Ilmunud on uus praktiline käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“, mis annab nõu kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on jurist Evi Hindpere.
„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu lõppvaatuseks on alati surm. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.
Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.
„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobuda,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“
Uus käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.
Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise kogemusega Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist ja hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.
2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.
Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta
- Raamatus on 132 lehekülge.
- Käsiraamatu sisukorra ja eessõnaga saab tutvuda siin: https://www.kinnisvarakool.ee/parimine-sisukord.pdf
- ISBN 978-9949-9655-0-2
- Käsiraamatu on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes https://www.kinnisvarakool.ee/pood/ ja kõikides suuremates raamatupoodides.





Kohtuasjas nr 3-2-1-3-15 tehtud otsusega keelas kohus äri- ja kortermaja hoone esimesel korrusel asuva korteriomandi reaalosal tantsutundide läbiviimise, samuti kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevuseks kasutusõiguse andmise.

Võrreldes klassikalise kinnisvara müügiga on metsa müük kordades riskantsem tehing, sest õiglase müügihinna kujundamine nõuab eriteadmisi. Korteri, maja või majaosa ligikaudse hinna saab iga omanik ise tuletada, kui sisestab vastavad andmed mõnda kinnisvaraportaali. Sellist meetodit metsaomanik kahjuks kasutada ei saa, sest iga metsamaa on erinev.
2015 II kvartali korteriomanditehingute arv oli maa-ameti andmetel 5084. Üle viie tuhande oli korteritehingute arv viimati 2007. aastal ehk kinnisvarabuumi tipus.




Kakumäel algasid täna ehitustööd, mille tulemusena kerkib kahe aastaga Kakumäele kogu Läänemere regioonis ainulaadne merekompleks. Ehitustööde orienteeruv maksumus ulatub 20 miljoni euroni.
Võimaldades pikaaegset kindlustunnet, on kinnisvara taas eelistatud investeering. Tänu suurenevale lastega perede hulgale kinnisvaraturul on pidevas tõusutrendis kolme magamistoaga korterid. Enamikel juhtudel otsitakse 80-90 m² üldpinnaga kodu, mille müügihind jääb vahemikku 45 000 kuni 60 000 €.

1Partner Ehitus andis tellijale üle Pirital originaalilähedaselt renoveeritud legendaarse restorani Tuljak.
AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõte AS Merko Tartu on käivitanud Tartumaal Tartu vallas asuva Kaupmehe korteriarenduse, mis hõlmab kolme kortermaja kokku 90 korteriga. Ettevõte on alustanud esimese 30 korteriga maja ehitust, mis valmib veebruaris 2016.




Elamispindade pakkumishindade muutust kajastav 
sti pankEttevõtete võlakohustuste kasv selle aasta alguses vähenes. Kui kvartali võrdluses peatus võetud laenude ja väljastatud võlakirjade mahu kasv 2015. aasta esimese kvartali lõpuks, siis aasta võrdluses ulatus kasv ligikaudu 4%ni. Väikse investeerimisaktiivsuse tõttu on vähenenud pikaajaliste laenude maht, seda nii Eesti finantssektorist kui ka välismaalt võetud laenude puhul.











