süvendas jahtklubi jõge, mida sellises ulatuses pole pärast olümpiamänge tehtud. Süvendamise maksumus oli 220000 eurot, millest jahtklubi omaosalus oli 80000 ja EAS andis väikesadamate arendamise meetme kaudu ülejäänu. Tallinna linn eraldas reservfondist jahtklubile 20000 eurot omaosaluse maksmiseks.

Kalev Jahtklubi on Eesti suurim jahtklubi. Klubil on ligi 630 liiget.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Nordecon: Osaluse omandamisest SWENCN AB-s

NordeconNordecon AS tütarettevõtja SweNCN OÜ omandas 100%-lise osaluse Rootsi Kuningriigis registreeritud äriühingus SWENCN AB selle ainuaktsionärilt Lennart Alpstålilt, kes omab äriühingu Luksusjaht AS kaudu osalust nii Nordecon AS-is kui ka SweNCN OÜ-s.

SWENCN AB põhitegevusalaks on ehitusteenuste osutamine. Äriühingu senine majandustegevus on toimunud ebaolulises mahus ning soetamise järgselt keskendutakse peamiselt ehitustegevuse korraldamisele.

Osaluse omandamine on Nordeconi kontserni strateegiline otsus, mis võimaldab Nordecon AS-il laiendada kontserni tegevust ning tegeleda ehitusteenuste osutamisega Rootsi Kuningriigis.

NASDAQ OMX Tallinna börsi reglemendi tähenduses on sõlmitud tehingu puhul tegemist küll seotud isikuga (Lennart Alpstål omab kaudselt olulist osalust nii Nordecon AS-is kui ka Nordecon AS-i tütarettevõtjas SweNCN OÜ-s) sõlmitud tehinguga, kuid samas ei ole see käsitletav olulise tehinguna seotud isikuga ning Nordecon AS-i juhatuse ja nõukogu liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud. Nordecon AS-i konsolideeritud majandusnäitajatele nimetatud tehing olulist mõju ei avalda.
Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2014. aasta konsolideeritud müügitulu oli 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 730 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kesklinna piirile kavandatakse uusi ärihooneid

TallinnTallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldavad Kesklinnas Järvevana tee, Tammsaare tee ja Pärnu maantee liiklussõlme naabruses asuvale planeeringualale uusi ärihooneid ehitada võimaldava detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda 12.-26. augustini tööpäeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses (Nunne tn 18 hoovimajas toas 32) ning Tallinna Linnavalitsuse infosaalis (Vabaduse väljak 7, I korrus) esmaspäeval 8.15-18.00, teisipäevast neljapäevani 8.15-17.00 ning reedel 8.15-16.00.

Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr

Pärnu mnt 156 // Vaari tn 1 kinnistu, Pärnu mnt 158 // Reketi tn 2 kinnistu, Hallivanamehe tn 7 // Vaari tn 3 kinnistu ja Vaari tn 2 kinnistu detailplaneering võimaldab 2,7 ha suurusele planeeringualale uusi ärihooneid ehitada.

Detailplaneering näeb ette kuni 10-korruseliste ärihoonete ehitamiseks ja olemasoleva viiekorruselise ärihoone laiendamiseks ehitusõiguse määramise.

Planeeritavale alale kavatsetakse ehitada kaubanduskeskus ja bürood. Parkimiskohad kavandatakse maa-alusesse parklasse ning parkimismajja. Detailplaneeringualale jääv perspektiivne Vaari tänav määratakse avalikult kasutatavaks.

Planeeritaval maa-alal asuvad 12-korruseline büroohoone ning kuni 5-korruselised büroo-, parkimis- ja tootmishooned. Planeeritav ala asub Tallinna keskusest lõunas ühe tähtsama väljasõidutee, Pärnu maantee ääres. Piirkonnas on hästi korraldatud ühistransport ning linna keskuse ja teiste linnaosadega on hea ühendus.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Juuni hinnalanguse põhjustasid välistegurid

Eesti PankStatistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks juunis aastataguse ajaga võrreldes 0,1% ja eelmise kuuga võrreldes 0,2%. Euroalal pidurdus ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon esialgse hinnangu kohaselt 0,3%lt 0,2%ni.

