Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele
 

SEB: Noored seavad kodu omamise unistuse üha enam tahaplaanile, eelistades kogumisel rahalist kindlustunnet

SEBViimase aasta jooksul on 18-29 aastaste noorte säästmise eesmärgid muutunud – kodu ostmine on tahaplaanile nihkunud. Kui aasta tagasi kogus eluaseme soetamise eesmärgil raha 52% noortest, siis tänavu tõi sama eesmärki välja üksnes 34%, selgus SEB uuringust. Esirinnas on rahalise puhvri kasvatamine ja reisimine.

Kui ligi pooled Eesti noortest säästavad raha regulaarselt, siis ligi neljandik (23%) noortest ei kogu üldse ja 21% kogub aga kuust-kuusse varieeruvalt, mis on märk sellest, et paljudel noortel ei pruugi igakuisest sissetulekust raha üle jääda, et seda omakorda kõrvale panna.

„Tulemused viitavad sellele, et noorte rahaline olukord ei pruugi alati võimaldada igakuiste säästude kogumist. Kui sissetulekud on tagasihoidlikud või kulud – näiteks üür, kommunaalid, toit ja transport – on kõrged, siis ei jää üle vaba raha, mida kogumisse suunata. Sellest tulenevalt on paljude noorte jaoks raha kõrvale panemine pigem väljakutse kui harjumus. Harjumuse kujunemiseks on soovitatav osa rahast kõrvale panna kohe, kui palk laekub – isegi väikeste summade puhul. Nii ei teki kiusatust raha pangakontolt ära kulutada,“ selgitab SEB strateegia ja väärtuspakkumise osakonna väärtuspakkumiste juht Victoria Tkatš.

Koduost ei ole enam noorte peamine kogumise eesmärk

Uuringust selgub, et enim kogutakse raha ootamatute kulude katmise eesmärgil, mida nimetab 58% noortest. Samuti kogub 40% noortest reisimise eesmärgil. Kuigi võiks oletada, et noored koguvad raha peamiselt kodu soetamiseks, on see osakaal langenud 34% peale, mida on võrreldes eelmise aastaga tervelt 18 protsendipunkti vähem.

„Andmetest nähtub, et noorte peamiseks kogumise eesmärgiks on ootamatute kulude katmine. See viitab sellele, et ebakindlus igakuiste väljaminekute ja sissetulekute vahel on paljude jaoks endiselt olemas ning rahaline puhver on vajalik, pakkudes noortele turvatunnet. Samas näitab kodu soetamise eesmärgil kogujate osakaalu vähenemine, et isikliku eluaseme ostmine ei ole praegu paljude noorte jaoks nii realistlik või asjakohane eesmärk, kusjuures pigem eelistatakse hetkes elamist ja elamuste kogumist,“ kommenteerib Tkatš.

SEB Eesti noorte uuring viidi läbi koostöös Norstatiga 2025. aasta septembris ja oktoobris. Küsitluses osales 400 noort, vanuses 18-29 eluaastat.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Arco Vara: Parandus: 2025. aasta III kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

Arco VaraParandus: On parandatud konsolideeritud rahavoogude aruanne leheküljel 22 ning vastavalt sellele ka rahavoogudega seotud numbrid tabelis Olulisemad finantsnäitajad leheküljel 11. Ülejäänud informatsioon on muutmata.

TEGEVJUHI ARUANNE

Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas 2025. aasta kolmandas kvartalis stabiilne ja mõõdukalt taastuv aktiivsus. Tehingute arv püsis võrreldaval tasemel eelmise kvartaliga, viidates turu kohanemisele pärast viimaste aastate jahtumist. Korterite keskmised ruutmeetrihinnad näitasid kerget tõusutrendi, eriti Tallinna aktiivsemates piirkondades, kus kvaliteetse elamispinna nõudlus püsib jätkuvalt tugev.

Turgu mõjutasid endiselt kõrged intressimäärad ja ostjate ettevaatlikkus, mis hoidsid tehinguaktiivsust kontrolli all. Samas toetasid nõudluse püsimist paranenud kindlustunne ning stabiliseerunud majandusootused. Üldine turuolukord viitab sellele, et Eesti kinnisvaraturg on jõudnud tasakaalufaasi, kiire kasvu- ja järsu langusperioodi järel on hinnad ja tehingute mahud stabiliseerunud. Kui makromajanduslik keskkond püsib stabiilne ning intressimäärad hakkavad alanema, on 2026. aasta esimeses pooles oodata turu mõõdukat elavnemist, eriti uusarenduste segmendis.

Üheks kvartali olulisemaks sündmuseks oli Arco Vara jaoks esimene avalik võlakirjapakkumine, mis pälvis oli erakordselt suure investorite huvi ning mille tulemusena märgiti emissioon enam kui kahekordselt üle. Tegemist on seni suurima üksikvõlakirja emissiooniga Balti börsil tegutsevate kinnisvaraarendajate seas.

Võlakirjaemissiooni eesmärk oli rahastada Tallinna kesklinna ühe suurima arendusprojekti – Lutheri kvartali – kujunemist kaasaegseks elu- ja ärikeskkonnaks ajaloolisel tööstusalal. Arco Vara visioon Lutheri kvartali puhul on luua tasakaalustatud ja inimmõõtmeline linnaruum, mis ühendab elamispinnad, töökohad, kohvikud, kultuuri ning kvaliteetse avaliku ruumi. Kvartali keskmesse on kavandatud roheala, mis on mõeldud avalikuks kasutuseks ja toetab tervikliku elukeskkonna kujunemist.

Meie eesmärk ei ole pelgalt uute hoonete rajamine, vaid luua „linna linnas”, mis kujutab endast elavat ja mitmekülgset kvartalit, kus elu toimub ööpäevaringselt ning kus on hea elada, töötada ja puhata. Tallinn vajab rohkem terviklikke linnaruumilisi lahendusi – elukvartaleid, mis toimivad iseseisvate keskkondadena, ent on samal ajal orgaaniliselt seotud ümbritseva linnastruktuuriga.

Rannakalda arendus: Kolmandas kvartalis müüdi viis korterit, mis näitab jätkuvat huvi kesklinnalähedaste kvaliteetsete elamispindade vastu. Kvartali lõpuks oli projektist müüdud 101 korterit/äripinda 113-st. Müügieesmärk on 2025. aasta lõpuks realiseerida järelejäänud ühikud.

Soodi 6 arendus: Ehitustööd algasid 30. juunil. Kolmanda kvartali lõpuks oli võlaõigusliku lepinguga müüdud 19 korterit/äripinda 66-st. Projekt on atraktiivne noortele peredele, investoritele ning nõudlikumale kliendile tänu selle arenduse heale asukohale ja läbimõeldud planeeringutele.

Spordi arendus: Ehitusega alustati samuti juunis. Kvartali lõpus oli võlaõigusliku lepinguga müüdud 12 korterit 56-st. Vaid nelja kuuga saavutati juba märkimisväärne müügitulemus. Spordi arendus täiendab Arco Vara portfelli suurepärase asukohaga Kristiine elamurajoonis – piirkonnas, kus uusarendusi on vähe, kuid nõudlus elamiskohtade järele kõrge. Projektis rakendatakse kaasaegseid ja nutikaid lahendusi.

Arcojärve arendus: Detailplaneering võeti vastu pärast aruandeperioodi lõppu, 15. oktoobril. Tegemist on strateegiliselt olulise projektiga, mis loob eeldused edasisteks investeeringuteks uutesse linnasisestesse arendustesse.

Bulgaaria arendus: Bulgaaria tütarettevõtte osas jätkuvad läbirääkimised, mille osas tehakse lähiajal otsused nõukogu kooskõlastusel.

Kuldlehe arendus: Kolmandas kvartalis broneeriti üks korter ning üks korter müüdi augusti lõpus. Projektis on alles jäänud viimane korter, mille eksklusiivne iseloom ja piiratud saadavus hoiavad arenduse tugeval positsioonil Tallinna premium-segmendis.

Neljanda kvartali peamised eesmärgid keskenduvad aktiivsele müügitegevusele ja arendusprojektide järjepidevale edenemisele. Fookuses on Kuldlehe arenduse viimase korteri müük ning vähemalt kuue korteri realiseerimine Rannakalda projektis. Samuti on kavas alustada Lutheri arenduse esimese etapi eelmüügiga. Spordi ja Soodi 6 arendustes jätkatakse ehitustöödega ning aktiivse müügitegevusega, eesmärgiga sõlmida aasta lõpuks igas projektis täiendavalt vähemalt kuus võlaõiguslikku lepingut.

Kokkuvõttes kujunes 2025. aasta kolmas kvartal Arco Vara jaoks stabiilse arengu ja oluliste saavutuste perioodiks. Kvartalit iseloomustasid edukas esimene avalik võlakirjaemissioon, ehitustööde jätkamine mitmes arendusprojektis ning müügitegevuse hoogustumine. Lutheri kvartali arenduse ettevalmistuste edenemine ja Arcojärve detailplaneeringu vastuvõtmine loovad tugeva aluse ettevõtte järgmiste strateegiliste sammude elluviimiseks. Arco Vara positsioon Eesti kinnisvaraturul on püsib kindlana ning tugineb läbimõeldud arendustele, kvaliteedile ja jätkusuutlikule kasvule.

PÕHILISED NÄITAJAD

Grupi 2025. aasta 9 kuu müügitulu oli 5 624 tuhat eurot, mis on 1 537 tuhat eurot rohkem kui 2024. aasta 9 kuu müügitulu. 2025. aasta 9 kuu ärikasumiks (=EBIT) kujunes 622 tuhat eurot ja puhaskasumiks 214 tuhat eurot. 2024. aasta 9 kuuga sai grupp ärikahjumit 158 tuhat eurot ja puhaskahjumit 845 tuhat eurot.

2025. aasta III kvartalis müüdi grupi poolt arendatavates projektides 25 korterit, millest 20 võlaõigusliku lepinguga ja 5 asjaõiguslepinguga. 2025. aasta 9 kuuga on müüdud 35 korterit, millest 21 võlaõiguslepinguga ja 14 asjaõiguslepinguga. Võrdluseks 2024. aasta III kvartalis müüdi grupi poolt arendatavates projektides 10 korterit ja 2 äripinda (7 korterit asjaõiguslepinguga, 3 korterit ja 2 äripinda võlaõiguslepinguga), 2024. aasta 9 kuuga müüdi kokku 17 korterit ja 2 äripinda (14 korterit asjaõiguslepinguga, 3 korterit ja 2 äripinda võlaõiguslepinguga).

30.09.2025 seisuga oli laos valmis 12 korterit ja 1 äripind. 30.09.2024 seisuga oli laos valmis 37 korterit ja 1 äripind.

Grupi varade maht 30.09.2025 seisuga enam kui kahekordistus võrreldes 30.09.2024. Varade mahu suurenemise peamine põhjus on uute arendusprojektide ost, sh. Luhteri kvartali ja Spordi 3a/3b arendusprojekti soetamine.

Grupi laenukoormus (netolaenud) oli 2025. aasta esimese üheksa kuu lõpu seisuga 47 407 tuhat eurot, mis on 31 585 tuhat eurot rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodi lõpuga. Laenukoormuse suurenemise peamine põhjus on Luhteri kvartali soetamine, mis finantseeriti osaliselt pangalaenuga. Lisaks emiteeriti 2025. aasta kolmandas kvartalis 15 000 tuhande euro eest võlakirju. Grupi intressikandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli 30.09.2025 seisuga 9.09%.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

EUR tuhandetes 9 kuud 2025 9 kuud 2024 III kv 2025 III kv 2024
Müügitulu enda kinnisvara müügist 5 260 3 872 2 407 2 075
Müügitulu teenuste müügist 365 214 124 78
Müügitulu kokku 5 624 4 087 2 531 2 154
Müüdud kinnisvara ja teenuste kulu -3 953 -2 850 -1 884 -1 474
Brutokasum 1 672 1 237 647 680
Muud äritulud 2 0 2 0
Turustuskulud -328 -405 -135 -186
Üldhalduskulud -718 -971 -156 -340
Muud ärikulud -5 -18 -1 -2
Ärikasum (-kahjum) 622 -158 357 152
Finantstulud ja -kulud -396 -687 -101 -309
Kasum/kahjum enne tulumaksu 226 -845 256 -157
Tulumaksukulu -13 0 0 0
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum 214 -845 256 -157
Aruandeperioodi koondkasum/-kahjum 214 -845 256 -157
Emaettevõtte omanike osa koondkasumis (-kahjumis) 214 -845 256 -157

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

EUR tuhandetes 30.09.2025 31.12.2024
Raha ja raha ekvivalendid 13 106 1 720
Nõuded ja ettemaksed 7 176 5 690
Varud 70 721 29 170
Käibevara kokku 91 003 36 580
Nõuded ja ettemaksed 18 18
Kinnisvarainvesteeringud 2 296 2 296
Materiaalne põhivara 570 622
Immateriaalne põhivara 46 52
Põhivara kokku 2 930 2 988
VARAD KOKKU 93 933 39 568
Laenukohustused 235 234
Võlad ja saadud ettemaksed 8 894 4 487
Garantiieraldised 345 127
Lühiajalised kohustused kokku 9 475 4 848
Laenukohustused 47 056 14 981
Pikaajalised kohustused kokku 47 056 14 981
KOHUSTUSED KOKKU 56 531 19 829
 
Aktsiakapital 12 158 7 272
Ülekurss 16 399 3 835
Kohustuslik reservkapital 2 011 2 011
Muud reservid 28 27
Jaotamata kasum 6 807 6 594
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital 37 402 19 739
OMAKAPITAL KOKKU 37 402 19 739
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 93 933 39 568

ArcoVara_aruanne 2025 Q3 EST

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Nordecon: 2025. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne (auditeerimata)

NordeconVõrreldes aasta alguse optimistlike hinnangutega, on 2025. aasta majanduskasvu prognoos muutunud üha tagasihoidlikumaks. Eesti majanduse kasv jätkub aeglases tempos, viimaste prognooside kohaselt on aastase majanduskasvu hinnang 0,6%. Ehitusturul on näha stabiliseerumist, kuid sektori taastumine on siiski väga aeglane ja konarlik.

80% kogu kontserni müügitulust moodustab hoonete segment, segmentide vahelises müügitulu jaotuses ei ole võrreldes eelmise aasta sama perioodiga toimunud olulist muutust. Müügitulu vähenemist võrdlusena 2024. aasta sama perioodiga mõjutas hoonete segmendi mahu vähenemine ligikaudu 21%. Rajatise segmendi müügitulu jäi sisuliselt samasse suurusjärku. Kontsern on aruandeperioodil sõlminud märkimisväärses mahus uusi lepinguid, mille mõju müügitulule avaldub pikema perioodi vältel.

Kontserni brutokasumi määr oli 6,7% ning ärikasumlikkus 3,2%. Puhaskasumit mõjutas aruandeperioodil eelkõige Ukraina grivna nõrgenemisest euro suhtes saadud kursikahjum.

Aastases võrdluses ehk võrreldes 30.09.2024 suurenes kontserni teostamata tööde portfell 41%. Suurenenud on nii hoonete kui ka rajatiste segmendi teostamata tööde mahud. Märkimisväärse osa portfellist moodustavad 2026. ja 2027. aastal teostatavad tööd.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR ‘000 30.09.2025 31.12.2024
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 8 083 8 195
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 44 289 29 449
Ettemaksed 3 261 3 543
Varud 25 500 28 091
Käibevara kokku 81 133 69 278
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud 77 77
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 11 202 10 681
Kinnisvarainvesteeringud 5 517 5 517
Materiaalne põhivara 12 553 13 247
Immateriaalne põhivara 14 922 14 951
Põhivara kokku 44 271 44 473
VARA KOKKU 125 404 113 751
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 11 758 12 626
Võlad hankijatele 51 308 36 819
Muud võlad 9 814 10 260
Ettemaksed 12 519 12 472
Eraldised 809 1 333
Lühiajalised kohustused kokku 86 208 73 510
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused 3 395 5 720
Võlad hankijatele 2 955 5 091
Eraldised 3 259 2 826
Pikaajalised kohustused kokku 9 609 13 637
KOHUSTUSED KOKKU 95 817 87 147
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 14 379 14 379
Omaaktsiad -660 -660
Ülekurss 635 635
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 4 429 4 034
Jaotamata kasum 6 484 4 746
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 27 821 25 688
Mittekontrolliv osalus 1 766 916
OMAKAPITAL KOKKU 29 587 26 604
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 125 404 113 751


Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000 9k 2025 III kv 2025 9k 2024 III kv 2024 2024
Müügitulu 147 666 55 028 178 722 63 777 223 925
Müüdud toodangu, teenuste ja kaupade kulu -137 747 -50 559 -165 955 -58 204 -207 155
Brutokasum 9 919 4 469 12 767 5 573 16 770
Turunduskulud -279 -110 -301 -129 -422
Üldhalduskulud -4 758 -1 686 -5 011 -1 638 -7 878
Muud äritulud 70 2 145 68 286
Muud ärikulud -196 -36 -628 -170 -695
Ärikasum 4 756 2 639 6 972 3 704 8 061
Finantstulud 349 91 437 120 678
Finantskulud -2 517 -613 -2 625 -1 079 -3 011
Finantstulud ja –kulud kokku -2 168 -522 -2 188 -959 -2 333
Maksustamiseelne kasum 2 588 2 117 4 784 2 745 5 728
Tulumaks 0 0 -237 0 -563
Puhaskasum 2 588 2 117 4 547 2 745 5 165
Muu koondkasum (kahjum):
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse või -kahjumisse
Realiseerumata kursivahed 395 -78 502 337 248
Kokku muu koondkasum (kahjum) 395 -78 502 337 248
KOKKU KOONDKASUM 2 983 2 039 5 049 3 082 5 413
Puhaskasum:
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 1 738 1 872 3 373 2 353 3 827
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 850 245 1 174 392 1 338
Kokku puhaskasum 2 588 2 117 4 547 2 745 5 165
Koondkasum
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 2 133 1 794 3 875 2 690 4 075
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 850 245 1 174 392 1 338
Kokku koondkasum 2 983 2 039 5 049 3 082 5 413
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele:
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes 0,06 0,06 0,11 0,07 0,12
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes 0,06 0,06 0,11 0,07 0,12


Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000 9k 2025 9k 2024
Rahavood äritegevusest
Laekumised ostjatelt 167 978 199 510
Maksed hankijatele -143 000 -173 448
Makstud käibemaks -5 906 -7 048
Maksed töötajatele ja töötajate eest -16 021 -15 051
Makstud tulumaks -350 -237
Netorahavoog äritegevusest 2 701 3 726
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine -247 -289
Materiaalse põhivara müük 409 193
Antud laenud -44 -35
Antud laenude laekumised 6 1
Saadud dividendid 0 6
Saadud intressid 91 159
Netorahavoog investeerimistegevusest 215 35
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud 783 902
Saadud laenude tagasimaksed -1 074 -1 857
Rendimaksed -1 845 -1 689
Rendimaksetega seotud intressimaksed -195 -260
Makstud intressid -560 -559
Makstud dividendid 0 -661
Netorahavoog finantseerimistegevusest -2 891 -4 124
Rahavoog kokku 25 -363
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 8 195 11 892
Valuutakursimuutused -137 -53
Raha jäägi muutus 25 -363
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 8 083 11 476


Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2025. aasta 9 kuuga oli 9 919 tuhat eurot (9 kuud 2024: 12 767 tuhat eurot). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kontserni brutokasumlikkus veidi vähenenud, moodustades 9 kuuga 6,7% (9 kuud 2024: 7,1%) ning III kvartalis 8,1% (III kvartal 2024: 8,7%). Mõlemad segmendid olid nii 9 kuuga kui ka III kvartalis kasumis. Hoonete segmendi kasumlikkus moodustas 9 kuuga 7,7% ning III kvartalis 8,4% (9 kuud 2024: 8,5% ja III kvartal 2024: 10,2%). Rajatiste segmendi kasumlikkus oli 9 kuuga 5,5% ja III kvartalis 8,9% (9 kuud 2024: 5,1% ja III kvartal 2024: 9,2%).

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2025. aasta 9 kuuga 4 758 tuhat eurot, mis on ligikaudu 5% vähem kui aasta varem (9 kuud 2024: 5 011 tuhat eurot). 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud, moodustades 4,0% (9 kuud 2024: 3,1%). Üldhaldukulude osakaal müügitulust on suurenenud kuna kulude vähenemine on toimunud aeglasemalt kui müügitulu vähenemine.
Kontserni ärikasumiks kujunes 2025. aasta 9 kuuga 4 756 tuhat eurot (9 kuud 2024: 6 972 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 6 719 tuhat eurot (9 kuud 2024: 9 154 tuhat eurot).

Kontserni finantstulusid ja -kulusid mõjutavad valuutakursside muutused kontserni välisturgudel, eelkõige Ukraina grivna kursi muutus. 2025. aasta 9 kuuga on UAH kurss euro suhtes nõrgenenud ligikaudu 9% ning kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenude ümberhindamisest kohalikku valuutasse saadi vastavalt kursikahjumit kokku 591 tuhat eurot (9 kuud 2024: 534 tuhat eurot).
Kontserni puhaskasumiks kujunes 2 588 tuhat eurot (9 kuud 2024: 4 547 tuhat eurot), millest kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv kasumi osa moodustas 1 738 tuhat eurot (9 kuud 2024: 3 373 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2025. aasta 9 kuu äritegevuse netorahavoog moodustas 2 701 tuhat eurot (9 kuud 2024: 3 726 tuhat eurot). Äritegevuse rahavoogu mõjutas enim müügitulu langusest tingitud ostjatelt laekunud maksete ning hankijatele tehtud maksete vähenemine.

Investeerimistegevuse rahavoog 2025. aasta 9 kuuga oli 215 tuhat eurot (9 kuud 2024: 35 tuhat eurot), mis koosneb peamiselt investeeringutest põhivarasse summas 247 tuhat eurot (9 kuud 2024: 289 tuhat eurot) ja põhivara müügist summas 409 tuhat eurot (9 kuud 2024: 193 tuhat eurot). Antud laenud moodustasid 44 tuhat eurot (9 kuud 2024: 35 tuhat eurot) ning saadud intressid 91 tuhat eurot (9 kuud 2024: 159 tuhat eurot).

Finantseerimistegevuse rahavoog 2025. aasta 9 kuuga oli -2 891 tuhat eurot (9 kuud 2024: -4 124 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja rendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 783 tuhat eurot, mis koosneb arenduslaenude kasutamisest (9 kuud 2024: 902 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 1 074 tuhat eurot (9 kuud 2024: 1 857 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega ning arvelduskrediidi muutusega. Rendimaksed moodustasid 1 845 tuhat eurot (9 kuud 2024: 1 689 tuhat eurot). 2024. aasta 9 kuu jooksul maksti dividende 661 tuhat eurot, aruandeperioodil dividendimaksed puudusid.

Seisuga 30.09.2025 moodustasid kontserni raha ja raha ekvivalendid 8 083 tuhat eurot (30.09.2024: 11 476 tuhat eurot).

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja 9k 2025 9k 2024 9k 2023 2024
Müügitulu, tuhat eurot 147 666 178 722 130 799 223 925
Müügitulu muutus -17,4% 36,6% -20,9% 20,1%
Puhaskasum (kahjum), tuhat eurot 2 588 4 547 -2 772 5 165
Puhaskasum (kahjum) emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot 1 738 3 376 -2 452 3 827
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk 31 528 585 31 528 585 31 528 585 31 528 585
Puhaskasum (kahjum) aktsia kohta (EPS), eurot 0,06 0,11 -0,08 0,12
Üldhalduskulude määr müügitulust 3,2% 2,8% 3,3% 3,5%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust 4,0% 3,1% 3,3% 3,5%
EBITDA, tuhat eurot 6 719 9 154 1 799 11 025
EBITDA määr müügitulust 4,6% 5,1% 1,4% 4,9%
Brutokasumi määr müügitulust 6,7% 7,1% 3,3% 7,5%
Ärikasumi määr müügitulust 3,2% 3,9% -0,4% 3,6%
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita 3,2% 3,8% -0,6% 3,5%
Puhaskasumi määr müügitulust 1,8% 2,5% -2,1% 2,3%
Investeeritud kapitali tootlus 7,2% 13,0% 1,9% 15,6%
Omakapitali tootlus 9,2% 18,4% -1,4% 21,0%
Omakapitali osakaal 23,6% 22,1% 17,0% 23,4%
Vara tootlus 2,2% 3,8% 0,3% 4,4%
Finantsvõimendus 15,8% 12,6% 16,8% 22,6%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,94 1,00 0,91 0,94
30.09.2025 30.09.2024 30.09.2023 31.12.2024
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot  276 332  195 628  175 539  209 489


Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni välisturgude osakaal 2025. aasta 9 kuuga moodustas ligikaudu 2% kogu müügitulust, mis koosneb kontserni Ukraina tegevusmahtudest. Olulise osa aruandeperioodi käibest moodustavad Ukrainas hoone rekonstrueerimine sisepõgenikele mõeldud korterelamuks Žõtomõri oblastis, Ovrutši linnas ning Kiievi teletorni andministratiivhoone taastamine. Lisaks jätkub 2023. aastal sõlmitud lepingute alusel alajaamade rekonstrueerimine koos turvarajatiste rajamisega Poltava, Žõtomõri, Volõõnia ja Ivano-Frankivski oblastites, kus tööde teostamine on esialgselt planeeritust pikaajalisem ning sõltub riigi energiasüsteemi tarbimisvajadusest. Müügitulu puudus Rootsis, aruandeperioodil ei olnud töös ühtegi ehituslepingut

9k 2025 9k 2024 9k 2023 2024
Eesti 98% 98% 98% 98%
Ukraina 2% 2% 1% 2%
Soome 1%


2025. aasta 9 kuu majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna arvestades turul toimuvaid muutusi, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus ja mõni teine võib kasvada kiiremini.

Kontserni 2025. aasta 9 kuu müügitulu oli 147 666 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mil vastav näitaja oli 178 722 tuhat eurot, vähenes müügitulu ligikaudu 17%. 2025. aasta 9 kuuga oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 118 569 ja 29 082 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 149 615 ja 29 068 tuhat eurot. Hoonete segmendi müügitulu on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud ligikaudu 21%, rajatise segmendi müügitulu on jäänud sisuliselt samasse suurusjärku.

Tegevussegmendid 9k 2025 9k 2024 9k 2023 2024
Hooned 80% 84% 73% 84%
Rajatised 20% 16% 27% 16%


Segmendisisene müügitulu

Hoonete ehituse segmendi müügitulu mõjutavad enim ühiskondlike – ja ärihoonete mahud, kus viimase osakaal on viimaste aastate võrreldavate perioodide suurim. Ärihoonete müügitulu on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud ligikaudu 60% ning ligikaudu 46% on vähenenud ühiskondlike hoonete mahud. Vähenenud on ka korterelamute segmendi maht, mis aruandeperioodil koosneb omaarenduste müügitulust.

Ühiskondlike hoonete alamsegmendi aruandeperioodi suuremad objektid olid: Tallinna lähistel Saku Gümnaasiumi uue õppe- ja spordihoone projekteerimine ja ehitamine, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse õppehoone projekteerimine ja ehitamine Tartus Raadi linnakus, Tallinnasse rajatava Loodusmaja ning Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja ehitamine.

Ärihoonete suuremateks töös olevateks objektideks olid: Tallinnas Ahtri 6 rajatav LEED Gold keskkonnasertifikaadile vastava Golden Gate büroohoone, Tartus Väike-Turu 7 asuva ärihoone ehitamine ja LEED Gold keskkonnasertifikaadi kvaliteedinõuetele vastava Uusküla spaahotelli ehitamine Alutaguse vallas Peipsi järve põhjakaldal ning Võru linnas ja Viljandis asuvate Lidl kaupluste ehitamine.

Omaarenduste müügitulu, mis kajastub korterelamute segmendis, on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud, moodustades aruandeperioodil 9 079 tuhat eurot (9 kuud 2024: 7 453 tuhat eurot). Aruandeperioodi müügitulu koosneb peamiselt Pärnus asuva Seileri Kvartali I etapi (https://seileri.ee) ning Tartus, Tammelinnas asuva Tammepärja kodu (https://tammelinn.ee) müügist. Mõlemas arenduses jätkub järgmiste etappide ehituse ettevalmistus ja ehitus. Arendades jätkuvalt oma kinnisvara, jälgib kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.

Hoonete segment 9k 2025 9k 2024 9k 2023 2024
Ühiskondlikud hooned 48% 70% 33% 70%
Ärihooned 41% 21% 23% 21%
Korterelamud 10% 7% 30% 6%
Tööstus- ja laohooned 1% 2% 14% 3%

Rajatiste segmendi käive koosneb jätkuvalt olulises osas teedeehituse- ja hoolduse alamsegmendi mahust, mis võrreldes eelmise aasta võrreldava perioodiga on vähenenud ligikaudu 17%. Olulise osa alamsegmendi käibest moodustavad Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu III etapi Hagudi-Alu lõigu ning Pärnumaa I etapi Selja-Tootsi lõigu ehitamine. Märkimisväärne osa müügitulust moodustas asfaltbetooni müük ning Järva maakonna teehooldelepingu täitmine. Muude rajatisete alamsegmendi käive koosneb suures osas Tallinna Lennujaama E-klassi lennukite seisuplatside ehitusmahtudest.

Rajatiste segment 9k 2025 9k 2024 9k 2023 2024
Teedeehitus ja –hooldus 83 % 94% 60% 90%
Muud rajatised 17 % 6% 31% 10%
Keskkonnaehitus 0 % 0% 9% 0%


Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.09.2025 oli 276 332 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on teostamata tööde maht suurenenud ligikaudu 41%. 9 kuuga sõlmiti uusi lepingud kokku 191 857 tuhande euro väärtuses (9 kuud 2024: 131 801 tuhat eurot), seal hulgas III kvartalis 19 621 tuhat eurot (III kvartal 2024: 67 771 tuhat eurot).

30.09.2025 30.09.2024 30.09.2023 31.12.2024
Teostamata tööde mahud, tuhat eurot 276 332 195 628 175 539 209 489

Teostamata tööde portfellist moodustab hoonete ehituse segment 68% ning rajatiste segment 32% (30.09.2024: hooned 82% ja rajatised 18%). Võrreldes seisuga 30.09.2024 on hoonete segmendi teostamata tööde mahud suurenenud 18%. Peamine kasv on tulnud ühiskondlike hoonete alamsegmendi suurenemisest, suurenenud on ka ärihoonete alamsegment. Rohkem kui kaks korda on suurenenud rajatiste segmendi maht ja seda eelkõige Rail Baltica sõlmitud lepingute toel.

Rajatiste sektorit oluliselt elavdanud Rail Baltica hankele on lisandunud Transpordiameti poolt Euroopa ühtekuuluvusfondi rahastusega teedeehituse hanked, mis paraku siiski ei kompenseeri täielikult teedeehituse alarahastust. Avaliku sektori investeeringute mahud hoonete segmendis tervikuna on vähenenud, teatav aktiivsus on kohalikes omavalitsustes ja riigikaitse sektoris. Teatavat elavnemist on märgata erasektoris.

Suuremahulisemad 2025. aasta 9 kuuga sõlmitud lepingud olid:

  • Viljandi spaahotelli ja ujula ehitamine, maksumusega ligikaudu 30 000 tuhat eurot.
  • Võru linna Punamütsikese lasteaia ehitamine, maksumusega ligikaudu 6 370 tuhat eurot.
  • Rail Baltica Pärnumaa põhitrassi raudteetaristu I etapi Selja-Tootsi lõigu ehitamine, maksumusega ligikaudu 62 300 tuhat eurot.
  • Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse Tapal asuva kasarmu projekteerimine ja ehitamine, maksumusega ligikaudu 5 300 tuhat eurot.
  • Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hoone projekteerimine ja ehitamine Harjumaal, maksumusega ligikaudu 3 700 tuhat eurot.
  • Tiskre kooli ehitamine Harku vallas, maksumusega ligikaudu 14 500 tuhat eurot.
  • Cristella tehnoloogilise lao projekteerimine ja ehitamine Võrus, maksumusega ligikaudu 4 000 tuhat eurot.
  • Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hoonete projekteerimine ja ehitamine, maksumusega ligikaudu 34 300 tuhat eurot.
  • Võru riigimaja rekonstrueerimine, maksumusega ligikaudu 4 700 tuhat eurot.
  • Kaubandushoone ehitamine Narvas, maksumusega ligikaudu 5 005 tuhat eurot.

Tuginedes teostamata tööde portfelli mahule ning selle jaotusele majandusaastate lõikes ja üldisele majanduse ja ehitusturu väljavaatele, prognoosib kontserni juhtkond 2025. aastal tegevusmahtude vähenemist võrreldes 2024. aastaga. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Fookuses on kontserni püsikulude juhtimine, tootlikkuse suurendamine ning aktiivne töö ettevalmistuse ja projekteerimise valdkonnas, et realiseerida oma erialaseid konkurentsieeliseid.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2025. aasta 9 kuuga töötas kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 425 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 272 inimest. Võrreldes 2024. aasta 9 kuuga on töötajate arv vähenenud ligikaudu 3%.

Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

9k 2025 9k 2024 9k 2023 2024
ITP 272 283 382 283
Töölised 153 154 185 152
Keskmine kokku 425 437 567 435

Kontserni 2025. aasta 9 kuu tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 14 694 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 16 178 tuhat eurot. Tööjõukulud on vähenenud ligikaudu 9%.
Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2025. aasta 9 kuuga 173 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 57 tuhat eurot (9 kuud 2024: vastavalt 149 tuhat eurot ja 49 tuhat eurot).
Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2025. aasta 9 kuuga 424 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 140 tuhat eurot (9 kuud 2024: vastavalt 391 tuhat eurot ja 129 tuhat eurot).

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern kasutab põhitegevuse efektiivsuse hindamisel järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

9k 2024 9k 2024 9k 2023 2024
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 452,7 557,4 488,4 514,03
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % -18,8% 14,1% 2,7% 3,0%
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot 8,5 11,0 10,4 9,3
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % -22,4% 5,0% -12,8% -9,7%

Kontserni aruandeperioodi töötajate ning tööjõukulude nominaaltootlikkuse vähenemine eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on tingitud müügitulu suuremast langusest võrreldes töötajate arvu ja tööjõukulude vähenemisega.

Nordecon_Aruanne_3Q_2025

NCN investor presentation Q3_2025

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Uue meetmega toetatakse omavalitsuste suurte hoonete energiatõhustamist 38 miljoni euroga

Regionaal- ja PõllumajandusministeeriumRegionaal- ja Põllumajandusministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega avatakse uus toetusmeede kohalike omavalitsuste suurte hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks. Toetuse eesmärk on vähendada energiatarvet ja kasvuhoonegaaside heidet, parendada hoonete sisekliimat ning suurendada taastuvenergia kasutust.

Minister Hendrik Johannes Terras ütles, et meede aitab omavalitsustel korrastada suuri ja kulukaid hooneid, mille energiatarve on sageli kohaliku eelarve üks suuremaid püsikulusid. „Paljud koolid, kultuurimajad ja hooldekodud on ehitatud aastakümneid tagasi, täiesti teistsuguste vajaduste ajastul. Nende energiakulud on tohutud ning ruumid sageli poolenisti kasutamata. Uue meetmega anname omavalitsustele võimaluse neid hooneid uuendada, muuta need energiatõhusaks ja tuua sinna tagasi elu,“ ütles Terras.

Toetus on mõeldud eelkõige suurematele hoonetele, mille uuendamine on varasemates toetusvoorudes jäänud raskesti teostatavaks. Toetust saab taotleda omavalitsustele kuuluvatele hoonetele, mida kasutatakse avalike teenuste osutamiseks – näiteks koolimajade, kultuuri- ja spordikeskuste või hooldekodude rekonstrueerimiseks.

Alla 8000 elanikuga omavalitsuse puhul peab toetatav hoone olema suurem kui 5500 ruutmeetrit, üle 8000 elanikuga omavalitsuse puhul suurem kui 6500 ruutmeetrit.

Ministri sõnul on omavalitsustel vabadus otsustada, kuidas hoonete ruumiplaneeringuid tulevikuks ümber kujundada, kuid selge energiasäästu eesmärk jääb kohustuslikuks. „Tegemist ei ole pelgalt remonditoetusega – see on investeering avalike teenuste kvaliteeti ja kogukonna arengusse. Rekonstrueerimise järel saab üks ja sama hoone täita mitut rolli – näiteks kool, raamatukogu, spordisaal ja kogukonnakeskus ühes,“ ütles Terras.

Toetuse esimese vooru maht on 38 miljonit eurot. Rahastus võimaldab soojustada hooneid, uuendada küttesüsteeme ja ventilatsiooni, rajada taastuvenergialahendusi ning vajadusel lammutada vanu hooneosi, asendades need energiatõhusamate ruumidega. Uute hoonete ehitamist meetmest ei toetata.

Haridushoonete puhul tehakse tihedat koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga, et tagada kavandatavate lahenduste vastavus haridusvõrgu arengusuundadele. Kuna oluline osa suurtest hoonetest on koolihooned, oodatakse meetmest tugevat mõju just haridusvaldkonnas.

Toetust võivad taotleda omavalitsused ja nende valitseva mõju all olevad üksused, näiteks omavalitsuse hooneid haldavad sihtasutused või ettevõtted. Iga omavalitsus saab esitada ühe taotluse. Taotlusi hakkab menetlema Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). Täpne taotlusvooru avamise aeg ja tingimused avaldatakse RTK kodulehel pärast määruse jõustumist. Ministeeriumi eesmärk on avada taotlusvoor 2026. aasta esimeses kvartalis.

Meetme rahastus pärineb heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) enampakkumistulust aastatel 2021–2030. Kokku suunatakse riigi eelarvestrateegia kohaselt omavalitsuste hoonete energiatõhususse koos käesoleva meetmega ligi 163 miljonit eurot. Sellest on praeguseks toetusi jagatud üle 60 miljoni euro.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

KV.EE: Korteri üürimine on üürniku jaoks jätkuvalt väga soodne variant

Kinnisvaraportaal KV.EE10.2025 kinnisvaraportaali KV.EE pakkumisse lisatud üürikorterite keskmine hind oli 14,0 €/m². Tegemist on viimaste aastate rekordilise hinnaga. See siiski ei ole märk kõrgetest üürihindadest, sest oktoobrikuine hind on vaid 0,2 €/m² rohkem kui kahe või kolme aasta tagused hinnatipud.

Tallinna keskmise üüripakkumise hinna ülespoole ronimine on näilik. Kinnisvaraportaali KV.EE üüripakkumiste seas on suurenenud Kesklinna ja Põhja-Tallinna keskmisest uhkemate ja kallimate korterite osakaal. See ajab keskmist üürihinda üles. Samaväärse üürikorteri hind ei ole viimase aasta jooksul märkimisväärselt muutunud.

Samaväärse üürikorteri hind portaalis KV.EE ei saa ülespoole minna, sest üüripakkumist on palju. 10.2025 seisuga oli kinnisvaraportaalis KV.EE keskmiselt 1461 üürniku otsiva vakantse korteri kuulutust. Ajalooline keskmine kuulutuste arv on 1100-1200. Seega on üüriturul ülepakkumine, mis ei luba üürileandjatel hindu ülespoole ajada. Korteri üürimine on koduotsija jaoks jätkuvalt väga soodne variant.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

2025-11-05 Tallinna korterite üüripakkumiste keskmine hind linnaosades

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 10-2025

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine koguhind (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Merko: 2025. aasta 9 kuu ja III kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

MerkoJUHTKONNA KOMMENTAAR

Merko Ehituse müügitulu oli 2025. aasta kolmandas kvartalis 74 miljonit eurot ja 9 kuud kokku 242 miljonit eurot, kolmanda kvartali puhkasum oli 15,0 ning 9 kuu puhaskasum 36,7 miljonit eurot. Tänavu on Merko korteriostjatele üle andnud 55% rohkem kortereid ja äripindu kui eelmise aasta 9 kuuga.

Merko Ehituse juhtkonna sõnul said kolmandas kvartalis lõplikult valmis viimase aja olulisimad ja Merko ajaloo suurimad ehitusprojektid – Arteri kvartal koos Swedbanki sisetöödega Tallinnas ja Pabradė kaitselinnak Leedus. Tulenevalt sellest liigub kontsern oma tavapärasema käibestruktuuri juurde. Tänavu üheksa kuuga kasvas kinnisvaraarenduse osakaal ning moodustas müügitulust üle neljandiku. Sellega seoses on paranenud ka ärikasumi käiberentaablus.

Kinnisvaraturg on endiselt aktiivseim Leedus, aasta võrdluses on paranenud seis Eestis ja Läti jätkab kergelt tõusvas joones. Turu elavnemist iseloomustab hästi asjaolu, et üheksa kuu võrdluses on kontserni ettevõtted andnud ostjatele üle 55% rohkem kortereid ja äripindu. Kontserni ehituses ja valmis korterite maht on tänavuse teise kvartali lõpuga võrreldes pisut vähenenud ning pooled neist asuvad aktiivseima turuga Vilniuses. Kinnisvaraturu arenguid prognoosib juhtkond jätkuvalt käsikäes tarbijakindluse muutusega.

Ehitusturul on hankeid vähe ning peamiselt on tegemist suuremahuliste töödega, konkurents on jätkuvalt äärmiselt tihe ja teenuste marginaalid sellega seoses madalad. Merko ettevõtted on sel ja eelmisel aastal sõlminud mitu Rail Baltica rajamisega seotud suuremahulist lepingut, sealhulgas rahvusvahelise konsortsiumi partnerina Eesti suurima alliansslepingu. Tulenevalt lepingute iseloomust, kus märkimisväärne aeg kulub projekteerimisele, jõutakse reaalse ehitamiseni tulevastes kvartalites ning see kajastub müügitulus vastavalt. Kontserni ehitusteenuste teostamata tööde maht on ajalooliselt kõrgeim.

Kontserni rahapositsioon on kindel ja netovõlg negatiivne. Tulemustesse panustavad jätkuvalt tugevalt energiataristu ehitamise ja hooldamisega tegelevad ühisettevõtted Connecto Infra ja Connecto Eesti, mille puhul on Merko jaoks tegemist finantsinvesteeringuga ning nende ettevõtete müügitulu ei kajastu Merko konsolideeritud käibes. Connecto töömaht on kõrge seoses valdkonda suunatud suurte investeeringutega, ent paljud mastaapsed projektid hakkavad ka selles sektoris valmima ning võrguoperaatorite investeerimisplaanid nähtavas tulevikus vähenevad.

Tänavu 9 kuuga sõlmis Merko uusi ehituslepinguid 323 miljoni euro väärtuses, millest suurimad olid Rail Baltica Ülemiste terminal Tallinnas, Rail Baltica põhitrass Tallinn-Pärnu lõigul, hotell ja sündmuskeskus Pärnus ning Augstkalni tuulepargi vundamentide ja infrastruktuuri rajamine Lätis. Ehitusteenuste tellijatele teostamata tööde jääk oli kolmanda kvartali lõpu seisuga 486 miljonit eurot.

Merko andis 2025. aasta 9 kuu jooksul Eestis, Lätis ja Leedus ostjatele üle 315 korterit ja kolm äripinda. Tänavu 9 kuuga alustas Merko 771 uue korteri ja 21 äripinna ehituse ja müügiga, nendest ligi kaks kolmandikku Vilniuse Šnipiškių Urban ja Vilneles Skverai projektides. Kolmanda kvartali lõpu seisuga oli bilansis 1089 korterit, millest eelmüügilepingutega oli kaetud 19%. Suuremad töös olevad arendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Õielehe Jüri alevikus ning Erminurme Tartus; Lucavsala, Arena Garden Towers ja  Mežpilsēta Riias ning Vilnelės Skverai ja Šnipiškių Urban Vilniuses.

2025. aasta kolmandas kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Hyatt hotellihoone, Huvikeskus Kullo ja büroohoone City Plaza 2 Tallinnas, Riigikaitsemaja Tartus ning hotell ja sündmuskeskus Pärnus, Rail Baltica Ülemiste ühisterminal ning Rail Baltica põhitrassi Tallinn-Pärnu lõik ja neljas etapp Harjumaal. Leedus olid suuremad ehitusobjektid tuuleparkide taristurajatised Pagėgiai, Telšiai ja Pasvalys rajoonides ning erinevad riigikaitselised hooned ja taristud. Lätis oli ehituses päikeseelektripark Vārme vallas ja tudengihotell Riias ning taristurajatised Augstkalni tuulepargis.

KOKKUVÕTE III KVARTALI JA 9 KUU TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS

2025. aasta 9 kuu kasum enne makse oli 40,2 mln eurot ja III kvartalis 16,6 mln eurot (9 kuud 2024: 49,6 mln eurot ja III kvartalis 31,3 mln eurot), mis andis 9 kuu maksustamiseelse kasumi marginaaliks 16,6% (9 kuud 2024: 13,1%).
2025. aasta 9 kuu emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 36,7 mln eurot (9 kuud 2024: 44,8 mln eurot) ja III kvartali emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 15,0 mln eurot (III kvartal 2024: 27,3 mln eurot). 9 kuu puhaskasumi marginaal oli 15,2% (9 kuud 2024: 11,8%).

MÜÜGITULU

2025. aasta III kvartali müügitulu oli 73,9 mln eurot (III kvartal 2024: 175,1 mln eurot) ning 9 kuu müügitulu oli 241,8 mln eurot (9 kuud 2024: 378,7 mln eurot). 9 kuu müügitulu vähenes 36,1% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 9 kuu müügitulu osakaal oli 47,4% (9 kuud 2024: 60,1%).

LEPINGUTE PORTFELL

30. september 2025 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 486,2 mln eurot (30. september 2024: 430,9 mln eurot). 2025. aasta 9 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted lepinguid kogumahus 322,8 mln eurot (9 kuud 2024: 292,1 mln eurot). III kvartali uute lepingute maht oli 99,6 mln eurot (III kvartal 2024: 152,6 mln eurot).

KINNISVARAARENDUS

2025. aasta 9 kuuga müüs kontsern 315 korterit, 2024. aasta 9 kuuga 194 korterit. Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2025. aasta 9 kuuga 59,7 mln eurot ning 2024. aasta samal perioodil 36,0 mln eurot. 2025. aasta III kvartalis müüdi 93 korterit, võrreldes 2024. aasta III kvartalis müüdud 74 korteriga, ning omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 14,9 mln eurot (III kvartal 2024: 14,6 mln eurot).

RAHAPOSITSIOON

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 34,3 mln eurot ning omakapital 257,3 mln eurot (64,4% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2024. aasta 30. september seisuga olid vastavalt 61,1 mln eurot ning 234,6 mln eurot (51,3% bilansimahust). Seisuga 30. september 2025 oli kontserni netovõlg negatiivne 8,0 mln eurot (30. september 2024: negatiivne 22,2 mln eurot).

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

2025.a.
9 kuud
2024.a.
9 kuud
2025.a.
 III kvartal
2024.a.
 III kvartal
2024.a.
12 kuud
Müügitulu 241 799 378 676 73 917 175 108 539 049
Müüdud toodangu kulu (194 749) (315 597) (55 938) (135 738) (443 162)
Brutokasum 47 050 63 079 17 979 39 370 95 887
         
Turustuskulud (3 753) (3 366) (1 052) (1 073) (5 030)
Üldhalduskulud (12 998) (15 115) (4 251) (6 485) (21 908)
Muud äritulud 1 597 4 965 514 572 5 724
Muud ärikulud (271) (2 512) (175) (46) (2 190)
Ärikasum 31 625 47 051 13 015 32 338 72 483
           
Finantstulud (-kulud) 8 531 2 524 3 630 (1 071) 3 931
sh kasum (kahjum) investeeringutelt tütarettevõttesse (3 119) (3 119) (5 087)
kasum (kahjum) ühisettevõtetelt 8 486 6 634 3 642 2 979 9 951
intressikulud (611) (1 469) (216) (353) (1 823)
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest 19 (931) 33 (875) (948)
muud finantstulud (-kulud) 637 1 409 171 297 1 838
Kasum enne maksustamist 40 156 49 575 16 645 31 267 76 414
           
Tulumaksukulu (3 472) (4 867) (1 637) (4 004) (11 820)
Perioodi puhaskasum 36 684 44 708 15 008 27 263 64 594
sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 36 684 44 781 15 008 27 302 64 668
mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist (73) (39) (74)
Muu koondkasum, mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse          
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel (11) 129 (18) 105 105
Perioodi koondkasum 36 673 44 837 14 990 27 368 64 699
sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist 36 673 44 902 14 990 27 401 64 764
mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist (65) (33) (65)
Puhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes) 2,07 2,53 0,85 1,54 3,65

  

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

30.09.2025 30.09.2024 31.12.2024
VARAD
Käibevara      
Raha ja raha ekvivalendid 34 279 61 115 91 879
Lühiajalised deposiidid 26 000 5 000 10 000
Nõuded ja ettemaksed 54 537 108 930 51 419
Ettemakstud tulumaks 714 377 270
Varud 200 646 199 628 196 521
  316 176 375 050 350 089
Põhivara
Ühisettevõtete aktsiad või osad 30 060 25 549 21 571
Muud aktsiad ja väärtpaberid 80 80 80
Muud pikaajalised laenud ja nõuded 18 281 21 580 40 196
Edasilükkunud tulumaksuvara 3 594 5 849 5 056
Kinnisvarainvesteeringud 12 426 12 645 12 606
Materiaalne põhivara 18 306 16 609 17 147
Immateriaalne põhivara 703 466 350
83 450 82 778 97 006
     
VARAD KOKKU 399 626 457 828 447 095
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 9 549 11 541 21 303
Võlad ja ettemaksed 92 325 161 699 129 786
Tulumaksukohustus 31 6 838 7 101
Lühiajalised eraldised 8 978 7 325 7 678
110 883 187 403 165 868
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused 16 710 27 357 12 102
Edasilükkunud tulumaksukohustus 6 773 1 715 6 148
Muud pikaajalised võlad 7 959 6 925 8 719
31 442 35 997 26 969
     
KOHUSTUSED KOKKU 142 325 223 400 192 837
OMAKAPITAL
Mittekontrolliv osalus (220)
Emaettevõtte omanikele
kuuluv omakapital
Aktsiakapital 7 929 7 929 7 929
Kohustuslik reservkapital 793 793 793
Realiseerimata kursivahed (52) (16) (41)
Jaotamata kasum 248 631 225 942 245 577
257 301 234 648 254 258
OMAKAPITAL KOKKU 257 301 234 428 254 258
     
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 399 626 457 828 447 095

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning avalikustatud NASDAQ Tallinn ja Merko koduleheküljel (group.merko.ee).

Merko_Ehitus_2025_9k_vahearuanne

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduskommentaar: tootmise kasvu toetab siseturu nõudlus

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumSeptembris jätkusid töötleva tööstuse tootmises viimastele kuudele sarnased arengud – tootmine suurenes paar protsenti, siseturu nõudluse kasv ületas ekspordi kasvu, enamikes tööstusharudes tootmine suurenes. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütik Mario Lambingu sõnul peegeldab tööstuses toimuv laiemalt Eesti ja peamiste kaubanduspartnerite majandusolukorda, kus viimaste aastate madalseisust on välja tuldud, kuid kasv on pigem tagasihoidlik.

Töötleva tööstuse ettevõtted tootsid septembris 2,2 protsenti rohkem toodangut kui aasta varem. Kui arvestada tööpäevade arvu erinevust, siis jäi toodangu maht aastatagusele alla. Kõrgemate hindade tõttu tõusis aastaga toodangu maksumus ligi kümnendiku võrra. Siseturu müük kasvas suhteliselt kiiremini kui eksport, kuid müügitulu kasvust üle poole andis siiski müük välisturgudele. Ka meie lähinaabrite, Soome, Läti ja Leedu tööstustes on olukord paranenud. Sel aastal on üsna tugevasti ja laiapõhjaliselt kasvanud just Läti tööstus, mille ühe põhjusena võib näha ka madalat baasi, kuna aasta tagasi näitas Eesti juba kasvu, kui Lätil veel nii hästi ei läinud.

Toiduainetööstuse toodangu maht oli üle 4 protsendi suurem kui aasta tagasi ning seda toetas peamiselt eksport. Siseturu madalam nõudlus mõjutas nii piima- kui ka lihatööstust, samas ekspordi arengud olid positiivsemad. Ligi kümnendiku võrra või rohkem kasvas aastaga puu- ja köögiviljade töötlemine, pagari- ja makarontoodete tootmine ning muude toiduainete tootmine.

Puidutööstuses on tasapisi tootmine taastumas, septembris oli tootmise kasv aasta kiireim (7,7 protsenti). Taastumist näitab nii sise- kui ka välisnõudlus. Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud peaaegu kõigi puittoodete tootmine, mille kohta andmed on avaldatud.

Jätkuvalt on olukord kehvem masinatööstuses. Septembris oli tootmismaht viiendiku võrra väiksem kui aasta tagasi samal ajal. Valdavalt on see seotud ekspordi arengutega. Kõrgemate hindade tõttu püsis toodangu maksumus siiski peaaegu aastatagusel tasemel. Samas madalam nafta hind mõjutab oluliselt põlevkiviõli tööstust. Septembris kukkus tootmine ligi 40 protsenti, seda võivad mõjutada ka hooldustööd.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal oli septembris tööstusettevõtete kindlustunne veidi kõrgem kui aasta tagasi, kuid nõudlus püsib endiselt tavapärasest madalamana. Ootused lähikuudeks viitavad sarnase olukorra püsimisele.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

EKÜL: Meilimata kutse võib korteriühistu üldkoosoleku õigustühiseks muuta

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLKutse jäi saatmata? Siis võib kogu korteriühistu üldkoosolek olla õigustühine

Eesti Korteriühistute Liidu juristide poole pöördutakse tihti küsimustega, kuidas peaks korteriomanikule KÜ üldkoosolekust teada andma. Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul toob sellesse selgust värske riigikohtu lahend, mis puudutas korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisust ja üldkoosoleku õiguspärasust.

„Tihti pöördutakse liidu juristide poole küsimustega, et kas peab ikka inimesele korteriühistu üldkoosoleku kutse meilile saatma või piisab teate ülespanekust korterelamu koridori või infotahvlile. Hiljutine Riigikohtu lahend aga ütleb, et olukorras, kus korteriomanik on teatanud ühistule oma e-posti aadressi, kuid ühistu ei ole üldkoosoleku teadet sellel aadressil saatnud, on tegu koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega,“ vahendas Mardi.

Lahendi selgituses märgib Riigikohus, et korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab mh ka koosoleku teate saatmist. Teate saatmise viise reguleerivad korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) paragrahvi 20 esimese lõike kaudu kohalduva mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) paragrahv 20 lõige 2 ja lõike 6 teine lause. MTÜS § 20 lg 2 järgi peab juhatus üldkoosoleku kutsuma kokku seaduse või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras. Sama paragrahvi lg 6 teise lause kohaselt võib põhikirjaga sätestada üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmise täpsema korra. KrtS § 20 lg 4 näeb lisaks ette, et kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb üldkoosoleku teade ja kavandatavate üldkoosoleku otsuste tegemisel aluseks olevad dokumendid (KrtS § 20 lg 3) saata sellel aadressil. „Seega näeb seadus ette korteriomanike üldkoosoleku teate saatmise kohustusliku viisi, mida ei asenda see, kui ühistu järgib põhikirjas sätestatud teate saatmise viise (nt teate panek kortermaja teadetetahvlile),“ vahendas Urmas Mardi Riigikohtu lahendit.

„Riigikohus on lahendi selgituses rõhutanud, et üldkoosoleku teate saatmine e-kirjaga ei ole korteriühistule koormav ega kulukas. Teate e-kirjaga saatmata jätmine võib aga jätta oma e-posti aadressi ühistule teatanud korteriomaniku ilma olulisest teabest ja rikkuda tema õigust koosolekuks ette valmistada, seal osaleda ja hääletada. Seega arvestades KrtS § 20 lg-st 4 tuleneva nõude eesmärke ja olulisust, tuleb selle vastu eksimist üldjuhul pidada koosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks KrtS § 29 lg 1 tähenduses,“ vahendas EKÜLi õigusosakonna juhataja. „Sellel, kas korteriomanik on juhuslikult saanud koosoleku toimumisest teada mujalt, ei ole Riigikohtu hinnangul rikkumise olulisuse hindamisel vähemalt üldjuhul tähtsust. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluliseks ja otsuste tühisust kaasa toovaks rikkumiseks on nt ka olukord, kus koosolekust teatatakse ette vähem, kui seadus seda nõuab.“

Mardi tuletab ka kõigile korteriomanikele meelde, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomanik kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või e-posti aadressi. Teade üldkoosoleku toimumise kohta peab adressaadini jõudma vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist.

„Kui korteril on mitu kaasomanikku ja nad on valinud endi seast ühe esindaja, loetakse teade kõigile edastatuks, kui see on esindajale saadetud. Juhul kui korteriühistul on kõigi kaasomanike kontaktid, soovitan teate koosoleku toimumise kohta aga saata kõigile,” vahendas Mardi õiguspraktikale toetudes. “Kui aga korteriomandi kaasomanikud pole esindajat valinud, ent on korteriühistule edastanud vaid ühe korteriomaniku kontakti, loetakse talle saadetud teatega see ka teistele kaasomanikele edastatuks.”

TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. Samuti on liit partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Arco Vara: Correction: Interim report for the third quarter of 2025 (unaudited)

Arco VaraCorrection: The consolidated cash flow statement on page 22 has been corrected, as well as the cash flow-related figures in the Key Financial Indicators table on page 11. All other information remains unchanged.

GROUP CEO’S REVIEW

The Estonian real estate market in the third quarter of 2025 was characterized by stable and moderately recovering activity. The number of transactions remained at a comparable level to the previous quarter, indicating that the market is adapting after the cooling of recent years. The average price per square meter of apartments showed a slight upward trend, particularly in the more active areas of Tallinn, where demand for high-quality residential space remains strong.

The market continued to be influenced by high interest rates and buyer caution, which kept transaction activity under control. At the same time, improved confidence and stabilized economic expectations supported steady demand. Overall, the situation suggests that the Estonian real estate market has reached a phase of balance — following periods of rapid growth and sharp decline, both prices and transaction volumes have stabilized. Provided the macroeconomic environment remains stable and interest rates begin to decline, moderate market recovery can be expected in the first half of 2026, particularly in the new development segment.

One of the most notable events of the quarter for Arco Vara was its first public bond offering, which attracted exceptionally strong investor interest and was oversubscribed more than twofold. This marks the largest single bond issue among real estate developers listed on the Baltic stock exchanges to date.

The purpose of the bond issue was to finance the development of the Luther Quarter — one of the largest urban projects in central Tallinn — transforming a historic industrial area into a modern residential and business environment. Arco Vara’s vision for the Luther Quarter is to create a balanced and human-scale urban space that combines homes, workplaces, cafés, culture, and high-quality public areas. At the heart of the quarter, a green area is planned for public use, supporting the creation of an integrated living environment.

Our goal is not merely to construct new buildings, but to create a “city within a city” — a vibrant and versatile quarter where life unfolds around the clock, offering a pleasant environment for living, working, and leisure. Tallinn needs more comprehensive urban solutions — residential quarters that function as independent environments while remaining organically connected to the surrounding city structure.

Rannakalda development: Five apartments were sold in the third quarter, reflecting continued interest in high-quality residential properties near the city center. By the end of the quarter, 101 out of 113 apartments/commercial units had been sold. The sales target is to complete the sale of the remaining units by the end of 2025.

Soodi 6 development: Construction works began on 30 June. By the end of the quarter, 19 out of 66 apartments/commercial units had been sold under binding preliminary agreements. The project is attractive to young families, investors, and more demanding clients thanks to its excellent location and well-thought-out layouts.

Spordi development: Construction also began in June. By the end of the quarter, 12 out of 56 apartments had been sold under preliminary agreements — a significant sales result achieved within just four months. The Spordi project enhances Arco Vara’s portfolio with a development in a highly desirable Kristiine district location, where new projects are scarce but housing demand remains high. The project features modern and smart solutions.

Arcojärve development: The detailed spatial plan was approved after the reporting period, on 15 October. This is a strategically important project that lays the foundation for further investments in new inner-city developments.

Bulgarian development: Arco Vara initiated a strategic exit from the Bulgarian market to focus on development projects in Estonia and enhance operational efficiency and value creation. Negotiations regarding the Bulgarian subsidiary are ongoing, and decisions will be made shortly in coordination with the Supervisory Board.

Kuldlehe development: One apartment was reserved and one sold at the end of August. Only one apartment remains available, whose exclusive character and limited availability keep the project well-positioned in Tallinn’s premium segment.

The main objectives for the fourth quarter focus on active sales efforts and the steady progress of development projects. Priorities include selling the final apartment in the Kuldlehe development and realizing at least six additional units in the Rannakalda project. Preparations will also begin for the presale of the first phase of the Luther development. Construction and active sales will continue at the Spordi and Soodi 6 developments, with the goal of signing at least six additional preliminary agreements for each project by the end of the year.

In summary, the third quarter of 2025 was a period of stable progress and key achievements for Arco Vara. The quarter was marked by a successful first public bond issue, ongoing construction across several developments, and accelerated sales activity. The advancement of preparations for the Luther Quarter and the approval of the Arcojärve detailed plan provide a strong foundation for the company’s next strategic steps. Arco Vara’s position in the Estonian real estate market remains solid, built on well-considered developments, quality, and sustainable growth.

KEY PERFORMANCE INDICATORS

The Group’s sales revenue for the first nine months of 2025 amounted to EUR 5,624 thousand, which is EUR 1,537 thousand more than in the same period of 2024. For the first nine months of 2025, the Group recorded an operating profit (=EBIT) of EUR 622 thousand and a net profit of EUR 214 thousand. In comparison, during the first nine months of 2024, the Group incurred an operating loss (=EBIT) of EUR 158 thousand and a net loss of EUR 845 thousand.

In Q3 2025, a total of 25 apartments were sold in the Group’s development projects, including 20 under preliminary purchase agreements and 5 under real right contracts. During the first nine months of 2025, 35 apartments were sold, 21 under preliminary purchase agreements and 14 under real right contracts. For comparison, in Q3 2024, 10 apartments and 2 commercial units were sold in the Group’s development projects (7 apartments under real right contracts, 3 apartments, and 2 commercial units under preliminary purchase agreements). A total of 17 apartments and 2 commercial units were sold during the first nine months of 2024 (14 apartments under real right contracts, 3 apartments, and 2 commercial units under preliminary purchase agreements).

As of 30 September 2025, the inventory included 12 completed apartments and 1 commercial unit, compared to 37 completed apartments and 1 commercial unit as of 30 September 2024.

As of 30 September 2025, the Group’s total assets had more than doubled compared to 30 September 2024. The main reason for the increase in assets was the acquisition of new development projects, including the Luther Quarter and Spordi 3a/3b development projects.

As of the end of the first nine months of 2025, the Group’s net debt amounted to EUR 47,407 thousand, which is EUR 31,585 thousand higher than at the end of the same period in the previous year. The increase in net debt was mainly due to the acquisition of the Luther Quarter, which was partially financed with a bank loan. In addition, during the third quarter of 2025, the Group issued bonds totaling EUR 15,000 thousand. The weighted average interest rate on the Group’s interest-bearing liabilities was 9.09% as of 30 September 2025.

CONSOLIDATED STATEMENT OF COMPREHENSIVE INCOME

In thousands of euros 9 months 2025 9 months 2024 Q3 2025 Q3 2024
Revenue from sale of own real estate 5,260 3,872 2,407 2,075
Revenue from rendering of services 365 214 124 78
Total revenue 5,624 4,087 2,531 2,154
Cost of sales -3,953 -2,850 -1,884 -1,474
Gross profit 1,672 1,237 647 680
Other income 2 0 2 0
Marketing and distribution expenses -328 -405 -135 -186
Administrative expenses -718 -971 -156 -340
Other expenses -5 -18 -1 -2
Operating profit 622 -158 357 152
Financial costs -396 -687 -101 -309
Profit/ loss before tax 226 -845 256 -157
Income tax -13 0 0 0
Net profit/ loss for the period 214 -845 256 -157
Total comprehensive profit/ loss for the period 214 -845 256 -157
Attributable to owners of the parent 214 -845 256 -157

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION 

 In thousands of euros 30 September 2025 31 December 2024
Cash and cash equivalents 13,106 1,720
Receivables and prepayments 7,176 5,690
Inventories 70,721 29,170
Total current assets 91,003 36,580
Receivables and prepayments 18 18
Investment property 2,296 2,296
Property, plant and equipment 570 622
Intangible assets 46 52
Total non-current assets 2,930 2,988
TOTAL ASSETS 93,933 39,568
Loans and borrowings 235 234
Payables and deferred income 8,894 4,487
Warranty provisions 345 127
Total current liabilities 9,475 4,848
Loans and borrowings 47,056 14,981
Total non-current liabilities 47,056 14,981
TOTAL LIABILITIES 56,531 19,829
 
Share capital 12,158 7,272
Share premium 16,399 3,835
Statutory capital reserve 2,011 2,011
Other reserves 28 27
Retained earnings 6,807 6,594
Total equity attributable to owners of the parent 37,402 19,739
TOTAL EQUITY 37,402 19,739
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 93,933 39,568

ArcoVara_aruanne 2025 Q3 ENG

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund publishes interest rate applicable to the bonds for the next interest period

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fund publishes interest rate applicable to the fund’s 5-year bonds (ISIN: EE3300003235) for the next 3-months interest period which starts on 10 November 2025.

The annual interest rate applicable to the bonds for the interest period as referred above is 8% + 1.990% (EURIBOR 3-months) totaling 9.990% per annum.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Merko: 2025 9 months and III quarter consolidated unaudited interim report

MerkoCOMMENTARY FROM MANAGEMENT

Merko Ehitus generated revenue of EUR 74 million in the third quarter of 2025 and EUR 242 million in the first 9 months of the year. Net profit for Q3 amounted to EUR 15.0 million, while net profit for the 9-month period was EUR 36.7 million. So far this year, Merko has handed over 55% more apartments and commercial premises to buyers than in the first nine months of last year.

According to the management of Merko Ehitus, the third quarter, some of the most significant construction projects in recent times and the largest in Merko’s history were completed – the Arter quarter together with the interior works of the Swedbank headquarters in Tallinn and the Pabradė defence campus in Lithuania. As a result, group is returning to its more usual revenue structure. During the first nine months of this year, the share of real estate development increased and accounted for more than a quarter of sales revenue. Consequently, the operating profit margin has also improved.

The real estate market remains most active in Lithuania, while year-on-year conditions have improved in Estonia, and Latvia continues on a slightly upward trend. The market recovery is well illustrated by the fact that, in a nine-month comparison, group companies have handed over more than 55% more apartments and commercial units to buyers. The volume of apartments under construction and completed has slightly decreased compared to the end of the second quarter of this year, and half of them are located in Vilnius, which has the most active market. Management continues to forecast real estate market developments hand in hand with changes in consumer confidence.

In the construction market, there are few tenders and mostly they involve large-scale works. Competition remains extremely intense and, as a result, service margins are low. This year and last year, Merko companies have signed several large-scale contracts related to the construction of Rail Baltica, including Estonia’s largest alliance contract as part of an international consortium. Due to the nature of these contracts, where a significant amount of time is spent on design, actual construction will begin in the coming quarters and will be reflected in sales revenue accordingly. The volume of unfinished construction work in the group is at a historical high.

The group’s financial position is strong, and net debt is negative. Joint ventures involved in the construction and maintenance of energy infrastructure, Connecto Infra and Connecto Eesti, continue to contribute strongly to the results. For Merko, these are financial investments, and the revenue of these companies is not reflected in Merko’s consolidated sales revenue. Connecto has a high volume of work due to significant investments directed into the sector, but many large-scale projects in this sector are also nearing completion, and network operators’ investment plans are expected to decline in the foreseeable future.

In the first nine months of 2025, Merko signed new construction contracts worth EUR 323 million, the largest of which were the Rail Baltica Ülemiste terminal in Tallinn, the Rail Baltica mainline section from Tallinn to Pärnu, a hotel and event centre in Pärnu, and the construction of foundations and infrastructure for the Augstkalni wind farm in Latvia. As of the end of the third quarter, the balance of secured order-book for external clients amounted to EUR 486 million.

During the nine months of 2025, Merko handed over 315 apartments and three commercial units to buyers in Estonia, Latvia, and Lithuania. In the same period, Merko started the construction and sale of 771 new apartments and 21 commercial units, nearly two-thirds of them in the Šnipiškių Urban and Vilnelės Skverai projects in Vilnius. As of the end of the third quarter, the balance sheet included 1,089 apartments, of which 19% were covered by pre-sale agreements. The largest ongoing development projects were Uus-Veerenni, Noblessner and Lahekalda in Tallinn, Õielehe in Jüri, and Erminurme in Tartu; Lucavsala, Arena Garden Towers and Mežpilsēta in Riga; and Vilnelės Skverai and Šnipiškių Urban in Vilnius.

In the third quarter of 2025, the largest construction sites were the Hyatt hotel building, the Kullo Hobby Centre and the City Plaza 2 office building in Tallinn, the National Defence Building in Tartu, and the hotel and event centre in Pärnu, the Rail Baltica Ülemiste joint terminal, and the fourth stage of the Rail Baltica mainline in Harju County and the Tallinn-Pärnu section. In Lithuania, the largest construction sites were wind farm infrastructure in the Pagėgiai, Telšiai and Pasvalys regions, as well as various national defence buildings and infrastructure. In Latvia, construction is underway on a solar power plant in Vārme Parish, a student hotel in Riga, and infrastructure in Augstkalni wind farm.

OVERVIEW OF THE III QUARTER AND 9 MONTHS RESULTS

PROFITABILITY

2025 9 months’ pre-tax profit was EUR 40.2 million and Q3 2025 was EUR 16.6 million (9M 2024: EUR 49.6 million and Q3 2024 was EUR 31.3 million), which brought the pre-tax profit margin to 16.6% (9M 2024: 13.1%).

Net profit attributable to shareholders for 9 months 2025 was EUR 36.7 million (9M 2024: EUR 44.8 million) and for Q3 2025 net profit attributable to shareholders was EUR 15.0 million (Q3 2024: EUR 27.3 million). 9 months net profit margin was 15.2% (9M 2024: 11.8%).

REVENUE

Q3 2025 revenue was EUR 73.9 million (Q3 2024: EUR 175.1 million) and 9 months’ revenue was EUR 241.8 million (9M 2024: EUR 378.7 million). 9 months’ revenue decreased by 36.1% compared to same period last year. The share of revenue earned outside Estonia in 9 months 2025 was 47.4% (9M 2024: 60.1%).

SECURED ORDER BOOK

As of 30 September 2025, the group’s secured order book was EUR 486.2 million (30 September 2024: EUR 430.9 million). In 9 months 2025, group companies signed contracts in the amount of EUR 322.8 million (9M 2024: EUR 292.1 million). In Q3 2025, new contracts were signed in the amount of EUR 99.6 million (Q3 2024: EUR 152.6 million).

REAL ESTATE DEVELOPMENT

In 9 months 2025, the group sold a total of 315 apartments; in 9 months 2024, the group sold 194 apartments. The group earned a revenue of EUR 59.7 million from sale of own developed apartments in 9 months 2025 and EUR 36.0 million in 9 months 2024. In Q3 of 2025 a total of 93 apartments were sold, compared to 74 apartments in Q3 2024, and earned a revenue of EUR 14.9 million from sale of own developed apartments (Q3 2024: EUR 14.6 million).

CASH POSITION

At the end of the reporting period, the group had EUR 34.3 million in cash and cash equivalents, and equity of EUR 257.3 million (64.4% of total assets). Comparable figures as of 30 September 2024 were EUR 61.1 million and EUR 234.6 million (51.3% of total assets), respectively. As of 30 September 2025, the group’s net debt was negative EUR 8.0 million (30 September 2024: negative EUR 22.2 million).

CONSOLIDATED STATEMENT OF COMPREHENSIVE INCOME

unaudited
in thousand euros

2025
9 months
2024
9 months
2025
 III quarter
2024
 III quarter
2024
12 months
Revenue 241,799 378,676 73,917 175,108 539,049
Cost of goods sold (194,749) (315,597) (55,938) (135,738) (443,162)
Gross profit 47,050 63,079 17,979 39,370 95,887
         
Marketing expenses (3,753) (3,366) (1,052) (1,073) (5,030)
General and administrative expenses (12,998) (15,115) (4,251) (6,485) (21,908)
Other operating income 1,597 4,965 514 572 5,724
Other operating expenses (271) (2,512) (175) (46) (2,190)
Operating profit 31,625 47,051 13,015 32,338 72,483
           
Finance income/costs 8,531 2,524 3,630 (1,071) 3,931
incl. finance income/costs from investments in subsidiaries (3,119) (3,119) (5,087)
finance income/costs from joint ventures 8,486 6,634 3,642 2,979 9,951
interest expense (611) (1,469) (216) (353) (1,823)
foreign exchange gain (loss) 19 (931) 33 (875) (948)
other financial income (expenses) 637 1,409 171 297 1,838
Profit before tax 40,156 49,575 16,645 31,267 76,414
           
Corporate income tax expense (3,472) (4,867) (1,637) (4,004) (11,820)
Net profit for financial year 36,684 44,708 15,008 27,263 64,594
incl. net profit attributable to equity holders of the parent 36,684 44,781 15,008 27,302 64,668
net profit attributable to non-controlling interest (73) (39) (74)
Other comprehensive income, which can subsequently be classified in the income statement          
Currency translation differences of foreign entities (11) 129 (18) 105 105
Comprehensive income for the period 36,673 44,837 14,990 27,368 64,699
incl. net profit attributable to equity holders of the parent 36,673 44,902 14,990 27,401 64,764
net profit attributable to non-controlling interest (65) (33) (65)
Earnings per share for profit attributable to equity holders of the parent (basic and diluted, in EUR) 2.07 2.53 0.85 1.54 3.65

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

unaudited
in thousand euros

30.09.2025 30.09.2024 31.12.2024
ASSETS
Current assets      
Cash and cash equivalents 34,279 61,115 91,879
Short-term deposits 26,000 5,000 10,000
Trade and other receivables 54,537 108,930 51,419
Prepaid corporate income tax 714 377 270
Inventories 200,646 199,628 196,521
  316,176 375,050 350,089
Non-current assets
Investments in joint ventures 30,060 25,549 21,571
Other shares and securities 80 80 80
Other long-term loans and receivables 18,281 21,580 40,196
Deferred income tax assets 3,594 5,849 5,056
Investment property 12,426 12,645 12,606
Property, plant and equipment 18,306 16,609 17,147
Intangible assets 703 466 350
83,450 82,778 97,006
 
TOTAL ASSETS 399,626 457,828 447,095
LIABILITIES
Current liabilities
Borrowings 9,549 11,541 21,303
Payables and prepayments 92,325 161,699 129,786
Income tax liability 31 6,838 7,101
Short-term provisions 8,978 7,325 7,678
110,883 187,403 165,868
Non-current liabilities
Long-term borrowings 16,710 27,357 12,102
Deferred income tax liability 6,773 1,715 6,148
Other long-term payables 7,959 6,925 8,719
31,442 35,997 26,969
 
TOTAL LIABILITIES 142,325 223,400 192,837
EQUITY
Non-controlling interests (220)
Equity attributable to equity holders
of the parent
Share capital 7,929 7,929 7,929
Statutory reserve capital 793 793 793
Currency translation differences (52) (16) (41)
Retained earnings 248,631 225,942 245,577
257,301 234,648 254,258
TOTAL EQUITY 257,301 234,428 254,258
 
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 399,626 457,828 447,095

Interim report is attached to the announcement and is also published on NASDAQ Tallinn and Merko’s web page (group.merko.ee).

Merko_Ehitus_2025_9M_interim_report

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Alusta oma teekonda kinnisvaramaailmas

KinnisvarakoolKas oled mõelnud kinnisvaramaakleri karjäärile või soovid täiendada oma seniseid teadmisi? Kinnisvarakooli Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm annab Sulle vajalikud teadmised ja oskused, et astuda edukalt kinnisvaravaldkonda või viia oma senine töö uuele tasemele.

Programm sobib Sulle, kui:

  • plaanid alustada maakleritööd;
  • soovid omandada põhjalikke teadmisi juriidikast ja kinnisvaraturust;
  • soovid täiendada oma teadmisi hindamise, ehituse, planeerimise ja maksustamise valdkonnas;
  • soovid pakkuda klientidele professionaalset teenust;
  • valmistud maakleri kutseeksamiks.

Stardiprogramm koosneb praktilistest koolitustest, kus käsitletakse nii kinnisvara hindamist, turundust, müügitehnikaid kui ka kliendisuhtlust. Osalejatele pakutakse lisaks väärtuslikke õppematerjale ning programmil on koostöölepped Eesti juhtivate kinnisvarabüroodega – seega on edukatel lõpetajatel eelis tööle kandideerimisel.

Koolituste ajakava:

Koolitused toimuvad hübriidõppes – saad valida kontaktõppe Tallinna Tulika 19 koolitusklassis või osaleda mugavalt MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Nordecon: 2025 III quarter and 9 months consolidated interim report (unaudited)

NordeconCompared to the optimistic estimates at the beginning of the year, the economic growth forecast for 2025 has become increasingly modest. Estonia’s economic growth continues at a slow pace, with the latest forecasts estimating annual growth at 0.6%. The construction market shows signs of stabilisation, but the sector’s recovery remains very slow and uneven.

The Buildings segment accounts for 80% of the Group’s total revenue, and there has been no significant change in the revenue distribution between segments compared to the same period last year. The decrease in revenue compared to the same period in 2024 was primarily affected by an approximately 21% decline in the volume of the Buildings segment. Revenue in the Infrastructure segment remained essentially at the same level. During the reporting period, the Group signed a substantial volume of new contracts, the impact of which on revenue will materialise over a longer timeframe.

The Group’s gross profit margin was 6.7% and operating profitability 3.2%. Net profit for the reporting period was mainly affected by an exchange loss resulting from the weakening of the Ukrainian hryvnia against the euro.

On an annual basis, i.e., compared to 30 September 2024, the Group’s order book increased by 41%. The volume of outstanding work increased in both the Buildings and Infrastructure segments. A significant share of the order book consists of work to be performed in 2026 and 2027.

Condensed consolidated interim statement of financial position

€’000 30 September 2025 31 December 2024
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents 8,083 8,195
Trade and other receivables 44,289 29,449
Prepayments 3,261 3,543
Inventories 25,500 28,091
Total current assets 81,133 69,278
Non-current assets
Other investments 77 77
Trade and other receivables 11,202 10,681
Investment property 5,517 5,517
Property, plant and equipment 12,553 13,247
Intangible assets 14,922 14,951
Total non-current assets 44,271 44,473
TOTAL ASSETS 125,404 113,751
LIABILITIES
Current liabilities
Borrowings 11,758 12,626
Trade payables 51,308 36,819
Other payables 9,814 10,260
Deferred income 12,519 12,472
Provisions 809 1,333
Total current liabilities 86,208 73,510
Non-current liabilities
Borrowings 3,395 5,720
Trade payables 2,955 5,091
Provisions 3,259 2,826
Total non-current liabilities 9,609 13,637
TOTAL LIABILITIES 95,817 87,147
EQUITY
Share capital 14,379 14,379
Own (treasury) shares (660) (660)
Share premium 635 635
Statutory capital reserve 2,554 2,554
Translation reserve 4,429 4,034
Retained earnings 6,484 4,746
Total equity attributable to owners of the parent 27,821 25,688
Non-controlling interests 1,766 916
TOTAL EQUITY 29,587 26,604
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 125,404 113,751


Condensed consolidated interim statement of comprehensive income

€’000 9M 2025 Q3 2025 9M 2024 Q3 2024 2024
Revenue 147,666 55,028 178,722 63,777 223,925
Cost of sales (137,747) (50,559) (165,955) (58,204) (207,155)
Gross profit 9,919 4,469 12,767 5,573 16,770
Marketing and distribution expenses (279) (110) (301) (129) (422)
Administrative expenses (4,758) (1,686) (5,011) (1,638) (7,878)
Other operating income 70 2 145 68 286
Other operating expenses (196) (36) (628) (170) (695)
Operating profit 4,756 2,639 6,972 3,704 8,061
Finance income 349 91 437 120 678
Finance costs (2,517) (613) (2,625) (1,079) (3,011)
Net finance costs (2,168) (522) (2,188) (959) (2,333)
Profit before tax 2,588 2,117 4,784 2,745 5,728
Income tax expense 0 0 (237) 0 (563)
Profit for the period 2,588 2,117 4,547 2,745 5,165
Other comprehensive income
Items that may be reclassified subsequently to
profit or loss
Exchange differences on translating foreign operations 395 (78) 502 337 248
Total other comprehensive income (expense) 395 (78) 502 337 248
TOTAL COMPREHENSIVE INCOME 2,983 2,039 5,049 3,082 5,413
Profit attributable to:
– Owners of the parent 1,738 1,872 3,373 2,353 3,827
– Non-controlling interests 850 245 1,174 392 1,338
Profit for the period 2,588 2,117 4,547 2,745 5,165
Comprehensive income attributable to:
– Owners of the parent 2,133 1,794 3,875 2,690 4,075
– Non-controlling interests 850 245 1,174 392 1,338
Comprehensive income for the period 2,983 2,039 5,049 3,082 5,413
Earnings per share attributable to owners of the parent:
Basic earnings per share (€) 0.06 0.06 0.11 0.07 0.12
Diluted earnings per share (€) 0.06 0.06 0.11 0.07 0.12


Condensed consolidated interim statement of cash flows

€’000 9M 2025 9M 2024
Cash flows from operating activities
Cash receipts from customers 167,978 199,510
Cash paid to suppliers (143,000) (173,448)
VAT paid (5,906) (7,048)
Cash paid to and for employees (16,021) (15,051)
Income tax paid (350) (237)
Net cash from operating activities 2,701 3,726
Cash flows from investing activities
Paid for acquisition of property, plant and equipment (247) (289)
Proceeds from sale of property, plant and equipment 409 193
Loans provided (44) (35)
Repayments of loans provided 6 1
Dividends received 0 6
Interest received 91 159
Net cash from investing activities 215 35
Cash flows from financing activities
Proceeds from loans received 783 902
Repayments of loans received (1,074) (1,857)
Lease payments (1,845) (1,689)
Payments of lease interest (195) (260)
Interest paid (560) (559)
Dividends paid 0 (661)
Net cash used in financing activities (2,891) (4,124)
Net cash flow 25 (363)
Cash and cash equivalents at beginning of period 8,195 11,892
Effect of movements in foreign exchange rates (137) (53)
Change in cash and cash equivalents 25 (363)
Cash and cash equivalents at end of period 8,083 11,476


Financial review

Financial performance

Nordecon’s gross profit for the first nine months of 2025 amounted to €9,919 thousand (9M 2024: €12,767 thousand). The group’s gross margin decreased slightly year on year, dropping to 6.7% for the nine-month period (9M 2024: 7.1%) and 8.1% for the third quarter (Q3 2024: 8.7%). Both operating segments earned a profit in both the nine-month period and the third quarter. The Buildings segment achieved gross margins of 7.7% for the nine months and 8.4% for the third quarter (9M 2024: 8.5% and Q3 2024: 10.2%), while the Infrastructure segment achieved gross margins of 5.5% and 8.9% for the same periods (9M 2024: 5.1% and Q3 2024: 9.2%).

The group’s administrative expenses for the first nine months of 2025 totalled €4,758 thousand, which is around 5% lower than a year earlier (9M 2024: €5,011 thousand). The ratio of administrative expenses to revenue (12 months rolling) increased year on year, rising to 4.0% (9M 2024: 3.1%), as the decline in revenue outpaced the decrease in expenses.

The group’s operating profit for the nine months of 2025 was €4,756 thousand (9M 2024: 6,972 thousand) and EBITDA was €6,719 thousand (9M 2024: €9,154 thousand).

The group’s finance income and costs are affected by exchange rate fluctuations in the group’s foreign markets, particularly movements in the exchange rate of the Ukrainian hryvnia. In the first nine months of 2025, the exchange rate of the Ukrainian hryvnia weakened against the euro by around 9% and the translation of the loans provided to the group’s Ukrainian subsidiaries in euros into the local currency gave rise to a foreign exchange loss of €591 thousand (9M 2024: €534 thousand).

The group ended the period with a net profit of €2,588 thousand (9M 2024: €4,547 thousand). Net profit attributable to owners of the parent, Nordecon AS, amounted to €1,738 thousand (9M 2024: €3,373 thousand).

Cash flows

The group’s operating activities produced a net cash inflow of €2,701 thousand in the nine months of 2025 (9M 2024: an inflow of €3,726 thousand). The items with the strongest impact on operating cash flow were receipts from customers and cash paid to suppliers, which decreased due to the decline in revenue.

Investing activities resulted in a net cash inflow of €215 thousand (9M 2024: an inflow of €35 thousand). Payments made to acquire property, plant and equipment totalled €247 thousand (9M 2024: €289 thousand) and proceeds from the sale of property, plant and equipment amounted to €409 thousand (9M 2024: €193 thousand). Loans provided amounted to €44 thousand (9M 2024: €35 thousand) and interest received to €91 thousand (9M 2024: €159 thousand).

Financing activities generated a net cash outflow of €2,891 thousand (9M 2024: an outflow of €4,124 thousand). The largest items were related to loans and leases. Proceeds from loans received amounted to €783 thousand, consisting mainly of the use of development loans (9M 2024: €902 thousand). Repayments of loans received totalled €1,074 thousand (9M 2024: €1,857 thousand), consisting of regular repayments of long-term investment and development loans and the change in the overdraft balance. Lease payments amounted to €1,845 thousand (9M 2024: €1,689 thousand). There were no dividend payments in the reporting period, whereas dividends paid in the first nine months of 2024 amounted to €661 thousand.

At 30 September 2025, the group’s cash and cash equivalents amounted to €8,083 thousand (30 September 2024: €11,476 thousand).

Key financial figures and ratios

Figure/ratio 9M 2025 9M 2024 9M 2023 2024
Revenue (€’000) 147,666 178,722 130,799 223,925
Revenue change (17.4)% 36.6% (20.9)% 20.1%
Net profit (loss) (€’000) 2,588 4,547 (2,772) 5,165
Net profit (loss) attributable to owners of the parent (€’000) 1,738 3,376 (2,452) 3,827
Weighted average number of shares 31,528,585 31,528,585 31,528,585 31,528,585
Earnings per share (€) 0.06 0.11 (0.08) 0.12
Administrative expenses to revenue 3.2% 2.8% 3.3% 3.5%
Administrative expenses to revenue (rolling) 4.0% 3.1% 3.3% 3.5%
EBITDA (€’000) 6,719 9,154 1,799 11,025
EBITDA margin 4.6% 5.1% 1.4% 4.9%
Gross margin 6.7% 7.1% 3.3% 7.5%
Operating margin 3.2% 3.9% (0.4)% 3.6%
Operating margin excluding gain on asset sales 3.2% 3.8% (0.6)% 3.5%
Net margin 1.8% 2.5% (2.1)% 2.3%
Return on invested capital 7.2% 13.0% 1.9% 15.6%
Return on equity 9.2% 18.4% (1.4)% 21.0%
Equity ratio 23.6% 22.1% 17.0% 23.4%
Return on assets 2.2% 3.8% 0.3% 4.4%
Gearing 15.8% 12.6% 16.8% 22.6%
Current ratio 0.94 1.00 0.91 0.94
30 Sept 2025 30 Sept 2024 30 Sept 2023 31 Dec 2024
Order book (€’000)  276,332  195,628  175,539  209,489


Performance by geographical market

In the nine months of 2025, revenue generated outside Estonia accounted for approximately 2% of the group’s total revenue, consisting solely of revenue generated in Ukraine. A significant proportion of revenue during the period came from the reconstruction of a building in Ovruch, Zhytomyr Oblast, Ukraine, into an apartment building for internally displaced persons, and from the restoration of the administrative building of the Kiev TV tower. In addition, we continued to provide services under contracts signed in 2023 for the reconstruction of substations and the installation of associated physical protection systems in the Poltava, Zhytomyr, Volyn and Ivano-Frankivsk oblasts. Work in these areas is taking longer than originally planned and depends on the needs of the national grid. No revenue was generated in Sweden during the period under review, as Nordecon had no construction contracts in progress in the Swedish market

9M 2025 9M 2024 9M 2023 2024
Estonia 98% 98% 98% 98%
Ukraine 2% 2% 1% 2%
Finland 1%


Performance by business line

Segment revenues

The group’s goals include maintaining a balance between the revenues of the two main operating segments (Buildings and Infrastructure), where market conditions permit. This helps us to diversify risk and provides better opportunities to continue construction activities in challenging market conditions where, for example, volumes in one subsegment decline sharply while volumes in another start to grow more rapidly.

The group’s revenue for the first nine months of 2025 was €147,666 thousand, approximately 17% lower than in the same period in 2024, when revenue amounted to €178,722 thousand. The Buildings segment generated revenue of €118,569 thousand and the Infrastructure segment revenue of €29,082 thousand. The corresponding figures for the first nine months of 2024 were €149,615 thousand and €29,068 thousand. Revenue generated by the Buildings segment decreased by around 21%, while revenue generated by the Infrastructure segment remained more or less stable compared to the same period last year.

Revenue by operating segment 9M 2025 9M 2024 9M 2023 2024
Buildings 80% 84% 73% 84%
Infrastructure 20% 16% 27% 16%


Subsegment revenues

In the nine months of 2025, most of the revenue generated by the Buildings segment came from the public and commercial buildings subsegments, with commercial buildings contributing at their highest level in recent years. Revenue from commercial buildings increased by around 60% year on year, while revenue from public buildings decreased by around 46%. Revenue from the apartment buildings subsegment, which resulted from our own property development operations, also declined.

The largest projects in the public buildings subsegment were the design and construction of a new study and sports building for the Saku Upper Secondary School near Tallinn, the design and construction of a study building for the Estonian Centre for Defence Investment on the Raadi campus in Tartu, and the construction of Loodusmaja (Nature Hub) and the new television building of the Estonian Public Broadcasting in Tallinn.

The largest projects in the commercial buildings subsegment were the construction of the LEED Gold compliant Golden Gate office building at Ahtri 6 in Tallinn, a commercial building at Väike-Turu 7 in Tartu, the LEED Gold compliant Uusküla spa hotel on the northern shore of Lake Peipus in Alutaguse rural municipality and Lidl stores in Võru and Viljandi.

Revenue from our own property development operations, which is reported in the apartment buildings subsegment, increased compared to the same period last year, reaching €9,079 thousand (9M 2024: €7,453 thousand). The figure primarily reflects the sale of apartments in phase 1 of the Seileri Kvartal housing estate in Pärnu (https://seileri.ee) and the Tammepärja Kodu housing estate in the Tammelinn district in Tartu (https://tammelinn.ee). Preparations for and construction of the next phases are underway in both developments. When carrying out our own development activities, we carefully monitor potential risks in the housing development market.

Buildings segment 9M 2025 9M 2024 9M 2023 2024
Public buildings 48% 70% 33% 70%
Commercial buildings 41% 21% 23% 21%
Apartment buildings 10% 7% 30% 6%
Industrial and warehouse facilities 1% 2% 14% 3%

The largest revenue contributor in the Infrastructure segment is still the road construction and maintenance subsegment, whose revenue decreased by around 17% compared to the same period last year. A major share of the subsegment’s revenue came from the construction of the Rail Baltica main line railway infrastructure: the Hagudi–Alu section of stage III in Rapla County and the Selja–Tootsi section of stage I in Pärnu County. A significant share of revenue also came from the sale of asphalt concrete and the provision of road maintenance services in Järva County. Most of the other engineering revenue resulted from the construction of a platform area for Class E aircraft at Tallinn Airport.

Infrastructure segment 9M 2025 9M 2024 9M 2023 2024
Road construction and maintenance 83 % 94% 60% 90%
Other engineering 17 % 6% 31% 10%
Environmental engineering 0 % 0% 9% 0%


Order book

The group’s order book (backlog of contracts signed but not yet performed) stood at €276,332 thousand at 30 September 2025. Compared to the same period last year, the order book has increased by around 41%. In the nine months of 2025, we signed new contracts for €191,857 thousand (9M 2024: €131,801 thousand), of which contracts for €19,621 thousand in the third quarter (Q3 2024: €67,771 thousand).

30 Sept 2025 30 Sept 2024 30 Sept 2023 31 Dec 2024
Order book (€’000) 276,332 195,628 175,539 209,489

The Buildings segment accounts for 68% and the Infrastructure segment for 32% of the group’s order book (30 September 2024: 82% and 18%, respectively). Compared to 30 September 2024, the order book of the Buildings segment has increased by 18%, primarily through contracts secured in the public buildings and commercial buildings subsegments. The order book of the Infrastructure segment has increased more than twofold, driven by contracts related to Rail Baltica.

The Rail Baltica project, which has significantly revitalised the construction sector, has been supplemented by road construction projects financed by the European Cohesion Fund through the Estonian Transport Administration. However, this does not fully offset the underfunding of road construction. The volume of public investment in the order book of the Buildings segment has also decreased. There is some activity at the local government level and in the national defence sector. The private sector is showing signs of recovery.

Major contracts secured in the nine months of 2025 include:

  • Construction of a spa hotel and a swimming complex in Viljandi with an approximate cost of €30,000 thousand.
  • Construction of the Punamütsike Kindergarten in Võru with an approximate cost of €6,370 thousand.
  • Construction of the Selja–Tootsi section of stage I of the Rail Baltica Pärnu County main line railway infrastructure with an approximate cost of €62,300 thousand.
  • Design and construction of a barracks at the Tapa Army Base for the Estonian Centre for Defence Investment with an approximate cost of €5,300 thousand.
  • Design and construction of a building for the Estonian Centre for Defence Investment in Harju County with an approximate cost of €3,700 thousand.
  • Construction of the Tiskre School in Harku rural municipality with an approximate cost of €14,500 thousand.
  • Design and construction of a technological warehouse for Cristella in Võru with an approximate cost of €4,000 thousand.
  • Design and construction of buildings for the Estonian Centre for Defence Investment with an approximate cost of €34,300 thousand.
  • Reconstruction of a state building in Võru with an approximate cost of €4,700 thousand.
  • Construction of a commercial building in Narva with an approximate cost of €5,005 thousand.

Based on the size of the order book and its distribution across financial years, as well as the general outlook for the economy and the construction market, the group’s management expects business volumes in 2025 to decrease compared to 2024. In a highly competitive environment, management has avoided taking unjustified risks that could materialise during contract execution and adversely affect the group’s results. The main focus is on managing fixed costs, increasing productivity and executing pre-construction and design activities effectively to leverage our professional competitive advantages.

People

Employees and staff costs

The group’s average number of employees for the first nine months of 2025 was 425, including 272 engineers and technical professionals (ETPs). Compared to the same period last year, the number of employees decreased by around 3%.

Average number of employees at group companies (the parent company and the subsidiaries):

9M 2025 9M 2024 9M 2023 2024
ETPs 272 283 382 283
Workers 153 154 185 152
Total average 425 437 567 435

The group’s staff costs for the nine months of 2025, including all taxes, amounted to €14,694 thousand compared with €16,178 thousand in the same period in 2024. Staff costs declined by around 9%.

In the first nine months of 2025, the service fees of the members of the council of Nordecon AS totalled €173 thousand and the related social security charges amounted to €57 thousand (9M 2024: €149 thousand and €49 thousand, respectively).

The service fees of the members of the board of Nordecon AS totalled €424 thousand and the related social security charges amounted to €140 thousand (9M 2024: €391 thousand and €129 thousand, respectively).

Labour productivity and labour cost efficiency

We measure the efficiency of our operating activities using the following productivity and efficiency indicators, which are based on the number of employees and the staff costs incurred:

9M 2024 9M 2024 9M 2023 2024
Nominal labour productivity (rolling), (€’000) 452.7 557.4 488.4 514.03
Change against the comparative period, % (18.8)% 14.1% 2.7% 3.0%
Nominal labour cost efficiency (rolling), (€) 8.5 11.0 10.4 9.3
Change against the comparative period, % (22.4)% 5.0% (12.8)% (9.7)%

The group’s nominal labour productivity and nominal labour cost efficiency decreased year on year because the decline in revenue exceeded the decrease in staff numbers and costs.

Nordecon_Interim_report_Q3_2025

NCN investor presentation Q3_2025

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

VAU Haldus: miks on halduspartneri valik kinnisvaraarendaja maine küsimus?

VAU HaldusUue kortermaja väljakutsed ei lõpe võtmete üleandmisega – need lihtsalt muutuvad. Algab uus etapp, kus fookus liigub ehituselt elanike kogemusele ja halduse kvaliteedile. Kui haldus on läbimõtlemata, võib klientide rahulolematus kiiresti murendada arendaja maine. VAU Haldus on olnud halduspartneriks näiteks Liveni Regati kodudes Pirital ja Reterra City Tornis, kus aitas defineerida hooldussüsteemid ammu enne, kui korteriühistu üldse moodustati.

Professionaalne haldus algab juba enne üleandmist

Kogenud kortermajade arendajad kaasavad halduri varakult, et vältida projekteerimises hoolduslõkse ja tagada, et valmiv maja oleks ka optimaalselt hallatav. Üha enam on ka selge, et pärast korteri üleandmist saab elanikule arendaja “näoks” hoopis haldusfirma. Kui kommunikatsioon lonkab või probleemid lahenevad aeglaselt, langeb varjund arendaja peale.

Arendaja maine sõltub otseselt sellest, kuidas elanikud esimese 3–6 kuu jooksul oma kodu kogevad. Kui mured kuhjuvad või suhtlus on katkendlik, jõuab rahulolematus kiiresti avalikku ruumi – ja see kandub üle ka arendajale.
VAU Haldus

Kuidas näeb hea halduspartneri töö välja arendaja vaatest?

Professionaalne kinnisvarahaldus tähendab süsteemset protsessi ja selget kommunikatsiooni, mitte pelgalt korrashoidu. Ideaalis on haldusfirma arendaja mõttekaaslane, kelle eesmärk on tagada, et maja toimib ja elanikud on rahul.

Tugev halduspartner:

  • teeb enne üleandmist täiendava tehnosüsteemide auditi;
  • koostab haldusplaani ning valmistab ette elanike sissekolimise – lepingud, ligipääsud, infomaterjalid ja juhendid;
  • menetleb haldusmuresid dokumenteeritult ja läbipaistvalt;
  • tagab, et hooldused toimuvad päriselt, mitte ainult paberil, ning annab regulaarselt aru hoolduste seisust;
  • jagab arendajale tagasisidet järgnevate projektide täiustamiseks.

Selline koostöö aitab arendajal ennetada tüüpilisi kasutusfaasi “valupunkte” – ventilatsiooniprobleeme, turvasüsteemide hoolduse puudujääke või info liikumise takerdumist.

Halva halduse varjatud hind

Haldusturul kohtab endiselt olukordi, kus töö on tehtud vaid paberil, kuid mitte sisuliselt. Paljudel juhtudel on töö tehtud tegelikult ainult kliendile esitatud arvel. Kui hooldusdokumete küsida, siis neid ei ole ja hakatakse tagantjärgi vormistama. Oleme oma praktikas näinud, kuidas näiteks ventilatsioonisüsteem ei toiminud aastaid, ehkki hooldustasu oli regulaarselt tasutud, või kuidas turvavalgustus jäi ühendamata akutoitega süsteemi. Kui esimene neist tegemata jätmistest võib pikemas plaanis kahjustada hoone ja elanike tervist, siis teine võib õnnetuse korral osutuda eluohtlikuks.

Uue kortermaja puhul ei pruugi sellised puudused kohe välja paista – esimesed kuud, vahel isegi aastad, näib kõik toimivat. Just seetõttu on oluline, et halduspartneri töö oleks läbipaistev, kontrollitav ja hästi kommunikeeritud. VAU Halduses teavitab haldur elanikke regulaarselt, mis on tehtud ja mis plaanis. Nii on kõigil selge arusaam, mis majas toimub ja milliseid samme tehakse hoone hea käekäigu tagamiseks.
VAU Haldus: miks on halduspartneri valik kinnisvaraarendaja maine küsimus

Haldusteenuse teadlik valik

Halduspartnerit valides tasub küsida:

  1. Kas partner on valmis tööle hakkama juba enne hoone valmimist? Kas ta üldse oskab midagi ennetavalt teha või on harjunud vaid nö tulekahjude kustutamisega?
  2. Kas tal on tehniline pädevus ja kogemus uusarenduste haldusteenuste tellimisel ja teha seda kliendile kõige optimaalsemal moel?
  3. Kas aruandlus ja hooldusdokumentatsioon on digitaalselt reaalajas jälgitav?
  4. Kas ta seisab elaniku eest ka siis, kui see on ebamugav või tähendab lisatööd?
  5. Kas haldur teavitab elanikke regulaarselt, mis tema majas toimub?

Nendele küsimustele “jah” vastav partner aitab tagada, et hoone väärtus püsib ja elanike rahulolu loob tugeva aluse arendaja järgmistele projektidele.

Usaldus algab enne, kui maja valmis saab

Haldusteenuse partneri valik juba kortermaja arenduse algusfaasis on strateegiline otsus, mitte vormistuslik etapp projekti lõpus. Õige halduspartner hoiab hoone töös, säilitab või kasvatab kliendi vara, kuid mis kortermaja arendaja seisukohast kõige olulisem – ta hoiab arendaja mainet.

Kui haldus algab varakult, on läbipaistev ja tehniliselt pädev, saavad uued elanikud kolida mitte lihtsalt uude majja, vaid toimivasse keskkonda. See ongi arendaja edu tegelik mõõdupuu.

Alar Toomik
Vau Haldus OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus