Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tartus napib kõrge hinnaga korteritel ostjaid

23.04.2015 Kadri Lest

Domus Kinnisvara Aprillikuu alguse seisuga oli Tartus müügis umbes 280 uut korterit ja lisaks ligikaudu 20 täielikult renoveeritud korterit. Võrreldes poole aasta taguse ajaga on turul pakutavate uute korterite arv vähenenud 7 protsenti. Selle ajaga on teostatud 105 uue korteri ostu-müügitehingut. 2015. aasta jooksul on müügile tulnud umbes 65 uut korterit – mahukamatest projektidest võib välja tuua Savi tn 41, Ladva tn 3a ja 4a korterelamud.

Vahepealse ajaga on turul vähenenud ühe- ja kolmetoaliste korterite osakaal uute korterite kogupakkumiste arvust, kahetoaliste osakaal on jäänud samaks ning neljatoaliste osakaal tõusnud. Aprilli alguses oli uusi ühetoalisi kortereid pakkumises ainult 11, mediaanhinnaga 2200 €/m2. Ühetoaliste korterite mediaanhind on poole aastaga tõusnud 2 protsenti, mis on tingitud kallimate korterite turule seisma jäämisest, samal ajal kui odavamad korterid on ära ostetud. Kahetoaliste korterite mediaanhind on langenud 5 protsenti, olles aprilli alguses 1796 €/m2. Kolme- ja neljatoaliste korterite hinnad on jäänud samale tasemele – vastavalt 1803 €/m2 ja 1692 €/m2.

Uute korterite pakkumiste keskmises hinnas otseselt hindade langus ei kajastu, kuna tehinguid tehakse rohkem odavama hinnaga korteritega, mis viib pakutavate korterite keskmise hinna üles. Kuid siiski on näha, et tehakse sooduspakkumisi nii korterite hinnale kui ka korterite lisaseadmetele ja sisustuselementidele – näiteks on pakutud köögimööblit, garderoobi või valvetehnikat hinnas. Nii mõnigi uusarendus on juba hindasid langetanud (nt. Siili 8), kuid on ka selliseid projekte, kus on vahepeal hindasid tõstetud (nt. Soola 2). Tundub, et mitmete korterite hinnas on kauplemisruumi, eriti võib seda märgata kallimate korterite juures, kuna nende müük ei ole edenenud ning tühjalt seisev korter toodab arendajal kahjumit.

Jätkuvalt on aktiivne Tartu linna piiril asuvate uute korterite turg. Mitu aastat on korteri ostjate meelispaigaks olnud Pärna allee, mis on meelitanud inimesi sinna elama tervikliku elukeskkonna ja mõistlike korterite hindadega. Edu on saatnud ka Metsasarve tee arendust, kus üldjuhul on kõik korterid juba enne korterelamu valmimist broneeritud. Mõlemas arenduses on viimased majad valmimas käesoleva aasta suve lõpuks. Kuna linnast väljas asuvatel korteritel on hetkel väga hea turg, võib eeldada, et lähima aasta jooksul on sarnastele korteritele lisa tulemas. Iseasi kas ka sama hinnaklassiga mis praegu, sest ehitushindade tõus ja jätkuv suur huvi korterite vastu võib hindasid kergitada.

Lisaks korteritele on kinnisvaraturule lisandunud ka märkimisväärne arv uusi ridaelamubokse. Aprilli alguses oli pakkumises ligi 70 uut ridaelamuboksi, neist kolmveerand neljatoalised keskmise pindalaga 102 m2 ja keskmise hinnaga 130 000 € (1276 €/m2). Pakkumises olevate uute ridaelamute hinnad on läinud üle kriitilise piiri – 130 000 €, mis on linnast väljas asuvate uute ridaelamute müüki vaigistanud. Kui vaadata 2014. aastal ja käesoleval aastal uute ridaelamuboksidega tehtud tehinguid, paistab silma, et peamiselt on tehingud hinnavahemikus 110 000 kuni 125 000€. Üle 130 000€ maksvate ridaelamuboksidega on tehtud vaid mõni üksik tehing.

Uusarenduste turgu ilmestab odavamate uute korterite kiire müük ning kallimate korterite pakkumisse jäämine. Turule on omane väiksema pindalaga korterite eelistamine. Kes meist ei unistaks suurtest lossidest, kuid reaalselt pangas laenuvõimalusi uurimas käies selgub kurb reaalsus. Selleks et igal pereliikmel oleks oma privaatne nurgake, peab leppima ruutmeetritelt väiksema 4-toalise korteriga. Praegusele kinnisvaraturule on iseloomulik, et ostjad vaatavad pigem lõpphinda kui ruutmeetri hinda. Ehk 105 m2 suurusele 4-toalisele hinnaga 1595 €/m2 (167 475 €) eelistatakse 75 m2 hinnaga 1610 €/m2 (120 750 €). Kuigi pere võib soovida ruumikat ja avarat korterit, on siiski hinnavahe 46 725 eurot ning laenuvõimekus seab oma piiri. Ja ei tasu ära unustada, et 75 m2 korteri ülalpidamiskulud on madalamad kui 105 m2 suurusel korteril.

Kinnisvara ostjad on muutunud teadlikumaks, sest enne ostuotsuse tegemist kaalutakse põhjalikult erinevaid aspekte: korteri kommunaalkulusid, energiasäästlikust, planeeringut, jms. Lisaks peetakse oluliseks ka näiteks lähima poe, lasteaia, kooli või ühistranspordi peatuse kaugust uuest elukohast. Eesti keskmine palk on vaikselt kasvamas ning töötute arv tööturul vähenemas. Sellest võiks järeldada, et inimeste elatustase on viimastelt aastatel tõusnud ja nad saavad endale rohkem lubada, aga numbritele otsa vaadates tuleb tõdeda, et kinnisvara hinnad liiguvad keskmise palgaga võrreldes kiiremini.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara maakler / analüütik

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

KredEx teenis 1,2 mln eurot kasumit

22.04.2015 Tõnu Toompark

Täna KredExi nõukogus kinnitatud aastaaruande põhjal teenis Sihtasutus KredEx eelmisel aastal kasumit 1,2 mln eurot (2013. a. kasum 0,9 mln eurot).

“2014. aastal KredExi laenukäenduse mahtude kasv jätkus. Ettevõtlusvaldkonna käendusi väljastati senise tegevusajaloo rekordilises mahus, kokku 68 mln eurot. Kasv on eelmise aastaga võrreldes 30%. Samuti tõusis eluasemelaenude käenduste maht 16 mln euroni, ületades eelmise aasta näitajat 27%.

KredExi käendusega väljastati 13% kõigist Eestis välja antud eluasemelaenudest. Mahtude kasvule aitas kaasa üldise majandusliku kindlustunde paranemine eriti esimesel poolaastal, mil ettevõtete huvi investeeringute vastu tõusis.

Samas oli aasta teisel poolel seoses majanduskeskkonnas esilekerkinud riskide kasvuga tunnetatav investeerimisaktiivsuse langus ja keskenduti eelkõige põhitegevuse tugevdamisele. Eluasemeturg arenes kogu aasta vältel stabiilselt tõusvas joones, suurenes tehingute arv ja mõnevõrra tõusid ka kinnisvara hinnad,” ütles KredExi juhataja Andrus Treier.

KredExi põhitegevuse brutotulud moodustasid 6,1 mln eurot, kahanedes 2013. aastaga võrreldes 6,1%. Sealhulgas ulatusid tagamistegevusega seotud tulud 3,1 mln euroni ning intressitulud laenudelt 2,2 mln euroni.

Kahjude katteks moodustati 2014. aastal eraldisi kokku 1,8 mln eurot (2013. a. eraldised 2,3 mln). Kahjusid maksti 2014. aasta jooksul välja kokku 3,1 mln eurot (2013. a. 2,5 mln), millest enamuse moodustasid ettevõtluslaenude tagatistest tulenevad kahjud. Kogu tegutsemisaja jooksul on KredEx välja maksnud kahjusid summas 25,3 mln eurot.

KredEx lähtub finantsteenuste pakkumisel eelkõige avalikust huvist, aidates ettevõtteid ja elanikke seal, kus turg ei toimi. Missiooni täitmiseks peab KredEx võtma piisavalt riske, ent säilitama aastate keskmisena siiski isetasuvuse. Samas üksikute aastate lõikes võidakse teenida märkimisväärseid kasumeid või kahjumeid. Alates asutamisest 2000. aastal on KredEx teeninud kasumit kokku 6,2 mln eurot.

Ettevõtluse valdkonnas käendas ning finantseeris KredEx 2014. aastal 422 ettevõtet summas 73,0 mln eurot. Lisaks muudeti 207 ettevõtte kehtivaid käenduslepinguid. KredExi tugi võimaldas ettevõtetel pankadest ja KredExist kaasata täiendavat finantseerimist summas 121,4 mln eurot. Toetatud ettevõtetes töötas kokku 9 506 inimest. Projektide tulemusena plaanitakse luua 1 104 uut töökohta.

Lisaks ettevõtete toetamisele aitas KredEx möödunud aasta jooksul kodu soetada 1975 noorel perel, spetsialistil ja veteranil, kes on võtnud pankadest eluasemelaenu kokku 106,9 mln eurot, kasutades selleks KredExi käendust 16,2 mln euro ulatuses. Eelmise aasta jooksul väljastas KredEx 69 korterelamu laenukäendust kokku summas 4,1 mln eurot. Pikaajalist ja soodsa intressiga renoveerimislaenu kasutas 2014. aastal 25 korterelamut summas 4,3 mln eurot. Rekonstrueerimistoetus eraldati kokku 97 korterelamule kogumahus 9,1 mln eurot. Alates 2001. aastast on KredExi eluasemelaenu käendust kasutanud 26 826 leibkonda, korterelamu renoveerimislaenu käendust on kasutatud 760 korral.

Aasta lõpu seisuga oli KredExi sihtkapital 71,8 mln eurot, bilansimaht 176,5 mln eurot ning tagatisportfell kokku 168,3 mln eurot.

KredEx on riigile kuuluv finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvaraeksperdid on soomlaste plaani suhtes ettevaatlikud

22.04.2015 Marge Tubalkain

Soome ettevõtte Asuntosalkku Eesti OY plaan osta Tallinna tuhandeid kortereid jätab kinnisvaraeksperdid ettevaatlikuks.

Soomlastest investorid on Eestis ostnud enam kui 50 korterit ning plaan on osta lähiaastatel tuhandeid. Just Kalamaja, Pelgulinna, Kadrioru piirkonda ja mujale.

Ober-Hausi tegevjuht Tarmo Kase sõnas, et sellised plaanid on tavalised – iga aasta mõni investeerimisfond mainib seda. Ent tootlus ei ole selle jaoks tegelikult küllalt hea. «Tootlus on Eestis 4,5 kuni 5 protsenti, mis on liiga madal neile. Helsingis on 5,5 protsenti,» märkis Kase.

Üüriturul on tema sõnul hindades väike tagasiminek, sest pakkumiste arv on eelmise aastaga võrreldes kasvanud. Uusarendustes ostetakse hoolega ka kortereid just väljaüürimise nimel.

Kase sõnul on maht niivõrd ebareaalne ja lööks üürituru Eestis upakile. Üürihinnad läheksid nii alla, et tootlust sealt enam ei tuleks. Kase sõnul on plaan pöörane, ta lisas: «Ma ei võtaks seda infot väga tõsiselt, tundub ebareaalne.»

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles, et ettevõtte plaan on märksa ambitsioonikam, kui neil siiani on tegutseda õnnestunud. Pisut enam kui pooleteise aastaga on Asuntosalkku ostnud üle 50 korteri. «Senine tempo näitab teed tulevikku,» kommenteeris analüütik.

Investori huvi on osta kortereid mõistlikuma hinnaga kui turu keskmine ning see pidurdab. Niimoodi osta saab eelkõige nendelt, kellel on kas kiire või pole aimugi turuolukorrast. «See tähendab palju ülevaatusi, läbirääkimisi, palju luhtunud läbirääkimisi ja üksikuid tehinguid,» ütles Toompark.

«Soovin neile jõudu,» sõnas Toompark. Tema sõnul on firma teadlik turu tasemest ning teab, mida teeb. Küsimus on ajas. Tallinnas on umbes 50 000 üüripinda. «Tuhat korterit paistab eraisiku tasemelt kolossaalse numbrina,» ütles Toompark. Plaani realiseerumisel oleks Asuntosalkkust suurem üürileandja vaid Tallinna linn.

Siiski on plaaniga seotud ka riske – nimeliselt valitsuse plaan rajada üürimaju. «Sellisel juhul võib erasektor pillid kokku panna ja ära minna. Poliitiliste otsustega võitlemine pole erasekoril võimalik,» ütles Toompark.

Marge Tubalkain
reporter
http://majandus24.postimees.ee/3165319/kinnisvaraeksperdid-on-soomlaste-plaani-suhtes-ettevaatlikud

Vaata kas:
http://majandus24.postimees.ee/3165041/soome-investorid-plaanivad-osta-tallinnas-tuhandeid-kortereid

Borenius: Ostueesõiguse tähtaja algus sõltub ostueesõigust omavale isikule edastatud müügilepingu teate sisust

22.04.2015 Marina Lapidus

Ostueesõiguse teostamine on seotud seaduse või lepinguga kindlaksmääratud tähtajaga. Ostueesõiguse avaldusel, mis on edastatud pärast ostueesõiguse tähtaja möödumist, ei ole õiguslikke tagajärgi. Praktikas tõusetub tihtipeale küsimus, mis hetkest hakkab kulgema ostueesõiguse teostamise tähtaeg, ja kas ostueesõiguse teostamise avaldus on esitatud tähtaegselt.

Olenemata ostueesõiguse liigist ja tekkimise alusest toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. Avalduse esitamiseks on seadusega või lepinguga ette nähtud konkreetne tähtaeg. Selle kulgemise algus on seotud vastavasisulise informatsioonilise teate kättesaamisega ostueesõigust omava isiku poolt. Kuigi seadusest ei tulene otseselt edastatava teate kohustuslikke tingimusi ega müügilepingu edastamise kohustust ilma õigustatud isiku vastava nõudeta, on Riigikohus andnud selles küsimuses täpsemaid juhtnööre.

Teatamiskohustuse täitmiseks tuleb ostueesõigusega isikule teatada müügilepingust ja selle sisust, milleks tuleb lugeda kõik müügilepingu tingimused, millest võib oleneda ostueesõiguse teostamine. Kui aga teade seaduse nõuetele ei vasta ja ostueesõigusega isikule esitatakse leping, algab ostueesõiguse teostamise tähtaeg lepingu saamisest, kuna alles siis saab lepingu sõlmimisest ja selle sisust teatamist lugeda nõuetele vastavaks. Riigikohtu arvates ei saa müüja teatamiskohustust lugeda täidetuks ka sellega, kui ta teatab ostueesõigust omavale isikule, kus viimane võib müügilepinguga tutvuda. Võimalike vaidluste korral peab just müüja tõendama, et ostueesõigusega isikut on teavitatud nii müügilepingu sõlmimisest, kui ka selle lepingu tingimustest.

Tänapäeval sõlmitavad müügilepingud sisaldavad tihtipeale nii täiendavaid tingimusi seoses müüdava objekti seisukorraga, kui ka regulatsioone seoses poolte lisakohustuste ja vastutusega. Kuna teate koostamine kõikidest olulistest müügitingimustest võib osutuda ebapraktiliseks, oleks otstarbekas eelistada kohest müügilepingu koopia edastamist ostueesõigust omavale isikule. Sõlmitud müügilepingust teatamise kohustuse võib müüja asemel täita ka ostja.

Autor Marina Lapidus, Advokaadibüroo Borenius

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Merko: Kontserni tütarettevõtte nõukogu volituste pikendamine

22.04.2015 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti juhatus otsustas 20. aprillil 2015 pikendada tütarettevõtte Tallinna Teede ASi nõukogu liikmete Tiit Robeni, Veljo Viitmanni ja Alar Laguse volitusi järgmiseks põhikirjas ette nähtud 3-aastaseks ametiajaks, s.o. kuni 15.04.2018.

Tallinna Teede ASi nõukogu jätkab kolmeliikmelisena: Tiit Roben (esimees), Veljo Viitmann ja Alar Lagus.

Tallinna Teede AS teostab üle Eesti nii projektijuhtimise meetodil kui ka oma jõududega kõiki teehoiutöid: sealhulgas ehitab teede konstruktsioone ja rajatisi, teostab teede hooldusremonti, pindamistöid ja teehoolet. Ettevõtte toodab ka erinevaid segusid oma asfalditehases. AS Merko Ehitus Eesti omab ettevõttes 100%list osalust.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Nordecon: 2014. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek

22.04.2015 Tõnu Toompark

Nordecon AS-i nõukogu kiitis 21.04.2015 toimunud koosolekul heaks Nordecon AS-i konsolideeritud 2014. aasta auditeeritud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga. Nõukogu otsustas juhatuse poolt ette valmistatud aruande ja ettepaneku kasumi jaotamise kohta saata kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule juhatuse poolt esitatud kujul.

Nordecon AS-i aktsionäridele kuuluv 2014. a majandusaasta puhaskasum on 1 956 000 eurot. Eelmiste perioodide jaotamata kasum on kokku 9 758 000 eurot. Juhatus teeb ettepaneku maksta dividendideks 923 000 eurot (0,03 eurot aktsia kohta) ja mitte teha eraldisi reservkapitali.

2014. aasta majandusaasta aruanne, selles sisalduv sõltumatu vandeaudiitori aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek on lisatud käesolevale teatele ning on kättesaadav NASDAQ OMX Tallinna börsi koduleheküljelt www.nasdaqomxbaltic.com ja emitendi koduleheküljel www.nordecon.com. Samuti on majandusaasta aruandega võimalik tutvuda ettevõtte asukohas Pärnu mnt 158/1, Tallinn.

Auditeeritud aruandes ei tehtud olulisi korrigeerimisi võrreldes 12.02.2015 avalikustatud esialgsete majandustulemustega.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2014. aasta konsolideeritud müügitulu oli 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 730 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Stockmanni kaubamaja kavandab juurdeehitust

22.04.2015 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Stockmanni kaubamajale juurdeehituse rajada võimaldava detailplaneeringu vastuvõtmise.

Liivalaia tn 49 // 53 // Maakri tn 25 // 27 kinnistu ja Liivalaia tn 51 kinnistu detailplaneering hõlmab 1,76 ha suuruse maa-ala. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on luua võimalused kuue maapealse korrusega kaubamaja hoonele kuni 5 maapealse korrusega juurdeehitise rajamiseks ning parkimismajale kahe parkimistasandi peale ehitamiseks, s.t kuuenda korruse ja katusele avaparkla lisamiseks.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Tallinna Kesklinna Valitsus korraldavad peale vastuvõtmist detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Detailplaneering näeb ette Liivalaia tn 51 krundil asuva hoone lammutamise, olemasolevale parkimismajale on kavandatud kaks täiendavat parkimistasandit ning kaubamaja hoonele kuni viie maapealse korrusega juurdeehitis. Jalakäijatele harjumuspärase keskkonna säilitamiseks ei ole kõnniteede lahendust muudetud. Praegu on Stockmanni kaubamaja parkimismajas 405 parkimiskohta. Ümberkorraldustega kavandatakse juurde 74 parkimiskohta. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna parkimise korralduse arengukavaga.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Stockmann Oyj Abp Eesti filiaal, sooviga laiendada kaubamaja ja parkimismaja. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 15. juuni 2011 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 1.-8. augustini 2011 Tallinna Kesklinna Valitsuses, 9. augustil 2011 toimus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik arutelu. Detailplaneeringu eskiisi kohta kirjalikke ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS.

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2015. a. I kvartalis

22.04.2015 Tõnu Toompark

Tehingute andmebaasi laekunud 2015. aasta esimese kvartali tehingute andmed on kontrollitud.

2015. aasta esimeses kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 12 812 tehingut ligikaudu 719 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati esimeses kvartalis kokku 12 708 kinnisvara tehingut 571 miljoni euro väärtuses.

Kokku vahetas esimese kvartali jooksul omanikku 34 244 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 34 481 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Pärnu maakonnas – 4 978 hektarit, kõige vähem Hiiu maakonnas – 507 hektarit.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2015. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2014. aasta esimese kvartaliga 5,7%, kuid eelmise kvartaliga võrreldes olulisi muutusi ei toimunud (langus 0,1%). Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 7,0%, hoonestamata maa hinnaindeks 3,8% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 13,6%.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Eleringi olulise alajaama teise etapi Ida-Virumaal ehitab Empower

21.04.2015 Tõnu Toompark

Elering allkirjastas möödunud nädalal lepingu Ida-Virumaal Eesti Elektrijaama juures asuva 330 kilovoldi alajaama teise etapi ehituseks Empower AS-iga, tööde maksumus on 9,1 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

Empower tegi tööde teostaja leidmiseks korraldatud riigihankel kõige madalama hinnaga pakkumuse. Kokku laekus hankele viis pakkumust.

„Eesti Elektrijaama alajaama teise etapi muudab Eleringi jaoks oluliseks asjaolu, et selle valmimise järel väheneb elektrisüsteemi sõltuvus naabruses asuva Eesti Elektrijaama tööst ehk varustuskindlus suureneb terves Eestis,“ kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Alajaama teise osa valmimise järel suudab Eesti põhivõrk riskivabalt töötada ka olukorras, kus Narva elektrijaamades ei tööta ükski energiaplokk.

Eesti Elektrijaama alajaama teine etapp on Eleringi suurim üksikinvesteering sellel aastal. Alajaama teine etapp rajatakse täiesti uuena tühjale platsile. Ehitustööd algavad maikuus ja ehitaja annab objekti Eleringile üle 2017. aasta kevadel.

Eesti Elektrijaama 330 kilovoldi alajaama esimese etapi rekonstrueerimistööd toimusid aastatel 2011-2013. Ehitustöid teostas siis samuti Empower.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Swedbank: Eesti majandus kasvab käesoleval aastal 2.1%, järgmisel 2,8%

21.04.2015 Tõnu Toompark

Möödunud aasta lõpus oodatust tugevama majanduskasvu, sel aastal valitsuse suuremate investeeringute ning veidi paranenud välisnõudluse väljavaadete tõttu korrigeerisime 2015. aasta Eesti majanduskasvu 2,1%-le (jaanuaris prognoosisime 2,0%). Lisaks aitavad netopalga tõus, tarbijate tugev kindlustunne ning odavam kütus kaasa eratarbimise kiire kasvu jätkumisele, selgus tänasel Swedbanki majandusprognoosi esitlusel.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul kiireneb majanduskasv 2016. aastal 2,8%-ni (jaanuaris prognoosisime 2,7%) ning hinnad hakkavad taas kasvama käesoleva aasta teises pooles. „Kuigi välisnõudlus jääb nõrgemaks kui eelmisel aastal, oleme siiski veidi optimistlikumad kui jaanuarikuises prognoosis. Töötleva tööstuse toodangumahu ja ekspordikäibe kasv käesoleva aasta alguses aeglustus. Swedbanki tööstusettevõtete uuringu kohaselt ootavad töötleva tööstuse ettevõtted 2015. aastal käibe kasvu aeglustumist peamiselt suurenenud konkurentsi, nõrga välisnõudluse ja tööjõupuuduse tõttu. Eksport Venemaale on küll tugevalt vähenenud, kuid ettevõtted on suurendanud eksporti teistesse riikidesse – peamiselt Rootsi, kuid ka Hollandisse, Ameerika Ühendriikidesse, Poolasse ja Hispaaniasse. Euro nõrgenemine mõjub meie konkurentsivõimele ja ekspordile küll positiivselt, kuid see puudutab otseselt vaid kolmandikku ekspordist, mis toimub dollarites,“ märkis Mertsina.

Mertsina sõnul on ettevõtete finantsseis üldiselt hea. „Kasumid on järk-järgult kasvanud ning tagasihoidliku laenukasvu tõttu on nende finantsvõimendus väike. Madalad intressimäärad soodustavad ettevõtete investeeringuid oma konkurentsivõime parandamiseks. Teisalt pole ettevõtete kindlustunne sel aastal paranenud ning seega ei oota me investeeringute märgatavat kasvu. Küll aga suurendasime valitsussektori investeeringute prognoosi eelmise aasta kasutamata välisrahade ülekandumise tõttu sellesse aastasse ja seoses EL uuest eelarvest rahastamise algusega, mis hakkab avaliku sektori investeeringuid tasapisi mõjutama juba sel aastal,“ sõnas ta.

2015.-2016. aasta jooksul pinged tööturul suurenevad ning palgad kasvavad jätkuvalt kiiresti. „Tööealine elanikkond väheneb, hõive määr on juba niigi kõrge ja tööpuudus alaneb veelgi. Hõivatute arv sel aastal veidi kasvab seoses töötajate registreerimise kohustuse sisseviimisega eelmise aasta juulis. Järgmisel aastal hõive aga langeb, seda nii tööjõu pakkumise kui nõudluse vähenemise tõttu. Tänu tööjõumaksude alandamisele ja inflatsiooni puudumisele kasvab elanike reaalne ostujõud sel aastal oluliselt. Pensionite ja teiste sotsiaaltoetuste tõus toetab samuti tarbimist, mis annab majanduskasvus sel ja järgmisel aastal suurima panuse. Venemaa majanduskriisist ja Ukraina konfliktist hoolimata tunnevad Eesti tarbijad ennast kindlalt ja jaemüük on selle aasta esimestel kuudel püsinud erakordselt tugev,“ rääkis Mertsina esitlusel.

„Tarbijahinnad peaksid aastases võrdluses kerkima hakkama käesoleva aasta teisel poolel. Selle põhjuseks on eelmise aasta teise poole madalamate nafta- ja toiduainetehindade baasefekt, samuti tõstab mõnevõrra importkaupade ja –teenuste hindu euro nõrgenemine. Järgmisel aastal inflatsioon kiireneb, kuna välised hinnasurved suurenevad. Hindu kergitab ka alkohoolsete jookide täiendav aktsiisitõus,“ lisas Mertsina.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Promenaadi maja ehitus on alanud

21.04.2015 Tõnu Toompark

YIT Ehitus ja Capital Mill sõlmisid lepingu Promenaadi maja esimese etapi ehitustööde teostamiseks.

Promenaadi maja asub vanalinna, Rotermanni kvartali ja Admiraliteedi basseini vahel ning on nurgakivi uue mereäärse kvartali tekkel. Capital Milli tegevjuhi Igor Möldri sõnul on Promenaadi maja arendus järjekordseks etapiks sadamaala tervikuks loomisel, mille kaugemaks eesmärgiks on kujundada antud ala innovaatiliseks ja kõrgelt hinnatud piirkonnaks. „Nagu olen ka varem öelnud, siis me ei ehita üksikuid hooneid, vaid ehitame visiooni ja tervikpilti ning seetõttu peamegi väga oluliseks, et juurde lisanduks nii kaasaaegseid äri- ja büroohooneid kui ka kvaliteetseid korterelamuid,“ lausus Mölder. „Terviklikult lahendatud ja kvaliteetse elu- ja äripinna ehitamine on YIT prioriteet nii oma arendustes kui ka ehitusteenuseid pakkudes,“ kinnitas YIT Ehitus juhatuse liige ja ehitusdirektor Toomas Rapp.

Korterite müügiga tegeleva Liven Kinnisvara partneri Andres Aaviku sõnul saab Tallinn sarnaselt teiste põhjamaade pealinnadega peale ala välja arendamist endale modernse linnasüdame, mida iseloomustavad jalakäijate tänavad, skandinaavialik arhitektuur, kohvikud, restoranid, rannapromenaad ja jahisadam.

Arhitektuuribüroo Arhitekt 11 kavandatud Promenaadi maja koosneb neljast eriilmelisest majast: Kogukonnamaja haljastusega sisehoovis on mõnus pere ja sõpradega aega veeta, Peremaja oma päikeselise mänguväljakuga vastab kõige paremini pereelu nõudmistele, eksklusiivses Peremaja tornis on igal korrusel vaid üks korter ning Linnamaja on siseaatriumiga luksuslik korterelamu. Hoonete all on kaks parkimiskorrust, kus asuvad ka panipaigad; esimesele korrusele on aga ärid ja kohvikud.

Promenaadi majas on kokku 120 läbimõeldud planeeringuga korterit alates väikesest 49,5 m2 suurusest 2-toalisest kuni 197,5 m2 suuruse 5-toaliseni. Hoonete viimastel korrustel on kõrge õhuruumi ja katuseterrassidega loft’id. Esimeses järjekorras valmib Linnamaja, mille esimesel korrusel on kaubanduspinnad ning 2.-6. korrusel on kokku 43 korterit. Parkimine on maa-aluses parklas.

Ehitustöödega on juba alustatud ja esimesed korterid antakse ostjatele üle 2016. aasta novembris. Vaata lähemalt www.promenaadimaja.ee

Capital Mill OÜ asutati 2008 aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Mill haldab arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

YIT Ehitus AS on Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid, mis kuulub Soome suurimasse ehitusteenuseid pakkuvasse kontserni YIT. Ettevõtte tegevusvaldkonnad on ehituse peatöövõtt – hoonete ja rajatiste ehitamine – ning elamu- ja ärihoonete arendus. 2014. aastal oli YIT kontserni käive ligikaudu 1,8 miljardit eurot. YIT tegutseb Soomes, Venemaal, Balti riikides ja Ida-Euroopas ning on tööandjaks enam kui 6000 töötajale. YITi aktsiad on noteeritud Helsingi NASDAQ OMX börsil.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko käivitas Paepargi korteriarenduse uue etapi

21.04.2015 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus on käivitanud Tallinnas Lasnamäe linnaosas asuva Paepargi korteriarenduse viienda etapi, mis hõlmab kolme kortermaja arendust. Merko alustab 2015. aasta aprillis esimese kahe maja ehitust aadressil Paepargi 31 ja 33, mille valmimine on planeeritud 2016. aasta kevadesse.

Paepargi viies etapp (www.merko.ee/perepargi) hõlmab kolme 4-korruselist maja aadressidel Paepargi 29, 31 ja 33, millest igaühes on 19 korterit. B-energiamärgisega majade arhitekt on Erkki Ristoja, kortereid iseloomustavad läbimõeldud planeeringud ning enamikel korteritel on klaasitud rõdu. Sisearhitekt Eerik Olle poolt on välja töötatud viis erinevat siseviimistluspaketti vannitubadesse ning kolm paketti eluruumidesse. Korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 1600–1900 eurot. Mugava ligipääsu kortermajadele tagab 2015. aasta lõpuks valmiv Paepargi tänav.

Paepargi viienda etapi kolme hoone brutopind kokku on ligikaudu 4500 ruutmeetrit ning arendusetapi kogumaksumus ca 4 miljonit eurot.

Uued kortermajad kerkivad Paepargi Pae tänava poolsesse otsa ehk Pereparki, mida ühendab Mäepargis asuvate juba valminud majadega üle järve kulgev valgustatud jalakäijate sild, kust avaneb vaade kaunile purskkaevule. Heakorrastatud Paepargi tiigi ümbrusesse on Merko esimese kolme etapi käigus arendanud tervikliku elukeskkonna ning müünud sealses üheksas maja üle 150 korteri. Neljanda etapi raames on Merkol arenduses kolm 14-korruselist tornmaja, millest esimene valmib 2015. aasta lõpus.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Ehitushinnaindeks jätkas I kvartalis tõusu

21.04.2015 Statistikaamet

Ehitushinnaindeks tõusis 2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga 0,6% ja 2014. aasta I kvartaliga võrreldes 0,1%, teatab Statistikaamet.

2014. aasta IV kvartaliga võrreldes kujundas indeksit enim tööjõu kallinemine. Materjalide maksumus jäi samale tasemele ja mehanismide kasutamise maksumus langes 0,1%.

Ehitushinnaindeksit mõjutas I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga teineteist taandav materjalide odavnemine ja tööjõu kallinemine.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi kasv oli 2015. aasta I kvartalis nii eelmise aasta IV kvartali kui ka I kvartaliga võrreldes 0,1%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, I kvartal 2015
	IV kvartal 2014 – I kvartal 2015, %	I kvartal 2014 – I kvartal 2015, %
KOKKU	0,6	0,1
tööjõud	1,8	2,9
ehitusmasinad	-0,1	2,2
ehitusmaterjal	0,0	-1,5
Eramuindeks	0,3	0,1
Korruselamuindeks	-0,2	-1,6
Tööstushooneindeks	1,3	1,1
Ametihooneindeks	0,7	0,2

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, I kvartal 2015
	IV kvartal 2014 – I kvartal 2015, %	I kvartal 2014 – I kvartal 2015, %
KOKKU	0,1	0,1
tööjõud	1,3	2,7
ehitusmasinad	0,1	0,7
ehitusmaterjal	-0,7	-1,6

Statistika: kasutusloa saanud eluruumidest 28% on ühepereelamud

21.04.2015 Tõnu Toompark

2014. aastal sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa 2756 eluruumi. Neist 28% olid ühepereelamud, 15% olid paaris- ja ridaelamud.

Enamus eelmisel aastal kasutusloa saanud korteritest asusid 3-5-korruselistes elamutes, kus asus kasutusloa saanud eluruumidest 35%.

1% kasutusloa saanud eluruumidest asusid 9- ja enamkorruselistes elamutes.

Kasutusse lubatud eluruumide arv elamu tüübi järgi

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis märtsis kuuga

20.04.2015 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,6% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga -0,6%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas märtsis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus mäetööstuses, elektroonikaseadmete ja puittoodete tootmises, samuti hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning toiduainete tootmises.

2014. aasta märtsiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektroonikaseadmete, toiduainete ja kütteõlide tootmises, samuti hinnatõus mäetööstuses ja metallitootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, märts 2015
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Märts 2015 – veebruar 2015, %	Märts 2015 – märts 2014, %
KOKKU	0,6	-0,6
Töötlev tööstus	0,6	-1,0
Mäetööstus	11,4	7,3
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-5,0	-0,8
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	2,5

* Veebruarikuu tööstustoodangu tootjahinnaindeksit on täpsustatud seoses ettevõtetelt laekunud andmetega.

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,8% ja võrreldes 2014. aasta märtsiga -3,3%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid märtsis keskmisest enam naftasaaduste, keemiatoodete ja turbatoodete hinnad, samas langesid elektrienergia, ehitusmaterjalide ja kummi- ning plasttoodete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta märtsis võrreldes veebruariga 1,7% ja võrreldes 2014. aasta märtsiga -3,3%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid märtsis keskmisest enam naftasaaduste, nahktoodete ja keemiatoodete hinnad, samas langesid elektrienergia, puittoodete ning ehitusmaterjalide hinnad.