Korterid
Narva linnas toimus 2015. aasta neljandas kvartalis174 korteritehingut, mida on 3,6% rohkem kui eelneval aastal samal ajal. Narva korteri keskmine ruutmeetrihind langes viimase aastaga 499 eurolt 481 euroni ehk 3,6%. Ida-Virumaa korteri keskmine ruutmeetrihind oli neljandas kvartalis 270 € ehk 2014. a tasemest 4,3% madalam.
Kokku toimus Ida-Virumaal 535 korterite ostu-müügitehingut. Narvas ulatus korteri keskmine hind neljandas kvartalis 24 115 euroni, mida on tunamullusest 2,3% rohkem. Aastases võrdluses kasvas Ida-Virumaa korteritehingute arv 4,5%, mille juures langes tehingu keskmine hind 4,1%, 13 305 eurole.
Narva ja Ida-Virumaa kinnisvaraturu ülevaade. Narva ja Ida-Virumaa korterituru dünaamika
Allikas: Maa-amet
Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Narvas ja Ida-Virumaal on olulisimaks korterituru mõjutajaks elanikkonna väljaränne tõmbekeskustesse ning välismaa suunaline tööränne.
Üüriturgu elavdavad üksikud ettevõtted ja kõrgkoolide filiaalid, kutseõppeasutused ning gümnaasiumid. 2015. aasta neljanda kvartali lõpu seisuga oli Narvas aktiivses müügis ligikaudu 630 ja Ida-Virumaal ligikaudu 1 790 korterit. Aktiivsete üüripakkumiste arv ulatus vastavalt 120 ja 270 korteri kanti.
Tüüpkorterite orienteeruvad pakkumishinnad Narvas
| 1-toalised (€/m²) | 2-toalised (€/m²) | 3- ja enamatoalised (€/m²) |
| 300 – 500 | 350 – 1 050 | 450 – 950 |
Allikad: kv.ee, Arco Vara
Hoonestatud maad
Ida-Virumaa hoonestatud elamumaaga toimus 2015. a neljandas kvartalis 93 tehingut, mis jäi eelneva aasta sama kvartali tasemele 8,8% alla. Keskmine tehinguhind langes 7,5% ehk 20 212 euroni. Narva linnas tehti neljandas kvartalis elamutega 31 tehingut. 2014. a samal ajal oli tehinguid 29.
Keskmine tehinguhind langes Narvas 13 058 euroni ehk 9,6%. Tehinguaktiivsus Ida-Virumaa hoonestatud maatulundusmaadega püsis eelmise aastaga võrreldes samal tasemel, kuid tehinguid oli kvartali jooksul vaid 10. Keskmine tehinguhind langes aastases võrdluses 8,0%.
Hoonestamata maad
Valdav osa hoonestamata maa tehinguist toimub Ida-Virumaal maatulundusmaadega, millega kaubeldakse üsna aktiivselt. Neljandas kvartalis toimus 125 tehingut hoonestamata maatulundusmaade ja 6 tehingut hoonestamata elamumaadega, mida on vastavalt 32,7% ja 50,0% 2014. a tasemest vähem. Hoonestamata elamumaa pinnaühiku hind tõusis aastaga 6,9% ja jõudis 4,62 euroni. Hoonestamata elamumaa maksimaalne pinnaühiku hind oli 40 €/m2.
Hoonestamata maatulundusmaa pinnaühiku hind kasvas 25,0% ja oli neljandas kvartalis 3 000 €/ha kohta, mis näitab metsamaa ja haritava maa osatähtsust omanikku vahetanud maade kõlvikulises koosseisus. Nõudlus raieküpse puistu ja viljaka mullastikuga metsa- ning põllumaade järele on ületanud juba aastaid pakkumist.
2015. a neljandas kvartalis müüdi Ida-Virumaal 55 juhul puhast metsamaad ja 7 juhul haritavat maad. Metsatehinguid oli tunamullusest 29,5% vähem ja haritava maa tehinguid 65,0% vähem. Metsamaa hektari keskmine hind püsis põhimõtteliselt eelneva aastaga samal tasemel, 2 025 eurol. Haritava maa hektari keskmine hind tõusis 2 016 eurole ehk 2,6%.
Äriotstarbega maad
Narva linna piires toimuvad vaid üksikud hoonestatud ja hoonestamata tootmis-, äri- ning segamaa tehingud. Maakonna piires toimub tootmis- ja ärimaadega küll rohkem tehinguid, kuid nende põhjal arvutatud keskmist hinda ei saa teistele sama otstarbega maadele üldistada, kuna hind sõltub suuresti konkreetse maa väärtusest konkreetse, sageli erihuvidega ostja jaoks.
Prognoos
Narva ja Ida-Virumaa kinnisvaraturg liigub lähikuudel stabiilsel kursil. Aasta esimeses ja teises kvartalis on traditsiooniliselt oodata tehinguaktiivsuse ja keskmise hinna mõõdukat tõusu. Pikemas perspektiivis võib kinnisvaraturule mõju avaldada esimesel poolaastal toimuv masskoondamine.
Järelturu korterite tehinguhinda mõjutavad ostjale üle tulevad kommunaalteenuste võlad, vara seisukord, elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon. Ida-Virumaa kinnisvara, mis paikneb suuremate tööandjate, koolide, lasteaedade, kaupluste ning korraliku ühistranspordita aladel, on keeruline müüa, kuna traditsiooniliselt põlevkivitööstusele üles ehitatud piirkondade majanduslik aktiivsus väheneb.
Erandiks on põhjaranniku suvituspiirkonnas asuv kinnisvara, mille järele on jätkuvalt nõudlust. Tehinguni jõudmise määrab põhiliselt asukoht, vara ja hinna vastavus.
Tasub tähele panna, et Narva ja Ida-Virumaa kvartalivalimi väiksuse tõttu omavad üksikud tehingud keskmistele näitajatele olulist mõju kõigis varaklassides. Kinnisvaraturu üldisi arenguid silmas pidades hinnalangust näha ei ole, pigem liiguvad kinnisvarahinnad mõõdukalt tõusvas trendis. Täpsema info saamiseks konsulteerige piirkonda tundva kogenud maakleri või kinnisvarahindajaga.
