Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell kasvas juulis aasta võrdluses 4,1%

Eesti PankEesti ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude ja liisingute maht suurenes juulis 259 miljoni euro võrra, 15,8 miljardi euroni. Finantseerimisportfell kasvas aastaga 4,1%.

Ettevõtetele väljastatud laenu- ja liisinguportfelli aastakasv kiirenes juulis 4,2%ni. Kuu jooksul väljastati ettevõtetele laene 980 miljoni euro ulatuses, mis on viimaste aastate suurim maht. Iseäranis paistis silma uute pikaajaliste laenude suur maht, millesse panustasid ka mõned suuremahulised tehingud. Pikaajalisi laene anti varasemast rohkem peamiselt töötleva tööstuse, kinnisvara- ja kaubandussektori ettevõtetele.

Eluasemelaenude portfell jätkas mõõdukat kasvu ning suurenes aastaga 3,9%. Uusi eluasemelaene anti kuuga viimaste aastate suurimas mahus ehk 89 miljoni euro väärtuses. Majapidamiste muude laenude ja liisingute kasvutempo on viimastel kuudel kiirenenud, osaliselt ka autoliisingu ja ‑laenude mahu kasvu tõttu.

Pankade väljastatud laenude keskmised intressimäärad püsivad tänu baasintressimääradele jätkuvalt madalad. Eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad jäid juulis eelmise kuu tasemele ehk 2,2% juurde.

Tähtajaks tasumata laenude maht suurenes juulis pisut, nagu ka eelmistel kuudel, kuid on jätkuvalt väike. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht oli kuu lõpus 1,7% laenuportfellist. Tähtajaks tasumata laenude maht on viimastel kuudel suurenenud peamiselt tööstus- ja põllumajandusettevõtete puhul.

Sarnaselt viimaste kuudega kasvasid majapidamiste hoiused juulis aasta võrdluses 8%. Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht jäi juulis ettevõtete hoiuste mõningase vähenemise tõttu eelmise kuu lõpu taseme ehk 10,3 miljardi euro juurde.

 

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Võrus avati operatiivteenistuste ühishoone

Riigi Kinnisvara / RKASSiseminister Hanno Pevkur avas 25. augustil Võru operatiivteenistuste ühishoone, mis parandab päästjate ja politseinike töö -ja olmetingimusi ning aitab operatiivsemalt reageerida väljakutsetele.
Siseminister Hanno Pevkuri sõnul oli eesmärgiks ehitada optimaalsete kuludega hoonete kompleks, mis oleks sobilik Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti funktsioonidest tulenevaks tööks ja madalate ülalpidamiskuludega. Täpselt selline uus hoone ka saigi, lisas minister.

Riigi Kinnisvara ASi juhtimisel Räpina maantee 20a/20b kinnistule ehitatud hoonekompleks koosneb 3-korruselisest hoonest. Uues ühishoones asuvad politseinike ja päästjate tööruumid ja garaažid, kodakondsus- ja migratsiooniosakonna teenindussaal ning arestimaja ja kainestusmaja.

Lisaks on kinnistule rajatud päästetööde õppetorn, sõidukite varjualune koos asitõendite hoidlaga ning parkla koos elektriautode laadimispunktidega.

Ühishoone suurus on 4 573 ruutmeetrit ning selles on töökohti 125 inimesele. Arestimajas ja kainestusmajas on ruumi 32 kinnipeetavatele.

Hoone on projekteerinud Resand AS. Ehitustöid teostas YIT Ehitus AS. Projekti kogumaksumuseks kujunes 6,24 miljonit eurot.





Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kopli liinide ala ostab OÜ Fund Ehitus

kopli-liinid
Tallinna linnavalitsus kinnitas Kopli liinide maa-ala müügi kombineeritud pakkumise tulemused.

„Tallinna linnavalitsus otsustas parima pakkumise teinud OÜ-ga Fund Ehitus Kopli liinide müügilepingu sõlmida,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Ostja omandab Kopli liinide ala kinnistud hinnaga 1 900 100 eurot ning kohustub ala hoonestama vastavalt lõplikus pakkumises esitatud linnaehituslikule visioonile“.

Vastavalt kombineeritud enampakkumise tingimustele kohustub ostja oma vahendite arvelt valmis ehitama kinnistute teenindamiseks vajalikud tänavarajatised koos tänavavalgustusega ja liikluskorralduse süsteemidega, tehnovõrgud ja vihmaveekanalisatsiooni ning rajama üldkasutatava haljastuse.

Ostu-müügileping tuleb sõlmida kahe kuu jooksul arvates pakkumise edukaks tunnistamise otsusest ning ostuhind tuleb tasuda täies ulatuses enne müügilepingu sõlmimist. Müügilepingu sõlmimisega seotud kulud (sealhulgas notaritasu, riigilõiv ning notariaalakti ärakirjade maksumus) tasub ostja.

OÜ Fund Ehitus esitatud lõplikus pakkumises on visiooniks arendada miljööväärtuslikus Kopli piirkonnas turvaline ja peresõbralik terviklik elukeskkond, mis on eriti sobiv noorperedele. Planeeritav investeeringu maht on kokku 55-65 miljonit eurot. Projekti arendamine toimub etappide kaupa.

OÜ Fund Ehituse Kopli liinide linnaehituslik visioon käsitleb linnaruumi analüüsi ning ettepanekuid detailplaneeringu osaliseks muutmiseks. Kopli linnaehitusliku visiooni koostamisel on arvestatud pakkumiskutses ette antud tingimustega. Kavandatud on selge kvartaalne hoonestus, mis võimaldab ala arendada etappide kaupa.

Visioon näeb ette kahe- ja enamakorruselised korterelamud, elurajooni teenindavad asutused ja kaubandusteenindusettevõtted. Pakkumises on aluseks võetud olemasolev teedevõrk ning olemasolevad munakivikattega teed säilitatakse. Parkimine on lahendatud kruntidel, hoonestuse maa-alustel korrustel ning osaliselt ka avalikel tänavatel. Rannale on ette nähtud promenaad, spordi- ja mänguväljakud ning koerte jalutusalad.

„Lõpuks ometi saame Kopli liinide müügile joone alla tõmmata,” ütles Võrk. „Kopli liinidele on arendajat otsitud juba kaheksa aastat. Kuigi huvilisi on olnud, on asi ikka ja jälle mingil põhjusel katki jäänud.“

Kopli liinide arendaja peab kinni pidama linna ja muinsuskaitseameti seatud nõudmistest – ehitama välja sealse elamuala koos taristuga – kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud, haljasalad jm. Arendaja peab välja ehitama ka avalikult kasutatava rannapromenaadi ja rannapargi ning koerte jalutusalad.

„Arendaja peab arvestama sellega, et tegemist on miljööväärtusliku alaga. Elamud ei tohi oma suuruselt ületada seal seni asunud hooneid. Küll aga oleme loobunud nõudest, et uued majad peavad olema omaaegsete koopiad,“ mainis Võrk.

Kopli liinide alal asuvate linnale kuuluvate kinnistute müügi kombineeritud enampakkumise korras otsustas Tallinna Linnavolikogu 13. juunil 2013.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Northern Horizon Capital sells BPT Real Estate to BaltCap

NHC_logo_no_background-288x143In a transaction signed on 13 August 2015, Northern Horizon Capital A/S will sell its property management subsidiary BPT Real Estate AS to a private equity fund managed by BaltCap.

The transaction is subject to approval by competition authorities and is expected to close in September 2015. The parties have agreed not to disclose the financial terms of the transaction.

”The sale of BPT Real Estate is the logical conclusion of the last couple of years’ gradual process of establishing and empowering BPT Real Estate as a property management company that is independent of Northern Horizon’s core investment management business. The divestment allows Northern Horizon to fully focus on growing its core investment management business. In that segment we see many interesting opportunities to offer to our investor clients new investment products not just in the Nordics and Germany, but also in the Baltics where BPT Real Estate’s activities are focused.  Furthermore, Northern Horizon will post-transaction continue to maintain and expand its own significant on-the-ground presence in the Baltics through our in- house investment management, fund administration and corporate services teams there”, comments Michael Schönach, Northern Horizon Capital Group CEO.

“The real estate market in the Baltic States is becoming similar to those of the developed countries, where ever increasing role is played by the institutional investors. For this reason independent property management and real estate advisory services are in greater demand than ever before. BPT Real Estate is one of the best known brands in the region and, therefore, we chose to invest into a qualified team of professionals which provide top quality services. We expect that the investment and experience of the fund will help BPT Real Estate strengthen its reputation as reliable and independent partner for those who invest into real estate in Baltic States and Poland”, Šarūnas Alekna, BaltCap investment director, noted.

“BPT Real Estate has been growing year on year basis in the market and has become the leading service provider in value adding real estate services. After full separation from Northern Horizon Capital group we will continue offering property management services to all Northern Horizon Capital funds in Baltics and Poland and also servicing many other professional investors. Our ambition is to continue being the leading brand to guarantee the highest quality standards and to introduce new value adding services. With BaltCap as an investor we are confident that such goals will be reached even sooner and after separating from Northern Horizon Capital we can continue our growth fully independent“, comments Indrek Hääl, BPT Real Estate Group CEO

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Elu korteriühistus: Juhatuse liikme tagasikutsumine

katri-sarapuuKui korteriühistu liikmed ei ole rahul korteriühistu juhatuse tegevusega, kuidas saab korteriühistu juhatuse liiget tagasi kutsuda?

Kui korteriühistu liikmed ei ole rahul juhatuse tegevusega, on korteriühistu liikmetel seadusest tulenev õigus korteriühistu juhatuse liikmete tagasikutsumiseks. Seaduse järgi võib juhatuse liikme üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

Juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine kuulub mittetulundusühingute seaduse kohaselt üldkoosoleku pädevusse. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.

Seadus annab ka võimaluse kutsuda korteriühistu üldkoosolek kokku, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühistu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Sellise nõude korral peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma. Kui juhatus siiski ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

Kui üldkoosolek on juhatuse liikme tagasikutsumise otsuse vastu võtnud, peab juhatus esitama avalduse registripidajale, et viia sisse muudatused registris seoses juhatuse koosseisu muutumisega. Avaldusele tuleb lisada muutmise otsustanud üldkoosoleku või muu organi koosoleku protokoll, mis peab sisaldama andmeid üldkoosoleku toimumise aja ja koha, päevakorra, hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokolli lahutamatuks lisaks on koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Uue juhatuse liikme registrisse kandmiseks peab avaldusele olema lisatud tema notariaalselt kinnitatud allkirjanäidis.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Vastutustundetud valed ja venitamistaktika – kelle huvides?

Kalarand-detailpaneeringViimastel päevadel on taas hoogustunud debatt nüüdseks juba 12ndat aastat kestva Tallinna südames võsastunud tühermaana seisva Kalaranna detailplaneeringu üle.

Ühtlasi seisab selle taga võimalus muuta kunagise betoonmüüride taha peitunud Kolhoosidevahelise Laevaremonditehase territooriumi sihtotstarvet, tehes tänasest ärimaast elamu- ja üldkasutatav maa, kuhu saaks kord ometi rajada kaua oodatud rannapargi ja -promenaadi, kohvikud, lasteaia ja mereäärsed kodud, tagades seejuures liivaranna säilimise.

Sedapuhku seisneb debati erinevus paraku aga selles, et end Kalamaja kogukonna eestkosteühenduseks nimetav MTÜ Telliskivi Selts ärgitab planeeringu vastasele petitsioonile allkirju andma tõde tahtlikult moonutades ja valeinformatsiooni esitades. Olukorra teebki kurvemaks tõsiasi, et selts on kõnealuse planeeringu menetlusega väga hästi kursis, sest nad on olnud algusest alates protsessi üks osapooli, osalenud kõigis Tallinna linna ja Harju Maavalitsusega peetud kohtumistel ning on vähemalt juhatuse tasemel teadlikud tegelikust, hetkel avalikul väljapanekul olevast detailplaneeringust.

Selts, vastupidiselt oma üleskutses ja ajakirjanduses väidetule, on täiesti teadlik, et heakskiitu ootav detailplaneering ei piira kellelegi ligipääsu randa, vaid vastupidi – loob sellele hoopis seadusliku aluse, tagab lauge liivase ranna ega võimalda olemasoleva liivaranna ette merele jahisadamat rajada (mis omakorda välistab igasuguste sadamarajatiste tekkimise võimaluse). Seltsi esindajate avalikes esinemistes jäetakse märkimata seegi tõsiasi, et anname kõnealusest 60 000 m2 suurusest kinnistust ligi poole avalikku kasutusse, samas hoonestades pelgalt viiendiku.

Loomulikult ei mainita, et iga saavutatud kokkuleppe järel nuputab selts välja üha uusi põhjuseid ja ettepanekuid, miks detailplaneeringuga edasi liikuma ei peaks. Alles detsembris Harju Maavalitsuses toimunud arutelul kinnitas selts, et merest 25 meetrit avalikku ala neile sobib. Täna on leitud uus argument – võitleme 50 meetri nimel! Ilmselt mõistab igaüks, et 25 000 ruutmeetrit ehk ligi 4 Vabaduse väljaku suurune avalik ruum koos promenaadi ja liivarannaga on küllaldane, et võimaldada mugavat piknikupidamist. Lisaks teab selts hästi, et 50-meetrist keeluvööndit pole Tallinna kesklinna mereäärses piirkonnas Admiraliteedi basseinist Noblessnerini kusagil.

Niisamuti on väär Telliskivi Seltsi väide, nagu oleks ligipääs Kalaranda täna suletud. Igaüks, kes piirkonda külastab, võib veenduda vastupidises. Samas on siiski tegemist eramaaga, kus aeg-ajalt üritusi korraldav selts ei ole kunagi maaomanikku neist isegi teavitanud, rääkimata korrektsest loa küsimisest.

Oleme Pro Kapitalis alati lugu pidanud ja tervitanud jätkuvalt igasugust kodanikualgatust, mis tugineb koostöötahtele, vastastikule austusele ja aususele. Telliskivi Seltsi vastutustundetu ja valedele rajanev venitamistaktika käib aga nimetatud üldkehtivate tavade vastu ning tõstatab pigem küsimuse, kelle huvides on ikkagi Kalaranna säilimine korrastamata tühermaana.

Selgitust vajab ka seltsi väide, et Pro Kapital ja Tallinna linn on omavahel sõlminud lepingu, mille kohaselt tuleb linnal Pro Kapitalile maksta 917 000 eurot, kui detailplaneeringut ei suudeta järgmise aasta oktoobriks kinnitada ning et linn on pandud kahetsusväärselt olukorda, kus ollakse sunnitud toetama ehitusõiguse kinnitamist.

Avalik Kalaranna tänav on täna osaliselt ehitatud Pro Kapitali maale. Tavapäraselt tuleks selles olukorras tänava alla jääv eramaa omanikult koheselt ja õiglase hüvitise (turuväärtuse) eest ära osta. See on iga Eesti kodaniku põhiseadusest tulenev õigus. Kompromissi käigus on Pro Kapital nõustunud linnatänava jaoks maa maksumaksjale andma tasuta. Sellist vastutulekut ei teeks keegi meist niisama.

Vastutulekuid ja kompromisse on võimalik teha siis, kui mõistliku aja jooksul luuakse võimalused täna sadama ja tühermaana seisva eramaa paremaks kasutamiseks, võimaldatakse ehitada sinna avalikult kasutatav rannapark, rannapromenaad ning sellega piirnev täna kehtivas üldplaneeringus ettenähtud hoonestus, mis hüvitaks eraomanikule aastate jooksul tasutud maamaksu ja eramaast olulise osa tasuta avalikkusele andmise.  Seda nimetataksegi avalike ja erahuvide kompromissiks.

Sõlmitud leping ei kohusta Tallinna linna detailplaneeringut kehtestama või ehitusõigust andma. See on otsene vale. Leping sätestab hoopis selle, millisel juhul saab maksumaksja avaliku tee alla jääva eraomandi tasuta, mitte seaduses ettenähtud õiglase turuväärtuse eest.

Aga ka sellest järjekordsest kompromissist suudab Telliskivi Selts leida avalikkuse huvide kahjustamist. Kui selts ei mõista, et eramaa avalikuks kasutamiseks omandamisel tuleb igale maaomanikule maksta õiglane hüvitis, siis näitab see seda, et seltsil puudub igasugune arusaam isikute põhiõigustest ning eraomandist. Samas esineb selts avalike huvide kaitsjana.

Avalikuks huviks ei ole ühe grupi arvamus pidada eramaad enda omaks ja seda järjepidevalt ja omanikult luba küsimata skvottida. Kui Telliskivi Seltsi planeeringu menetlemist takistav venitamistaktika jätkub, siis võib see Tallinna maksumaksjale minna maksma märkimisväärse rahasumma. Selle miljoniga saaks Tallinna linnas teha nii mõndagi kasulikku.

On tõsi, et linnale olulistes piirkondades peab debatt tuleviku üle olema laiapõhjaline ning tulemus tihti põhinema kompromissidel. Praegusel hetkel ei ole aga tarvis murda jõuga lahtisest uksest sisse – Kalasadama praegune planeering arvestab neid soove ja hinnanguid, mis ringlevas petitsioonis kirjeldatud. Avalikkust eksitav venitamispüüd ei tule kasuks mitte kellelegi.

Allan Remmelkoor
AS Pro Kapital Eesti juhatuse liige

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Jaak Juske: Linna ja Pro Kapitali vahel sõlmitud leping on ebaseaduslik

Pro KapitalTallinna linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Jaak Juske peab ebaseaduslikuks Tallinna linna ja Pro Kapitali vahel sõlmitud lepingut, mille kohaselt tuleb linnal maksta arendajale 917 tuhat eurot, kui Pro Kapitali soovitud detailplaneeringut ei suudeta järgmise aasta oktoobriks kinnitada.

“Tallinna põhimääruse järgi kuulub detailplaneeringute kehtestamine ja linnale rahaliste kohustuste võtmine linnavolikogu pädevusse. Seega ei ole linnavalitsusel õigust ilma linnavolikogu heakskiiduta selliseid rahalisi kohustusi võtta,“ selgitas Juske olukorra absurdsust. “Selliste kohustuste võtmine muudab planeeringute menetlemise ja avaliku arutelu mõttetuks.”

Selguse saamiseks esitas Juske linnapeale arupärimise, milles soovib linnapealt selgitusi, kes sõlmis kõnealuse lepingu ja kes andis lepingu sõlmimiseks volituse. “Lisaks soovin teada, kas linnavalitsus on arendajatega veel selliseid lepinguid sõlminud ja kui suuri rahalisi kohustusi on linnale võetud. Peale selle ootan linnapealt selgitust, kuidas tagab linn taoliste siduvate lepingute puhul planeeringute menetlusel avaliku arutelu ja avaliku huviga arvestamise,” lisas Juske.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kodutoetust taotleb 525 lasterikast peret

KredexKredExi poolt eraldatava kodutoetuse saamiseks esitas taotluse 525 peret kogusummas 3,8 mln eurot. Keskmine taotletav toetuse summa on 5769 eurot.

Riiklik tagasimaksmise kohustuseta toetus eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt neli kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta on kahe viimase aasta tuludeklaratsioonide alusel kuni 355 eurot kuus.

Toetust taotlevate perede keskmine sissetulek on 144,6 eurot, 45 pere keskmine maksustatav tulu on 2013. ja 2014. aastal olnud 0 eurot. Toetust taotlevates peredes kasvab kokku 2 386 last.

Maksimaalseks toetussummaks on 7000 eurot. Kui taotleja leibkonnas on 8 või enam last on maksimaalseks toetussummaks 14 000 eurot. Toetusteks on ette nähtud 1,8 mln eurot.

Toetuskõlblikud tegevused on eluaseme püstitamine, rekonstrueerimine või laiendamine, renoveerimine, eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamine, muutmine või asendamine, eluaseme soetamine, eluasemelaenu põhiosajäägi tasumine, eluaseme ehitamise või renoveerimisega seotud ehitusprojekti koostamisega ning omanikujärelevalve teostamisega seotud kulude katmine.

Kõige rohkem taotlusi laekus Harjumaalt (78), Tartumaalt (65) ja Ida-Virumaalt (57). Kõige vähem laekus taotlusi Hiiumaalt (1), Läänemaalt (5) ja Saaremaalt (11). 311 taotlejat taotlevad toetust esimest korda, 214 taotleja puhul on tegemist korduvtaotlejaga.

Hetkel toimub taotluste menetlemine. Enne otsuste langetamist teostab KredEx taotlejate juures paikvaatlused. Otsused taotluste rahuldamise või mitterahuldamise kohta tehakse hiljemalt 7. detsembriks.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool otsib uusi lektoreid – kas väljakutse sinule?

KinnisvarakoolKinnisvarakool on pakkumas 20 erinevat koolitust kinnisvara ja juriidika valdkonnas. Oleme aktiivselt tegutsemas koolituse paketi laiendamise suunas ja seetõttu otsime uusi särasilmseid lektoreid.

Kas Sa tahad oma teadmisi jagada?

Märksõnad, kus otsime uusi teadmiste jagajaid on näiteks:

  • kinnisvarainvesteeringud,
  • kinnisvara arendamine,
  • ühepereelamu ehitamine,
  • kinnisvaraprojekti juhtimine,
  • juriidika,
  • kinnisvara korrashoid,

Nimekiri on lahtine, st kui Sul on muid teemasid kinnisvaravaldkonnast, kus näed, et võiksid koolitust läbi viia, anna kindlasti teada.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Patarei – lagunev koloss ärkab ellu

Patarei-vanglaTäna toimub Tallinnas rahvusvaheline konverents „Patarei ärkab ellu!“

Konverentsil ning sellele järgnevatel kärajatele otsitakse reaalseid lahendusi Patarei merekindluse lagunemisest päästmiseks. Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimehe Trivimi Velliste sõnul vaagitakse esinduslikul arutelul erinevaid stsenaariume Patarei merekindluse tuleviku üle.

„Võimalikke variante 17 tuhandel ruutmeetril asuvate hoonete tuleviku suhtes on mitmeid.Kas teha sinna muuseumite kompleks, kultuuri- ja vabajakeskus, hotell või bürood ning apartamendid? Või kõik need üheskoos? Kas Patarei pääseb Euroopa Nostra „7 enimohustatud mälestise nimekirja“? Palju erinevad arenduskavad maksma läheksid? Kust tuleb raha?“ visandas Velliste peamised arutlusteemad.

Konverentsil esinevad ettekannetega suursaadik Jaak Jõerüüt, Europa Nostra asepresident Piet Jaspaert, Kunstiakadeemia professor David Vseviov, Okupatsioonide muuseumi tegevjuht Merilin Piipuu, Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill, Tallinna Tehnikaülikooli professor Roode Liias, Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Jaak Saarniit, Muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Triin Talk, Suomenlinna merekindluse restaureerimisdirektor Heikki Lahdenmäki ning Liis Vahter Tallinna Linnalaborist.

Konverents „Patarei ärkab ellu!“ toimub 25. augustil kl 10 – 16 Tallinnas Patarei avaras ning temaatiliselt kujundatud katlamajas (Kalaranna 2 ja 2a) ning on kõikidele huvilistele tasuta.

Konverentsile järgnevad kl 16.30 – 18 kärajad, kus osalejad saavad esitada küsimusi ning öelda välja oma nägemuse Patarei tulevikust.

 

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Telliskivi Selts pöördub Kalaranna küsimuses õiguskantsleri poole

Telliskivi-se4ltsKalamaja ja Pelgulinna elanikke ühendav MTÜ Telliskivi Selts pöördub õiguskantsleri poole, et hinnata Tallinna linnavalitsuse tegevust avaliku huvi kaitsmisel seoses Kalaranna avaliku kasutusega.

Selts soovib õiguskantslerilt teada, kelle kohustuseks on kallasraja avatuse tagamine sellisel juhul, kui omanik kallasraja sulgeb, ning hinnangut Kalasadama detailplaneeringu menetluse vastavusest hea halduse tavale.

Kalasadama planeering, mida on nüüdseks menetletud 12 aastat, külvab endiselt palju segadust. Telliskivi Seltsi juhatuse liikme Grete Arro sõnul kavandatakse vastuolus kehtiva üldplaneeringuga pea poole suuremat elamumaad, kuigi põhjendused selleks ning selge visioon rannajoone tulevikust puuduvad. Harju maavanem ei andnud sel põhjusel detailplaneeringu kehtestamiseks heakskiitu, kuid nüüd on Tallinna linn kehtestamisega uuele katsele asunud. “Paar aastat tagasi kogusime seltsiga üle 2000 allkirja, et menetletav detailplaneering kaitseks avarat, avalikku ja lauget rannajoont Kalarannas ning jätaks Kalaranna alale piisava avaliku ruumi. Praegusest planeeringu versioonist ei saa sellist eesmärki paraku välja lugeda. Me pole arenduse vastu, vaid soovime sellist linnaplaneerimist, mis arvestaks avaliku huviga ja hoolitseks hea linnakeskkonna eest,” selgitas Arro.

Telliskivi Selts on viimase kolme aasta jooksul korraldanud mitmeid arutelusid Kalaranna väärtuste üle, algatanud kompromisskohtumisi maaomaniku ja linnaesindajatega, kutsunud planeeringu eest vastutavad linnaplaneerijad Kalarannaga tutvuma, osalenud avalikel aruteludel, üritanud planeeringuga kavandatavaid muudatusi linnaelanikele selgitada ning pakkunud välja lahendusi, mis ei kahjusta maaomaniku kortermajade ehitamise plaani. “Samal ajal pole linnavalitsus teinud lisapingutusi vaidluste lahendamiseks ega tee seda ka nüüd, mil maaomanik Pro Kapital on sadama ettekäändel Kalasadama territooriumi ebaseaduslikult sulgenud,” nentis Grete Arro.

Ühtlasi kogub Telliskivi Selts tallinlaste allkirju pöördumisele, mille eesmärgiks on tagada Kalaranna praeguste väärtuste püsimine nii enne kui ka pärast detailplaneeringu kehtestamist. Allkirju avaliku Kalaranna toetuseks saab anda petitsioon.ee keskkonnas ja Kalaranna kandis vabatahtlike poolt levitatavatele paberpöördumistele kuni 31. augustini. Pärast seda esitab selts kogutud allkirjad kolmandat korda avalikul väljapanekul oleva Kalasadama detailplaneeringu juurde, tuletades sel viisil linnale meelde, et mereäär on avalik hüve.

Taunides Kalasadama värsket sissetarastamist, leiab Telliskivi Seltsi juhatus, et tara vastu pole vaja allkirju koguda, sest kallasraja sulgemine on Veeteede Ameti kinnitusel ebaseaduslik tegevus, millele peab linn koheselt reageerima. Selts ei pea õigeks linnaplaneerimise ameti seniseid väiteid ega otsuseid, mis põhinevad olematul sadamal.

Lisaks allkirjadele ootab Telliskivi Selts ka annetusi, mille abil mõjutada linnaruumi arendamist kohalikest väärtustest lähtuvalt. Saadud annetusi kasutatakse planeeringuvaidlustes vajalike ekspertanalüüside tellimiseks, kohtuvaidluste ja muude seotud väljaminekute katmiseks. Annetusi on võimalik teha MTÜ Telliskivi Selts pangakontole EE212200221051683019.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Muinsuskaitseamet kutsub avama ja avastama Eesti tööstuspärandit

logo_muinsuskaitseamet_estIgal aastal septembrikuus tähistatakse üle Euroopa muinsuskaitsepäevi, mis sel aastal toimuvad Eestis 10.-13. septembril ja on pühendatud tööstuspärandile.

Muinsuskaitseamet kutsub üles kõiki tööstuspärandi hoidjaid, sõltumata sellest, kas nende hooned on riikliku kaitse all või mitte, avama oma uksi huvilistele 12. septembril, korraldama ekskursioone ja väljapanekuid oma ettevõtte pärandist.

„Ligikaudu 100 aastat, 19. sajandi lõpust alates, oli tööstuste areng Eesti linnade kasvu ja arengu alus. Praegu on maailm muutunud, me ei taju enam tööstuse ja tootmise olemasolu, sest vanad ja tuntud tehasehooned jäetakse maha. Silikaadi ja Suusavabriku bussipeatuste nimed on aga juba ammu kadunud“, rääkis Euroopa muinsuskaitsepäevade koordinaator Riin Alatalu

Euroopa Muinsuskaitsepäevi on korraldatud alates 1985. aastast eesmärgiga hoida igal aastal septembrikuus kultuuripärand kõigile huvilistele tasuta avatuna.

Soovist 12. septembril muinsuskaitsepäevadel kaasa lüüa ja oma tööstuspärandi uksed avada palume teada anda Euroopa muinsuskaitsepäevade koordinaatorile Riin Alatalule aadressil riin.alatalu@parandiaasta.ee

https://www.facebook.com/events/1665309287017527/

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale” nüüd soodsama hinnaga

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduNüüd on võimalik osta käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu“, mille autor on Tõnu Toompark, veelgi soodsama hinnaga.

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” on suunatud inimestele, kes soovivad osta oma kodu. Koduost on üks inimese suurim ost elu jooksul, mis väga sageli ületab inimese aastasissetulekut lausa kordades.

Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni.

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale” on parima hinnaga võimalik leida Kinnisvarakooli raamatupoest. Uus hind 16,99 sisaldab tasuta transporti Eesti piires – raamat on võimalik tellida kodusesse postkasti või lugematutesse Omniva pakiautomaatidesse.

NB! Mitme Kinnisvarakooli käsiraamatu tellimisel rakendub täiendav rahaline soodustus.

Vaata lähemalt


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistika: Eluasemelaenude intressimäär jätkab ülimadalal tasemel

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEluasemelaenude intressimäär oli Eesti Panga andmetel 2015 II kvartali lõpu seisuga 2,27%. Tegemist on jätkuvalt intressimäära väga madala tasemega.

Nüüdseks on eluasemelaenude intressimäär sedavõrd madalal tasemel ehk vahemikus 2,2-2,7% olnud juba 3 aastat.

Intressimäära hoiab all peamiselt madal euribor. Juunikuine kuu keskmine 6 kuu euribor, mida enamasti kasutatakse eluasemelaenu baasintressimäärana, oli 0,049%.

Intressimäär on küll madal, kuid laenuvõtjad peavad arvestama, et lisaks on madalal tasemel inflatsioon. Madal inflatsioon ehk isegi deflatsioon tähendavad, et reaalne intressimäär ei ole sugugi nii madal. Sisuliselt ongi nominaalne intressimäär ja reaalne intressimäär peaaegu võrdsed.

Võrdlusena olgu toodud, et näiteks 2012. aastal ületas inflatsioon eluasemelaenu keskmist intressimäära ligikaudu protsendi võrra, mis tähendab, et toona oli reaalne intressimäär negatiivne.

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, marginaal, %

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, marginaal, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Swedbank: kiirem kasv vähemate inimestega

SwedbankKuna esimese kvartali majanduskasv oli oodatust tublisti madalam, korrigeerisime selle aasta SKP kasvu veidi allapoole. Meie hinnangul kasvab majandus 2015.aastal 1,9%. Vaatamata ekspordi ja tootmismahtude kasvu seiskumisele, soodustab sel aastal majanduskasvu jõuline eratarbimine ja netoekspordi kasv. Eesoleva paari aasta väljavaade on optimistlikum tänu välisnõudluse oodatavale paranemisele – majanduskasv kiireneb järgmisel aastal 2,8%-ni ning peaks püsima samal tasemel ka 2017.aastal, selgus täna avaldatud Swedbanki makroanalüütikute koostatud majandusprognoosist.

„Vaatamata Euroopa Liidu, meie peamise ekspordi sihtkoha, majanduse järk-järgulisele paranemisele on Eesti suuremate kaubanduspartnerite kogunõudlus lähiregioonis sel aastal langenud. Vene sanktsioonide otsene mõju Eesti majandusele on olnud küll võrdlemisi tagasihoidlik, kuid Venemaa majanduslangus koos rubla nõrgenemisega on avaldanud mitmetele majandusharudele negatiivset mõju nii Eestis, kui ka halvendanud meie lähemate kaubanduspartnerite majandusolukorda.

Kui varasemalt kompenseeris meie ekspordi vähenemist Venemaale elektroonikatoodete tootmismahtude kiire kasv, siis enam see nii ei ole. Samas on positiivne, et ettevõtjad on oma eksporti suunanud uutele turgudele. Ekspordimahud jäävad meie hinnangul sel aastal eelmise aastaga samale tasemele, kuid olukorra paranemist on oodata 2016. aastal,“ märkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. „Euroopa Keskpanga rahapoliitika positiivne mõju euroala majandusele jääb eeldatavasti püsima, samuti on Soomes ja tasapisi ka Venemaal oodata majanduslanguse järk-järgulist taandumist. See parandab meie peamiste kaubanduspartnerite nõudlust, mis omakorda toetab Eesti majandust.“

Vaatamata madalatele laenuintressidele on ettevõtete investeerimisaktiivsus olnud tagasihoidlik. „Käibekasvu pidurdumine ja suurenenud tööjõukulud piiravad ettevõtete kasumlikkuse suurenemist, samuti on ärisektori kindlustunne sel aastal vähenenud. Oodatav välisnõudluse paranemine 2016. ja 2017.aastal, koos tootmismahtude kasvuga, toob aga ärisektoris kaasa vajaduse investeeringute suurendamiseks,“ selgitas ta.

Brutopalga nominaalkasv aeglustub sel aastal tänu ettevõtete tagasihoidlikele majandustulemustele. Kuna sobivate töötajate leidmine on üha raskem, kiireneb palgakasv järgmisel kahel aastal aga taas, kui majanduskasv hoogustub ja ettevõtete eelarved suurenevad. Majapidamiste reaalne ostujõud kasvab sel aastal hüppeliselt brutopalga tõusu, hindade languse ja tööjõu maksukoormuse vähenemise koosmõjul. See toetab jõulist eratarbimist 2015.aastal. Oodatav reaalpalga kasvu aeglustumine pidurdab aga eratarbimise kasvu järgneval kahel aastal.

„Tööhõive kasvab sel aastal seoses töötajate registreerimise kohustusega. Lisaks suurendab tugev sisetarbimine teenuste sektori tööhõivet. 2016.-2017.aastatel vähenevad aga nii tööjõu pakkumine kui nõudlus tööjõu järele, sest tööjõu vähenemine ja kallinemine sunnib ettevõtteid vahetama töökäsi masinate vastu. Mõnes harus sunnib ettevõtete vähenenud kasum ja halvenenud finantsseis töötajate arvu vähendama. Suurem osa probleemsetest ettevõtetest koondatud töötajaid leiavad ilmselt järk-järgult rakendust mujal ja tööpuudus püsib prognoosiperioodil madal,“ rääkis Mertsina.

Tarbijahinnad alanevad sel aastal juba teist aastat järjest. Selle peamiseks põhjuseks on toorainete, sh energia, odavnemine maailmaturul. Ka toit odavneb sel aastal tänu toidu ülepakkumisele maailmas. „Tarbijahinnad kasvavad Eestis meie prognoosi järgi taas nii 2016. kui 2017. aastal, vastavalt 1,9% ja 2,5%. Oma osa on sellel valitsuse maksupoliitikal – alkoholi, tubaka ja mootorikütuste aktsiisitõusudel ning hotellide käibemaksumäära tõstmisel. Ka toorainete hinnad peaksid järgmise kahe aasta jooksul mõnevõrra taastuma. Sisemaistest teguritest kergitab jätkuvalt kiire palgakasv peamiselt teenuste hindu,“ lisas Mertsina.

Swedbanki täismahus majandusprognoos

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused