Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Energia hindade järsk langus süvendas deflatsiooni

06.02.2015 Rasmus Kattai

Energia odavnemine jaanuaris süvenes, mille tulemusena langes hinnatase Eestis kuu varasemaga võrreldes 0,4%. Statistikaameti andmetel ulatus aastane hinnalangus 1,3%ni, mis on viimase viie aasta suurim.

Nafta oli jaanuaris maailmaturul kuu varasemaga võrreldes ligikaudu 25% ja aastataguse ajaga võrreldes umbes 55% odavam. Mootorikütused odavnesid seetõttu Eestis aastavõrdluses 20,7%, alandades inflatsiooni 1,1 protsendipunkti võrra. Kuigi tööstuskaubad odavnesid 0,4%, kiirenes teenuste hinnakasv 1,4%ni. Teenuste hinnakasv kiirenes muu hulgas seetõttu, et sideteenuste hinnalangus on alates 2014. aasta algusest järjepidevalt vähenenud.

Kaheksa kuud väldanud hinnataseme langus on olnud tarbijate jaoks soodne, mida näitab ka jaemüügi enam kui 6%-suurune kasv terve eelmise aasta vältel. Tänu reaalpalga tõusule on majapidamiste hinnangud oma majandusolukorrale järjepidevalt paranenud ning nad rahastavad ostusid varasemast julgemalt ka laenude abil.

Senine hinnalangus on hakanud mõjutama ka tarbijate inflatsiooniootusi, mis pöördusid jaanuaris esimest korda pärast 2010. aastat langusse. Kui inflatsiooniootused jäävad madalale pikemaks ajaks, siis võivad tarbijad hakata kestvuskaupade oste edasi lükkama ning see aeglustaks jaemüügi kasvu.

Esialgse hinnangu kohaselt suurenes hinnalangus ka euroalal tervikuna: hinnad langesid jaanuaris aastavõrdluses 0,6% kuu varasema 0,2% asemel. Euroala hinnalangus kiirenes samuti valdavalt energia odavnemise tõttu, kuid lisaks aeglustus pisut ka teenuste ja tööstustoodangu hinnakasv. Hinnalanguse pidurdamiseks ja inflatsioonieesmärgi saavutamiseks laiendas Euroopa Keskpank hiljuti varaostu programmi.

Inflatsiooni kiirenemist võib hakata soodustama ka euroalal tasapisi paranev majandusaktiivsus: viimastel andmetel on hoogustunud nii jaemüügi kasv kui ka töökohtade loomine ning jaanuaris muutusid ettevõtete kasvuootused optimistlikumaks. Nafta hind on veebruari esimestel päevadel märgatavalt tõusnud ning tulevikutehingute hinnad viitavad nafta edasisele kallinemisele. Nafta hinna tõus vähendaks järgnevatel kuudel hinnalangust nii euroalal kui ka Eestis.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Hili Properties omandas Lätis üheksa jaemüügikompleksi

06.02.2015 Tõnu Toompark

Hili Ventures / Hili properties Hili Ventures kinnisvaraga tegelev tütarfirma Hili Properties omandas Lätis üheksa jaemüügikompleksi, millega lisandus ettevõtte rahvusvahelisse kinnisvaraportfelli 18 500 ruutmeetrit jaemüügipinda. Üheksa kompleksi kogupindala küündib 27 000 ruutmeetrini.

Hili Properties omab ja haldab rendipindu Lätis, Leedus, Eestis ja Maltal. Ettevõte keskendub äripindadele ja omab kontoriruume peamistes ettevõtluse piirkondades. Firmale kuuluvates hoonetes asuvad ka McDonald’s restoranid. McDonald’s restoranid kuuluvad Premier Capital omandusse, mis on teine Hili Ventures tütarettevõte.

Jaemüügikeskused majutavad kuni 30 regionaalset ja kohalikku üürnikku ning pakuvad rendipindu vahemikus 950 kuni 4150 ruutmeetrit. Enamik ruumidest on 100% hõivatud. Viis kompleksi asuvad Riia võtmepiirkondades, kaks Läti suuruselt teises linnas Daugavpilsis ning üks Tukumsi ja Aizkraukle linnas. Tukumsi linnas asub tööstuspark, kuhu kuuluvad suured laohooned, milles hoiustatakse majapidamistooteid, aiandustehnikat, tööriistu ja väikesemõõdulisi ehitusmaterjale.

Komplekside teised ankurrentnikud on supermarketid ja Baltikumis ning Põhja-Euroopas tuntud kiirtoidu ketid. Teised jaemüügiga tegelevad ettevõtted – apteegid, tervise- ja delikatesspoed, pangad ning kindlustusettevõtted – paiknevad supermarketite kõrval ja kasutavad eraldi sissepääsu või pood-poes kontseptsiooni.

“See tehing panustab Hili Properties kinnisvaraportfelli mitmekesisusse ja laiendab ettevõtte haaret Balti regioonis,” ütles Hili Properties juhataja Margrith Lutschg-Emmenegger. “See on meie jaoks suur võimalus. Omandatud kinnisvaral on suur potentsiaal ning investeeringud aitavad seda realiseerida.“

Hili Properties juhtkonnas on rahvusvaheliselt kogenud spetsialistid, kes soovivad maksimeerida iga kinnisvara kasutegurit ja kasumipotentsiaali rentnikele. Kinnisvaraettevõttel on aastakümnete pikkune kogemus kinnisvaraarenduse, ümberpositsioneerimise ja juhtimise valdkonnas. Ettevõte otsib pidevalt võimalusi, et kasvatada oma kinnisvaraportfelli väärtust ning leida uusi arendusi Euroopa arenevatel turgudel.

Kinnisvaraettevõtte Hili Properties omab arendusi Maltast kuni Baltikumini, mille hulka kuuluvad hinnatud asupaikadega ärikvartalid, jaemüügikompleksid peatänavatel ning kinnisvara, milles paiknevad McDonald’s restoranid.

Hili Properties juhtkonnas on kogenud finants- ja kinnisvaraspetsialistid ning ettevõte strateegiline eesmärk on laiendada oma tegevust ja arendada kinnisvaraturge Euroopa võtmelinnades.

Hili Properties on Hili Ventures kinnisvaraga tegelev tütarettevõte, mille peakorter asub Maltal. Hili Ventures on tegev õli-, gaasi-, logistika-, tehnika- ja tehnoloogiavaldkondades ning teeb koostööd McDonald’s restoraniketi ja Apple’iga kolme tütarettevõte kaudu. Hili Ventures kontorid asuvad 12 riigis, kus töötab ühtekoku 3800 inimest. Ettevõtte partnered on CMA CGM, Hoffmann, Tranter, Terberg, IBM, Cisco, Microsoft, NCR, Lenovo ja teised globaalsed brändid.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Omavalitsusliidud Vabariigi Presidendile: planeerimisseadus tuleb jätta väljakuulutamata

06.02.2015 Tõnu Toompark

Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit pöörduvad oma avalikus teadaandes Eesti Vabariigi Presidendi poole, palvega jätta väljakuulutamata Riigikogu poolt 28.01.2015 vastu võetud planeerimisseadus (571 SE).

„Planeerimisseadus puudutab paljusid kodanikke, mistõttu peab olema tagatud planeerimistegevuse ja selle regulatsiooni järjepidevus ning arusaadavus,“ selgitab Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast. „Seniste regulatsioonide ulatuslik muutmine jätab aga nii seaduse rakendajad kui ka puudutatud isikud ebakindlasse olukorda kui ka muudab isikute kaasamise planeeringuprotsessi formaalseks,“ täiendab Võigemast.

Planeerimisseaduses ei ole adekvaatselt hinnatud seaduse rakendamisega seotud kulusid kohalikele omavalitsustele. Seadusest nähtub, et kohalike omavalitsuste kulud suurenevad, vähenevad omavalitsuste roll ja õigused planeerimisel. See on aga kohalike omavalitsuste õiguste piiramine kohaliku elu arengu juhtimisel ja korraldamisel. Põhiseaduses sätestatud finantstagatiste kohaselt peab riik tagama piisavad vahendid kohalikele omavalitsusele neile pandud ülesannete täitmiseks. Kui ei tagata ülesannete täitmiseks vajalik tulubaas, ei saa eeldada seaduse eesmärgipärast rakendumist.

„Vastu võetud planeerimisseadus toob kaasa täiendava halduskoormuse ka omavalitsustele. Senist süsteemi oluliselt muutva seaduse ellurakendamise võimalused on jäänud hindamata. Tähelepanuta on jäänud nii kohalike omavalitsuste, omavalitsusliitude kui ka erialaliitude märkused ja ettepanekud,“ lisab Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor Ott Kasuri.

Linnade Liit on üleriigiline omavalitsusliit, mille liikmeteks on 2015. aasta seisuga 28 Eesti linna, 15 valda ja 1 alev, mis hõlmab kokku 913732 elanikku, s.t 67,5% Eesti elanikkonnast.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Uus planeerimisseadus puudutab kõiki inimesi

06.02.2015 Martina Proosa

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal Solutions Justiitsministeeriumi väljatöötatud planeerimisseadus sai 30.01.2015 Riigikogult lõpliku heakskiidu ja saadeti Eesti Vabariigi presidendile väljakuulutamiseks. Uue seaduse vajadust on põhjendatud peamiselt sellega, et eelmine sisaldas paljude muudatuste tõttu tekkinud vastuolusid, oli raskelt loetav ja võimaldas erinevaid tõlgendusi.

Planeerimisseaduse eelnõu on selle poolest eriline, et see käsitleb kogu riigi territooriumit, sealhulgas nii õhku, maad kui merd. Samuti võib öelda, et see seadus puudutab otseselt või kaudselt kõiki inimesi. Nii neid, kes soovivad midagi ehitada kui ka neid, keda ise ehitada ei soovi, kuid keda ehitamine kuidagi mõjutab.

Esimene oluline muudatus, mis uue planeerimisseaduse puhul silma torkab, on selle struktuur. See on palju selgem ning reguleerib planeeringute koostamist liikide kaupa. Uus struktuur muudab seaduse loetavamaks ja loodetavasti on ka selle tõlgendamine lihtsam. Enam ei ole vaja mõistatada, kas üldplaneeringu muutmist käsitlevaid sätteid tuleb kohaldada ka maakonnaplaneeringute muutmisel või kas puudutatud isikust saab rääkida ka üldplaneeringu puhul. Lisaks on uus ka see, et planeeringu koostamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilisel hindamisel piisab menetluse osas ainult planeerimisseaduse lugemisest.

Seaduses on säilinud ka sellised põhimõtted, nagu planeerimisalase tegevuse korraldaja (kelleks on üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul kohalik omavalitsus) kohustus tasakaalustada erinevaid huve, tagada planeeringute olemasolu ja kehtestatud planeeringute järgimine.

Omaniku seisukohalt on tegemist tema õigusi piirava seadusega. Kuigi ruumiline planeerimine otseselt ehitamist ei reguleeri, määratletakse selle kaudu ehitamise aluseks olevad tingimused, millest ehitamisel tuleb lähtuda. Omanik saab seega oma kinnistul tegutseda vaid planeeringuga kindlaksmääratud piirides.

Kinnisomandile saab edaspidi seada kitsendusi riigi eriplaneeringuga, üldplaneeringuga, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga ja detailplaneeringuga. Seadus näeb ette, et nende planeeringute koostamisse tuleb kaasata ka isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada. Selline kohustus oli varem planeerimisseaduses ainult detailplaneeringu puhul.

Kui varem ei olnud päris selge, kas näiteks maakonnaplaneeringut on võimalik kohtus vaidlustada, siis uues seaduses on selgelt välja toodud, et kohtus on võimalik vaidlustada vaid riigi eriplaneeringut, üldplaneeringut, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut ja detailplaneeringut, kui see planeering on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud isiku õigusi või piiratud tema vabadusi. Kahjuks ei ole seaduses täpsustatud, mis on planeeringu puhul avalik huvi, seega ilmselt tekib sellelt pinnalt vaidlusi.

Riigi ja kohaliku omavalitsuse planeeringu puhul võib lisaks tekkida praktikas probleeme ka seetõttu, et neile planeeringutele ei järgne enam detailplaneeringu koostamist, vaid ehitusprojekt väljastatakse otse kehtestatud riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel. Seega peab kinnisasja omanik väga tähelepanelikult nende planeeringute koostamist jälgima ning võimalikult varakult oma õiguste võimalikust rikkumisest planeeringu koostajale teada andma.

Teiseks toimub nende planeeringute koostamine kahes etapis ja seadus ei näe ette esimese etapi (eelvaliku) vaidlustamise võimalust. Nende planeeringute puhul saab vaidlustada üksnes lõplikku lahendust, mis tehakse planeeringu kehtestamise otsusega. Ühest küljest on see arusaadav, sest eelvalikuga ei ole objekti täpne asukoht veel kindlaks määratud. Samas aga on keeruline vaidlustada lõppotsust, kui eelvalikuga on põhimõtteline otsus asukoha osas juba tehtud.

Uue planeerimisseaduse puhul võiks välja tuua järgmised olulisemad muudatused.

Uued planeeringuliigid – riigi eriplaneering ja kohaliku omavalitsuse eriplaneering, mis mingis osas asendavad varasemat joonehitise planeeringut, riiklikult tähtsa ehitise planeeringut ning olulise ruumilise mõjuga objekti planeeringut.
Uueks põhimõtteks on olemasolevate vääruste säilitamine.
Reguleeritud on ühispöördumisi, st kui planeeringu kohta esitatavate ettepanekute või vastuväidetega ühineb suur hulk inimesi (enam kui 20). Sellisel juhul tuleb määrata endi hulgast esindaja, kes kaasatakse edaspidi planeeringu koostamise menetlusse.
Täiendatud on üldplaneeringu ülesandeid. Osalt on selle põhjuseks asjaolu, et planeerimisseadusesse on koondatud seni muudes seadustes (nt looduskaitseseaduses) sisaldunud sätted. Üldplaneeringu ülesandeks on edaspidi näiteks ka krundi minimaalsuuruse määramine, müra normtasemete kategooriate määramine, alade, kus tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamise vajalikkust, määramine ning olulise ruumilise mõjuga objektide asukoha valimine.
Selleks, et ühtlustada planeeringute koostamise kvaliteeti, on seadusega antud Siseministeeriumile õigus koostada juhendeid ja moodustada nõukoda.
Maakonnaplaneering on nüüd rohkem nö visiooni dokument, mis aitab eelkõige riigi tasandil suunata asustuse arengut, oluliste loodusväärtuste hoidmist ning üldplaneeringute koostamist.

Detailplaneeringu osas on samuti mitmeid uuendusi, millest olulisemad on järgmised.

Detailplaneeringu koostamine ei ole enam nõutav külades ja maa-ala kruntideks jaotamise korral. Üldplaneeringuga saab siiski määratleda ka alad ja juhud, mil detailplaneeringu koostamine on kohustuslik.
Detailplaneeringu koostamise kohustus on uudsena avaliku huviga rajatise või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamisel ning olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamisel. Näiteks juhul, kui Vabariigi Valitsus on oma määrusega olulise ruumilise mõjuga objektina määratlenud tuulepargi, tuleb selle rajamiseks alati koostada detailplaneering.
Täiendatud on detailplaneeringu ülesandeid (nt ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine, arhitektuurivõistluse nõudega ala või juhu määramine, ehitistele tingimuste seadmine , mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav, müra, vibratsiooni, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine).
Veidi lihtsamaks on muutunud olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindava rajatise rajamine. Seda saab teha projekteerimistingimuste alusel ka detailplaneeringu koostamise kohustuse korral, kui see ehitis sobib mahuliselt ja otstarbelt sellesse keskkonda ning kui üldplaneeringus on vastava maa-ala osas olemas üldised kasutus- ja ehitustingimused.
Seaduses on selgelt välja toodud, millised ülesanded tuleb detailplaneeringus lahendada, ülejäänud ülesannete lahendamise üle saab otsustada kohalik omavalitsus sõltuvalt vajadusest.
Krundi ehitusõiguse määratlusse on lisandunud ka ehitise sügavus.
Seadus sätestab näidisloetelu juhtudest, mil kohalik omavalitsus võib jätta detailplaneeringu algatamata.
Seadus sätestab detailplaneeringu koostamise lõpetamise alused.
Detailplaneeringusse saab teha muudatusi, mis tulenevad õigusaktidest või jõustunud kohtuotsest, lihtsustatud korras, ilma avalikku menetlust läbi viimata.
Ehitusseadusest on planeerimisseadusesse üle toodud ka säte, mis reguleeris detailplaneeringu järgsete rajatiste ehitamist. Uues seaduses on seda aga oluliselt täpsustatud. Seadus näeb nüüd ette, et kohalik omavalitsus peab oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohase avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti.
Seaduses on täpsemalt reguleeritud ka halduslepingu sõlmimist planeerigu koostamise või selle tellimise üleandmiseks. Üleandmine on võrreldes varasemaga tehtud lihtsamaks – üle ei tohi anda planeeringu koostamist või tellimist vaid juhul, kui planeeringuala kohta ei ole kehtestatud üldplaneeringut, planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut, planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või kui planeering koostatakse olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamiseks.
Edaspidi on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada detailplaneeringu või selle osa kehtetuks ka siis, kui detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta jooksul selle kehtestamisest.

Olulised on ka muudatused, mis loodetavasti aitavad kaasa sellele, et detailplaneeringu koostamine toimub edaspidi mõistliku aja jooksul. Nimelt:

Seadus sätestab detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaja (30 päeva, mida võib mõjuval põhjusel pikendada kuni 90 päevani).
Detailplaneeringu heakskiitmine, kui see on seaduse järgi vajalik, peab toimuma 60 päeva jooksul.
Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. See säte peaks kaitsma isikut põhjendamatu venitamise eest ja annab talle võimaluse nõuda otsuse tegemist. Samas ei tähenda see nõue eelnõu koostajate selgitusel seda, et 3 aastase tähtaja saabumise järel ei tohi enam planeeringu kehtestamise otsust teha.

Nüüd jääb üle vaid huviga vaadata, millised küsimused uue planeerimisseaduse rakendamisel tekivad ja kuidas neid lahendama hakatakse. Loodetavasti on siinkohal abiks seaduse eelnõu põhjalik seletuskiri.

Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid jurist

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Tarbijahinnaindeksit mõjutas jaanuaris enim mootorikütus

06.02.2015 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta jaanuaris võrreldes 2014. aasta detsembriga -0,4% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga -1,3%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2014. aasta jaanuariga võrreldes 2,3% odavamad ja teenused 0,6% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta jaanuariga võrreldes langenud 3,2% ja mittereguleeritavad hinnad 0,7%.

2014. aasta jaanuariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütus, mis oli 20,7% odavam. Suuremat mõju indeksile avaldas veel toidu 2,5%-line odavnemine, millest ligi poole andis 13% odavam köögivili. Aastataguse ajaga võrreldes oli suurem mõju indeksile ka alkohoolsetel jookidel ja tubakal, mis on aastaga kallinenud vastavalt 3,1% ja 7,2%. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kohv (21%) ning odavnenud suhkur (43%) ja värske köögivili (18%).

2014. aasta detsembriga võrreldes oli jaanuaris tarbijahinnaindeksi peamine mõjutaja samuti mootorikütus, mis odavnes kuuga 8,3%. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel alkohoolsete jookide 4,3%-line kallinemine, mille põhjustasid jõulukuu soodusmüükide lõppemine ja uute aktsiisimäärade rakendumine, samuti rõivaste ja jalatsite laialdased soodusmüügid. Toidukaupadest kallines kuuga enim porgand (42%) ja odavnes apelsin (16%).

Viimati jäi tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes alla -1,3% 2009. aasta detsembris, mil muutus oli -1,7%.

Seoses elanike tarbimisstruktuuri ja hindade pideva muutumisega ajakohastab Statistikaamet tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi ja arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu igal aastal. 2015. aastal vastab tarbijahinnaindeksi kaalusüsteem elanike 2014. aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Arvutuste aluseks olevateks baashindadeks on 2014. aasta detsembri hinnad.

Varasemate perioodidega võrdluse saamiseks jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist baasil 1997 = 100. Ühendav kuu on detsember 2014. Tarbijahinnaindeks avaldatakse aruandekuule järgneva kuu viiendal tööpäeval. Tabelis on esitatud nii 2014. aastal kasutatud kulutuste struktuur kui ka alates 2015. aasta jaanuari indeksist kasutatav kulutuste struktuur ehk kaubagruppide osakaalud.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, jaanuar 2015
Kaubagrupp	Kaubagrupi osakaal indeksis 2014, ‰	Kaubagrupi osakaal indeksis 2015, ‰	THI muutus, %
Kaubagrupp	Kaubagrupi osakaal indeksis 2014, ‰	Kaubagrupi osakaal indeksis 2015, ‰	detsember 2014 – jaanuar 2015, %	jaanuar 2014– jaanuar 2015, %
KOKKU	1 000,0	1 000,0	-0,4	-1,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid	238,4	233,3	0,3	-1,8
Alkohoolsed joogid ja tubakas	81,5	80,5	3,0	4,2
Riietus ja jalatsid	47,8	49,2	-4,7	0,7
Eluase	178,4	174,9	-0,3	-0,5
Majapidamine	49,7	49,8	0,1	1,4
Tervishoid	40,0	42,0	1,2	3,5
Transport	142,6	142,9	-3,8	-9,4
Side	46,5	46,5	-0,2	-0,2
Vaba aeg	77,8	79,9	0,2	1,4
Haridus ja lasteasutused	14,5	13,1	2,9	-20,5
Söömine väljaspool kodu, majutus	33,4	36,0	-0,4	3,5
Mitmesugused kaubad ja teenused	49,4	51,9	0,2	-1,3

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Aastaajad kinnisvaraturul

06.02.2015 Li Otsing

Domus Kinnisvara Küsimusele, millisel aastaajal on kõige mõistlikum kodu müüa või hoopiski osta, oskab teile kasumlikuima ning realistlikuima vastuse anda kohalik professionaalne kinnisvaramaakler. Tema tunneb piirkonna kinnisvaraturgu ning mõistab müügipsühholoogiat. Iga kodu omanik, oma müügipõhjuste ning -ootustega, on eripärane. Samamoodi on eriline iga ostja.

Seetõttu tuleb arvestada elukondliku kinnisvara müügi ja ostu juures ka kõige väiksemate pisiasjadega.

Millal siis müüa või osta kinnisvara? Üldjoontes võib välja tuua järgmised tähelepanekud.

Kevadel on soodne aeg müüa suvilaid, looduslikult kaunites paikades asuvaid maakodusi, talusid. Tärkav loodus ärgitab inimesi unistama oma murulapist, õunapuust või vulisevast veest linnulaulu saatel. Ostjatel tuleb kevadisel ajal arvestada, et soetades suvekodu just siis, on võimalik, et maksate ostetava kinnisvara eest turuhinnast pisut kõrgemat hind, kuid see eest on valikuvõimalus oluliselt mitmekesisem kui sügis-talvisel perioodil.

Suvi on eriliselt sobiv aeg elukoha vahetamiseks lastega peredele. Lapsed puhkavad lasteaiast või koolist ning vanemad tööst. Ideaalne aeg kolimiseks. Pole tarvis selga tõmmata paksu vammust ega tanksaapaid. Lasteaia ning kooli vahetus on emotsionaalselt kergem. Kevad-suvisel ajal on elupindade vahetus täies hoos. Aeg on soodne müümiseks ning mugav ostmiseks. Müüjad saavad küsida hinda, mida ihkavad, loomulikult mõistlikkuse piires. Ostjatel on laiem valik ning soojades ilmastikuoludes kohanetakse hõlpsamini uue elukorraldusega. Pole tarvis mõelda ahju kütmise või küttearvete peale. NB! Eramaja müüjatel avaneb võimalus presenteerida oma uhket l lilleaeda või esitleda mehist grillnurka. Vähetõenäoline, et ostja külmaks jääb.

Hilissuvi-sügis, mis tavapäraselt on rahulik aeg kinnisvaraturul, toob rohkelt sagimist piirkondadess, kus asuvad kutse-, kõrg-, või ülikoolid. Tänavad täituvad õpilastega ja õpetajatega. Otsitakse üüripindu ning võimalusel soetatakse väiksem korter kooliaastateks. Hilissuvi on parim aeg oma seisev väike korter, majaosa või tühi tuba välja üürida ning pakkuda abi hädas õpilastele, seejuures lastes oma kukrul täituda. Võidavad mõlemad pooled. Samuti tasub meeles pidada, et investor ostab kinnisvara aastaajast sõltumata, ka muidu rahulikul perioodil.

Talvel, tuleb üllatuslikult tõdeda, kinnisvaraturg ei seisa. Talve iseloomustavad tungivatest või vähem hädapärastest vajadustest tingitud elupindade tehingud. Päranduseks saadud varade realiseerimine, laenu saamisvõimaluste avanemine või töökoha vahetusest tingitud elukoha muutumine, ei pruugi oodata järgmist aastaaega. Ka teadlik maja ehitaja ostab talve hakul krundi, et varakevadel ehitusega algust teha.

Õige aeg alustada oma kinnisvara müüki sõltub otseselt müügipõhjustest. Nende väljaselgitamisel ning müügistrateegia välja mõtlemisel on äärmiselt tänuväärseteks abilisteks valdkonda tundvad kinnisvaramaaklerid.

Ostmiseks õige aja leidmine, võib lähtuvalt vajadustest, võimalustest ning soovidest olla raskemgi. Siin võib pädevast nõustajast kasvada ajaga tohutu kasu, paraku sedasorti nõustamist kasutatakse võrreldes müüginõustamisega kahetsetavasti vähem.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et sõltumata aastaajast on võimalik kasutoovalt kinnisvara müüa või osta. Tuleb vaid kasutada head müügi- või ostustrateegiat.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Nõuanded koduostjale: korter või maja?

06.02.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uut kodu soetades seisab ostja olulise dilemma ees – kas osta korter või maja. Sageli laheneb küsimus justkui iseenesest, sest rahakott ei luba kõrgema hinnaga majale mõeldagi. On ju majade hinnad korteritest tavapäraselt kõrgemal. See sunnib otsust langetama korteriostu kasuks. Kui aga rahakott selliseid ületamatuid piire ei sea, tasub ostuotsus hoolikalt läbi mõelda.

Asukoht

Mida enam kesklinna suunas liikuda, seda vähemaks jääb majade pakkumine. Samal ajal pakub kesklinna naabrus laiema valiku käe-jala juures asuvaid teenuseid või kaubanduskeskusi, peale selle vaba aja veetmise ja meelelahutamise võimalusi.

Majaostja peab aga mõtlema, kas tal on lähikonnas olemas kõik teenused, mida ta vajab, olgu selleks kaubanduskeskus, kool, lasteaed või treeningsaal.

Valikuvõimalus

Kortereid on arvuliselt rohkem kui maju. Nii on ka korterite müügipakkumiste asukoha ja kvaliteedi skaala oluliselt laiem kui majade valik. Võib arvata, et korteri leidmise protsess võiks olla lihtsam ja ajaliselt lühem kui maja leidmine.

Vara likviidsus

Mida lühemaks perioodiks koduostja uut pesa otsib, seda rohkem peaks ta mõtlema just korteri soetamisele. Maja ostmine võiks kõne alla tulla siis, kui koduostja plaanib uues kodus elada kümme ja rohkem aastat.

Suurus

Näiteks kolmelapseline pere sooviks ideaaltingimustes vähemalt nelja magamistoaga elamispinda ehk vähemalt viietoalist korterit. Selline suurpere võib olla sunnitud otsustama maja ostmise kasuks, sest nii suurt korterit on väga keeruline leida.

Naabrid

Kesklinnamelust eemalejäämine annab majaomanikule võimaluse privaatsuse üle rõõmu tundmiseks. Korteriomanik seevastu peab tihti oma tegemistes arvestama all, kõrval ja peal asuvate naabritega, kelle kohalolek näiteks peopidamisele või mürarikkale remondile olulisi piiranguid seab või vähemalt peaks seadma.

Staatus

Majaomaniku staatus on korteriomanikust prestiižikam. Lugupeetavuse annavad majaga seonduvad püsiväärtustele sihitud positiivsed eelarvamused. Need on pigem emotsionaalsed väärtused, mis aga tegelikult kõigile ühtviisi korda lähevad.

Kokkuvõtteks

Tuleb öelda, et valik maja ja korteri vahel sõltub eelkõige inimesest, tema iseloomust ja valmidusest end pikaks ajaks siduda. Ei ole ühest ei- või jah-vastust, mis on kõigile laiendatav.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kübar: Savisaar plaanib Sõõrumaale hinnalist äripinda kätte mängida

05.02.2015 Tõnu Toompark

Tallinn Tänasel istungil otsustab Tallinna linnavolikogu Suur-Karja ja Müürivahe tänavate nurgal oleva äripinna müümise üle. Volikogu IRLi fraktsiooni esimehe Madis Kübara sõnul on tegemist vanade sõprade Edgar Savisaare ja Urmas Sõõrumaa omavahelise tehinguga.

„Müüdaval pinnal on linnaga kehtiv rendileping kuni 2024. aastani. Igal aastal toob see linnakassasse 43 tuhat eurot tulu,“ ütles Kübar. „266-ruutmeetrise äripinna alghinnaks on määratud 700 000 eurot. Kehtiva lepinguga jätkates teeniks linn aga järgmise üheksa aasta jooksul pinnalt pea 400 000 eurot. Taolises kohas asuv pind ei jääks kindlasti tühjaks ka pärast praeguse lepingu lõppu.“

„Eelnõusse on sisse kirjutatud klausel, et pinna praegune rentnik võib kahe nädala jooksul pärast enampakkumise lõppemist võitnud pakkumise summa ise lauale lüüa ja ruumid eelisjärjekorras ära osta,“ ütles Kübar. „Seega müüakse pind suure tõenäosusega praegusele rentnikule, täpsustamist vajab vaid hind.“

„Praegune rentnik on Kormek Trading OÜ ja selle taga tegutsev riidepood Don & Donna, mille juhatuse ainus liige on ärimehe Urmas Sõõrumaa elukaaslane,“ ütles Kübar.

„Tegemist on olukorraga, kus tegelikult ei ole põhjust ühelgi teisel huvilisel pakkumist teha, sest tõenäosus ruumide omandamiseks on pea olematu,“ nentis volinik. „Linn ei pruugi küll otsest kahju saada, aga tõenäoliselt jääb ruumide tegelik hinnapotentsiaal vabaturumajanduse piiramise ja ebavõrdse konkurentsiolukorra loomise tõttu saavutamata. See on linnajuhtide teadlik käitumine.“

„Tallinna linnapea ja Sõõrumaa on üksteise positsioone osavalt ära kasutanud juba aastakümneid,“ tõdes Kübar ning lisas, et nüüdne tehing on järjekordne näide kahe mehe ustavast koopereerumisest.

Eelnõu: https://aktal.tallinnlv.ee/static/Eelnoud/en8910.html

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kuuülevaade: jaanuaris tõusis korteri hind rekordkõrgeks

05.02.2015 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara Tallinna korteri keskmine pinnaühik maksis jaanuaris 1568 eurot, mis on kõrgeim tase 2007. aasta novembrist, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri kinnitusel on kodu kättesaadavus vähenenud, sest hinnad tõusevad kiiremini kui palk. “Euroopa keskpanga värske rahatrüki eesmärk on tekitada inflatsiooni ning kui selle mõju peaks Eestisse jõudma, siis võib see teoreetiliselt hindasid edasi tõsta,” ütles Vahter.

Martin Vahteri kinnitusel on inflatsioon kasulik kinnisvaraomanikule – see päästab inimesed laenulõksust ja muudab juba võetud laenu odavamaks. Inflatsioon on halb aga üürnikele, sest paralleelselt vara hinnatõusuga kerkivad üürid,” ütles Vahter.

“Eesti hindadele tuleb siiski piir ette, sest pole ostjaid. Eri piirkondadel on psühholoogiline hinnabärjäär, millest inimesed rohkem maksta ei saa soovi. Laias laastus on uusarenduste puhul see piir praegu äärelinnas 2000 eurot, sealt keskuse poole 2400 ning kesklinnas 3000 eurot ruutmeeter, “ütles Vahter.

Martin Vahteri sõnul on aasta algus kinnisvaras tavapäraselt vaikne ja jaanuaris sooritatud tehinguarvud ning mahud vähenesid detsembriga võrreldes.

Jaanuaris tehti Tallinnas kinnisvaraga 784 ostu-müügitehingut, mis on 28 protsenti vähem kui detsembris.

Tallinna korterite keskmine pinnaühiku hind tõusis kuuga 4,6 protsenti 1568 euroni. Kalleim Tallinna korter müüdi jaanuaris 700 000 ning odavaim 4000 euro eest.

Tallinnas müüdi jaanuaris 20 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on üheksa võrra vähem kui detsembris. Kalleim maja võõrandati 370 000 ja odavaim 5000 euro eest.

Jaanuaris müüdi Tallinnas kaheksa krunti, mis on 29 võrra vähem kui detsembris. Kalleim krunt müüdi 300 000 ja soodsaim 69 000 euroga.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KredEx hakkab andma omavalitsustele toetust hoonete lammutamiseks

05.02.2015 Tõnu Toompark

Kredex Majandus- ja taristuminister Urve Palo allkirjastas toetuse andmise tingimused, mille järgi on kohalikel omavalitsusel võimalik taotleda riigilt tuge tühjaks jäänud ja linnapilti risustavate hoonete lammutamiseks.

„Riik aitab juba lammutada tühjaks jäänud põllumajandushooneid, kuid muud lagunevad ja kasutult seisvad majad on seni olnud vaid omavalitsuste mure. Nii mõnelegi linnale-vallale käib see selgelt üle jõu. Näiteks Valgas on ligi 40 elumaja, kus ei ela kedagi. Need risustavad linnapilti, viivad alla ka korraliku kinnisvara hinnad, peletavad turiste ja vähendavad piirkonna konkurentsivõimet,“ ütles Palo. „Valdasid, kus kunagistes kolhoosikeskustes seisavad inetud ja ohtlikud tondilossid, on Eestis mitmeid kümneid. Vabanevat maad saaks omavalitsus korrastada ja luua kinnistule uue väärtuse – ehitades näiteks riiklikult toetatud üürielamuid või kasvõi mänguväljakuid. See on omavalitsuse nägemus ning volikogude otsustada.“

Riik katab kasutusest välja langenud kohalike omavalitsuse omandis olevate või hoonestusõigusega koormatute kinnistul asuvate hoonete lammutamise kuludest kuni 70 protsenti. Toetuse saamiseks tuleb taotlus esitada sihtasutusele KredEx, kes annab toetusmeetme avamisest eraldi teada. Kokku on meetmele eraldatud 700 000 eurot. Maksimaalne võimalik toetusmaht taotleja kohta on 60 000 eurot.

2013. aastal läbi viidud uuringu andmetel on Eestis lammutamist vajavaid hooneid üle 250. Probleemseimad maakonnad on Valgamaa, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa. Uuringus prognoositi, et aastatel 2015-2030 võib lisanduda veel üle 600 lammutamist vajava korterelamu.

Toetuse andmise tingimustega saab tutvuda siin:https://www.mkm.ee/sites/default/files/lammutamise_toetamise_meetme_tingimused.pdf

Tallinnas Nõmme piiril algas uue korterelamu müük

05.02.2015 Tõnu Toompark

Kaamos AS Kaamos Kinnisvara alustas koostöös Uus Maa Kinnisvarabürooga Mustamäe ja Nõmme piirile rajatavas Hõbemetsa elurajoonis teise maja müüki. Majas on 26 korterit ning kokku planeeritakse elamurajooni 16 kortermaja.

Hõbemetsa on looduslähedane, tihedalt haljastatud elurajoon, kus majade kõrval on männimets ning terviserajad. Transpordiühendus linnaga on hea, kõik eluks vajalik lähedal ning ökonoomsete majade B-energiaklass tagab soodsad kommunaalkulud.

Kaamos Kinnisvara arendusjuhi Ivar Vahteri sõnul on teine korterelamu osa kavandatavast elamurajoonist, kuhu on kokku planeeritud 16 kortermaja, lastemänguväljakud ja lasteaed. „Hetkel uue maja ehitus juba käib ning võrreldes eelmise majaga oleme tõstnud suurte neljatoaliste perekorterite hulka, kuna nõudlus sellist tüüpi korterite vastu aina kasvab. Lisaks pakume korteriomanikele tavapärase 2-aastase ehitusgarantii asemel 3-aastast garantiid, mis suurendab kliendi kindlustunnet ehituskvaliteedi osas.“

Korterite müügiga tegeleva Uus Maa Kinnisvarabüroo maakleri Ave Klaseri sõnul läks esimese maja korterite müük väga hästi. „Inimesed hindavad Hõbemetsa looduslähedast elukeskkonda, väikeseid maju ning neisse planeeritud liftid on samuti olnud oluline müügiargument.“

Kevadeks lõpetatakse elurajooni viiva esindusliku avenüü rajamine. Tee valgustatakse ning selle äärde istutatakse kaherealine puiestik.

Arenduse tehnilised andmed:

Majade energiaklass on B.
3-aastane ehitusgarantii.
Igal korteril rõdu.
Parkimine hoone all parklas ning kinnistul.
Lift.

Peetri uue põhikooli projekteerimistööde riigihankele laekus 10 pakkumust

05.02.2015 Tõnu Toompark

Rae Vald Rae vallavalitsuse poolt väljakuulutatud Peetri uue põhikooli projekteerimistööde riigihankele laekus tähtajaks 10 pakkumust.

4. veebruaril kella 10- ks laekus 10 pakkumust hinnaskaalas 84 400 – 387 220 eurot.

Vallavanem Mart Võrklaeva sõnul on sel korral hindamiskriteeriumid võitja leidmiseks oluliselt laiemad kui hind. „Tagamaks kvaliteetset, arhitektuurselt kaunist ja samal ajal funktsionaalse hoone saamist, kus lastele on loodud kõik eeldused heaks õpikeskkonnaks, moodustas hind vaid 45% hinnatavatest kriteeriumidest“, kõneles Võrklaev.

Ülejäänud protsendid hindamiskriteeriumides olid arhitekti kogemus 29% ja sisearhitekti kogemus 26%. „ Ülimalt oluline on see, et meie uut kooli hakkavad looma oma ala tunnustatud spetsialistid“, kommenteeris Võrklaev hindamiskriteeriumide loomise põhimõtet.

Kuna vastavatud hanke võitja väljakuulutamisel pole ainsaks kriteeriumideks hind, vaid ka spetsialistide varasemad kogemused, siis hindamiseks kulub aega rohkem. Niipea kui komisjon on leidnud parima pakkumuse tegija, teavitatakse sellest avalikkust ja alustatakse projekteerimistöödega.

Uus põhikool projekteeritakse 3 paralleeliga ja 648 õpilasele. Ehitustöödega plaanitakse alustada käesoleva aasta sügisel ja kool avada 1. septembril 2016.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Pärnu uusim lõõgastuskeskus Hedon Spa on kinnisvaraauhindade konkursi MIPIM 2015 finalist

04.02.2015 Tõnu Toompark

Allianss Arhitektide poolt projekteeritud ja kujundatud Pärnu uusim lõõgastuskeskus Hedon Spa & Hotel valiti maailma mainekaima kinnisvaramessi MIPIM Awards 2015, kuue finalisti hulka.

See on suur tunnustus, nii lõõgastuskeskuse projekteerijatele kui omanikele, sest objekt valiti välja paljude silmapaistvate arhitektuuripärlite seast üle maailma.

MIPIM Awards auhindade üleandmine ja Hedon Spa presentatsioon maailma immobiili omanike eliidile, toimub 12. märtsil 2015 Cannes’is, Prantsusmaal.

Selleks puhuks on valminud ka 8-minutiline Hedon Spad tutvustav esinduslik filmiklipp.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud jaanuar 2015

04.02.2015 Urmas Tehver

2015 aasta on alanud kinnisvaraturu aktiivsuse mõistes reeglipäraselt – Tallinna korteriomandite müügitehingute arv vähenes eelmise aasta detsembri 712-lt 526-le ehk 26%.

Läbi aastate on üldjuhul jaanuar olnud tehinguaktiivsuselt tagasihoidlik ja tehtud tehingute arv jääb eelneva aasta lõpule alla olenevalt aastast ca 10…40%.

Erandiks on olnud kaks viimast aastat, kus 2014 aastal oli langus vaid 4% ja 2013 aastal toimus isegi 5,7% tehingute arvu tõus.

Seega oli tehingute arvu langus oodatud ja mingeid turusuundumusi sellest välja lugeda pole mõtet. Edaspidistelt kuudelt ootame tehingute arvu mõõdukat kasvu.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind oli jaanuaris 4,8% kõrgem kui detsembris ja ulatus 1565 eurot/m2-ni (detsembris 1494 eurot/m2). Aastases võrdluses oli hinnatõusuks 12,8%. Järgnevatel kuudel keskmine müügihind tõenäoliselt liigub +/- 3..5% vahemikus ja aastane hinnatõus jääb ca 10% ringi.

Korterite üüriturul on pakkumiste arv suhteliselt stabiine, samuti on viimase poole aasta jooksul olnud stabiilne ka üürihind.

Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab lähemalt tutvuda siin.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

500-eurone värskendusremont kergitas korteri hinda 4000 eurot

04.02.2015 Tõnu Toompark

Domus Kinnisvara Oma armsat kodu müües hakkasin mõtisklema, kas värskendusremont vanema korteri puhul tasuks ära ehk kas kliendid maksaksid kõrgemat hinda selleks, et mitte kulutada aega lisaks tülikale kolimisprotsessile ka uue kodu remondile.

Seega möödunud suve lõpus otsustasime abikaasaga, et on aeg osta endale suurem korter ning leida oma senisele armsale kodule Keilas uus omanik. Uue pesa leidmine on kujunenud aga raskemaks kui arvasime. Olenemata eluasemete müügihindade mõningasest tõusust, ei ole uue kodu soetamisel raskust valmistanud mitte hind, vaid pigem hinna ning kvaliteedi suhe ning seda just vanemate korterite puhul. Tallinnas Nõmmel, Kalamajas ja mujalgi leidub palju ilusaid vanemaid maju, mis pärast renoveerimist ei jää kuidagi nii arhitektuurilises kui ka maitsekuses alla uusarendustele. Sealsamas on olnud raske leida korterit, mis oleks hästi hoitud ega vajaks värskendusremonti sissekolimiseks.

Enda isiklike kogemuste põhjal võin öelda, et jah, tasub ära. Enne oma kahetoalise 62,2 ruutmeetri suuruse korteri müümist värvisime üle nii eestoa, köögi kui ka esiku seinad ning vahetasime vana dušikabiini uue vastu. Tehtud värskendus, mille kogu kulu jäi ca 500 euro juurde, suurendas meie kodu müügihinda võrreldes teiste samas kortermajas tehtud nelja võrdlustehinguga ligikaudu 4000 eurot. Oma korteri müügitehingu tegime hinnaga 1172 eurot/m2. Samas kortermajas müüdi eelmise aasta jooksul neli 2-toalist korterit, mille hinnad jäid vahemikku 900 kuni 1117 eurot/m2. Olgu märgitud ka see, et korteris ei olnud erilisi disainesemeid ega eritellimusmööblit, mis oleks võinud hinda võrreldes teiste tehingutega kergitada.

Siinjuures aga tasub lisada, et kehvasti või väga odavate vahenditega teostatud remont ei pruugi korteri hinda kergitada. Kui hoone on väliselt väga ilus, näiteks renoveeritud 20. sajandist pärit palkidest nikerdustega puumaja, ei pruugi ostja hinnata väga odavat laminaatparketti ning plastikliiste. Ideaalne oleks see, kui hoone väline ja sisemine ilu on omavahel tasakaalus. Samuti on iga kodu omanäoline, mistõttu võib planeeringult täpselt samasuguste korterite müügihind olla mõnevõrra erinev.

Igal juhul mõte, kas uuendada oma kodu enne müümist, väärib kaalumist. Maksimaalselt saab ju kaotada üksnes summa, mis korteri korrastamisele kulub. Meie pere näitel oli see hiljem saadud müügihinda arvesse võttes väikene risk. Kui müügieelse värskendusremondi tasuvuse hindamine keerukas tundub või soovid lihtsalt teist arvamust enda oma kõrvale, küsi julgelt nõu oma maaklerilt.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.