Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pro Kapital: vahearuande kommentaar

21.05.2015 Tõnu Toompark

2015. aasta esimeses kvartalis jätkas AS Pro Kapital Grupp uute hoonete ehitustöödega kahes elamuarendusprojektis – Saltiniu Namai kvartalis Vilniuses ning Tondi Elukvartalis Tallinnas. Lisaks jätkas Ettevõte Tallinnas Peterburi tee 2 kaubanduskeskuse arendusprojekti raames läbirääkimisi ehitusettevõtetega ehituse peatöövõtja valimiseks ning samuti keskuse üüripindadele lepingute sõlmimiseks.

Kontserni 2015. aasta kolme kuu kogukäive oli 3,1 miljonit eurot, kahanedes võrdlusperioodi suhtes 1% võrra. Ärikahjum suurenes kolme kuu jooksul võrdlusperioodi suhtes 0,2 miljoni euro võrra (31%) ning moodustas kahjumi 0,7 miljonit eurot (2014 3 kuud: 0,6 miljonit eurot ärikahjumit). Puhaskahjum kasvas kolme kuu jooksul võrdlusperioodi suhtes 0,2 miljoni euro võrra (27%), moodustades kahjumi 1,2 miljonit eurot (2014 3 kuud: 0,9 miljonit eurot kahjumit).

Eelmüügid Vilniuse Saltiniu Namai ning Tallinna Tondi Elukvartali projektides on edukalt jätkunud. Vahearuande avaldamise ajaks on Vilniuse projekti K7 hoones on müüdud 19 korterist ja äripinnast 18 (9 omanikuga on sõlmitud asjaõigusleping) ning K4-1 hoones on sõlmistud broneerimislepingud 13 korterile 44-st. Tondi Elukvartali projektis Tallinnas on vahearuande avaldamise ajaks esimene maja valminud, asjaõiguslepingutega on klientidele üle antud 19 korterit ning 9 korterit 31-st on müümata. Teises majas on eelmüügilepinguid sõlmitud 11-le korterile 31-st ning kolmandas majas 1 korterile 31-st.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

AS Pro Kapital Grupp aktsionäride korralise koosoleku kokkukutsumise teade

20.05.2015 Tõnu Toompark

Teatame, et AS Pro Kapital Grupp (registrikood 10278802, asukoht Põhja pst. 21 Tallinn Eesti Vabariik) (edaspidi nimetatud kui Ühing) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku, mis toimub 16. juunil 2015.a. algusega kell 16.00 Ühingu asukohas, Põhja pst. 21 Tallinn Eesti Vabariik. Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 16. juunil 2015.a. kell 15.45 ja lõpeb kell 16.00 koosoleku toimumise kohas.

Korralise üldkoosoleku kokkukutsumise põhjuseks on Ühingu 2014.a. majandusaasta aruande kinnitamise otsustamine, kasumi jaotamise otsustamine ja audiitori valimine. Aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise ettepaneku tegi Ühingu juhatus.

Üldkoosoleku päevakord on järgmine.

Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimine

Nõukogu ja juhatuse ettepanek:

Valida üldkoosoleku juhatajaks Ervin Nurmela. Valida üldkoosoleku protokollija vastavalt üldkoosolekul tehtud ettepanekutele.

Ühingu auditeeritud 2014.a. majandusaasta aruande kinnitamine

Ühing on koostanud 2014 majandusaasta kohta majandusaasta aruande. Aruanne on läbinud audiitorkontrolli ja see on tehtud aktsionäridele kättesaadavaks. Aastaaruande kinnitamine on Ühingu aktsionäride pädevuses.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

Kinnitada Ühingu auditeeritud 2014.a. majandusaasta aruanne

Kasumi jaotamise otsus

Ühingu puhaskasum 31. detsembril 2014 lõppenud majandusaastal moodustas 21 380 950 eurot. Vastavalt äriseadustikule on kasumi jaotamise / kahjumi katmise otsustamine aktsionäride pädevuses.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

Kanda 18 423,06 eurot kasumist põhikirjajärgsesse reservkapitali.

Kanda 21 362 526,94 eurot kasumist eelmiste perioodide jaotamata kasumi koosseisu.

Audiitori valimine

AS Deloitte Audit Eesti osutas Ühingule 2014 majandusaastal teenust seoses Ühingu aastaaruande auditeerimisega.

Nõukogu hinnangul on audiitor täitnud oma kohustused vastavuses sõlmitud lepinguga ja nõukogul puuduvad etteheited osutatud teenusele.

Audiitor on vastavalt hea ühingujuhtimise tava nõuetele kinnitanud, et tal puudub tööalane, majanduslik või muu seos, mis võib mõjutada audiitori sõltumatust auditi teenuse osutamisel.

Juhatus on võtnud 2013. aastal erinevatelt audiitorbüroodelt hinnapakkumised järgneva kolme majandusaasta auditi läbiviimiseks. Nõukogu soovitus on jätkata koostööd AS-iga Deloitte Audit Eesti, kuna nende hinnapakkumine ja teenuse kvaliteet on parima suhtega.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

Valida AS Deloitte Audit Eesti Ühingu audiitoriks 2015 majandusaasta audiitorkontrolli läbiviimiseks.

Kiita heaks audiitori tasustamise tingimused vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule. Kiita heaks audiitorile Ühingu ja Ühingu tütarettevõtete auditeerimise eest 2015 majandusaastal makstav tasu summas 52 000 eurot (käibemaksuta).

Korralisel üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse vastavalt Äriseadustiku § 297 lg-le 5 kindlaks 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, so seisuga 09.06.2014. a kell 23:59.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Aktsionär võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks aktsionäride üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest alates kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korralduslikke küsimusi ja koosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist võivad aktsiaseltsile esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu. Nimetatud õigust ei või kasutada hiljem kui kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist. Vastav eelnõu tuleb esitada kirjalikult aadressil: AS Pro Kapital Grupp, Põhja pst. 21, Tallinn, 10414.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist korralise üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada Ühingule esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalselt allkirjastatud teate e-posti aadressile prokapital@prokapital.ee või toimetades kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate Ühingu kontorisse aadressil Põhja pst. 21, Tallinn hiljemalt 15.06.2014. a kell 16:00.

Korralise üldkoosolekuga seotud küsimuste tekkimisel palume võtta ühendust telefonil +372 6 144 920 või e-maili aadressil prokapital@prokapital.ee. Aktsionäride koosoleku päevakorda puudutavad küsimused ja vastused avaldatakse Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotus „Investorile“ all.

Ühingu aktsionäridel on võimalus tutvuda korralise üldkoosoleku otsuste ettepanekute ja eelnõudega, auditeeritud majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega, nõukogu kirjaliku aruandega 2014 majandusaasta kohta Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotus „Investorile“ all, või tööpäeviti ajavahemikus 09:00-17:00 Ühingu kontoris aadressil Põhja pst. 21, Tallinn.

Koosolekul osalemiseks vajalikud dokumendid

Füüsilisest isikust aktsionäril palume esitada kehtiv isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal palume kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument ja kehtiv kirjalik volikiri.

Juriidilisest isikust aktsionäril palume esitada kehtiv registrikaardi väljavõte (või muu sarnane dokument) vastavast registrist, kus see juriidiline isik on registreeritud ning esindaja kehtiv isikut tõendav dokument. Juriidilisest isikust aktsionäri tehingujärgsel esindajal tuleb lisaks eespool nimetatud dokumentidele esitada juriidilise isiku seadusjärgse esindaja poolt väljastatud kirjalik volikiri.

Välisriigi ametiisiku poolt väljastatud iga dokument peab olema kas legaliseeritud või kinnitatud dokumenditunnistuse apostille’iga ning tõlgitud inglise keelde.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Bussijaama naabrusse kavandatakse riigikaitserajatisi

20.05.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil kaitseväe kasutuses oleva Filtri tee ja Masina tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu.

Planeeritava maa ala pindala 12,87 ha. Detailplaneeringuga soovitakse muuta planeeritaval alal asuvate kinnistute piire ja maakasutuse sihtotstarvet, kavandada neli riigikaitse-, neli transpordi- ja üks tootmismaa sihtotstarbega krunt ning määrata ehitusõigus riigikaitse- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntidele kokku kuni 19 kuni viie maapealse ja kuni kahe maa aluse korrusega hoone ehitamiseks ja/või rekonstrueerimiseks.

Tallinna Kesklinna Valitsus korraldab detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks väljapaneku ning avaliku arutelu.

Planeeritav maa-ala asub Kesklinnas, Juhkentali asumis Peterburi tee, Filtri tee, Juhkentali tänava ja Tartu maantee vahelises kvartalis. Piirkonnas on nii äri-, tootmis- kui ka eluhooneid ning eriotstarbelisi hooneid. Läheduses asuvad Kalevi keskstaadion, Kaitseväe ja Siselinna kalmistu, Tallinna Autobussijaam ning Ülemiste liiklussõlm.

Planeeritava ala Tallinna üldplaneeringu kohane juhtotstarve on valdavalt riigikaitseline maa, s.o riigikaitse, kinnipidamiskohtade jm eriteenistustega seonduvate asutuste ala. Võistluse tänava pikendusest kirdesse jääva planeeritava ala osa juhtotstarve on ühiskondlike ja puhkeehitiste ala s.o põhiliselt haridus-, teadus-, tervishoiu-, kultuuri- või spordiasutuste, samuti samalaadsete teenustega või vaba aja veetmisega seonduvate ettevõtete ala ning Filtri tee 9 katastriüksuse osas on juhtotstarve liiklusala, s.o raudtee ja lennuvälja ehitiste ala, samuti suuremate parklate ala.

Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta ühiskondlike ja puhkeehitiste ala ning liiklusala planeeritava ala piires riigikaitseliseks maaks.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Kaitseministeerium, sooviga määrata ehitusõigus alale riigikaitse otstarbega hoonete rajamiseks. Detailplaneeringu eskiisi on koostanud ConArte OÜ.

Planeeringualal on suur haljasala, mille puhul on tegemist kunagise suvemõisa, hiljem aga sõjaväehaigla ja praegu kaitsejõudude peastaabi ümbruse pargiga. Pargialal on läbi viidud põhjalikud korrastustööd ning seal kasvab palju väärtuslikku ja olulist haljastust. Uus hoonestus rajatakse planeeringuala osale, mida praegu kasutatakse autode parkimisplatsina.

Planeeringuala on oluline ka kultuuriväärtustelt, kinnistul asuvad kultuurimälestiseks tunnistatud ehitismälestistena Juhkentali sõjaväehospidali peahoone, arstide elamu ning park ja tiikide süsteem. Osal detailplaneeringualast praegu hoonestus puudub ning haljastus ja linnaruum on organiseerimata. Sellele alale on uut hoonestust lubatud rajada tingimusel, et rajatavad hooned ei varja ala sügavuses asuvat ehitismälestist – endise sõjaväehospidali peahoonet. Planeeringualale kavandatakse ka kergliiklusteed.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Supilinna kavandatakse uusi kortermaju

20.05.2015 Tartu.ee

Tartu Linnavalitsus kiitis heaks Herne tn 45a ja Marja tn 26 kruntide detailplaneeringu eskiislahenduse, mille kohaselt võib mõlemale krundile ehitada nelja-viie korteriga elamu.

2200 m2 suurune planeeritav ala asub Supilinna miljööväärtuslikul hoonestusalal. Herne tn krundil asuvad lammutatavad abihooned ja Marja tn krundil üks rekonstrueeritav põhihoone koos abihoonega. Herne tänavale kavandatakse uut viie korteriga elamut, mille suurim lubatud ehitusalune pindala on 215 m2 ja lubatud kõrgus võrdne naaberkrundil asuva hoone absoluutkõrgusega. Marja tn 26 krundil rekonstrueeritavasse hoonesse on planeeritud 4 korterit, lisaks on krundile lubatud ehitada abihoone.

Avalik arutelu detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamiseks toimub 3. juunil kell 15 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas, Raekoja plats 3, III korrus, tuba 303.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Sweco EST uus ehitusjuhtimise osakonna juht on Hannes Nurk

20.05.2015 Tõnu Toompark

Alates 4.05 on Sweco EST OÜ uus ehitusjuhtimise osakonna juht Hannes Nurk. Hannes on töötanud ehituse valdkonnas üle 25 aasta. Eelnevatel aastatel töötas ta muuhulgas ülemaailmse kontserni PÖYRY Eesti tütarfirmas Pöyry OÜ, viimased kolm ja pool aastat tegevjuhina. Hannes Nurk on lõpetanud TTÜ tööstus- ja tsiviilehituse eriala ning omab Volitatud ehitusinsener V (EQF 8) kutsestandardit.

Hannes Nurk loodab, et ta saab kasutada oma kogemusi rahvusvahelisse kontserni kuuluva Sweco EST olemasolevate teenuste paketi avardamiseks. Peamine suund on kasvatada Sweco EST OÜ`s Tellija esindaja teenuste mahtu ja taset. Eesmärgiks on, et olemasolevad ning tulevased Tellijad saaksid kvaliteetse teenuse Tellija esindaja ja projektijuhtimise valdkonnas. Sweco EST jätkab kõikide hetkel pakutud teenustega endisel viisil – kasvatades pakutavate teenuste arvu.

Senine juht Ahto Noor lahkus ettevõttest selle aasta aprillikuus.

Sweco EST OÜ (endine Vealeidja OÜ) on ehitusvaldkonnas tegutsev konsultatsiooni ja järelevalve firma. Ettevõtte põhitegevusteks on Tellija esindamine, omanikujärelevalve, ekspertiishinnangud ning ehitushangete läbiviimine.

Sweco on rahvusvaheline kontsern, mis pakub kvalifitseeritud ja kõrge kompetentsitasemega konsultatsiooniteenuseid. Sweco grupp on Euroopa üks juhtivamaid konsultatsiooni ettevõtteid omades allüksusi 13 riigis, sealhulgas Rootsis, Soomes, Norras, Venemaal, Leedus, Poolas, Bulgaarias ja Slovakkias.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks aprillis langes

20.05.2015 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta aprillis võrreldes märtsiga -0,6% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga -1,3%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas aprillis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektroonikaseadmete tootmises, puidutöötlemises ja puittoodete ning toiduainete tootmises, samuti hindade tõus mäetööstuses ja tekstiilitootmises.

2014. aasta aprilliga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektroonikaseadmete, toiduainete ja kütteõlide tootmises, samuti hinnatõus mäetööstuses.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, aprill 2015
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Aprill 2015 – märts 2015, %	Aprill 2015 – aprill 2014, %
KOKKU	-0,6	-1,3
Töötlev tööstus	-0,8	-1,9
Mäetööstus	2,1	12,8
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	0,4	-1,9
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	2,5

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta aprillis võrreldes märtsiga -0,2% ja võrreldes 2014. aasta aprilliga -3,4%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid aprillis keskmisest enam elektroonikatoodete, jookide ja mööbli hinnad, samas tõusid turbatoodete, naftasaaduste ja metallide hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta aprillis võrreldes märtsiga 1,2% ja võrreldes 2014. aasta aprilliga -2,0%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid aprillis keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja keemiatoodete hinnad, samas langesid puittoodete, põllumajandussaaduste ning metallide hinnad.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kinnisvarakool: 20/05/2015 seminar Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine

20.05.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 20/05/2015 seminar Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine. Koolitust viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Seminar käsitleb ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast.

Koolituse eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Seminar Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine toimub kolmapäeval 20/05/2015 kell 09.00-14.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Tulekul mööblivabriku kvartali detailplaneeringu avalik arutelu

19.05.2015 Tallinn.ee

Tallinn Tallinna Kesklinna Valitsuse saalis (Nunne tn 18) viiakse 2. juunil 2015 kell 14 läbi endise mööblivabriku maa-ala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu.

Tatari tn 51a, Tatari tn 53, Vana-Lõuna tn 4, Vineeri tn 2, Vineeri tn 4, Vineeri tn 6, Vineeri tn 8, Pärnu mnt 69, Pärnu mnt 69a ja Pärnu mnt 69b kinnistute detailplaneering oli 26. märtsist 23.aprillini Tallinna Kesklinna Valitsuses ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametis avalikul väljapanekul, mille jooksul laekus kohalikule omavalitsusele viis kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid sisaldavat pöördumist.

Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressilhttp://tpr.tallinn.ee/tpr (Internet Exploreri vahendusel). Info telefonil 645 7264.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 4. veebruari 2015 korraldusega. Detailplaneering hõlmab 4,82 ha suuruse maa-ala.

Kesklinnas Pärnu maantee, Tatari tänava, Vana-Lõuna tänava ja Vineeri tänava vahelises kvartalis asuvale alale detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on luua võimalus ehitada maa-alale kokku kuni 14 omavahel plokistatud kuni 12 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamut ning kaks kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoonet.

Ühtlasi määratletakse detailplaneeringuga tingimused planeeritaval alal asuvate kultuurimälestiseks tunnistatud hoonete – A/s A. M. Luther Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushoonete, katlamaja, elektrijaama ja veetorni – ärihooneteks ümberehitamiseks.

Piirkonnas on hästi korraldatud ühistransport, planeeringualaga külgnevad nii bussi- kui ka trammipeatused , lähim linnalähirongi peatus jääb ligikaudu 600 meetri kaugusele. Kontaktvööndi lähedusse jääb mitmeid haridusasutusi, samuti asub kontaktvööndi lähialal kuus lasteaeda.

Arvestades piirkonna linnaehituslikke eeldusi on planeeringupiirkond kujunemas linna keskusega sarnaseks piirkonnaks, kus hoonete esimestel korrustel on kauplused või teenindusasutused ja kõrgematel korrustel elu- või bürooruumid.

Planeeringus kavandatu elluviimise järel kujuneb alast polüfunktsionaalne ja linnaruumiliselt põnev asum, kus on meeldiv ja mugav töötada ning hea elada. Planeeritava ala hoonestamiseks ideekavandi saamiseks toimus avalik arhitektuurivõistlus. Eesmärgiks oli kavandada alale erineva otstarbega hooned ja kujundada linnaruum, mida iseloomustavad märksõnad disain, inimlik mõõde, ööpäevaringne kasutus, otstarvetelt tasakaalus linnale iseloomulik tihe eluskeskkond. Detailplaneeringu koostamisel lähtuti esimese koha saanud võistlustööst.

Hoonestusalade määramisel on eesmärgiks rõhutada ja esile tuua ajaloolist hoonestust. Teiseks eesmärgiks kvartali kujundamisel on muuta see jalakäijatele mugavalt läbitavaks. Jalgteede planeerimisel arvestatakse jalakäijate liikumissuundi piirkonnas.

Ajalooliste paehoonete kõrvale kavandatakse avatud roheala, mis töötab ühtlasi ka inimesi ühendava väljakuna, kus saavad aset leida laadad, festivalid, pargikontserdid jms. Kvartali ajalooliste paehoonete vahele planeeritakse väiksemad väljakud ja platsid, millest igaüks kujuneb ümbritsevate vanade majade tõttu eriilmeliseks ja isikupäraseks. Parkimine nähakse ette peamiselt hoonete maa-alustele korrustele.

LVM Kinnisvara alustas uue korterelamu müüki Tallinna kesklinnas

19.05.2015 Tõnu Toompark

LVM Kinnisvara alustab täna Johani Maja korterite müüki.

Johani Maja, mis on saanud oma nime kinnistu endise omaniku Johannes Kreis’i järgi, saab olema arhitektuuriliseks sillaks Kitseküla möödunud sajandi alguse puitarhitektuuri ning tänapäevaste polüfunktsionaalsete hoonete vahel, tuues piirkonda kõrgust ja avarust, modernsust ja mastaapsust.

Tänava poole pööratud uhke fassaadiga hoone avab ennast sisekvartali suunas hoopis intiimse ja kodusemana, pakkudes oma elanikele privaatsust ja romantilisi vaateid 20. sajandi alguse puitarhitektuurile.

Kõrged elukorrused, avarad aknapinnad, ruumikad esikud, klassikaline tammeparkett, vannitubade sisustus ja katuseaiad teevad ühest korterist unistuste kodu.

Järgmisel suvel valmiv uus äri- ja korterelamu Pärnu maantee ja Alevi tänava nurgal (Pärnu mnt 126) on kavandatud kahe mahuna – Pärnu maantee pool kaheksa korrust ning Alevi tänava pool kolm korrust.

Esimesele kahele korrusele on kavandatud äripinnad ja hoonesisene parkla, kolmandale korrusele on planeeritud väiksemad äripinnad ja panipaigad. 4.-8. korrusel hakkab paiknema kokku 35 kahe- kuni neljatoalist korterit pindaladega 57,1 m² kuni 96,5 m². Sisehoovipoolsetel korteritel on rõdud või katuseaiad. Hoone ümbrus ja kinnistu haljastatakse, rajatakse laste mänguväljak.

Johani Maja arhitektid on Indrek Erm ja Emil Urbel, sisearhitekt Taso Mähar. Ehitustööd teostab Vilcon Ehitus, müügiga tegeleb LVM Kinnisvara.

LVM Kinnisvara on 1992. aastal asutatud kinnisvarafirma, kellel on esindused Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares ning kelle teenuseid on kasutanud enam kui 30 000 klienti. Ettevõttel on hetkel müügis ligi 1200 kinnisvaraobjekti.

Projekti koduleht www.lvm.ee/johanimaja

Kalevi staadioni ala asutakse ümber kujundama

19.05.2015 Tallinn.ee

Tallinn Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil detailplaneeringu, mis loob eeldused Kalevi staadioni rahvusvahelistele nõuetele vastavaks rekonstrueerimiseks.

Staadioni tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering hõlmab 9,03 ha suuruse maa-ala. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus Kalevi staadioni ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks ning alale kuni 6-korruseliste ärihoonete ja ühiskondlike ehitiste lisamiseks.

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegi 25. septembri 2013 asutud avaldusega MTÜ Eesti Spordiselts Kalev.

Planeeritav maa-ala asub Kesklinnas Filtri tee, Võistluse ja Staadioni tänava ning Siselinna kalmistu vahelisel alal. Piirkond on polüfunktsionaalne – siin paikneb nii ärihooneid kui ka korterelamuid.

Planeeritaval alal asub Tallinna linnale kuuluv ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Staadioni tn 3 kinnistu, millele on seatud hoonestusõigus MTÜ Eesti Spordiselts Kalev kasuks. Kinnistul asuvad staadion ja staadioni teenindamiseks vajalikud hooned.

Planeeritava ala Tallinna üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve on ühiskondlike ja puhkeehitiste ala, mis on mõeldud põhiliselt haridus-, teadus-, tervishoiu-, kultuuri- või spordi jm asutustele, samuti samalaadsete teenustega või vaba aja veetmisega seonduvatele ettevõtetele. Algatamisettepanek on üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbega kooskõlas.

Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud OÜ Urban Management.

12. veebruaril 2015 sõlmisid Tallinna linn ja MTÜ Eesti Spordiselts Kalev heade kavatsuste kokkuleppe, mille eesmärgiks on aidata kaasa Kalevi keskstaadioni rekonstrueerimisele rahvusvahelistele nõuetele vastavaks Eesti rahvusstaadioniks. Kokkuleppe kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse erinevad huvirühmad, sh Eesti Olümpiakomitee, spordialaliidud, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on keskstaadioni sportimisvõimaluste laiendamine, olemasolevate hoonete rekonstrueerimine ja laiendamine ning uute hoonete rajamine. Soovitakse rajada 2-6-korruseline uushoonestus, kus hakkavad paiknema spordisaalid, teenindavad ruumid, spordiklubid, hotell, spordipoed, büroo- ja äripinnad. Planeeringualale ja Ülemiste järve piirkonnaga ühendatult kavandatakse rajada ka tervise- ja spordirajad.

Planeeringuala ümbritsevad mitmed haljasalad – Poolamägi, Tiigiveski park ja Siselinna kalmistu. Planeeringulahenduses tuleb kavandada kergliiklusteedega haljaskoridorid nimetatud rohealade ja planeeringuala vahel ning Ülemiste järve suunas. Härjapea jõe säng tuleb säilitada hoonestusvabana, kuna väljatöötamisel on lahendus jõesängi eksponeerimiseks linnaruumis.

Planeeringuala naabruses paiknevad kultuurimälestistena Siselinna kalmistu ja Kalevi spordihall. Kalevi staadioni puhul tuleb arvestada ajaloolise tantsupidude traditsiooni jätkumisega.

Planeeringuga kavandatakse terviklik lähiala teedevõrguga seotud jalgteede ja kergliiklusteede võrgustik. Alale rajatakse ka jalgrattaparklad.

Planeeringuga pannakse paika merekasutus Pärnumaal

19.05.2015 Tõnu Toompark

Täna tutvustatakse Pärnus Lätiga koostöös valminud mereala planeeringu pilootprojekti, millega määratakse Pärnu maakonnaga piirneva mereala tasakaalustatud kasutamine.

Pärnumaa ja Hiiumaa mereala planeeringud on Eesti jaoks esimesed mereala planeerimise kogemused. Mereala planeerimise eesmärk on tasakaalustatud merekasutus, mille puhul kalamehed, suvitajad, tuuleparkide arendajad ja kaubalaevad saaksid üksteist ja keskkonda arvestades merealal tegutseda.

„Pilootprojektide käigus soovisime läbi mängida kõik väljakutsed, mis mereala ruumilise planeerimise protsessis ette võiksid tulla,“ selgitas siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Anni Konsap. Pärnu pilootprojekti puhul koostati esmalt Pärnu maakonnaga piirneva mereala ja ranniku tulevikustsenaarium ehk plaan, kuidas ala tulevikus kasutatakse. „Võimalikult laiapõhjalise sisendi saamiseks kohtuti kalurite, purjelaudurite, tuuleparkide arendajate, kohalike omavalitsuste ja sadamate esindajatega ning teiste oluliste sihtgruppidega. Need diskussioonid aitasid tekitada ühiseid arusaamu, mis olid planeeringule peamiseks sisendiks,“ rääkis Anni Konsap.

Pärnu mereala planeeringu kooskõlastamisprotsess on lõpule jõudmas, seejärel võetakse planeering vastu ning avalikustatakse. Pärast planeeringu kehtestamist 2016. aastal annab see aluse mereala kasutamise reguleerimiseks. Näiteks on planeering aluseks meretuuleparkide ehitamiseks hoonestuslubade väljaandmisel.

Eesti ja Läti ühise projekti käigus koostati lisaks Pärnu mereala planeeringule ka metoodika mereala ruumiliseks planeerimiseks Eestis ja Lätis ning mitmed kaitse-eeskirjad Natura aladele Lätis. Samuti katsetati praktilisi meetodeid rannikualade kaitsmiseks erosiooni eest. Koostööprojekti tulemustest saab lähemalt kuulda täna Pärnus hotellis Strand peetaval mereala ruumilise planeerimise konverentsil. Lisaks tutvustavad väliseksperdid Hollandi ja Taani häid praktikaid. Merealade planeerimist rahastatakse osaliselt Eesti-Läti piiriülese koostöö programmist ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse merekeskkonna programmist.

Lisainfot Pärnumaa mereala planeeringu kohta leiab planeeringu koduleheküljelt .

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kuukeskmine brutotulu jätkas mullu stabiilset kasvu

19.05.2015 Statistikaamet

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2014. aastal 954 eurot, teatab Statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes kasvas brutotulu 6%. Kasv on samas suurusjärgus olnud juba paar viimast aastat.

Eesti keskmisest kõrgemat brutotulu teenisid palgatöötajad Harju maakonnas (1061 eurot), Tartu ja Hiiu maakonnas teeniti Eesti keskmist brutotulu (vastavalt 955 ja 954 eurot). Kõige madalamat tulu teeniti Valga maakonnas (799 eurot). Enamiku maakondade palgatöötajate brutotulu oli vahemikus 800–900 eurot.

Omavalitsusüksuste võrdluses oli palgatöötaja kuukeskmine brutotulu suurim Viimsi vallas (1362 eurot) ja väikseim Piirissaare vallas (632 eurot). Kümnest suurimat sissetulekut teeninud palgatöötajatega omavalitsusüksusest üheksa olid Harju maakonnas ja üks Lääne maakonnas (Vormsi vald).

Suurimat kuukeskmist brutotulu teenisid 25–49-aastased (1068 eurot), neile järgnesid 50–62-aastased (884 eurot). 63-aastaste ja vanemate ning alla 25-aastaste palgatöötajate tulu jäi alla 700 euro. Meeste kuukeskmine brutotulu oli 2014. aastal kõigis vanuserühmades suurem kui naistel. 2014. aastal oli mees- ja naispalgatöötajate brutotulu vahe 24%, võrreldes varasemate aastatega on vahe pisut vähenenud.

Kokku oli 2014. aastal 518 495 brutotulu saajat, mida oli varasema aastaga võrreldes 9172 inimese võrra rohkem. Brutotulu saajate arv kasvas kõigis vanuserühmades, v.a alla 25-aastaste seas, kelle hulk vähenes juba teist aastat järjest (2% võrreldes 2013. aastaga). Esimest korda viimase kümne aasta jooksul ületas 63-aastaste ja vanemate tuluteenijate arv alla 25-aastaste oma (kokku 3434 inimese võrra).

Diagramm: Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu omavalitsusüksustes, 2014

Analüüsi aluseks on Maksu- ja Tolliameti andmed seisuga 23.03.2015. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu on saadud jagades kuu keskmise väljamaksete summa kuu keskmise väljamaksete saajate arvuga.

SEB: kodulaenude portfell Eestis ja Leedus veidi kasvab, kuid Lätis väheneb

19.05.2015 Tõnu Toompark

SEB Pank 2014. aastal kasvas kodulaenude portfell Eestis 2,8 ja Leedus 1,8 protsendi võrra. Kasv oli kiirem kui varasematel aastatel ja on veelgi kiirenemas, näitab värske SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüs.

Uute pangalaenude maht oli 2014. aastal Eestis 19,5 protsenti ja Lätis 12,3 protsenti suurem kui 2013. aastal. Vastavalt Leedu Pankade Liidu ja kodulaene väljastavaid panku ühendava organisatsiooni Būsto paskolų draudimas (UAB) statistikale kasvasid uute laenude mahud Leedus aasta esimesel poolel 30 ja teisel poolel ca 20 protsenti.

Lätis ületab tagasimakstud laenude maht uute laenude mahu, mistõttu eelmisel aastal vähenes portfell 2013. aasta lõpu seisuga võrreldes 6,7 protsenti. Osa Läti peresid on endiselt hädas enne majanduskriisi võetud laenukohustustega ning see avaldab mõju kogu laenuturu arengule. Enam kui 90 päeva võlgnevuses kodulaenude osakaal oli 2014. aasta lõpus Lätis koguni 8 protsenti kogu eluasemelaenude mahust. Juulist 2014 pärinevate andmete alusel oli Leedu 60 ja enam päeva võlgnevuses kodulaenude määr 6,5 protsenti portfellist. Eesti vastav näitaja 2014. aasta lõpus ulatus vaid ühe protsendini kogu kodulaenude mahust.

“Huvi kodulaenude vastu on kõigis kolmes Balti riigis kasvanud, mille üks olulisi põhjuseid võib olla ka jätkuv objektiivne elamistingimuste parandamise vajadus. Vastavalt Euroopa Liidu elamistingimuste ja sissetuleku uuringule (EU –SILC) on Balti riikide elanike elamistingimused Euroopa Liidu keskmisest kehvemad- meie keskmine eluase on Euroopa keskmisega võrreldes 2/3 väiksem,“ selgitas kodulaenu vajadust SEB Eesti finantsekspert Triin Messimas.

Teiselt poolt – 2000ndate esimese poolega võrreldes ollakse täna laenuvõtmise otsuste tegemisel märksa ettevaatlikumad, kuna jätkuvalt peetakse meeles majanduskriisi tulemusena tekkinud raskusi laenude tagasimaksmisel. Uute laenude mahud on pigem buumieelsel tasemel. Märkimisväärse osa kinnisvaratehingutest finantseerivad ostjad omavahenditest. Kui ebastabiilne poliitiline olukord naaberriikides Balti perede kindlustunnet oluliselt ei mõjuta, on ka kogu 2015. aastal oodata uute kodulaenude mahu ja lepingute arvu kasvu. Laenukasv jääb ilmselt siiski alla keskmise palgakasvu Eestis ja Leedus, mis tähendab, et suhteline leibkondade laenukoormus sissetulekuga võrreldes ei kasva.

Täismahus Balti leibkondade majandusanalüüsi saate inglise keeles lugeda: www.seb.ee/BHO_aprill_2015

Statistika: kinnisvaratehingute käive kerkis aastaga 26 protsenti

19.05.2015 Tõnu Toompark

2015 I kvartalis tehti Eestis 12 812 kinnisvaratehingut. Aastatagusest näitajast oli tehingute arv napilt 1% kõrgemal.

Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes tehingute arv 15%. Siin on tegemist sesoonse languse, mitte turutrendide pöördumisega.

2015 I kvartali kinnisvaratehingute summaarne käive oli 719 miljonit eurot. Vaatamata ainult protsendisuurusele tehingute arvu kasvule kerkis tehingute käive 26%.

Kinnisvaratehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Ülemiste City käive kasvas esimeses kvartalis üle 10%

18.05.2015 Tõnu Toompark

Ülemiste City linnakut arendavad ettevõtted – Technopolis Ülemiste AS ja Mainor Ülemiste AS – suurendasid tänavu I kvartalis 2014. aasta sama perioodiga võrreldes käivet üle 10 protsendi, mis küündis kokku 3,6 miljoni euroni.

Esimese kvartali oodatuima arenguna algas Ülemiste Citys ettevalmistus kuni 1000-kohalise konverentsi- ja sündmuskeskuse avamiseks, mis rajatakse 1899. aastal ehitatud tootmishoonesse ja toob Tallinnasse uue omanäolise paiga eri tüüpi konverentside ja kultuuriürituste korraldamiseks. Augustis avatavasse keskusesse tehakse juba aktiivselt broneeringuid.

Aasta alguses valmis linnakus uus 280 kohaga parkimismaja. Samuti jõudis lõpufaasi 13-korruselise ja ligi 10 000-ruutmeetrise üüritava pinnaga Eesti optiku ja astronoomi auks nimetatud Bernhard Schmidti maja ehitus aadressil Lõõtsa 5, kuhu valmivad lisaks kontoriruumidele ka suure nõudlusega bürookorterid. Esimeses kvartalis valmis ka Eesti leiutaja auks nimetatud Karl Papello büroohoone aadressil Valukoja 7.

Esimeses kvartalis alustati Eesti suurima büroohoone esimese etapi ehitust, mis saab juuni alguses nurgakivi. Eesti astrofüüsiku auks nimetatud Ernst Öpiku majas on 44 000 m2 suletud brutopinda. Samuti jätkub linnakus 4 800-ruutmeetrise üüritava pinnaga Valukoja 25 hoone renoveerimine.

Ülemiste Cityt läbiva trammitee ehituse projekteerimistööd on käimas ning riik ja Tallinna linn on vajaminevad investeeringuplaanid kinnitanud. Trammitee esimese pikenduse osa, mis ulatub Peterburi teelt Ülemiste rongijaamani, valmib käesoleva aasta lõpuks ning pikendus lennujaamani läbi Ülemiste City on kavas valmis saada aastal 2017.

Ülemiste City on Tallinna lennujaama kõrval asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud Baltimaade suurim teadmistel põhinev ärilinnak. 36 hektaril on välja ehitatud 91 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, kus ligi 300 ettevõttes töötab täna juba 6000 inimest. Arendajate nõukogud on heaks kiitnud veel 65 000 m2 kontoripinna ehitamise. 2025. aastaks plaanitakse rajada kokku 300 000 ruutmeetrit büroopinda, 125 000 ruutmeetrit kortereid, spordikompleks, kultuurikeskus, pargid ja kohvikud. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.