Arco Vara: Viljandi ja Viljandimaa kinnisvaraturu ülevaade 2015-10

Arco Vara

Korterid

Viljandi linnas toimus 2015. aasta kolmandas kvartalis 65 korteritehingut, mida on 14,5% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Viljandi korteri keskmine ruutmeetrihind tõusis viimase aastaga 552 eurolt 574 euroni ehk 4%. Viljandimaa korteri keskmine ruutmeetrihind oli kolmandas kvartalis 367 € ehk mullusega samal tasemel.

Kokku toimus maakonnas 128 korterite ostu-müügitehingut. Viljandis ulatus korteritehingu keskmine väärtus kolmandas kvartalis 28 322 euroni, mida on mullusest 11,8% vähem. Aastases võrdluses vähenes Viljandimaa korteritehingute arv 3,8% ning tehingu keskmine väärtus 3,6%, 18 416 eurole.

 Viljandi ja Viljandimaa korterituru dünaamika III kvartalis

viljandi-15-20-25
Allikas: Maa-amet

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Kui suuremates linnades mõjutavad müügikuulutuste arvu suuresti viimasel aastal müüki tulnud uusarendusprojektid ning pikemalt seisma jäänud korterite aktiivsest pakkumisest maha võtmine, siis väiksemates linnades ja maapiirkondades on olulisimaks korterituru mõjutajaks elanikkonna väljaränne tõmbekeskustesse ning välismaa suunaline tööränne. 2015. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli Viljandis aktiivses pakkumises ligikaudu 120 ja Viljandimaal ligikaudu 180 korterit.

Tüüpkorterite orienteeruvad pakkumishinnad Viljandis

1-toalised (€/m²) 2-toalised (€/m²) 3- ja enamatoalised (€/m²)
650 – 800 550-800 450-750

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Erinevalt suurlinnade korteriturust, kus tehinguhinnad on pakkumishindadest oluliselt madalamad, sarnaneb Viljandi tüüpkorterite keskmine hinnatase pakkumishindadega. Korteri hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.

Hoonestatud maad

Viljandimaa hoonestatud elamumaadega kaubeldi kolmandas kvartalis üliaktiivselt. Tehingute arv ületas möödunud aasta kolmanda kvartali taset 44,8% ja keskmine tehinguhind 14,8%. Viljandi linnas kasvas elamutehingute arv 13-lt mullu kolmandas kvartalis 24ni ehk 84,6%. Keskmine tehinguhind tõusis Viljandis 37 538 eurolt 55 002 euroni ehk 46,5%. Tehinguaktiivsus hoonestatud maatulundusmaadega langes eelmise aastaga võrreldes pisut, kuid pikemat perioodi võrreldes püsib suhteliselt stabiilsel tasemel. Keskmine tehinguhind on aastases võrdluses pisut on langenud.

Hoonestamata maad

Valdav osa hoonestamata maa tehinguist toimub Viljandimaal maatulundusmaade ja elamumaadega. Hoonestamata maatulundusmaadega kaubeldakse Viljandimaal väga aktiivselt. Pinnaühiku mediaanhind ja keskmine hind püsivad eelmise aasta kolmanda kvartali tasemel ehk 21 sendil ja 24 sendil ruutmeetri kohta.

Tehingute arv kasvas eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 11,7%, 128 tehingult 143 tehinguni. Hoonestamata elamumaaga kaubeldi tänavu kolmandas kvartalis sama aktiivselt, kui 10 aastat tagasi, kuid maksimaalne pinnaühiku hind oli üle kahe korra ja keskmine pinnaühiku hind üle kolme korra odavam kui kinnisvarabuumi harjal 2007. aastal. Hoonestamata elamumaadega toimus 21 tehingut ning ostjad maksid ruutmeetri eest keskmiselt 84 senti. Enim maksti ruutmeetri eest 6 eurot ja 82 senti. Ruutmeetri mediaanhind langes viimase aastaga 60 sendilt 10 sendi peale, mis näitab, et arvulises ülekaalus olid keskmisest kordades odavama ruutmeetrihinnaga tehingud.

Äriotstarbega maad

Viljandi linna piires toimuvad vaid üksikud hoonestatud ja hoonestamata tootmis- ning ärimaa tehingud. Maakonna piires toimub tootmis- ja ärimaadega küll rohkem tehinguid, kuid nende põhjal arvutatud keskmist hinda ei saa teistele sama otstarbega maadele üldistada, kuna hind sõltub suuresti konkreetse maa väärtusest potentsiaalse ostja jaoks.

Eraldi teema on tehingud metsa- ja põllumaadega. Nõudlus raieküpse puistu ja viljaka mullastikuga metsa- ning põllumaade järele on ületanud juba aastaid pakkumist. Tänavu müüdi 34 juhul metsamaad ja 11 juhul haritavat maad, mida on mullusest pisut vähem. Põllumaade puhul langes keskmine tehinguväärtus 17,8%, mille põhjuseks võib pidada põllumajandussektori majanduslikku surutist.

Prognoos

Viljandi ja Viljandimaa kinnisvaraturg liigub lähikuudel suhteliselt stabiilsel kursil. Kvartalistatistika põhjal ei saa teha üldistavaid järeldusi. Tuleb arvestada, et keskmise pinnaühiku hinna võivad paigast nihutada üksikud väga kõrge või madala hinnaga tehingud. Korterite positiivset ostutrendi toetavad Viljandis kõrged üürihinnad ning uusarenduste puudumine.

Järelturu korterite hinda mõjutavad üha enam vara seisukord, elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon. Viljandist kaugemal asuvat kinnisvara, mis paikneb suuremate tööandjate, koolide, lasteaedade ning kauplusteta piirkondades, võib olla keeruline müüa, kuna maapiirkondade rahvastik ning majanduslik aktiivsus väheneb. Tehinguni jõudmise määrab põhiliselt vara ja hinna vastavus.

Aime Opermann, Arco Vara Viljandi osakonna juht

September ja oktoober on aastaid olnud ühed aktiivsemad kuud kinnisvaraturul. See on ka aeg, mil müüjad soovivad oma kinnisvara enne talve ära müüa ja ostjad ära teha ostuotsuse. Samuti langetatakse seisma jäänud kinnisvara hinda.

Ilmselt on tänavune eramupakkumine tavapärasest veidi suurem. Hästi lähevad kaubaks Viljandi lähiümbruse uuselamud, näiteks Viiratsi aleviku uuselamurajoonis, kuhu noored pered soovivad omale kodu soetada. Ja klientide soov leida maakodu 10 km raadiuses Viljandist on väge sage. Maakodude valik Viljandi ümbruses võiks alati suurem olla.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

58 − = 55

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!