Jaanuaris vähenes majutusettevõtetes peatunud turistide arv

12.03.2015

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2015. aasta jaanuaris 167 000 turisti, mis on 2% vähem kui 2014. aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Vähenes välis- ja suurenes siseturistide arv.

Majutusettevõtetes peatus 93 000 välisturisti, mis on 14% vähem kui eelmise aasta jaanuaris. Välisturistide arv kahanes peamiselt Venemaalt saabunud turistide arvu vähenemise tõttu. Majutusettevõtetes peatus jaanuaris 26 000 turisti Venemaalt, mis on 45% vähem kui eelmise aasta jaanuaris.Statistikaamet

Seda vähenemist ei suutnud kompenseerida ka paljudest Euroopa riikidest saabunud turistide arvu kasv. 2014. aasta jaanuariga võrreldes suurenes Soome ja Läti turistide arv vastavalt 8% ja 17%. Samuti saabus rohkem turiste Rootsist, Leedust, Saksamaalt ja Suurbritanniast. Viiendiku võrra rohkem saabus turiste Aasia riikidest.

Siseturiste peatus majutusettevõtetes 74 000, mida oli 18% rohkem kui eelmise aasta jaanuaris. 62% siseturistidest olid puhkusereisil ja 24% tööreisil. Harju maakonnas peatus 31%, Pärnu maakonnas 15% ja Tartu maakonnas 10% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. Harju ja Pärnu maakonna majutusettevõtetes peatus rohkem siseturiste kui eelmise aasta jaanuaris, Tartu maakonnas jäi siseturistide arv mullusele tasemele.

Jaanuaris pakkus külastajatele teenust 900 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 18 000 tuba ja 41 000 voodikohta. Täidetud oli ligi kolmandik tubadest ja veerand voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 34 eurot ning oli 2014. aasta jaanuariga võrreldes samas hinnaklassis. Ööpäeva maksumus oli Eesti keskmisest kõrgem Harju maakonnas, kus ööpäev majutusettevõttes maksis 40 eurot. Pärnu maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 25 eurot ja Tartu maakonnas 27 eurot.

Majutamine piirkonniti, jaanuar 2015
Majutamine Kokku Põhja-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted 900 177 54 92 250 327
Toad 18 354 8 171 1 052 1 230 3 826 4 075
Voodikohad 41 384 17 831 2 191 2 946 8 568 9 848
Tubade täitumus, % 32 43 35 22 22 22
Voodikohtade täitumus, % 25 33 30 16 19 17
Majutatud 167 296 96 460 9 542 8 639 24 375 28 280
Ööbimised 321 494 182 617 20 131 14 701 51 159 52 886
Eesti elanikud 119 349 34 851 10 223 10 066 28 144 36 065
väliskülastajad 202 145 147 766 9 908 4 635 23 015 16 821
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot 34 40 29 32 25 26

Colonna investorid ostsid Eesti Energia uue peakontori

12.03.2015

ColonnaColonna investoritega seotud kinnisvaraettevõte omandas eile, 11. märtsil 2015 Tallinnas Lelle tn 22 asuva uue 14-korruselise ärihoone, mille peamiseks üürnikuks on Eesti Energia AS.

Kinnisvaraettevõtete gruppi Colonna kuuluv Silverene Property OÜ ostis aadressil Lelle tn 22 hoone Järvevana Kvartal I OÜ-lt. Müügihinda pooled ei avalda.

„Tehingu näol oli hea võimalus omandada kõrge kvaliteediga kaasaegne hoone, mille rahavoo tagavad tugevad pikaajalised üürnikud eesotsas Eesti Energiaga,“ kommenteeris ostu Colonna Kinnisvara juhatuse liige Roberto de Silvestri.

Tallinnas Pärnu maantee ja Järvevana tee nurgal asuv 14-korruseline ning enam kui 9000 ruutmeetrit üüripinda hõlmav hoone valmis käesoleva aasta alguses. Hoone ankurrentnik Eesti Energia koondas uude büroohoonesse seni erinevatel kontoripindadel töötanud üksused, sõlmides 10-aastase tähtajaga üürilepingu.

„Ärikinnisvara osas plaanime Colonna portfelli jätkuvalt suurendada,“ ütles Roberto de Silvestri ettevõtte plaane tutvustades. Lisaks arendab Colonna hetkel elupindu Maarjamäel Tohu tänaval ning Lasnamäe alguses Liikuri tänaval, kus kerkivad moodsad B-energiaklassiga kortermajad.

2006. aastal asutatud ja peamiselt kapitali vahendamisega tegeleva Colonna grupi kaudu on tänaseks Eesti kinnisvaraprojektidesse investeeritud üle 110 miljonit euro. Ettevõttega seotud investorid omavad täna 43 kinnisvaraobjekti. Kokku haldab Colonna Eestis üle 143 000 m² üüripinda.

EfTEN Capital ehitab Jelgavasse DEPO poe

12.03.2015

EftenEfTEN Kinnisvarafond suurendab oma kinnisvaraportfelli Lätis, omandades kinnistu Jelgava kesklinnas, kuhu fond ehitab uue poe Läti suurimale ehitusmaterjalide müüjale DEPO-le.

EfTEN Kinnisvarafondi fondijuht Viljar Arakas märkis, et investeeringute suurendamine Lätis on fondi strateegiline eesmärk ning seega on hea meel teatada fondi viienda projekti algusest Lätis. Eeldatav investeeringute maht projektis on 7,5 miljonit eurot.

EfTEN Capital Läti tegevjuht Viktors Savinsi sõnul on tegemist parima asukohaga linnas. Uuel poel saab olema üks üürnik, kellega on üürileping sõlmitud. Projekti elluviimiseks on olemas vajalikud load ning ehitus algab mõne kuu jooksul.

Kinnistu suurus on 36 000 ruutmeetrit, millest hoone rendipind moodustab 16 000 ruutmeetrit. Kinnistu juurde tuleb 280 parkimiskohta.

Ostukeskuse asukoht on Riiast umbes 40 kilomeetri kaugusel asuv Jelgava linn. Kinnistu asub kesklinnas peatänava ääres ning kinnistust üle jõe asub Jelgava loss, mis on suurim barokkstiilis loss Balti riikides.

DEPO on Läti suurim ehitusmaterjalide müüja, mille aastane käive on 152 miljonit eurot. DEPO-l on Lätis kokku 9 samalaadset ostukeskust.

EfTEN Capitali investeeringuid Lätis haldab EfTEN Capital SIA, mis on Newcom SIA ja AS EfTEN Capitali tütarfirma. Tegemist on kuuenda objektiga EfTEN Capital SIA valitsemise all Lätis.

EfTEN Capital on 2008. aastal asutatud ettevõte, mis omab alternatiivse fondivalitseja litsentsi. EfTEN Capitali grupi ettevõtete valitsemise alla kuulub kokku 41 ärihoonet Eestis ja Lätis, milles tegutseb üle 500 üürniku ning mille turuväärtus kokku on üle 320 miljoni euro.

Tondiraba Jäähall on aasta parim betoonehitis

12.03.2015

Eesti BetooniühingTondiraba Jäähall on konkursi „Aasta betoonehitis 2014“ žürii kommentaari kohaselt esteetiliselt nauditav, ehitustehniliselt keerukas multifunktsionaalsete kasutusvõimalustega spordihall, mis eristub teiste põhjamaiste jäähallide seast just suurema läbidisainituse poolest.

Tondiraba jäähalli arhitektuurilise lahenduse autoriks on Kadarik Tüür Arhitektid OÜ. Hoone tellija oli Tallinna Spordi- ja Noorsooamet. Konstruktori auhinna said Civen OÜ ja Novarc Group AS. Ehituse ja betoonitööd teostasid Merko Ehitus Eesti Asi. Betooni auhinna said E-Betoonelement AS, Rudus AS ja HC Betoon AS. Raketise auhind läks Peri AS-ile.

„Aasta Betoonehitis 2014” võistluse žüriisse kuulusid esindajad Eesti ehitusala liitudest: Eesti Betooniühingust – Johannes Pello, Eesti Arhitektide Liidust – Kalle Vellevoog, Eesti Ehitusettevõtjate Liidust – Indrek Peterson, Eesti Ehitusinseneride Liidust – Heiki Meos, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust – Enno Rebane, Eesti Projektbüroode Liidust – Andres Saar, Aadu Kana, žürii esimees, samuti ehitusajakirjanike esindajad – Eva Kiisler ajakirjast „Ehitaja” ning Soome arhitekt Maritta Koivisto ajakirjast „Betoni”.

Tänavu viieteistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja hästivormitavat betooni.

2013. aastal valiti aasta betoonehitiseks Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimistööd.

Arco Vara viis lõpuni Piraeus Bank Bulgaria’ga laenulepingu tingimuste muutmise

12.03.2015

Arco VaraOktoobris 2014 jõudis Arco Vara kokkuleppele Piraeus Bank Bulgaria’ga Arco Vara kontserni Bulgaaria tütarettevõtte Arco Invest EOOD võetud pangalaenu tingimuste muutmises, mille tulemusel kogu laenusummast 950 tuhat eurot kuulus tagastamisele 2015. aasta jaanuaris ja ülejäänud laenu põhiosa tagasimakse tähtaega pikendati kuni detsembrini 2017.

Tänaseks on laenu tagasimakse Piraeus pangale summas 950 tuhat eurot tehtud ja lisaks allkirjastati pangaga laenulepingu muudatused, mis maandavad täiendavalt kontserni riske laenu pangapoolse ennetähtaegse tagasikutsumise tingimuste osas.

Peale 950 tuhande euro suuruse laenumakse teostamist on pangalaenu põhiosa jääk 10 874 tuhat eurot.

Arco Vara: Mida peab teadma ehitamisel kodu hindamisest

12.03.2015

Arco VaraKliendid on üsna sageli üllatunud, kuna kinnisvara hindaja hindab nende vara turuväärtuse krundi soetamise ja hoone ehitamise kuludest madalamaks.

Lihtsustatult, 230 000 eurose ehituskuluga Tartu äärelinna uue eramu turuväärtus on üldjuhul vahemikus 150000-180000 eurot. Seda põhjustab kõrge ehitushind ja suur müügis olevate valmis majade arv, mistõttu pole ostjad nõus lõpetamist vajavaid ehitisi ega kalleid elamuid soetama. Kui soovite, et teie vara turuväärtus oleks võimalikult lähedal turuhinnale, tuleks ehitada suurtesse keskustesse ja keskuste lähinaabrusse.

Millest hindajad lähtuvad

Pooleliolevate elamute turuväärtuse hindamiseks on harva võimalik kasutada otseseid võrdlustehinguid, kuna ehitusjärgus elamuid ostetakse üsna harva ning puudub detailne info maja täpse ehitusvalmiduse ja materjalide kohta. Sama ehitusvalmidusega elamuid on isegi suuremates keskustes keeruline võrdlustehinguteks leida.

Eksperthinnangu vormistamiseks on vaja hindajale kindlasti esitada hoone projekt, ehitusluba ja ehituse hinnakalkulatsioon. Hindaja analüüsib kõigepealt dokumente ja alustab peale seda eksperthinnangu koostamisega.

Üldjuhul võetakse ehitusjärgus elamu hindamisel aluseks kinnistu perspektiivne turuväärtus ehk leitakse vara turuväärtus eeldusel, et maja on projektijärgselt 100% valmis ehitatud.

Järgnevalt leiab hindaja dokumente analüüsides ja vajadusel ka ehituseksperte kaasates ehituse hinna. Kvaliteetse ja kaasaegsete lahendustega kivimaja ehitushinnaks on praegu ca 900 – 1 100 eurot ja puitkarkassil elamu korral ca 700 – 900 eurot ruutmeetri kohta. Kõrgema hinnaklassi materjalidega elamute ehitushinnad algavad ca 1200 eurost ruutmeetri kohta.

Kui kogu ehituse maksumus on juba teada, arvestatakse välja ehituse valmidus ülevaatuse kuupäeva seisuga. Ehituse valmidus on protsent kogumaksumusest. Antud number väljendab peamiselt poolelioleva hoone kohapealse ülevaatuse tulemust ja hindaja vaadet sellele, kui palju ehitustöid on kogumahtu arvestades tehtud. Oluline on märkida, et valmiduse määramisel ei arvesta hindaja ehitajale või tarnijale tehtud ettemaksude ega ehitusplatsil või pooleliolevas hoones ladustatud materjalidega.

Kui hindajale on teada elamu ehitushind ja ehitise valmidus, arvestab ta selle põhjal ehituse lõpetamiseks kuluva summa ja lahutab selle perspektiivsest turuväärtusest.

Projektist ja pangale esitatud ehituskalkulatsioonist tuleb võimalusel kinni pidada. Kui omanik mõtleb näiteks ehitamise käigus, et paigaldab projektijärgse tahkekütte asemele maakütte, võetakse muudatused hindamisel arvesse alles peale maakütte paigaldamist. Üldjuhul räägivad tellijad hindajale ise vastuoludest projektiga, kuid kindlasti kontrollib ka hindaja ehitise projektile vastavust. Enamasti saab projekti muuta ning juba tehtud muudatusi kasutusloaga seadustada, kuid mitte alati.

Suurimad hinnamõjutajad

Rõhutan, et kõige olulisem uue elamu väärtus on selle asukoht. Hindamistulemust mõjutavad üsna olulisel määral ka kandekonstruktsioonid, küttesüsteem ja siseviimistlus. Ostjad väärtustavad terviklahendusi ja nende eest ollakse nõus rohkem maksma. Hoone konstruktsioon, küttesüsteem ja siseviimistlus peavad olema hinnatasemeti kooskõlas. See tähendab, et korralikku kivimajja ei sobi laminaatparkett ja odavad seinaplaadid.

Ehituse turuväärtust alandavad probleemid tehnosüsteemidega, konstruktsioonivead ja halb ruumiplaneering. Tasub teada, et ostjale pakutavat esimest emotsiooni ei tohiks alahinnata. Puhtus, kord ja heledad toonid annavad hoonele juurde avarust ja meeldivad suuremale osale potentsiaalsetest ostjatest. Tumedad toonid võivad olla küll moekad, ent vähendavad visuaalselt olemasolevat ruumi ega lase kõigil plusspunktidel avalduda.

Majaehitus algab heast planeerimisest

Projekti koostamise käigus tuleb otsustada, kui suurt ja missuguse ruumilahendusega elamut vajate, millised tulevad tehnosüsteemid jne. Juba projekteerimise ajal peaks olema teada ka viimistlusmaterjalid. Parimaks lahenduseks on tellida lisaks ka sisekujundusprojekt. Mida täpsemalt on koostatud projekt, seda täpsema hinnapakkumise saab ehitaja teha ning seda väiksem on tõenäosus, et ehituseks kuluv summa suures ulatuses muutub. Tavaliselt ületab ehitusmaksumus esialgset kalulatsiooni ca 10% võrra, kuid on ka juhuseid, kus maja ehitamise kulu võib esialgset eelarvet ületada 20% või isegi rohkem.

Inimene, kes omale kodu ehitab, peaks seda tegema eelkõige vastavalt oma võimalustele. Kui teil on olemas esialgne kalulatsioon, mõelge läbi ehitamise rahastamise võimalused. Majad on väga erinevad, kuid eksperthinnangu tellija jaoks on pea alati põhiprobeem kõrge ehitushind ja sageli ka see, et paljud tarnijad nõuavad ettemaksu. See sunnib pidevalt teatud hulka vaba raha omama. Ehitustööde lõpetamiseks on vaja sageli leida kas lisatagatis või raha mujalt juurde hankida.

Paljud pered lahendavad rahastamise nii, et ostavad kinnistu säästudest, siis müüvad vana kodu maha ja ehitavad selle rahaga uue maja teatud valmiduseni. Edasi võetakse ehitamiseks pangalaenu. Kui pank enam raha ei anna, kolib pere pooleliolevasse elamusse sisse. Sealtmaalt ehitatakse maja edasi jupp haaval ja kulub veel mitu aastat enne, kui uus kodu päris valmis saab.

Eramuid ehitatakse endale

Agur Tammistu, Arco Vara elamispindade osakonna juht

Maja ehitamisel kulutad rohkem, kuna ehitad endale, mitte müügiks. Pank ja hindajad vaatavad maja selle pilguga, mis hinda on ostja nõus sinu maja eest maksma. Maja hinna paneb paika krundi asukoht. Praegune ostja otsib enamasti 150-200 ruutmeetrist maja, mis oleks valmis, ökonoomne ja korraliku ehituskvaliteediga. Isegi siis, kui uus maja on valmis koheseks sissekolimiseks, arvestavad ostjad, et kulutavad 10-15% rahast uue elamise kohandamiseks oma maitsele.

Kerli Uustalu
Arco Vara hindamisosakonna juht

Artikli allikas on
Arco Vara		 Arco Vara

Uus Maa turuülevaade 02-2015

12.03.2015

Uus MaaEesti

Veebruarikuine kinnisvaraturg üllatusi ei pakkunud. Tehingute hulgas nägime võrreldes jaanuariga toimuvat tehingute hulga kasvu, mille koguhulk jäi möödunud aasta samale kuule siiski alla. Kuigi märts tuleb veelgi aktiivsem, tuleb jooksev poolaasta kindlasti tervikuna rahulikum, kui mullune sama periood. Õhus on ootust – vaadatakse, kuidas kujuneb poliitiline olukord nii siseriiklikult kui ka lähiregioonis, aga huvitav on jälgida ka, millist mõju avaldab nn Euroopa Keskpanga rahatrükk.

Maa-ameti andmetel toimus üle Eesti 3155 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on jaanuarist 13,3% enam, kuid möödunud aasta veebruarist 6,5% vähem. Tehingute rahaline kogumaht oli veebruaris aga 208,6 miljonit eurot, mis on 12 kuu keskmisest tublisti parem tulemus, millele andsid lisa mitmed suurtehingud Tallinnas.


Allikas: Maa-amet

Tallinn

Ka Tallinna kinnisvaraturg veebruaris tõusis ning erinevalt kogu Eestist, nägime tõusu ka võrrelduna aasta-taguse sama ajaga. Maa-ameti andmeil leidis aset 965 ostu-müügitehingut, mis on 23,2% jaanuarist ning 2014. aasta veebruarist 11% enam. Kinnisvaratehingute rahaline kogumaht oli viimaste aastate rekordiline 127,78 miljonit eurot, mille taga on mitmete suurte kinnisvaraobjektide müük.


Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 667 (jaanuaris 532), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1352 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 4,4%, siis aastaga kerkis see 3%. Kuna hinnakasv on üldiselt peatunud ning tase on jäämas sarnasemaks möödunud aastaga, siis näeme edaspidi ka väiksemaid aastaseid hinnatõuse.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

  • Haabersti: 1286 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +6% ja aastaga +3,9%.
  • Kadriorg: 2519 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -5,7% ja aastaga +29,4%*.
  • Kalamaja: 1996 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga 13,8%* ja aastaga +19,7%*.
  • Kesklinn: 2018 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -11,8% ja aastaga +12,7%*.
  • Kristiine: 1550 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +11,7% ja aastaga +12,4%*.
  • Lasnamäe: 1207 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -3,4% ja aastaga +8,6%.
  • Mustamäe: 1211 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -6% ja aastaga -0,6%.
  • Nõmme: 1219 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -1,4% ja aastaga -18,1%*.
  • Pirita: 1714 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga 12,8%* ja aastaga +5,3%.
  • Põhja-Tallinn: 1353 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -4,9% ja aastaga +6,9%.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Allikas: Maa-amet

Majadeturg pisut kerkis – müüdi 23 eramut ja suvilat (jaanuaris 20) ning 9 hoonestamata elamukrunti (jaanuaris 8).


Allikas: Maa-amet

Tartu

Tartu linnas toimus veebruaris maa-ameti tehingustatistika kohaselt 148 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on jaanuarikuust 19,4% enam, kuid mullusest veebruarist 14% vähem.


Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 117 (jaanuaris 89), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1134 eurot. Kui kuuga kerkis hinnatase 2,1%, siis aastaga 2,9%.


Allikas: Maa-amet

Müüdi ka 10 eramut-suvilat (jaanuaris 12) ja 3 hoonestamata elamukrunti.

Ida-Virumaa

Võrreldes jaanuariga kerkis veebruaris tehingute hulk Ida-Virumaal jõudsalt, kuigi tegu on iseenesest normaalse liikumisega, sest aasta algus enamasti ongi vaikne. Maa-ameti andmeil toimus 279 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on jaanuarist 44,6% enam, kuid nagu mujalgi, langes ka Ida-Virumaal tehingute hulk mullusega võrreldes – 12,3%.


Allikas: Maa-amet

Maakonna tähtsamad korteriturud liikusid harjumuspäraselt siia-sinna. Narvas toimus korralik tõus, müüdi 62 korterit (jaanuaris 41), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 467 eurot. Võrreldes jaanuariga langes hinnatase 4,4% ning aastaga 5,1%.


Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järvel müüdi 58 korterit (jaanuaris 44), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 52 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 33%, siis aastaga 47%. Suured tõusud ja langused on antud linnale täiesti omased, sõltudes, millises piirkonnas, millist kinnisavara enam müüakse. Väiksemale turule iseloomulikult omab iga tehing ka suuremat kaalu.


Allikas: Maa-amet

Maakonnakeskuses Jõhvis müüdi 12 korterit (jaanuaris 20) ning tehingute põhjal kasvas hinnatase kuuga 7% 204 eurole. Aastaga kasvas hinnatase aga 7,4%. Jõhvis müüdi ka 2 eramut (jaanuaris samuti 2) ning 2 elamukrunti.

Pärnu

Pärnus müüdi maa-ameti andmetel veebruaris jooksul 71 kinnisvaraobjekti, mis on 7,6% jaanuarist enam. 2014. aasta veebruariga võrreldes langes tehingutase aga 4,1%.


Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 54 (jaanuaris 52), mille ruutmeetri keskmine mediaanhind oli 803 eurot. Võrreldes jaanuariga kerkis hinnatase 6,7% ning aastaga 9,8%.


Allikas: Maa-amet

Omanikku vahetas 8 eramut (jaanuaris 5) ning 3 elamukrunti (jaanuaris 1).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg veebruaris pisut langes. Maa-ameti andmeil toimus 20 tehingut, mida on 4,8% jaanuarist vähem. Aastavõrdluses jäi tehinguaktiivsus samaks.


Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 12 (jaanuaris 16), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 435 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 12,6%, siis aastaga 12,8%.


Allikas: Maa-amet

Müüdi 5 eramut (jaanuaris 3). Elamukrunte müüakse Viljandis harva, viimati oktoobris.

Rakvere

Sarnaselt kogu Eestiga elavnes kinnisvaraturg veebruaris ka Rakveres. Maa-ameti andmeil toimus 21 ostu-müügitehingut, mis on 6 tehingu võrra jaanuarist enam. 12 kuu lõikes on tegu siiski tagasihoidliku tulemusega – näiteks mullu veebruaris toimus 33 müügitehingut.


Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 15 (jaanuaris 8), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 578 eurot, mis on tavapärasest tublisti kõrgem hinnatase. Seetõttu kasvas hinnatase kuuga 40,5% ja aastaga 24,6%.

Müüdi 2 eramut (jaanuaris 3) ning 2 elamukrunti (jaanuaris 1).

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Veebruar Kuressaare kinnisvaraturul oli rahulik. Maa-ameti tehinguinfo kohaselt müüdi 20 objekti, mis on jaanuarist 9,1% vähem. Samas oli viimase 12 kuu lõikes tegu keskmisest oluliselt aktiivsema kuuga ning näiteks aastataguse aja veebruariga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus 42,9%.


Allikas: Maa-amet
Kortereid müüdi 16 (jaanuaris 22) ning tehingute põhjal kujunes keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks 725 eurot. Kuna müüdud korterite hulgas oli oluliselt enam kallima ruutmeetrihinnaga objekte ning kuu keskmine hinnatase selle võrra tavapärasest kallim, tõusis hinnatase kuuga 27,2% ning aastaga lausa 31,6%.

Eramuid ega elamukrunte ei müüdud juba teist kuud järjest.


Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg möödus veebruaris aasta algusele iseloomulikult vaiksemas tempos. Maa-ameti andmetel toimus 15 ostu-müügitehingut, mida on kahe võrra jaanuarist vähem. Võrreldes 2014. aasta veebruariga kasvas tehingute arv aga kahe võrra.


Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 12 (jaanuaris 11), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 464 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 17,2%, siis aastaga 20,5%.

Eramuid ega hoonestamata elamumaid veebruaris sarnaselt jaanuariga ei müüdud.


Allikas: Maa-amet

Artikli allikas on
Uus Maa
 Uus Maa

Mida pidada silmas poolelioleva eramu ostmisel

12.03.2015

Domus KinnisvaraTänasel kinnisvaraturul on elamute valik üsna suur ja mitmekesine – näiteks Harjumaal on üle kahe tuhande kahesaja eramu pakkumise. Samas, kui sul on üsna kindlad soovid, võib sobiva maja leidmine osutuda keeruliseks. Lahenduseks võib olla lõpetamata ehitustöödega elamu ostmine ning selle lõpuni ehitamine oma soovide kohaselt. Kuldsete kätega meistrimees saab nii veel boonuseks ka selgelt soodsama lõpphinna.

Millele aga pooliku maja Tulbi 16, Rae 011ostmisel erilist tähelepanu pöörata? Loomulikult nendele samadele asjadele, millele valmis maja puhul – kas kinnistu asukoht sulle meeldib ja sobib, millised on naabrid, kas liitumine kommunaaltrassidega on ikka olemas, kas maja plaanilahendus rahuldab sinu vajadused jne. Aga sellele lisaks tuleb oluliselt rohkem tähelepanu pöörata ehitustehnilistele ning dokumentatsiooni küsimustele. Paljudel juhtudel on kasulik kaasata litsenseeritud ehitusekspert, kes aitab sul leida peidetud vigu ja hinnata riske. Ka pädev kinnisvaramaakler oskab su tähelepanu olulistele teemadele juhatada. Kindlasti võta ise või palu oma maakleril võtta ühendust kohaliku omavalitsusega ehitusprotsessi tausta uurimiseks.

Enne kinnistu ostu-müügilepingu sõlmimist veendu, kas ja mil määral on olemas kinnistul asuva pooliku elamu ja/või abihoonete ehitusdokumentatsioon. Sealhulgas uuri välja, kas on olemas ehitusprojekt (üldjuhul on eramute puhul olemas vaid arhitektuurne projekt, kuid hea kui oleks olemas ka konstruktsioonide tööjoonised ning eriosade (elekter, vesi, kanal, ventilatsioon, küte) projektid), ehitusluba, kaetud tööde päevikud, ehituspäevikud, ehitusjärgse mõõdistuse aktid, elektrisüsteemi ning vee kvaliteedi kontrolli aktid jms. Kui ehitusdokumentatsioon on puudulik, siis tuleb see uuel omanikul koostada, mis on kulu ning peaks seega mõjutama ka kinnistu ostuhinda. Mõnel juhul võib dokumentatsiooni puudumine tähendada ehitise lammutamise nõuet tulevikus (meenutame aastate taguseid juhtumeid Pirita jõe ääres ja mujal).

Ehitise seisukord. Kui hoone ehitus on jäänud seisma, siis on suur tõenäosus, et meie heitlikud ilmastikuolud on hoone osadele oma mõju avaldanud. Mida pikem on seisuperiood ning mida algsemas staadiumis on ehitus seiskunud, seda suurem on kahjustumise oht. Kahjustused võivad olla ilmselged (nt kandvate seinte vee- ja külmakahjustused) või varjatud (nt lõhki külmunud põrandaküttetorustik või hiirepesa veetorustikus). Kuigi kuldsete kätega meistrimehe kogenud silm võib esmasel vaatlusel olemasolevate tarindite seisukorda hinnata, soovitan siiski kasutada ekspertide abi. Väike ekspertiisi kulu võib Teile hiljem säästa tuhandeid eurosid.

Ehituse seisukorda hinnates tuleb kindlasti tähelepanu pöörata ka senise ehitustöö kvaliteedile. Ehitajad ja nende töösse suhtumine on erinev. On juhtumeid, kus on kasutatud täiesti ebakvaliteetseid ehitusmaterjale, rääkimata materjalide valest paigaldamisest. Kui mõnel juhul võib puudused alla neelata, sest vigu saab lihtsalt parandada, siis mõnel juhul võivad ebaolulisena tunduvad materjali või paigaldusvead ohustada hoone püsivust. Nii on meil tulnud kokku puutuda ehitisega, mis oli sisuliselt varisemisohtlik, kuna kasutatud puittalades oli liiga palju oksakohti ning talad ei suutnud vastu võtta neile valatud betoonpõranda koormust. Peaaegu sama halva tulemuse annab välja see, kui mingis etapis on osa vajalikke ehitustöid jäänud tegemata (nt kommunikatsioonide paigaldamine kandvatesse konstruktsioonidesse jms). Seega tuleb ehituskvaliteeti hinnates vaadata kindlasti ka ehitustööde vastavust projektile. Ka selliste vigade avastamiseks soovitan kasutada litsenseeritud ehituseksperdi abi.

Edasiste ehitustööde maksumus. Kuigi poolelioleva eramu soetamine võib kujuneda väga soodsaks tehinguks ning võimaldab tragile ostjale hubase kodu turuhinnast märkimisväärselt odavamalt, on vaja ehitise lõpuni ehitamise kulud enne ostu-müügilepingu sõlmimist kindlasti läbi kalkuleerida. Püsti laotud kiviseinad ning plekist katus pea kohal ei tähenda, et suurem töö on tehtud. Pigem tuleb arvestada, et põhikonstruktsioonide ehitamine ei olegi nii kallis ning märkimisväärsed kulutused kaasnevad just (sise- ja välis) viimistlusega ning detailidega. Üldjuhul tuleb juurde arvestada ka krundi korrastamise kulud. Mingi umbmäärase ruutmeetrihinna võtmine ehituskulude kalkuleerimise aluseks ei ole õige, vaid tuleks koostada detailne kalkulatsioon. Ka tehingut finantseeriv pank on sellest kindlasti huvitatud. Kuigi ka siin on võimalik eksperdi abi kasutada, saad siiski kulusid kokku hoida, kui lased eelarve koostada mõnel usaldusväärsel ehitusfirmal.

Detaile, millele poolelioleva ehitise ostmisel tähelepanu pöörata, on väga palju. Nagu eelnevalt märkisin, on soovitatav kasutada litsenseeritud ehituseksperdi abi. Lisaks turvatundele ehitusküsimustes annab see ostjale ka tugeva jalgealuse müüjaga läbirääkimistel.

Kaupo Mõttus
Domus Kinnisvara maakler

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara

Eesti neljanda kvartali majanduskasv oli Euroopa kiiremaid

11.03.2015

RahandusministeeriumStatistikaameti täpsustatud hinnangul kiirenes Eesti majanduskasv 2014. aasta neljandas kvartalis 3 protsendini ning aasta kokkuvõttes kasvas majandus 2,1 protsenti. Neljandas kvartalis olime Eurostati hinnangul üks kiirema majanduskasvuga riike Euroopas.

Aasta lõpus toetasid majanduskasvu võrdses ulatuses toodetud lisandväärtus ja netotootemaksud. Lisandväärtuse kasvu taga oli neljandas kvartalis töötlev tööstus, jaekaubandus ja energeetika. Netotootemaksude suur osa on seotud käibemaksu laekumise kiire kasvuga tänu maksu- ja tolliameti kehtestatud 1000-euroste ja suuremate arvete deklareerimise kohustusele.

Sisenõudlust vedas jätkuvalt tugev eratarbimine. Kasvu kiirenemist 5,7 protsendini toetas palkade ja hõive jätkuv suurenemine ning tarbijahindade langus. Majapidamiste ostujõu kasvu toetas mootorikütuste oluline odavnemine ning toiduainete mõningane hinnalangus. Investeerimisaktiivsus eelmise aastal lõpul mõnevõrra vähenes. Valitsussektori investeeringud on languses välisvahendite väiksema laekumise tõttu ja ettevõtete kapitalipaigutusi on arvatavasti mõjutanud tagasihoidlikud kasvuväljavaated välisturgudel ja ebakindel geopoliitiline olukord. Seevastu eksport oli neljandas kvartalis tugev. Elektroonikatoodete kui suurima kaubagrupi väljaveomahtude märkimisväärse suurenemise tõttu Rootsi suunal ning tugeva teenuste ekspordi mõjul kiirenes ekspordi kasv neljandas kvartalis 6 protsendini.

Kuigi aasta lõpus oli majanduskasv korralik, tuleb arvestada, et selle taga olid osalt ühekordsed põhjused seoses paranenud maksulaekumisega. Tänavu aasta väljavaated muudab ettevaatlikumaks peamiste eksporditurgude majanduskasvu väljavaadete jätkuv allapoole korrigeerimine ning ka viimaste kuude nõrgad välistellimused seni ekspordikasvu vedanud elektroonikasektoris. Rahandusministeerium avaldab oma uue majandusprognoosi aprilli alguses.

Nordea majandusprognoos: Eesti majanduse väljavaade paraneb euroala toel

11.03.2015

Nordea PankNordea värske majandusprognoosi Economic Outlook kohaselt on Eesti järgmiste aastate kasvuväljavaade euroala taastumise, madalate intresside ning mõõduka hinnakasvu toel paranemas. Tugeva sisetarbimise jätkumist veab ligi 5 protsendini ulatuv reaalpalga kasv. 2015. aastaks prognoosib Nordea Eestile majanduskasvu 2 protsendi ulatuses, 2016. aastal kiireneb kasv eksporditurgude ja investeeringute elavnedes vähemalt 3,2 protsendini.

Globaalmajanduse taastumist on ergutanud keskpankade äärmiselt stimuleeriv rahapoliitika, millele on nüüd lisandunud langenud naftahinnad. Samas jääb maailma majanduskasv Nordea majandusprognoosi hinnangul ka pikemas perspektiivis madalamale tasemele kui enne viimast majanduskriisi. Selle trendi taga on muutuv demograafiline olukord lääneriikides, investeeringute tagasihoidlikum maht ning aeglustunud globaalse kaubanduse kasv.

Nordea prognoosib Eestile 2015. aastaks ajutist hinnalangust, mis aasta teises pooles asendub toormehindade kasvu toel mõõduka hinnakasvuga.

„Tugevale eratarbimisele lisandub aasta teises pooles Skandinaavia ja euroala ekspordinõudluse elavnemine. Majanduskasvu osas on riskid järgmisteks aastateks taaskord üles,“ ütles Nordea panga peaökonomist Eestis Tõnu Palm. „Kui aasta alguses hoiavad geopoliitilistest riskidest tingitud kõrge määramatus, Venemaa majanduslanguse süvenemine ja madalad energiahinnad eksporditulude kasvu tõenäoliselt veel vaos, siis aasta teine pool tõotab tulla euroala ja Skandinaavia välisnõudluse toel tugevam. Majanduse elavnemist toetavad Euroopa keskpankade jõulised meetmed, nõrgemad valuutad ja riskivalmiduse kasv“.

Eesti avatud majanduse lähiaja peamisteks riskideks jäävad jätkuvalt geopoliitilised riskid ning sellega seotud väliskeskkonna määramatus.

Euroopa Keskpanga jõuline majanduse turgutamine kvantitatiivse rahapakkumise (QE) läbi on ebatraditsiooniline meede, mis toob tõenäoliselt kaasa pika perioodi, mil eurointressid jäävad ülisoodsale tasemele. Euro nõrgeneb veelgi.

Kiiremaks majanduskasvuks vajaliku investeeringute elavdamise vajadusega seostub ka Eesti majanduse pikaajaline väljakutse tõsta veelgi tootlikkust vananeva ja kahaneva tööjõu kontekstis. Negatiivsed demograafilised trendid ohustavad ka mitmete teiste arenenud riikide majanduskasvu kiirust. Järgnevatel aastatel elavneb kvalifitseeritud tööjõu nõudlus välisturgudel, seega konkurents kasvab.

„Viimase kümne aasta jooksul on Eesti elanikkond vähenenud 3,7% ning eakamate (65 ja vanemad) osakaal samal ajal suurenenud 9%. Kõige nooremate ühiskonnaliikmete osakaal on kümne aastaga ligi 25% võrra vähenenud. Veelgi olulisemaks muutuvad investeeringud inimkapitali, sealhulgas täiendõppesse, ümberõppesse, aga ka haridussüsteemi arendamisse laiemalt eesmärgiga toetada majanduse struktuurseid muutusi, mis toetavad ekspordi arengut. Vajame rohkem ettevõtlikkust,“ ütles Palm.

Eestil on euroala riikide võrdluses hea kasvuväljavaade. Pikaajaliste väljakutsete kõrval ootame Eesti majanduse jõulisemat elavnemist juba 2016. aastal seoses ekspordi ja investeeringute kasvuga.

Põhjamaade majanduse väljavaated

Kasvupööret Põhjamaades toetavad stimuleerivad rahapoliitikad, madalad intressid ja euro suhtes nõrgenenud vahetuskursid. Taani ja Rootsi keskpangad on majanduse stimuleerimiseks rakendanud ebatraditsioonilisi meetmeid, mis on lühiajalised intressid viinud negatiivseks. Tõenäoliselt langetavad nii Norra kui Rootsi keskpank intresse veelgi. Taani majandus on pärast mitmeid aastaid pöördunud kasvule. Toornafta hindade ja investeeringute langus on jahutanud Norra majandust. Seejuures Eesti jaoks oluline kaubanduspartner Soome on madalseisu üle elanud ning järgmisel aasta terendab juba 1,5 protsendini ulatuv kasv.

Loe lähemalt siit.

Pindi Kinnisvara: turuinfo 02/2015

11.03.2015

Pindi KinnisvaraIlmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit. Ülevaade on allalaaditav siit.

2014. aastal kasvas Eesti majandus 2,1%

11.03.2015

StatistikaametEesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2014. aastal 2013. aastaga võrreldes 2,1%, teatab Statistikaamet. 2014. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 3,0%.

2014. aasta

2014. aastal oli SKP jooksevhindades 19,5 miljardit eurot.

Kogu aasta vältel iseloomustas Eesti majandust aeglane, kuid stabiilne kasv. Kui I kvartalis kasvas SKP võrreldes 2013. aasta sama ajaga 0,5%, siis IV kvartalis 3,0%. Kokku kasvas Eesti SKP 2014. aastal 2,1%.

Olulise panuse SKP kasvu andis kaubanduse tegevusala, peamiselt jaekaubanduse lisandväärtuse suurenemise tõttu. Lisaks panustasid SKP kasvu enim töötlev tööstus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Töötleva tööstuse kasvu toetas toodangu ekspordi kasv, samuti suurenes töötleva tööstuse toodangu müük kodumaisele turule.

2014. aastal pidurdas majanduse kasvu enim veonduse ja laonduse lisandväärtuse vähenemine. SKP kasvu kahandasid oluliselt veel ehitus ning majutus ja toitlustus. Ehitusmahud kohalikul ehitusturul vähenesid 2% ning ehituse lisandväärtus kahanes 4,1% eelkõige rajatiste ehitamise vähenemise tõttu.

2014. aastal kasvas SKP kiiremini kui töötatud tundide ning hõivatute arv, mis kasvasid vastavalt 0,4% ja 0,8%. Seega suurenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta vastavalt 1,3% ja 1,7%. Samuti on suurenenud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Võrreldes 2013. aastaga kasvas tööjõu ühikukulu 6,4%.

Sisemajanduse nõudlus kasvas 4,8%, mõjutatuna enim varude muutusest ja kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste suurenemisest. 2014. aastal suurenesid varud kõikides alaliikides, sealjuures enim mõjutas varude kasvu kaubavarude suurenemine. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige toidule, transpordile ning samuti rõivastele ja jalanõudele tehtud kulutuste suurenemise tõttu.

Kapitali kogumahutus kahanes hinnamõjusid arvesse võttes 3%, mis oli enim mõjutatud investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse ning muudesse masinatesse ja seadmetesse. Suurim positiivne mõjutaja oli investeeringute kasv transpordivahenditesse. Ehkki sisenõudlus kasvas kiiremini kui SKP, olid lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus ja varude muutus kokku siiski toodetud SKP-st väiksemad, moodustades 99,4% SKP-st.

Vaatamata langusele aasta esimeses kvartalis suurenes 2014. aastal kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 2,6%. Kaupade ja teenuste sissevedu kasvas 2014. aastal 2,3%. Suurima positiivse mõjuga Eesti väliskaubandusele oli elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo kasv.

Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 2,5%, mis oli aastavõrdluses viimase kolme aasta parim näitaja.

2014. aasta IV kvartal

2014. aasta IV kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,1 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes IV kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,2% ja 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,9%.

2014. aasta viimases kvartalis sarnaselt III kvartaliga mõjutas SKP-d positiivselt kõige rohkem Eesti suurim tegevusala töötlev tööstus, peamiselt elektroonika-, koksi- ja puidutoodete tootmise toel. Lisaks andsid majandusele hoogu energeetika ja kaubandus. Kaubanduse lisandväärtuse suurenemist toetas jaekaubandusettevõtete müügi kasv.

Kuigi 2014. aasta IV kvartalis veonduse tegevusala lisandväärtus jooksevhindades kasvas, oli veondus reaalarvestuses SKP suurimaid pidurdajaid. Lisaks vähendas IV kvartalis SKP-d oluliselt kinnisvaraalase tegevuse ning tervishoiu tegevusala lisandväärtuse kahanemine.

Sisemajanduse nõudlus suurenes hinnamõjusid arvesse võttes 5,0%. Peamine kasvu põhjus oli varude muutus ning kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste suurenemine. Varude muutust mõjutas IV kvartalis enim valmistoodangu varude suurenemine. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid hinnamõjusid arvesse võttes 5,7%. III kvartalis alguse saanud kapitali kogumahutuse langus jätkus IV kvartalis ning vähenes reaalhindades 7%.

Enim mõjutas kapitali kogumahutust põhivarasse valitsemissektori investeeringute vähenemine hoonetesse ja rajatistesse, muudesse masinatesse ja seadmetesse ning kaitseotstarbelisse põhivarasse. Samuti vähenesid ettevõtete investeeringud muudesse masinatesse ja seadmetesse. 2014. aasta viimases kvartalis kasvas kaupade ja teenuste eksport võrreldes varasema aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 6,0%. Kaupade ja teenuste sissevedu suurenes aga 5,9%. Enim mõjutas väliskaubandust elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo kasv. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 2,8%.

Diagramm: SKP ja kapitali kogumahutus põhivarasse reaalkasv

Statistikaamet ühtlustas rahvamajanduse arvepidamise näitajate revideerimispoliitikat Eesti Panga maksebilansi korrigeerimiste ajaga. Tabelis on 2015. aasta näitel toodud korrigeeritavate perioodide ulatus.

I kvartal 2015 II kvartal 2015 III kvartal 2015 IV kvartal 2015
Revideerimise ulatus Maksimaalselt kolm kvartalit Maksimaalselt üks kvartal Maksimaalselt 17 kvartalit Maksimaalselt üks kvartal
Avaldamise aeg 11.03.2015 09.06.2015 08.09.2015 09.12.2015
Avaldatav periood IV kvartal 2014 I kvartal 2015 II kvartal 2015 III kvartal 2015
Revideeritav periood Vajadusel I kvartal 2014 kuni III kvartal 2014 Vajadusel IV kvartal 2014 I kvartal 2011 kuni I kvartal 2015 Vajadusel II kvartal 2015

Võrreldes 2014. aasta detsembris avaldatud näitajatega korrigeeris Statistikaamet SKP reaalkasvu I kvartalis 0,2 protsendipunkti, II kvartalis 0,4 protsendipunkti ja III kvartalis 0,2 protsendipunkti kõrgemaks.

Приманки не сработают

11.03.2015

Налогово-таможенный департамент объявил в этом году о начале охоты на «чёрных» арендодателей жилья. Тех, кто не платит с этого дохода 20% подоходного налога, у нас пруд пруди. Кто-то зарабатывает, сдавая внаём шикарные квартиры. Немало и тех, как правило это пенсионеры, для которых полученные от сдачи квартир деньги служат лишь для поддержки штанов.

Заявление налоговиков вызвало среди специалистов и политиков споры. Все единодушно согласны с тем, что система обязательств, которые накладываются на арендодателей, давно устарела и её надо менять. Понятно, что не все полученные от аренды деньги владельцы недвижимости могут положить себе в карман – жильё, в конце концов, требует ремонта, обстановки.

Варианты обсуждаются разные. Министр экономики Урве Пало, к примеру, придерживается мнения, что 60% от получаемого дохода с аренды облагаться налогом не должны. По мнению члена правления Pindi Kinnisvara Пеэпа Соомана, для того чтобы очистить рынок, нужно создать специальный регистр, куда бы заносились все заключённые договоры об аренде и чёрный список «левых» арендодателей. А ещё основать отдельный орган для оперативного решения споров. Эксперт по вопросам недвижимости Тыну Тоомпарк считает, что арендодателей-частных лиц следует вовсе избавить от необходимости платить подоходный налог.

На взгляд ДВ, однако, все озвученные предложения не помогут достичь основной цели – создания прозрачного рынка. Те, кто втёмную зарабатывал на этом деньги, всё равно найдут лазейки и продолжат заниматься таким бизнесом. Усложнение же системы лишь приведёт к росту административных расходов, потребует увеличения человеческого ресурса в налоговой службе.

Тем не менее получение дохода от сдачи недвижимости в аренду – такой же бизнес, и нет смысла предоставлять ему особые льготы. Чем огород городить, куда логичнее было бы просто ввести налог на «лишнюю» недвижимость – ту, в которой её владелец не живёт. Главное, чтобы этот налог был не очень большим и оправданным.

Налоговики физически не могут обойти все подозрительные квартиры и опросить всех жильцов и соседей, да и проводить такие рейды, как они сообщили, не планируется. Сейчас они могут отслеживать нелегально сданные в аренду квартиры точечно – только при помощи регистра народонаселения или по поступившему сигналу. Хотя Налоговый департамент и попытался активизировать процесс отлова, привлекая местные органы самоуп­равления, куда в некоторых случаях поступает информация об арендованных квартирах, попадётся на удочку таким образом, скорее всего, лишь очень небольшой процент уклонистов.

Рассматривал департамент и другие варианты, призванные стимулировать арендаторов сообщать о неблаговидном поведении арендодателей. Например, предоставлять им налоговые льготы, возвращая небольшой процент после заполнения налоговой декларации. Однако этот метод может сработать только в том случае, если у сторон есть какие-то недовольства друг другом или разногласия.

Если же арендодатель с арендатором намерены сэкономить и вполне довольны друг другом, ничто не помешает им договориться о том, что говорить в случае проверки, не переводить деньги на банковский счёт, и «прихватить» тогда арендодателя будет крайне проблематично.
Другими словами, как ни крути, у сетки, которая должна бы собрать налоговый улов с аренды жилья, в любом случае будут слишком большие дыры, сквозь которые рыбки порасторопнее проскользнут. В то время как введение разумного налога на недвижимость позволит избежать лишних административных расходов и, вероятно, поспособствует оживлению арендного рынка – необходимость платить налог на простаивающую недвижимость может побудить её владельцев задуматься о сдаче её в аренду.

dv.ee
dv@aripaev.ee

http://dv.ee/novosti/2015/03/11/primanki-ne-srabotajut

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud märts 2015

11.03.2015

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidVeebruaris tehtud Tallinna korteriomandite müügitehingute arvu – 667 tehingut, võib lugeda ootuspäraseks ja normaalseks tasemeks. Tehingute arv oli 26,8% kõrgem kui vaikses jaanuaris (526 tehingut), kuid jääb samale tasemele 2014 aasta teise poolaasta keskmisega (645 tehingut kuus).

Seega võib öelda, et jaanuaris oli aasta alguse vaikus ja veebruaris taastus tavapärane aktiivsus.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind oli veebruaris 1485 eurot/m2, mis on 5,1% vähem kui jaanuaris (1565 eurot/m2) ja 6,7% kõrgem kui 2014 aasta veebruaris (1392 eurot/m2). See näitab, et kiire hinnatõus on rahunenud ja turg on stabiliseerumas.

Tarbijate kindlustunne näitab võrrelduna eelmise aasta viimase kvartaliga mõningast langust. Kui see trend jätkub, siis võib oodata ka mõju kinnisvaraturu aktiivsusele.

Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin: turugraafikud märts 2015

Приманки не сработают

11.03.2015

Delovõje VedomostiНалогово-таможенный департамент объявил в этом году о начале охоты на «чёрных» арендодателей жилья. Тех, кто не платит с этого дохода 20% подоходного налога, у нас пруд пруди. Кто-то зарабатывает, сдавая внаём шикарные квартиры. Немало и тех, как правило это пенсионеры, для которых полученные от сдачи квартир деньги служат лишь для поддержки штанов.

Заявление налоговиков вызвало среди специалистов и политиков споры. Все единодушно согласны с тем, что система обязательств, которые накладываются на арендодателей, давно устарела и её надо менять. Понятно, что не все полученные от аренды деньги владельцы недвижимости могут положить себе в карман – жильё, в конце концов, требует ремонта, обстановки.

Варианты обсуждаются разные. Министр экономики Урве Пало, к примеру, придерживается мнения, что 60% от получаемого дохода с аренды облагаться налогом не должны. По мнению члена правления Pindi Kinnisvara Пеэпа Соомана, для того чтобы очистить рынок, нужно создать специальный регистр, куда бы заносились все заключённые договоры об аренде и чёрный список «левых» арендодателей. А ещё основать отдельный орган для оперативного решения споров. Эксперт по вопросам недвижимости Тыну Тоомпарк считает, что арендодателей-частных лиц следует вовсе избавить от необходимости платить подоходный налог.

На взгляд ДВ, однако, все озвученные предложения не помогут достичь основной цели – создания прозрачного рынка. Те, кто втёмную зарабатывал на этом деньги, всё равно найдут лазейки и продолжат заниматься таким бизнесом. Усложнение же системы лишь приведёт к росту административных расходов, потребует увеличения человеческого ресурса в налоговой службе.

Тем не менее получение дохода от сдачи недвижимости в аренду – такой же бизнес, и нет смысла предоставлять ему особые льготы. Чем огород городить, куда логичнее было бы просто ввести налог на «лишнюю» недвижимость – ту, в которой её владелец не живёт. Главное, чтобы этот налог был не очень большим и оправданным.

Налоговики физически не могут обойти все подозрительные квартиры и опросить всех жильцов и соседей, да и проводить такие рейды, как они сообщили, не планируется. Сейчас они могут отслеживать нелегально сданные в аренду квартиры точечно – только при помощи регистра народонаселения или по поступившему сигналу. Хотя Налоговый департамент и попытался активизировать процесс отлова, привлекая местные органы самоуп­равления, куда в некоторых случаях поступает информация об арендованных квартирах, попадётся на удочку таким образом, скорее всего, лишь очень небольшой процент уклонистов.

Рассматривал департамент и другие варианты, призванные стимулировать арендаторов сообщать о неблаговидном поведении арендодателей. Например, предоставлять им налоговые льготы, возвращая небольшой процент после заполнения налоговой декларации. Однако этот метод может сработать только в том случае, если у сторон есть какие-то недовольства друг другом или разногласия.

Если же арендодатель с арендатором намерены сэкономить и вполне довольны друг другом, ничто не помешает им договориться о том, что говорить в случае проверки, не переводить деньги на банковский счёт, и «прихватить» тогда арендодателя будет крайне проблематично.

Другими словами, как ни крути, у сетки, которая должна бы собрать налоговый улов с аренды жилья, в любом случае будут слишком большие дыры, сквозь которые рыбки порасторопнее проскользнут. В то время как введение разумного налога на недвижимость позволит избежать лишних административных расходов и, вероятно, поспособствует оживлению арендного рынка – необходимость платить налог на простаивающую недвижимость может побудить её владельцев задуматься о сдаче её в аренду.

dv.ee
http://dv.ee/novosti/2015/03/11/primanki-ne-srabotajut

1 2 3 … 1,143 1,144 1,145 … 1,574 1,575 1,576