Hinnalanguse peamine põhjus on endiselt impordihindade alanemine. Juunis jätkus nii energia kui ka toiduainete tarbijahindade langus, mis on kestnud juba rohkem kui aasta. Energia hinna langus suurenes elektri ja soojusenergia tõttu, mis odavnesid aasta võrdluses 6,3% ja 4,1%. Kuigi toornafta hinna tase tõusis maailmaturul esimesel poolaastal suhteliselt kiiresti, mida toetas euro kursi nõrgenemine, siis juunis hinnatõus rauges.

Alusinflatsioon – tarbijakorvi kallinemine ilma välisteguritest mõjutatud energia ja toiduaineteta – kiirenes juunis 0,9%ni võrreldes jaanuari 0,5%ga . Teenused kallinesid juunis aasta võrdluses 2,4%. Kui tasuta hariduse kehtestamise mõju kõrvale jätta, siis tõusid teenuste hinnad 3,5%. Sisemaise inflatsiooni järkjärgulise kiirenemise peamine põhjus on olnud palgakulude kasv. Osa teenuste kallinemisest võib siiski kanda ka hooajaliste tegurite arvele, sest juunis kallinesid enim turismi ja vaba aja teenused. Teisel poolaastal on teenuste inflatsioon hooajaliste tegurite tõttu tavapäraselt väiksem.

Eesti Panga prognoosi kohaselt tarbijahindade tõus teisel poolaastal kiireneb, kuid on siiski tagasihoidlik. Selle aasta keskmine hinnatõus jääb prognoosi kohaselt nulli juurde. Aeglast hinnatõusu soodustab see, et kaudsete näitajate põhjal oli majanduskasv teises kvartalis mõõdukas ning ka palgatõus on viimastel andmetel mõnevõrra pidurdunud. Lisariskid tulenevad Kreeka võlakriisist ja Aasia riikide majanduskasvu võimalikust aeglustumisest.

Sulev Pert
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

RE/MAX City: Viimsi vaevleb uute korterite põuas

Siim SerkaTallinnas varjutavad kerkivad kraanad päikest ja uusi korteriprojekte lisandub pea igapäevaselt. Seevastu pealinna külje all Viimsi vallas on uutest korteritest suur põud, leiab RE/MAX City maakler Siim Serka.

Tallinna uute korterite pakkumine on oluliselt kasvanud. Kui aasta tagasi pakuti pealinnas 1500 uut korterit, siis tänavu juunis oli pakkumine kerkinud juba üle 2000. Viimsis sellist juurdekasvu pole olnud. Aastataguse 82 korteri asemel pakuti juunis müügiks ainult 59 uut korterit, millest 42 on ridaelamukorterid.

„Nii võime öelda, et koduotsijate jaoks on Viimsi elamispindade pakkumine kokku tõmmanud ehk valikuvõimalus erinevate asukohtade, kvaliteedi ja hinnatasemetega projektide osas on olematu,“ kommenteeris Siim Serka.

Uute korterite pakkumise vähenemise kõrval on Viimsis lisaks napimaks jäänud vanemate korterite pakkumine. Aastataguse 248 korteri asemel pakuti tänavu juunis Viimsis müügiks 209 korterit.

Vaatamata uute korterite pakkumise defitsiidile on Viimsi elamispindade turg üsnagi aktiivne. Aasta tagasi 2014 II kvartalis tehti Viimsis 54 korteritehingut. Tänavu samal ajaperioodil aga koguni 82 tehingut.

„Madal pakkumine aktiivse kinnisvaraturu tingimustes tähendab enamasti survet hindadele. Kui ostjatel valikuvõimalust ei ole ehk müüjate vahel on nõrk konkurents, annab see võimaluse kinnisvaramüüjatele hindu omatahtsi ülespoole kruvida,“ selgitas Siim Serka.

Nii on Viimsi valla korteritehingute keskmine hind aastataguselt tasemelt 1295 €/m² kasvanud tänavuseks II kvartaliks 1395 €/m² tasemele. Vaikses tõusutrendis on nii Viimsi uute kui vanade korterite pakkumishinnad.

„Koduotsijad ei peaks siiski kartma, et Viimsi korterite hinnad kättesaamatusse kõrgusesse sööstavad. Tallinna kinnisvarahinnad püsivad enam-vähem paigal ja Viimsi konkureerib paratamatult kõrvalasuva Tallinnaga. Nii paneb pealinna hinnatase Viimsile piiri ette, kust läbimurdmine võimalik ei ole,“ prognoosis Siim Serka. „Küll võime tänast turupilti vaadates kindlalt väita, et Viimsis on puudu hea asukohaga mõistliku suurusega 2-3-toalistest korteritest. Nõudlus ehk ostjad on turul, aga neile meeldivat pakkumist napib.“

RE/MAX on esindatud enam kui 95 riigis üle maailma. Eestis töötab frantsiisilepingu alusel viis RE/MAX kinnisvarabürood.

Siim Serka
RE/MAX City kutseline maakler
+372 5682 4889
siim.serka@remax.ee
www.remax.ee

Remax

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

The fall in prices in June was caused by external factors

Eesti PankData from Statistics Estonia show that the consumer price index was 0.1% lower in June than a year earlier and 0.2% lower than a month earlier. Preliminary estimates show that harmonised consumer price index inflation in the euro area slowed from 0.3% to 0.2%.

The main reason for the drop in prices was again a decline in import prices. Both energy and food prices in June continued their slide, which has by now lasted more than a year. The fall in energy prices was amplified by electricity prices being 6.3% lower than a year earlier and heat prices 4.1% lower. Although the crude oil price rose on global markets relatively rapidly in the first half of the year, with support from a weakening of the euro, the rise in prices levelled off in June.

Core inflation, which excludes the prices of energy and food as they are affected by external factors, sped up to 0.9% in June from the 0.5% of January. Prices for services were 2.4% higher in June than a year earlier, and if the effect of free higher education is excluded, prices for services were up 3.5%. The main driver of the gradual rise in domestic inflation has been wage rises. Some of the rise in services prices can be attributed to seasonal factors, as it was tourism and leisure services that saw prices rise most in June. Seasonal factors mean that services inflation will be lower than usual in the second half of the year.

Eesti Pank forecasts that consumer prices will rise faster in the second half of the year, but the rise will still be modest. Consumer price inflation is forecast to remain around zero on average this year. Indirect indicators suggest that economic growth was moderate in the second quarter, keeping inflation lower, and the latest data indicate that wage rises have slowed somewhat. Additional risks could emerge from the Greek debt crisis and from a possible deceleration of economic growth in Asia.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Eluasemekulud odavnesid aastaga 1,6 protsenti

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta juunis võrreldes maiga -0,2% ja võrreldes eelmise aasta juuniga -0,1%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2014. aasta juuniga võrreldes 0,5% odavamad ja teenused 0,5% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuniga võrreldes langenud 0,8% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 0,1%.

2014. aasta juuniga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim 8,9% odavam mootorikütus. Suuremat mõju indeksile avaldas veel elektri-, soojusenergia ja kütte 4,3%-line odavnemine, kus kodudesse jõudnud elekter oli 6,4% ning soojusenergia 4,1% odavam kui mullu samal ajal. Kallinejatest oli suurem mõju indeksile alkohoolsetel jookidel, mis on aastaga kallinenud 4,8%. Eelmise aasta juuniga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kuivatatud puuvili ja pähklid (29%) ning odavnenud kartul (30%) ja suhkur (20%).

Viimati oli tarbijahinnaindeksi kuumuutus miinusmärgiga selle aasta jaanuaris, mil see oli -0,4%.

Maiga võrreldes oli juunis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks 2,8% odavnenud elekter, soojusenergia ja küte, kus kodudesse jõudnud elekter odavnes 4,1% ja soojusenergia 2,6%. Puhkusereisid olid juunis 14,2% kallimad ja kangad 7,2% odavamad kui mais.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuni 2015
Kaubagrupp Juuni 2014 – juuni 2015, % Mai 2015 – Juuni 2015, %
KOKKU -0,1 -0,2
Toit ja mittealkohoolsed joogid -0,1 0,0
Alkohoolsed joogid ja tubakas 4,2 -0,6
Riietus ja jalatsid 1,0 -1,4
Eluase -1,6 -1,4
Majapidamine 1,2 0,1
Tervishoid 2,7 -0,1
Transport -4,4 0,7
Side 1,3 -0,2
Vaba aeg 2,7 1,3
Haridus ja lasteasutused -20,7 0,5
Söömine väljaspool kodu, majutus 2,9 1,4
Mitmesugused kaubad ja teenused 2,8 -0,7
Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Statistika: mitteeluruumide ehituslubade arv kasvas aastaga 27 protsenti

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ2015 I kvartalis sai Eestis statistikaameti andmetel ehitusloa 524 mitteeluruumi kogupindalaga 305 000 m².

Aasta taguse ajaga, mis ehitusloa sai 414 mitteeluruumi, suurenes ehituslubade väljastamine 27%. Ehitusloa saanud mitteeluruumide pindala aga suurenes koguni 55%.

See näitab, et 2015 alguses taotleti ehitusluba suurema pinnaga mitteeluruumidele kui aasta tagasi.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Pro Kapital avalikustab võlakirjade prospekti

Pro Kapital27.05.2015 teavitas AS Pro Kapital Grupp otsusest emiteerida 7 miljoni Euro ulatuses tagatud, ennetähtaegse lunastamise õigusega ja fikseeritud intressimääraga võlakirju esimese osana võlakirjade kogumahust 50 miljonit Eurot.

Võlakirjade emiteerimise kuupäev oli 01.06.2015 ning lunastamistähtpäev on 01.06.2020. Ettevõte esitas taotluse võlakirjade noteerimiseks Nasdaq Stockholmi börsil ning esimeseks kauplemispäevaks on 08.07.2015 või sellele lähedane kuupäev.

Seoses noteerimisega on Ettevõte koostanud prospekti, mis on heaks kiidetud ning registreeritud Rootsi Finantsinspektsioonis 02.07.2015. Prospekt avalikustatakse Ettevõtte kodulehel (www.prokapital.com) ning Rootsi Finantsinspektsiooni kodulehel (www.fi.se)

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kuulutati välja Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone arhitektuurivõistlus

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS koostöös Siseministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja ideekonkursi eesmärgiga leida parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri uue hoone rajamiseks Tallinnasse.

Kavandatav hoone peab vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, rajatud optimaalsete kuludega, turvaline, mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale ning energiasäästlik.

Agentuuri büroohoone, kus asub tööle ligi 100 inimest, on kavas ehitada Põhja-Tallinnasse, Vesilennuki tänava tühjadele kinnistutele. Hoone valmimise tähtaeg on 2017. aasta lõpp.

Ideekonkursi osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 7. september 2015 ja ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt novembris. Ideekonkursi preemiafond kokku on 30 000 eurot.

Hoone projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult peale ideekonkurssi. Teises etapis korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimistööde eeldatav maksumus on 244 200 eurot.

Riigihange „IT-agentuuri peahoone arhitektuurivõistlus” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 165046.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Üürileandja ABC: Kas üürileandmiseks sobib paremini uuem või vanem korter?

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Üüriinvesteeringut planeerides tuleb otsustada, kas soetada üürileandmiseks sobilik korter pigem uuemasse või sootuks vanemasse elamusse.

Uus korter maksab rohkem

Kui üürinvestor soovib soetada uhiuue korteri, mida üürile anda, siis tuleb äriplaan väga hoolega läbi kaaluda, kas väljaüürimine annab üürileandjale soovitava rahavoolise tootluse. Sageli on uue korteri üürihind korteri võimaliku ostuhinna või turuväärtuse suhtes päris madal ja jääb oluliselt alla vanemate korterite üürihinna-ostuhinna suhtele.

Väga tõenäoliselt peab üürileandja uue korteri puhul arvestama mitme tuhande euroste kulutustega köögimööbli, muu mööbli ja sisustuse soetamisel. Nii võib piltlikult öelda, et üürnik maksab esimese päris mitme aasta jooksul

See tähendab, et esimesed paar aastat maksab üürnik piltlikult kinni mitte korterit, vaid kiirestiamortiseeruvat sisustust.

Soodne laen mõjutab äriplaani tootlust

Seejuures tuleb arvestada, et kui eluruumi saab enamasti soetada madala intressimääraga eluaseme- või kinnisvaralaenuga, siis mööbli ostmisel tuleb kanda juba kõrgemat tarbimislaenu intressimäära. See suurendab üürileandja kulusid ja seeläbi vähendab projekti tootlust.

Uute korterite üürihinnad on keskmisest kõrgemad. Seega saavad neid endale lubada keskmisest jõukamad üürnikud. Praktikale tuginedes võib väita, et reeglina on kallimate korterite üürnikega vähem probleeme ja toimetamist. Seega on uuema ja kvaliteetsema korteri kvaliteetsema üürniku puhul üürileandja töö korraldusliku poolega seotud kulud madalamad.

Üürileandja peab ehk eelkõige üürihinnast ja kliendi sihtrühmast lähtuvalt otsustama, milliste klientidega ta tegeleda soovib. Sellest tulenevalt tuleb otsustada, kas väljaüürimiseks soetatav eluruum peab olema uuem või vanem.

Vanemate korterite üürihind on aga odavam. Odavama kauba järele on nõudlus suurem ja seda nii majanduse paremate, kui halvemate aegade ajal. Tõenäoliselt on odavama ehk vanema korteri vakantsus pisut madalam. See tähendab, et pikema perioodi jooksul on vanem ehk odavam korter tühi vähem päevi kui uus ja kallis korter.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 06-2015

Adaur Grupp OÜJärgnevalt on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

korteritehingute-arv-ja-hinnad-06-2015-tabel

korteritehingute-arv-ja-hinnad-06-2015-tallinn-keskmine-hind

korteritehingute-arv-ja-hinnad-06-2015-tallinn-tehingute-arv

korteritehingute-arv-ja-hinnad-06-2015-maakonnakeskused-keskmine-hind

korteritehingute-arv-ja-hinnad-06-2015-maakonnakeskused-tehingute-arv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kinnisvarakool: Koolitus Kinnisvara hindamine toimub 22/09/2015

Andres Teder: Kinnisvara hindamineKinnisvarakoolis toimub 22/09/2015 koolitus “Kinnisvara hindamine“. Koolitust viib läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse esimees Andres Teder.

Koolitus annab osalejale ülevaate hindamise eesmärkidest, infot kasutatavatest hindamistoimingutest ja selgitused kinnisvara hindamise headest tavadest. Koolitusel räägitakse ja antakse arusaam hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Koolitus “Kinnisvara hindamine” on suunatud maakleritele ja eraisikutele, kes soovivad paremini mõista kinnisvara väärtuse kujunemise põhitõdesid, kinnisvaraarendajatele ning kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kel on huvi väärtuse mehhanismide vastu;

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

KV.EE: Äripindade müügipakkumiste arv kosus veerandi võrra

Portaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti juunis Tallinnas müügiks 630 äripinda. Aastaga kasvas äripindade müügipakkumiste arv veerandi võrra.

Linnaosade lõikes suurenes ainsana Põhja-Tallinna äripindade müügipakkumiste arv. See kasvas aastataguselt 60 pakkumiselt 77-le ehk 28%. Ülejäänud linnaosades pakkumiste arv vähenes.

Tallinna summaarne äripindade müügipakkumiste arvu kasv tuli äripindade pealt, kus müüja või maakler ei ole selle asukohta linnaosas määranud. Kui aasta tagasi juunis pakuti selliseid äripindu portaalis KV.EE müügiks 13, siis tänavu oli vastav näitaja 127.

Äripindade müügipakkumiste keskmine ruutmeetrihind kerkis aastatagusega võrreldes 1235 eurolt tasemele 1334 €/m². See teeb aastaseks hinnatõusuks 8%. Tallinna kesklinnas kui turu suurimas piirkonnas kerkis äripindade eest küsitav ruutmeetrihind 1416 eurolt 1573 eurole ehk 11%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
06/2014 06/2015 Muutus, % 06/2014 06/2015 Muutus, %
Haabersti 24 NA 928 NA
Kesklinn 227 219 -4% 1 416 1 573 11%
Kristiine 25 25 0% 982 943 -4%
Lasnamäe 68 65 -4% 591 780 32%
Mustamäe 23 18 -22% 1 069 1 076 1%
Nõmme 40 29 -28% 653 918 41%
Pirita 22 22 0% 2 056 2 134 4%
P-Tallinn 60 77 28% 1 001 1 073 7%
Vanalinn 28 24 -14% 2 432 2 555 5%
 
Tallinn 506 630 25% 1 235 1 334 8%
 
Eesti 846 944 12% 954 982 3%
Harjumaa 545 567 4% 1 179 1 279 8%
 
Narva 45 51 13% 528 439 -17%
Pärnu 91 85 -7% 752 764 2%
Tartu 19 51 168% 1 370 1 071 -22%

Äripindade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

EfTEN kogus uue kinnisvarafondi esmase emissiooni käigus esialgsetel andmetel 10 miljonit eurot

EftenEfTEN Real Estate Fund III AS kogus esmase aktsiaemissiooni käigus esialgsetel andmetel 10 miljonit eurot aktsiakapitali, mis täidab seatud eesmärgi. Emissioonis osales üle 140 investori. Koos EfTEN Capital AS’i partnerite ja fondijuhtide alginvesteeringuga ulatub fondi aktsiakapital esmase informatsiooni järgi 13,3 miljoni euroni.

„Täitsime meie kolmanda kinnisvarafondi emissiooni eesmärgiks seatud kapitali kaasamise programmi ja oleme rahul,“ ütles EfTEN Real Estate Fund III AS’i fondijuht Viljar Arakas. Tema sõnul võib esmasele emissioonile järg tulla juba 2015. aasta sügisel.

“Oli objektiivseid põhjuseid, miks see juriidiliselt küllaltki keeruline emissioon jäi jaanipühade aega ja oli subjektiivseid põhjuseid, mis meie elu neil nädalatel lihtsamaks ei teinud, kuid lõpptulemusena on meil põhjust rahul olla. Suhtlesime palju investoritega otse ja mul on põhjust arvata, et järgmises ringis suudame veel rohkem raha kaasata,“ sõnas Arakas. Tema sõnul on fondil eelkokkulepped omandatavate objektide osas tehtud ja raha seisma ei jää. „Investorid on meid usaldanud ja meie asi on nüüd seda usaldust õigustada,“ lisas Arakas.

Swedbanki investeerimise ja kindlustuse divisjoni juhi Rasmus Pikkani sõnul on tähelepanu võitmine jaanitule ja suvesooja kõrvalt väga keeruline ülesanne kõigile, kes otsustavad avalikkuse ette tulla millegi uudse ja keerukaga.

„Jaeinvestorite jaoks on harjumatu kapitali investeerimine nii pikaks perioodiks ja selliste otsuste tegemine vajab kindlasti rahulikumat ning pikemat kaalumist. Lisaks on tegemist jaeinvestori jaoks ka sisult uudse tootega, kus sõna „kinnisvara“ eksitas paljusid. Õnneks avaneb EfTENi fond eeldatavasti veel ning investoritel on uute märkimiste ootuses aega uudse tootega harjuda ja ennast teema ning võimalustega rahulikumalt kurssi viia,“ lisas Pikkani.

EfTEN Real Estate Fund III on 10-aastane tähtajaline fond, millest 3 aastat on investeerimisperiood ning 7 aastat hoidmiseks ja väljumiseks. EfTEN Real Estate Fund III AS on plaanis peale investeerimisperioodi lõppemist ehk 2018. aastal noteerida Balti börsil, mille tulemusel muutub fond tähtajatuks ja aktsiaid saab osta-müüa läbi börsisüsteemi.

EfTEN Capital AS’i partnerite ja fondijuhtide alginvesteering fondi oli 3,3 miljonit, millele lisaks kaasas EfTEN Real Estate Fund III esialgsetel andmetel 10 miljonit eurot aktsiakapitali, mis investeeritakse rahavoogu tootvasse ärikinnisvarasse Balti riikides. Antud omakapitali maht annab hea platvormi fondi esimeste investeeringute tegemiseks. Vastavalt fondi prospektile võib fond kaasata pangalaenu 65% kinnisvara ostuhinnast. EfTEN Real Estate Fund III esmane investeerimisvõimekus on seega esmase informatsiooni järgi 37 miljonit eurot.

Aktsiate märkimisperiood oli 15. juuni – 3. juuli 2015 ning minimaalne investeerimismaht 10 000 eurot investori kohta. Fondi aktsiaid said märkida ainult Swedbanki kliendid. Aktsiate avalikku pakkumist korraldas fondivalitseja EfTEN Capital AS ja märkimist Swedbank. Finantsinspektsioon kinnitas EfTEN Real Estate Fund III AS põhikirja 4. juunil 2015.

EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond, mis juhindub oportunistlikust ja väärtust lisavast investeerimisstrateegiast. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab alternatiivse fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. EfTEN Capitali grupi ettevõtete valitsemise alla kuulub kokku 41 ärihoonet Eestis ja Lätis, milles tegutseb üle 500 üürniku ning mille kogu turuväärtus on 320 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine