Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

East Capital Real Estate: East Capital Real Estate müüs kaks hoonet

17.04.2024 Adaur.ee

Sildid: aktsia, ärikinnisvara, Arvo Juhkov, East Capital, EPF Metal, Euroopa, foto, haldus, investeering, JEWE Keskus, Jõhvi, kaubandus, Kaupo Kalda, kinnistu, kinnisvara, kinnisvarafond, kokkulepe, Kuu, logistika, Maardu, majanduskasv, müüja, omanik, riik, Rootsi, SUPPA Advisers, Tallinn, tulu, üür, väärtus, Vladia

Fondivalitseja East Capital Real Estate müüs kaks East Capital Baltic Property Fund kinnisvarafondile kuuluvat hoonet – Maardus asuva tootmishoone ja Jõhvis asuva JEWE Mööblimaja.

Tallinna külje all Maardus asuva EPF Metal OÜ koosseisu kuuluvast kahest hoonest müüdi ära üks, 2483 ruutmeetri suurune tootmishoone ja selle kasutuses olev kinnistu osa. Hoone kuulus East Capital Baltic Property Fund kinnisvarafondile 2007. aastast.

Teise tehinguga müüdi Jõhvis, otse keskväljaku ja bussijaama kõrval asuv 3676 ruutmeetri suurune JEWE Keskus OÜ koosseisu kuuluv JEWE Mööblimaja ja selle kasutuses olev kinnistu. Hoone uueks omanikuks sai Vladia OÜ. Tehingut nõustas müüja poolel SUPPA Advisers.

Vastavalt osapoolte kokkulepetele ei kuulu tehingute täpsemad detailid avaldamisele.

East Capital Real Estate on Balti riikide üks juhtivaid kinnisvara valdkonnas tegutsevaid varahaldusettevõtteid, mis keskendub ärikinnisvarainvesteeringutele Balti riikides ja Kesk-Euroopas, peamiselt büroo-, logistika- ja jaekaubandussegmendis. Ettevõte juhib kolme kinnisvarafondi ja ühte investeerimismandaati koguväärtusega 610 miljonit eurot, mis sisaldab 500 000 ruutmeetrit üüripinda kokku 24 erineval kinnistul.

East Capital Real Estate on osa Rootsis 1997. aastal asutatud East Capital Grupist. Tegemist on ülemaailmse varahaldusettevõttega, mis spetsialiseerub arenevatele ning kiire majanduskasvuga turgudele, pakkudes erinevaid investeerimislahendusi aktsiate, fikseeritud tulumääraga väärtpaberite, kinnisvara ja alternatiivsete investeerimisvõimaluste valdkonnas.

Fotode autorid vastavalt Kaupo Kalda ja Arvo Juhkov.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise kord

17.04.2024 Evi Hindpere

Sildid: elukoht, Evi Hindpere, kinnisvara, Kinnisvarakool, kohus, konsultatsioon, korter, korteriomand, korteriühistu, õigus, omanik, pere, Riigikohus, Simus, ühistu, USA

Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt 7 päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Ehk koosoleku kutse väljastamise ja koosoleku vahele peab jääma 7 päeva.

Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida vähemalt koosoleku toimumise aeg ja koht ning päevakord.

Koos koosoleku kutsega tuleb korteriomanikele teada anda koht, kus on võimalik tutvuda koosolekul arutamisele tulevate dokumentidega (põhikiri, majanduskava eelnõu, majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne või revisjonikomisjoni arvamus jms) ning nende dokumentidega tutvumise kord.

Kui korteriomaniku elukoht või juriidilise isiku asukoht ei ole korteriomandi asukoht ja ta ei ole ühistule teatanud oma tegelikku elu- või asukohta, on korteriühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoht. Kui aga korteriomanik on teatanud ühistule oma elektronposti aadressi, tuleb koosoleku teade ja koos nimetatud dokumentidega saata sellel aadressil.
Lisaks võib koosoleku teade üles panna ühistu teadetahvlile ja avaldada ühistu intranetis.

Kui ühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud, et koosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust, tuleb koosoleku kutses märkida, et korteriomaniku soovimatuse või võimatuse korral koosolekust osa võtta, peaks ta määrama endale esindaja, kellele anda koosolekul osalemiseks ja hääletamiseks lihtkirjalik esindusõigust tõendav dokument. Iga korteriomanik peab arvestama, et koosolekul osalemine ei ole mitte tema privileeg vaid otsene kohustus.

Korteriomanikel on õigus nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Kui korteriühistul on 30 või enam liiget, võivad vastava nõude esitada vähemalt 1/5 liikmetest, väiksema liikmete arvu korral aga vähemalt 6 liiget. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus. Taotlus tuleb esitada juhatusele mitte hiljem kui 3 päeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.

Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda korteriomanike nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumisest samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.
Kui korteriühistul on audiitor või revisjonikomisjon võivad vähemalt 1/5 korteriomanikest nõuda, et audiitor või revident peab osalema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja andma vandeaudiitori aruande või arvamuse kohta selgitusi. Sellekohane kirjalik nõue tuleb esitada vähemalt 5 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Riigikohus on selgitanud, et: „Üldkoosoleku otsus on tühine, kui koosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud, kui liikmele ei saadeta koosoleku teadet või see saadetakse hilinenult, aga ka see, kui päevkord on puudulik või ebaselge. Koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine on samuti see, kui korteriomanikele ei tehta enne koosolekut kättesaadavaks otsuste eelnõusid või dokumente, mille kinnitamist koosolekul hääletama hakatakse. Samuti võib koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine olla see, kui koosoleku teatest ei ole aru saada, kus ja millal koosolek toimub.“

Lisateave ja kontakt

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Domus Kinnisvara: Korterite keskmine hinnatase näitab aastataguse ajaga võrreldes langust

17.04.2024 Domus Kinnisvara

Sildid: Domus Kinnisvara, Eesti, hinnalangus, hinnatõus, kinnisvara, korter, Kuressaare, Kuu, maa-amet, maakond, Pärnu, statistika, Tallinn, Tartu, väärtus, Viljandi

Maa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati 2024. aasta märtsis Eestis kokku 3151 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega üle 304 miljoni euro. Tehingute arv kasvas veebruariga võrreldes ca 13% ningmöödunud aasta jaanuariga võrreldes langes ca 15%. Tehingute koguväärtus langes eelmise kuuga võrreldes ca 24%.

Märtsis müüdi Eestis kokku 1510 korterit, keskmise hinnaga 1989 €/m². Korterite tehingute arv võrreldes veebruariga olulist muutust ei näidanud ja 2023. aasta märtsiga võrreldes langes 22%. Müüdud korterite keskmine hind aastataguse ajaga on langenud ca 3%.

HARJU MAAKOND

Maa-ameti andmetel tehti Harju maakonnas märtsis kokku 1177 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli üle 184 miljoni euro. Veebruariga võrreldes langes tehingute arv 3% ja tehingute koguväärtus 41%. Mullusega võrreldes on tehingute arv langenud ca 24%, tehingute koguväärtus on samal ajal langenud 28%.