Kinnisvarakool: Koolitus Kinnisvara ABC toimub 19-22/01/2015

Kinnisvara ABC: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko SulaKinnisvarakoolis toimub 19-22/01/2015 koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolitust viivad läbi meie parimad lektorid Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Koolitus Kinnisvara ABC on suunatud maakleritele, kes soovivad meelde tuletada kinnisvaraäri põhiolemust ja saada värske ülevaade kinnisvaraturul toimuvast. Kuid samuti on koolitus Kinnisvara ABC suunatud eraisikutele, kes soovivad kinnisvaraturul teha ostu-müügitehinguid ja/või kinnisvara välja üürida.

Kinnisvara ABC on mõeldud just Sulle juhul kui soovid ülevaadet kinnisvaraturust ja arengusuundadest, soovid teadmisi kinnisvaraalasest seadusandlusest, pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest. Samuti annab koolitus baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst ning infot kuidas teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Koolitus „Kinnisvara ABC“ toimub neljal päeval 19-22/01/2015 kell 16.00-19.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tartu linnavalitsus ei soovita osta korterit Pallase pst 25 majja

TartuTartu linnavalitsus ei soovita inimestel soetada korterit rekonstrueeritavasse Ihaste hotelli, kuna neile ei saa hiljem väljastada kasutusluba korterina kasutamiseks.

Aasta algusest vahendab kinnisvarabüroo uute väikekorterite müüki Ihaste Pallase korterhotellis. Linnavalitsus on aga Pallase pst 25 asuvale hotellihoonele väljastanud projekteerimistingimused, mis lubavad hoone rekonstrueerida senise kasutusotstarbega st hotellina kasutamiseks.

Linnavalitsusel on alust arvata, et käesoleval juhul on teadlikult esitatud ehitusprojektis valeandmeid hoone tulevase kasutusotstarbe suhtes ning hotelli rekonstrueerimise asemel kavandatakse kinnistule hoopis korterelamut. Kuna kinnistu asub väikeelamute maal, on suuremahulise korterelamu rajamine sellesse piirkonda võimalik vaid detailplaneeringu menetluse kaudu.

Praeguse dokumentatsiooni alusel rekonstrueeritavasse majja korterit ostes ei ole selle omanikul hiljem võimalik oma korterile kasutusluba saada.

Valeandmete esitamise tõttu on linn algatanud Pallase pst 25 väljaantud ehitusloa kehtetuks tunnistamise menetluse.

Linnavalitsus saatis märgukirja ka Notarite Kojale, et korteriostu vormistades selgitaks notar olukorda potentsiaalsele ostjale.

Tartu linn annab restaureerimistoetust

TartuTartu Linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistus kutsub taotlejaid infotunnile 26. jaanuaril kell 17 ning ootab restaureerimistoetuse taotlusi hiljemalt 1. märtsiks.

26. jaanuaril kell 17 toimub linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnas (Küüni 5, ruum 326) restaureerimistoetuse teemaline infotund, milles selgitatakse toetuse jagamise tingimusi ning antakse nõu taotluse esitamisega seotud küsimustes (milliseid lisamaterjale tuleb koos taotlusega esitada).

Restaureerimistoetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste teenistusele (Küüni 5 III korrus tuba 320, vastuvõtuajad E 15-18 ja K 8-10, telefon 7361 317) hiljemalt 1. märtsiks 2015. Avalduse vorm on olemas nii Tartu linna kodulehel kui ka arhitektuuri ja ehituse osakonnas. Avaldusele tuleb lisada vähemalt kaks hinnapakkumist teostatavate restaureerimistööde kohta ja fotod restaureeritavate detailide kohta. Taastamis- või asendustööde puhul tuleb avaldusele lisada ka valmistatavate detailide tööjoonised (sellekohase infoga saab tutvuda www.tartu.ee/aeo asjaajamisjuhiste rubriigis).

Kõigil taotlejatel palume kindlasti eelnevalt tutvuda restaureerimistoetusi puudutava infoga linna kodulehel, kust leiab ka taotluse vormi: http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=2&page_id=1836.

Tartu linn jagab restaureerimistoetusi juba 14. aastat. Restaureerimistoetust on võimalik taotleda miljööväärtusega hoonestusaladel asuvate või miljööväärtusega üksikobjektidena kaitse all olevate enne 1944. aastat ehitatud ehitiste arhitektuursete originaaldetailide restaureerimiseks ja taastamiseks. Arhitektuursed detailid, mille restaureerimistööde jaoks toetust antakse, on: aknad, välisuksed, nende piirdelauad, luugid, fassaadikaunistused, varikatused, verandad, rõdud, trepid, katusetornid, erkerid, dekoratiivsed piirdeaiad jms. Toetusobjektiks ei ole interjööridetailid, katuse- ja fassaadikatted, hooldustööd jms.

2015. aastaks on Tartu linn eraldanud restaureerimistoetusteks 32 000 eurot. Toetuse määr, s.o mitu protsenti töö kuludest linn toetusega hüvitab, kujuneb 1. märtsiks esitatud nõuetekohaste taotlustega küsitud kogusumma ja linnavalitsuse eraldatud toetussumma vahekorras. Seejuures on kõrgeim võimalik toetuse määr 50% töö kuludest ning suurim võimalik toetussumma 3 200 eurot. Töö peab üldjuhul valmis saama käesoleva aasta oktoobriks, toetus makstakse välja pärast lõpparuande kinnitamist.

Pealinn.ee: Koduomanikud peavad sõbraks saadet “Kodutunne” ja kiusajaks valitsust

PealinnEesti Omanike Keskliit peab lõppenud aasta suurimaks koduomaniku sõbraks telesaadet “Kodutunne” ja kiusajaks valitsust.

Pühapäeval peetaval viiendal koduomanike kongressil autasustab liit koduomaniku sõbra tiitliga telesaatet “Kodutunne”, mis võitis teisipäeval lõppenud rahvahääletuse, teatas omanike keskliit BNS-ile.

Keskliidu juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul annab telesaade paljudele vähekindlustatud peredele võimaluse säilitada oma kodu ning muuta see paigaks, kus pereliikmetel on tõeline oma kodu tunne.

Koduomaniku kiusaja tiitli pälvis valitsus, kes ei ole suutnud täita kinnisvaraomanike ootusi, tõstes oluliselt gaasiaktsiisi, kaotades kergele kütteõlile ettenähtud aktsiisisoodustuse ning ei ole vaatamata riigikohtu otsusele astunud samme õiglaste tehnovõrkude ja -rajatiste talumistasude kehtestamiseks.

Varasemalt on koduomaniku sõbra tiitli saanud maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis, konkurentsiameti juhti Märt Otsa, Rae, Jõgeva ja Harku vallad, õiguskantslerid Indrek Teder ja Allar Jõks ning Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu esindajaid. Kiusaja tiitli on varasemalt saanud Eesti Gaas, Tallinna Vesi, Eesti Energia, Euroopa Liidu kliimapoliitika ning puuküürnikud.

Kongressi avab liidu patroon president Arnold Rüütel ja esinevad liidu esimees Priidu Pärna, kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark, KredEx-i energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk, Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.

Vastu võetakse koduomanike manifest ning autasustatakse ka “Energiasäästliku Kauni Kodu 2014” laureaate.

Pühapäeval peetaval viiendal koduomanike kongressil autasustab liit koduomaniku sõbra tiitliga telesaatet “Kodutunne”, mis võitis teisipäeval lõppenud rahvahääletuse, teatas omanike keskliit BNS-ile.

Keskliidu juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul annab telesaade paljudele vähekindlustatud peredele võimaluse säilitada oma kodu ning muuta see paigaks, kus pereliikmetel on tõeline oma kodu tunne.

Koduomaniku kiusaja tiitli pälvis valitsus, kes ei ole suutnud täita kinnisvaraomanike ootusi, tõstes oluliselt gaasiaktsiisi, kaotades kergele kütteõlile ettenähtud aktsiisisoodustuse ning ei ole vaatamata riigikohtu otsusele astunud samme õiglaste tehnovõrkude ja -rajatiste talumistasude kehtestamiseks.

Varasemalt on koduomaniku sõbra tiitli saanud maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis, konkurentsiameti juhti Märt Otsa, Rae, Jõgeva ja Harku vallad, õiguskantslerid Indrek Teder ja Allar Jõks ning Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu esindajaid. Kiusaja tiitli on varasemalt saanud Eesti Gaas, Tallinna Vesi, Eesti Energia, Euroopa Liidu kliimapoliitika ning puuküürnikud.

Kongressi avab liidu patroon president Arnold Rüütel ja esinevad liidu esimees Priidu Pärna, kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark, KredEx-i energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk, Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.

Vastu võetakse koduomanike manifest ning autasustatakse ka “Energiasäästliku Kauni Kodu 2014” laureaate.

Allikas: https://pealinn.ee/2015/01/14/koduomanikud-peavad-sobraks-saadet-kodutunne-ja-kiusajaks-valitsust/

Uus Maa turuülevaade 12-2014

Eesti

Uus MaaDetsember oli kinnisvaratehingute arvult 2014. aasta rekordkuu, mis siiski ei avaldu ainult elamispindadeturul, vaid suur arv tuli kokku ka kõigi muude sihtotstarvetega kinnisvaraobjektide müükide põhjal. Detsember oli pigem heaks sissejuhatuseks alanud aastale, mis tuleb praeguse majandussituatsiooni jätkudes pigem rahulik ja stabiilne ning turu seiskumist oodata pole.

Maa-ameti andmetel toimus kogu Eestis 4614 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on novembrist 25,6% enam. Võrreldes aastataguse detsembriga kerkis tehinguaktiivsus aga 24,2%.

Detsember oli viimaste aastate lõikes rekordiline ka tehingute rahalise kogusumma poolest, kokku müüdi kinnisvara 251,18 miljoni euro väärtuses, mis on näiteks möödunud aasta detsembrit, ehk 12 kuu keskmist tulemust esindavast kuust 36,2% enam.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Nii nagu kogu Eestis, oli detsember aktiivsem ka Tallinnas. Maa-ameti andmetel müüdi Tallinnas 1083 kinnisvaraobjekti, mis oli 2014. aasta teine tulemus. Võrreldes novembriga kasvas tehinguaktiivsus 13% ja aastaga 18,6%.

Allikas: Maa-amet

Aktiivsuse kasvule aitas kaasa eelkõige korterite müük. Detsembris läks neid kaubaks 715 (novembris 636), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1371 eurot. Võrreldes novembriga langes hinnatase 4%, kuid aastaga kasvas see 9,7%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

  • Haabersti: 1202 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +0,6% ja aastaga +0,8%.
  • Kadriorg: 2540 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +4% ja aastaga +19,9%*.
  • Kalamaja: 1867 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -1,2% ja aastaga +14,2%*.
  • Kesklinn: 1975 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +0,8% ja aastaga +6,8%.
  • Kristiine: 1422 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -5,2% ja aastaga -3,2%.
  • Lasnamäe: 1155 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -5,3% ja aastaga +6,5%.
  • Mustamäe: 1270 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +2,4% ja aastaga +7,4%.
  • Nõmme: 1323 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +18,2%* ja aastaga +21,3%*.
  • Pirita: 1581 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -7,8% ja aastaga +12%*.
  • Põhja-Tallinn: 1429 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -10,4%* ja aastaga +16,8%*.
  • Vanalinn: 2185 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -31,2%* ja aastaga -12,6%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

 

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi 29 (novembris 32) ning hoonestamata elamumaakrunte 37 (novembris 20).

Allikas: Maa-amet

Tartu

Tartu kinnisvaraturg oli detsembris rahulik. Maa-ameti andmetel toimus 143 ostu-müügitehingut, mis on aasta lõikes keskmisest madalam tulemus. Võrreldes novembriga kerkis tehinguaktiivsus 1,4% ning aastaga 9,2%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 110 ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1116 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 4,2%, siis aastaga kerkis see 4,5%. Väärib märkimist, et esimest korda pärast kinnisvaraturu absoluutset põhja ületas Annelinna korterite keskmine ruutmeetri mediaan hind tuhande euro piiri – nimelt 1035 €/m2.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 12 (novembris 11), elamukrunte ei müüdud (novembris 3).

Ida-Virumaa

Detsember oli Ida-Virumaal tehinguaktiivsuselt aasta lõikes keskmisest madalamal tasemel. Maa-ameti andmetest selgub, et üle maakonna toimus 306 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on novembrist 11,7% enam, kuid mullusest detsembrist 13,1% vähem.

Allikas: Maa-amet

Maakonna tähtsamad korteriturud näitasid pigem aastalõpule omast langustrendi. Näiteks Narvas müüdi 42 korterit (novembris 50), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 476 eurot. Võrreldes novembriga kerkis hinnatase 1,1% ja aastaga 7,2%.

Allikas: Maa-amet

Tehinguaktiivsus langes ka Kohtla-Järvel, kus detsembris müüdi 47 korterit (novembris 57), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 69 eurot. Võrreldes rekordilise novembriga langes hinnatase 52,6%, olles tagasi tavapärasel tasemel. Aastaga langes hinnatase 1,4%.

Allikas: Maa-amet

Jõhvis tehingute hulk kasvas, müüdi 15 korterit (novembris 11), mille pinnaühiku keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 212 €/m2. Võrreldes novembriga kerkis hinnatase 21,7% , kuid aastaga langes see 4,9%. Eramuid müüdi 3 (novembris 4).

Pärnu

Pärnus oli detsember kinnisvara vaatevinklist aktiivne. Maa-ameti andmeil toimus 88 ostu-müügitehingut, mis on novembrist 22,2% enam. Aastaga kerkis tehinguaktiivsus 2,3%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 55 (novembris 59), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 730 eurot. Novembriga võrreldes langes hinnatase 2,9% ja aastaga 4,9%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi 11 (novembris 6).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg tõmbas aasta lõpus hoogu maha. Maa-ameti andmetel toimus 29 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 7 tehingu võrra novembrist vähem, kuid 8 tehingu võrra mullusest detsembrist enam.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 23 (novembris 24), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 424 eurot. Võrreldes novembriga langes hind 4,4% ja aastaga 25,4%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 2 (novembris 4).

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg oli detsembris aktiivne, maa-ameti andmetel müüdi 36 kinnisvaraobjekti. Novembris oli vastav number 26 ja möödunud aasta detsembris 27.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 27 (novembris 19), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 408 eurot. Võrreldes novembriga kerkis hinnatase 5,3% samas kui aastaga langes see 15,5%.

Eramuid müüdi 2 (novembris 4).

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Kuressaare kinnisvaraturg oli aastalõpule omaselt rahulik. Maa-ameti andmeil müüdi detsembris 13 kinnisvaraobjekti, mis on novembrist kolme tehingu võrra enam, kuid viie tehingu võrra vähem kui 2014. aasta detsembris.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 10 (novembris 6), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 637 eurot. Võrreldes novembriga langes hinnatase 4,2% ja aastaga 1,1%.

Müüdi 2 eramut (novembris 1).

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Detsembrikuine Haapsalu kinnisvaraturg oli aastalõpu kohta üllatavalt aktiivne. Maa-ameti andmetest selgub, et müüdi 22 kinnisvaraobjekti, mis on novembrist 15,8% ja mullusest detsembrist suisa 69,2% enam.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 15 (novembris 12), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 477 eurot. Võrreldes novembriga kerkis hinnatase 10,1% ja aastaga 24,2%.

Kui novembris ei müüdud ühtegi eramut ja elamumaakrunti, siis detsembris müüdi 4 maja ja 1 elamukrunt.

Allikas: Maa-amet

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

Koduomaniku sõber 2014 on telesaade „Kodutunne“, kiusaja aga Vabariigi Valitsus

Eesti Omanike KeskliitKuuendat aastat järjest valib Eesti suurim kodanikuorganisatsioon Eesti Omanike Keskliit koduomanike sõpra ja kiusajat, kelleks sel aastal osutusid vastavalt: “Koduomaniku sõber 2014” on telesaade „Kodutunne“ ning “Koduomaniku kiusaja 2014” on Vabariigi Valitsus.

Sel pühapäeval, 18. jaanuaril toimuval V Koduomanike Kongressil pärjatakse Koduomaniku sõbra tiitliga telesaade „Kodutunne“, mis võitis hääletusportaalis www.petitsioon.ee eile lõppenud rahvahääletuse.

Omanike Keskliidu juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul annab telesaade „Kodutunne“ paljudele vähemkindlustatud peredele võimaluse säilitada oma kodu ning muuta see paigaks, kus pereliikmetel on see tõeline oma kodu tunne.

Koduomaniku kiusaja tiitli pälvis Vabariigi Valitsus, kes ei ole suutnud täita kinnisvaraomanike ootusi, tõstes oluliselt gaasiaktsiisi, kaotades kergele kütteõlile ettenähtud aktsiisisoodustuse ning ei ole vaatamata Riigikohtu otsusele astunud samme õiglaste tehnovõrkude ja –rajatiste talumistasude kehtestamiseks.

Varasemalt on tiitliga pärjatud Maksumaksjate liidu juhti Lasse Lehist, Konkurentsiameti juhti Märt Otsa, Rae, Jõgeva ja Harku valdasid, õiguskantsler Indrek Tederit ja Allar Jõksi ning Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu esindajaid. Kiusaja tiitli saajateks on varasemalt osutunud Eesti Gaas, Tallinna Vesi, Eesti Energia, Euroopa Liidu kliimapoliitika ning puuküürnikud.

Koduomanike Kongress toimub 18. jaanuaril algusega kell 14.00 Salme Kultuurikeskuses.

Juba viienda kongressi avab patroon president Arnold Rüütel ja esinevad Eesti Omanike Keskliidu esimees Priidu Pärna, kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark, KredEx-i energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk, Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.

Vastu võetakse Koduomanike manifest ning pärjatakse ka „Energiasäästliku Kauni Kodu 2014“ laureaate.

Koduomanikud peavad sõbraks saadet “Kodutunne” ja kiusajaks valitsust

PealinnEesti Omanike Keskliit peab lõppenud aasta suurimaks koduomaniku sõbraks telesaadet “Kodutunne” ja kiusajaks valitsust.

Pühapäeval peetaval viiendal koduomanike kongressil autasustab liit koduomaniku sõbra tiitliga telesaatet “Kodutunne”, mis võitis teisipäeval lõppenud rahvahääletuse, teatas omanike keskliit BNS-ile.

Keskliidu juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul annab telesaade paljudele vähekindlustatud peredele võimaluse säilitada oma kodu ning muuta see paigaks, kus pereliikmetel on tõeline oma kodu tunne.

Koduomaniku kiusaja tiitli pälvis valitsus, kes ei ole suutnud täita kinnisvaraomanike ootusi, tõstes oluliselt gaasiaktsiisi, kaotades kergele kütteõlile ettenähtud aktsiisisoodustuse ning ei ole vaatamata riigikohtu otsusele astunud samme õiglaste tehnovõrkude ja -rajatiste talumistasude kehtestamiseks.

Varasemalt on koduomaniku sõbra tiitli saanud maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis, konkurentsiameti juhti Märt Otsa, Rae, Jõgeva ja Harku vallad, õiguskantslerid Indrek Teder ja Allar Jõks ning Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu esindajaid. Kiusaja tiitli on varasemalt saanud Eesti Gaas, Tallinna Vesi, Eesti Energia, Euroopa Liidu kliimapoliitika ning puuküürnikud.

Kongressi avab liidu patroon president Arnold Rüütel ja esinevad liidu esimees Priidu Pärna, kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark, KredEx-i energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk, Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.

Vastu võetakse koduomanike manifest ning autasustatakse ka “Energiasäästliku Kauni Kodu 2014” laureaate.

http://www.pealinn.ee/pere-ja-kodu/koduomanikud-peavad-sobraks-saadet-kodutunne-ja-kiusajaks-valitsust-n29217

 

Kinnisvaraturu ülevaade: detsember 2014

Domus KinnisvaraDetsembrikuu oli 2014. aasta tehingute rohkeim kuu. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati eelmisel kuul Eestis kokku 4619 ostu-müügitehingut koguväärtusega 251,42 miljonit eurot.

Novembriga võrreldes teostati 25,8% rohkem tehinguid ning tehingute koguväärtus tõusis 23,1%. Selliseid numbreid vaadates võiks arvata, et aastalõpus turg aktiviseerus, kuid tegelikult on ostu-müügitehingute tõusu taga metsamaade müügi komplekstehing, kus korraga müüdi üle Eesti ligi 1200 kinnistut, millega Tornator Eesti OÜ kodulehekülje andmetel omandasid nad kõik Eesti Metsavaldused OÜ-le kuulunud metsakinnistud kogupindalaga ca 13000 ha ning said suurimaks erametsaomanikuks Eestis.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.

Tallinn

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas 2014. aasta detsembris 1618 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 162 223 913 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 5,8% ja tehingute koguväärtus 15,4%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 10,1% ja koguväärtus 35,5%.

Detsembris toimus Tallinnas 714 korteriomandi tehingut, mis on 75 tehingu võrra rohkem kui novembris ja 104 tehingut rohkem, kui eelneva aasta detsembris. Kui novembris hüppas keskmine hind rekordtasemele – 1530 €/m² (mediaan 1429 €/m2), siis detsembris keskmine hind näitas langust, jõudes tasemele 1499 €/m2(mediaan 1372 €/m2). Keskmine hind on 2013. aasta detsembriga võrreldes tõusnud 10,2%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris 29 ostu-müügitehingut, mis on novembriga võrreldes 3 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 8 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 37 tehingut. Oktoobris teostati 17 ja aasta tagasi detsembris 27 hoonestamata elamumaa tehingut vähem.

Tartu

Tartu maakonnas teostati detsembris 375 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 28 768 916 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 10,9%, mida tõstsid Tartu linnast väljaspool oleva kinnisvaraga tehtud tehingud. Tartu linna tehinguaktiivsus oli eelmise kuuga sama.

Tehingute koguväärtus tegi aga hüppelise tõusu, olles detsembris 37,8% kõrgem. Tehingute koguväärtuse tõusu tõi kaasa Tartu linnas 2 kaubanduskeskusega tehtud tehingud, mille tehingute koguväärtus oli üle 1/3 Tartu maakonna tehingute koguväärtusest. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 6,2% ja koguväärtus 45,0%.

Detsembris toimus Tartu linnas 112 korteriomandi tehingut, mis on 1 tehingu võrra vähem kui novembris ja 12 tehingut rohkem, kui eelneva aasta detsembris. Kui novembrikuus hüppas ka Tartus keskmine hind rekordtasemele – 1212 €/m² (mediaan 1165 €/m2), siis detsembris keskmine hind langes tasemele 1149 €/m2 (mediaan 1126 €/m2), mis on viimase 12 kuu keskmisest madalam. Novembrikuuga võrreldes on keskmine hind langenud 5,2% ja 2013. aasta detsembriga võrreldes 6,1% tõusnud.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati detsembris 12 ostu-müügitehingut, mis on novembriga võrreldes 2 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 5 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega detsembris tehinguid ei toimunud. 2014. aasta novembris toimus 3 ja aasta tagasi detsembris 1 hoonestamata elamumaa tehing.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati detsembris 234 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 9 377 278 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 10,4% ja tehingute koguväärtus 31,9%, mille suurema tõusu tõi kaasa kalli äripinna ja tootmishoone ostu-müügitehing Pärnu linnas. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 2,2% ja koguväärtus 36,8%.

Pärnus toimus detsembris 55 korteriomandi tehingut, mis on 4 tehingu võrra rohkem kui novembris ja 12 tehingut rohkem, kui eelneva aasta detsembris. Keskmine hind detsembrikuus oli 805€/m² (mediaan 730 €/m2). Keskmine hind on novembriga võrreldes 4,4% ja aastases võrdluses 0,6% tõusnud, kuid 12 kuu keskmisest siiski tunduvalt madalam.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris 11 ostu-müügitehingut, mis on eelneva kuuga võrreldes 5 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 4 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega tehinguid ei tehtud. Novembris tehti 2 tehingut ja aasta tagasi novembris 4 hoonestamata elamumaa tehing.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta detsembris 255 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 621 722 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 66,7% ja tehingute koguväärtus 17,6%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa varasemalt mainitud metsamaa kinnistutega teostatud komplekstehing, mille tulemusel toimus Viljandi maakonnas detsembris metsamaaga 73 tehingut (novembris 6 metsamaa tehingut). Aasta taguse ajaga võrreldes on ostu-müügitehingute arv tõusnud 64,5% ja koguväärtus 19,0%.

Detsembris toimus Viljandi linnas 23 korteriomandi tehingut, mis on 1 tehingu võrra vähem kui novembris ja 10 tehingut rohkem, kui eelneva aasta detsembris. Viimastel kuudel toimunud keskmise hinna langus detsembris peatus, tõustes novembri keskmisest hinnast 6,4% kõrgemale, tasemele 473 €/m² (mediaan 424 €/m2), mis on siiski natuke madalam viimase 12 kuu keskmisest.Võrreldes aasta tagusega on keskmine hind 12,2% madalam.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris 2 ostu-müügitehingut, mis on eelneva kuuga võrreldes 3 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 2 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga detsembris tehinguid ei toimunud. Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid novembris, ega 2013. aasta detsembris.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta detsembris 145 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 993 116 eurot. Võrreldes novembriga langes tehinguaktiivsus 3,3% ja tehingute koguväärtus 10,4%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 13,7% ja koguväärtus 17,0%.

Detsembris toimus Kuressaare linnas 10 korteriomandi tehingut, mis on 4 tehingut rohkem kui novembris ja samal tasemel 2013. aasta detsembriga. Detsembrikuus oli keskmine hind 653 €/m² (mediaan 637 €/m2), mis on nii novembri kui ka eelnenud aasta detsembri keskmisest 5,7% madalam, kuid samal tasemel viimase 12 kuu keskmisega.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris 2 ostu-müügitehingut, mis on eelnevast kuust ja aasta tagasi detsembrist 1 tehing rohkem. Hoonestamata elamumaaga detsembris Kuressaare linnas tehinguid ei toimunud.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas detsembris 306 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 8 451 468 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 11,7% ja tehingute koguväärtus 71,9%. Tehingute koguväärtuse tõus on tingitud kalli tootmishoonega tehtud tehingust, mille koguväärtus koos hoone juurde kuuluvate tootmismaa kinnistutega moodustab ligi ½ terve maakonna tehtud tehingute koguväärtusest. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 13,3%, kuid koguväärtus tõusnud 14,5%.

Detsembris toimus Narvas 42 korteriomandi tehingut, mis on 8 tehingu võrra vähem kui novembris ja 18 tehingut vähem kui eelneva aasta detsembris. Keskmine hind on püsinud viimased neli kuud stabiilsena, olles detsembris 491 €/m² (mediaan 476 €/m2), mis on viimase 12 kuu keskmisel tasemel. Novembrikuuga võrreldes on keskmine hind  0,5% langenud, aasta tagusega võrreldes tõusnud 8,0%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris 7 ostu-müügitehingut, mis on novembriga võrreldes 4 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes sama tehingute arv. Narva linnas hoonestamata elamumaadega detsembris tehinguid ei toimunud.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara maakler / analüütik


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Euroopa seadis üheks prioriteediks hoonete energiasäästlikuks muutmise

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLAlanud aasta üheks märksõnaks Euroopas on vastutustundlik eluasemepoliitika, mis tuleb kiirelt viia vastavusse ühiskonna vajadustega. Euroopa elamumajandusorganisatsiooni Housing Europe liikmete toetusel kinnitati järgmiseks viieks aastaks URBAN töögrupi tegevuse jätkumine Euroopa Parlamendis.

22 riigi elamuvaldkonna organisatsioone ühendav organisatsioon Housing Europe vahetab töögrupis mõtteid 76 Euroopa Parlamendi liikmega enamikest fraktsioonidest ning enam kui 100 partneriga kohalikul, regionaalsel ja Euroopa tasandil.

Housing Europe’i juhatuse liikme Andres Jaadla sõnul on Europalamendis URBAN intergrupi moodustamine oluline kõigile Euroopas elamupoliitikat kujundavatele organisatsioonidele, kuna Euroopa prioriteetidest sõltub ka Eestis väga oluline euroraha juurdevool. “Ilma toetusrahadeta on renoveerimise läbiviimine väga raske,” rõhutas Jaadla. Mõni Euroopa riik on osa oma plaanidest juba varasemalt avalikustanud: näiteks Prantsusmaa loodab 120 miljardi euroga avalikud hooned energiasäästlikuks renoveerida.

Housing Europe’i president Marc Calon selgitas, miks on eluasemevaldkonna arengu toetamine Euroopa jaoks oluline väljakutse:

“Hoolimata sellest, et eluasemevaldkond ja elamupoliitika ei kuulu Euroopa Liidu pädevuste hulka, on see sektor oluline Euroopa ressursitõhususe ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamise seisukohalt.

Elamusektor on võtmeteguriks paljude Euroopa Liidu poliitikate edukal rakendamisel. Sama toimib ka vastupidiselt – Euroopa Liidu poliitikad kujundavad tihti tingimused riiklike elamupoliitikate toimimiseks ja rahastamiseks. Seega on hoonete ja elamusektoril oluline potentsiaal Euroopa Liidu investeeringute toetamisel,” märkis ta.

Eesti Korteriühistute Liit on intergrupi moodustamisele igati kaasa aidanud. “Näeksime hea meelega, et ka Eestist pärit saadikud sellega oleks ühinenud,” rõhutas Jaadla. Liidu poolt vaadatuna oli aasta 2014 Eesti korteriühistutele töökas ja tulemuslik. “Palju tänuväärset energiat kulus aruteludele ettevalmistava korteriühistute renoveerimistoetuste määruse osas. On hea meel ,et Eesti ühistute kiiret arengut ja renoveerimismudeleid on toodud Euroopas eeskujuks,” kinnitas Jaadla.

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Statistika: Eesti korteritehignute arv kasvas aastaga 3,4 protsenti

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark2014 IV kvartalis tehti Eestis maa-ameti andmetel 4885 korteritehingut. Peale kahe kvartali pikkust tehingute arvu langust pöördus näitaja taas tõusule. IV kvartali tehingute arv ületas aastatagust 3,4% võrra.

Korteritehingute käive oli 2014 IV kvartalis 270 miljonit eurot. Tehingukäive tõusis tehingute arvu napi tõusu ja hinnakasvu tulemusena 15,2%.

Keskmine korteriomanditehingu ruutmeetrihind kasvas aastaga 11,4% ja jõudis 961 euroni. Samas suurusjärgus tehingute keskmist hinnatõusu oleme näinud nüüdseks juba kaheksa viimast kvartalit.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Uus Maa alustas uute korterite müüki Kalamajas Niine tänaval

Uus MaaUus Maa Kinnisvarabüroo alustas uute korterite müüki käesoleva aasta lõpuks Kalamajas, Niine tänav 6A valmivas elamus. Hoone arendajaks on Hepsor OÜ ja ehitustööde peatöövõtjaks Mitt&Perlebach OÜ.

„Kõrge ehituskvaliteet, omanäoline arhitektuur, head planeeringud, rõdud, hästi korraldatud parkimine, valgusküllased toad, inspireeriv asukoht, innustav atmosfäär – kõik see tähendab kaasaegseid kodusid hubasel Niine tänaval,“ kommenteeris korterite müüki korraldav Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Kristel Janno. „Kalamajast on kujunenud elamupiirkond, mis ei mineta oma väärikat ajalugu ning meeldivat meil-aiaäärne-tänavas-miljööd, olles turvaliseks koduks nii noorele perele, üliõpilasele kui ka vanemale generatsioonile.“

Niine 6A on kolmekorruseline kivimaja, mille fassaadilahenduses kasutatakse piirkonnaga haakuvat puitlaudist ja puidust dekoratiivseid elemente. Hoones on kokku 12 kahe- ja kolmetoalist korterit, lisaks panipaigad, mis asuvad keldrikorrusel.

Maja hoovi rajatakse muruga kaetud õueala, 16 murukividega kaetud parkimiskohta, ühiselt kasutatav puidust terrass ning jalgrattaparkla. Korterites on korteripõhiselt juhitav energiasäästlik soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, hoone energiatõhususe klass on B.

Hoone arhitektiks on arhitektuuribüroo KUU (Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla).

Ajaloorubriik: Pelgulinna tänavate sünnipäevad

Pelgulinna asumi sünd jääb 1870. aastatesse. Panin kirja asumi tänavate sünnipäevad. Uuemate uulitsate puhul on need teada kuupäevaliselt.

Samas on mitmed Pelgulinna tänavad tegelikult veelgi vanemad, lihtsalt ühel hetkel on need saanud uue nime. Siinsest nimekirjast leiate tänava tänase nime andmise kuupäeva. Kui tänav on varem teist nime kandnud, olen lisanud ka tänava rajamise aja.

Kõigi Pelgulinna tänavate ja nende äärses asuvate majade ajaloost olen oma blogis varasemalt pikemalt kirjutanud. Igatahes oleks tore, kui pelgulinlased oma kodutänava sünnipäevi üheskoos tähistama hakkaksid:)

  • Aarde tänav – 27.08.1930
  • Aru tänav – 26.10.1932
  • Auna tänav – 25.09.1959, 26.10.1932
  • Heina tänav – 1882
  • Härjapea tänav – 1881
  • Kaera tänav – 22.02.1955
  • Kolde puiestee – 29.09.1926
  • Kõrre tänav – 29.09.1926
  • Luste tänav – 25.02.1941
  • Maisi tänav – 22.04.1960, 14.01.1925
  • Mulla põik – 13.06.1958
  • Mulla tänav – 27.08.1930
  • Nabra tänav – 25.09.1959, 1910
  • Nisu tänav – 25.02.1941
  • Orase tänav – 26.10.1932
  • Paldiski maantee – 18. sajand
  • Pebre tänav – 25.09.1959, 1911
  • Preesi tänav – 27.08.1930
  • Ristiku põik – 1957
  • Ristiku tänav – 24.05.1939, 1910
  • Rohu tänav – 1900
  • Roo tänav – 24.05.1939, 1910
  • Rukki tänav – 25.02.1941
  • Saue tänav – 13.11.1929
  • Sõle tänav – 27.08.1930
  • Sõmera tänav – 18.03.1931
  • Söödi tänav – 26.10.1932
  • Taime tänav – 26.10.1932
  • Telliskivi tänav – 1882
  • Timuti tänav – 24.05.1939, 1910
  • Vaniku tänav – 25.09.1959, 1930. aastate teine pool
  • Õle tänav – 1910

Fotol Pelgulinna ühed vanimad majad Heina tänava ääres.

heina-tanav

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

KV.EE: Tallinna korteripakkumiste keskmine hind tõusis aastaga 7%

Portaal KV.EETallinna korteripakkumiste keskmise hinna tõusu osas hiilgas möödunud 2014. aastal Kristiine linnaosa. Kristiine korteripakkumiste keskmine hind kerkis aastaga 14%. Kristiinele järgnes Põhja-Tallinna linnaosa, kus eelkõige Kalamaja toel kasvasid korteripakkumiste hinnad aastataguse ajaga võrreldes 14%. Tallinna korteripakkumiste keskmine aastane hinnatõus oli 7%, võttis portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon möödunud aasta numbreid kokku.

„Üha enam kostab Kalamaja piirkonna kohta kriitikat, et tegemist on ülehinnatud piirkonnaga, kust elanikud lahkuvad. Praktika tõestab aga vastupidist – Kalamajas on palju uusarendusi, asumis tehakse palju tehinguid ja hinnatõuski näitab, et Kalamaja näol on tegemist piirkonnaga, kuhu inimesed pigem tahavad minna,“ kommenteeris Tarvo Teslon pealinna korterituru üht kuumemat piirkonda.

Väikseim, kuid siiski plussi poolel on korterite hinnamuutus Vanalinnas ja Pirital. Vanalinna korteripakkumiste keskmine hind oli 2014. aasta lõpus 3157 €/m², Pirital 2077 €/m². Aastaga kasvasid need näitajad vastavalt 2 ja 3 protsenti.

„Vanalinnas ja Pirital on korterite hinnad pisut varem juba ette ära tõusnud. Seetõttu jäi neis piirkondades 2014. aasta hinnatõus Tallinna keskmisele alla. Samuti on Vanalinnas ja Pirital proportsionaalselt vähem uusi korteriarendusi, mis on üks pakkumishindade üldise tõusu põhjusi,“ põhjendas Tarvo Teslon toimunut.

Korteripakkumiste arv kasvas eriti jõudsalt Lasnamäel ja Mustamäel. Lasnamäel oli 2014. aasta lõpul 1482 ja Mustamäel 973 korteripakkumist. See on vastavalt 72 ja 70 protsenti aastatagusest rohkem.

„Lasnamäe ja Mustamäe eriti suure korterite müügipakkumiste arvu tõusu taga on eelkõige uusarendused. Mõlemas linnaosas tuli aasta jooksul turule mitmeid uusi suuri korteriprojekte. Uute korterite turule tulemine kasvatab enamasti ümberkolijate arvelt samas piirkonnas vanemate korterite pakkumist,“ selgitas Tarvo Teslon sedavõrd suurt müügipakkumiste arvu muutust.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuuluvad veel Eestis tegutsevad portaalid Osta.ee (kauplemine), Hydra.ee (tasuta kuulutused).

Mida sisaldab hea kinnisvara müügikuulutus?

Domus KinnisvaraKinnisvaraportaalides on sadu kinnisvara pakkumisi, et nende seast eristuda, peab kuulutus olema ühtaegu nii loominguline kui informatiivne. Kuulutuse koostamisel on mõned lihtsad reeglid, mida järgides võib müüjat saata edu.

Hea müügikuulutus tekitab võimalikes ostjates huvi ja soovi telefonitoru haarata ning objekti vaatamise aeg kokku leppida. Neid reegleid mitte järgides võib aga juhtuda, et kuulutus jääb vähimagi tähelepanuta ning soovitud edu jääb mägede taha.

Ole aus

Kõige tähtsam on see, et kuulutuses esitatud info oleks tõene. Pole mõtet valetada korteri/maja pinda suuremaks, kommunaalkulusid väiksemaks ega seisukorda paremaks, sest valel on teadupärast lühikesed jalad. Objekti suurus tuleb kuulutuses välja tuua sama, mis on kinnistusregistris. Juhul, kui objekti olemasolev pind erineb registrites väljatoodust, tuleb eelkõige korrastada dokumentatsioon – sest just see on ausa ja eduka müügitehingu aluseks.

Info hulk ja sisu

Müügipakkumist pole mõtet infoga üleküllastada, sest enamus inimesi jätab selle lihtsalt tema pikkuse tõttu lugemata. Infot peab olema piisavalt, et anda võimalikule ostjale objektist aus pilt ning aidata eristada seda teistest pakkumistest (kas tegemist on linnalähedase lastesõbraliku keskkonnaga või asub objekt miljööväärtuslikus piirkonnas).

Tähtsaim näitaja, mis kuulutuses olema peab, on hind. Hind on üks esimesi kriteeriumeid, mille alusel tehakse portaalides otsinguid ning mis on aluseks ostjale enese ostujõu ja kauba sobivuse hindamiseks.

Objekti kirjelduses peaks olema: tubade arv, mitme magamistoa ja mitme vannitoaga on elamine, mitmendal korrusel, millised on tubade pindalad ruutmeetrites, millises majas ja millises piirkonnas pakutav asub. Maja puhul on kindlasti oluline ehitusmaterjalide ja kasutuslubade mainimine. Korteri puhul tuleb ka välja tuua, kas juurde kuulub panipaik, rõdu, parkimiskoht jne.

Seejärel tuleb välja tuua, milline on sisutus, sisustusmaterjalid ja mis mööbel piltidelt jääb hinna sisse. Välja tuleb tuua ka küttesüsteemide lahendused ja ülalpidamiskulud. Võrdluse mõttes tuleks näidata kommunaalkulud nii suvel kui talvel.

Kõige viimases punktis kirjuta, milline on elukeskkond kinnisvara ümbruses. Kas lähedal on lastemänguväljakuid, kaupluseid, spordirajatisi, rand, park, millised on naabrid, kuidas toimib ühistransport jne. Kohustuslik on ka energiamärgise väljatoomine kuulutuses, kui seda pole, siis tuleb kirjutada, et kehtiv energiamärgis puudub.

Pildid, plaanid ja kaart

On tuntud ütlus, et üks pilt ütleb rohkem, kui tuhat sõna. Piltideta müügipakkumine ei pälvi ostjate tähelepanu, seetõttu on piltide lisamine kohustuslik. Samuti peavad pildid olema võimalikult ülevaatlikud, kvaliteetsed ja õiges asendis (tuleb jälgida, püstitehtud pildid ei ilmuks kuulutusest hoopis külili).

Pildile võiks eelkõige jääda ruumilahendus, kuid sellest saab väga hästi anda ülevaate ka korteri/maja plaaniga (skaneeri olemasolev või joonista mõne programmiga). Piltide järjestus peab olema loogiline, et huvilisel ei tekiks eksinud tunnet. Pildid peaksid olema nii hoone seest kui väljast ning kindlasti tualett ja pesemisruumidest.

Kulunud on ütlus, et kinnisvara hinna määrab asukoht, asukoht ja veelkord asukoht. Asukoht on kindlasti üks olulisemaid kriteeriume, mis määrab ka ostjate eelistuse. Siinkohal on kaart suureks abimeheks võõrast linnast pärit ostjale asukoha hindamiseks. Kuigi mitmed kinnisvaraportaalid võimaldavad pakkumisele lisada automaatse kaardi, tuleks alati kontrollida, kas hoonet näidatakse ikka õige koha peal.

Enne kuulutuse ülesriputamist kontrolli õigekirja ja sõnastust ning võimalusel las teeb seda ka Sinu sõber, sest teiste vigu on alati lihtsam märgata kui enda omi. Kirjuta võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt, sest lihtsuses peitub edu!

Kersti Luik
Domus Kinnisvara


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Kinnisvarakool: Kinnisvara fotokoolitus toimub 05-03-2015

Hasso HirvesooKas oled oma kinnisvara piltidega rahul? Kui ei, siis Kinnisvarakoolis toimub 05/03/15 Kinnisvara fotokoolitus. Koolitajaks on kinnisvara fotograaf Hasso Hirvesoo.

Praktiline hands-on koolitus annab Sulle üldteadmised fotograafiast, oskused paremini kaadrit koostada, ja võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu. Rohkem tähelepanu aga annab võimaluse rohkem müüa. Koolituse tulemusena on Sinu kinnisvarafotod märksa paremad, ilusamad ja aitavad müügile paremini kaasa.

Tegemist on praktilise koolitusega. Kõikidel koolitusel osalejatel on rangelt soovituslik kaasa võtta oma fotoaparaat. Enne koolitust on mõistlik tutvuda fotoaparaadi kasutusjuhendiga. See aitab saada koolitusest maksimaalset tulemit.

Kinnisvara fotokoolitus” toimub teisipäeval 05/03/2015 kell 13:00-18:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee