Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Pro Kapital: Decisions of the repeat Annual General Meeting of AS Pro Kapital Grupp shareholders

11.06.2026 Adaur.ee

The repeat annual shareholders general meeting (hereinafter referred to as the Meeting) of AS Pro Kapital Grupp (hereinafter referred to as the Company) took place on Wednesday, 10th of June 2026 starting at 12.30 at the premises of the Company at Sõjakooli 11 in Tallinn, Estonia.

A quorum was not reached at the annual general meeting held on 26 May 2026, and therefore the Meeting with the same agenda was convened pursuant to Section 297(2) of the Commercial Code and clause 4.6 of the Company’s articles of association. The Meeting was competent to adopt resolutions regardless of the votes represented at the Meeting. The votes cast prior to the general meeting held on 26 May 2026 did not lose their validity and were taken into account at the Meeting.

As per the registration list of the meeting 5 shareholders were represented at the Meeting, who represented in total 37 070 514 votes, which forms 65.39% of all votes attached to the shares.

The agenda and decisions adopted at the Meeting were as follows:

1. Election of the Chairman and Secretary of the annual general meeting of shareholders
Decision adopted was as follows:
Elect Ilona Nurmela as the Chairman of the Meeting. Elect Helena Purga as the Secretary of the Meeting.
100% of the votes were in favour of the decision.

2. Approval of the audited annual report of the Company for the financial year of 2025
Decision adopted was as follows:
Approve the annual report of the Company for the financial year 2025.
100% of the votes were in favour of the decision.

3. Resolution of distribution of the profit
Decision adopted was as follows:
To distribute the net profit for the financial year which ended 31 December 2025 in the amount of EUR 12 041 088 into retained earnings of previous periods.
100% of the votes were in favour of the decisions.

4. Extending the term of office of the Supervisory Council members
Decision adopted was as follows:
To extend the term of office of the Council members Patrick Werner, Oscar Cramer and Giovanni Bozzetti for a period of 3 (three) years from 6th of July 2026 until 5th of July 2029 (inclusive).
100% of the votes were in favour of the decisions.

5. Remuneration policy for the executive management of the Company
Decision adopted was as follows:
To approve the remuneration policy for the executive management of the Company.
100% of the votes were in favour of the decisions.

The minutes of the meeting will be published on the website of AS Pro Kapital Grupp www.prokapital.com no later than 11.06.2026.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

EIS: Riiklikud eluasemeteenused liiguvad EISist KIKi

10.06.2026 Adaur.ee

Vabariigi Valitsus tegi põhimõttelise otsuse viia riigi eluasemevaldkonna teenused Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusest (EIS) Keskkonnainvesteeringute Keskusse (KIK).

Üleminek toimub kava järgi 2027. aasta alguses.
Klientide jaoks, kellest enamik on korteriühistud, üleminekuga seoses teenuste sisus midagi ei muutu.
Muudatuse eesmärk on koondada energia- ja kliimavaldkonna teemade kompetents ühte organisatsiooni ning tagada valdkonna terviklikum juhtimine.

Eesti eluasemevaldkonna teekaart aastani 2035 näeb ette, et korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimistoetused ja -laenud, kodutoetused, nõustamisteenused ning teadlikkuse suurendamise tegevused liiguvad KIKi. Samuti hakkab KIK vedama elamufondi uuendamise ja energiatõhususega seotud arendus- ning pilootprojekte.

KIKi tegevjuhi Andrus Treieri sõnul aitab muudatus siduda kodude renoveerimise, energiatõhususe ja elukeskkonna teemad senisest terviklikumaks paketiks muude elukeskkonnaga seotud teenustega, mida KIK pakub, nagu näiteks jäätme- ja ringmajanduse lahendused, kaugkütte ja veesüsteemide investeeringud ning laadimistaristu toetused.

„Nende teenuste lisandumine KIKi aitab tulevikus korteriühistutele, omavalitsustele ja teistele osapooltele pakkuda terviklikumat tuge,” sõnas Treier.

Käendusteenused jäävad jätkuvalt EISi

EISi jäävad senistest teenustest eluasemelaenu käendused ja korterelamute renoveerimislaenu käendused, kuna need on seotud EISi ettevõtluskäenduste süsteemiga. Teenust osutatakse pankade kaudu ning lõppkliendid üldjuhul EISiga otse suhtlema ei pea.

„EISi strateegiline fookus on järgmiste aastate jooksul selgelt ettevõtete teadmusmahukuse, ekspordivõimekuse ja investeeringute kasvatamisel,” ütles EISi juhatuse esimees Ursel Velve. „Soovime suunata oma ressursid ja kompetentsi eeskätt nende ettevõtete arengu kiirendamisele, kes loovad kõrgema palgaga töökohti ja tugevdavad Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet. Eluasemeteenuste liikumine KIKi aitab EISil kujundada selgema rolli ja võimaldab keskenduda ettevõtluse arendamisele. Nii saavad mõlemad organisatsioonid teha seda, milles nad on kõige tugevamad,“ selgitas Velve muudatuse sisu.

Elukeskkonda tuleb arendada terviklikult

“Mugava ja kaasaegse elukeskkonna loomisel on oluline tervikpilt – see ei tähenda ainult hoonete energiatõhusaks renoveerimist, vaid ka sinna juurde kuuluva kaasaegse taristu loomist. Mõistlik on pakkuda inimestele ja korteriühistutele ligipääsu elukeskkonda parandavatele toetustele ja teenustele ühest kohast,“ ütles Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.

Viimase kolme aastaga on Eesti valitsused suunanud kortermajade renoveerimisse ligi 360 miljonit eurot, mille jagamisega on seni tegelenud EIS. „Nii suurte investeeringute puhul on oluline, et inimesteni jõuaksid ka edaspidi kvaliteetsed, hästi korraldatud ja usaldusväärsed teenused. KIKil on olemas tugev kogemus keerukate toetusmeetmete ja suurte arendusprojektide elluviimisel ning võimekus siduda rekonstrueerimine laiemate energia- ja elukeskkonna teenustega,“ lisas Jaanisoo.

Klientide lepingud EISiga lähevad automaatselt üle KIKile

„EIS on aastate jooksul loonud eluasemevaldkonnas tugeva kompetentsi ja usaldusväärsed teenused ning meie jaoks on oluline, et inimesed ja korteriühistud tunneksid ka edaspidi kindlust, et riigi tugi jätkub. Teenuste KIKi liikumine ei muuda toetuste tingimusi ega klientide võimalusi toetusi taotleda – muutub vaid teenuseid pakkuv organisatsioon. Üleminek valmistatakse ette piisava ajavaruga projektide ja teenuste üleandmiseks ning viisil, et klientide jaoks oleks see võimalikult sujuv ning teenuste pakkumises ei tekiks katkestusi,“ kinnitas Velve.

Ülemineku käigus viiakse KIKi üle ka EISi eluasemevaldkonna sisuline kompetents koos meeskonnaga, et tagada teenuste järjepidevus ning vältida katkestusi käimasolevates programmides. Muudatus puudutab u 20 EISi töötajat. Kõik lepingud, varad ja kohustused lähevad jagunemisprotsessis automaatselt üle KIKile ning lepingutingimused jäävad samaks. Koostöö jätkub samalaadselt nii partneritega kui koostöövõrgustikega.

Ülemineku ettevalmistused algavad kohe pärast valitsuse otsust. Praeguse plaani järgi viiakse teenused KIKi üle 2027. aasta algul.

Eluasemevaldkonna teenuste ümberkorraldamise ettepaneku valmistasid ette EIS, KIK ja Kliimaministeerium.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Tallinn: Tallinn taotleb lauluväljaku arendamiseks täiendavat maad linna omandisse

10.06.2026 Tallinn.ee

Tallinna linn tegi maa- ja ruumiametile ettepaneku anda munitsipaalomandisse kolm Tallinna lauluväljaku vahetus läheduses asuvat kinnistut, et võimaldada lauluväljaku ala laiendamist ning ajakohastamist. Täiendav maa on vajalik eelkõige lauluväljaku teenindus- ja toitlustusfunktsioonide paremaks korraldamiseks ning detailplaneeringus kavandatud lahenduste elluviimiseks.

Abilinnapea Tiit Teriku sõnul on Tallinna eesmärk arendada lauluväljakut kaasaegseks ja mitmekülgseks avalikuks ruumiks. „Kasvava osalejate arvu tõttu on lauluväljaku laiendamine vajalik, et tagada laulupeo jätkusuutlik korraldamine samas ajaloolises asukohas. Selleks vajab lauluväljak täiendavat maad eelkõige toitlustus- ja teenindusala jaoks,“ ütles Terik.

„Seni on neid funktsioone osaliselt lahendatud eramaal näituste messikeskuse alal, kuid alates 2031. aasta laulupeost see võimalus kaob. Seetõttu on oluline leida püsiv ja linna kontrolli all olev lahendus, et tagada UNESCO suulise ja vaimse pärandi nimekirjas oleva peo sujuv korraldus ka tulevikus,“ selgitas abilinnapea.

Linn soovib omandada Narva mnt 81a, Pirita tee 10a ning Pirita tee T10 kinnistud, mis paiknevad lauluväljaku kõrval ning on vajalikud ala terviklikuks arendamiseks. Tegemist on seni kasutamata või vähese kasutusega rohealade ja juurdepääsualadega.

Taotletavad maa-alad parandaksid ligipääsetavust, aitavad hajutada suurürituste ajal liikumisvooge ning loovad paremad tingimused teenindus- ja toitlustusalade kasutamiseks. Samuti võimaldavad need siduda lauluväljaku ümbritseva rohevõrgustikuga, ühendades ala Fahle aia, Kadrioru pargi ja teiste lähedaste rohealadega.

Linna hinnangul aitab maa munitsipaliseerimine tagada ala kasutamise avalikes huvides ning vältida ka võimalikku arendussurvet.

Lauluväljaku ja lähiala detailplaneering algatati 2025. aastal eesmärgiga kujundada alast tänapäevane ja hästi toimiv sündmus- ja puhkeala.

Ettepanek maa munitsipaalomandisse andmiseks on esitatud maa- ja ruumiametile.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Luminor: Millest sõltub sinu kodulaenu sissemakse suurus?

10.06.2026 Adaur.ee

Kodulaenu taotlemisel tuleb arvestada ka omafinantseeringu ehk sissemakse suurusega. Kuigi tavapäraselt on see vähemalt 15% ostetava eluaseme hinnast, võib Luminori partnersuhete tiimijuhi Elar Olliku sõnul tegelik sissemakse suurus toetusmeetmete või lisakinnisvara abil väheneda.

Eesti Panga nõuete kohaselt peab kodulaenu sissemakse moodustama vähemalt 15% eluasemelaenu hinnast, mistõttu on sellise suurusega omafinantseering Eestis ka kõige levinum. „Samas ei kehti see kõigile ühtemoodi, sest teatud sihtrühmadel on võimalik kasutada riiklikku tuge, mis võimaldab omaosalust vähendada,“ märkis Ollik.

Näiteks saavad noored pered ja noored spetsialistid kasutada EIS-i käendust, mis võimaldab vähendada omafinantseeringut 10 protsendini. „Veelgi soodsamad tingimused on lasterikastele peredele, kelle puhul võib vajalik sissemakse langeda koguni 5 protsendini. Lasterikasteks peredeks loetakse kolme- ja enamalapselisi peresid. Selline toetus on oluline, sest suuremate perekondade igapäevased kulud on kõrgemad ning vajaliku summa kogumine võib võtta tavapärasest rohkem aega,“ selgitas Ollik.

Eksperdi sõnul ei piirdu riiklik käendus ainult noorte ja peredega. Toetust saavad kasutada ka kaitseväe ja kaitseliidu veteranid ning energiatõhusa kodu ostjad. „Nendel juhtudel jääb minimaalne omafinantseering samuti 10% juurde,“ lisas Luminori partnersuhete tiimijuht.

Lisaks riiklikule käendusele on turul ka muid toetuslahendusi, mis aitavad sul kiiremini koduomanikuks saada, jagades sissemakse taskukohasteks osamakseteks. Üheks teenusepakkujaks on Numai, kes soetab kinnisvara sinu eest ning kogub sinult osamakseid seni, kuni sissemakse on tasutud. Seejärel on sul võimalus kodu soetada ettevõttelt varem kokkulepitud hinnaga.

Kui inimesel on olemas teine kinnisvara, millel puudub laenukoormus või mille laen on suuremas osas tagasi makstud, võib pank lubada seda kasutada uue kodulaenu puhul lisatagatisena sissemakse asemel. See tähendab, et sellisel juhul on omafinantseeringu suurus 0%, kuid Ollik märgib, et lisatagatise kasutamisel hinnatakse kinnisvara turuväärtust ning kontrollitakse, kas see vastab panga nõuetele.

Kui sissemakse jaoks on rahalisi vahendeid rohkem, kerkib üles küsimus, kas piirduda tavapärase ehk 15% sissemaksega või panustada rohkem. Kuigi suurem omafinantseering vähendab laenusummat ja võib muuta kuumakse väiksemaks, ei soovita ekspert kasutada kogu kogutud raha ainult kodu ostmiseks. „Oluline on jätta alles piisav rahaline puhver nii kolimise, sisustamise kui ka ootamatute väljaminekute jaoks,“ rõhutas Ollik.

Neil, kelle jaoks sissemakse kogumine tundub veel kauge eesmärk, soovitab Ollik vajaliku summa jaoks järjepidevalt planeerida ja säästa. „Oma kodu nimel tehtud ajutised kompromissid võivad tunduda keerulised, kuid pikemas perspektiivis võib see otsus end selgelt ära tasuda.“

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Maa- ja Ruumiamet: Ruumikiirendi toetab keskusalade arengut kuues omavalitsuses

10.06.2026 Adaur.ee

Maa- ja Ruumiameti riigiarhitekti büroo käivitas esimese Ruumikiirendi lennu – aastase arenguprogrammi, mis toetab omavalitsusi kvaliteetsema elukeskkonna loomisel ja ambitsioonikate ruumiotsuste tegemisel.

Ruumikiirendi sai alguse väga praktilisest tähelepanekust: kohalikel omavalitsustel on palju igapäevaseid ülesandeid ja kiireid lahendamist vajavaid küsimusi, kuid ruumilised muutused vajavad sageli pikemat vaadet, põhjalikku ettevalmistust ja eri osapoolte sisulist kaasamist. Head ruumiotsused ei sünni ainult planeeringust, projektist või üksikust ideest – need vajavad ühist arusaama, selget lähteülesannet ja teadlikku ja toetatud liikumist järgmise sammuni.

Just sellel eesmärgil Ruumikiirendi loodigi: programmi tuleb iga omavalitsus oma keskusalaga seotud ruumilise väljakutsega, millega vaja järgmisesse faasi jõuda, olgu selleks alakasutatud ruumide taasmõtestamine, uute tööövoogude rakendamine või arhitektuurivõistluse lähteülesande eeltöö, mille poole sammhaaval liikuda.

Esimeses Ruumikiirendi lennus osalevad Saaremaa, Hiiumaa, Lüganuse, Rapla, Põlva ja Valga. Omavalitsused tulid programmi väga erinevate, kuid sisuliselt sarnaste küsimustega: kuidas tugevdada keskusalasid, siduda paremini olulisi avalikke ruume ning elanike ootusi.

Ruumikiirendi ei sekku omavalitsuste autonoomiasse ega tee otsuseid nende eest, vaid aitab võimestada ja nügida: aitab luua parema lähtepositsiooni, tuua juurde ruumiloome ja kaasamise tööriistu, pakkuda ekspertide tuge ning hoida fookust pikaajalisel mõjul. Programm loob aluse ka tihedaks omavaheliseks koostööks, kogemuste vahetamiseks ja üksteiselt õppeks.

Programmi jooksul toimuvad kohapõhistel võtmeteemadel töötoad, konsultatsioonid, kaasamistegevused ja õppereisid Põhjamaade näidetega tutvumiseks. Põhjamaade Ministrite Nõukogu toel tutvutakse ka Rootsi ja Taani parimate praktikatega, et tuua Eesti omavalitsuste ruumiloomesse värskeid ideid ja võrdluskohti.

Pilootprogrammi oluline osa on ka õppimine Riigiarhitekti büroo enda jaoks. Ruumikiirendi käigus vaadatakse, millist tuge omavalitsused ruumiotsuste ettevalmistamisel kõige rohkem vajavad, kus tekivad korduvad pudelikaelad ja millised koostöövormid aitavad ruumilistel väljakutsetel päriselt edasi liikuda. Piloodi põhjal analüüsitakse programmi mõjusust ja ressursivajadust. Järgmisel aastal on plaan jätkata juba avatud kandideerimisega.

Ruumikiirendi esimene lend kestab 2027. aasta suveni. Selle aja jooksul valmistuvad kuus omavalitsust ette arenguhüppeks – mitte ainult järgmise projekti suunas, vaid pikaaegsete, kaasavate ja kvaliteetsete ruumiotsuse poole.

Rotermann City OÜ võlakirjaemissioon märgiti 2,84 korda üle

09.06.2026 Adaur.ee

Rotermann City võlakirjade 6 miljoni euro suurune avaliku pakkumise baasmaht märgiti 2,84-kordselt üle. Tugeva nõudluse tõttu otsustas ettevõtte suurendada emissiooni mahtu 8 miljoni euroni. Pakkumises osales kõigist Balti riikidest kokku 1379 unikaalset investorit, kes märkisid võlakirju kogusummas 17,06 miljonit eurot.

Eesti investorid märkisid võlakirju summas 15,95 miljonit eurot (93,5%), Läti investorid 0,83 miljonit eurot (4,9%) ning Leedu investorid 0,28 miljonit eurot (1,6%). Keskmine märkimissumma oli 12 370 eurot.

Rotermann City OÜ juhatuse esimehe Kaarel Loigu sõnul näitab emissiooni edu, et investorid hindavad nii ettevõtte senist tööd kui ka visiooni luua Tallinna südalinna pikaajalist väärtust loovat linnakeskkonda. „Võlakirjaemissiooni tugev üle märkimine on tunnustus, mida ei mõõdeta ainult eurodes. See peegeldab usaldust, mis on kujunenud aastate pikkuses koostöös heade klientide, partnerite ja kogukonnaga. Tänases turuolukorras, kus investorid teevad oma valikuid väga kaalutletult, on selline tulemus eriti kõnekas. See kinnitab, et hinnatakse nii meie meeskonda, seniseid tulemusi kui ka strateegiat. Meie jaoks on investorid olulised partnerid, keda ühendab soov panustada Tallinna ühe silmapaistvama linnaruumi kujunemisse ning selle pikaajalisse väärtusekasvu. Selline toetus annab meile kindluse jätkata ambitsioonikate projektide elluviimist ning innustab kandma vastutust, et täita kõrgeid ootuseid,“ ütles Loigu.

LHV võlakirjade valdkonna juht Silver Kalmus õnnitles Rotermann Cityt eduka debüüdi puhul kapitaliturgudel. “Ettevõtte esimese võlakirjaemissiooni üle märkimine näitab investorite usaldust kõrge-kvaliteedilise kinnisvaraportfelli ja aja jooksul loodud mitmekesise linnakeskkonna vastu. Investorite huvi oli isegi suurem, kui lõplikud märkimistulemused näitavad, kuna mitmed institutsionaalsed investorid väljendasid huvi suurema emissioonimahu vastu. Tugev investorihuvi loob Rotermann Cityle head eeldused kapitaliturgudelt tulevikus ka suuremate mahtude kaasamiseks. Täname kõiki investoreid, kes pakkumises osalesid,“ ütles Kalmus.

Emissiooni tulemusena emiteerib Rotermann City OÜ 8000 võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot, fikseeritud aastase intressimääraga 7,75% ning lunastamistähtpäevaga 12. detsember 2029, mille tulemusena kujuneb emissiooni kogumahuks 8 000 000 eurot.

Võlakirjad kantakse eeldatavasti investorite väärtpaberikontodele 12. juuni 2026 ning kauplemine Nasdaq First North turul algab eeldatavasti 15. juunil 2026. Esimene intressimakse tehakse eeldatavasti 12. septembril 2026.

Rotermann City plaanib võlakirjadega kaasatud rahaga mitmekesistada ettevõtte kapitalistruktuuri, vähendades seotud osapoole, U.S. Investi ees olevat kohustust, mis tuleneb emitendi tütarettevõtte A3 Arendus OÜ osa ostutehingust. A3 Arendus OÜ arendab büroohoonet aadressil Ahtri tn. 3, mis külgneb ühelt poolt mere ja teiselt poolt Rotermanni kvartaliga ning on osa Talsinki kvartalist.

Vastavalt Rotermann City OÜ juhatuse otsusele jaotati võlakirjad lähtudes järgmistest põhimõtetest:

Kõik sama märkija poolt esitatud märkimiskorraldused liideti kokku;
Igale investorile jaotati 33,5% märgitud võlakirjade koondarvust, arvestades allpool kirjeldatud jaotuspõhimõtteid;
Igale investorile jaotati vähemalt üks võlakiri, tingimusel, et märkimiskorraldus andis investorile õiguse saada võlakirju vastavalt jaotuspõhimõtetele;
Investoritele, kes märkisid võlakirju koondmärkimissummas vähemalt 100 000 eurot, jaotati 60% märgitud võlakirjade koondarvust;
Igale võlakirjade saamise õigusega investorile jaotati täisarv võlakirju, ümardatuna lähima täisvõlakirjani.

Rotermanni kvartalist

Rotermanni kvartal on Tallinna unikaalseim ja hinnatuim linnaruumi osa, kus ajalooline tööstuspärand on põimitud kaasaegse arhitektuuri, kvaliteetse ärielu ja linnaliku elukeskkonnaga. Vanalinna, südalinna ja sadamaala ühendava sõlmpunktina on kvartalist loodud paik, kus kohtuvad ajalugu ja tänapäev ning kus on hea elada, töötada, käia restoranides, kohvikutes ning teha igapäevaseid oste. Rotermanni kvartal on osa Urmas Sõõrumaale kuuluvast Golden Line kinnisvaraportfellist. Golden Line’i kuuluvad südalinna arendused Artius, Talsinki, Rotermann, Golden Gate, La Marina, Grand Avenue, Patarei Merekindlus jt, mis kujundavad Tallinna südalinna ja sadamaala ühtseks, rahvusvahelise mõõtmega linnaruumiks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko: Magnolijas korteriarendusprojekti teise etapi käivitamine Riias

09.06.2026 Adaur.ee

AS Merko Ehitus gruppi kuuluv SIA Merko Mājas on käivitanud Riias Pārdaugava piirkonnas Magnolijas elamuprojekti teise etapi. Üks kolmekorruseline 61 korteriga hoone aadressil Skrines tn 10 valmib 2027. aasta suvel.

Magnolijas (magnolijas.merkomajas.lv) hoone on A-energiaklassiga. Korterite suurus jääb vahemikku 42 – 104 ruutmeetrit ja ruutmeetri hind vahemikku 2646 – 3082 eurot.

Elamuprojekt asub vaikses ja rahulikus Šampēterise asumis, mis paistab silma oma madalate hoonete, armsate häärberite ja hoolitsetud aedade poolest. Hoonete juurde kuuluvad õues asuvad parkimiskohad, laste mänguväljak, välijõusaal ja jalgrattahoidla. Aiaga piiratud hoov koos turvakaameratega pakub korteriomanikele privaatsust ja täiendavat turvalisust. Kõikidel korteritel on avarad rõdud ja elutubades kõrged laed. Hoones on panipaikade ala ning ühine puhkeruum külaliste vastuvõtmiseks ja vaba aja veetmiseks.

SIA Merko Mājas (merkomajas.lv) on tunnustatud Läti elukondliku kinnisvara arendaja. Parima kvaliteedi ning korteriostjatele mugavuse ja kindlustunde tagamiseks juhib Merko korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

EfTEN Real Estate Fund AS’i 2026. aasta viie kuu finantstulemused ja aktsia puhasväärtus seisuga 31.05.2026

09.06.2026 Adaur.ee

EfTEN Real Estate Fund AS teenis 2026. aasta mais konsolideeritud üüritulu 2 668 tuhat eurot, mis on 19 tuhat eurot vähem kui aprillis. Üüritulu vähenes 28 tuhande euro võrra seoses Vilniuses asuva Menulio 11 büroohoone müügiga. Samal ajal kasvas üüritulu logistika- ja hooldekodude segmendis kokku 11 tuhande euro võrra seoses Riias asuva Jurkalne logistikapargi vakantsuse vähenemise ning Hiiu hooldekodu üüritulu etapiviisilise kasvuga. Fondi konsolideeritud EBITDA oli mais 2 289 tuhat eurot, s.o 46 tuhat eurot rohkem kui aprillis. Mai üldkulud olid madalamad nii madalama valitsemistasu kui ka aprillis aktsionäride üldkoosoleku korraldamise ning dividendimaksetega kaasnenud kulude tõttu.

Fondi konsolideeritud vakantsus vähenes mais 2,3%-ni (aprillis 2,9%), seda nii Jurkalne logistikapargi vakantsuse vähenemise (6,3%-lt 3,9%-ni) kui ka Pärnu mnt 105 büroohoone vakantsuse vähenemise tulemusel (16,5%-lt 5,2%-ni). Büroosektori vakantsus oli mai lõpus 9,6% (aprillis 11,2%; 2025. aasta lõpus 14,4%). Portfelli vakantsus oli viimati nii madal 2023. aasta keskel.

Fondi konsolideeritud raha jääk vähenes mais 1 483 tuhande euro võrra, sisaldades dividendide tulumaksu tasumist summas 2 552 tuhat eurot.

Selle aasta esimese viie kuuga on kontsern teeninud 13 535 tuhat eurot üüritulu (4,7% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal) ning 11 349 tuhat eurot EBITDA-d (7,1% rohkem kui eelmisel aastal). Üüritulu ja EBITDA on kasvanud logistika- ja hooldekodude segmendi uute investeeringute ning kaubanduse segmendi parema äritegevuse tulemusel.

EfTEN Real Estate Fund AS on 2026. aasta esimese viie kuu jooksul teeninud konsolideeritud korrigeeritud rahavoogu (EBITDA miinus intressikulud ja laenude põhiosade tagasimaksed ja tulumaksukulu) kokku 5,87 miljonit eurot, mis on 1,05 miljonit eurot (21,7%) rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Rahavoog kasvas nii EBITDA suurenemise (756 tuhat eurot) kui ka laenu- ja intressimaksete vähenemise (341 tuhat eurot) tulemusel.

Fondi puhasväärtus aktsia kohta oli 31.05.2026 seisuga 19,82 eurot, kasvades mais tavapäraselt 0,7%.

EREF_reports_monthly_05.2026

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Arco Vara AS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

09.06.2026 Adaur.ee

AKTSIONÄRIDE KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU KUTSE, PÄEVAKORD JA ETTEPANEKUD

Lp. Arco Vara AS-i aktsionär,

Arco Vara AS-i (registrikood 10261718; aadress Rotermanni 10, Tallinn) aktsionäride korraline üldkoosolek toimub 30.06.2026 kell 16.00 Tallinnas Kodulahe paviljonis (aadressil Lammi 8).

Korralise üldkoosoleku päevakord:

1) 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

Kinnitada Arco Vara AS-i 2025. aasta majandusaasta aruanne.

2) Kasumi jaotamine ja dividendi maksmine

Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga aktsionäridele ettepaneku:

Katta 31.12.2025 lõppenud majandusaasta puhaskahjum summas 479 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt;
Jätta eelmiste perioodide jaotamata kasum jaotamata ning mitte maksta aktsionäridele dividende;
Mitte teha eraldisi reservkapitali, teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse ega kasutada kasumit muuks otstarbeks.

3) Juhatuse tasustamispõhimõtete kinnitamine

Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga aktsionäridele ettepaneku:

Kinnitada Arco Vara AS-i juhatuse tasustamispõhimõtted vastavalt üldkoosoleku materjalide hulgas olevatele ja aktsionäridele kättesaadavaks tehtud juhatuse tasustamispõhimõtetele.

Arco Vara AS-i aktsionäride korralise üldkoosoleku materjalid on kättesaadavad Arco Vara AS-i kodulehel aadressil www.arcovara.com ja Arco Vara AS-i kontoris Tallinnas aadressil Rotermanni 10 tööpäevadel kell 9.30-17.00.

Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil info@arcovara.com. Küsimused ja vastused avalikustatakse Arco Vara AS-i koduleheküljel. Aktsionäril on õigus kooskõlas seadusega saada üldkoosolekul juhatuselt teavet Arco Vara AS-i tegevuse kohta. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Arco Vara AS-i aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda, esitades vastava nõude hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 15.06.2026, samuti võivad nad esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõusid, tehes vastavad ettepanekud hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 27.06.2026. Aktsionäride nõuded ja ettepanekud tuleb esitada e-posti aadressil info@arcovara.com ning need avaldatakse seadusega ettenähtud korras.

Koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 23.06.2026 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Kõigil, kes soovivad määrata endale volikirja alusel tegutseva esindaja, palume informeerida meid sellest hiljemalt 26.06.2026 ja edastada digitaalselt allkirjastatud volikirjad e-posti aadressile info@arcovara.com . Juhul, kui puudub digitaalse allkirjastamise võimalus, palume saata skaneeritud volikiri e-posti aadressile info@arcovara.com ja originaal postiga aadressile Rotermanni 10, Tallinn 10111. Korralisest üldkoosolekust füüsiliselt osa võtta soovivate aktsionäride registreerimine algab 30.06.2026 kell 15.30. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

15.06.2026 toimub koolitus “Planeerimisseadus ja ehitusseadustik praktikas – muudatused, kohtulahendid ja rakendusprobleemid”

09.06.2026 Margot Toompark

Kas planeerimis- ja ehitusvaldkonna seaduse muudatused tekitavad küsimusi ja ei jõua kohtulahendites järge pidada? Tule 15.06.2026 kell 10.00-15.15 koolitusele ning vandeadvokaat Raul Keba annab selge ülevaate seaduste rakendamisest, uuemast kohtupraktikast ja igapäevastest probleemkohtadest.

Koolitusel osaledes saad:

ülevaate planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku olulisematest muudatustest
teada, millal saab detailplaneeringu kohustuse asendada projekteerimistingimustega
praktilised teadmised ehitusteatise, ehitusloa, kasutusteatise ja kasutusloa menetlustest
ülevaate värskeimast kohtupraktikast ja riigiasutuste seisukohtadest
kindlust oma igapäevaste otsuste tegemisel ehitus- ja planeerimisvaldkonnas.

Koolitus sobib:

ehitus- ja arendusettevõtete spetsialistidele
kohalike omavalitsuste ametnikele
arhitektidele ja projekteerijatele
kinnisvaravaldkonna spetsialistidele
kõigile, kes puutuvad kokku planeerimise ja ehitamise küsimustega.

Osaleda saad nii veebis kui ka kohapeal.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistika: Välisresidendid korteriturul rohkem müüvad kui omandavad

09.06.2026 Tõnu Toompark

Maa- ja ruumiameti andmetel oli 2025. a Eesti korteritehingutes võõrandajate poolel 1115 välisresidenti. Välisresidentidest korterite omandajaid oli 423. Seega oli korterite võõrandajaid 692 võrra omandajatest rohkem.

Välisresidentidest korterite võõrandajate arv on omandsajate arvu ületanud iga-aastaselt alates 2015. aastast. Viimasel kolmel aastal on välisresidentidest korterite võõrandajate arv püsinud enam-vähem samal tasemel, kuid omandajaid on vähemaks jäänud.

Välisresidentide omandatud korteritehingute koguäärtus 2025. a oli 30,6 miljonit eurot. Võõrandajate tehingute summa oli 61,6 miljonit eurot ehk 31,0 miljoni euro võrra suurem. Välisresidendi omandatud korteri keskmine väärtus oli ~72 300 eurot, välisresidendi võõrandatud korteritheingu keskmine hind oli ~55 300 eurot.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Bigbank: mais võetud keskmine kodulaen ületas 139 tuhandet eurot

08.06.2026 Adaur.ee

Kodulaenude võtmine püsib kolmandat kuud väga aktiivne ning mais sõlmitud lepingute keskmine suurus kasvas 139 142 euroni, mis on kõrgem nii aprillikuu kui käesoleva aasta esimese kvartali keskmisega võrreldes, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juht Arthur Taavet toobki selle kevade ühe peamise trendina välja keskmise laenusumma kasvu. “See on tegelikult hea märk, sest viitab omal moel inimeste tõusnud laenuvõimekusele, mis omakorda on enamasti seotud sissetulekute kasvuga,” kommenteerib Taavet, kelle kinnitusel on keskmine laenusumma paar viimast aastat kuude lõikes peamiselt püsinud 120-140 tuhande euro vahemikus. “Peamine vahe ongi selles, et varem oli keskmine tihti just selle vahemiku alumises servas, kuid viimastel kuudel pigem lähemal 140 tuhandele ning seda isegi vahel ületanud,” kirjeldab Bigbanki juht.

Kodulaenude turg on Taaveti sõnul olnud tuntavalt aktiivsem alates märtsist ning võib loota, et see püsib nii ka juunis. “Panga jaoks on järgise kuu ootuste kavandamisel hea indikaator uute laenutaotluste arv ning see oli ka mais eelmiste kuudega samas suurusjärgus,” selgitab pangajuht.

Arthur Taavet lisab, et konkreetselt Bigbank pühendab eraldi aega, et aidata leida koduostuks võimalus ka neil, kes välismaiste suurpankade käest mingil põhjusel sobilikku kodulaenu ei saa. “Suurtel pankadel on tihti väga jäigad raamid, kuhu paljude Eesti inimeste igapäevane elu ja sissetulekud ei sobitu. Meid eristabki see, et oleme otsustanud võtta rohkem aega igaühe soovide ja võimaluste läbi vaatamiseks,” selgitab Bigbanki juht panga häid tulemusi üldiselt tiheda konkurentsiga kodulaenuturul.

Arthur Taaveti sõnul võiks uue kodu ostmist kättesaadavamaks muuta maksimaalse laenuperioodi tõstmine. “Soome teatas äsja, et lubab nüüdsest välja anda 40 aasta pikkuseid kodulaene ja ma ei näe ühtki olulist takistust, miks Eestis ei võiks pankadel lubada sama või isegi veel pikemat perioodi,” rõhutab ta ja lisab selgituseks, et kinnisvara on panga jaoks alati olnud tugev tagatis. “Inimene tahab tegelikult ju piisavalt madalat kuumakset, mis võimaldaks uue kodu osta esimesel võimalusel, mitte seda taas edasi lükata. Laenuperioodi pikkus on inimese jaoks aga pigem teisejärguline, eriti kui arvestada, mida teeb inflatsioon aastakümnete jooksul raha väärtusega,” põhjendab Eesti noorim pangajuht Taavet ning viitab, et hiljutised inflatsiooniprognoosid jäävad 4% ümber, mis kahtlemata räägib soodsa interessiga laenamise kasuks.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 31. märts 2026 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,4 miljardit eurot ning omakapital 298 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 196 000 aktiivse kliendi ning üle 650 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Pank: Hoolimata energia kallinemisest püsis üldine hinnakasv mõõdukas

08.06.2026 Sulev Pert

Statistikaameti andmetel kallines tarbijate ostukorv mais aastaga 3,7%. Hinnakasvu vedas eelkõige mootorikütuste kallinemine.

Eriti kiiresti on kallinenud diislikütus, mis oli mais 32% kõrgem kui aasta varem. Võrreldes bensiiniga sõltub Euroopa Liit diislikütuse puhul rohkem impordist ja tarneraskused on hoidnud selle rafineerimismarginaalid kõrgel tasemel. Turg on olnud väga tundlik Lähis-Idast tulevatele uudistele ja määramatus edasiste arengute suhtes on suur. Seetõttu on naftahind maailmaturul viimastel kuudel kõikunud suures vahemikus, 90–120 dollarit barreli kohta. Eestis on hinnatõusu mõnevõrra tagasi hoidnud tanklakettide vaheline hinnasõda, mis algas eelmise aasta sügisel.

Toiduainete hinnatõus oli aasta alguses tugev, ulatudes 6%ni, kuid on viimastel kuudel kiiresti aeglustunud, piirdudes maikuus 2%ga. Toidutoormete odavnemine maailmaturul on kaasa toonud nii toiduainete tootja- kui ka impordihindade languse. Peamiselt on alanenud või ja piimatoodete ning teraviljad hinnad, sest üleilmne teraviljasaak oli mullu väga hea. Samas on tõusule pöördunud õliviljade hinnad, mis on tingitud biokütuste laialdasemast kasutuselevõtust kõrgete naftahindade tõttu.

Tööstuskaupade hinnad pole aastaga märkimisväärselt muutunud, kasvades mais 0.9%. Riided ja jalatsid on endiselt odavnenud, kuid tarbijakorvis on üha enam näha elektroonikakomponentide kallinemise mõju. Ühe suurima hinnatõusu on tarbijakorvis aastaga läbi teinud mälukandjad, mille hinnad on kerkinud 37%. Osaliselt on see seotud tehisintellekti sektorist tuleneva tugeva nõudlusega kiipide järele ja piiratud tootmisvõimsusega. Elektroonika- ja arvutikaupade puhul on tehnoloogia areng ja seadmete kasvav võimekus samal ajal aidanud osa sisendikulude kasvust korvata.

Hindade muutus lähikuudel sõltub suures osas teenuste hindadest, sest algamas on puhkuste hooaeg. Eelmise aasta suvel kallinesid vabaajateenused Eestis mitme suure ürituse tõttu võrreldes teiste euroala riikidega kiiremini. Tänavu kujuneb hooajaline hinnatõus tõenäoliselt aeglasemaks. Osa hinnatõusust, 1,5 protsendipunkti, mis on tingitud eelmise aasta juuli käibemaksu tõusust, taandub hinnakasvust välja.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Bigbank: Lähis-Ida kriisi esimesed märgid on kohal, inflatsioon kiireneb

08.06.2026 Raul Eamets

Kuigi täna Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi kasv oli madalam kui nädala alguses avaldatud harmoneeritud hinnaindeksi kiirhinnang, näeme siiski, et hinnatõus on hakanud vaikselt hoogu võtma. Kiirhinnangu järgi, kuhu oli lisatud ka välismaalaste Eestis tehtud kulutused, oli hinnatõus 4%, täpsustatud andmetel kasvasid tarbijahinnad 3,7%. Mäletatavasti oli THI kasv eelmine kuu 3.4%.

Kõige suurema panuse hinnatõusu andis transport, sest kütusehinnad on kasvanud tänu Lähis-Ida kriisile. Kahjuks ei ole meil jätkuvalt mitte mingit selgust, millal USA-Iraani sõda mingi rahumeelse lahenduse leiab. Laevad seisavad jätkuvalt Hormuzi väinas liiklustupikus. Diiselkütuse hind on aasta võrdluses kasvanud 32%, maagaas 19,4 ning elekter 9%. Kuna vedelgaasi tootmise ja transportimise taristu on Kataris lõhutud, siis jääb maagaas veel mõnda aega kallimaks kui me harjunud oleme. Kuigi Euroopa otseselt sõltub vähe Lähis ida naftast ja gaasist, siis nende energiaressursside defitsiit on maailmaturu hinna üle viinud ning sellest sõltuvad kõik, ükskõik kuskohast nad oma nafta või gaasi ostavad.

Kõige selle kordategemine võtab aega ja koheselt ei muutu midagi, isegi kui laevad peaksid täna hakkama vabalt liikuma. Aeg ei tähenda antud juhul kuid või nädalaid vaid pigem aastat või kahte. Teisalt ei ole ka tootjad kiirest defitsiidi likvideerimisest huvitatud, sest kasumid on ju kenad, mida nad täna nafta ja gaasi müügist saavad. Väidetavalt on USA naftaekspordi tulud läbi aegade kõige suuremad.

Kallim transport hakkab tasapisi mõjutama ka muude teenuste ja kaupade hinda, sest lõpuks me ju kõik sõltume transpordist ühel või teisel viisil. Euroopa Komisjon prognoosib oma hiljutises raportis Eesti selle aasta hinnatõusuks 4,4%. Ka see prognoos viitab pigem hinnatõusu kiirenemisele.

KV.EE: Prognoosime üürihinna mõõdukat tõusu

05.06.2026 Tarvo Teslon

Kinnisvaraportaalis KV.EE oli maikuus pakkumisel keskmiselt 1368 Tallinna üürikorterit keskmise hinnaga 14,5 €/m². Eelmise aastaga võrreldes on üüripakkumine 8,1% suurem ja hind 5,6% ülevalpool. Kuu varasemaga võrreldes on üüripakkumine vähenenud 12%, kuid hind püsis viiendat kuud järjest kindalt paigal. Statistiliste näitajate taga on hooajalised muutused, mis tänavu on ajaliselt hilisemad kui aasta tagasi, leiab kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Aastatagusest on üüripakkumist küll rohkem, kuid viimaste kuude jooksul on kuulutuste arv hoogsalt vähenenud. Käesoleva 2026. a alguse portaali KV.EE 1600-1650 pakkumist on maikuuks vähenenud märgatava 17% võrra. Üüripakkumise vähenemise taga on hooajalised tegurid – nimelt läheb iga kevad hulk pikaajalise üüri kortereid majutusärisse,“ selgitas Tarvo Teslon.

Maikuine Tallinna üüripakkumiste keskmine hind püsis viiendat kuud järjest visalt 14,5 €/m² tasemel.

„Kevadine hooajaline üüripakkumise vähenemine on viimastel aastatel olnud tegur, mis on üürileandjatel aidanud hindu pisut ülespoole tõsta, et toime tulla suurenenud omanikukulude ja kasvanud intressimääraga. Tänavune kevadine positiivne tärkamine üüriturul on olnud hilisem. See on olnud tegur, mis on üürihinda portaalis KV.EE paigal hoidnud,“ analüüsis Tarvo Teslon.

Tallinna üürikorterite pakkumishinnad on samal tasemel või isegi pisut allpool, kus need olid 2022. aastal ehk neli aastat tagasi. Üürihinna ainus edasine tee on ülespoole.

„Üüripakkumise kevadine vähenemine portaalis KV.EE on võimalus üürileandjatele pikalt paigal püsinud hindu pisut ülespoole kruvida. Üüriinvesteeringute rahavoolised tootlused on viimase 15 aasta madalaimad. Seega põhjendus üürihinna tõusuks on täiesti olemas. Üürnikele ei tohiks mõningane mõõdukas üürihinna tõus üle jõu käia, sest keskmiste näitajate alusel arvutatud korteri üürihind palga suhtes on samuti viimase 15 aasta madalaim. Juba sügisel ehk õppehooaja alguses, mis on üürituru teine kuumem periood, näeme tänasest kõrgemaid üürihindu,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE