Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

KV.EE kinnisvara-podcast: järelevaade 2025. aastale ja ettevaade 2026. aastale

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 127. osa keskendub kinnisvaraturu olukorra ja tulevikutrendide põhjalikule analüüsile. Saatejuht, kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark vestleb Arco Vara müügidirektori Elari Tammega. Vestluses tehakse kokkuvõte äsja lõppevast aastast ning antakse prognoosid nii maaklerite, hindajate, arendajate kui ka klientide vaatest järgmiseks aastaks.

Elari Tamm vaatleb detailselt, mis tegi 2025. aastast maakleriteenuse ja kinnisvara hindamise valdkonnas töömahuka, kuid samas professionaalsust kasvatanud perioodi. Arutatakse hindajate suurt töökoormust, mis tuleneb refinantseerimisest, ning analüüsitakse turuväärtust ohustavaid plaanitud muudatusi hindamisteenust puudutavas reformis.

Uusarenduste turu taastumine oli positiivne üllatus, ent Arco Vara müügidirektor Elari Tamm märgib, et turgu iseloomustas rohke window shopping ja ostjate suur hinnatundlikkus. Saates käsitletakse ka kinnisvarabüroo juhtimise väljakutseid, sealhulgas raskusi uute spetsialistide leidmisel.

Tuleviku osas ootab Elari Tamm 2026. aastalt turul mõõdukat kasvu ilma suuremate hüpete või kukkumisteta ning maakleriteenuse konsolideerumise jätkumist. Saate lõpetuseks antakse põhjalikud soovitused turuosalistele, rõhutades usalduse, inimsuhete, järjepideva rutiini ning investorite puhul Exceli analüüsi olulisust.
Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcastist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äppis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Siseturism on püsivalt tugev ja aitab majutussektorit kasvatada

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumMajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi turisminõuniku Aleksandr Michelsoni sõnul veedeti 2025. aasta kümne kuuga Eesti majutusettevõtetes kokku ligikaudu 5,7 miljonit ööd, mis on veidi üle poole protsendi rohkem kui aasta varem. Eesti elanike ööbimisi oli ligi 2,5 miljonit, mis jääb küll napilt alla 2024. aastale, kuid ületab pandeemiaeelse aja ligikaudu 13 protsendiga. Väliskülaliste ööbimisi oli kümne kuuga ligikaudu 3,2 miljonit, mida on ligi kolm protsenti rohkem kui mullu, kuid umbes 15 protsenti vähem kui 2019. aastal.

Eesti elanike osakaal on majutusööbimistes võrreldes 2019. aastaga kasvanud seitsme protsendipunkti võrra ning moodustab nüüd ligikaudu 44 protsenti kogumahust.

Oktoobris registreeriti majutusettevõtetes umbes 537 000 ööbimist, mis tähendab 3,5-protsendilist kasvu võrreldes 2024. aasta oktoobriga. Eesti elanike ööbimisi oli mulluse oktoobriga võrreldes ligi neli protsenti rohkem, väliskülaliste ööbimised kasvasid aastaga 3,3 protsendipunkti võrra.

Michelsoni sõnul on majutusvõrgu maht ja kasutus pandeemiaeelse ajaga võrreldes selgelt muutunud. Majutusettevõtete hulk on küll väiksem kui 2019. aasta oktoobris, kuid tubade ja voodikohtade arv on kasvanud, mis tähendab, et turule on jäänud keskmiselt suuremad ja mahukamad majutuskohad. Võrreldes 2024. aasta oktoobriga on tubade ja voodikohtade koguarv suurenenud ligi neli protsenti, samas kui ettevõtete arv on jäänud peaaegu samaks. Keskmine majutuse hind on samal ajal liikunud selgelt ülespoole: 2025. aasta oktoobris oli see umbkaudu neli protsenti kõrgem kui aasta varem.

Michelsoni sõnul viitab tubade ja voodikohtade arvu stabiilne kasv sellele, et majutusturg areneb oma pakkumise poolest edasi, et vastu võtta üha rohkem turiste, konkurents tiheneb ning investoritel on jätkuvalt usku Eesti turismi kasvupotentsiaali.

Väliskülastajate struktuur näitab, et turud taastuvad väga erineva kiirusega. Soome on jätkuvalt Eesti suurim välisturg: kümne kuuga veetsid soomlased majutusettevõtetes pisut üle 1,07 miljoni öö, kuid see on ligikaudu neli protsenti vähem kui 2024. aastal ja ligi 17 protsenti vähem kui 2019. aastal. Statistikaameti andmetel on Soomest pärit turistide arv olnud aasta varasemaga võrreldes languses juba kuus kuud järjest. Eestisse reisimist mõjutavad näiteks laevapiletite ja Eesti kohapealsete hindade tõus. Samas jätkavad Visit Estonia ja piirkondlikud turismiorganisatsioonid endiselt aktiivselt turundustegevusi Soome suunal, muu hulgas kampaaniad, digiturundus, pressreisid, kommunikatsioon.

Seevastu Läti turg on selgelt kasvanud: lätlased tegid kümne kuuga ligikaudu 344 000 ööbimist, mis on ligi üheksa protsenti rohkem kui mullu. Lätist tullakse Eestisse peamiselt lühikestele puhkusereisidele, mida soodustavad nii lühike vahemaa kui head maanteeühendused. Läti turu kasvu toetavad ka riigi ja sektori partnerite sihipärased turundustegevused – viimastel aastatel on Visit Estonia ja piirkondlikud turismiorganisatsioonid teinud Lätis mitmeid kampaaniaid, mis tutvustavad Eesti spaapuhkuse, perepuhkuse ja kultuuriürituste võimalusi ning aitavad Eestit lähemat turgu silmas pidades paremini pildis hoida.

Oluliste välisturgude seas on ka Saksamaa, Suurbritannia, Leedu, Ameerika Ühendriigid ja Rootsi. Saksa külaliste ööbimisi lisandus eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra; Suurbritanniast pärit turistide ööbimisi oli 2025. aasta oktoobris umbes 11 protsenti rohkem kui aasta varem; Ameerika Ühendriikide turul kasvas oktoobrikuine ööbimiste arv ligikaudu 12 ja Rootsi turul umbes 5 protsenti, Aasiast pärit külastajate ööbimised suurenesid koguni ligi 27 protsenti.

2025. aasta kümmet kuud iseloomustab majutussektoris aeglane, kuid järjekindel taastumine, kus siseturism püsib pandeemiaeelsest oluliselt kõrgemal tasemel ja väliskülaliste tagasitulek sõltub üha enam nii lähiturgude majandusolukorrast kui ka rahvusvaheliste reisiharjumuste muutumisest.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2026 I kvartal” toimub 21.01.2026

Tõnu Toompark21.01.2026 toimub koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2026 I kvartal”, kus kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annab detailse ja praktilise ülevaate elamispindade turu hetkeseisust, olulistest trendidest ning prognoosidest. Käsitlemisele tulevad majanduskeskkonna arengud, laenuturu muutused, korterituru tehingute ja hindade liikumised ning üürituru olukord.

Koolitusele on oodatud:

  • kinnisvaramaaklerid, kes soovivad mõista turu olemust ja trende;
  • kinnisvaraanalüütikud, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnast;
  • kinnisvarainvestorid, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
  • kinnisvaraettevõtete juhid ja omanikud, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
  • kinnisvaraarendajad, et hinnata turutrende ja nende muutusi;
  • eraisikud, kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista.

Koolitus aitab osalejatel mõista, mis mõjutab kinnisvaraturgu ning kuidas neid teadmisi kasutada teadlike otsuste tegemisel.

Koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2026 I kvartal” toimub 21.01.2026 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Everaus Kinnisvara avas Rae vallas 106 äripinnaga Lennuradari laokompleksi kaks uut hoonet

EverausEveraus Kinnisvara avas 9. detsembril Lennuradari teel asuva äripargi kaks järgmist hoonet. Rajatav arendusetapp koosneb neljast kaasaegsest laohoonest, mis toovad turule 64 uut ladu ja stock-office pinda kogupindalaga 4000 ruutmeetrit. Neljast hoonest kaks on tänaseks valminud ja 2026. aasta alguses valmivad järgmised kaks hoonet.

Lennuradari laokompleks hõlmab endas ladusid ja stock-office pindasid suuruses 35-85 ruutmeetrit. Äripargi laienduse valmimisel kujuneb kogu kompleksi mahuks 106 äripinda (kokku 6500 ruutmeetrit), kasvatades oluliselt Everaus Kinnisvara üüriportfelli.

„Everaus Kinnisvara pikaajaline strateegiline eesmärk on tugevdada oma positsiooni stabiilset rahavoogu tagavas ärikinnisvara sektoris, sealhulgas stock-office pindade ja ladude segmendis,“ kommenteerib Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik. „Lennuradari laokompleks on tõestanud oma atraktiivsust nii asukoha kui kontseptsiooni mõttes. Nõudlus väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud stock-office pindade ja ladude järele Tallinna lähistel on kõrge,“ lisab Muttik.

Everaus Kinnisvara kaasas tänavu võlakirjaemissiooniga kapitali, mida muuhulgas kasutati Lennuradari äripargi laiendustööde kaasrahastamiseks pankade ja teiste kinnisvaraarenduse finantseerimisvõimaluste kõrval. „Tugevate tulemustega emissioonid toetavad meie strateegiliste eesmärkide saavutamist ja arendusplaanide efektiivset elluviimist. Plaanipäraselt valmivad nii Lennuradari laiendus kui uus minilaokompleks Haaberstis, samuti elukondlikud arendused Luigel ja Järvekülas,“ kommenteerib Muttik.

„Emissiooni nõustajana on mul hea meel näha, et Everaus Kinnisvara liigub oma pikaajalise eesmärgi – ärikondliku kinnisvara osakaalu suurendamise – poole, täites selle kaudu ka võlakirja investoritele antud lubaduse. Osa emissiooni kaudu kaasatud vahenditest suunati Lennuradari laokompleksi ehitusesse ning nüüd on esimesed pinnad valmis tervitama uusi üürnikke, tuues Everaus Kinnisvarale suurenevat üürivoogu,“ kommenteerib võlakirjaemissiooni nõustanud Redgate Capitali partner Valeria Kiisk.

Lennuradari äripark asub logistiliselt strateegilises kohas, Tallinna ringtee ja Suur-Sõjamäe tee vahetus läheduses, pakkudes ettevõtetele mugavat ja kiiret ühendust Tallinna kesklinna ja ümbritsevate piirkondadega. Kompleksi lähedus lennujaamale ja sadamatele on suur eelis ettevõtetele, kelle tegevus nõuab head ühendust ka nimetatud logistikasõlmedega.

Lennuradari laokompleksi laiendus valmib koostöös Maru Ehitus AS-ga.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Uus Maa: Puitmaja korteri ostmine või müümine: 9 asja, mida on oluline teada

Uus MaaPuitmajades asuvad korterid on Tallinnas ja Harjumaal jätkuvalt nõutud. Nende atmosfäär, ajalugu ja omanäoline õhkkond pakuvad elukeskkonda, mida modernsed betoonmajad ei suuda järele teha. Kuid tegelikult ei ole puitmaja korteri tehing kunagi “lihtne korterimüük”. See on otsus, mis sõltub tehnilistest faktidest, juriidilisest korrektsusest ja ühistu võimekusest.

Puitmajades korterite müümine ja ostmine nõuab teist lähenemist. Riskid on tavakorterist oluliselt erinevad. Maakleri kaudu, kes turuolukorraga ja piirkonnaga paremini kursis on, maandatakse riskid tõhusamalt ja see tagab objektiivsemad otsused. Kes siiski soovivad ise valida, neile soovitame enne hinnaläbirääkimiste alustamist saada ühistu juhatuselt vastused järgmisele üheksale kriitilisele küsimusele. See tagab, et sinu otsus põhineb faktidel, mitte oletustel. Sellest räägib lähemalt Uus Maa Loond büroo maakler Erve Lettermo.

1. Tuleohutus: kõige olulisem küsimus juhatusele

Puitmaja tuleohutus ei ole formaalsus, see on tegelik risk. Siin ei saa kompromisse teha. Küsi ühistu juhatuselt, kas majal on kehtiv tuleohutusakt. Kontrolli, kas korstnapühkija ja küttekollete aktid on olemas ja ajakohased. Kas majal on kindlustus. Uuri, kas majas on olnud tuleohtlikke olukordi minevikus ja kas elektrisüsteemi kohta on koostatud ekspertiis või audit.

Miks see nii oluline on? Puitmajas peab tuleohutus olema selgelt tõendatud. Hea tuleohutus annab sulle mitte üksnes kõrgema turuväärtuse, vaid ka teadmise, et Sina elad turvaliselt.

NB! Kortermajas tuleb tuleohutust kontrollida iga aasta ning seda peab tõendama pädeva spetsialisti väljastatud korstnapühkimise akt.

2. Konstruktsioon: info, mis peab tulema juhatuselt, mitte oletustest

Puitmajade konstruktsiooniline seisukord ei ole nähtav palja silmaga. Siin peidavad end tulevased probleemid. Küsi juhatuselt, kas vundamendis on olnud vajumisi või pragusid. Kontrolli, kas katus on pidanud ja millal seda viimati uuendati. Uurige, kas majas on esinenud niiskuskahjustusi, hallitust või mädanikku. Küsige ka, kas keldris on olnud veeprobleeme ja kas mõni korter on pidanud suuremahulisi konstruktsioonitöid tegema.

Need detailid pole lihtsalt huvitavad — need määravad, kas puitmaja jääb soojaks, stabiilseks ja kestab või on peagi tulemas ebameeldiv kulu. Halva konstruktsiooni parandamine maksab.

3. Elektrisüsteem: tulekahjuriski alus

Elektrisüsteem on puitmajas üks kriitilisemaid ohutustegureid. Puitkonstruktsioon ja vana juhtmestik on ohtlik kombinatsioon. Küsi juhatuselt, kas majas on kaasajastatud juhtmestik. Kontrolli, kas elektrikilbid on renoveeritud ja kas esinenud on elektririkkeid. Soovitame võtta ka omapoolne ostueelne eksperthinnang.

Uuendatud elektrisüsteem ei tõsta pelgalt korteri hinda, vaid see vähendab tulekahjuriski oluliselt. See teave pole oluline vaid pankadele ja kindlustusandjale. Tegelikult on see oluline sulle – maja tulevane elanik.

4. Küte ja korstnad: tehingu edukuse määraja

Ahjud, pliidid ja korstnad vajavad regulaarset hooldust. Puitmajad, kus on vana küttesüsteem, võivad olla kõrgete kuludega. Küsi juhatuselt, millal toimus viimane korstnapühkimine ja kas kollete auditid on kehtivad. Uurige, kas lõõrides on olnud pragusid või rikkeid. Kontrolli, kas korterites on alternatiivsed kütteallikad ja mis on küttekulude trend — kas need kõiguvad või on stabiilsed.

Korrektne küttesüsteem ja soojapidavus tähendab madalamaid kulusid, kuid ka hubast ja sooja elukeskkonda.

5. Ühistu finantsseis: tähtsamgi kui maja füüsiline seisukord

Väikese ühistu puhul on iga liikme panus eluliselt tähtis. Sinu kuumaksed määravad suuresti sinu elukvaliteeti. Küsi juhatuselt, kas ühistul on võlgnevusi ja kui suur on remondifond. Uurige, kas lähiaastatel on plaanis suuremahulisi töid. Kontrolli, kas ühistul on olnud maksehäireid, kas ühistu on üldse laenuvõimeline ning kas ühistuliikmete maksekäitumine on korrektne.

Ühistu hea finantsseis tähendab madalamat riski, et erakorraline remont vm suurem kulu saaks kergemini kaetud. Halb finantsseis võib tähendada, et ühistu ei suuda enda vajadusi finantseerida ja probleemid kuhjuvad.

6. Dokumentatsioon: kas registriandmed vastavad faktidele?

Puitmajades on registrite ebakõlad sagedased. Küsi juhatuselt, kas majal on kehtiv kasutusluba. Kontrolli, kas Maa- ja Ruumiameti e-ehituse platvormi andmed (korterite arv, pindalad, lisad) vastavad tegelikkusele. Uurige, kas ümberehitused on kooskõlastatud ja kas majal on olemas vajaminevad eksperthinnangud ja auditeeritud dokumentatsioon.

Selged registriandmed teevad tehingu kiiremaks ja tõstavad usaldust antud hoone suhtes. Vastuolud võivad seada tehingu ohtu.

7. Torustik ja ventilatsioon: niiskuse vastu võitlemine

Niiskus on puitmaja suur vaenlane — ja sageli ka kulukas probleem. Uuri juhatuselt, millal veetorud ja kanalisatsioon uuendati. Küsi ka lekete ning ventilatsiooni toimivuse kohta, samuti maja ja keldri niiskusprobleemide kohta. Vannitubade puhul on oluline teada, kas nende renoveerimised on dokumenteeritud. Hästi toimiv torustik ja ventilatsioon tagavad kuiva, tervisliku ja energiatõhusa kodu.

8. Panipaigad, hoov ja parkimine: väikesed detailid, oluline lisandväärtus

Puitmajade lisapinnad on väärtuslikud — kasutuskord aga sageli dokumenteerimata. See on punkt, millest tuleb kindlasti rääkida. Puitmajades on panipaigad sageli oluliselt suuremad (kuni paarkümmend m²), samas kui uusarendustes reeglina paari m² suurused. See on oluline vahe, eriti lastega peredele.

Küsi juhatuselt, kas panipaigad ja kuurid on registris või kokkuleppeliselt jagatud — ja kas elanikud on fikseerinud kasutuskorra notaris. Uurige, kas panipaigad keldris on renoveeritud ja betoonpõrandaga või siiski veel muldpõrandaga. Kontrolli, kas hoovi kasutus on määratud ühistu otsusega ja kas parkimiskohad on fikseeritud või vabakasutusega. Küsige ka, kas kuuridel on olnud varisemisohtu.

Selge kasutuskorra olemasolu tõstab vara väärtust ja elimineerib vaidlused eos, tagades naabrite vahel rahumeelsed suhted.

9. Maja sisekliima ja naabrid: faktor, mida inimesed alahindavad

Puitmaja ei ole ainult hoone — see on kogukond. Inimestevaheline dünaamika määrab, milline on tegelik elukeskkond. Kui kõik tehniline on korras, aga naabrid on need, kellega sa ei saa rääkida, siis on see probleem, mida rahaga parandada ei saa.

Küsi juhatuselt ausalt, kas majas on olnud konfliktseid omanike vahelisi suhteid. Uurige, kui suur on üürnike osakaal (üürnikud ei pruugi suhestuda ühistu vajaduste ja üldise käitumiskultuuriga). Kontrolli, kas rahurikkumisi on ette tulnud. Küsige, kas ühistu koosolekud toimivad normaalse arutelu baasil või on need pingelised ja vaidlusi täis.

Toimiv ja rahulik puitmaja kogukond on üks parimaid elukvaliteedi näitajaid.

Kokkuvõte: puitmaja ei ole risk — see on teadlik valik

Puitmaja korteri ostmine või müümine ei ole standardtehing. See on otsus, mille tugevus sõltub sellest, kas sul on juhatuselt tugi ja müüjalt saadud selge, dokumenteeritud ning aus info.

Kui need üheksa valdkonda on läbi arutatud ja vastustega kaetud, on nüansid juba selgemad. Ostja teeb teadliku otsuse, haldab teadaolevaid probleeme paremini ning müük toimub kiiremini. Samuti tagab see õiglasema turuväärtuse ja hilisemad üllatused jäävad olemata. Hästi hooldatud puitmaja on soe, vaikne, esteetiline ja ajatu. See on kodu, millest paljud unistavad.

Järgmised sammud

Koostage nendest üheksast valdkonnast küsimuste loend ja küsige ühistult kirjalikult vastuseid. Nii on teil olukorrast selgem ülevaade ja otsus põhineb faktidel, mitte usutlustel. Kui juhatusel on raske vastata või andmed puuduvad, on see signaal olla oma küsimustega järjekindel, leida vastused registritest ja teha ise ära korrektne eeltöö.

Kui tunnete end sellel teel ebakindlalt, soovitame konsulteerida kinnisvaraspetsialistiga, kes aitab riske maandada läbi protsessi parema kaardistamise.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

KV.EE: Harjumaa maade müügipakkumiste hind on vähehaaval kerkimas

Kinnisvaraportaal KV.EE11.2025 pakuti kinnisvaraportaalis KV.EE müügiks 1226 maatükki Harju maakonnas, millede keskmine hind oli 65 €/m². Aastaga suurenes maade müügipakkumiste arv 1% ja keskmine hind kerkis 2% võrra.

Maade müügipakkumiste arvu muutused on nende väiksest arvust tulenevalt üsna hüplikud. Piirkondlikult on portaalis KV.EE suurim on maade müügipakkumiste arv Tallinnas, kus tänavune novembrikuine maade pakkumiste arv 128 on eelmisest aastast isegi 21% väiksem. Hind Tallinna maamüügipakkumistel aga kerkis 17% võrra 307 €/m² tasemele.

Maatükkide müügipakkumise arvu suurenemise ja vähenemise suunas suurtest kõikumistest sõltumata on kinnisvaraportaalis KV.EE enamikus Harjumaa vaadeldavates piirkondades pakkumishinnad läinud ülespoole. Pakkumishindade keskmine kasvumäär 2% on üsna mõõdukas ja jääb alla nii inflatsioonimäärale kui palgakasvunumbrile.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maa / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maa / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
11.2024 11.2025 Muutus, % 11.2024 11.2025 Muutus, %
Harjumaa 1 210 1 226 1% 64 65 2%
Anija vald 50 59 18% 12 11 -10%
Harku vald 100 108 8% 54 63 17%
Jõelähtme vald 102 116 14% 30 33 11%
Keila 16 16 0% 83 104 25%
Kiili vald 54 37 -31% 41 59 43%
Kose vald 43 62 44% 20 13 -37%
Kuusalu vald 57 56 -2% 14 15 12%
Lääne-Harju vald 178 156 -12% 19 20 2%
Maardu 33 24 -27% 89 94 5%
Raasiku vald 27 55 104% 14 51 255%
Rae vald 105 109 4% 59 70 19%
Saku vald 60 66 10% 41 56 37%
Saue vald 123 122 -1% 33 25 -23%
Tallinn 163 128 -21% 262 307 17%
Viimsi vald 98 109 11% 113 125 10%
Eesti 3 222 3 300 2% 33 37 11%
Harjumaa 1 210 1 226 1% 64 65 2%
Tallinn 163 128 -21% 262 307 17%
Tartu 64 55 -14% 108 104 -4%
Pärnu 227 226 0% 38 43 15%
Narva 19 15 -21% 29 38 32%
Rakvere 17 12 -29% 62 52 -15%
Andmete allikas: portaal KV.EE

2025-12-10 Harjumaa maade müügipakkumise keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Statistikaamet: Soome turistide arv vähenes kuuendat kuud järjest

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel peatus 2025. aasta oktoobris majutusettevõtetes 291 000 turisti, keda oli 6% rohkem kui aasta varem samal kuul. Välisturiste oli 7% ja siseturiste 5% rohkem kui mullu, Soome turistide arv vähenes kuuendat kuud järjest.

Oktoobris külastas Eesti majutusettevõtteid ligi 153 000 välis- ja 138 000 siseturisti. Välisturiste peatus oktoobris Eesti majutusettevõtetes mõnevõrra enam kui siseturiste ehk 52% kõigist majutuskohtades peatunud turistidest.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul on välisturistide arv sel aastal kasvanud enamikel kuudel. „Kui võrrelda mulluse oktoobriga, siis tänavu oli majutusettevõtetes välisturiste 7% võrra rohkem. Pandeemiaeelse tasemega võrreldes oli välisturiste aga 12% võrra vähem,“ selgitas Laurmaa. „Samal ajal suurenes siseturistide arv. Mulluse oktoobriga võrreldes oli siseturiste 5% võrra rohkem. See ületas pandeemiaeelse 2019. aasta oktoobri taset ligi viiendiku võrra,“ lisas Laurmaa.

Soome elanikke ööbis oktoobris Eestis 55 000 ning nad moodustasid 36% kõigist majutuskohtades peatunud välisturistidest. „Ehkki Soome turiste oli kõige rohkem, vähenes nende arv aasta võrdluses kuuendat kuud järjest, oktoobris 4% võrra,“ kommenteeris Laurmaa. Lätist saabus ligi 26 000 (17%) ja Saksamaalt ligi 9000 (6%) turisti. Paljudest riikidest, näiteks Lätist, Saksamaalt, Suurbritanniast, Rootsist ja Aasia riikidest saabus aasta võrdluses rohkem turiste.

Välis- ja siseturiste leiab jätkuvalt enim Harjumaalt

Nii välis- kui siseturistide seas on endiselt kõige eelistatum sihtkoht Harjumaa. Välisturistidest 75% ööbis Harju maakonnas. Pärnu ja Tartu maakonnad olid samuti populaarsed, nendes peatus vastavalt 11% ja 6% välisturistidest, järgnesid Saare ja Ida-Viru maakonnad, kummaski 2% välisturistidest ning Lääne, Lääne-Viru ja Valga maakond, kus igaühes ööbis 1% välisturistidest. Siseturistidest eelistas Harjumaal ööbida 35% turistidest, järgnesid Pärnumaa (13%), Tartumaa (11%) Ida-Virumaa (10%) ja Saaremaa (8%). Läänemaal, Lääne-Virumaal ja Valgamaal peatus igaühes 5% siseturistidest.

Majutatud välisturistidest 77% olid oktoobris Eestis puhkusereisil ning 18% tööreisil. Majutuskohtades peatunud 138 000 siseturistist olid 69% puhkuse- ja 22% tööreisil.

Majutushinnad tõusid aastaga 4%

Oktoobris sai peatuda 958 majutuskohas ning täidetud oli 45% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 48 eurot inimese kohta, mis on 2 eurot kallim kui 2024. aasta oktoobris. Saare maakonnas maksis üks ööpäev inimese kohta 53 eurot, Harju maakonnas 51 eurot, Lääne-Viru maakonnas 50 eurot, Tartu ja Võru maakonnas 46 eurot, Ida-Viru maakonnas 43 eurot ja Pärnu maakonnas 42 eurot.

251211 Soome turistide arv vähenes kuuendat kuud järjest

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 11.12 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Uus Maa: uute asemel otsitakse praegu kõige rohkem just sel kümnendil valminud kortereid

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa analüüsijuhi Sten Renar Subatšjuse sõnul on praegu Tallinnas müüdud korteritest vaid iga kümnes täiesti uus – nende asemel on muutunud väga nõutuks korterid 2015. – 2023. aastal ehitatud majades.

Sten Renar Subatšjuse sõnul on päris uute ning teise ringi korterite hinnavahe praegu piisavalt suur, et paljud inimesed teevad ratsionaalse valiku. „Kuni kümme aastat vanad korterid on muutunud hästi populaarseks, sest neid otsivad inimesed, kes muidu oleks uue ostnud, aga ei saa seda enam lubada või teevad lihtsalt kompromissina rahatargema otsuse. 5-10 aastat tagasi ehitatud elamutes paiknevad korterid on päris uutest 10-15 protsenti soodsamad,“ ütles Subatšjus.

„Alates eelmise kümnendi keskpaigast ehitatud korterid vastavad üldjuhul praegustele standarditele nii energiatõhususe, mugavuse kui kvaliteedi osas. Kui veidi vanemal kinnisvaral on juba kasutusjäljed näha, siis näiteks 2021.-2023. ehitatud korterid on sisuliselt uueväärsed, aga ühe väga suure plussiga – tegemist pole tühja karbiga, kuhu tuleb köök ja kogu sisu alles sisse osta, vaid üldjuhul on eluks vajalik mööblist kuni kardinateni juba olemas ning selle arvelt on sissekolimine tunduvalt soodsam,“ rääkis Subatšjus.

„Kuni kümme aastat vanade korterite populaarsust näitab lühike müügiperiood – õigesti hinnastatult leiab selline kinnisvara ostja 3 – 6 kuuga, päris uue korteri puhul on keskmine müügiperiood vähemalt kaks korda pikem – aasta või isegi paar,“ nentis Subatšjus.

„Teine praegu väga nõutud kinnisvaratüüp on kapitaalselt remonditud korter vanemas paneel- või kivimajas. Ühest küljest saab inimene kaasaegse elukeskkonna kättesaadava hinnaga ning teisalt on heas korras korterile ka pangast lihtsam finantseeringut saada kui remontivajavale,“ ütles Subatšjus.

Uus Maa analüütiku sõnul on kõige keerulisem leida ostjaid 2004.-2007. aastatel kinnisvarabuumi ajal ehitatud korteritele. „Toonane ehituskvaliteet oli kõikuv ning paarkümmend aastat vana maja ja korter vajavad niikuinii juba terviklikku kaasajastamist, mis läheb ostjale küllalt kalliks,“ lisas Subatšjus.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Ekspert: tegelikult on kümneid põhjuseid, miks peaks koduostul pingutama uhiuue korteri nimel

Sandra AlliksaarKoduotsingul on levinud arusaam, et korter uusarenduses ei tasu kõrge hinna tõttu kaalumist, kuid tegelikult on mitukümmend põhjust, miks lisapingutus päris uue kodu ostuks end nii emotsionaalselt kui ka rahaliselt ära tasub, väidab kinnisvaraekspert Sandra Alliksaar.

“Räägime kõigepealt rahast. Korteri ost on pere jaoks väga suur investeering pikkadeks aastateks ja iga inimene peaks mõtlema, kuidas see paremini ära tasuks. Reeglina hoiavad ja ka kasvatavad oma hinda paremini just uued kaasaegsed hooned. Seega on mõne aasta pärast ka sinu pere varal suurem väärtus,” alustab Invego müügijuht pika vaate kirjeldamisega ning lisab kohe, et esimene osa hinnavahest tasandub juba ostuhetkel, kuna pangad hindavad uusi hooneid madalama riskiga investeeringuks, mis annab ostjale soodsama intressi ja suurema laenusumma ning ka korteri kindlustus tuleb veidi soodsam.

Uue kodu jaoks võetud kodulaenu makse võib küll olla veidi suurem, kuid seda maandab kokkuhoid muudelt kodukuludelt. “Uues majas on igakuised kulud selgelt prognoositavad ja stabiilsed, majad ise on energiatõhusamad, kõik süsteemid on kaasaegsed ja dokumentatsioon on korras,” selgitab Alliksaar, kelle sõnul võib vanemate majade puhul igal hetkel üllatada mõni väiksem remondikulu või ka suurem investeeringuvajadus, mis remondifondi rida igakuiselt paisutama hakkab.

“Võib julgelt väita, et uues majas ostate koos koduga vähemalt järgmiseks 10-15 aastaks endale ja oma rahakotile oluliselt suurema meelerahu,” on Alliksaar veendunud ja meenutab, et lisaks on päris uutel majadel seadusest tulenev kahe aasta pikkune garantii, mida mõned arendajad on pikendanud ka kolme ning Invego isegi viie aasta peale. “Kui ostuhetkel konkreetse vana maja tulevikuriske kriitilise pilguga hinnata, siis võib tihti juba veidi pikemas perspektiivis prognoosida igakuise eluasemekulu suurenemist, mis lõppnumbri hoopis uue kodu kasuks kallutab.”

Ise väikest last kasvatav Sandra Alliksaar peab aga veelgi hinnalisemaks elukeskkonna kvaliteedi vahet, mida uued elurajoonid täna pakuvad. “Uutes majades on standardiks turvaline ja tänapäevastele normidele vastav lift, reeglina paremad helipidavuse süsteemid ja sundventilatsioon, mis tagab õhukvaliteedi,” kirjeldab Invego müügijuht lisades, et suured aknad ja arhitektuursed lahendused toovad ruumidesse rohkem valgust ja avarust ning paljudel kodudel on tänapäeval ka ruumikad rõdud või terrassid. “Lisaks on maja ümbrus reeglina kavandatud kaasaegsetele linnaruumi nõuetele ja inimeste ootustele vastavalt. Eraldi jalgteed, turvalised autovabad alad, mängu- ja spordiplatsid ning korralik haljastus,” lisab Alliksaar.

Viimase väga olulise komponendina tekib Alliksaare sõnul uutes kvartalites kergemini tugev kogukonnatunne, sest suurel osal naabritest on sarnane elurütm ja huvid. See aitab ka kodukoha arengut paremini kavandada ja ka eakaaslastest lastel on alati sõpru, kellega koos aega veeta,“ räägib Alliksaar oma kogemusest, kuidas kujuneb ühtehoidev ja aktiivne kogukond, samas kui vanades majades on aastakümnete jooksul elanikkond tihti muutunud väga kirevaks ja eripalgeliseks, mis teeb suure osa ühistegevuste kavandamisest palju keerukamaks. “Hea ja tegus kogukond tõstab omakorda taas nii piirkonna kui teie enda kinnisvara väärtust,” jõuab Alliksaar tagasi investeeringu vaatenurga juurde ja võtab teema kokku nii: “Arusaadav, et tihti ei tundu uhiuue kodu ostmine jõukohane ja vahel ei olegi. Aga see võiks olla esimene suur eesmärk koduostu planeerimisel. Ma enda kogemusest soovitan mitte kohe käega lüüa, vaid teha esmalt ikka maksimaalne pingutus just uue kodu nimel.”

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinn: Vananevad rõdud vajavad kontrolli: korteriühistutel on võtmeroll elanike ohutuse tagamisel

TallinnPaljud korterelamutes asuvad rõdud on ületanud viiekümne aasta vanuse ning vajavad põhjalikku kontrolli ja hooldust. Ilma regulaarse kontrollita võivad kahjustunud rõdud kujutada tõsist ohtu nii elanikele kui ka möödujatele. Korteriühistutel lasub oluline vastutus hoone konstruktsioonide seisukorra jälgimisel ja rõdude ohutuse tagamisel.

Vanad rõdud kaotavad kandevõime ja kujutavad varisemisohtu

Vananevate betoonrõdude suurimaks probleemiks on aja jooksul kahjustunud metallkinnitused ja murenema hakanud betoon. Need kaotavad oma kandevõime ning võivad põhjustada ohtlikke olukordi. Rõdu esipaneel võib kaaluda 400–1000 kilogrammi, sellise massi kukkumine on ohtlik isegi esimese korruse kõrguselt. Halvimal juhul võib alla kukkuda kogu rõduplaat, kergematel juhtudel eralduvad betoonitükid või rõdupiirded.

Korteriühistu vastutab hoone ohutuse eest

Ehitise ohutuse eest vastutab selle omanik, korterelamute puhul kõik korteriomanikud korteriühistu kaudu. Rõdude ja fassaadide korrasoleku tagamine on ühistu otsene kohustus.

Ohutuse ja hoone püsivuse tagamiseks on soovitatav korteriühistutel:

  • regulaarselt jälgida rõdude ja varikatuste seisukorda, pöörates tähelepanu pragudele, betoonipurule ja roostele;
  • korraldada visuaalne ülevaatus ning vajadusel kaasata ehitusspetsialist;
  • tellida rõdude ja fassaadi tehniline audit, et kaardistada probleemid ja kavandada vajalikud remonttööd;
  • planeerida hooldustegevused ja parandus­tööd ühistu eelarvesse.

Ohu märgid nõuavad kohest tegutsemist

Kui rõdul või selle kinnitustes ilmnevad varisemisohule viitavad märgid, tuleb viivitamatult piirata ligipääs nii rõdule kui ka selle alusele alale. Oluline on paigaldada füüsiline tõke, ainult hoiatav lint ei ole piisav ning ei vabasta ühistut vastutusest võimalike õnnetuste korral.

Kohalik omavalitsuse roll

Kui omavalitsus tuvastab hoones varisemisohtu, teavitatakse sellest omanikku ning juhitakse tähelepanu tema hoolsuskohustusele. Omavalitsus saab pakkuda nõu ja infot vajalike tegevuste kohta, aidates ühistutel tagada elanike turvalisuse ja hoone pikaajalise vastupidavuse.

TTJA keskendub riikliku järelevalve käigus ehitiste kasutusjärgsele ohutusele, sealhulgas rõdude ja rõdupiirete seisukorrale. Plaanilise kontrolli või laekunud teadete alusel esitame hoone omanikule vajadusel märgukirja vajalike kontroll- ja ohutusmeetmete rakendamiseks.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

SEB: Eestlased jõuavad koduostuni hiljem kui lõunanaabrid

SEBSEB andmed näitavad, et Baltikumi vanimad kodulaenutaotlejad on Eestis. 65+ vanuses kodulaenu võtjad on meil pea poole enam kui Leedus, samas kui kuni 35-aastaseid ja nooremapoolsed moodustavad Leedus enamuse. Miks jõuavad eestimaalased oma kodu ostuni hiljem ja millistel tingimustel saab kõrgemas vanuses kodulaenu?

SEB andmetel on keskmine kodulaenu võtja 38-aastane. Seejuures moodustavad 36–50-aastased kõigist kodulaenu klientidest 45% ning 26–35-aastased 39%. Vanuserühmas 51–64 on kinnisvara soetajate osakaal ligikaudu 7%.

„Vanusegruppide 51-64 ja 65+ osakaal on Balti riikide laenuvõtjatest kõige kõrgem justnimelt Eestis. Isikliku kinnisvara soetamiseni jõutakse üha hiljem ning selle arvelt oleme vanuse poolest lõunanaabritest esirinnas. Samas näeme, et näiteks Leedus moodustavad just keskmisest nooremad, vanuses 26-35-eluaastat, peamise osa ehk 47% laenuvõtjatest ja 36-50-aastaste osakaal on oluliselt väiksem,“ avas SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Hallangu sõnul on suurimaks teguriks Eestis keskmise laenuvõtja vanuse tõusmisel kinnisvara kesisem kättesaadavus tõmbekeskustes, kuhu eestimaalased paremate töö- ja õppimisvõimaluste tõttu enim liiguvad.

Millised erisused on kõrgemas eas laenutaotlejal?

Vanuse kasvades on laenu saamisel riskihindamine konservatiivsem. Laenu taotlev vanemaealine klient peaks arvestama, et laenu tagasimaksmise periood ei tohiks ületada kliendi aktiivset sissetulekuperioodi, mistõttu on laenuperiood enamasti tavapärasest lühem ning mõjutab laenuvõimekust. Samas jäävad kehtima ka tavapärased laenupraktikad, kus pangast laenu saamisel on oluline, et kliendil oleks stabiilne ja tõendatud sissetulek ning laenukohustuste hulk ei läheks tema sissetulekutega võrreldes liiga suureks. Soovituslikult võiksid kõikide laenukohustuste igakuised maksed moodustada sissetulekust maksimaalselt 40-50%. Laenu andmisel jälgitakse ka kliendi varasemat maksepraktikat ja tarbimisharjumusi.

„Näiteks 55-aastasele kliendile pakutakse pigem 10–15-aastast perioodi, mitte maksimaalset 25–30 aastat. Et klient saaks siiski soovitud kinnisvara, tehakse enamasti suurem sissemakse või tasutakse igakuiseid laenumakseid võimalusel suurema määraga,“ rääkis eraklientide panganduse divisjoni juht.

Hindamise üks osa on ka terviseriskid. „Olulisel kohal on näiteks elukindlustus, mis katab laenujäägi ootamatute juhtumite korral,“ lisas Hallang.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Mainor Ülemiste tütarettevõte sõlmis 30 miljoni eurose laenulepingu Masingu büroohoone ehitamiseks

Mainor ÜlemisteMainor Ülemiste AS-i tütarettevõte TÜC Majad OÜ ning Swedbank sõlmisid 30 miljoni euro suuruse laenulepingu rahastamaks linnakusse aadressile Lõõtsa 1 B/C 27 300-ruutmeetrise brutopinnaga A-energiaklassiga 13-korruselise büroohoone ehitamist.

Investeeringu kogumaksumus on ligikaudu 48 miljonit eurot ilma käibemaksuta ning büroohoone ehitushanke võitis AS Merko Ehitus Eesti. Hoone ehitustööd algavad märtsis 2026 ning plaanitud valmimisajaks on november 2027. Uus hoone ehitatakse kõrgeimatele keskkonnastandarditele vastavaks: sellel saab olema A-energiaklass, kaugküte ja -jahutus ning 150 kW päikesepaneelide süsteem.

Swedbank on Mainor Ülemiste pikaajaline ja kõige suurem finantspartner, kellega koostöös on arendatud Ülemiste City linnakut juba 20 aastat. Swedbanga eelkäija Hansapank oli üks esimesi panku, kes hakkas finantseerima Ülemiste City arendusi ning Swedbank on finantseerinud ligi kümne hoone ehitust.

Mainor Ülemiste arendatav Ülemiste City on innovatsioonile ja koostööle suunatud kogukond, mis pakub üürnikele võimalusi kiiremini kasvada, leida häid koostööpartnereid ning olla mugavalt ühenduses ka välismaiste partneritega. Uus Viktor Masingu hoone on planeeritud ettevõtte kasvu toetavaks, kus on paindlikud kontoripinnad, looduslik ja vastutustundlik disain ning kasutatakse nutikaid targa maja lahendusi

Mainor Ülemiste AS on Mainor AS-i tütarettevõte, mille põhitegevus on Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 30-l hektaril on välja ehitatud 170 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. Ülemiste City on koduks ligi 400-le ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkond 18 000-le inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Uus Maa novembrikuu turuülevaade: Tallinna korterituru selle aasta kõige tagasihoidlikum kuu

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa andmetel jäi Tallinna korterite tehingute arv novembris napilt alla 700 tehingu, mis tähistab selle aasta kõige tagasihoidlikumat tulemust, jäädes käesoleva aasta keskmisele alla 7%.

Eesti korteriturg

Tallinna korteriturul tehti novembris 696 ostu-müügitehingut. Tehingute arv langes mullusega võrreldes ligi 13% ning oktoobriga võrreldes ligi 10%. Keskmine ruutmeetri mediaanhind tõusis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2,5% ning eelmise kuuga võrreldes alla 1% ehk hinnad püsivad endiselt stabiilsena. „Tagasihoidlikum novembrikuu on turgudel tavapärane, seega sellest midagi märgilist välja lugeda ei tasu,“ ütles Subatšjus.

Tartu korteriturgu tabas taas suurem langus, kui tehingute arv langes 100 piiri lähistele – 108 tehingut. Eelmise aastaga võrreldes langes novembris tehingute arv 17% ning võrreldes oktoobriga lausa üle 26%. Korterite ruutmeetri mediaanhind näitas aga üle mitme kuu positiivset tulemust, ületades novembris napilt 2 400 €/m2 piiri. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes tõusis ruutmeetrihind pea 8% ning eelmise kuuga võrreldes 5%. „Kuigi tehingute arvult oli november üks viimaste aastate vaiksemaid kuid, siis mediaanhind pakkus hoopis positiivseid üllatusi,“ kommenteeris Subatšjus.

Pärnu korteritega sõlmiti novembris 51 tehingut, mis on mullusega võrreldes samas suurusjärgus, kuid oktoobriga võrreldes lausa 34% madalam tulemus. Mediaanhind näitas mullusega võrreldes 7% langust, kuid eelmise kuuga võrreldes 4,5% tõusu, olles novembris 2 143 €/m2. „Novembrikuu tehingute arv jäi Pärnus küll aasta keskmisele alla, kuid mediaanhind tõusis üle keskmise,“ märkis Subatšjus.

Narva korteriturg näitas novembris 60 tehinguga selle aasta keskmist tulemust. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga tehti vaid 3 tehingut vähem, kuid eelmise kuuga võrreldes oli langus lausa 22%. Mediaanhind langes taas 400 €/m2, olles novembris 383 €/m2, mis on mullusega võrreldes suisa 32% madalam tulemus. Oktoobriga võrreldes oli mediaanhind ligi 5% madalam. „Kui Narva tehingute arvu osas suuri muutusi ei paku, siis mediaanhind on küll endiselt madalseisus,“ nentis Subatšjus.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

KV.EE: Madal tootlus üürileandjal, soodsad hinnad üürnikel

Kinnisvaraportaal KV.EEOdavamad üürikorterid leiavad üürniku kiiremini ja kallimad seisavad pakkumises kauem. Pakkumist üürikorterite turul on palju ja see hoiab üürihinnad paigal. Keskmise korteri üürihind keskmise palga suhtes on viimase 14 aasta madalaimal tasemel, mis märgib üürieluasemete väga head kättesaadavust, analüüsib üürituru ja -hindade arenguid kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Novembris 2025. a üüripakkumisse lisandunud Tallinna üürikorterite keskmine hind portaalis KV.EE oli 13,7 €/m², pakkumises olevate üürikorterite keskmine hind oli 14,4 €/m². Mõlemad näitajad tulid kuu varasemaga võrreldes 1-2% allapoole.

„Statistika kinnitab teadmist, et pakkumisse tulevad odavamad üürikorterid, mis leiavad üürniku kiiresti. Kauem seisavad pakkumises kallimad ja luksuslikumad korterid, millede puhul on üürniku leidmine ajaliselt pikem protsess,“ kommenteeris Tarvo Teslon statistikat.

Kinnisvaraportaali KV.EE lisandus 11.2025 Tallinna üürikorterite uusi pakkumisi 1362. Kuu jooksul oli pakkumises keskmiselt 1520 üürikorterit.

„Uute pakkumisse lisandunud üürikorterite arv oli viimase 12 kuu keskmisest pisut vähem. Pakkumises olevate korterite maht on aga tasemel, mida võiksime nimetada mõõdukalt suureks ülepakkumiseks ehk üürnike valikuvõimalus on väga lai. Suur üürikorterite pakkumine koos aasta lõpu hooajaliste teguritega, mis ei luba üürikorterisse uut üürniku liiga kiiresti leida, teevad üürileandjatele tuska,“ selgitas Tarvo Teslon.

Lühikeses vaates on Tallinna üüripakkumiste hind portaalis KV.EE pisut allapoole tulnud. Natuke pikemas minevikuvaates on üürihinnad liikunud horisontaalselt. Üürileandjatel on kange tahtmine üürihindu ülespoole kergitada, sest üürileandjate kulud on suurenenud. Hinnatõusu praktikas teoks teha ei õnnestu, sest sellisel puhul jääb üürikorter tühjaks ja sügis-talvised küttekulud jäävad üürileandja kaela.

„2026. aastalt ootame, et majandus saaks sisse selgema positiivse käigu. See võiks olla laiem tegur, mis soosib üüriturgu ja muudab juba kolm aastat pingelisena püsinud konkurentsi pisut pehmemaks. Leevenev konkurents võiks muuhulgas tähendada, et üürihinnad, mis on keskmise palga suhtes viimase 14 aasta madalaimal tasemel, saavad pisut ülespoole kerkida,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

2025-12-08 Tallinna linnaosade üürikorterite keskmine pakkumishind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Bigbank: novembri kodulaenude summad suuremad, aga tehinguid vähem

BigbankNovembrikuus sõlmitud kodulaenulepingute keskmine summa 131 678 eurot oli selle sügise kõrgeim, kuid lepingute ja taotluste arv vähenes eelmise kuuga võrreldes enam kui kuuendiku võrra, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti kinnitusel ületas keskmine laenusumma 130 tuhande piiri sel sügisel esimest korda. “See vastab meie prognoosile, kuid mingit trendimurdjat siit esialgu otsida ei tasu. Keskmine laenusumma on ajaloos korduvalt ka 140 tuhande euro piiril liikunud,” meenutab Arthur Taavet, kelle sõnul on vahepealsete kuude väiksemal keskmisel olemas ka üks ühine põhjus: “Anname aktiivselt kodulaenu kõikjal üle Eesti ja oleme viimasel ajal seda rohkem kommunikeerinud. On selge, et mida kaugemal pealinnast asuvad kodud, seda vähem nad keskeltläbi maksavad ja nii on ka nende ostuks vähem laenu tarvis,” selgitab Taavet.

Pangajuht ei näe probleemi ka viimase kuu lepingute arvu languses ja nõustub ühe kinnisvaraanalüütikute selgitusega, et novembris oli ka mitu tööpäeva vähem, kui oktoobris. “Kodulaenudega tegelevatel kolleegidel on igatahes terve sügis käed-jalad tööd täis olnud. Kui mõni kuu on vaiksem, siis pigem võib arvata, et eelmine või järgmine kuu tulevad selle võrra lepingurohkemad,” arutleb Bigbanki juht ning lisab, et detsember, mis varasematel aastatel on tihti olnud just aasta tippkuu, ei pruugi saabuvate pikkade pühade tõttu sel aastal nii tugev tulla.

Veel meenutab Arthur Taavet, et kodulaenu võttes tasub alati pakkumine võtta mitmest erinevast pangast. “Eurod on eurod, aga nende hind võib olla erinev. Kindlasti tasub vaadata ka muid kaasnevaid kohustusi või piiranguid, et eri pakkujate vahelt kindlasti kõige kasulikum välja valida,” soovitab pangajuht ning rõhutab veel, et taotlus tasub esitada ka siis, kui esimene pank laenu andmisest üldse keeldunud on. “Suurtel välismaa pankadel on tihti väga ranged raamid, millesse päris paljud Eesti inimesed lihtsalt ei sobitu. Viga aga ei pruugi olla üldse inimeses või tema sissetulekutes, vaid konkreetse panga jäikuses. Lihtne näide on lastetoetused, mida meie arvestame sissetuleku osana, aga mõni teine pank mitte,” selgitab Bigbanki juht erinevusi pankade laenupoliitikas.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. september 2025 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,2 miljardit eurot ning omakapital 292 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 177 000 aktiivse kliendi ning üle 600 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine