1Office Grupp avas kontori Londonis

19.09.2014

1OfficeEesti äriteenuste ettevõte 1Office Grupp avas septembris kontori Londonis. Eesmärk on pakkuda Suurbritannia turule sisenevatele ettevõtjatele tuge virtuaalkontori ja büroohotelli lahendustega ning samuti raamatupidamist ja juriidilisi teenuseid.

Suurbritannia tütarettevõtet asus juhtima grupi endine tegevjuht Ivar Veskioja, kes on varasemalt juhtinud 1Office Eesti ja Rootsi kontoreid. 1Office Grupi tegevjuhi Ragnar Everesti sõnul on Londonis kontori avamine osa ettevõtte laienemisstrateegiast, mille kohaselt on kaardistatud Euroopas atraktiivseima ärikeskkonnaga pealinnad, kuhu 1Office jõuda soovib. “Alternatiivne regionaalne laienemine Läänemere piirkonnas tähendaks Riias, Vilniuses, Varssavis ja Peterburis kontorite avamist. Ärikeskkonna atraktiivsuse ja turu suuruse tõttu eelistame Londonit ja Amsterdami Läänemere regiooni pealinnadele.”

1Office Grupi kontorid asuvad Londonis, Stockholmis, Helsingis ja Tallinnas. Ettevõte kuulub Eesti erakapitalile ning peakontor asub Tallinnas. Grupi visioon on olla äriteenuste valdkonnas ettevõtja esimene valik Põhja-Euroopas.

Arendaja müüb Nõmmel olematu aadressiga kortereid

18.09.2014

Nõmme linnaosa valitsus pöördus seoses Ravila 3 arendusega tarbijakaitseameti poole, sest hoonesse müüakse kortereid ebaausaid kauplemisvõtteid kasutades. Ehitusloa kohaselt on hoonesse projekteeritud kaheksa korterit, kuid vastavalt müügiinfole müüakse sinna 16 korterit, mis plaanil on märgitud tähtlisanditega, näiteks 1a ja 1b. Selliseid kortereid ei ole riikliku ehitisregistri ega ka kinnistusraamatu andmetel olemas ning korteri ostjal võib tulevikus tekkida probleeme oma elukoha registreerimisel või sissetulekutest sõltuvate sotsiaaltoetuste taotlemisel.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul avastasid arendaja jokk-skeemi linnaosavalitsuse ametnikud. „Kui projekteeritud ehitises on kaheksa korterit ning valmivas ehitises on 16 korterit, siis ilmselgelt ei vasta valminud ehitis sellele, milleks ehitusluba on antud. Hoone omanikul pole võimalik 16 korterit seadustada. Ühelt poolt petetakse skeemitades kohalikku omavalitsust, kui sisuliselt ehitatakse kaheksa korteri asemel kuusteist, kuid samuti saab petta ostja, kellel võib seetõttu tekkida tulevikus probleeme oma elukoha registreerimisel või sissetulekutest sõltuvate sotsiaaltoetuste taotlemisel,“ ütles Terik.

„Korterite planeering on selline, et olemasolevad korterid saab lihtsalt kaheks jagada. Sellist skeemi kasutades on arendaja märkinud korterinumbrid plaanidel tähelisanditega, näiteks 1a ja 1b. Ravila 3 müügikuulutustes reklaamitud korterite numbreid pole sellisel kujul olemas praegu ega ka tulevikus. Eestis on keelatud korterite unikaalaadressides kasutada eristajana tähtlisandeid. Aadressandmete süsteemi lisatakse unikaalaadressid riiklikust ehitisregistrist, kuhu ei ole võimalik registreerida 16 erinevat korterit, sest neid ei eksisteeri ehitusdokumentides,“ lisas linnaosavanem.

„Nii arenduse kodulehel olevas müügiinfos kui ka reklaamides puudub igasugune teave, et korteriomandeid müüakse kaasomandisse. Kohalikul omavalitsusel ei ole võimalust sisuliselt sekkuda, sest ostjal on õigus osta korteriomandit kaasomandina. Loodetavasti informeerib ostjat notar, aga kas ostja arvestab ka kaasomandiga kaasnevate õiguste ja kohustustega? Kui ostmisel see probleemina ei tundugi, tekivad probleemid näiteks siis, kui inimene soovib tähelisandiga märgitud korterisse enda ja oma pereliikmete elukohta registreerida. Siis selgub, et registreerida saab ta end vaid tähelisandita korterisse ning selleks on vaja kaasomaniku nõusolekut. See võib tulevikus probleeme tekitada ka seepärast, et rahvastikuregistri andmete alusel suhtleb inimesega riik ja kohalik omavalitsus,“ selgitas Terik.

Teriku sõnul tekivad suuremad probleemid sellise korteri omanikul aga siis, kui soovitakse taotleda riigilt või kohalikult omavalitsuselt sissetulekust sõltuvaid toetusi. „Sel juhul arvestatakse rahvastikuregistri andmete kohaselt temaga kooselavaks perekonnaliikmeks kõik sellele aadressile registreeritud elanikud. Ja nii võib inimene jääda toetustest ilma, sest temaga ühele aadressile on registreeritud isikud, kes ei vaja toetust,“ ütles linnaosavanem.

Kõnealuse arenduse kodulehekülg asub aadressil www.ravila3.com.

Värske ülevaade: “Kas korteritehingute arvu langus viib hindade kukkumiseni?”

18.09.2014

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkElamispindade turule on jõudnud punkt, kus edasised arengud ei ole enam seniselt sirgjoonelised. Erinevad turuosalised annavad vastukäivat infot: ühed räägivad hinnalangusest, teised raporteerivad uutest hinnarekorditest. Maailmameedia kirjutab Eestist kui suurima kinnisvara hinnatõusuga riigist, kui analüütikud räägivad potentsiaalse hinnalanguse suurusest.

Ühes võib fakti tõdedes kindel olla: korteritehingute arv on pöördunud kiirelt kasvult langusesse.

Kas nüüd kordub 2007.-2008. stsenaarium, mil korteritehingute langus viis esmalt aeglasele ja seejärel kiirele hinnalangusele? Või on põhjust arvata, et hinnad on teinud ajutise seisaku, et seejärel taas ülespoole rühkida?

Neile küsimustele annab vastuse Tõnu Toompark’i koostatud värske elamispindade turuülevaade “Kas korteritehingute arvu langus viib hindade kukkumiseni?”

Kontakt/Tellimine

Alltoodud kontaktidel või vormi kaudu on võimalik tellida ettevõttesisene turuülevaate esitlus. Ülevaate esitlus kestab enamasti 1,5 tundi, aja ja koha lepime kokku eraldi.

Väiksemate seltskondade ja/või põhjalikuma huvi korral on võimalik osaleda Kinnisvarakool OÜ seminaril “Kinnisvaraturu ülevaade“, kus samad teemad tulevad arutlusele nelja akadeemilise tunni jooksul.

Turuülevaate tellimiseks palun helista +372 525 9703 (Tõnu Toompark), kontakteeru meilitsi või alloleva kontaktivormi kaudu.

Algavad Hiiumaa tulevase riigigümnaasiumi õppehoone projekteerimistööd

18.09.2014

Riigi KinnisvaraRiigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis projekteerimisbürooga ConArte OÜ 52 117,8 euro suuruse lepingu Hiiumaa tulevase riigigümnaasiumi õppehoone projekteerimiseks ja autorijärelevalve teostamiseks.

Projekteerimistööde eesmärgiks on Kärdlas Uus tänav 4/1 asuva olemasoleva koolimaja ühe tiiva ehitamine gümnaasiumihariduse andmiseks sobivaks õppehooneks. Projekteeritav hoone suuruseks on kavandatud ligi 850 ruutmeetrit ja see peab olema õpilasesõbralik ning vastama kõigile kaasaaja nõuetele.

Riigigümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 130. Ehitustegevusega on plaanis alustada 2015. aasta suvel ning kaasaegne ja õpilasesõbralik koolihoone avada 2016. aasta sügisel.

Haridus- ja Teadusministeerium, Hiiu vald ja RKAS on sõlminud kolmepoolse koostööleppe, mille kohaselt gümnaasiumihoone rajamist juhib RKAS, sealhulgas viib läbi kõik vajalikud riigihanked. Eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada õppetööks igati sobiv koolihoone, mis vastaks kehtestatud nõuetele, oleks võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamise kulud oleks võimalikult madalad.

Novira Capital rajab Tallinna südalinna 20 miljoni eurose kõrghoone

18.09.2014

Novira CapitalNovira Capital alustas tänasest Tallinna südalinnas, Tartu maantee ja Pronksi tänava nurgal 15-korruselise, valdavalt büroopindadest koosneva Novira Plaza ehitustöödega. Eriliseks muudab 2016. aasta suvel valmiva ligikaudu 20 miljoni eurose projekti tõsiasi, et erinevalt teistest südalinna kaasaegsetest büroohoonetest on Novira Plaza kõik pinnad mõeldud müügiks.

Novira Capitali partneri Madis Brjantsevi sõnul pakub ettevõtte esindusprojekt Novira Plaza ainulaadset võimalust saada Tallinna ärikvartalis asuva büroopinna omanikuks. “Kuna Novira Plaza kerkib Tallinna mainekaima äripiirkonna tuiksoonele, on see atraktiivseks investeerimisobjektiks nii kohalikele kui välismaistele investoritele,” selgitas Brjantsev ning kinnitas, et usutavasti jõuab suur osa pindadest investorite kaudu ka renditurule. “Novira aitab vajadusel rendipindade huvilised ja investorid omavahel kokku viia,” lisas Brjantsev.

Et hoone erineva kasutusalaga pinnad omavahel ei ristuks, on Novira Plaza büroodele ja korteritele projekteeritud eraldi sissepääsud. Kõrghoone esimesele korrusele tuleb avarate vitriinakendega esinduslik kaubanduspind väljapääsuga Tartu maanteele. Korrustel 2-12 asuvad erineva suurusega eksklusiivsed büroopinnad suuruses 57-386 ruutmeetrit. “Hoone kontoripinnad sobivad hästi ettevõtetele, kes hindavad asukohta linnaelu keskpunktis Tallinna ärikvartali südames, kus neid ümbritsevad finantsasutuste peakontorid ja hotellid ning lennujaama ja sadama lähedus,” kommenteeris Brjantsev. Hoone alla rajatakse kahekorruseline parkla.

Novira Plaza katusekorrusel asub kolm Tallinnas unikaalset penthouse-tüüpi 91-155 ruutmeetrist luksuskorterit ning 13. ja 14. korrusel on kummalgi viis 51-91 ruutmeetri suurust elupinda, millest kõigist avanevad suurepärased vaated vanalinnale või merele. “Elukohana on hoone tõeliselt eksklusiivne, pakkudes fantastilise vaatega suurlinliku atmosfääriga kortereid, mis on vaid vaid jalutuskäigu kaugusel vanalinnast, mitmetest kaubanduskeskustest ning kultuuri- ja meelelahutusasutustest,” sõnas Brjantsev.

Novira Plaza välisviimistluses on peamiselt kasutatud klaasi ning vähesel määral ka tsingitud plekki. Kogu hoone välisfassaadi kaunistab efektne LED-valgustuslahendus. Hoone arhitektideks on Malle Laan, Kalle Vellevoog ja Andrus Andrejev, sisearhitektuurilise lahenduse tegi Tiiu Truus. Novira Plaza ehitab ehitusfirma Bauschmidt. Lisainformatiooni Novira Plaza kohta saab veebileheküljelt www.noviraplaza.ee.

Novira Capital on rahvusvahelisel kapitalil baseeruv ettevõte, mis tegeleb suuremahuliste kinnisvaraprojektide finantseerimise ja arendamisega Tallinnas. Ettevõte on Tallinna kesklinna piirkonnas tänaseks alustanud 11 500m2 büroo- ja elamispindade ehitust ning müüki, millele lisandub lähema aasta jooksul veel uusi projekte kogumahus 15 000m2. Novira Capitali hästi struktureeritud arendusprojektide portfelli kuuluvad täna keskmise hinnatasemega korterid kesklinna äärealadel, eksklusiivsed büroo- ja kaubanduspinnad äripiirkonna südames ning luksuslikud südalinnakorterid.

Ober-Haus: hinnaindeks 08/2014

18.09.2014

Ober-Hausi_Eesti_Hinnaindeks_august_2014 full

Kinnisvarainvestorite sekka on astunud uus põlvkond

18.09.2014

Uus MaaPaari viimase aasta jooksul aset leidnud kinnisvaraturu elavnemine ja taastumine tõi turule palju väikeinvestoreid, sest vaba raha, mis hoiustel seisis, oli kokkukuivavate intresside tõttu kasulikum paigutada üürikorteritesse. Investorite seas hakkas silma aga uus, noor põlvkond, kelle nägemus kinnisvara abil rahateenimisest on varasemast erinev.

Uus investorite põlvkond on alustanud väikeste summadega. Algkapitaliks on kas muude tööde-tegemistega kogunenud raha või pangalaen. Tavaliselt on esimesteks ostudeks väiksemad ja odavamad korterid ning ka kööktoakesed, mis antakse üürile. Kui kõik laabub, paigutatakse kogunenud kasumit edasi järgmistesse korteritesse. Siiski püütakse hoida portfellis täpselt nii palju vara, et haldamine oleks lihtne. Samuti hinnatakse kõrgelt korrektset asjaajamist ning vettpidavaid üürilepinguid ja vajalike maksude tasumist.

Noore põlvkonna erinevus varasema, näiteks buumi-aegse investorite seltskonnaga on aga peamiselt selles, et kui möödunud kümnendil panustati pigem vara kiirele hinnatõusule (silma paistsid selles tihti välismaalased), siis nüüd võetakse investeerimist kui pika-aegset tegevust. Hea tootlusega üüritulu nähakse kas põhi- või lisasissetulekuna.

Samuti peetakse üürikortereid pensionisambaks. Riikliku pensionisüsteemi võimalikkusest ja olemusest mitmekümne aasta perspektiivis on ajakirjanduses räägitud palju ning kõlama on jäänud mõte, et harjumuspärasel kujul seda tulevikus enam ei eksisteeri. Nii räägivadki noored mehed ja naised, sära silmis, kuidas üüritulu aitab neil vanaduspõlve mõnusalt mööda saata.

Osa noortest investoritest tegeleb ka väikearendusega. Ostetakse üks väike vana kortermaja, mis tehakse korda ning korterid kas müüakse või antakse üürile. Peale rahateenimise on tähtsal kohal ka emotsionaalne rahuolu, mida ühe väärika hoone kordategemine pakub.

Edaspidise, rahulikuma kinnisvaraturu valguses suureneb kindlasti just selliste investorite hulk, kelle jaoks on tähtis hea üüritulu ja stabiilne kinnisvara väärtuse kasv. Vähemaks jääb aga spekulatiivset tegevust. Kuigi, ega üks ei välista teist kindlasti ka edaspidi.

Kinnisvara ootab uut omanikku

17.09.2014

TallinnTallinna Linnavaraamet otsib avaliku kirjaliku enampakkumise teel kinnistutele ning korteriomanditele uut omanikku.

Kesklinnas Veerenni asumis paiknev Pille tn 24 kinnistu, mille pindala 729 m2 ja sihtotstarve elamumaa, on enampakkumisel alghinnaga 153 000 eurot. Kinnistul paikneb kaheksa korteriga kahekorruseline elamu, viimased kümme aastat on maja olnud peaaegu tühi.

Kristiine linnaosas on alghinnaga 346 000 eurot enampakkumisel 2352 m2 suurunehoonestamata, elamumaa sihtotstarbega Seebi tn 36c kinnistu. Detailplaneeringu kohaselt on kinnistule planeeritud 12‑korruseline korterelamu, lisaks on lubatud ehitada üks elamu.

Pelgurannas on alghinnaga 70 445 eurot enampakkumisel hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega Helme tn 16 kinnistu pindalaga 3105 m2. Kinnistul paiknevad kaks viiekorruselist korterelamut.

Kalamajas asuv Kopli tn 20 // Malmi tn 5-4 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 25 m2 on enampakkumisel alghinnaga 21 000 eurot.

Ida-Virumaal Kohtla-Järvel asuv Vahtra tn 18a-107 korteriomand, mille reaalosaks 60,4 m² suurune eluruum, on enampakkumisel alghinnaga 2200 eurot.

Pakkumised tuleb teha hiljemalt 7. oktoobriks.

Enampakkumisel hinnaline elamupiirkond

17.09.2014

TallinnTallinna Linnavaraamet pani ühtse müügiobjektina avalikule kirjalikule enampakkumisele elamupiirkonnaks kavandatud 30 kinnistut.

Haabersti linnaosas paiknevate elamumaa sihtotstarbega kinnistute alghind on kokku 616 000 eurot, 30 kinnistust väikseima pindala on 395 m2 ja suurima pindala 6034 m2. Kolmekümne elamumaa sihtotstarbega kinnistu kogupindala on 22 806 m2, sh 28 ühepereelamu krunti pindalaga kokku 13 649 m2 ja kaks korterelamu krunti pindalaga kokku 9157 m2.

Kinnistud paiknevad Jõeküla piirkonnas Kakumäe tee, Jõeoti tee ja Tiskre tee vahelisel alal. Meri jääb ca 1 km kaugusele. Kinnistud on ümbritsetud uute eramutega ning üksikute korterelamutega, läheduses paiknevad Aaviku elamurajoon, haridus- ja tervishoiuasutused, kauplused, teeninduspunktid, koolid ja lasteaiad.

Ostja võtab endale kohustuse oma vahendite arvelt projekteerida ja välja ehitada endise kinnistu Jõeoti-28 detailplaneeringuga ette nähtud tänavarajatised, tänavavalgustuse ja liikluskorraldussüsteemid, tehnovõrgud ja vihmaveekanalisatsiooni ning rajada üldkasutatava haljastuse.

Endise kinnistu Jõeoti-28 detailplaneeringuga on Haabersti linnaosas asuvale 12 ha suurusele maa-alale kavandatud 97 krunti – üksikelamute, kahekorruseliste mitme korteriga elamute, lasteaia ja tehnohoonete ehitamiseks; haljasalade ja teede ning parkla rajamiseks.

Pakkumused tuleb esitada müügi korraldajale, Tallinna Linnavaraametile hiljemalt 7. oktoobriks.

Alustatakse Eesti esimese liginullenergia koolihoone projekteerimist Põlvasse

17.09.2014

Riigi KinnisvaraRiigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis projekteerimisbürooga AS Resand 110 985 euro suuruse lepingu Põlva tulevase riigigümnaasiumi õppehoone projekteerimiseks.

Uus koolimaja on kavas ehitada 1963. aastal valminud internaadihoone asemele aadressil Kesk tänav 25 ja selle projekteerimisel pööratakse erilist tähelepanu kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele. Eesmärgiks on rajada Eestis esimene koolihoone liginullenergiahoonena, mis oleks ühtlasi ka sertifitseeritud passiivmaja.

AS Resand kaasab projekteerimistöödesse Saksa arhitektuuribüroo ArchitekturWerkstatt Vallentin arhitekti Gernot Vallentini, kellel on suured kogemused tänapäevaste energiasäästlike koolide ja lasteaedade projekteerimisel. Vallentin on maailmas esimese sertifitseeritud passiivmaja koolihoone arhitekt ja teda on tunnustatud innovatiivsete ideede rakendamise ja heade näidete loomise eest Saksamaa riikliku teenetemärgiga.

Põlvasse rajatava gümnaasiumihoone suuruseks on kavandatud ligi 2300 ruutmeetrit.

Ehitustegevusega on plaanis alustada 2015. aasta suvel ning kaasaegne ja õpilasesõbralik koolihoone avada 2016. aasta sügisel.

Newsec Property Outlook Autumn 2014

17.09.2014

newsecNewsec Property Outlook Autumn 2014

Kinnisvarakool: Hindamise ABC koolitus toimub 18-09-2014

17.09.2014

Kinnisvarakooli lektorid Martin Kõiv ja Kristjan GrossKinnisvarakoolis toimub 18/09/2014 koolitus “Hindamise ABC“. Koolituse viivad läbi EKHÜ juhatuse liikmed Martin Kõiv ja Kristjan Gross.

Koolitus keskendub ülevaate andmisele hindamise eesmärkidest, hindamistoimingutest ja hindamise headest tavadest, sügavuti uuritakse hindamisstandardeid ja hindamismetoodikaid. Osaleja saab arusaama hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Koolitus Hindamise ABC on suunatud maakleritele ja eraisikutele, kes soovivad paremini mõista kinnisvara väärtuse kujunemise põhitõdesid või alustada karjääri kinnisvarahindajana. Kasulikku infot saavad koolituselt ka kinnisvarainvesteeringute tegijad, kel aidatakse mõista väärtuse mehhanisme.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub esmaspäeval 19/05/2014 kell 09:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Viimsi uut kaubandus- ja meelelahutuskeskust hakkab ehitama Nordecon

17.09.2014

Tallinna KaubamajaTallinna Kaubamaja Kinnisvara AS sõlmis 15. septembril peatöövõtulepingu ehitusfirmaga Nordecon, kes rajab Viimsisse uue ligi 14 000-ruutmeetrise kaubandus- ja meelelahutuskeskuse. Keskuse põhiüürnikuks on lähikonna suurima toidukaupluse avav Selveri hüpermarket. Lisaks erinevatele kauplustele (Sportland, Apollo, Biomarket, XS Mänguasjad) tuleb Viimsi Keskusesse ka MyFitnessi spordiklubi, mitmeid restorane ning bowlingusaal.

“Viimsi elanike arv on kasvanud kiiremas tempos kui vajalike teenuste ja kaubanduse kättesaadavus, seega oodatakse piirkonda uusi ostlemis- ja meelelahutusvõimalusi. Meie eesmärgiks on luua keskus, kus elanikud saavad sooritada kõik vajalikud esmatarbeostud, kasutada mitmesuguseid teenuseid ning veeta ka meeldivalt vaba aega,” kinnitas Tallinna Kaubamaja Kinnisvara juht Peeter Kütt. “Enamik keskuse pindadest on leidnud üürnikud ning hetkel valime sobivaid teenuspakkujaid viimastele vabadele kohtadele. Ootame tagasisidet ka kohalikelt elanikelt selle kohta, milliseid kauba- ja teenuste valikuid Viimsisse eelkõige soovitakse.”

“Paljud Viimsi elanikud teevad oma igapäevaostud Pirita Selverist, mis jääb küll mugavalt koduteele, kuid on siiski liiga kaugel, et kiirelt piima või leiva järele sõita,” rääkis Selveri keti juht Kristi Lomp. “Selverist saab Viimsi suurim ja rikkalikuma valikuga toidupood, mida kohalikud elanikud on piirkonda aastaid oodanud,” lisas ta.

Järgmisel aastal avatava Viimsi Keskuse ehitustöödega alustatakse juba käesoleval kuul. „Lepingu sõlmimise esimesest päevast peale alustab ehitaja tõusvas tempos ehitustöödega, et järgida väga pingelist tööde ajagraafikut – seda ka talveilmu trotsides,“ lausus Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur. „Hoone on plaanitud tellijale üle anda 2015. aasta juulis arvestusega, et juba augustis avab nii Viimsi elanikele kui ka kaugemalt tulijatele oma uksed ilus ning rohkeid sportimis- ja vabaaja veetmise võimalusi pakkuv keskus.“

Kaubanduskeskus rajatakse Tallinna Kaubamaja Kinnisvarale kuuluvale 2,3-hektarilisele kinnistule, mis asub Randvere tee ja Rohuneeme tee ristumiskoha kõrval. Ehitustööde lepinguline maksumus on ligikaudu 9,0 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS on asutatud 1999. aastal. Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS on Tallinna Kaubamaja gruppi kuuluv ettevõte, kuhu kuuluvad veel Kaubamaja AS, Selver AS, Selver Latvia SIA, Kulinaaria OÜ, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, SIA TKM Latvija, KIA Auto AS, AS Viking Motors, KIA Auto UAB, Forum Auto SIA, TKM Auto OÜ, OÜ TKM Beauty, OÜ TKM Beauty Eesti, AS TKM King, Topsec Turvateenused OÜ ning Rävala Parkla AS. Tallinna Kaubamaja grupi 2013. aasta käive oli 499 miljonit eurot. Ettevõtte aktsiad on alates 1996. aastast noteeritud Tallinna Börsil.

Korterite ostu-müügitrendid jõuavad kaarega üüriturule

17.09.2014

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkKorterite ostu-müügituru hinnanool on pööranud kursi kiirelt tõusult suuna tagasihoidlikku langusesse. Kaudselt ja viitajaga mõjutab ostu-müügiturg otseselt eluruumide üürisektorit. Üürileandjad peaksid muutusteks nii mõtetes, kui tegudes juba täna valmistuma.

Üüriäri kasum tuleb vara väärtuse kasvust

Korterite väljaüürimise äri aluseks on olnud kinnisvara väärtuse tõus. Igakuisest üürirahavoost piisab enamasti jooksvate kulude, maamaksu, remondifondi, kindlustuse, amortisatsiooni ja intressikulu katmiseks. Tõelise koore on üürileandjad riisunud kinnisvara väärtuse tõusu pealt.

Paratamatus on see, et kui üürirahavoog kajastub otseselt pangakontol, siis kinnisvara väärtuse muutus väljaüürimise äris on raamatupidamislik virtuaalne suurus, mida enamasti kulutada ega kasutada ei saa. Kinnisvara hinnatõus on võimalik „välja võtta“ kinnisvara müües. Tehinguhinnad on viimase viie aasta jooksul järjest kasvanud ja see on üürileandjaid rõõmustanud.

Korterite hinnad ja tehingute arv on pööranud langusesse

Nüüd paistab vägisi, et olukord on muutumas. Korterite hinnad, mis meil veel käesoleva aasta teise kvartalini julgelt tõusid on pöördunud seni veel marginaalsesse langusesse. Keskmisi näitajaid hinnates võime küll raporteerida hinnarekorditest, kuid puude tagant metsa otsides ehk tehingute struktuurseid muutuseid analüüsides näeme, et hetke hinnatase on eelmise kvartali tasemel.

Kõike seda varjutab kinnisvaratehingute arvu langus, mis kurjakuulutavalt ennustab hinnaseisaku pöördumist languseks. Ostjate huvi eluaset soetada on selgelt kukkunud. 2014 II kvartalis tehti korteritehinguid aastatagusest 11% vähem. Juulis-augustis on tehingute arv eelmisest aastast 12% väiksem. Need numbrid näitavad, et optimistlik nõudlus on vaatamata madalatele intressimääradele ja kerkivale palganumbrile meelsust muutmas.

Trendide pöördumise põhjus on kõrgele kerkinud korterite hinnad, mis paratamatusena on muutunud järjest raskemini kättesaadavaks.

Müügipakkumised tuuakse üüriturule

Need suundumused pööravad senise elamispindade väljaüürimise äri pea peale. Kui kinnisvara väärtus enam ei tõuse, siis kaob väljaüürimise mõttekus. See võiks optimistlike üürileandjate arvates sundida üürihindu kerkima, mis aitaks tagasi saada kaotatud kasumiallika. Üürihindade tõstmine ei ole vähemalt lähemas perspektiivis siiski võimalik.

Korteritehingute arvu langus ja järjest uued ja uued turule tulevad arendusprojektid on asunud korteripakkumist uljalt kasvatama. Tallinnas pakuti augusti kuus müügiks 8200 korterit eelmise aasta lõpu 5600 pakkumise asemel.

Tehinguste arvu langus ehk nõudluse vähenemine pakkumise suurenemise tingimustes tähendab ostu-müügihindade langemist. Kui korterite ostu-müügihinnad langevad, siis paratamatult otsustavad nii mitmedki müüki pandud korterite omanikud paremat hinda oodata ja lükata müümise edasi. See tähendab, et need korterid jõuavad üüriturule.

Hinna määravad nõudlus ja pakkumine

Nii tuleb tõdeda, et hetke üürihinda ei pane paika mitte üürileandjate kasumisaamise võimalikkus, vaid nõudluse ja pakkumise omavaheline tasakaal. On üsnagi tõenäoline, et lähemas tulevikus näeme üürihindade mõningat korrektsiooni. Võib arvata, et elamispindade üürihindade langus jääb alla korterite ostu-müügihindade kukkumisele, sest üürihinnad pole pooltki nii tempokalt kasvanud, kui seda tegid ostu-müügihinnad.

Üürihindade langus tähendab üürnikele laiemaid valikuvõimalusi. Üürileandjad seevastu peavad üürnike nimel rohkem pingutama. Positiivse poole pealt vaadatuna võiks see tähendada, et üürileandjad tõstavad väljaüüritava kinnisvara kvaliteeti ja parandavad pakutavat teenust.

Turu jahenemine sunnib kvaliteedi parandamisele

Kui üüripakkumine suureneb tormiliselt, siis võib arvata, et maakleritasu maksmise praktikas võib tulla korrektuure. Tänane tavapraktika näeb ette, et maakleritasu maksab üürnik. See tuleb turukonjunktuurist, kus üürikortereid on olnud pigem vähe ja nõudlus on suur.

Kui pakkumine oluliselt suureneb ja üürileandjate vaheline konkurents kasvab, siis võib maakleritasu maksmise kohustus vastavalt nõudluse-pakkumise tasakaalule nihkuda enam üürileandja poolele.

Tänase majanduskeskkonna oluline risk üürileandja jaoks võib olla avaliku sektori üüripindade rajamine. Hetkel, kus turukonjunktuur on pöördumas üürileandja kahjuks on see avalikule sektorile hea võimalus anda erasektori üüriärile surmahoop läbi odava hinnaga üüripindade turulepaiskamise ja selle läbi mitte enam tervendava, vaid tapva konkurentsi loomise. Loodetavasti jätkub riigi juhtimisel siiski kainet meelt ja üürikorteritesse investeerinutele antakse armulikult õigus edasi eksisteerimiseks.

Eluruumide üüriturg käib varjuna ostu-müügituru kannul. Ostu-müügihindade seisak võib olla ajutine korrektsioon või langustrendi algus. Tehingute arvu langus viitab pigem viimasele. Ostu-müügiturul toimuv jõuab viitajaga üüriturule. Nii võime prognoosida, et üüriturul näeme samuti mõningat hindade stabiliseerumist, ehk isegi langust.

Lootuses, et majanduskonjunktuur püsib katastrofaalseks languseks meil hetkel ruumi ei ole. Küll nõuavad kõik kriisid pakkujatelt tõsiseid pingutusi, et parandada väljaüüritava vara kvaliteeti ja tõsta teenuse taset.

140915-korterite-ostu-muugitrendid-jouavad-kaarega-uuriturule

Rikkaks üüriäris: Kui suur on üürnikult küsitav maksimaalne viivise määr?

17.09.2014

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Viivise lubatud maksimaalne suurus, mida üks lepingu pool teiselt võib küsida, ei ole seaduste läbi otseselt piiratud ega paika pandud.

Küll võib isik, kellelt nõutakse ebamõistlikult suure viivise tasumist, nõuda viivise vähendamist. Viivise vähendamise nõudmine käib kohtu kaudu.

Viivise vähendamist saab nõuda siiski eeldusel, et ta ei ole viivist veel tasunud. Kui viivis on juba tasutud, siis selle vähendamist nõuda enam ei saa.

See tähendab, et ei ole väga mõtekas lepingusse kirjutada hirmuäratavaid viivisemäärasid, mis üürniku ära peletavad ja mis päris kindlasti maksmata jäävad.

Samas peaks viivis olema nii suur, et see motiveeriks lepingupooli oma kohustusi täitma ja kohustuste täitmisega mitte viivitama.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

1 2 3 … 1,197 1,198 1,199 … 1,578 1,579 1,580