Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvara müügikoolitus toimub 19-02-2015

01.02.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 19/02/2015 “Kinnisvara müügikoolitus“. Koolitust viivad läbi psühholoog Anneli Salk ja 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Tõniste.

Koolitus keskendub praktilistele nippidele ja nõuannetele, kuidas paremini ja rohkem kinnisvara müüa nii, et ka kliendid rahul on.

Kinnisvarakoolitus on suunatud kõikidele, kes puuduvad kokku kinnisvara müümisega: kinnisvaramaaklerid, kinnisvaraarendajad, kinnisvaraspetsialistid, üürileandjad ja investorid, samuti inimesed, kes soovivad hakata müüma endale kuuluvat kinnisvara.

Koolitus annab Sulle teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest ning praktilised teadmised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia.

“Kinnisvara müügikoolitus” toimub neljapäeval 19/02/2015 kell 09:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolitaja ja analüütik
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

KV.EE: Harju maakonna majade hinnad tüürivad tõususuunas

31.01.2015 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti detsembris 2014 Harju maakonnas müügiks 2543 maja. Aastataguse ajaga võrreldes on majade pakkumiste hulk vähenenud 2%, kuid nende keskmine pakkumishind kasvanud 10% võrra.

Harjumaa majade turu suurimas piirkonnas ehk Tallinna linnas on majade müügipakkumiste arv aastaga vähenenud 9%. Tallinnas pakuti 2014. aasta detsembris müügiks 1077 maja. Samas kerkisid Tallinna majade müügipakkumiste keskmised hinnad 11%.

Majade hinnad on tõusnud pea kõikides Harjumaa valdades. Hinnad on allapoole tulnud ainult Kiili vallas ja Saue linnas. Kiilis vähenes majade pakkumishind portaali KV.EE andmetel aastaga 13% ja Saue linnas 5%.

Harjumaa majade müügipakkumiste keskmine aastane hinnatõus 10% jäi pisut alla kogu Eesti keskmisele hinnakasvule, mis portaali KV.EE andmetel oli 11%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	12/2013	12/2014	Muutus, %	12/2013	12/2014	Muutus, %
Harku vald	279	306	10%	872	1 040	19%
Jõelähtme vald	47	62	32%	947	971	3%
Keila linn	38	57	50%	799	961	20%
Keila vald	108	106	-2%	723	815	13%
Kernu vald	103	75	-27%	412	453	10%
Kiili vald	26	27	4%	880	767	-13%
Loksa		19	NA		619	NA
Maardu linn	147	126	-14%	968	1 050	8%
Paldiski	18	26	44%	335	406	21%
Raasiku vald	20		NA	972		NA
Rae vald	133	150	13%	1 222	1 392	14%
Saku vald	103	85	-17%	726	763	5%
Saue linn	60	32	-47%	1 008	960	-5%
Saue vald	28	45	61%	1 109	1 214	9%
Tallinn	1 190	1 077	-9%	1 175	1 299	11%
Viimsi	306	350	14%	1 195	1 256	5%

Eesti	4 832	4 836	0%	839	928	11%
Harjumaa	2 606	2 543	-2%	1 045	1 151	10%
Narva	51	62	22%	403	458	14%
Pärnu	333	296	-11%	842	942	12%
Tartu	254	414	63%	764	905	18%

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kas korteriühistu võib teha väljamakseid liikmetele?

31.01.2015 Kaupo Kask

Tulenevalt korteriühistuseaduse § 2 lõikest 1 on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. See hõlmab endas näiteks nii ühiskasutuses olevate ruumide kütmise korraldamist, kui ka maja katuse korrashoidu.

Lisaks eeltoodule on korteriühistul liikmete nõusoleku korral võimalik välja üürida liikmete kaasomandisse kuuluvat vara ja seda ka üldkoosoleku nõusolekul müüa. Mida teha aga tehingutest saadud vahenditega, sellest ka kohe täpsemalt räägingi.

Korteriühistu valitseb vara, mis kuulub korteriühistu liikmete kaasomandisse. Sellest lähtuvalt võib esmapilgul tunduda, et ka sellise kaasomandisse kuuluva vara müümisest või välja üürimisest saadud vahendid peaks jaotama kaasomanike vahel. Nimelt näeb asjaõigusseadus ette kaasomandist saadud tulu jaotamise kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele.

Antud juhul sellist käsitlust õigeks pidada ei saa, sest korteriühistu loomisel on korteriomanikud loobunud teatud õigustest, millega on jäetud ehitise ja maatüki mõtteliste osade valitsemine korteriühistule.

Mittetulundusühigute seaduse § 1 lg 2 kohaselt võib mittetulundusühingu tulu kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. Järelikult, kui ehitise või maatüki mõtteliste osade valitsemisel on tekkinud korteriühistule tulu, siis ei ole korteriühistu liikmetel õigus seda rahaliselt välja nõuda.

Saadud raha on siiski võimalik kasutada korteriühistu eesmärkide täitmiseks nagu näiteks maja katuse parandamiseks või maja soojustamiseks. Maja parendamise läbi tekib kasu kõigile ühistu liikmetele ja selle läbi võib suureneda ka korteriomandite väärtus. Raha kasutamise otstarbe ei otsusta mitte korteriühistu juhatus vaid üldkoosolek. Selle läbi on tagatud ka korteriühistu raha kasutamine ühistu liikmetele kõige sobivamal viisil.

Eeltoodust lähtuvalt ei ole korteriühistul õigus teha väljamakseid ühistu liikmetele, kuid saadud raha on korteriühistu üldkoosoleku otsusega võimalik siiski kasutada kõikide kaasomanike huvides.

Kaupo Kask
Biin & Biin Advokaadibüroo advokaat

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Jaemüügi stabiilne kasv jätkus ka aasta viimasel kuul

31.01.2015 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta detsembris 2013. aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 6%, teatab Statistikaamet. Alates augustist on jaemüügi kasv võrreldes varasema aasta sama kuuga püsinud stabiilselt 5–6% piires.

2014. aasta detsembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 463,9 miljonit eurot, seega jäi detsembris kauplustesse 353 eurot elaniku kohta.

Tööstuskaupade kaupluste jaemüük suurenes 2013. aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 7%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) ning kasutatud kaupade kaupluses ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) oli jaemüük väiksem kui varasema aasta detsembris. Enim suurenes jaemüük posti või interneti teel, kus müük kasvas aastaga veidi üle viiendiku (22%). Jaemüük suurenes veel ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 9%); apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (9%); muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (8%) ning tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (6%).

Toidukaupade kaupluste jaemüük suurenes 2013. aasta detsembriga võrreldes 3%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes varasema aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 10%, mis oli märgatavalt kiirem kasv kui novembris. Mootorikütuse jaemüügi kasvu kiirenemisele avaldasid mõju 2013. aasta detsembri madal võrdlusbaas ning mootorikütuse hinnalanguse kiirenemine. Kui 2014. aasta novembris oli mootorikütuse aastane hinnalangus 4,4%, siis detsembris 14,1%.

Võrreldes 2014. aasta novembriga suurenes detsembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades ligi viiendiku (19%). See on tavapärane tõus detsembrikuus, mil toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli detsembris 543,6 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük moodustas 85%. 2013. aasta detsembriga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 5%, 2014. aasta novembriga võrreldes 13%.

Esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2014. aastal ligi 4,9 miljardit eurot, mis võrreldes 2013. aastaga suurenes püsivhindades 6%.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Eesti Korteriühistute Liit uuris, mis takistab korterelamutes renoveerimisotsuse tegemist

30.01.2015 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liidu tellimusel valmis hiljuti korteriühistute renoveerimisvõimekuse hindamise pilootuuring, mille eesmärgiks oli välja selgitada ruumilised ja sotsiaalsed faktorid, millest võivad sõltuda korteriühistute otsused ja otsustamise kiirus elamute energiatõhusal tervikrenoveerimisel. Uuringu läbiviimist toetas Majandus‐ ja Kommunikatsiooniministeerium, läbiviijaks oli EcoBon OÜ ja Lauri Lihtmaa.

Uurigus analüüsiti kolme ja enama korteriga korterelamuid, mille renoveerimist SA KredEx otsustas toetada. Peale esialgset andmete töötlust võeti uuringusse 661 korterelamut.

Kõige vanem renoveeritav elamu oli ehitatud 1880 aastal. See oli viie korteriga puidust elamu, mis asub Tallinna kesklinnas. EKÜLi liikmeskonda kuuluv ühistu otsustas 2012 aasta mai kuus taotleda KredEx‐ilt toetust maksimaalses (35%) ulatuses. Gaasiküttel olev elamu arvutuslikuks energiasäästuks märgiti taotluses 54% ja elamu köetavaks pinnaks 434m2. Kõige uuem hoone oli Põhja‐Tallinna linnaosas asuv 2007 aastal valminud puidust gaasiküttel elamu, milles on kolm korterit köetava pinnaga 206m2. Ühistu taotles 2012 aasta augustis KredEx‐ilt 25% renoveerimistoetust, planeerides säästa 42% kütteenergiast.

Korterelamute renoveerimisel planeeritud keskmine arvutuslik energiasääst on 44%.

Kui vaadata auditites välja toodud arvutuslikku energiasäästu jaotumist, siis 21% vaatluse all olnud majadest oli säästmise arv on 30, 40 ja 50%.

“Uurisme ennekõike seda, mis mõjutab renoveerimisotsust. Selgus, et näitekselamu ehitusaasta ei mõjuta renoveerimisotsuse kiirust, kuid samas tehakse renoveerimisotsuseid enam heal järjel olevates omavalitsustes,” vahendas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. “Renoveerimist takistavaks teguriks peeti peamiselt kahte probleemi: 1) teadlikkuse puudumine; 2) eestvedamise puudumine. Kuna renoveerimine on terviklik probleem, siis on ühistud sageli väga tavalise mure ees – lihtsalt ei osta kusagilt peale hakata, infot on ühest küljest palju, kuid see on erinevates kohtades,” vahendas ta.

Teise olulise faktorina, mis renoveerimist takistab, nimetati uuringus eestvedamise puudumist. “Eestvedamine tundub olevat oluline eduka ja kiire renoveerimise läbiviimisel Tugev eestvedamine kompenseerib kindlasti teadlikkust ning võimaldab ka killustatud ning suuremahulist info hulgast leida vajalikku teavet, et protsessi edasi viia,” rääkis Mardi. “Samas võib eeldada ka, et hästi organiseeritud ning täpse teavituse tulemusena saab ka eestvedamist kompenseerida. See tähendab, et kompleksne probleem on muudetud ühistule lihtsalt arusaadavaks ning samm‐sammult lahendatavaks. Eestvedamist saab ka asendada, kui ühistu palkab endale konsultandi, kellel on renoveerimiskogemus, kontaktid ning hea suhtlemisoskus,” rääkis ta.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

2014. aastal tööstustoodang kasvas

30.01.2015 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel tootsid tööstusettevõtted 2014. aastal 2% rohkem toodangut kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Töötlevas tööstuses suurenes toodang 4%, kuid energeetikas ja mäetööstuses vähenes ligi 6%.

Kogu 2014. aasta jooksul püsis töötleva tööstuse toodang eelmise aasta sama kuuga võrreldes mõõdukas kasvus. Suurenesid nii eksport kui ka müük kodumaisele turule.

2014. aastal ületas toodang eelmise aasta taseme kahes kolmandikus tööstusharudest. Positiivselt mõjutasid toodangu kasvu suurema osatähtsusega tööstusharud — elektroonikaseadmete tootmine kasvas 7%, puidutöötlemine 8% ja toiduainete tootmine 4%. Suurenes ka metalltoodete, elektrimasinate, mootorsõidukite, kütteõlide ning masinate ja seadmete tootmine. Toodang vähenes keemiatoodete, mööbli ja ehitusmaterjalide tootmises.

Toodangu kasv 2014. aastal põhines peamiselt ekspordi suurenemisel. Välisturule müüdi 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. Nii eksport kui ka nõudlus kodumaisel turul kasvasid 2013. aastaga võrreldes ligi 2%.

2014. aasta detsembris suurenes tööstustoodang 2013. aasta detsembriga võrreldes 8%, sealhulgas töötleva tööstuse toodang 7%. Detsembris toodeti 23% rohkem elektrit ja 13% soojust kui 2013. aasta detsembris.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2014. aasta detsembris nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses 1% vähem toodangut kui novembris.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, 2014 ja detsember 2014
(protsenti)
Tegevusala	2014. aasta võrreldes 2013. aastaga	Detsember 2014
		muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^b	muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
			korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^c
KOKKU	2,0	-1,2	10,4	7,7
Energeetika	-5,9	-3,1	17,9	16,1
Mäetööstus	-5,5	9,0	2,4	0,2
Töötlev tööstus	3,7	-1,4	9,6	6,7
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	7,4	-11,9	30,6	26,9
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	7,9	3,9	12,8	10,3
toiduainete tootmine	4,2	-0,2	4,3	2,7
metalltoodete tootmine	2,5	-7,5	15,2	11,4
elektriseadmete tootmine	0,8	5,0	28,0	23,4
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	-7,1	-3,6	5,3	2,0
mööblitootmine	-3,8	-1,5	-4,5	-7,8
mootorsõidukite tootmine	2,2	4,4	7,9	5,1
ehitusmaterjali tootmine	-1,0	-0,7	-1,3	-3,8
masinate ja seadmete tootmine	5,8	-6,2	6,5	2,9
kütteõlide tootmine	8,0	-5,6	-7,1	-7,1

^b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Linnahall saab naabriks silmapaistva ärihoone Explorer

30.01.2015 Tõnu Toompark

Tallinna Linnahalli lähedale kerkib aasta lõpuks Baltimaade üks modernsemaid ärihooneid nimega Explorer, millesse on põimitud kaasaegne arhitektuur ja ökonoomseimad tehnoloogilised lahendused.

Ärimaja arendaja Capital Mill OÜ esitles Kai ja Sadama tänava ning Mere puiestee vahelisel alal valmivat hoonet eile praegustele ja tulevastele partneritele, esitledes ka selle nime – Explorer.

Capital Milli tegevjuhi Igor Möldri sõnul kuulub Explorer aasta tagasi samuti sadamapiirkonnas valminud Navigatori ärihoonega ühte tervikpilti, mille kaugem vaade on kujundada Tallinna mereaken innovaatiliseks, hinnatud ja kõrgete kvaliteedinõuete järgi ehitatud piirkonnaks.

“Me ei ehita üksikuid hooneid, me ehitame visiooni, tervikpilti,” ütles Mölder. “Me näeme sadamaala kvaliteetse elu- ja töökeskkonnana, kus lennukad ja maailma muutvad ideed saavad sündida keskkonnasõbralikes, turvalistes ja nägusates tingimustes.”

Ärihoone Explorer on kavandatud ja ehitatakse nii, et sellele väljastataks maailmas kõrgelt hinnatud LEED Gold sertifikaat. See kinnitab hoone keskkonnasäästlikku ehitamist, kasutamist ning inimesele maksimaalselt loomuliku ja õdusa sisekeskkonna olemasolu. Capital Milli uusarenduste juhi Marko Uueda sõnul saab uus ärihoone kõrguma oma nime väärilisena.

“Exploreri kuuel korrusel on büroopinda kokku umbes 5000 ruutmeetrit, mille privaatne ja hubane sisekeskkond soodustab kõrgemat töövõimet ja tulemuslikkust,” lausus Uueda. “Lisaks sisemisele ilule on hoone päevasel ajal pilkupüüdev oma fassaadide erisuunaliste päikese ja kuumuse eest kaitsvate päikesesirmidega ning pimedas LED-valgustuse mõjul ellu ärkavate fassaadidega.”

Capital Mill OÜ asutati 2008 aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

Avapauk taasiseseisvumisaja esimesele korterelamute arendusele Sakus

30.01.2015 Tõnu Toompark

31. jaanuaril kell 14 avab Saku vald pidulikult Uusmäe korterelamupiirkonna taristu ja asetab nurgakivi Uusmäe esimesele korterelamule. Uusmäe korterelamud on esimesed uued korterid Saku alevikus kogu taasiseseisvumisaja jooksul.

„Saku vald kasvab ja areneb, mistõttu vajadus uute korterite järele on väga suur, kuna Sakus puuduvad tänastele nõudmistele nii ehituskvaliteedi kui energiasäästlikkuse osas vastavad korterelamud,“ ütles Saku vallavanem Tiit Vahenõmm ja tunnustas arendajat korrektse asjaajamise eest. „Uusmäe korterelamupiirkonna näol on tegemist eeskujuliku projektiga, kus vajaminev taristu on paigas juba enne majade valmimist. Kuigi korterelamute ehitus on alles algusjärgus, on arendaja ehitanud välja juba kogu kaasneva taristu, mis avatakse eeloleval laupäeval.“

31. jaanuaril kell 14 algaval pidulikul avaüritusel tutvustatakse kõikidele huvilistele Uusmäe arendust, pakutakse segumasinast kuuma suppi ning esineb Uku Suviste.

Saku Korterid OÜ esindajate Reimo Metskülli ja Peeter Oja sõnul on Saku valla näol tegemist professionaalse ja nõudliku partneriga, kellega koostöö sujub ladusalt, kuid kes ei tee sealjuures järeleandmisi enda elanikele parimate elutingimuste nõudmisel. „Koostöö tulemusel valmib Saku uutele ja praegustele elanikele kaasaegne ja mugav elukeskkond ning projekt annab loodetavasti julgust ka järgnevateks uuselamute arendusteks vallas,“ sõnas Metsküll.

Saku on rohkem kui 9000 elanikuga vald, mille keskuseks on Saku alevik. Soodne asukoht ja peresõbralik elukeskkond on teinud Saku vallast soositud elupaiga, kus uued korterelamud on ammu oodatud.

Saku Korterid OÜ on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, kelle arendamisel valmib Saku alevikus Uusmäe elamukvartalis neli kortermaja kokku 95 korteriga. Elamukvartali arhitektid on Ott Kadarik ja Mihkel Tüür (OÜ Kadarik Tüür Arhitektid). Taristu ja esimese etapi peatöövõtja on Bauest OÜ. Uusmäe elamukvartali korterite müügi koordineerimisega tegeleb Saku Korterid OÜ koostöös Ober- Haus Kinnisvaraga.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Tallinnas algatati mullu 141 detailplaneeringut

30.01.2015 Tallinn.ee

Eelmisel aastal algatati Tallinnas 141 detailplaneeringut, linnavalitsus võttis vastu 54 detailplaneeringut ning kehtestati 61 detailplaneeringut.

Algatamisi oli enim Kesklinna ja Nõmme linnaosades, vastavalt 30 ja 28 detailplaneeringut. Kehtestamiste osas oli esikohal Nõmme, kus kehtestati 15 detailplaneeringut, järgnes Kesklinn 13 kehtestatud detailplaneeringuga, Haaberstis kehtestati 10 ning Põhja-Tallinnas 9 detailplaneeringut.

Detailplaneeringu kehtestab kas linnavalitsus või linnavolikogu. Volikogu kehtestab detailplaneeringu siis, kui seadus seda nõuab, nt miljööväärtuslikul hoonestusalal, mõne objekti kaitsevööndis oleva ala puhul vms.

„Kehtestatud detailplaneeringutest suurimaid on näiteks Paldiski mnt 241, 241d, 243a kinnistute detailplaneering Haabersti linnaosas 20,5 hektaril, kuhu kavandati 88 tuhat m²äripinda ning 45 tuhat m²tootmispinda,“ ütles Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein.

„Samuti on samas linnaosas Paldiski mnt 70c kinnistu detailplaneering, milles kavandati Mustjõe asumisse korterelamuid 330 korterile ning ca 1000 m²äripinda,“ lisas Hallik-Jürgenstein.

„Esiletoomist väärib ka Staadioni tn 1, Võistluse tn 3 ja 7 kinnistute detailplaneering Kesklinnas – sellele Kalevi staadioni kõrval asuvale alale on kavandatud kuni 6-korruselised korterelamud kokku kuni 108 korteriga,“ täiendas ameti juhataja.

Jürgenstein lisas, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet tegeleb jätkuvalt Tallinna planeeringute registri arendamisega. Uus, selle aasta lõpuks valmiv register muudab planeeringute menetlemise läbipaistvamaks ja mugavaks ning planeeringute digitaalne menetlemine võimaldab lühendada ka detailplaneeringute menetlemisele kuluvat aega.

2013. aastal algatati Tallinnas 120, võeti vastu 71 ning kehtestati 85 detailplaneeringut. 2012. aastal algatati 81, võeti vastu 70 ning kehtestati 73 detailplaneeringut.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Arco Vara: Millal uute korterite hind langeb?

30.01.2015 Maia Daljajev

Kui kinnisvaraarendajal pole plaanis uusi projekte käivitada ja ta ei vaja kiirelt raha, ei pruugi heas asukohas ja ostjat huvitavas uues majas hinnalangust iial toimuda, sest arendaja kasum tekib elamu viimaste korterite müügist.

Kõik aredajad omavad plaani A ja plaani B, need on põhjalikult läbi mängitud. Hinnamuudatusi tehakse alles siis, kui mingil põhjusel on kiiresti raha vaja. Kuni sellist hetke pole saabunud, hoiab arendaja oma kaupa ega hakka latti allapoole laskma.

Võib juhtuda, et arendajal ei tekigi hetke, mil tal oleks kiiresti raha vaja. Kortermaju ehitatakse laenuga, mida pank maksab välja osade kaupa, iga osa peale teatud etapi valmimist. Sedamööda, kui arendaja kortereid müüb, maksab ta pangale ka laenu tagasi. Arendaja kasum tuleb maja viimaste korterite müügist. Hinna allalaskmisega loobub arendaja oma kasumist. Kui kinnisvaraturule saabub seisak, arendaja ei plaani kohe jätkuprojekte käivitada ega vaja sinna raha, hoiab ta pigem müümata kortereid kui annab need odavalt käest.

Meie pikaaegne kogemus näitab, et kui uus arendus müüki tuleb, vaadatakse esmalt hinda. Müük algab reeglina aasta aega enne maja valmimist, vahel aga veelgi varem. Ehitusprotsessi käigus läheb potentsiaalsete ostjate huvi konkreetsemaks. Nad vaatavad, võrdlevad, nii mõnigi jõuab ehitamise ajal kaaluda mitme uusarenduse vahel. Tihti lükatakse ostuotsust ja broneerimist edasi. Nii mõnigi ostja jääb oma esialgsest valikust ilma üksnes seetõttu, et keegi teine oli otsustusvõimelisem.

Kui müük ei edene soovitud tempos, on hindu langetada kõige lihtsam, kuid 2007. aasta kinnisvarabuumile järgnenud kriis näitas, et enne pakutakse tasuta sisustust, köögimööblit, telereid, diivaneid, vaipu, kardinaid, lauanõusid, soojamaareisi või odavat rahvaautot. Toona pakkus üks kinnisvaraarendaja näiteks Ford Sierrat.

Maia Daljajev
Arco Vara Eesti büroode juht

Artikli allikas on
Arco Vara

Nõuanded koduostjale: osta või ehitada?

30.01.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kodu ostmise mõtteid mõlgutades tasuks hetkeks põgusalt käsitleda küsimusi, mis on seotud otsusega oma uus kodu hoopis ise ehitada. Ehitamise all ei pea mõtlema, et koduotsija ise hakkab oma kätega vundamendi auku kaevama ja müüre laduma. Pigem on siin silmas peetud eelkõige ehitusteenuse tellimist ühepereelamu rajamiseks.

Ehitamine on ajamahukas

Sageli ostetakse kinnisvara ja ostu finantseerimiseks kasutatakse laenu. Ostes laenu abil valmis korteri või maja, on kohe võimalik hakata nautima kulutuste vilju.

Kui aga panga finantstuge kasutades ehitada maja oma kätega ja sisustada seda hiljem aastate jooksul vastavalt rahalistele võimalustele, on kodulooja olukorras, kus laen on võetud ja intressikulu seljas, kuid selle vilju kasutada ei ole võimalik, sest maja valmimine võtab veel aega.

Oma rolli mängib turukonjunktuur

Ostmise-ehitamise vahel valija peab tähelepanu pöörama turukonjunktuurile. Võib selguda, et ühel hetkel on valmis maja ostmine oluliselt soodsam kui uue maja ehitamine, teisel ajal on aga kasulikum maja ise ehitada, sest nii saab selle odavamalt, kui osta valmis olemasolev maja.

Koduostjast tulenevad põhjused on kõige olulisemad

Kodu ostmise asemele ehitamise kasuks otsustamisel peab koduostja mõtlema, kas ta on suuteline ehitusteenust tellima? Eks kõik ehitusteenuse pakkujad ütlevad, et nad on parimad ja ausad tegijad, kuid elu näitab, et rumalal tellijal tõmmatakse nahk üle kõrvade.

Vahel võib koduotsija olla küll pädev ehitusteenuse tellija, uid ajast jääb napiks.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Justiitsministeeriumis otsiti lahendusi üürituru kitsaskohtadele

29.01.2015 Tõnu Toompark

Justiitsministeerium kutsus koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga täna kokku ümarlaua, et otsida huvigruppidega lahendusi üürituru kitsaskohtadele. Näiteks käsitleti ümarlaual nn puuküürnike teemat.

“Meie soov on, et üüriturg toimiks ja seadustes oleksid tagatud nii üürileandja kui üürniku õigused. See tähendab, et üürileandjatel peab olema võimalik nn puuküürnike probleemile mõistliku aja jooksul lahendus leida. Samal ajal aga ei saa jätta kõrvale seda, et tihti on üürnik nõrgem pool ja üürileandjal ei tohiks olla õigust teda näiteks lihtsalt turuolukorra muutudes päevapealt välja tõsta,” ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Saime tänaselt ümarlaualt väga palju sisendeid, meie eesmärk oligi täna välja selgitada, millised probleemid on kõige teravamad ning kaaluda, kas ja mis aja jooksul neid lahendada saab.“

Suurima murena on üürileandjad välja toonud üürile antud pindadelt lepingu lõppemise järel üürnike väljasaamise küsimuse. Tihtilugu hakkab täitemenetlus erinevatel põhjustel venima ja üürileandja ei saa oma eluruumi uuesti kasutada anda. Näiteks arutati, kas dokumentide kättetoimetamise regulatsioon on piisav või saavad pahatahtlikud üürnikud seda oma huvides ära kasutada.

“Ühe esialgse ja edasist arutamist vajava võimaliku lahendusena pakkusime välja, et isikute väljatõstmise kiirendamiseks võib kehtestada tähtaja, mille jooksul tuleks esitada kõik vastuväited, mis võiksid välistada üüripinna vabastamist. Tähtaja möödumisel saaks kohtutäitur kõik isikud välja tõsta,” selgitas Anvelt.

Anvelt lisas, et üürilepingu lõppemisi tuleb ikka ette, aga oluline on seejuures mõelda sotsiaalse kindluse tagamisele. „On suur vahe, kas üüri ei maksa pahatahtlik üürnik või perekond, kes ei ole suutnud üüri mingitel põhjustel maksta. Sellistes olukordades võiks üürileandja ka kohalikku omavalitsust teavitada, et oleks võimalik sellele perele sotsiaalset tuge pakkuda. Sotsiaalset tuge ei pea pakkuma üürileandja,“ selgitas Anvelt.

Majandus- ja taristuminister Urve Palo sõnas ümarlauas, et Eestis on üüriturg väike, kallis ja probleemiderohke, kuna sellele ei ole varem riigi poolt tähelepanu pööratud. „Justiitsministri pingutused valdkonna korrastamiseks aitavad kaasa sellele, et inimestel, kes ei soovi või ei saa võtta eluasemelaenu ja osta isiklikku kinnisvara, oleks eluaseme valikul rohkem võimalusi. Toimiv ja õiguslikult reguleeritud üüriturg aitab kaasa ka tööjõu mobiilsusele ja seega kogu Eesti majanduse konkurentsivõimele,“ ütles Palo.

Räägiti ka üürniku kasuks olevate sätete kaotamise küsimusest seaduses, kuid kuna ka mujal Euroopas on valdavalt levinud seisukoht, et eluruumi üürnik vajab seaduse tasandil tugevamat kaitset, sest tegemist on tema koduga ja seetõttu on üürnik sageli haavatavam, ei poolda justiitsministeerium nende sätete täielikku kaotamist.

Ümarlaual osales ka majandus- ja taristuminister Urve Palo ning Tartu ülikooli, Tallinna linnavalitsuse, Eesti linnade liidu, omanike keskliidu, maaomavalitsuste liidu ja muude huvirühmade esindajad.

Koduomaniku manifest 2015

29.01.2015 Tõnu Toompark

Eesti Omanike Keskliidsu uuenenud volikogu koosseis koostas Koduomaniku manifesti 2015, mis ühehäälselt Koduomanike Kongressil ka heaks kiideti ja mida asutakse ka ellu viima käesoleva tegevusaasta jooksul.

Koduomanike manifest 2015

Olla peremeheks oma kodus on läbi aegade olnud eestlaste suurimaks unistuseks. Praeguseks on Eesti Euroopas üks kõrgeima koduomanike osakaaluga riik. Kodu omamine peab olema võimalik kõigile Eestimaa elanikele ning see ei tohi muutuda vaid kitsa eliidi õiguseks. Kuid kodude rajamist takistavad üha suurenevad ehitus- ja haldamiskulud ning koduomanike huvide eiramine.

1. märtsil toimuvatel Riigikogu valimistel tuleb anda erakondadele uued volitused. Koduomanik peab hoolega kaaluma, milline poliitiline jõud ja programm esindavad kõige paremini tema huve. Hoolimata valimiste tulemusest on Eesti Omanike Keskliidu kohustus seista endiselt tugevana kinnisvaraomanike õiguste eest, et riik suhtuks omanikesse lugupidamisega ning väärtustaks koduomanikuks olemist.

Eesti Omanike Keskliidu lähi-eesmärgid on järgmised.

I Üüriseadustiku ülevaatamine ja kaasajastamine

Omanike huvid peavad olema puuküürnike vastu paremini kaitstud ning üüritulude maksustamisel olgu üüritulust lubatud maha arvata põhjendatud kulutused.

II Riigipoolsete renoveerimistoetuste jätkumine ning nende mahu suurendamine

Tuleb jätkata omanike õigusküsimustes nõustamist ja kodude renoveerimiseks toetuste hankimist. Energiasääst on märksõna, mille poole me oma kodudega peame tüürima, vaid sel moel me suudaksime kodukulusid kontrolli all hoida. Tuleb hoolitseda, et riik jätkaks vastavaid toetusprogramme.

III Riiklike kompensatsioonimehhanismide väljatöötamise tagamine

Olgu selleks loodus- või muinsuskaitsealased piirangud, tehnovõrkude ja –rajatiste talumiskohustus, omandi võõrandamine seoses Rail Balticu trassiga või igaühe õigus kasutada võõrast kinnisasja – kui omanike õigusi piiratakse avalikes huvides, siis peab riik tagama selle eest ka kohese ja õiglase kompensatsiooni.

IV Riikliku poliitika muutmine, mis puudutab kodu ja omandiga seotud kulusid

Koduomanike ootusi on petetud kerge kütteõli aktsiisisoodustuse kaotamisega ja gaasiaktsiisi tõstmisega. Me peame olema valvsad ja seisma selliste algatuste vastu!

Juba täna me oleme oma enam kui 64 500 liikmega oluliseks jõuks, mis suudab mõjutada nii riiki kui ka monopole arvestama koduomanike huvidega!

Kutsume kõiki koduomanikke liituma Eesti Omanike Keskliiduga ning seisma oma õiguste eest ühtsena. Ei tohi lubada seisukohta, et avalikes huvides on eraomandi kitsendused alati lubatud. Valitsus peab aru saama, et omanikel on lisaks paljudele kohustustele riigi suhtes ka õigused ja põhjendatud ootused.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Tallinna esimest sotsiaalmajutusüksust ootab põhjalik noorenduskuur

29.01.2015 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet kuulutas välja riigihanke Tuulemaa tn 6 sotsiaalmajutusüksuse renoveerimistööde projekteerimiseks.

„Renoveerimistöödega on kavas alustada käesoleva aasta suvel,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Tööde eeldatav kogumaksumus on 390 000 eurot.“

Tuulemaa tn 6 on 1960. aastal ehitatud telliskivihoone, mille välisseinte soojapidavus on väga halb. Seetõttu on maja kommunaalkulud kõrged, kuna külmal ajal köetakse keskküttele lisaks elektriga juurde.

2014. aastal tellis linnavaraamet Tuulemaa tn 6 hoonele energiaauditi ja viidi läbi termograafilised mõõtmised.

„Küttekuludelt kokku hoidmiseks tuleb küttesüsteem renoveerida ning aknad ja välisuksed vahetada,“ ütles Võrk. „Samuti on renoveerimistööde plaanis sokli, fassaadi ja pööningu soojustamine. Pärast renoveerimistööde teostamist peaks küttekulu vähenema ca 60 %.“

Sotsiaalmajutusüksused on loodud erinevatele resotsialiseeritavatele sihtgruppidele, kus isiku kasutusse antakse voodikoht koos vajalike esemete ja osutatavate teenuste kasutamise õigusega. Tuulemaa tn 6 sotsiaalmajutusüksuses on 220 voodikohta.

Sotsiaalmajutusüksus tagab abivajajale voodikoha koos sotsiaalmajutusüksuses olevate elamiseks vajalike asjade ja osutatavate teenuste kasutamise õigusega. Sotsiaalmajutusüksus on oluline vaheetapp öömaja ja sotsiaal- või munitsipaalkorteri vahel.

Praeguseks on Tallinnas kuus sotsiaalmajutusüksust. Reeglina elatakse sotsiaalmajutusüksuses kuni neljakesi ühes toas. Lastega perekonnad saavad omaette toa. Voodikoht maksab täiskasvanule ühes kuus 38,35 eurot ja lapsele 3,83 eurot. Sotsiaalmajutusüksuste tegevust korraldab Tallinna Sotsiaaltöö Keskus, hoonete haldamise eest kannab hoolt Tallinna Linnavaraamet.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Valmis Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala teemaplaneering

29.01.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus esitab linnavolikogule kehtestamiseks teemaplaneeringu „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“.

Teemaplaneeringus määratavate põhimõtete ja tingimuste tulemusel arendatakse välja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ja selle lähiümbruse puhkevõimalused arvestades seejuures looduslike ja poollooduslike koosluste säilimise ja kaitsega.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004 määrusega. Maastikukaitseala peamiseks probleemiks on kehv liituvus, ala on tänavate, reljeefi ja hoonestuse tõttu tükeldatud isoleeritud aladeks, mille tõttu mõned maastikukaitseala osad kannavatavad liiga suure kasutamise all ning teised alad on kasutusest väljas. Teisteks maastikuväärtusi ohustavateks teguriteks on reguleerimata inimtegevus: ebaseaduslikud rajatised, maastikukahjustused, prügistamine, parkimiskorraldus mis ei vasta tegelikule vajadusele ja puhkekohtade vähesus mille tõttu tekib palju stiihilisi pikniku- ja lõkkeplatse.

Teemaplaneering määrab tingimused avalike alade ja radade kasutamiseks. Teedevõrgustiku arendamine parandab oluliselt maastikukaitseala sisemist liituvust. Näiteks nõlva aluse osa ühendamiseks on Ehitajate tee alla kavandatud kergliiklustunnel ja Trepi tänava juures nõlvale laudtee. Nõlva pealse ja alumise ala ühendamiseks on planeeritud trepp nn Gaasitrassi mäele, kergliiklustee Rahumäe Kalmistu juurest Tiit Soku korvpallikooli juurde ning väiksemad tugirajad Vanakamäele, Ehitajate tee äärde ning Hüppetorni metsa.

Olulist rõhku on pandud ka maastikukaitseala ligipääsetavusele ümbritsevatelt elamualadelt, selleks on teemaplaneeringus ette nähtud kohad, kust on võimalik maastikukaitsealale jõuda mööda kergliiklusteid, ühissõiduki või autoga. Maastikukaitsealale tulekuks võiks eelistada kaht esimest liikumisviisi, kuid siiski kaugemalt tulijate tarbeks on tehtud ettepanek rajada kolm uut tänavaäärset parkimisala.

Puhkevõimaluste kavandamisel on arvestatud ka piiratud liikumisvõimega inimeste sh laste ja eakate vajadustega. Selleks otstarbeks on maastikukaitsealale kavandatud terviklik radade süsteem, mis koosneb nii põhi-, tugi- kui ka terviseradadest ning nende rajamiseks on määratud tingimused, mis loovad erivajadustega kasutajatele mugavad ja ohutud liikumisvõimalused.

Teemaplaneering seab tingimused treppide ja panduste, laudteede ning liikumisradade varustuse kavandamiseks, samuti on kirjeldatud infostendide ja viitade süsteemi. Määratakse valgustuse vajadus radadel ja puhkealadel. Näiteks esmajärjekorras on kavandatud valgustada põhisuunad, mida kasutatakse linnaosade vaheliseks liikumiseks ning seejärel rajad, mis teenindavad maastikukaitseala sisest puhkekasutust. Terviseradadele on valgustus kavandatud hooldatavatele suusaradadele ning tervisespordiks ettevalmistatud radadele. Kogu pikkuses peavad valgustatud olema ka radasid toetavad ühendused ja läbipääsud – trepid tunnelid ja sillad.

Teemaplaneeringuga on loodud tingimused olemasolevate spordikomplekside – Nõmme spordikeskuse, hüppetornide ala ning Vanakamäe suusanõlvade edasi arendamiseks.

Planeeritud on üheksa virgestusala, kus on lauad, istepingid ja muu inventar pikniku pidamiseks, lastemänguväljakud, kolmes suuremas kohas ka jõuväljakud ja spordiplatsid sportimiseks ning tualetid.

Teemaplaneeringuga „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ saab täpsemalt tutvuda Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehel.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneeringu koostas OÜ E-Konsult koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga.