Ajaloorubriik: Tuvi, Õllepruuli ja Laidoner

15.09.2014

Tõnismäel suurte majade varjus asub Tuvi park, kindral Laidonerile kuulunud villa ja paari aasta eest taastatud toreda nimega Õllepruuli tänav.

Tuvi park asub Veetorni, Tõnismäe ja Toom-Kuninga ja Suur‑Ameerika tänava vahel. Pargi praegune nimi on tinglik ja suhteliselt hiline: park on saanud oma nime sellega külgneva Tuvi tänava järgi. Viimasele andis aga arvatavasti nime sealkandis elanud sadulseppmeister Hugo Aleksander Taubenheim.

Pargi jaoks ideaalse reljeefiga − lõunasuunalise langusega − Tuvi park hõlmab endise Basti, Friedheimi ja Köningastthali (andis nime Toom-Kuninga tänavale) suvemõisa ja nende parke.

Friedheimi suve­mõis on kuulunud kunstnik Karl Ferdinand von Kügelgenile, hiljem, kahe maailmasõja vahel ka kindral Johan Laidonerile. Viimane laskis vanale vundamendile rajada uue hoone (osaliselt endise häärberi koopiana), mida tuntakse Laidoneri villa nime all. 600-ruutmeetrise elamispinna ja 14 toaga maja valmis 1930. aastal. Kindral elas majas kuni 1940. aastani.

Nõukogude ajal paiknes majas kunstiinstituudi kateeder, samuti noorte naturalistide jaam. Segastel taasiseseisvumisaegadel paiknes majas Tallinna kõige nooblim bordell, mida juhtis Elvo Timm. 1995. aasta juunis tunnistati kaunis maja kultuurimälestiseks. Villa juurde kuulunud suur iluaed moodustab osa praegusest pargi­maastikust.

1930. aastatel ehitati parki kuue meetri laiune pae­kivist paraadtrepp pargist Suur‑Ameerika tänavale. 1950.−1970. aastatel oli pargis Noorte Loodus­sõprade keskmaja katseaed koos kasvu­hoonetega.

1970. aastail rajati Suur‑Ameerika tänava äärde spordi­väljakud (nn Laste­saadion). Park sai tugevasti kannatada 1967. aasta suures tormis, suvemõisate ajast on alles vaid üksikuid põlispuid. 1980. aastatel metsistunud ja hooletusse jäetud parki on alates 2003. aastast hoogsalt korrastatud. 2004. aastal võeti park riikliku looduskaitse alla.

See Tõnismäe piirkond sai suuri purustusi 1944. aasta märtsipommitamises, räsida sai ka park. Pärast sõda muudeti oluliselt vana tänavavõrku. Väike-Ameerika ja Suur-Ameerika tänavale andis nime Suur-Ameerika ja Pärnu maantee nurgal 19. sajandil asunud võõrastemaja-kõrts Ameerika (Wirtshaus America). Viimati nimetatud kahe tänava omaaegne ristumiskoht asus aga nüüdisaegsest tublisti rohkem Tõnismäe poole, pärast sõda ehitatud Pärnu maante 48 viiekordse elumaja kohal. Seal, kus täna Tõnismäe tänav lõikub Pärnu maanteega, tuli välja ka pisike Õllepruuli tänav. Nende tänavate ristumiskohas asus vanasti ka väike plats.

Enne Teist ilmasõda kulges Suur-Ameerika tänav siis Tõnismäe tänava otsast risti läbi 1950. aastate lõpus ehitatud Tõnismäe reaalkooli hoone 1978. aastal valminud plaanikomitee, nüüdse rahandusministeeriumi hooneni. Sealt asunud ristmikult edasi aga juba enamvähem tänasel joonel. Pärast sõda tõmmati Suur-Ameerika tänava ots sirgeks.

Omaaegsest Suur-Ameerika tänava algusest on säilinud uute majade hoovis vaid elumaja aadressiga Suur-Ameerika 4. Õllepruuli tänav kadus aga täielikult linnapildist.

Läheduses asunud vanast õlletöökojast nime saanud Õllepruuli tänav oli algselt lühike tupiktänav. Enne Teist ilmasõda pikendati seda aga tänase Tuvi pargi kõrvalt Erbe, nüüdse Lõkke tänavani. Viimane lõikub Endla tänavaga.

Kindral Laidoneri villa omanik tegi mõned aastad tagasi ettepaneku taastada ajalooline Õllepruuli tänav ja anda selle järgi villale uus aadress. Taotleja väitel on aegade käigus see piirkond palju muutunud ja kiiresti arenenud. Tänaseks on kujunenud olukord, kus endise Õllepruuli tänava asemel on nimetu kvartalisisene tee.

Samas paikneb Tuvi tänav selliselt, et Laidoneri villa ei asu loogiliselt selle ääres, kuna kinnistule ligipääs toimub Suur-Ameerika tänava poolt. Seega on tänane aadress mitte ainult ajalooliselt problemaatiline, vaid ka praktiliselt ebasobiv, kuna tihti ei leita selle järgi maja üles.

Tallinna linnavalitsuse nimekomisjon arutas Õllepruuli tänava taastamise ettepanekut 16. detsembri 2011 koosolekul. Kuna põliste eestipäraste toponüümide taastamine on üks Eesti kohanimekorralduse prioriteete, tervitati kodanikualgatust. Nimekomisjon asus seisukohale, et ajaloolise nime taastamine on antud juhul vajalik ja põhjendatud.

Endisest Õllepruuli tänavast oli looduses säilinud Pärnu maantee 48 parklast lääne suunas Laidoneri villa väravani kulgev lõik. Sealt alates kulges olemasolev tänav peaaegu täisnurkse pöördega lõunasuunas Suur-Ameerika tänavani. Kuna kaasaegsete põhimõtete kohaselt ja tänava ning selle järgi adresseeritud majade üles leidmise huvides ei saa tänav alata tupikuga, otsustati muuta Õllepruuli tänava ajaloolist suunda ja viia tänava algus Suur-Ameerika tänavale.

Laidoneri villa
Fotol Laidoneri villa.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Maja, mille kiitis heaks riigivanem Päts isiklikult

14.09.2014

Tallinnas Vabaduse väljaku, Roosikrantsi tänava ja Pärnu maantee piirkonnas asuva kivist funktsionalistlike korterelamute kogumit peetakse Eesti arhitektuuriloo üheks silmapaistvaks ansambliks, kuhu projekteerisid elamuid paljud kolmekümnendatel tegutsenud nimekad arhitektid. Viimaste aastate jooksul on mitmed sealsed hooned kenasti renoveeritud, mille hulgas on ka arhitekt Eugen Sachariase projekteeritud Pärnu mnt 40.

Hoone ajalugu algab 7. novembril 1936, mil selle krundi ostis Egon Adams, kel oli maja veel aadressil Sakala 48 ja ehituskrunt Pärnu mnt. 25. Pärnu mnt 40 hoone fassaad kinnitati riigivanem Konstantin Pätsi otsusega 22. detsembril 1936.

Nii kõrgetasemelise otsuse põhjuseks oli riigivanema dekreet maist 1936 ja Vabadussõja mälestusmonumendi püstitamise seadus, mille alusel pidi Vabaduse väljaku ja selle lähema ümbruse hoonete fassaadid kinnitama riigivanem teedeministeeriumi ettepanekul. Piirkonnast sooviti kujundada väärikas, kivimajadega palistatud tänavatega euroopalik kesklinn. Kui sõda poleks tulnud, oleksid uued hooned ehitatud ka näiteks Sakala, Tatari ja Süda tänavatele.

Novembris 1939 müüdi pool kinnistust mõttelistes osades edasi ning 1940. aasta sügisel maja natsionaliseeriti. Hoone kaks omanikku lahkusid 1941. aasta algupoolel Saksamaale.

Esimene Pärnu mnt 40 maja elanike nimekiri on säilinud 1943. aasta veebruarist ning tollal oli hoones 16 korterit ja esimesel korrusel kolm äriruumi. Maja omanikest elas Asta Nüchtern korteris nr 9 ja Egon Adams, kes oli Saksamaalt tagasi pöördunud, korteris nr 15. 1980-ndetel aastatel elas majas aga nimekas maalikunstnik Enn Põldroos.

Nüüd on hoone kenasti renoveeritud, seal on 15 korterit ja kaks äripinda. Majas on säilinud palju algupärast, nende hulgas ka Eestis unikaalne Kone lift. Maja katusele on paigaldatud päikesepaneelid, tänu millele on kommunaalkulud tavapärasest hoopis soodsamad.

Maja projekteerinud Eugen Sacharias (eestistatult aastatel 1939-1940 Saarelinn) sündis 1906. aastal Berliinis, õppis Praha Tehnikaülikoolis ning oli 1930. aastatel üks edukamaid arhitekte Tallinnas, kavandades siia hulga väärikaid hooneid. Näiteks esinduslikud üürimajad Pärnu mnt 8 ja 23, Roosikrantsi 19, Aia 5, 5a, 5b ja Lembitu 3, aga ka hotelli Viljandi kesklinnas (1937-1939), Peeteli kiriku Tallinnas (1937-1938) ja kiriku Tudulinnas (1939). Tema projektide järgi ehitati Nõmmel rida esinduslikke funktsionalistlikke villasid.

Märtsis 1941 siirdus Eugen Sacharias Saksamaale ning sealt 1949. aastal Austraaliasse. Ta asutas Adelaides oma arhitektuuribüroo ning tegutses arhitektina, kavandades väikeelamute rajoone ja sakraalehitisi. 1990. aastatel tema kontakt Eestiga taastus. 1991. aastal tähistati Eesti Arhitektuurimuuseumis Sachariase loomingu näitusega tema 85. sünnipäeva. Eugen Sacharias suri Austraalias märtsis 2002.

Pärnu mnt 40

Artikli allikas on
Uus Maa
 Uus Maa

Jõhvi riigigümnaasiumi tulevane kodu saai nurgakivi

13.09.2014

Maru EhitusTulevasele Jõhvi riigigümnaasiumile asetasid täna nurgakivi haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimees Jaak Saarniit, Jõhvi vallavanem Aivar Surva ning AS Maru Ehitus juhatuse esimees Tõnu Kull. Koolimaja valmib 2015. aasta suvel ja riigigümnaasium alustab õppetööd uues koolihoones 1. septembril 2015.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul on Ida-Virumaa suure potentsiaaliga piirkond ja kvaliteetne gümnaasiumiharidus aitab kaasa piirkonna arengule. „Uue hoone nüüdisaegne keskkond annab hea stardipositsiooni, kuid sisuga peavad maja täitma motiveeritud õpetajad ja õpilased,” ütles minister Ossinovski.

Uus koolimaja kerkib praeguse Jõhvi Gümnaasiumi hoone kõrvale aadressil Hariduse 5b ja selle juures pööratakse erilist tähelepanu kaasaegsele õpikeskkonnale ning energiasäästlikkusele. Kahekorruselise koolihoone suurus on ligi 4000 ruutmeetrit ning praeguse Jõhvi Gümnaasiumi ruumidest jäävad ühiskasutusse spordisaal, köök ja raamatukogu fondihoidla. Kahte hoonet ühendab galerii.

Tulevane 540 õpilasega Jõhvi riigigümnaasium asutatakse Jõhvi Gümnaasiumi ja Jõhvi Vene Gümnaasiumi baasil, mis jätkavad 2015. aasta sügisest põhikoolidena. Uude gümnaasiumi on oodatud õpilased kogu Ida-Virumaalt, eeskätt Jõhvi vallast, Kohtla-Järve Ahtme linnaosast ning nende naaberomavalitsustest.

Riigigümnaasiumis omandab noor kvaliteetse keskhariduse, mis annab head eeldused edasisteks õpinguteks ja iseseisvas elus toimetulekuks – oluline on analüüsioskuse ja kriitilise mõtlemise areng. Riigigümnaasiumi õpilane on motiveeritud õppima õpetajad rakendavad õppetöö läbiviimisel kaasaegset tehnoloogiat ja mitmekesiseid õpetamisviise.

Alates jaanuarist 2014 on Jõhvi riigigümnaasiumi direktorina ametis Tarmo Valgepea. Direktori ülesanne on valmistada ette rajatava kooli käivitamine, sealhulgas koostada õppekava, valida koolipersonal, võtta vastu õpilased jms.

Jõhvi riigigümnaasiumi ehitus läheb maksma 3,9 miljonit eurot, ehitavad AS Maru Ehitus ja AS Ehitustrust, hoone projekteeris arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan, kogu ettevõtmist juhib ja koordineerib Riigi Kinnisvara AS. Ehitust rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.

KV.EE: Majade pakkumisi jääb vähemaks ja hinnad kerkivad

13.09.2014

Portaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti augustis Eestis müügiks kokku 5107 maja. Aastaga on majade müügipakkumine vähenenud 9%. Majade pakkumishinnad on samal ajal keskmiselt kerkinud 11% ehk tasemele 891 €/m².

Majade pakkumine on aastaga suurenenud ainult Ida-Virumaal, Saaremaal, Tartumaal ja Võrumaal. Muudes maakondades on majade pakkumine vähenenud. Majade müügipakkumiste üheks põhjuseks võib olla aktiveerunud nõudlus, mis paremad pakkumised üksteise järel turult ära nopib.

Vähenev pakkumine mõjutab otseselt hindu. Portaali KV.EE andmetel on majade müügipakkumiste keskmine hind kerkinud kõikides maakondades peale Jõgevamaa, Järvamaa ja Saaremaa.

Harjumaa kui suurima majade turupiirkonna keskmine ruutmeetri pakkumishind on portaali KV.EE andmetel aastaga kerkinud 1090 eurole. Aastaseks hinnatõusuks teeb see 10%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 08/2013 08/2014 Muutus, % 08/2013 08/2014 Muutus, %
Eesti 5 612 5 107 -9% 804 891 11%
Harjumaa 3 119 2 799 -10% 991 1 090 10%
Ida-Virumaa 190 220 16% 419 578 38%
Jõgevamaa 75 47 -37% 316 292 -7%
Järvamaa 114 88 -23% 336 328 -2%
Läänemaa 112 94 -16% 634 718 13%
L-Virumaa 166 147 -11% 462 519 12%
Pärnumaa 593 514 -13% 665 734 10%
Raplamaa 204 150 -26% 494 529 7%
Saaremaa 62 66 6% 817 816 0%
Tartumaa 542 655 21% 746 801 7%
Valgamaa 192 122 -36% 385 396 3%
Viljandimaa 194 152 -22% 471 537 14%
Võrumaa 49 53 8% 360 410 14%
 
Narva 52 63 21% 249 425 71%
Pärnu 303 274 -10% 807 909 13%
Tallinn 1 283 1 205 -6% 1 096 1 235 13%
Tartu 333 387 16% 793 888 12%

Majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Uus üürikoolitus toimub 16-09-2014

13.09.2014

Üürikoolitus: Tõnu Toompark ja Evi HIndpereKinnisvarakoolis toimub 16/09/2014 “Üürikoolitus“. Koolitust viivad läbi Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere ja Adaur Grupp OÜ kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Koolitus annab põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikest regulatsioonidest, tuuakse praktilisi näiteid üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis ning uuritakse üüriäri majandusliku tausta.

Üürikoolitus on suunatud eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes annavad eluruume üürile, kuid samuti maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada.

Oodatud on ka inimesed, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürileandmiseks. Kindlasti annab koolitus kasulikku infot ka eluruumide üürnikele.

Tõnu Toompark ja Evi Hindpere on mh käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autorid. Tule üürikoolitusele ja saad käsiraamatu soodsama hinnaga.

Üürikoolitus toimub teisipäeval 16/09/2014 kell 13:00-18:00 (6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarafirma: kurlinguvanemad ostavad lastele kortereid

12.09.2014

1Partner Kinnisvara1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on ühiskond küpseks saanud ning oma esimese laenu ära maksnud põlvkond ostab lastele kinnisvara.

Martin Vahteri kinnitusel tehakse iga aastaga järjest enam korteritehinguid, mille sissemaksu ja käenduse tagas lapsele vanem. “See on märk vanast ja küpsest ühiskonnast, et meil on põlvkond inimesi, kes on ise enda kodu kinni maksnud ja kel on piisavalt raha, et nüüd last elluastumisel aidata. Vahest nimetatakse neid kurlinguvanemateks, sest nad lihvivad teed oma laste ees siledamaks, ” ütles Vahter.

Martin Vahteri sõnul olid esimesed kinnisvaralaenud praegusest väiksemad ja lühemad, 15-20 aasta peale võetud ning see aeg on nüüd täis saanud.

“Tekkinud on ring rikkamaid inimesi, kes on elujõulised, ilma kohustusteta ja kelle lapsed on suured. See on sihtgrupp, keda rikkamates riikides kõik turundajad otsivad. Selliseid, peamiselt kuuekümnendatel sündinud inimesi näeb kinnisvarabüroos järjest tihedamini. See on arenenud ühiskonna märk, et rikkus akumuleerub kiht kihi peale,” ütles Vahter.

Kinnisvaraga tehakse Euroopas rohkem tehinguid

12.09.2014

DTZ KinnisvaraekspertTehinguaktiivsus Euroopa kinnisvaraturul kasvab, kuid seda pigem väiksematel turgudel

  • Käesoleva aasta teises kvartalis kasvas kinnisvarainvesteeringute maht 36,6 miljardi euroni, mis oli 24 % suurem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga
  • Kasvu taga oli eelkõige positiivne areng Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Itaalias, Iirimaal ja Hispaanias, Ühendkuningriigis investeeringud aastases lõikes ei kasvanud ning Saksamaal isegi vähenesid
  • Erinevalt viimase aja suundumustest olid aktiivsemad just Euroopa kohalikud investorid. Väljaspoolt Euroopat tulnud investeeringute maht moodustas 36 % kõigist investeeringutest, kusjuures keskenduti pigem perifeersetele turgudele
  • DTZ prognoosib turumahu jätkuvat kasvu ja seda eriti väiksematel turgudel, 2014. aasta kasvuks eelneva aastaga võrreldes prognoositakse 8 %

Investeeringute maht on taas kasvamas

Käesoleva aasta esimese poolaasta investeeringute maht on 72 miljardit eurot, mis ajaloolises võrdluses ületab näiteks 2005. aasta mahtu, kuid jääb kaugele maha buumiaastate näitajatest. Turu taastumisest on põhjust rääkida eelkõige Prantsusmaal (71 %-line kasv kvartaalsete näitajate põhjal) ja Beneluxi maades (61 %-line kasv kvartaalsete näitajate põhjal).

Taas kord oli hulganisti tehinguid, mis ületasid poole miljardi euro piiri. Seesuguste megatehingute poolest paistsid silma Prantsusmaa ja Ühendkuningriik, kuid sinna kategooriasse küündis ka Hispaania, kus müüdi Klepierre-Carrefour kaubanduskeskuste kett. Euroopa kinnisvarainvesteeringu keskmine suurus jääb siiski oluliselt tagasihoidlikuma 36 miljardi euro tasemele.

Käesoleva aasta teine kvartal näitas Euroopa mastaabis esimeses kvartalis alanud positiivse trendi jätkumist. Taastumine jätkub ja nii kohalike kui väljastpoolt Euroopat tulevate investorite huvi on pigem kasvamas. Seda tõendab asjaolu, et investorid on tegutsemas mõnevõrra laiemas tootluste spektris, kuni veel mõni aeg tagasi tekitas huvi ainult madalaima riskitasemega kinnisvara.

Käesoleva aasta teiseks poolaastaks prognoositakse kinnisvaraturu jätkuvat kasvu, kusjuures Euroopa mastaabis kasvab investeeringute maht 8 % ja küündib 155 miljardi euroni.

Väljaspoolt Euroopat tulevad investeeringud

Väljastpoolt Euroopat tulevatest investeeringutest domineerivad investeeringud Põhja- Ameerikast ja nö globaalsed investorid, kusjuures Aasia investorite osakaal pigem vähenes. Samas Lähis-Idast tulevate investeeringute maht kasvas.

Populaarseim riik väljaspoolt Euroopat tulevate investeeringute osas on jätkuvalt Ühendkuningriik, samuti ka Saksamaa ja Prantsusmaa. Mõnevõrra huvi pakuvad ka Hispaania ja Itaalis, kuid sellega seesuguste investorite huvi ka piirdub ning väiksemad turud on eelkõige Euroopa investorite pärusmaa.

Populaarseim on kontor

Sektoritest moodustas suurima osa kontor, mis moodustas 43 % kinnisvarainvesteeringutest, samas enim kasvas võrreldes käesoleva aasta esimese kvartaliga kaubandussektor.

Suurima osa sellest moodustasid kaubanduskeskuste tehingud, mis toimusid peamiselt Ühendkuningriikides, Prantsusmaal ja Hispaanias. Enim tööstus- ja laopindade investeeringuid tehti Ühendkuningriikides ja Soomes.

Olukorrast Balti riikides

Kahjuks pole sarnaselt paljude teiste Euroopa väiksemate riikidega põhjust midagi positiivset öelda kolme Balti riigi kohta. Investeeringute maht jääb mullusele selgelt alla. Ukraina kriisi otsest mõju on suhteliselt keerukas välja tuua, kuigi kaudsemad seoseid on suhteliselt suure tõenäosusega olemas.

Lääne ja põhja poolt tulevad investorid on asendunud suuresti kodumaiste ja Venemaalt tulevate investoritega. Väiksem huvi seniste investorite poolt võib olla seotud lisaks uudistele Ukrainast ka Põhjamaade suhteliselt kesiste majandustulemustega.

Venemaalt tulevate investeeringute kasv on ilmselt seotud aga eelkõige turvalisema investeerimiskeskkonna otsingutega, sest loomulikult jagub neid investeeringuid ka paljudesse teistesse Euroopa riikidesse. Balti riikide prognoos käesolevaks aastaks on 0,5 miljardi euro suurusjärgus, kusjuures esimese poolaasta tulemus moodustab sellest selgelt alla poole, mis omakorda tähendab seda, et tegelikkus võib osutuda mõnevõrra tagasihoidlikumaks.

DTZ Kinnisvara
Artikli allikas on DTZ Kinnisvara

Domus Kinnisvara alustas Toonekure tee 3 ridaelamu uute korterite müüki

12.09.2014

Domus Kinnisvara alustas Tartu külje all Luunja vallas Põvvatu külas, lähiaadressiga Toonekure tee 3 peagi valmiva ridaelamu müüki. Ridaelamus on kokku 4 avarat ja valgusküllast kahte korrust läbiva planeeringuga 4-toalist korterit.

Ridaelamu arhitektuur on kaasaegne – avatud planeering, suured klaaspinnad, ruumikad terrassid ja rõdud ning ehituskvaliteet kaasaegseid parimaid ehitusstandardeid järgiv. Toonekure tee 3 ridaelamu arendaja OÜ Jõgeva EKV juhatuse liige Tiit Saarva kommenteerib „Eesmärgiks oli luua ümbritseva loodusega sobiv valgusküllaste korterite ja madalate küttekuludega elamu. Ridaelamu ehitajaks on enam kui 20-aastase töökogemusega OÜ Jõgeva Ehitus, kelle ehitatud on ka rida- ja korterelamu Vao 1 Raadi linnaosas“. Hoone on projekteeritud AS RTG Projektbüroo poolt.

Korteri ruumikale elutoale lisavad avarust maast laeni kõrguvad aknad ja klaasuks pääsuga terrassile. „Selline lahendus võimaldab välisruumi kauni loodusvaate visuaalselt liita siseruumiga, mis suurendab tajutavat avarustunnet veelgi.“ kommenteerib korterite müügiga tegelev Domus Kinnisvara maakler Terje Oden.

Toonekure tee 3 korterite avarasse elutuppa on soovi korral võimalik paigaldada kamin ning esikus on ruumi garderoobi ja panipaiga tarbeks. Abiruumi sissepääs, kus asuvad ka kütte- ja ventilatsiooniseadmed, asub väljas, peasissekäigu kõrval. Madalad küttekulud on tagatud otsmistes korterites maaküttega ja keskmistes õhk-vesi küttega.

Otsmiste maaküttega korterite hind on 147 700 €, mis sisaldab sauna, ning keskmiste õhk-vesi küttega korterite hind on 139 900 €, kus sauna asemel on abiruum, kuid mille saab soovi korral välja ehitada saunaks. Iga korteri hinna sees on aiaga piiratud kinnistu hoovis paiknevad 2 parkimiskohta.

„Toonekure arenduse puhul on tegemist linna vahetusse lähedusse rajatava maakohale iseloomuliku arenduspiirkonnaga, kuhu rajatakse 4 kahekordset 4 korteriga ridaelamut ning 8 eramaja“ lisas projekti müügiga tegelev Domus Kinnisvara maakler Kadri Lest.

Toonekure tee 3

Euromoney tunnustuas DTZi prestiižse auhinnaga

12.09.2014

DTZ KinnisvaraekspertIgal aastal autasustab maailma juhtiv finantsajakiri Euromoney oma ala parimaid ettevõtteid. Meil on hea meel teatada, et juba kolmandat aastat järjest pälvis DTZ väga kõrge hinnangu.

2014. aastal tunnustati DTZ esikoha vääriliseks kahes kategoorias:

  • Parim kinnisvara nõustamise ettevõte Põhjamaades ja Balti regioonis
  • Parim kinnisvara hindamise ettevõte Põhjamaades ja Balti regioonis

Aastast 1969 ilmuv ajakiri Euromoney annab oma klientidele ajakohast informatsiooni peamiste arengute kohta erinevates majandussektorites. Spetsialistidest ajakirjanikud toovad klientideni informatsiooni kohalikest turgudest, kapitaliturgudest, investeeringutest, välisturgude finantsseisudest ja varadest.

Alates 1992. aastast antakse välja auhindu, tunnustamaks oma ala parimaid. Auhindade üle ei otsusta komitee, parim selgub arvamusliidrite, klientide ja potentsiaalsete klientide küsitlustest.

Paljud koostööpartnerid ja kliendid on öelnud, et meil on tugevaim meeskond Põhjamaades ja Balti riikides. Oleme väga õnnelikud, et saime sellele ka ametlikku kinnituse. Usume, et auhinnad on märk sellest, et oleme usaldusväärsed ning suutnud pakkuda klientidele kvaliteetset ja professionaalset teenust. Nimetatud auhind motiveerib meid tegema veelgi paremat tööd.

DNB: Läti ja Leedu majandus kasvab Eestist kiiremini

11.09.2014

DNB PankDNB Pank prognoosib Eesti käesoleva aasta majanduskasvuks tagasihoidliku 0,7%, Lätile ja Leedule aga vastavalt 2,7 ja 2,6 protsenti. Allajäämine lõunanaabritele on tõenäoline ka järgmisel aastal, kui Eesti majanduskasvuks hinnatakse 2,5, lätlastel ja leedulastel 3 protsenti, selgub DNB avaldatud majanduse väljavaatest.

Eesti kehvemate väljavaadete põhjuseks on väga nõrk esimene kvartal ning tähtsate kaubanduspartnerite Soome ja Venemaa nõrgad majandustulemused. „Eesolevate aastate Läti ja Leedu kiirem kasv on põhjustatud ka nende madalamast stardipunktist,“ kommenteerib DNB Panga tegevjuht Atle Knai.

Pudelikaelaks kogu Baltikumi majanduskasvus on Atle Knai sõnul lõhe tööjõu oskuste ja turul nõutava vahel, madal sündimus ja kõrge emigratsioon. „Balti riikide väljakutseks on oma inimkapitali arendada, kuid sellest seejuures ka kümne küünega kinni hoida,“ märgib Knai. Olukord tööjõuturul on panga hinnangul siiski paranemas, kuna märgata on välismaalt naasvate töötajate arvu kasvu ja ka emigratsiooni vähenemist.

Samas kasvavad lõunanaabritest kiiremini eestlaste palgad. 2013. aastal oli Eesti keskmise brutopalga kasvuks 7,6%, Läti ja Leedu näitaja küündis ligi 5 protsendini. „Palga-, eriti miinimumpalga tõus on Baltikumis tööhõive kasvu aeglustanud ning see tendents on jätkunud ka käesoleval aastal,“ ütleb Atle Knai.

Kui varem toetus Eesti majanduskasv pigem ekspordile, siis nüüd veab suurenenud palkade tõttu kasvu sisenõudlus. Kuigi eksport Euroopasse on järk-järgult taas tõusnud, on sellele tugevaks vastukaaluks Venemaa-suunalise kaubavahetuse kokkukuivamine. „Baltimaad on aga varemgi kiiret kohanemisvõimet demonstreerinud ning vaatamata keerukale poliitilisele olukorrale jäävad nad arvatavasti ka tulevikus Euroopa kiiremini kasvavateks majandusteks,“ sõnab Atle Knai.

DNB on üks Põhjamaade suuremaid finantsgruppe ja Norra turuliider, pakkudes suurt valikut finantstooteid nii era- kui ka ärikliendile. DNB tegutseb 19 riigis üle maailma ning grupi varade maht 2014. aasta teise kvartali lõpus oli 2710 miljardit Norra krooni. Eestis hoiab DNB ettevõtete laenuportfelli mahult turul neljandal positsioonil. DNB on hetkel maailmas üks paremini kapitaliseeritud pankasid, mille aktsiad on noteeritud Oslo börsil ja 34% aktsiatest kuulub Norra riigile.

Kinnisvaraseminar “Mis saab edasi?”

11.09.2014

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL)Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Swedbank kutsuvad Sind 8. oktoobril Meriton Grand Conference & SPA Hotelli konverentsikeskuses toimuvale kinnisvarateemalisele seminarile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”.

  • Kuidas maailmas toimuv Eesti kinnisvaraturgu mõjutab?
    Marko Mihkelson, Riigikogu väliskomisjoni esimees
    Diskussioonipaneelis: Tarmo Kase, Mika Sucksdorff, Andres Tukk
  • Maailma rahandus
    Kristjan Lepik, Arengufondi majandusekspert
    Diskussioonipaneelis: Sven Sester, Erkki Raasuke, Priit Perens
  • Eesti majanduse väljavaated
    Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
  • Trendiliikumised kinnisvaras
    Linnar Priimägi, Tallinna Ülikooli imagoloogia dotsent
  • Energiasääst – madalenergiamaja tasuvuse küsitavusest
    Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige
    Diskussioonipaneelis: prof. Jarek Kurnitski, Toomas Alle, Tarmo Tamm, Ardi Roosimaa
  • Elamispindade tehingute arv: languse mõju ulatus ja tagajärjed
    Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige
    Diskussioonipaneelis: Peep Sooman, Mart Saa, Ero Viik
  • Kinnisvaraturundus – kus ikkagi king pigistab? Kinnisvarakuulutuste head ja vead
    Rain Uusen, Postimehe kinnisvara ja ehituse teemalehe toimetaja

Seminaril kuulutatakse välja EKFLi poolt korraldatava kinnisvarateemaliste üliõpilastööde konkurssi “Säravaim/Tõusev kinnisvaratäht” laureaat.

Huvilistel on võimalik end registreerida hiljemalt 6. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressilekfl@ekfl.ee, telefonil 6 411 516.

Seminari kava ja täpsema info leiate SIIT.

Lillepaviljon on müügis 1,1 miljoni euroga

11.09.2014

Metro Capital ManagementMetro Capital on otsustanud leida Pirita tee ääres paiknevale Lillepaviljonile uue omaniku, keda kõrge kultuuriväärtusega hoone inspireeriks leidma sellele uut otstarvet. Lillepaviljoni sobib suurepäraselt tipprestoraniks, spordiklubiks kui ka esindushooneks.

Lillepaviljon on tallinlastele ja kogu Eesti rahvale aastakümneid tuntud ehitis, kus toimuvad pidulikud vastuvõtud väljavalituile, aeg-ajalt ka televisiooniülekanded. Paviljoni iseloomustab suurepärane asukoht, lummav merevaade ja avar roheline aed.

„Sellist pakkumist kohtab vaid kord 10 aasta jooksul,“ märkis Ain Kivisaar, Metro Capitali juhatuse liige.

Lillepaviljoni majas on pinda ca 900m2 ning selle juurde kuulub ligi 7000 m2 suurune krunt koos dendropargi ning muruplatsidega. Lillepaviljoni maksumus on 1,1 miljonit eurot.

„Pirita ümbruskond muutub üha enam populaarsemaks. Lillepaviljoni kõrval asub selle aasta lõpuks valmiv luksuslik korterelamu – Meerhof. Lillepaviljoni uutel omanikel on võimalus piirkonna arengupotentsiaali edukalt ära kasutada,“ tõi välja Metro Capitali turundusjuht Kärtu Vaikmaa.

Kadriorus valmib talveks uus ärikvartal

11.09.2014

1Partner KinnisvaraKadriorgu Narva maantee ja mere vahele valmiva ärikvartali neljast hoonest kolm on juba püsti ja kogu ehitus valmib 2015. aasta veebruaris.

1Partner Kinnisvara konsultandi Ainar Haavistu sõnul on ehitus graafikus ning ajaloolise Kuku raadio hoone krundile kerkiv ärikvartal saab olema esimene omalaadne Kadriorus,” ütles Haavistu.

“Projekt on kesklinna kontorihoonetest rohelisem ja inimsõbralikum. Hooned asuvad mere lähedal, nende vahele kujundatakse roheala ning erinevalt tavalisest kontorimajast saab Kadrioru Ärikeskuse bürooruumides aknaid avada,” ütles Haavistu.

Ainar Haavistu kinnitusel on kaks hoonet neljast juba broneeritud transiidi ja logistikaga tegelevate ettevõtete poolt. “Viimsisse ja Piritale on palju inimesi juurde kolinud, kuid ühtegi kontorihoonet sinnapoole ehitatud pole. Piirkond muutub strateegiliselt eriti oluliseks, kui Põhjaväil reaalsuseks saab.”

Kadrioru Ärikeskusesse tuleb lisaks büroodele kauplused ning restoran.

Narva maantee 63 aadressil asuv Kadrioru Ärikeskus on üks suuremaid tänavusi arendusi. Projekt hõlmab nelja 1600-ruutmeetrise neljakorruselise hoone ehitust. Hoones leiab koha ligi 600 töötajat. Ärikeskuse arendab Pirita Tee Development OÜ.

Arco Vara: Koduostja on targem kui eales varem

11.09.2014

Kodu ostvad inimesed on varasemast märksa teadlikumad ega lähtu enam sellistest üksikutest argumentidest nagu hind, asukoht või kinnisvaraobjekti välimus.

Ajakirjanduses kajastatud prob­leemsed juhtumid on teinud ost­jad tunduvalt ettevaatlikumaks riskide võtmisel ja müüja usalda­misel. Uuritakse põhjalikult nii ehituslikke küsimusi, tulevikukulusid kui ka küttelahenduste ja ventilatsiooni detaile, samuti soovitakse saada garantiid, et uus kodu valmiks kindlasti lubatud kuupäevaks.

Hoone materjal ja ehitaja

Hoone juures eelistavad ostjad looduslikke konstruktsioone, näiteks puitu Majaosade tootmi­ne tehases sisendab kindlust, et ehituskvaliteet on tagatud Aren­daja ja ehitaja tausta uuritakse tähelepanelikumalt ja põhjali­kumalt kui varem ning sellega kaasneb palju küsimusi ehituspädevuse ja referentside kohta.

Energiatõhusus

Ostjad teavad, et korterite ja ma­jade müümiseks ei piisa enam vaid energiamärgise väljahõika­misest. Uuritakse detailselt, kui­das lubatud energiatõhusus on saavutatud ja kas müüja suudab ära põhjendada, miks selline la­hendus on kõige optimaalsem.

Praktika näitab, et ostjad eelistavad kombineeritud küttelahendust, kus omavahel on seotud sellised energiaallikad nagu päike, õhk, gaas ja maasoojus.

Laialdaselt on levinud tead­likkus ruumide ventileerimise vajadusest. Oma odavuse tõttu palju kasutatud fresh-augud va­javad seintes pidevat tähelepanu, et nende kaudu tuleks tubadesse nõuetekohane värske õhk Tihti tähendab see väljatõmbe sisselü­litamist või talviti aukudest liigse külma sisselaskmist. Tänapäe­vane soojatagastusega sundventilatsioon täidab samal ajal nii värske õhu kui ka energiatõhususe nõuded.

Kortermajades saadakse sageli suuri kommunaalarveid, kus lõviosa moodustavad küte, remondifond ja ühistu majan­damiskulud.

Halduskulude suurus

Külmal ajal võivad vanade või läbimõtlemata soojustus- ja küttelahendusega majade küt­tearved küündida sama kõrge­le kui kinnisvara soetamiseks võetud pikaajalise pangalaenu igakuised maksed. Sellest on saanud mõjuv argument, miks osta kallim, kuid uuem ja hea lahendusega kodu.

Sarnaselt uue auto ostuga ei kaasne uue kodu soetamisega remondikulusid Selle kindlustami­seks kontrollitakse müüja taus­ta ja võimekust garantiiperioodi
jooksul parandustöid teha. Oma maja või majaosa puhul pole va­ja tegeleda ka ühistu haldami­se ja sellest tulenevate kuludega.

Sissekolimisvalmidus

Elamispinna vahetamisel ja uue kodu ostmisel pangalaenuga tu­leb ostjal ajastada oma eelkokkuleppeid, eelmise kodu müüki, ta­gatisvara hindamist ja muid toi­minguid müüja väljalubatud tehingukuupäevaga. Seetõttu on oluline, et algselt kokku lepitud kuupäevad peaks paika ning uus kodu lubatud ajaks tõepoo­lest valmis saaks.

Kogenumad ostjad on sage­li juba omal nahal tunda saanud, et pärast uue kodu üleandmist-vastuvõtmist on keeruline saa­da müüjat taristu ja haljastusega seotud töid lõpetama. Sellest tule­nevalt eelistavad nad kinnisvara, kus teed ja platsid on juba asfalt-või kivikatte all, üldvalgustus toi­mib ja haljastustööd tehtud.

Tarbija käitumine annab selged juhised kinnisvaramüüjatele ja -arendajatele. Selle tulemu­sena on kinnisvaraarendajatel praegu järjest vähem võimalusi pakkuda läbimõtlemata lahen­dust või buumiajal levinud oda­vat ehitust.

Et müügiprotsess püsiks graa­fikus ja maakler saaks ostja küsi­mustele kohe vastata, peab kinnisvaraarendaja pikalt ja põhjalikult ette mõtlema, mida ja kuidas teha. Kui ostja valikute rohkusest segadusse satub, saab ta maak­lerilt parima lahenduse väljasõe-lumiseks alati nõu ja abi küsida.

Targa ostja põhiküsimused

  • Kuidas on hoone ehitatud?
  • Missugune on hoone soojustus, küttelahendus ja ventilatsioon?
  • Kui suured on halduskulud tulevikus?
  • Millal saab sisse kolida?
  • Millal koduümbrus lõplikult valmis saab?

Nõudliku ostja kodu maksab kuni 3000 eurot ruutmeeter

Tartus Ülenurme vallas Soinaste külas väga kiiresti arenevas elamupiirkonnas on kerkimas just praegusele nõudlikule tarbijale mõeldud paarismajad. Tooma 1 ja 3 puitkarkassmajad toodetakse kuivades tingimustes tehases. Kogenud arendaja pakub läbi­mõeldud planeeringuga ja mood­sate tehniliste lahendustega täis-valmiskodu.

Turu nõudluse koha­selt on kaasatud eksperdid ehk soojusarvutuste tegijad nii pla­neerimisprotsessi kui ka ehituse kvaliteedikontrolli. Tulemuseks on gaasikütte ja päikesepaneelide koostöös soojendatud maja ning tänapäevane soojatagastusega ventilatsioonisüsteem, mis annab soovitud õhu liikumise ja täienda­va energiasäästu.

Maja välispiirded on projekteeri­tud ja ehitatud kõikide osade soojapidavust arvestades. Majani viib alfaltkattega tee ning elamu ees on kiviparketist parkla. Hoone asub terviklikult välja arendatud elamupiirkonnas, mis tagab tur­valisuse ja peresõbralikkuse. Samaväärsed nõudlikule ostjale so­bivad uued ridaelamud on Tartus Ülenurme vallas Linnu tee 30 ja 32.

Tallinnas võib võrreldavana välja tuua ridaelamud, mis asuvad kesklinna servas Magasini 29. Nõudliku ostja ridaelamus või paarismajas asuva kodu hind on Tallinnas ligikaudu 1500-3000 eurot ruutmeetri kohta, Tartus jääb 1000-1500 euro kanti ruut­meetri eest.

Artikli allikas on
Arco Vara		 Arco Vara

Uus Maa turuülevaade 08-2014

11.09.2014

Eesti

Eesti kinnisvaraturule on jõudnud hoogne arutelu. Küsimusi on palju, kuid vastuseid veel vähe. Selle tulemuseks on olukord, kus reaalne tehinguturg muutub stabiilsemaks ja tõmbab hoogu maha, kuid pakkumine ja ootus on inertsist veel väga optimistlik.

Nii nägime augustis rekordilist uute korterite müükipaiskamist ning ka järelturukorterite pakkumishinna kasvu. Samas näitab statistika aga üha enam, et kaubaks läheb vaid see kinnisvara, mille hinna põhjendatust ostja tõesti tajub. Läheneva kütteperioodi valguses tasub müüjatel oma hinnaootusi üle vaadata, sest näiteks suurte korterite puhul hakkab igakuiseid kommunaalarveid kasvatama soojusenergia suurem tarbimine. Kõrvalkulude suurus on nii müügi- kui ka üüriturul väga tähtis argument.

Augustit iseloomustas harjumuspäraselt ka aktiivne üüriturg, mille tulemusena kerkib keskmine hinnatase. Käesoleval aastal aga ei langenud pakkumiste hulk, vaid neid tuli nii juulis kui augustis hoopis juurde. Selle põhjuseks on väikeinvestorid, kes on nii uutes kui vanades kortermajades hoogsalt raha paigutanud ja oma kinnisvara üüriturule paisanud. Iga-aastane kõrghooaeg saab septembri teises pooles läbi ning siis on oodata taas pakkumishindade alanemist.

Maa-ameti andmetel toimus kogu Eestis augustikuu jooksul 3284 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juulist 10% ja möödunud aasta augustist 4,8% madalam tulemus. Kinnisvaraturu rahaline maht oli 173,57 miljonit eurot, mis viimase 12 kuu lõikes on keskmine tulemus.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Tallinna kinnisvaraturg saavutas augustis aasta nõrgima tulemuse. Maa-ameti andmetel toimus 805 ostu-müügitehingut, mis on juulist 11% ja möödunud aasta augustist 10,8% madalam näitaja.

Allikas: Maa-amet

Niisamuti tegi madala tulemuse ka korteriturg, kus müüdud objektide hulgas tuli 551 (juulis 598). Hinnatase kerkis kuuga aga 3,7% ning ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1395 eurot. Astaga tõusid hinnad 21,6%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

  • Haabersti: 1154 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -9,3% ja aastaga -2,6%.
  • Kadriorg: 2279 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +17,8%* ja aastaga +18%*.
  • Kalamaja: 1751 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +16,1% ja aastaga +11%.
  • Kesklinn: 1928 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -2,1% ja aastaga +10,7%.
  • Kristiine: 1515 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -4,3% ja aastaga +32,5%*.
  • Lasnamäe: 1116 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -2,1% ja aastaga +10,3%.
  • Mustamäe: 1316 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +4,3% ja aastaga +24,2%*.
  • Nõmme: 1156 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -8,9% ja aastaga +3,1%.
  • Pirita: 1527 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -8,1% ja aastaga +10,7%.
  • Põhja-Tallinn: 1476 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +27,9%** ja aastaga +33,1%**.
  • Vanalinn: 2679 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +1% ja aastaga -16,2%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

** Põhja-Tallinna hinnakasvu põhjustas tavapärasest suurem uute korterite müügiarv.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 38 (juulis 31) ning hoonestamata elamumaakrunte 13 (juulis 16).

Allikas: Maa-amet

Tartu

Tehinguaktiivsus langes ka Tartus, kus maa-ameti andmetel toimus augustis 155 kinnisvara ostu-müügitehingut. Võrreldes juuliga leidis linnas 12,4% ja mulluse augustiga 28,2% vähem tehinguid. Viimase näitaja ajas suureks aga asjaolu, et möödunud aasta keskpaik oli Tartus väga aktiivne uusarendusteturul ning ostu-müügilepinguid sõlmiti korraga keskmisest enam.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 121 (juulis 140), mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1089 eurot. Võrreldes augustiga langes hinnatase 6,8% samas kui aastaga kerkis see 11,3%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 15 (juulis 9) ja hoonestamata elamumaakrunte 3 (juulis 2).

Ida-Virumaa

Üldise langusega läks kaasa ka Ida-Virumaa kinnisvaraturg, mis on üle aastate üsna erandlik olukord, sest muidu on august alati silma paistnud aasta keskmisest oluliselt suurema tehingute arvuga. Maa-ameti andmetel toimus maakonnas 296 ostu-müügitehingut, mis on juulist 9,8% vähem. Võrreldes 2013. aasta augustiga langes tehingute hulk aga 19,3%.

Allikas: Maa-amet

Korteriturg jätkas endiselt tavapärase mustriga ning suuremates linnades tehingute hulk ja hinnatase nii kasvas kui ka kahanes. Näiteks Narvas müüdi 56 korterit (juulis 49), mille ruutmeetri keskmine mediaanhind langes kuuga 4,6% 445 eurole.

Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järvel müüdi 54 korterit (juulis 67) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks oli 88 eurot. Kuuga tõusis hinnatase 37,1 %, mis on sealse kinnisvaraturu eripärade tõttu täiesti tavapärane number ning suuremat hinnatõusutrendi see kindlasti ei näita.

Allikas: Maa-amet

Maakonnakeskuses Jõhvis müüdi 18 korterit (juulis 23), mille ruutmeetri keskmine mediaanhind langes kuuga 34,9% 203 eurole. Lisaks müüdi 2 eramut (juulis 6).

Pärnu

Maa-ameti andmetel toimus augustis Pärnu linnas 82 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on keskmisest pigem veidi madalam tulemus. Juulis oli antud näitaja 95 ja möödunud aasta augustis 96.

Allikas: Maa-amet

Müüdi 63 korterit (juulis 65), mille ruutmeetri keskmine mediaanhind oli 755 eurot. Juuliga võrreldes kerkis hinnatase 5% samas kui aastaga kahanes see 7%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 4 (juulis 7) ja elamukrunte 6 (juulis 2).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg augustis mõnevõrra elavnes ning maa-ameti andmeil toimus 35 ostu-müügitehingut. Juulis leidis aset 33 ja mullu augustis 32 tehingut.

Allikas: Maa-amet

Kasv tuli korteriturult, sest võrreldes juuliga kasvas tehingute hulk nendegagi kahe võrra 27-le. Ruutmeetri keskmine mediaanhind aga langes 3,3% 512 eurole. Aastaga kasvas hinnatase aga 9,2%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 4 (juulis 2).

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg langes viimase 12 kuu madalaimale tasemele. Tõsi, samal tasemel on turg olnud nimetatud aja jooksul veel kahel korral. Maa-ameti andmeil toimus 24 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juulist 11 tehingut võrra vähem, kuid samal tasemel möödunud aasta augustiga.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 16 (juulis 20) ning nende keskmiseks ruutmeetrihinnaks kujunes 509 eurot. Võrreldes juuliga langes hinnatase 13,4% samas kui aastaga kasvas see 43,8%. Ääremärkusena olgu lisatud, et 2013. aasta augustis oli keskmine hind oluliselt madalam, sest kaubaks läks märkimisväärne hulk tavapärasest odavamaid kortereid.

Müüdi ka 5 eramut (juulis 6).

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Sarnaselt paljude teiste Eesti linnadega langes augustis ka Kuressaare kinnisvaraturg. Maa-ameti andmetel toimus 13 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on viimase 12 kuu madalaim tulemus. Juulis sõlmiti 19 ja mullu augustis 14 ostu-müügilepingut.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 8 (juulis 16), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 686 eurot. Kui kuuga kerkis antud näitaja 4,3%, siis aastaga 9,4%.

Eramuid kaubaks ei läinud, küll aga müüdi 3 elamumaakrunti.

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Kui kogu Eestis ja enamikes suuremates linnades kinnisvaraturg augustis langes, siis Haapsalus läks hoopis vastupidi – 25 tehinguga sündis viimase 12 kuu teine tulemus. Maa-ameti andmetel toimus juulis aga 17 ja möödunud aasta augustis 24 tehingut.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 16 (juulis 9), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 504 eurot. Kui kuuga kerkis hinnatase 19,5%, siis aastaga 6,1%. Augusti hinnatase oli viimase 12 arvestuses rekordiline, mille põhjustas keskmisest kallimate uute korterite müük.

Müüdi ka 3 eramut (juulis 5).

Allikas: Maa-amet

Artikli allikas on
Uus Maa
 Uus Maa
1 2 3 … 1,199 1,200 1,201 … 1,578 1,579 1,580