Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Merko: OÜ Rannamõisa Kinnisvara kinnistute soetamine Eestis

26.03.2015 Tõnu Toompark

Merko 25. märtsil 2015 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ning E.L.L. Kinnisvara AS lepingu 100%lise osaluse omandamiseks OÜs Rannamõisa Kinnisavara ja samaaegselt osade tagasimüügi optsioonilepingu.

OÜ Rannamõisa Kinnisvara on kinnisvaraarendusega tegelev ettevõte, millele kuuluvad kinnistud Tallinnas Rannamõisa teel ja Kaeravälja tänaval, pindalaga kokku ca 35 tuhat m². AS Merko Ehitus Eesti osaluse omandamise eesmärgiks on antud kinnistute arendamine ning võõrandamine kolmandale osapoolele. 100%lise osaluse omandamise hind on ca 3,3 miljonit eurot, mis tasutakse müüjale peale OÜle Rannamõisa Kinnisvara kuuluvate kinnistute võõrandamist kolmandatele isikutele, kuid mitte hiljem kui 30. juuni 2016.

Pooled on sõlminud 100%lise osaluse tagasimüümiseks optsioonilepingu, mille kohaselt on ASil Merko Ehitus Eesti õigus omandatud osaluse tagasimüügiks tagasimüügihetkeks tasutud hinna eest, millele lisandub AS Merko Ehitus Eesti omandis oldud ajal OÜle Rannamõisa Kinnisvara soetatud kinnistute soetushind, juhul kui selliseid kinnistuid soetatakse. Müügioptsiooni realiseerimise tähtaeg on 29. juuni 2016.

Tehing ei ole käsitletav olulise osaluse omandamisega NASDAQ Tallinna Börsi reglemendi osa „Nõuded Emitentidele“ tähenduses, kuid on käsitletav tehinguna soetud isikuga. E.L.L. Kinnisvara AS on AS Riverito poolt kontrollitav äriühing. AS Riverito omab 71,99% ASi Merko Ehitus aktsiatest.

Osaluse omandamise tulemusena ning edaspidi OÜ Rannamõisa Kinnisvara konsolideerimisest rida-realt, on tehingu hinnanguline mõju AS Merko Ehitus kontserni konsolideeritud kasumile 0 eurot, varadele ja kohustustele suurenemise mõju ca 3,3 miljonit eurot. AS Merko Ehitus kinnitab, et AS Merko Ehitus Eesti ega AS Merko Ehitus juhatuse ja nõukogu liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Otsitakse uut arhitektuurilahendust Narva linnuse territooriumile

26.03.2015 Tõnu Toompark

Narva vapp Täna kuulutasid SA Narva Muuseum ja Eesti Arhitektide Liit välja arhitektuurivõistluse, millega soovitakse leida lahendus Narva linnuse hoonete ja territooriumi ümberehituseks. Eelkõige soovitakse kujundada piirkond kaasaegse muuseumi, konverentsikeskuse ja avalike ürituste läbiviimise kohaks, mis suudab olla Eesti riigi esindusobjektiks ning kannab seejuures edasi piirkonna ajaloolist pärandit. Võidutööd selguvad selle aasta juulis.

“Soovime, et loodav ehituskihistus oleks eelkõige väärikas täiendus 700-aastase ajalooga Narva linnusele,“ rääkis SA Narva Muuseum juhataja Andres Toode. „Ootame ideekonkursilt selgelt eristatavat ning olemasolevaga kokkukõlavat kvaliteetset lahendust. Võistluse sihiks on linnuse terviklik kasutuselevõtt avatud ja külastajasõbraliku pärandi- ja elamuskeskkonnana.”

Võistlustingimused näevad ette, et suur osa linnuse pika ajaloo ning rohkete ehitus- ja restaureerimisetappide tulemusel välja kujunenud kooslusest peab säilima olemasoleval kujul. Võistlusel otsitakse lahendusi eelkõige järgmistele objektidele:

Konvendihoone idatiiva, sisehoovi ja üldruumide ümberehitus
Kivisaali juurdeehitis ja uus sild Narva vanalinna (uusehitised)
Läänehoovi ja Kristervalli bastioni ümberehitus

Võistlustöid saavad arhitektid esitada kuni 15. juunini. Parimad ideekavandid tehakse teatavaks käesoleva aasta juulikuu esimeses pooles. Võitjatele on välja pandud ka auhinnafond suurusega 52 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt:

ideekonkursi võitja auhind on 20 000 eurot
teise koha auhind on 15 000 eurot
kolmanda koha auhind on 10 000 eurot
ergutuspreemia 3500 eurot

Ideekonkursi täpsemad reeglid on allalaetavad riigihangete registrist: www.riigihanked.riik.ee, ideekonkursi viitenumber on 158469.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Costa del Soli kinnisvaraturg on tõusujoonel

26.03.2015 Marge Ambos

Peale ca 7 aastat kestnud langust, on Hispaania kinnisvaraturg jälle elavnemas.

National Institute of Statistics andmete kohaselt on viimase aasta jooksul müügitehingute arv Hispaanias kasvanud keskmiselt 10%. Kõige paremini on läinud Costa del Soli piirkonnal, kus kinnisvaramüükide arv tõusis lausa 20%.

Seda on mõjutanud eelkõige välismaalastest ostjate suhtarvu kasv, kes eelistavad investeerida rannikupiirkonda. Hispaanlaste endi ostujõudlus ei ole veel piisavalt kosunud ja kohalike endi poolt eelistatud piirkondades, mis asuvad pigem sisemaal, toimub kinnisvaratehinguid tunduvalt vähem ja madalamate hindadega.

Samuti on märgata erinevust Hispaania uusarenduste ja järelmüügi turu aktiivsuses. Uutest atraktiivsetest arendustest on puudus ja kui järelmüügi turg on enda haardeulatust kasvatanud 20% võrra, siis uusarenduste müügitehingute arv on 20% võrra langenud.

Näiteks on Costa del Solis uusarenduste müük langenud 10%, samas kui järelturg on tõusnud lausa 50%. Uute projektide turule toomise põhiliseks piiravaks teguriks on praegu finantseeringute leidmine ning seetõttu võtab uusarenduste juurdetulek veel aega.

Kinnisvaraportaali idealista.com andmete põhjal , on lisaks müügitehingute arvu suurenemisele, alates 2013 teisest veerandist tõusnud kinnisvarahinnad Marbellas 9%.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Kuus kinnisvaraobjekti leidsid uue omaniku

26.03.2015 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraameti poolt korraldatud avalikel kirjalikel enampakkumistel leidis ostja kuus kinnisvaraobjekti, korteriomandite müügist laekub linnakassasse kokku ligi veerand miljonit eurot.

Kesklinna linnaosas asuv Koidu tn 104-13 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 27,2 m2, leidis ostja hinnaga 49 015 eurot. Enampakkumise alghind oli 45 000 eurot.

Haabersti linnaosas asuva Astangu tn 64-32 korteriomandi ostab 36 109 euro eest OÜ Emajõe Kinnisvara. Korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 31 m2, oli enampakkumisel alghinnaga 33 900 eurot.

Samuti Haabersti linnaosas asuv Õismäe tee 146-28 korteriomand, mis oli enampakkumisel alghinnaga 36 600 eurot ja mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 32,7 m2, leidis ostja hinnaga 40 101 eurot.

Hinnaga 40 007 eurot leidis ostja Lasnamäe linnaosas asuv Loitsu tn 2-65 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 32,8 m2, korteriomandi alghind oli 35 400 eurot.

Samuti Lasnamäe linnaosas asuva Linnamäe tee 24-13 korteriomandi, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 32,7 m2, ostab hinnaga 35 422 eurot osaühing Consul-AL, korteriomandi alghind oli 31 400 eurot.

Alghinnaga 46 000 eurot on enampakkumisel olnud Põhja-Tallinna linnaosas asuva Puhangu tn 55-36 korteriomandi hinnaks kujunes 47 360 eurot. Korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 43,4 m2.

Kinnisvaraobjektide müügist laekub linnakassasse kokku 248 014 eurot.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Puitmajaliidu juhatus laienes

25.03.2015 Tõnu Toompark

Eesti Puitmajaliidu liikmete üldkoosolek otsustas laiendada juhatuse koosseisu kahe liikme võrra ja määras uuteks liikmeteks Taavi Tuvikese Vipson Projekt OÜ-st ja Aare Roosalu Komforthus Eesti OÜ-st. Juhatuse ridadest lahkus Nordic Houses KT OÜ tegevjuht Argo Saul, tema asemele asus Saare Erek AS tegevjuht Kaarel Väer.

Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Sven Mats kommenteerib üldkoosoleku otsust juhatuse suurendamiseks: “Oleme viimasel aastal tunnistanud märkimisväärset huvi kasvu liitu mittekuuluvate majatootjate poolt ja uute liikmete arv on hoogsalt kasvanud. Kui 2013 alguses kuulus liitu 28 ettevõtet, siis tänaseks on see arv 43,” kommenteerib Mats, kes jätkab teist aastat juhatuse esimehena. “Kasvav organisatsioon esitab ka suuremaid nõudmisi. Sektoris on teemasid ja kitsaskohti, mille lahendamine on märksa lihtsam, kui oleme koondanud jõud,” kommenteerib Mats.

Ühel uuel juhatuse liikmel, Vipson Projekt OÜ tegevjuhil Taavi Tuvikesel on see juba teine kord samas ametis: “Ma olen korra juba juhatuses olnud, aga praegune töömaht on kordades suurem. Püüan seda usaldust vääriliselt kanda, minu jaoks on see suur au.” Tuvikese sõnul on tema tegevuse prioriteediks juhatuses parandada palkmajade mainet, kuna palkmajade energiatõhusus ja tuleohutus on erinevate seadusemuudatuste löögi alla sattunud. “Minu sõnum teistele puidust ehitajatele oleks, et palkmaja-tootjate arv ja tootmisvõimsus on nii väike, et meid ei peaks võtma konkurentidena, vaid kui sektorile värvi andjatena – erinevus mitmekesistab. Kui meil on tugevad juured, siis on tugev ka võra,” kommenteerib Tuvike. “Ei tahaks lõpetada nagu Soome või pool Euroopat, kus on vaid mõned üksikud tööstuslikult tootvad käsitöö-palkmajade ehitajad järel. Meil on veel, mida kaitsta ja säilitada.”

Teemad, millega sektoriüleselt peab tegelema, on Tuvikese arvates energiatõhusus ja tulepüsivus, kus oleks vaja läbi viia katsetused ja reaalsed uuringud. “Me peame veenma arhitekte, seaduseloojaid ja ka tavakodanikke, et puhtast puidust tehtud maja säästab nii keskkonda ja ka elanike tervist,” ütleb Tuvike.

Eesti Puitmajaliit asutati 17 puitmaju tootva ettevõtte poolt 20. mail 1999. Käesoleval hetkel kuulub liitu 43 ettevõtet – element- ja ruumelementmajade, käsitöö- ja masinpalkmajade ning aiamajade tootjad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Laenuraha ehitusprojektideks: puude taga on mets

25.03.2015 Tõnu Toompark

Uute investeeringute rahastamine riigivõlakirjadega võib olla majanduse kui terviku jaoks ebaefektiivne ja tuua kaasa kahjulikke kõrvalmõjusid ka siis, kui projektid on head. Praeguse väikese tööpuuduse ja kiire palgatõusu juures läheks suur osa riigivõlakirjade emiteerimise kaudu saadud lisarahast „kaotsi“, sest taristuprojektide elluviimise eest tuleb maksta varasemast märksa rohkem. Lisaks tekitaks ajutise iseloomuga suured riigi ehitusprojektid Eestis majandus- ja sotsiaalseid probleeme, sest pärast suurte projektide lõppemist jääks märgatav osa teistest sektoritest ülesostetud töötajaid rakenduseta.

Kujutame ette staadionit. Selleks, et põnevat hetke paremini jälgida, on kiusatus püsti tõusta. Kui seda teeks aga kõik pealtvaatajad, siis ei võidaks keegi midagi. Suurele kontserdile viimasel hetkel minemine aitaks küll aega kokku hoida, kuid kui seda teeks kõik külastajad, siis oleks segadus ja viivitus kõigile kahjulik. Otsus, mis võib olla hea ühe inimese või ettevõtte või projekti jaoks, ei pruugi olla hea üldise hüve seisukohast.

Seda põhimõtet ei tohiks unustada ka siis, kui arutame riigivõlakirjade emiteerimist taristuprojektide rahastamiseks. Tihti piirdutakse sellega, et võrreldakse eri projektide tulusid nende otseste kuludega. Projekti tulu-kulu analüüsi on muidugi vaja, kuid samavõrd oluline on hinnata kõikide projektide üheaegse elluviimise tervikmõju.

Projekti- ja tervikvaate vahel tekib suur lahknevus eeskätt hea konjunktuuri ajal, mil tööpuudus on väike ja tootmisvõimsus hästi rakendatud. Sellises olukorras võib riigivõlakirjade emiteerimine ja sellest saadud raha kasutamine uuteks riigi investeeringuteks olla ebaefektiivne ja tuua kaasa kahjulikke kõrvalmõjusid ka siis, kui taristuprojektid on hästi valitud.

Ebaefektiivsuse põhjus on üsna ilmne. Vähese töötuse ja tootmisvõimsuse kõrge rakendatuse ajal tuleb uute investeerimisprojektide elluviimiseks värvata töötajaid, kes on juba hõivatud. Töötajate meelitamiseks makstakse projekti teostajatele kõrgemat hinda, kui need oleks saanud teistelt tellijatelt. Hea majandusolukorra tingimustes läheb seega suur osa riigivõlakirjade emiteerimise kaudu saadud lisarahast „kaotsi“, sest taristuprojektide elluviimise eest tuleb maksta varasemast märksa enam. „Kaotsi“ minevat raha on seda rohkem, mida väiksem on töötus ja suurem kavandatud investeeringute maht.

Kahjulikud kõrvalmõjud avalduvad peamiselt tööhõive struktuuri moonutustes. Heaks näiteks on siinkohal Eesti 2006.–2007. aasta majandusbuum, mil ehitusse suunatud raha kasvas järsult, kuid ajutiselt. Selle tulemusena suurenes märkimisväärselt ehituses hõivatud inimeste arv. Ehituse hõive kasvas osaliselt seetõttu, et töötajad, kes töötasid varem teistes majandusharudes, liikusid kiirelt tõusvate palkade tõttu ehitusse. Nagu teada, alanes aga hõive majanduslanguse ajal buumile eelnenud tasemele ning rohkem kui 30 000 ehitustöötajat pidid leidma muu töö. Need töötajad oleks ideaalis leidnud kiiresti rakenduse teistes harudes. Nii meie kui ka mitme teise kinnisvarabuumi läbi elanud euroala riigi kogemus näitab aga paraku, et inimeste liikumine ehitusest teistesse majandusharudesse on isegi paindliku tööturu korral pikaajaline ja keeruline. Ehitussektori tellimuste suured ja ajutised muutused, sh suured riigi taristuprojektid, võivad seega tekitada hiljem teravaid majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme.

Eesti majandusolukorra, sh majanduse tsüklilise positsiooni hinnangud on hetkel üsna erinevad. Eesti tööpuudus on siiski langenud viimaste aastate madalaimale tasemele. Tööpuudus on olnud praegusest veelgi madalam üksnes paaril buumiaastal. Lisaks viitab juba mitu aastat kestnud kiire palgatõus sellele, et tööjõupuudus on üha süvenenud. Seetõttu on oluline, et riigi investeeringute arutelu ei piirduks praegu ega ka tulevikus üksnes üksikute projektide ex ante tasuvuse arvutamisega, vaid püütaks näha ka tervikpilti.

Martti Randveer
Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Korteriühistud saavad majade rekonstrueerimiseks taas toetust

25.03.2015 Tõnu Toompark

Reedel, 27. märtsil, jõustub korterelamute rekonstrueerimise toetuse määrus, mille kohaselt on korteriühistutel ja kohalikel omavalitsustel võimalik saada korterelamute kordategemiseks ja energiakulude vähendamiseks senisest suuremat riiklikku tuge. Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse maht on 102 miljonit eurot, millest saab hinnanguliselt rekonstrueerida 1000 korterelamut. Tegemist on Euroopa Liidu rahastamisperioodi 2014-2020 energiatõhususe valdkonna esimese toetusmeetmega.

Toetuse eesmärk on olemasolevate korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine ning taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine, toetuse abil vähenevad kodumajapidamiste energiakulud ning pikeneb ka hoonete eluiga ning paraneb üldine elukeskkond.

Toetust rekonstrueerimistööde teostamiseks hakatakse andma kolmes osakaalus – 15%, 25% ja 40% tööde maksumusest, osakaal sõltub saavutavast energiasäästust ja tehtavatest töödest. Erandina on Ida-Virumaal paiknevate korterelamute toetuse määr tulenevalt selle regiooni elamute mahust ning seisukorrast 10% võrra kõrgem.

Majandus- ja taristuminister Urve Palo sõnul aitab riik järjest enam parandada inimeste elukeskkonda, mille loomulik osa on soojustatud kodu parema sisekliimaga. „Lisaks 40 000 pere elukeskkonna parandamisele aitab korterelamute rekonstrueerimine kaasa ehitussektori kasvule, andes omakorda kodumaal tööd paljudele inimestele,“ lisas ta.

Kui täna maksab üks perekond kütte eest aastas keskmiselt näiteks 100 eurot kuus, siis viies läbi elamu tervikliku rekonstrueerimise kahaneb küttearve umbes 50 euroni. „Ülejääva 50 euro eest teenindatakse küll osaliselt tööde läbiviimiseks võetud pangalaenu, kuid elamu on korras, väärtus kõrgem ning lähima 10-20 aasta jooksul ei ole vaja teha täiendavad suuri investeeringuid elamu remondi tarbeks. Sellistes elamutes on elukvaliteet kindlasti tunduvalt parem.“

Elamufondi uuringud on näidanud, et lisaks energiatõhususe probleemidele, ei vasta olemasolevate korterelamute sisekliima tänapäeva nõuetele. Hoone energiatõhusus ja sisekliima kvaliteet on omavahel tihedalt seotud ning energiatõhususe parandamisel tuleb jälgida, et see ei tooks kaasa sisekliima tingimuste halvenemist. Sellest tulenevalt on kõikide toetuse määrade puhul kohustuslik ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine selliselt, et see tagaks hea sisekliima, mis omakorda vähendab oluliselt inimeste terviseriske.

15% toetuse saamiseks peab toetust taotlev korterelamu ellu viima energiatõhusust suurendavad rekonstrueerimistööd, mille abil saavutatakse vähemalt 20%-line arvutuslik energiasääst soojusenergia tarbimiselt.

25% toetuse saamiseks peab toetust taotlev korterelamu rekonstrueerima korterelamu keskküttesüsteemi, soojustama ja rekonstrueerima korterelamu välisseinad täies mahus, vahetama kõik projekti alustamise hetkel vahetamata aknad kolmekordse klaaspaketiga energiasäästlike akende vastu ning soojustama ja rekonstrueerima korterelamu katuse. Eelnimetatud töödega peab korterelamu saavutama energiatõhususarvu klassi D.

40% toetuse saamiseks peab toetust taotlev korterelamu saavutama korterelamu rekonstrueerimistööde tulemusena korterelamu rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C. Selleks peab teostama kõik 25% toetuse saamiseks nõutud tööd ning lisaks paigaldama aknad soojustuse tasapinda või lisasoojustama aknapaled ning rekonstrueerima korterelamu ventilatsiooni selliselt, et korterelamusse paigaldatakse soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe süsteem.

„Nii riigi kui ka rekonstrueerija ehk korteriühistu huvides peaks olema see, et tehtav suur investeering täidaks oma eesmärki. Uuel toetusperioodil on ette nähtud võimalus, et mahukamaid projekte, millele on võimalik taotleda 25% ja 40% määraga toetust, nõustab tehniline konsultant. Tehniline konsultant on korteriühistule abiks rekonstrueerimise läbiviimisel, teeb tihedat koostööd korteriühistu juhatusega ning annab nõu parimate ning kuluefektiivseimate valikute tegemisel. Samuti teostatakse 25% ja 40% toetust taotlevate kortermajade projektidele ekspertiis, mille eesmärk on tagada rekonstrueerimisprojekti vastavus kohalduvatele normidele ning parimad arhitektuursed, konstruktiivsed ja tehnilised ning tehnoloogilised lahendused,“ ütles KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu.

Toetuse taotlemisel on erandid sätestatud korterelamutele, millel on muinsuskaitselised või kultuuriväärtuslikud piirangud ja mille tõttu ei ole nende elamute puhul võimalik kõiki tehnilisi nõudeid täita. Lisaks rekonstrueerimistöödele toetatakse energiaauditite koostamist, ehitusprojektide koostamist, tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenust.

Toetus on suunatud enne 1993. aastat ehitatud korterelamutele, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse omandis, majas peab olema vähemalt kolm korterit.

Taotlusvooru kuulutab välja ning taotlusi hakkab vastu võtma KredEx alates 1. aprillist. Toetuse täpsemad tingimused on saadaval KredExi kodulehel, määrus on avaldatud Riigi Teatajas.

Что делать, если организатор парковки эвакуировал автомобиль и отказывается его вернуть?

25.03.2015 Kaupo Kask

Уже многие годы таллиннские организаторы парковки эвакуируют с частных парковок автомобили, парковка которых не была оплачена. Многие считают, что это справедливо, тогда как другие не считают деятельность организаторов парковки законной и обращаются к адвокатам за получением правовой помощи в оспаривании действий организаторов парковки. В данной статье я дам свою оценку вопросу, законна ли эвакуация автомобиля с частной парковки, а также можно ли вообще эвакуировать автомобиль, парковка которого не была оплачена. Такая оценка основана на судебной практике автора в связи с недавними тяжбами с организатором парковки.

В случае парковки автомобиля на территории частной парковки договор между водителем автомобиля и парковкой считается заключенным на условиях, обозначенных на информационном стенде. Как правило, согласно условиям у организатора парковки есть право эвакуировать автомобиль, если водитель не оплатит парковку. Поэтому, паркуя машину на частной парковке, стоит быть внимательным: прочтите условия и корректно оплатите парковку.

Как уже было сказано, договор заключается между организатором парковки и водителем автомобиля. На практике же штраф за неуплату платы за парковку не выписывают какому-то конкретному лицу – в штрафе указывают только номер автомобиля. По сути, это неправильно, поскольку договор заключается не между автомобилем и организатором парковки, а все же между водителем и организатором парковки. Будучи вещью, автомобиль не может быть стороной договора, поскольку у него нет прав и обязанностей.

Eсли у конкретного автомобиля накопилось уже несколько штрафов, то, обычно, организатор парковки просто эвакуирует автомобиль с парковки, а пользователь или собственник автомобиля могут получить его обратно после уплаты договорного штрафа. Согласно эстонским законам, у организатора парковки просто нет других возможностей, поскольку установить личность водителя автомобиля может быть очень сложно.

Тем не менее, следует обратить внимание водителей на то обстоятельство, что с учетом масштаба нарушения эвакуация является крайне непропорциональной мерой (в принципе, эвакуировать автомобиль можно в связи с единственным случаем неуплаты). Также такие действия чрезмерно ущемляют конституционное право собственника автомобиля владеть своим имуществом и распоряжаться им. Речь идет о несправедливом подходе еще и потому что, например, собственник автомобиля, вернувшийся к машине, чтобы продолжить поездку, не обязательно является лицом, заключившим с организатором парковки договор.

Если организатор парковки незаконно эвакуировал автомобиль с частной парковки, у собственника или владельца машины, как правило, есть два варианта поведения: оплатить штраф, который требует организатор парковки, и вернуть автомобиль либо обратиться в суд с иском о защите собственности. Выбирая путь судебной тяжбы, следует иметь в виду, что разбирательство может занять много времени. В рамках производства можно, впрочем, ходатайствовать о первичной защите прав, т.е. суд может обязать организатора парковки вернуть автомобиль собственнику или пользователю. До сих пор в рамках первичной защиты прав мне удавалось вернуть людям автомобили, эвакуированные с частных парковок менее, чем за неделю.

Я не призываю никого нарушать порядок парковки, поскольку даже если вы сможете быстро вернуть автомобиль, у организатора парковки остается право требования к нарушившему условия парковки водителю. Конечно, в том случае, если организатор парковки сумеет установить личность припарковавшего автомобиль водителя (т.е. лицо, заключившее с ним договор).

Kaupo Kask
Biin & Biin Advokaadibüroo advokaat

Puit-tüüpmajade arhitektuurikonkursi võitsid eestlased ja leedukad

25.03.2015 Tõnu Toompark

Eile kuulutati Solarise keskuses välja arhitektuurikaubamaja Katus.eu korraldatud puit-tüüpmaja arhitektuurivõistluse võitjad. Stavangeri lähedal Norras asuvale arenduspiirkonnale suunatud konkursi võitis Eesti arhitektuuribüroo ARS Projekt (Rasmus Tamme, Reio Raudsepp, Rene Safin, Evelin Eelmaa, Joonas Saan, Kristjan Männigo, Kristina Oolu, Karolin Kõll). Tartu lähedal Ülenurmes asuva arenduspiirkonna konkursi võitis Leedu büroo Paleka Archstudija (Rolandas Palekas, Dalia Zakaite, Mantas Skirmantas).

Rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele laekus 47 lahendust 21 maalt, kaugemad neist Taivanist, Austraaliast ja USA-st. Arhitektuurivõistluse korraldasid koostöös veebi-arhitektuurikaubamaja www.katus.eu ning puitmajatootjad Nurban AS ja Kodumaja Kinnisvaraarenduse OÜ.

Augustis välja kuulutatud arhitektuurivõistluse eesmärgiks oli leida kaasaegseid, nutikaid ja kauneid lahendusi kahele arenduspiirkonnale, Svertingstad Gårdile Stavangeri lähedal Norras ning Ülenurme arenduspiirkonnale Tartu lähedal Eestis. Žürii valis välja kolm võidutööd Norra ja kolm Eesti arendustele.

Konkursi peakorraldaja Tiit Silla sõnul on ta arhitektuurikaubamaja Katus.eu juhina algusest peale võtnud sihiks meie kõigi elukeskkonna parandamise: “Ma usun, et pole põhjust, miks ka tehases toodetud majad ei võiks olla parima kaasaegse arhitektuuri näited. Arhitektuurikonkursi korraldasimegi selleks, et inspireerida arhitekte looma kaasaegseid tüüpmajalahendusi Eestis ilmselt kõige enam armastatud materjalist – puidust. Eesti on nimelt Euroopa kõige suurem puitmajaeksportija ja me usume, et Eestist võiks saada eestvedaja ka väärtusliku kaasaegse arhitektuuri ning disaini osas, kui asi puudutab puitmaju.”

Žürii liikme, puitelementide ja moodulmajade tootja Nurban tegevjuhi Margus Pautsi sõnul jäi ta võistuse tulemustega väga rahule: “Otsisime sellised maju, kus inimesed tõesti tahaksid elada – ja ma võin täie kindlustundega öelda, et konkurss õnnestus, sest me leidsime just sellised lahendused.”

Teine žüriiliige, Kodumaja juhatuse liige Lembit Lump lisas, et võistlusele esitati rohkelt töid, mis olid arhitektuurselt igati inspireerivad kuid samas arvestasid ka Eesti puitmajatööstuse tootmisvõimalusi.

EKFLi kinnisvarakonverents: „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“

25.03.2015 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverents koostöös Nordea Panga ja Eesti Arengufondiga
„Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“
9.aprillil 2015

Meriton Grand Conference & SPA Hotelli konverentsikeskuses, Paldiski mnt.4

Päevakava ja esinejad

9.00 – 9.30 Osavõtjate registreerimine ja hommikukohv

9.30 – 9.40 Seminari avamine

Petri Nikkilä, Nordea Pank Eesti juht

9.40 – 10.10 Kuidas tuleb Euroopa toime miinus intressidega?

Tõnu Palm, Nordea Pank Eesti peaökonomist

10.10 -10.25 Tänane ja homne elukeskkond – lahendus Eesti majandusarengule tulevikus?

Peep Siitam, Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht

10.25 – 11.15 Elukondliku kinnisvaraturu hetkeseis ja tulevikutrendid

Mika Sucksdorff, Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ partner
Diskussioonipaneel ettekande teemal
Moderaator: Mika Sucksdorff
Osalejad:
Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige
Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige
Peep Sooman, Pindi Kinnisvara AS juhatuse liige
Peep Siitam, Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht

11.15 – 12.00 Ehituse hind eile, täna ja homme

Mait Schmidt, Bauschmidt OÜ juhatuse esimees
Diskussioonipaneel ettekande teemal
Moderaator: Mait Schmidt
Osalejad:
Toomas Alle, NCC Ehitus AS juhataja
Eiki Rump, Fund Ehitus OÜ juhatuse liige
Reet Kalmet, Bimcon OÜ juhatuse liige

12.00 – 12.15 Kinnisvara tegu 2014 laureaadi väljakuulutamine ja auhinna üleandmine

12.15 – 13.15 Lõuna

13.15 – 13.45 Kinnisvarakuulutuste kvaliteet

Andres Kuusik, Tartu Ülikool majandusteaduskonna turunduse õppetooli juhataja, turunduse dotsent

13.45 – 14.30 Pankade vastutus – võtmed panka. Kas selline on ka meie tulevik? Läti vs Eesti õiguslikud erinevused

Martin-Johannes Raude, advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid advokaat
Diskussioonipaneel ettekande teemal
Moderaator: Martin-Johannes Raude
Osalejad:
Jarmo Liiver, Nordea Pank Eesti Baltikumi laenutoodete üksuse juht
Arto Aas, Riigikogu liige
Tarmo Kase, Ober-Hausi Kinnisvara AS juhatuse esimees

14.30 – 15.00 Kohvipaus

15.00 – 15.45 Maksulaekumine kinnisvarasektoris – kuidas maksud laekuvad, millised on kitsaskohad?

Sven Sester, Riigikogu liige
Diskussioonipaneel ettekande teemal
Moderaator: Sven Sester
Osalejad:
Ain Kivisaar, Metro Capital OÜ juhatuse liige
Marek Õunamägi, Colonna Kinnisvara OÜ juhatuse liige
Egon Veermäe, Eesti Maksu –ja Tolliameti peadirektori asetäitja

15.45 – 16.30 Arengud ärikinnisvarasektoris

Ardi Roosimaa, Uus Maa Property Advisors OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneel ettekande teemal
Moderaator: Ardi Roosimaa
Osalejad:
Viljar Arakas, EfTEN Capital AS tegevjuht
Madis Raidma, East Capital Real Estate AS tegevjuht
Igor Mölder, Capital Mill OÜ tegevjuht
Ülo Pärnits, Mainor AS nõukogu esimees

16.30 – 17.00 Ülemaailmsed tegurid, mis mõjutavad Eesti kinnisvaraturgu

Guido Viik, futurist

Konverentsi moderaatorid on EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel ja juhatuse esimees Peep Sooman.

Registreerumine

Konverentsi tasu 145 eurot, EKFL liikmesfirma töötajale 95 eurot (lisandub käibemaks).

Info ja eelregistreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kommunaalamet korraldab reide ehitusobjektidele

24.03.2015 Tallinn.ee

Ehitamine Koostöös munitsipaalpolitsei ja liikluspolitsei ametnikega alustas Tallinna Kommunaalamet iganädalasi kontrollreide ehitusobjektidele.

„Reidide eesmärk on jälgida ehitusobjektide heakorraalast seisukorda, et oleks tagatud juurdepääsuteede puhtus, ehitusmaterjalide ja olmeprahi korrektne ladustamine ning oleks tõkestatud ehitusobjektidelt leviv tolm,“ ütles kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg.

Lisaks teostatakse igapäevaselt teemaa haljasalade lenduvast prügist koristust ja ühissõidukite peatustes asuvate prügikastide hooldust. Vastavavalt ilmastikutingimustele teostatakse võimalusel kastmist peamagistraalidel ja kesklinna piirkonnas, kus on tihedam liiklusvool.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kopli poolsaarel lammutatakse linnapilti risustavad kasutuskõlbmatud hooned

24.03.2015 Tallinn.ee

Tallinn Tallinna linnavalitsus nõustus Kopli poolsaarel Vasara tänava ääres asuvate majavaremete mahakandmise ja lammutamisega.

Põhja-Tallinna Valitsus tegi linnavalitsusele ettepaneku Tallinna linnale kuuluvad aadressidel Vasara tn 9, 12, 13 ja 14 asuvad ehitised kõlbmatuks tunnistada, maha kanda ja hävitada ning riiklikust ehitisregistrist kustutada. Elamumaa sihtotstarbega kinnisasjade kogupindala on 9121 m2, kinnisasjadel paiknevate täielikult amortiseerunud elamute taastamine ei ole majanduslikult põhjendatud. Hoonete lammutamise järel saaks vabanevat maa-ala kasutada munitsipaalelamute rajamiseks.

Vasara tn 9, 12, 13 ja 14 elamud olid kasutuses üüripindadena, kuid arvestades nimetatud elamute ohtlikkust seal elavatele isikutele, on Põhja-Tallinna Valitsus aktiivselt tegelenud Vasara tn 9, 12, 13 ja 14 elamutes üürilepingu alusel elavate isikute ümbermajutamisega. Käesolevaks hetkes on ümber majutamata üksikud pered. Linnavara lammutatakse pärast kõikide veel nimetatud majades üürilepingu alusel elavate isikute ümbermajutamist.

Hoonete lammutamise korraldab Tallinna Linnavaraamet.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

BLRT ja Merko arendatava Noblessneri elamukvartali arhitekt on Arhitektuuribüroo Pluss

24.03.2015 Tõnu Toompark

BLRT ja Merko poolt korraldatud rahvusvahelise kutsutud arhitektuurikonkursi Noblessneri elamukvartali arhitektuurse lahenduse väljatöötamiseks võitis Arhitektuuribüroo Pluss projektiga Kodusadam. Väärika ajalooga üha arenevasse Noblessneri kvartalisse on planeeritud Eestis ainulaadne korteriarendus, mille raames kerkib vahetult mere kaldale Noblessneri Jahtsadama kõrvale kokku neli äripindadega kortermaja. Esimese hoone ehitusega plaanitakse alustada 2015. aasta lõpus ning selle eeldatav valmimise aeg on 2017. aasta kevad.

„Kuigi tegu oli kutsutud arhitektuurivõistlusega, on hea meel tõdeda, et kutse saanud arhitektuuribüroode esinduslik valik, kus kohalike arhitektide kõrval olid esindatud ka kolleegid Soomest, Rootsist ja Taanist, tagas kõrgetasemelise tulemuse. Žürii ette seatud ülesanne ei olnud kergete killast – viimasele koosolekule kogunedes ei olnud mul endal veel ettekujutust, millist sõelale jäänud töödest eelistada, rääkimata veel siis žürii konsensuslikust seisukohast. Arusaadavalt oli selle võistluse puhul väga suur kaal sellel, kuidas on arhitektid käsitlenud hoonetevahelist avalikku ruumi, kuna võistlusala hõlmas nii vastset Adam Johann von Krusensterni väljakut kui osa mereäärsest rannapromenaadist. Olen veendunud, et võistlustöö realiseerimisel on Tallinn astunud suure sammu edasi kinnistamaks oma identiteeti merelinnana,“ ütles žürii liige, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja kohusetäitja, linna peaarhitekt Endrik Mänd.

„Oli rõõm osaleda niivõrd kõrgetasemelisel rahvusvahelisel arhitektuurikonkursil. Oma töös seadsime prioriteediks jalakäijasõbraliku linnaruumi, millele sekundeerib peredele orienteeritud uuenduslik ning kvaliteetne arhitektuur,“ ütles arhitekt Indrek Allmann.

Konkursi võitnud Arhitektuuribüroo Pluss projekti Kodusadam keskmeks on inimsõbralik keskkond. Arendatavas elamukvartalis pakuvad erinevas vanuses inimestele tegevust ja ruumi põnevad väljakud, mängu- ja puhkealad ning avatus merele. Elamukvartali avalik ala pakub erinevaid võimalusi väliürituste korraldamiseks. Siinsete elanike privaatsust aitavad hoida sisehoovid, mille pääsud on kavandatud nii, et hoovid jääksid varjatuks nii kõrvaliste pilkude kui tuulte eest. Eesmärgiga tagada korteritest parimaid võimalikke vaateid ümbrusele, on kõikidel korteritel elutsoonist aken hoone tänavaperimeetris. Lisaks on kõik korterid varustatud klaasitud rõduga. Hoonete fassaadide liigenduses ja ülesehituses on lähtutud Madalmaade veeäärsete linnade arhitektuuri tüpoloogiast.

Kogu piirkonna arendamisel on eelkõige fookuses inimene ning parimast kaasaegsest linnaehituse praktikast lähtuvad elamis-, liikumis- ja tegevusvõimalused. Samaaegselt elamukvartaliga valmib BLRT poolt arendatav ajalooline Jahtklubi hoone restorani ja täiendavate funktsioonidega ning kõrval paiknevast Valukojast on välja kujunemas multifunktsionaalne kultuurikeskus.

Staapli tn 3, 4, 8 ja 12 asuvasse Noblessneri elamukompleksi on planeeritud neli kortermaja kokku ligikaudu 200 korteriga, äripinnad asuvad esimestel korrustel ning parkimiskohad ja panipaigad hoonete maa-alustel korrustel. Kokku 1,7 hektari suurust ala arendab AS Merko Ehitus ja BLRT Grupp Aktsiaseltsi poolt loodud ühisettevõte Kalaranna Arenduse OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Veebruaris väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2,2%

24.03.2015 Mari Tamm

Laene ja liisinguid väljastati Eesti ettevõtetele ja majapidamistele veebruaris aasta algusele omaselt mõõdukalt.Finantseerimisportfelli maht suurenes kuuga üsna vähe, ulatudes veebruari lõpus 15,3 miljardi euroni.

Ettevõtete laenu- ja liisinguportfell kasvas veebruaris aastavõrdluses 3,3%. Uusi laene ja liisinguid anti ettevõtetele välja 704 miljoni euro väärtuses, mis on ligi kümnendiku võrra rohkem kui eelmise aasta veebruaris. Viimastel kuudel on finantseeritud kõige enam kinnisvara-, tööstus- ja kaubandusettevõtteid. Nende tegevusalade ettevõtetele väljastati ligikaudu 70% veebruaris välja antud pikaajaliste laenude mahust.

Uusi eluasemelaene anti veebruaris välja ligikaudu sama suures mahus kui samal ajal aasta tagasi. Portfelli aastakasv oli selle aasta esimesel kahel kuul 2,9%. Majapidamiste muude laenude maht püsib juba pikemat aega samal tasemel, 1,4 miljardit eurot.

Laenude keskmiseid intressimäärasid on eelmise aasta teisel poolel ja selle aasta alguses mõjutanud enamiku laenude baasintressimäära 6 kuu EURIBORi langus. Veebruaris väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2,2%. Ettevõtetele välja antud laenude keskmine intressimäär on püsinud viimastel kuudel 2,5% juures.

Laenuportfelli kvaliteet jätkas veebruaris paranemist. Rohkem kui 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht eelmise kuuga võrreldes vähenes, moodustades kuu lõpus 1,6% laenuportfellist. Viimastel kuudel on mõnevõrra halvenenud kaubandusettevõtete laenude kvaliteet. Selle mõju tasakaalustab muude laenude kvaliteedi paranemine.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv oli veebruaris võrreldav eelmise kuuga ja jäi 5,5% juurde. Hoiuste maht kasvas põhiliselt majapidamiste hoiuste suurenemise tõttu. Ettevõtete hoiuste maht muutus veebruaris vähe ja selle aastakasv püsis teist kuud 2% juures. Mitteresidentide hoiuste maht suurenes veebruaris tagasihoidlikult ning selle osakaal püsib 21% juures ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumahust.

Mari Tamm
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli aastakasv

Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär ja 6 kuu EURIBOR

Maksetähtaega ületavate laenude maht ja allahindluste osakaal laenuportfellis

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Endover Kinnisvara ja Crowdestate’i värske koostööprojekti tulusus on 12,25%

24.03.2015 Tõnu Toompark

Endover Täna algab Endover Kinnisvara rekonstrueeritava Heina tänav 5 ühisrahastus. Koostöös ühisrahastusplatvormiga Crowdestate pakutakse selle liikmetele võimalust rahastada arendusprojekti kokku 200 000 euro ulatuses. Crowdestate’i liikmete tehtavate investeeringute fikseeritud netotulusus (IRR) on 12,25% aastas.

Endover Kinnisvara tegevjuht Robert Laud: “Täna käivitasime Endover’i ja Crowdestate’i kolmanda koostööprojekti, et vabastada Heina tänav 5 projekti investeeritud omakapital. Üks projekti tugevusi on kindlasti see, et tänaseks on seal müüdud juba 62% korteriomanditest. Pelgulinn on Tallinnas populaarne elamiskoht, vaid aastaga on seal kinnisvaratehingute arv kasvanud 26%.
Meie käesoleva aasta varasemad head tootlust pakkunud rahastused, Villa Soans (Raua 25) ja Toompuiestee 13, märgiti ära esimeste tundide jooksul: viimane neist rekordilise 3 tunniga.”

Crowdestate’i juht Loit Linnupõld: “Koostöös tugeva arendaja Endoveriga oleme märgatavalt laiendanud inimeste võimalusi kinnisvarasse investeerida. Märkimise kiirus on näidanud, et inimestel on vaba raha olemas ja seda tahetakse teenima panna. Crowdestate’i ühine investeerimisjõud ühendab täna ligi 3000 inimest.”

Arendusprojekti raames rekonstrueeritakse Heina 5 kinnistul asuv 20. sajandi alguses valminud miljööväärtuslik hoone ning rajatakse õuele tänavapoolse majaga harmoneeruv hoovimaja. Heina 5 tänavapoolne maja on tammealleel asuv 3-korruseline puithoone. Majas on 8 korterit, millest 6 on käesolevaks hetkeks müüdud. Rohelises avaras sisehoovis asuv ridaelamu tüüpi hoovimaja on 2-tasapinnaline, 5 eraldi sissepääsuga uusehitis, millest tänaseks on müüdud 2 korterit. Korterite juurde kuuluvad suured hoovivaatega rõdud ja avarad terrassid. Puhkealaga haljastatud tagahoovis on vaba aja veetmiseks ruumi ja võimalusi nii täiskasvanutele kui ka lastele.

947 000 eurose maksumusega arendusprojekt on täies mahus rahastatud ning ehitustegevuse ettevalmistamisega alustati 2014. aasta lõpus. Ehitustegevuse lõpp on kavandatud 2015. aasta septembrisse.

Heina 5 veebileht: www.endover.ee/heina5

Crowdestate.eu on uus kinnisvarasse investeerimise platvorm, mis vahendab eelnevalt läbi analüüsitud kinnisvarasse investeerimise võimalusi ning teeb kinnisvarasse investeerimise kättesaadavaks igale soovijale.

Endover Kinnisvara on 1995. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõtete grupp, mis tegutseb nii Eestis kui ka väljaspool. Ettevõttel on 20 aastat kogemusi nii hoonete rekonstrueerimisel kui ka uusehitiste rajamisel.

Heina 5, Tallinn