Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

EfTEN ostis E.L.L. Kinnisvaralt Šiauliais asuva Saules Miestase kaubanduskeskuse

18.08.2015 Tõnu Toompark

Baltimaade juhtivaid kinnisvaraarendajaid E.L.L. Kinnisvara müüs EfTEN Real Estate Fund III AS-ile oma 100%-lise tütarettevõtte UAB Titvesta, millele kuulub Saules Miestase kaubanduskeskus.

Tehingu maksumus on poolte kokkuleppel konfidentsiaalne. Leedus asuva kaubanduskeskuse omandamine on esimene EfTEN Real Estate Fund III investeering.

EfTEN Real Estate Fund III fondijuhi Viljar Arakase sõnul oli Saules Miestase kaubanduskeskus EfTENi investeerimismeeskonna ostuhorisondil juba mõnda aega. „Peale EfTEN Real Estate Fund III esmaemissiooni õnnestumist jäi meil müüjaga kokku leppida tehnilistes detailides, sest Šiauliai keskus ise oli meile varasemast ajast juba tuttav. Meie soov oli panna kogutud raha kohe tööle ja mõneti on hea, et esimene investeering on tehtud just Leedu turul, sest see on meid huvitavast investeerimispiirkonnast suurim,“ sõnas Arakas.

„E.L.L. Kinnisvara kohaliku professionaalse meeskonna juhtimisel on keskus järjest tugevdanud Šiauliai külastatavaima kaubanduskeskuse positsiooni. Oleme otsustanud keskuse müüa, et keskenduda oma pikaajalises strateegias rohkem arendustegevusele, samuti teeme eeltööd uutele turgudele sisenemiseks. Meil on hea meel, et EfTENi näol leidus Saules Miestase keskusele väärikas ja pikaajalise omanikuplaaniga ostja,“ ütles E.L.L. Kinnisvara juhatuse liige Taavi Ojala.

E.L.L. Kinnisvara jätkab osanikuna Riia Spice ja Spice Home, Vilniuse Panorama ning Tallinna Viru Keskuse kaubanduskeskustes, lisaks kuulub portfelli Tallinnas Delta Plaza ja Sõpruse Ärimaja ning Vilniuses L3 büroohoone. E.L.L. Kinnisvarale kuulub osalus ka kolmes Tallinna hotellis. Ettevõte on alustanud Narbuto 5 büroohoone arendusega Vilniuses ning teeb eeltööd Spice Home keskuse laienduse ja Spice ning Skanstese büroohoone arenduse käivitamiseks Riias.

Šiauliai südalinnas asuvat Saules Miestas kaubanduskeskust külastab aastas 7,35 miljonit inimest ning selle eelmise aasta netokäive oli 31 miljonit eurot. Keskus pakub head kaubavalikut ja meelelahutust: keskuses on 110 kauplust ja ligi 10 söögikohta, katusel asuvat päikeseterrassi külastab igal suvehooajal ligi pool miljonit inimest. 2007. aastal avatud keskus on Leedu esimene, kus asub kesklinna integreeritud bussiterminal. Keskuse ligi 800 parkimiskohast valdav enamus asub parkimismajas. Keskuse brutopind koos parkimiskorrustega on 50 000 m², müügipind ligi 20 000 m² ja peamised üürnikud on Rimi, New Yorker, Sportland, Reserved, Takko Fashion, Deichmann, House, Cropp town, Euronics ja Monton.

EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond, mis juhindub oportunistlikust ja väärtust lisavast investeerimisstrateegiast. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega.

EfTEN Capital AS omab alternatiivse fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. EfTEN Capitali grupi ettevõtete valitsemise alla kuulub kokku 41 ärihoonet Eestis ja Lätis, milles tegutseb üle 500 üürniku ning mille kogu turuväärtus on 320 miljonit eurot. E.L.L. Kinnisvara on Baltimaade juhtiv kinnisvaraettevõte, mis arendab ja juhib kaubanduskeskuseid, hotelle ning büroohooneid. Ettevõte omab osalusi mitmes juhtivas kaubanduskeskuses: Spice ja Spice Home kaubanduskeskused Riias, Panorama keskus Vilniuses ning Viru Keskus Tallinnas.

Lisaks omab E.L.L. Kinnisvara Tallinnas Delta Plaza ja Sõpruse Ärimaja büroohooneid ning Vilniuses L3 nimelist büroohoonet. Ettevõtte omab ka Nordic Hotel Forumi hoonet (operaatoriks OÜ Nordic Hotels) ning koos AS-iga Infortar Tallink City Hotelli ja Tallink Express Hotelli, mida opereerib Tallink Hotel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Reinsalu: omanikud peavad saama trasside eest õiglast hüvitust

18.08.2015 Tõnu Toompark

Justiitsministeeriumis toimus täna kohtumine omanike esindajatega, et arutada tehnovõrkude talumistasude kehtestamise teemal ja leida kõigile osapooltele sobiv lahendus. Ministeerium asub välja töötama talumistasusid puudutavat lahendust.

„Seadus ütleb, et tehnorajatise omanik peab maksma maaomanikule, kelle kinnisasjal tehnorajatis asub, tasu. Nii kaua, kui seadusandja ei ole nn talumistasu suurusi kindlaks määranud, tuleb igal võrguomanikul endal välja töötada määrad, mida ta maaomanikule tasub. Küsimus ongi selles, milline on õiglane tasu,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Justiitsministri sõnul on konkreetsete talumistasude määra puudumine olnud pikemat aega probleemiks, millele on lahendust otsitud. „Tänasel kohtumisel leppisime kokku, et talumistasud tuleb kehtestada kõigile maaomanikele ühetaoliselt, olenemata maa omandamise viisist. Teiseks peab tasu sisaldama kahte elementi – maamaksu ning saamatajäänud tulu kompenseerimist mõistlikus ulatuses. Milline see ulatus täpselt olema saab, on veel vaja läbi mõelda,“ märkis Reinsalu.

Kohtumisel räägiti ka sellest, et justiitsministeerium esitab septembris vabariigi valitsusele kinnitamiseks memorandumi, mille väljatöötamisse kaasatakse ka huvigrupid. Lisaks hakatakse välja töötama seadusemuudatust tehnovõrkudele talumistasude kehtestamiseks.

Samuti räägiti üürituru kitsaskohtadele lahenduse leidmisest ja lepiti kokku, et lähiajal toimub justiitsministeeriumis ümarlaud, kus seda teemat põhjalikumalt arutatakse.

Kohtumisel osalesid Omanike Keskliidu, Eesti Erametsaliidu ja Talumiskohustusega Omanike Liidu esindajad.

Kinnisvarakool on Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu liige

18.08.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolil on heameel teatada, et oleme alates 11/08/2015 Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu liige.

Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit on vabatahtliku liikmeksoleku alusel tegutsev mittetulundusühing, mis ühendab Eestis registreeritud koolitus- ja konsultatsioonifirmasid. Eesti Koolitusfirmade Liit toetab Eesti täiskasvanute koolituse arendamist ja kättesaadavuse tagamist, aitab kaasa Eesti koolitusfirmade arenguks soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamisele, esindab ja kaitseb liikmeskonna huve.

Organisatsiooni eesmärk on olla juhtiv ning ühtseid väärtusi kandev koolitus- ja konsultatsioonifirmasid liitev organisatsioon ning toetada organisatsioonide ja inimeste arengut, väärtustades kvaliteeti ja ausat konkurentsi.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistika: hoonestamata maade tehingute arv vähenes aastaga 8%

18.08.2015 Tõnu Toompark

Maa-ameti andmetel oli 2015 II kvartali hoonestamata maade tehingute arv 3414. See on aastatagusest 8% vähem.

Hoonestamata maa tehingute käive oli samal ajal 88 miljonit eurot ehk aastatagusest 119 miljonist 27% vähem.

Hoonestatud maa tehingute arv seevastu püsib aastatagusel tasemel. 2015 II kvartalis sõlmiti maa-ameti andmetel hoonestatud maadega 1911 tehingut ehk aastatagusest 3% vähem.

Hoonestatud maade tehingute käive oli 2015 II kvartalis 216 miljonit eurot. See teeb aastaseks kasvuks 26%.

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestatud maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Eesti suurima büroohoone I etapp läheb maksma ligi 20 miljonit

17.08.2015 Tõnu Toompark

Mainor Ülemiste poolt Ülemiste City ärilinnakusse rajatava Eesti suurima büroohoone Öpiku maja esimese etapi ehituse eelarve on 19,5 miljonit eurot, millest 70% ehk 13,65 miljonit finantseerib Nordea Pank.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul saab Eesti astronoomiakoolkonna ühe rajaja Ernst Julius Öpiku järgi nimetatud 44 000-ruutmeetrise brutopinnaga paaristornist Eesti suurim kontorihoone ning eile allkirjastatud lepingut puudutav esimene 22 000-ruutmeetrine hooneosa valmib juba järgmisel aastal. “Suursugune Öpiku maja saab olema keskseks hooneks Ülemiste Citysse loodavale Öpiku kvartalile, kus lisaks restaureeritakse lähiaastatel ka vanad tehasehooned moodsateks äripindadeks ja ehitatakse juurde mahukas parkimismaja,” kirjeldas Nõlvak ärilinnaku laienemist ja lisas, et Öpiku maja teist hooneetappi on kavas ehitama hakata juba järgmisel aastal.

Lennujaama, Ülemiste järve, mere ja Tallinna vanalinna vaadetega Öpiku maja esimese torni 13 korrusel saab olema üle 14 000 ruutmeetri büroopinda. 1365-ruutmeetriseid tüüpkorruseid saab kasutada ühe suure büroona või jagatuna eraldiseisvateks väiksemateks kontoriteks. Lisaks on Öpiku majja planeeritud seminarikeskus ning hoone esimesel korrusel saab olema avar fuajee ja kohvik. Maa-alusele korrusele on planeeritud parkimismaja ja jalgrattaparkla.

Öpiku maja on projekteeritud Agabus Arhitektid ja Architect 11 koostöös vastama B-energiaklassi ja LEED Gold sertifikaadi nõuetele. Ehituse peatöövõtja on Merko Ehitus Eesti. Öpiku maja on järjekorranumbrilt 16. ehitatav või renoveeritav hoone Ülemiste City linnakus, mida arendatakse eesmärgiga tuua Eestise tippfirmasid ja rahvusvahelisi spetsialiste ja aidata seeläbi kaasa Eesti majanduse arengule. Ülemiste City investeerib regulaarselt linnaku edendamisse, sealsesse rohelusse ja heakorda ning suurendab linnakus tegutsevate töötajate ja ettevõtete jaoks vajalike teenuste hulka.

Ülemiste City on Tallinna lennujaama kõrval asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud Baltimaade suurim teadmistel põhinev ärilinnak. 36 hektaril on välja ehitatud 91 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, kus ligi 300 ettevõttes töötab täna juba 6000 inimest. Arendajate nõukogud on heaks kiitnud veel 65 000 m2 kontoripinna ehitamise. 2025. aastaks plaanitakse rajada kokku 300 000 ruutmeetrit büroopinda, 125 000 ruutmeetrit kortereid, spordikompleks, kultuurikeskus, pargid ja kohvikud. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Nordecon sõlmis lepingu Arsenali Keskuse ehitamiseks Põhja-Tallinnasse

17.08.2015 Tõnu Toompark

Nordecon sõlmis lepingu Arsenali Keskuse ehitamiseks Põhja-Tallinnasse

Nordecon AS sõlmis Arsenal Centre OÜ-ga lepingu Arsenali Keskuse ehitamiseks Põhja-Tallinnasse Erika ja Tööstuse tänava nurgale. Tsaariaegsetesse punastest tellistest tehasehoonetesse rajatava kaubandus- ja ärikeskuse ehituse maksumuseks on ligikaudu seitse miljonit eurot.

„Meeldiv on teatada mahukast ehituslepingust, mille tulemusel saab Tallinna perspektiivikas arengupiirkond juurde uued kvaliteetsed kaubandus- ja teeninduspinnad ning seejuures saab taas hing sisse puhutud vanadele väärikatele tööstushoonetele,“ lausus Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur. „Olemasolevate hoonete välisilme korrastatakse ning keskuse siseruumidesse jäävad ajaloolised fassaadid tehakse korda.“

Arsenal Centre OÜ juhataja Aadu Oja ütles, et Arsenali keskuse arenduse esimeses etapis valmib ligemale 15 000 ruutmeetrit büroo- ja kaubanduspindu, kus asuvad praeguste plaanide kohaselt tegutsema 35 poodi ja teenusepakkujat ning viis kohvikut ja restorani. „Üheks ankurrentnikuks on Arsenali Keskuses Selveri supermarket. Kuna Põhja-Tallinnas pole veel palju tänapäevastele nõuetele vastavat kaubandus- ja teeninduspinda, siis teiste rentnike leidmine uude keskusse raske ei ole.“

12 kuud kestva ehitusaja jooksul lahendatakse olemasoleva kolme hoone sulatamine ühtseks kaubanduskeskuseks. Hooned liidetakse üheks ning hoonete vaheline ala tõstetakse kaubanduskeskuse pealseks konteinerhaljastusega parkmaastikuks, mille ääres on kohvikud ning pääsud büroodesse. Hoonete vaheline uus kaubanduspind tõstetakse olemasolevast maapinnast kõrgemale, ühendades kõikide I korruse siseruumide pinnad samal kõrgusel.

Erika tänava poolne hoonemaht on kolmekordne. Esimesel korrusel paiknevad kaubanduspinnad ja bürood, teisele ja kolmandale korrusele on planeeritud büroopinnad ja hoonet teenindavad tehnoloogilised ruumid. Tööstuse tänava äärne hoonemaht on ühekordne kaubanduspind.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvarauudised iga päev koju kätte

17.08.2015 Tõnu Toompark

Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress allpool kirja.

[subscribe2]

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Korteriühistutele pakutakse mahukat rekonstrueerimistoetust

17.08.2015 Getter Orusalu

Korteriühistutel on võimalik taotleda toetust oma kodumaja rekonstrueerimiseks. Lisaks väiksematele küttearvetele ja hoone eluea pikenemisele tõstab see ka kinnisvara hinda.

Märtsi lõpus jõustus korterelamute rekonstrueerimise toetuse määrus, mille kohaselt korteriühistutel ja kohalikel omavalitsustel on võimalik saada korterelamute kordategemiseks ja energiakulude vähendamiseks senisest suuremat riiklikku tuge. Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse maht on 102 miljonit eurot. Toetus on mõeldud enne 1993. aastat ehitatud korterelamutele, kus on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse omandis. Majas peab olema vähemalt kolm korterit.

Alustada tuleb energiaauditist

Korteriühistud kiirustama siiski ei pea, sest hinnanguliselt saab rekonstrueerida umbes 1000 korterelamut ja taotlusi võetakse vastu 2020. aastani. Enne KredExi poole pöördumist tuleb tellida ka energiaaudit ja -märgis ning küsida pangast esialgsete laenutingimuste kohta. Seejärel saab ühistu üldkoosolekul võtta vastu otsused rekonstrueerimiseks ja laenu taotlemiseks. Kui ühiselt leitakse, et tahetakse rekonstrueerimisega edasi minna, saab juba tellida ehitusprojekti ja taotleda ehitusloa.

KredExist rõhutatakse, et toetuse abil vähenevad hoone küttekulud, pikeneb selle eluiga ning paraneb üldine elukeskkond. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on näiteks välja toonud, et kui praegu maksab üks perekond kütte eest keskmiselt100 eurot kuus, siis põhjaliku rekonstrueerimise tulemusel võib küttearve vähenda umbes 50 euroni.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu ütleb, et ühest malli siin siiski pole. „Keskmist maja pole olemas, rahaline kokkuhoid oleneb väga palju suurusest, hoone tehnilisest seisukorrast ja sellest, milliseid töid ja millise kvaliteediga on varem tehtud,“ räägib ta. Mahukamate projektide puhul nõustab ühistuid ehitustehnilistes küsimustes tehniline konsultant, kes aitab läbi viia ka projekteerimis- ja ehitushanked.

Korteri väärtus tõuseb

Paljud inimesed pelgavad laenu kui sellist, ent pikemas perspektiivis tasub maja kordategemine end ära just energiatõhususe suurenemise ning hoone eluea pikenemise tõttu. Lisaks viitab Reinsalu ka EL-i hoonete energiatõhususe direktiivile, mille kohaselt peavad pärast 31. detsembrit 2020 kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. „Hinnavahe võib kasvõi Mustamäel samal tänaval olla väga suur. Kui üks on rekonstrueerimata elamu, mis ehitatud 1960. aastatel, ja teine on uusehitus, siis on juba praegu nende korterite hinnavahe ligikaudu 25%. On raske isegi prognoosida, mis see vahe on pärast aastat 2020,“ arutleb ta.

Rekonstrueerimistööde toetust hakatakse andma kolmes osakaalus: 15%, 25% ja 40% tööde maksumusest, sõltuvalt saavutatavast energiatõhusustasemest ja töödest. Erandina on Ida-Virumaal paiknevate korterelamute toetuse määr tulenevalt selle regiooni elamute mahust ning seisukorrast 10% võrra kõrgem. Reinsalu ütleb, et sealkandis on küsimuseks ka teadlikkuse suurendamine, et korteriomanikel oleksid selged kõik põhjused, miks on kasulik oma maja korda teha.

Suuremast toetusest on abi ka sel põhjusel, et keskmine sissetulek on seal Eesti keskmisest märgatavalt madalam. „Levinud argument on, et kuna Ida-Virumaal on küttehinnad nii väiksed, siis pole mõtet rekonstrueerimise jutuga sinna minnagi. Kui aga süveneda, siis ilmneb, et Narvas on muust Eestist madalamad soojuse hinnad, kuid näiteks Jõhvis, Sillamäel või Kohtla-Järvel on hinnad suhteliselt samad mis mujal Eestis,“ sõnab Reinsalu.

Ventilatsioon vähendab terviseriske

Toetusmääradel on ka eri nõuded. Näiteks 40% toetuse saamiseks peab ehitustööde tulemusel energiatõhususarvu klass olema vähemalt C. See näit on ka uusarenduse puhul miinimumnõue. Üks aspekt, millele vanemates hoonetes pole tähelepanu pööratud, on sisekliima. Sel põhjusel on toetuste puhul kohustuslik ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine. See võib tunduda lihtsalt lisakuluna, kuid tegelikult vähendab see tunduvalt majaelanike terviseriske.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Positiivsed tööturu arengud jätkusid II kvartalis

17.08.2015 Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel jätkus käesoleva aasta II kvartalis mõõdukas hõive kasv ning töötus püsis eelmise kvartali tasemel ehk 6,5% juures.

Majanduskasvu kiirenedes pöördus tööviljakus taas tõusule, kuid jääb palgakasvule endiselt alla, vähendades ettevõtete konkurentsivõimet.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel aeglustus hõivatute arvu kasv II kvartalis 1,7%ni I kvartali 2,9%lt. Peamiselt suurenes just osaajaga töötavate inimeste arv. Töötajate arvu kasv ei saanud tagasihoidlikku majanduskasvu arvestades olla laiapõhjaline. Sellele viitavad ka maksu- ja tolliameti andmed, mille kohaselt oli kiirem deklareeritud töötajate arvu kasv just ekspordis edukates sektorites (nt puidutöötlemises) ning sisetarbimisele orienteeritud tegevusaladel nagu jaekaubandus ning majutus ja toitlustus.

Samal ajal langes registreeritud töötajate arv põllumajanduses, energeetikas ning kinnisvara-alases tegevuses. Osaliselt võib statistikas avalduva hõive kasvu taga olla ettevõtetele eelmise aasta juulist kehtestatud töötajate registreerimise kohustus, mis aitab vähendada mitteametlikult töötavate inimeste arvu.

Lähikvartalitel võib oodata hõive kasvu edasist aeglustumist või isegi peatumist ning töötuse määra püsimist praegusel tasemel, sest taandub välja töötajate registri mõju ning suhteliselt madala majandusaktiivsuse tõttu väheneb vajadus täiendava tööjõu järele. Lisaks suurendab tööturu pingeid tööealise elanikkonna vähenemine ligikaudu kaheksa tuhande võrra aastas ning juba suhteliselt kõrgele tõusnud hõive määr ehk töötavate inimeste suhe tööealisse elanikkonda.

Eesti viimase nelja kvartali hõive määr oli 64%, mis on oluliselt kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine 57,7%, kuid jääb veel alla Rootsile ja Hollandile, kus see on 65-66% juures. Nendes riikides on suurem osaajaga töötamine, mis Eestis ei ole eriti populaarne.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Üürileandja ABC: mida teha, kui ise ei taha üürikorteri haldamisega vaeva näha?

17.08.2015 Tõnu Toompark

Üürikorteri omanik peab mõtlema, kas tal on aega ja tahtmist väljaüüritava korteri igapäevase haldamisega tegeleda. Äkki on mõistlik leida mõni teenusepakkuja, kes korraldab tegevused, mis on suunatud madala vakantsuse hoidmisele ja optimaalse üüritulu teenimisele.

Loomulikult ohverdab üürileandja sellise teenuse tellimisel osa oma tootlusest, mille ta maksab haldus- või valitsemisteenuse pakkujale.

Professionaalne valitseja aitab tootlust tõsta

Professionaalse üürikorterite valitseja kasutamise poolt räägib tema tõenäoline võimekus hoida korteris madalat vakantsust ja seeläbi kaotatud tootlus tagasi võita. Lisaks kombineerivad professionaalsed üürikorterite valitsejad lühiajalist ja pikaajalist väljaüürimist. See võimaldab turismihooaja tipus teenida kõrgemat üürihinda.

Üürikorteri omanik peab arvestama, et ükski üürikorterite valitseja ei anna garantiid kindla tootluse määra või rahasumma osas, mis üürikorteri omanik tulevikus teenib. Lühiajalise või pikaajalise üüri nõudlus sõltub turutrendidest ja veel sajast pisiasjast, mille prognoosimine on liiga keeruline, et keegi julgeks seda teha.

Nii peab üürileandja tegema valiku oma vaba aja ja iseseisva töö ja vaevanägemisega teenitava võimaliku lisakasumi vahel.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

KV.EE: Harjumaal otsib ostjat 2905 maatükki

16.08.2015 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti juulis Harjumaal müügiks 2905 maatükki ehk aastatagusest 6% enam.

Harjumaa maade müügipakkumiste keskmine ruutmeetrihind on aastaga vähenenud 43 eurole. See teeb pakkumiste arvu vähenemiseks 21%.

Maade müügipakkumiste keskmise pakkumishinna vähenemise taga on eelkõige maade müügipakkumiste arvu kasv Tallinnast kaugemal asuvates valdades. Sealsed odavamad hinnad kukutavad kogu Harjumaa keskmist hinnataset.

Tallinnas kui kinnisvaraturu kalleimas piirkonnas pakuti juulis portaalis KV.EE müügiks 502 maatükki keskmise hinnaga 138 €/m². Pakkumiste arv vähenes aastaga Tallinnas 1% ja keskmine hind kasva 1% võrra.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maa müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Maa müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	07/2014	07/2015	Muutus, %	07/2014	07/2015	Muutus, %
Anija vald		22	NA			NA
Harku vald	518	505	-3%	21	23	5%
Jõelähtme vald	142	175	23%	18	15	-18%
Keila	30	37	23%	38	38	0%
Keila vald	143	194	36%	20	17	-14%
Kernu vald	40	18	-55%		7	NA
Kiili vald	34	57	68%	19	13	-35%
Kose vald	63	86	37%	9	14	59%
Kuusalu vald	138	102	-26%		9	NA
Maardu	109	101	-7%	35	34	-3%
Padise vald	51	61	20%	2	2	5%
Paldiski	73	89	22%	13	17	31%
Raasiku vald	48	39	-19%	12	10	-21%
Rae vald	323	315	-2%	55	30	-45%
Saku vald	158	150	-5%	14	16	18%
Saue	18	24	33%	42	45	7%
Saue vald	167	205	23%	27	21	-20%
Tallinn	506	502	-1%	136	138	1%
Vasalemma vald	15		NA	2		NA
Viimsi vald	156	222	42%	55	52	-6%

Eesti	4 914	5 247	7%	39	33	-16%
Harjumaa	2 732	2 905	6%	54	43	-21%
Narva	32	51	59%	45	49	9%
Pärnu	123	110	-11%	96	85	-11%
Tartu	136	230	69%	35	41	15%

Merko: Aktsiakapitali vähendamise registreerimine Äriregistris ja väljamaksed

16.08.2015 Tõnu Toompark

14. augustil 2015 kanti äriregistrisse ASi Merko Ehitus aktsiakapitali vähendamine 29. aprillil 2015 toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel.

Aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel otsustati vähendada AS Merko Ehitus aktsiakapitali 4 071 000 euro võrra (0,23 eurot aktsia kohta), summalt 12 000 000 eurot summani 7 929 000 eurot. Aktsiakapitali vähendatakse aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel ning vähendamise tulemusena väheneb aktsia arvestuslik väärtus 0,677966 eurolt 0,447966 euroni, aktsiate arv jääb samaks so 17 000 000 aktsiat.

Aktsiakapitali vähendamine summas 4 071 000 eurot (0,23 eurot aktsia kohta) makstakse välja aktsionäridele 16. novembril 2015.

Aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamisest tulenevate väljamaksete saamiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeriti 22. mail 2015.a. kella 23:59 seisuga.

Pikaajaline töötus on oluliselt vähenenud

16.08.2015 Tõnu Toompark

Töötuse määr oli 2015. aasta II kvartalis 6,5% ning tööhõive määr 65,1%, teatab Statistikaamet. Eelnevate aastate II kvartalitega võrreldes langes pikaajaliste töötute arv esmakordselt peale majanduskriisi alla 20 000.

Töötute arv võrreldes I kvartaliga praktiliselt ei muutunud ning oli II kvartalis hinnanguliselt 44 400. Võrreldes 2014. aasta II kvartaliga vähenes töötute arv hinnanguliselt 3000 võrra. Kuna lühikest aega töökohata olnute arv eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes siiski pisut kasvas, siis seda suurem roll oli pikaajaliste töötute arvu vähenemisel. Suurima vaesusriskiga töötuteks saabki pidada pikaajalisi ehk vähemalt 12 kuud tööd otsinud inimesi. Kui inimene on pikka aega töötu, devalveerub tema senise töö ja haridustee käigus omandatud inimkapital ja tal võib kaduda harjumus tööd teha. Ka võivad tööandjad pikaajaliste töötute töövõimekuse suhtes küllaltki skeptilised olla. Hinnanguliselt oli 2015. aasta II kvartalis enam kui 12 kuud tööd otsinuid 19 200.

Kui töötust iseloomustas mõõdukas vähenemistrend, siis hõivet mõõdukas kasvutrend. Hõivemäär tõusis nii 2014. aasta II kvartali kui ka käesoleva aasta I kvartaliga võrreldes enam kui 1 protsendipunkti võrra ning oli 2015. aasta II kvartalis 65,1%. Hõivatute arv kasvas hinnanguliselt 640 000-ni. Hõivatute arvu kasvu ei põhjustanud ainult töötuse vähenemine, vaid ka aktiivsuse kasv tööturul. Suurima panuse aktiivsuse kasvu tööturul on andnud noored. 2015. aasta II kvartalis kasvas 15–24-aastaste tööhõive määr võrreldes 2014. aasta II kvartaliga ligi 5 protsendipunkti ja ulatus 44%-ni. Oma osa oli kasvus sellel, et suurenes pisut sellises vanuses noorte osatähtsus, kes suurema tõenäosusega tööturule siirduvad. Võib öelda, et noorte aktiivsuse tõus kompenseeris nende üldarvu vähenemist.

2015. aasta II kvartalis oli võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga potentsiaalseid tööturul osalejaid (15–74 aastased) hinnanguliselt üle 7000 vähem. 2015. aasta I kvartalis sai tõdeda, et kvartaalses lõikes oli tööjõus osalemise määr viimase 15 aasta kõrgeim. Sama kehtis ka 2015. aasta II kvartali kohta, kus 15–74 aastaste tööjõus osalemise määr oli napilt alla 70%. Teisisõnu, 69,6% tööealisest elanikkonnast oli tööturul aktiivne kas töötades või otsides tööd. Kasvanud aktiivsus aitas tööealise elanikkonna arvu vähenemise mõju kahandada. Enamgi veel – võrreldes 2014. aasta II kvartaliga kasvas tööturul aktiivsete arv hinnanguliselt samas mahus (üle 7000) kui toimus tööealiste arvu vähenemine.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.

Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Palga ja tootlikkuse kooskõla teises kvartalis paranes

14.08.2015 Eesti Pank

Statistikaameti hinnangu kohaselt kasvas hõive 2015. aasta teises kvartalis 1,7% ja töötuse määr oli 6,5%.

Hooajalisi tegureid arvestades oli hõivatuid rohkem kui aasta esimeses kvartalis, peamiselt tänu tööstussektorile. Ekspordi kesisel kasvul ei ole seega tööhõivestatistikale seni märgatavat mõju olnud.

Töötuse määr jäi selle aasta teises kvartalis umbes samale tasemele nagu esimeses kvartalis. Tavaliselt on tööpuudus tänu hooajalistele teguritele kevadkuudel väiksem kui talvel, mis tähendab, et hooajalisi tegureid arvesse võttes töötus kasvas. Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu järgi oli selle taga asjaolu, et tööturul osales varasemast suurem osa tööealisi.

Töötukassa andmed registreeritud töötuse kohta annavad olukorrast veidi vähem optimistliku pildi kui varem. Kuigi registreeritud töötute arv aasta võrdluses veel kahaneb, siis kuises võrdluses hakkas nende arv juunis ja juulis suurenema. Aastataguse ajaga võrreldes registreeritakse iga kuu uusi töötuid rohkem ning registrist lahkub vähem inimesi, kes on leidnud töökoha.

Statistikaameti 1,9% suurust majanduskasvu kiirhinnangut arvestades tööviljakuse vähenemine teises kvartalis pidurdus. Maksu- ja tolliameti andmetel aeglustus samal ajal keskmise maksustatud palgaväljamakse kasv. See viitab kaua aega tugevana püsinud palgasurve leevenemisele. Palgafondi osakaal SKPs küll suurenes, kuid märksa aeglasemalt kui veel eelmises kvartalis.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uus Maa turuülevaade 07-2015

14.08.2015 Tõnu Toompark

Juuli tõestas taaskord, et suvi pole enam aeg, mil kinnisvaraturg vaikseks jääb.

Ja kui käesoleval aastal võiks kõik ilma „süüks“ ajada, siis samamoodi oli juuli aktiivne ka möödunud aastatel, mil sama periood oli väga päikeseline ja kuum.

Ostukäitumise taga on kindlasti ühelt poolt aktiivne turg, aga teisalt ka fakt, et inimesed on palju liikuvamad ning ei lähe puhkuse ajaks enam nii tihti vaid ühte kohta aega veetma. Seetõttu leitakse aega ka kinnisvaraga tutvumiseks ja ostuotsuste tegemiseks.
Maa-ameti andmeil toimus juulis 4098 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 5,7% enam kui juunis. Võrreldes 2014. aasta juuliga kasvas tehinguaktiivsus aga 12,3%.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Tallinna kinnisvaraturg oli juulis keskmisest aktiivsem. Maa-ameti andmetel leidis aset 1069 ostu-müügitehingut, mis võrreldes juuniga on 9,2% ja aastaga 18,3% enam.

Kasv tuli peamiselt korteriturult, sest üsna palju toimub uute korterite asjaõiguslepingute sõlmimisi. Seetõttu toimus 741 korteri ostu-müügitehingut (juunis 674), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1422 eurot. Hinnatasemele see siiski suurt mõju ei avaldanud ning kuuga toimus hoopis väike, 0,6% langus. Aastaga kasvas hinnatase siiski 5,7%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1433 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -11,9%* ja aastaga +12,6%*.
Kadriorg: 2273 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +6% ja aastaga +7,5%.
Kalamaja: 1795 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -1,1% ja aastaga +19%*.
Kesklinn: 1957 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +0,1% ja aastaga -10%*.
Kristiine: 1383 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -9,5% ja aastaga -12,6%*.
Lasnamäe: 1235 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +1,5% ja aastaga +8,3%.
Mustamäe: 1332 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +1,8% ja aastaga +5,5%.
Nõmme: 1483 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +14,3%* ja aastaga +16,8%*.
Pirita: 1545 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -6,2% ja aastaga -7%.
Põhja-Tallinn: 1429 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +1,4% ja aastaga +23,8%*.
Vanalinn: 2428 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +1,4% ja aastaga -7,1%.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Allikas: Maa-amet

Eramuturul suuri üllatusi pole ning seis on stabiilne. Juulis müüdi 36 maja ning suvilat (juunis samuti 36) ja elamukrunte 14 (juunis 19).

Tartu

Tartu kinnisvaraturul sündis juulikuus majandussurutise-järgne tehinguterekord. Maa-ameti andmetel müüdi 231 objekti, mis on juunist 13,2% enam ning aastatagusest juulist lausa 30,5% rohkem.

Kasv tuli eelkõige korteriturult, sest nii uusarenduste kui ka väiksemate korterite järelturg on küllalt aktiivne. Nii müüdigi 187 korterit (juunis 145), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1192 eurot. Võrreldes juuniga kasvas hinnatase 3,6% ja aastaga 1,7%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 9 (juunis 16) ja hoonestamata elamumaakrunte 3 (juunis 5).

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa kinnisvaraturg oli juulis taas tavapärasel tasemel. Maa-ameti andmetel toimus 327 ostu-müügitehingut, mis on juunist 11,6% enam. Möödunud aasta juuliga võrreldes jäi tehinguaktiivsus sisuliselt samale tasemele, langedes 0,3%.

Ka korteriturud maakonna tähtsamates linnades olid äärmiselt tavapärased. Narvas müüdi 52 korterit (juunis 46), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks oli 416 eurot. Võrreldes juuniga langes hinnatase 10,5% ning aastaga 10,9%.

Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järvel müüdi 61 korterit (juunis 58), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 77 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 19,8%, siis aastaga kasvas see 20,3%. Nagu juba tavapäraseks saanud, mainigem ära, et antud linna kinnisvaraturg on sõltuvalt hoone asukohast väga kontrasnte, mille tõttu on suured tõusu- ja langusprotsendid tavapärased.

Allikas: Maa-amet

Jõhvis müüdi 18 korterit (juunis 11), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 237 eurot. Kui juuniga võrreldes kasvas hinnatase 6,1%, siis aastaga langes see 23,8%. Samas müüdi ka 5 eramut ja suvilat (juunis 7) ning 2 elamumaakrunti.

Pärnu

Juulis jätkas Pärnu kinnisvaraturg tõusulainel ning saavutas ka majandussurutise-järgse rekordi. Maa-ameti andmetel toimus 120 ostu-müügitehingut, mis on juunist 18,8% ja möödunud aasta juulist 26,3% enam.

Tõus tuli just korteriturult, kus toimus 85 ostu-müügitehingut (juunis 63), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 732 eurot. Kuna keskmisest enam müüdi odavamaid kortereid, langes hinnatase kuuga 20,3%. Kuna aga aasta tagasi oli Pärnu korterite hinnatase veel oluliselt madalam, siis kasvas see 12 kuuga hoopis 1,6%.

Allikas: Maa-amet
Eramuid müüdi 5 (juunis 9) ning hoonestamata elamukrunte 3 (juunis 14).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg tiksus juulikuus keskmisel, tavapärasel tasemel. Maa-ameti andmetel toimus 31 ostu-müügitehingut. Juunis oli vastav number 33 ja 2014. aasta juulis samuti 33.

Kortereid müüdi 19 (juunis samuti 19), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 572 eurot. Võrreldes juuniga kasvas hinnatase 27,2 eurot ja aastaga 8,1%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 11 (juunis 7).

Rakvere

Juuli möödus Rakveres äärmiselt töiselt, toimus suisa 41 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on kriisijärgselt kõrgeim tulemus. Juunis oli vastav number maa-ameti andmetel 34 ja mullu juulis 35.

Kortereid müüdi 30 (juunis 27) ja nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 459 eurot. Võrreldes juuniga langes hinnatase 19,2% ja aastaga 21,8%. Tõsi, ka siin kehtib väikese turu reegel, kus igal tehingul on statistikas suur kaal. Seega pole säärased protsendid veel trendinäitajad.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 7 (juunis 3) ning hoonestamata elamumaakrunte 2 (juunis 1).

Kuressaare

Maa-ameti andmetel toimus Kuressaares juulikuu jooksul 17 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on keskmisest mõneti väiksem tulemus. Nii juunis kui ka möödunud aasta juulis oli vastav number 19.

Kortereid müüdi 12 (juunis 10) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 622 eurot. Kui juuniga võrreldes langes hinnatase 7,2%, siis aastaga 5,5%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 2 (juunis 3).

Haapsalu

Haapsalus toimus juulis maa-ameti andmeil 58 kinnisvara ostu-müügitehingut, millest, nagu juba viimased kolm kuud, olid suurem osa hoonestusõiguste seadmised. Juunis oli vastav number 58 ja möödunud aasta juulis 17.

Kortereid müüdi 24 (juunis 19), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 447 eurot. Võrreldes juuniga langes hinnatase 16,9% ning aastaga 5,9%.

Allikas: Maa-amet