Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Koolitus Muinsuskaitse kinnisvaraäris 03-03-2015

18.01.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 03/03/2015 koolitus “Muinsuskaitse kinnisvaraäris“. Koolitust viib läbi Sigrid Keskküla kes on töötanud Muinsuskaitseametis õigusnõunikuna ja on muinsuskaitseseaduse üks autoritest.

Koolitus annab hea ülevaate kultuurimälestiste õiguslikust kaitsest muinsuskaitsealadel, mälestistel ja nende kaitsevöönditel kehtivatest kitsendustest ning miljööväärtuslike hoonestusalade kaitsest.

Koolitus “Muinsuskaitse kinnisvaraäris” on suunatud kõigile, kes viivad läbi tehinguid kaitse all olevate kinnisvaraobjektidega.

Koolituse on oodatud kinnismälestiste omanikud, valdajad, inimesed, kes plaanivad tulevikus soetada kinnisvara, mis asub miljöö- või muinsuskaitsealas, on tunnistatud kultuurimälestiseks või paikneb kinnismälestisel, ehitusettevõtjad ja kinnisvaraarendajad, projektijuhid, kuid kindlasti ka maaklerid ja kinnisvara hindajad.

Kinnisvarakoolitus “Muinsuskaitse kinnisvaraäris” toimub teisipäeval 03/03/2015 kell 09:15-14:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvaraeksperdid ennustavad turule kerget mõõna

18.01.2015 Tõnu Toompark

Mullu kasvas pankadest võetavate eluasemelaenude maht, kuid laenuvõtjate arv jäi samaks. Ekspertide sõnul võiks majandusolukorda arvestades korteritehingute arv alanud aastal veidi langeda. Oma madalseisust 2009. aastal on eluasemeturg välja tulnud ning hinnad on nüüdseks ka väikelinnades kasvama hakanud, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Kinnisvarakonsultant ning osaühingu Kinnisvarakool juhatuse liige Tõnu Toompark ütles, et kinnisvaraturu eestvedajaid, Tallinnat ja Tartut tabanud hinnatõus tõi eluasemeturul kaasa suure kõikumise.

“Elamispindade pakkumiste arv, hakkas eelmise aasta alguses suurenema ja suurenema ning tehingute arv 2014. aasta teises ja kolmandas kvartalis nii Tallinnas kui ka Tartus kukkus oluliselt. Hinnad läksid nii kõrgele, et ostjad ei suutnud seda kinnisvara enam osta,“ rääkis ta.

Turu suurima tegija Swedbanki andmetel oli mullu keskmine eluasemelaen 58 000 eurot ning võrreldes aasta varasemaga oli kasv kaheksa protsenti.

Seega, laenajate arv püsib sama, aga maht suureneb.

Kõige sagedamini võetakse laenu 26-30 aastaselt, sageduselt järgmised on 31-35 aastased. Keskmise korteri suurus on 52 ruutmeetrit, kuigi kõige ostetum korter on tegelikult veidi väiksem.

“Kõige domineerivamad on korterid vahemikus 36-55 ruutmeetrit ning sellest järgmine vahemik on 56-75 ruutmeetrit. Ja neid päris väikseid, alla 35 ruutmeetri suuruseid, ostab kuskil 10 protsenti inimestest ja päris üle sajaruuduseid ka hästi vähe,” lausus Swedbanki erakliendi laenuportfelli juhtimisosakonna juhataja Kersti Arro.

Laenu võtta on praegu soodne, sest intressid on madalad. Nii Swedbank kui ka Nordea kinnitavad siiski, et laenurallit pole oodata, sest esiteks on inimesed ise laenuvõtmist põhjalikumalt läbi kaaluma hakanud ning pankade laenupoliitika, eriti Nordeas, on olnud aastaid konservatiivne, et inimene jaksaks laenu maksta ka siis kui intressid tõusevad.

Kinnisvarafirmad prognoosivad mõnevõrra rahutu aasta järel eluasemeturu stabiliseerumist ning Nordea Baltikumi laenutoodete üksuse juht Jarmo Liiver usaldab neid.

“Mis võib juhtuda, seda ei oska tegelikult keegi öelda. Kinnisvarahinnad oma olemuselt on suhteliselt emotsionaalse iseloomuga. Nende muutust võib tingida väga palju faktoreid. Kui kinnisvarafirmad näevad, et see aasta tuleb rahulikum, siis ju neil on ka mingid argumendid tagataskus,” rääkis ta.

Tallinna ja Tartu korteriturule kuluks ära veidi jahtumist, arvas Tõnu Toompark.

“Arvestades majanduse üldist seisukorda ja kindlustunnet, tekib minul küsimus, kas see korterite turg peab nii aktiivne olema. Siin võiks olla ruumi tehingute arvu mõningaseks vähenemiseks. Kindlasti oleks turule tervislik see kui hinnatõus pidurduks. Tallinna hinnad olid eelmise aasta neljandas kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 12 protsenti kõrgemad. See on väga suur number,” arvas ta.

Toimetas
Madis Järvekülg

http://uudised.err.ee/v/majandus/2d52bf3c-6507-4f17-a8f7-9c427bef65be

KV.EE: Väikelinnades jääb korteripakkumisi vähemaks ja hinnad kerkivad

17.01.2015 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti 2014. aasta detsembris Eestis müügiks 16 458 korterit. Aastataguse ajaga võrreldes on korteripakkumiste arv kerkinud 20%. Eesti maakonnakeskustest on korteripakkumisi juurde tulnud ainult Tallinnas, Tartus ja Narvas. Kõikides muudes maakonnakeskustes on korterite müügipakkumisi vähemaks jäänud.

Kõige suurem on korterite müügipakkumiste arvu vähenemine olnud Raplas, Paides ja Valgas, kus portaalis KV.EE olevate korterite müügikuulutuste arv on kukkunud ligi poole võrra. Vähenev pakkumine on andnud võimaluse enamus maakonnakeskustes korterihindu pisut ülespoole liigutada.

Eesti kolmes suuremas linnas – Tallinnas, Tartus ja Narvas on seevastu korteripakkumisi aastataguse ajaga võrreldes juurde tulnud. Tallinna korterite müügipakkumiste arv oli detsembris 7951, mis teeb aastaseks juurdekasvuks 42%.

Tartus seevastu on korterite müügipakkumiste arv portaali KV.EE andmetel peaaegu kahekordistunud. Tartus oli detsembris aastataguse 1255 asemel mullu detsembris müügipakkumisi 2491.

Narva korterite müügipakkumiste arvu juurdekasv on samuti kõike muud kui tagasihoidlik. Narvas pakuti detsembris müügiks 556 korterit, mis on eelmisest aastast 47% rohkem.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	12/2013	12/2014	Muutus, %	12/2013	12/2014	Muutus, %
Eesti	13 706	16 458	20%	1 127	1 330	18%
Haapsalu	186	167	-10%	610	598	-2%
Jõgeva	115	76	-34%	202	204	1%
Kuressaare	190	140	-26%	878	891	1%
Kärdla	14		NA	484	418	-14%
Narva	379	556	47%	652	649	0%
Paide	131	68	-48%	284	336	18%
Põlva	71	48	-32%	427	433	1%
Pärnu	1 186	867	-27%	1 204	1 224	2%
Rakvere	175	147	-16%	607	637	5%
Rapla vald	81	37	-54%	518	566	9%
Tallinn	5 590	7 951	42%	1 670	1 786	7%
Tartu	1 255	2 491	98%	1 284	1 377	7%
Valga	283	158	-44%	195	183	-6%
Viljandi	260	220	-15%	612	646	6%
Võru	136	115	-15%	426	429	1%

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Eesti rahvaarv vähenes eelmisel aastal

16.01.2015 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel oli 2015. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1312300, mis on 3600 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3%. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud.

Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra.

2014. aastal nii sisse- kui ka väljaränne vähenes. Eestisse saabus 2014. aastal elama 2900 inimest ja Eestist lahkus 4600 inimest. Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt hakkab välisränne lähiaastatel vähenema seoses aktiivses rändeeas (20–39-aastased) rahvastiku vähenemisega, kuid esialgsete andmete põhjal on veel vara öelda, kas 2014. aastal toimunu tähendab juba senise välisrändetrendi muutust.

Rahvastikustatistika põhineb 2011. aasta rahvaloenduse rahvaarvul, millele on lisatud alakaetus. Iga aasta korrigeeritakse rahvaarvu registreeritud rahvastikusündmuste – sünni- ja surmajuhtude ning elukohavahetuste (rände) – andmetega. Alates 2000. aasta rahvaloendusest on rahvastiku arvestuses loendatud isikutele lisatud alakaetus. Statistikaamet on kahe viimase rahvaloenduse vahelist perioodi korrigeerinud ka registreerimata välisrände arvestamisega. Loe täpsemalt aastate 2000–2013 rahvaarvu ümberarvutuste metoodikast.

Esialgse rahvaarvu puhul on tegemist sünni, surma ja rände esialgsete andmetega. Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu 5. mail 2015.

Maa-ametil täitus 25. tegevusaasta

16.01.2015 Tõnu Toompark

Maa-amet moodustati 16. jaanuaril 1990. aastal. Ameti üks olulisemaid ülesandeid oli ja on riigi maapoliitika rakendamine ja maakatastri pidamine. Lisaks sellele on ametist veerand sajandiga saanud rahvusvaheliselt arvestatav riiklik kaarditootja.

“Maa-amet kuulub taasiseseisvunud Eesti vanemate riigiametite hulka,” ütles ameti kõige pikaaegsem juht Raivo Vallner. “Vahetult pärast ameti moodustamist algas Eestis maareform, mille suunamine, koordineerimine ja kontrollimine jäi ameti üheks põhiülesandeks. See tähendas osalemist väga keerulises seadusloomes ning hulgaliselt koolitamisi, nõustamisi ja vaidluste lahendamisi,” märkis Vallner.

Nüüd on maareform valdavalt lõppenud, katastrisse on kantud üle 96 protsendi maast. “Tegu on Eesti mahukaima, kuid samas kõige õnnestunuma reformiga – tekkis majanduse arengu jaoks oluline kinnisvaraturg, maal on väärtus ja peremehed,” ütles keskkonnaminister Mati Raidma.

Maareformi käigus sai alguse üks riigi põhiregistreid – maakataster, kuhu on kantud andmed ligi 650 000 kinnistu kohta. 2014. aastal käivitus e-kataster ja alustati toimikute digitaliseerimist.

Amet korraldab ka Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate riigimaade kasutamist, sealhulgas riigile mittevajalike maade müüki. Aastatel 2003-2014 on võõrandatud 50 573 ha maad, mille eest on riigieelarvesse laekunud 153 miljonit eurot.

Juba 2001. aastal pani Maa-amet aluse geoportaalile, mille kaudu näeb Eesti põhikaarti, ortofotosid, ajaloolisi, mere-, mulla- ja geoloogilisi kaarte, looduskaitse, pärandkultuuri ja muinsuskaitse objekte, katastri- ja aadressiandmeid, maardlaid, geodeetilisi punkte, planeeringuid jpm.

“Selline mahukas Maa-ameti ettevõtmine oli tollal väga uuenduslik nii meil kui ka kogu Euroopas,” ütles Raidma. “Tänu pidevalt täienevale geoportaalile on riigi ruumi- ehk asukohaandmed kõigile valdavalt tasuta nähtavad ja kasutatavad.”

2008. aastal hankis Maa-amet aeropildistamiseks ja kõrgusandmete kogumiseks väikelennuki Cessna 208B Grand Caravani, mille abil saab igal aastal vähemalt neljandiku Eesti riigi territooriumist uuesti kaardistada. Seega saab amet nii Eestit kui ka kogu Euroopat varustada kõige värskemate riiklike asukohaandmetega, mida kasutavad erinevate kaarditoodete valmistamiseks ka paljud eraettevõtted, sealhulgas Google Earth.

“Maa-ameti tulemused kaardiandmete ja kaartide tootmisel on kogunud nii kohalikku kui ka rahvusvahelist tunnustust,” märkis minister Raidma. Näiteks 2013. aastal võitis ametis valminud Eesti põhikaardi trükikaart suurel rahvusvahelisel konkursil 800 esitatud kaardi seas esikoha. Maa-ameti kaart osales suuremõõtkavaliste trükikaartide kujunduse kategoorias. Võitja valikul hinnati eelkõige seda, kuidas kaart suudab edastada sellel talletatud infot, kas info on kasutajatele kergesti ja kiiresti loetav. Seejuures oli auhinna saanute hulgas Maa-ameti kaart ainuke Euroopa esindaja.

Maa-ameti hallata on üle 20 andmebaasi, nende hulgas Eesti topograafiline andmekogu, maamaksu infosüsteem, tehingute register, oksjonikeskkond, aadressiandmete süsteem, kohanimeregister jne.

Maa-amet esindab Eestit kaardiandmete valdkonnas Euroopa Komisjoniga ühenduse pidamisel. Selleks, et need andmed oleksid Eesti-siseselt ja üleeuroopaliselt hästi kasutatavad, teeb amet koostööd paljude ministeeriumide, ametite, inspektsioonide, omavalitsuste ja eraettevõtetega.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Tallinn-Tartu-Pärnu: korteritehingute arvu langus sai pidurid peale

16.01.2015 Tõnu Toompark

Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs toob välja, et 2014 II ja III kvartali tehingute arvu langus Tallinnas-Tartus peatus.

Tehingute arvu stabiliseerumine on andnud võimaluse taas kord uute hinnarekordite löömiseks. Siiski peab tõdema, et hinnarekordite taga on muutused tehingute struktuuris ehk asjaolu, et tehingute hulgas on proportsionaalselt rohkem uusi ehk kallimaid kortereid.

Uute korterite tehingute rohkus tõstab kogu tehingute massi keskmist hinda. Me ei saa väita, et kinnisvara väärtus tõuseks samas tempos.

Äkilised muutused tähendavad, et tasakaalu ehk stabiilsete ja lihtsalt etteennustavate prognooside tegemiseks võimalust ei ole.

Ebastabiilse ja vähest kindlust pakkuva keskkonna tingimustes tundub loogilisem, et täna veel aktiivse kategooriasse kuuluv turg liigub lähikvartalite jooksul pigem passiivsuse suunas.

Korteriomanditehingute arv

Eesti kinnisvaraturu suuremate linnade ehk Tallinna-Tartu-Pärnu trendid jätkavad liikumist erinevates suundades. Tallinna korteritehingute arv pöördus tõusule, Tartus ja Pärnus jäi enam-vähem aastatagusele tasemele.

Siin tasub meenutada, et veel aasta tagasi rääkisime Tallinnas-Tartus väga aktiivsest korteriturust, kus juhtohjad olid müüjate käes.

Tallinna korteritehingute arv ületas kvartaalsena taas 2000 tehingu piiri, mis tähendab, et jätkuvalt saame tänagi rääkida aktiivsest korteriturust.

Eelkõige Tallinnas ja Tartus annab tehingutes tooni uute korteritega tehatavate tehingute hulk. St inimesed on sõlmimas asjaõiguslepinguid korterite osas, kus sisuline ostuotsus sai tehtud juba 2013. aastal. Alles tänane asjaõiguslepingute sõlmimine toob need tehingud korterite tehingute- ja hinnastatistikasse.

Kui Tallinna ja Tartu korteritehingute arvus oleme näinud suuri langusi ja sellele järgnenud tehingute arvu muutuse stabiliseerumist, siis Pärnu puhul on olukord rahulikum. Pärnu korteritehingute arv on liikunud viimase kahe-kolme aasta jooksul liikunud suhteliselt kitsas vahemikus ja suuri hüppeid ühes ega teises suunas seal olnud ei ole.

Tallinnas tehti 2014 IV kvartalis tehinguid 2065 korteriomandiga. Tartus oli vastav näitaja 359 ja Pärnus 184. Kogu Eestis tehti 2014 IV kvartalis tehinguid 4889 korteriga.

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

2014 II ja III kvartalis näitas Tallinna korteritehingute arv olulist langust. Korteritehinguid jäi aastaga vähemaks vastavalt 11 ja 9 protsenti. Nõnda suured numbrid näitavad selgelt, et tegemist ei olnud ajutise anomaalia, vaid turu muutusega.

Aasta lõpuks ehk IV kvartaliks kahanes Tallinna tehingute arvu langus 1 protsendi peale, mis tähendab, et sisuliselt võime öelda, et langus peatus ja tehingute arv jäi mullusega samale tasemele.

Eks nüüd aeg annab arutust, kas tehingute arvu vähenemise peatumine on lõplik või jätkub langus uuel aastal uue hooga. Kui tehingute arvu langus peaks jätkuma, siis ei ole põhjust oodata olulist ehk kümne protsendi suurust või hullemat kukkumist.

Pigem võiks oodata lauget ja aeglustuvat turuaktiivsuse vähenemist, sest hinnatase on endiselt sedavõrd kõrgel, et ostjatel on eelkõige just hinna tõttu raske kodu soetamisele mõelda.

Peamine põhjendus, miks äkilisi muudatusi turul ootama ei peaks, on finantseerimistingimused. Finantseerimistingimustes olulisi muutusi aset ei ole leidnud, pangad on pigem valmis eluasemelaenusid väljastama. Madal intressimäär on oluline tugi, mis aitab kinnisvaratehingutel ja hindadel püsida.

Olukord on keerulisem Tartus

Tartu puhul on prognooside tegemine juba märksa keerulisem. Tartu tehingute arv ei vähenenud 2014 II ja III kvartalis analoogselt Tallinnale mitte palju, vaid lausa väga palju. Tartus jäi korteritehinguid aastaga vähemaks vastavalt 23 ja 20 protsenti.

Siin on tegemist juba näitajatega, mis saa jätta hinnatasemetele mõju avaldamata. Sedavõrd jõudsalt vähenev tehingute arv peab hinnataseme allapoole tõmbama, et ostjad turule tagasi peibutada.

Analoogselt Tallinnale muutus Tartu IV kvartali tehingute arvu muutus oluliselt positiivsuse suunas. Tartu korteritehingute arv oli 2014 IV kvartalis 2% suurem kui aasta tagasi.

Pärnus toimus 2014 IV kvartalis 3% vähem korteritehinguid kui aasta tagasi. Jätkuvalt ei saa Pärnu turu väiksuse tõttu siit midagi olulist välja lugeda.

Kogu Eesti korteritehingute arv kasvas aastaga 4%. Arvestades, et Tallinna-Pärnu tehingute arv jäi aastaga vähemaks ja Tartus pisut kasvas, siis tuleb taas tõdeda, et Eesti korteritehingute arvu kasv tuleb väljastpoolt suurlinnu.

Siiski peab siin arvestama, et oma oluline osa tehingute arvu kasvus on Tallinna piirivaldadel, kus toimib igati aktiivne Tallinna äärelinnadega võrreldav korteriturg.

Korteriomanditehingute keskmine hind, €/m2

Korterituru hinnad ei väsi ja löövad rekordi rekordi järel. Tallinna korteritehingute ruutmeetri keskmine hind 2014 IV kvartalis oli 1495 eurot. Samal tasemel olid tehingute hinnad 2008 I kvartalis ehk suurema hinnalanguse alguses.

Nagu kogu 2014. a. korterite hinnastatistikat jälgides peame tähelepanu pöörama tehingute struktuurile. Kasvav uute korterite asjaõiguslepingute arv kallutab tehingute tasakaalu uute korterite poole. See kergitab tehingute keskmist hinda, kuid ei tähenda veel, et kinnisvara või konkreetsemalt korterite väärtus samas taktis kasvaks.

Sama kehtib Tartu kohta, kus keskmine korteritehingute hind oli 2014 IV kvartalis 1174 eurot.

Pärnu kõnnib hindade osas taas oma teed pidi. Pärnu hinnatase on varasematest kvartalitest madalam, kuid aastatagusest siiski kõrgemale jääv 796 €/m2.

Eesti keskmine korteritehingute ruutmeetrihind oli 2014 IV kvartalis 961 €/m2.

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Vaatamata korteritehingute arvu vähenemisele 2014. aastal ja sellest tulnud hinnasurvele näitab aastane hinnamuutus igati muljetavaldavaid numbreid.

Tallinna korteritehingu keskmine hind oli 2014 IV kvartalis 12% kõrgemal kui aasta varem. See on viimase kuue kvartali kõige madalam näitaja. Siiski ei tohiks pikemaid prognoose tehes eeldada, et kinnisvara väärtus või tehingute hinnad võiksid sedavõrd tempoka kasvuga pikalt jätkata.

Tartu on aasta keskele jäävate kvartalite suur tehingute arvu langus toonud kaasa väikema aastase hinnamuutuse. Tartu korteritehingute keskmine hind kasvas aastaga 7%. Pärnu hinnad olid 2014 IV kvartalis 1% aastatagusest kõrgemal.

Eesti keskmine korterite tehinguhind oli 2014 IV kvartalis 9% eelmise aasta analoogsest näitajast ülevalpool.

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Pilk ajalukku ehk kinnisvarabuumi aja tipphindadele annab meil võimaluse mõelda inimestele, kes on oma kodu ostnud hinnatipus. Tänane hinnatase võrrelduna toonaste hinnatippudega annab aimdust, milline võib olla tipphinnaga kodu ostnud inimese kinnisvara väärtuse ja laenujäägi suhe.

Tartu korterite hinnad on juba tänaseks 98 protsenti 2007. aasta tipphindadest. See on taas number, mis paneb tõsiselt mõtlema elamispindade edasisele hinnaperspektiivile Eesti suuruselt teises linnas.

Tallinna hinnad on tipphindadest tänaseks veel 10% allpool ehk need moodustavad 90% ajaloolisest maksimumist. Pärnu hinnatase jääb juba oluliselt allapoole olles vaid 56% tipu tasemest.

Eesti korteritehingute keskmine hind moodustab 79% tipphindade tasemest.

Eelneva juures peame veel arvestama, et 7 aastaga on meil olnud märgatav inflatsioon. See tähendab, et nominaalselt on Tallinna-Tartu hinnad küll kunagise tipu lähedal, kuid reaalhinnad ehk inflatsiooniga korrigeeritud hinnad jäävad ajaloolisele maksimumile siiski veel oluliselt alla. Samuti on aastate jooksul oluliselt kerkinud inimeste sisetulek.

Kokkuvõtteks

Korteritehingute kiire hinnatõus on tänaseks oluliselt aeglustunud, kuid jäänud Tallinna näitel siiski märkimisväärse 12% aastase kasvu peale pidama. See number siiski ei kajasta kogu tõde, sest muutunud on korteritehingute struktuur.

Korteritehingutesse kuulub proportsionaalselt rohkem uute korterite tehinguid. See tõstab näiliselt kogu tehingute hulga keskmist hinda, kuid ei tähenda, et samal ajal kinnisvara väärtus kasvaks.

Võime öelda, et 2014. aasta jooksul toimus mõningane hindade korrektsioon allapoole. Seda nii uute kui vanade korterite sektoris. Kui vanemate ehk teisese turu korterite hindu lasti allapoole, siis uute korterite sektoris olid hindade langetamised enam peidetud, kus allahindluse sai klient, kes oskas seda küsida.

Korteritehingute arvu langemine praktiliselt peatus. See tähendab, et me saame jätkuvalt rääkida aktiivsest ehk kõrge tehingute arvuga korteriturust. Aeg näitab siis, kas peatus korteritehingute vähenemises oli hetkeline, või on turg leidnud uue tasakaalu.

Majanduse üldist konteksti ja kindlustunnet hinnates võiks pigem prognoosida korteritehingute arvu mõningat langust.

Korterituru edasiste trendide juures on oluline osa endiselt soodsatel finantseerimistingimustel. Pankadel on valmidus laene väljastada. Eluasemelaenu hind ehk intressimäär lööb madala taseme osas järjest uusi rekordeid. Euribor on seejuures juba niivõrd alla kukkunud, et edasist languseruumi suurt ei ole, kuigi siingi on senini liikumine pigem languse suunas.

Nii võime eelnevale lõigule esitada julgelt ka vastupidise väite – finantseerimistingimused ei ole elamispindade turu juures oluline tegur, sest laenutingimused ei ole viimaste aastate jooksul suures plaanis muutunud.

Pikemas perspektiivis on korterituru prognooside tegemine keeruline. Suhteliselt olulised hüpped tehingute arvus ja selle muutustes panevad tõsiselt pead murdma, mis on järgmised arengud. Äkilised tehingute arvu muutused Tallinnas 9 protsendilt 1 peale ja Tartus isegi -20 protsendilt +2 protsendi peale näitavad, et tasakaalu turul ei ole.

Loogilisem areng tundub, et täna veel aktiivne korteriturg võiks pisut jahtuda ja surve hindadele võiks jätkuda.

Kindlasti peab rõhutama, et olulise hinnalanguse prognooside tegemiseks ei ole põhjust, sest korterituru arenguid suuresti määrav finantseerimise turg pakub kodu ostmiseks endiselt soodsaid tingimusi.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Sakret: Eesti ehitussektoris valitses 2014. aastal mõõdukas optimism

15.01.2015 Tõnu Toompark

Eesti ühe suurema kuivsegude tootja Sakreti müügimahud kohalikul turul kasvasid mullu 12 protsendi võrra. Sakret OÜ tegevjuhi Ahto Leitudi sõnul säilib 2015. aastal ehitusturul võrreldav stabiilsus, oodata võib 2–3%list kuivehitusmaterjalide hinnakasvu Eestis.

Leitudi sõnul iseloomustas 2014. aastat ehitussektoris sõnapaar „mõõdukas optimism“. „Ehitusmaterjalide hinnad mullu oluliselt ei kasvanud. Sama trendi võib näha ka 2015. aastal, kuid usume, et kuivsegude hinnad kasvavad suurusjärgus 2–3%. Samas ei saa me kindlad olla, et valitsus ei otsusta eelarvet täita kaevandustasude või mõnede muude tasumäärade tõusuga. Lähiajaloos on ju pretsedent, kui hooaja keskel muudeti kaevandustasusid ja liiv läks meile 5% võrra kallimaks,“ ütles Leitud.

Mullu kasutati Sakreti toodetud materjale selliste objektide fassaadide renoveerimisel, nagu näiteks Ida-Viru Keskhaigla, Padise mõis, Jõhvi Kalevipoja lasteaed, hoone aadressil Kunderi 35a Tallinnas, jne.

Leitud märkis, et võrreldes 2013. aastaga on riiklike tellimuste arv vähenenud, kuid alanud aastal on lootus positiivsele tendentsile – KredExi toel. „KredEx doteerib jätkuvalt kortermajade, aga ka koolide ja lasteaedade renoveerimist olulisel määral (kuni 35% 2014. aastal). See motiveerib korteriühistuid alustama renoveerimisega. Paljudel ühistutel on juba praegugi projektid valmis, aga oodatakse just KredExi toetust,” lisas Leitud.

Sakreti bränd loodi USAs 1936. aastal. Praegu on Sakret Grupp maailma suurim ehituslike kuivsegude tootja, kel on kokku üle 60 frantsiisilepingu alusel töötava tehase.

Lätis avati Sakreti tehas 2004. aastal, 2007. aasta suvel alustas tööd Sakreti tehas Eestis, 2008. aasta suvel avati tehas Leedus.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Riigikohtu praktika: Üürniku õigust üürileping erakorraliselt üles öelda

15.01.2015 Tõnu Toompark

Kohtuasjas nr 3-2-1-128-14 vaidlesid üürnik ja üürileandja selle üle, kas üürnikul oli õigus üürileping erakorraliselt üles öelda põhjusel, et üürileandja sisenes üüritud pinnale üürniku äraolekul ja sellest üürnikule ette teatamata.

Üürileandja käis üüritud pinda näitamas uutele potentsiaalsetele üürnikele ajal, mil üürnik oli kodust ära. Kolme päeva pärast saatis üürnik e-kirja, milles teatas, et soovib üürilepingu lõpetada. Üürilepingu erakorralist lõpetamist põhjendas üürnik sellega, et üürileandja tungis omavoliliselt üürniku territooriumile. Üürileandja ei olnud üürilepingu lõppemisega nõus.

Pooled olid üürilepingus kokku leppinud, millisel eesmärgil ja millistel tingimustel on üürileandjal võimalik üüritud eluruumi siseneda ja seda üle vaadata. Näiteks kohustus üürnik lubama üürileandjal tööpäevadel tööajal takistamatult kontrollida lepingu tingimuste täitmist sellest eelnevalt ette teatades. Veel oli üürilepingus öeldud, et üürileandja tohib üüritud pinda teistele isikutele näidata kaks kuud enne lepingu lõppemist. Lisaks tuleneb ka seadusest, et üürileandja peab üürnikule üüripinna ülevaatamisest olenemata selle eesmärgist õigeaegselt teatama.

Riigikohus leidis, et üürileandja rikkus üürilepingut ega austanud kostja õigust kodu puutumatusele, kuna sisenes üüritud elamusse üürniku äraolekul üürnikku sellest enne informeerimata ja temalt luba saamata. Kohtu arvates sai üürnik sellisel juhul üürilepingu erakorraliselt üles öelda, kuna üürniku huvi kodu puutumatuse vastu kaalus antud juhul üles üürileandja huvi üürilepingu jätkumise vastu.

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tulumaks korteri pärandamisel

15.01.2015 Vahendustasuta.ee

Reeglina tuleb korteri müümisel tuleb riigile tasuda saadud kasult/tulult tulumaksu (kasu = müügihind – müügiga otseselt seotud kulud – soetamismaksumus). Seaduse järgi kehtib ka erandeid ehk tulumaksu ei tule tasuda kui müüja kasutas korterit oma elukohana ning kui oma elukohta ei müüda rohkem kui kord kahe aasta jooksul.

Kuni kuupäevani 12.02.2014 kehtis arusaam, et nende korterite (lihtsuses mõttes kasutame elukoha definitsioonina korterit), mis on saadud kinkelepingu või pärandamise tulmusena, soetamishind on uuele omanikule nullväärtusega. See tähendab aga seda, et kingiks või päranduseks saadud korteri müügil tuli riigile tasuda tulumaksu kogu müügisummalt (lahutades tehinguga seotud kulud).

Tehes näite ainult soetamishinna ja müügisumma alusel (mitte arvestades müügiga otseselt seotud kulusid):

Korter saadi pärandiks või kingiks
Pärandi või kingi saaja müüs selle kohe 60 000 EUR-iga
Tulu = 60 000 EUR – 0 EUR = 60 000 EUR

60 000 EUR on müügihind ning 0 EUR on pärandi või kinke saaja jaoks korteri soetamishind. Seega tuleks riigile maksta tulumaksu 60 000 EUR-lt arvestatuna ehk 60 000 * 0,20 = 12 000 EUR.

Sama korteri müügil, kui müüja oleks selle ise ostnud, oleks arvutuskäik aga järgmine:

Müügihind 60 000 EUR
Soetamishind 50 000 EUR
Tulu = 60 000 – 50 000 EUR = 10 000 EUR
Riigile tuleks maksta tulumaksu 10 000 EUR-lt arvestatuna ehk 10 000 * 0,20 = 2 000 EUR.

12.02.2014 võttis riigikohus kohtuasjas nr 3-3-1-97-03 vastu põhimõttelise otsuse, mis senist praktikat oluliselt muudab.

Pärandamine

Seaduses eksisteerib selline mõiste nagu õigusjärglus, s.t õiguste ja kohustuste üleminek ühelt subjektilt teisele. Tsiviilseadustiku üldosa seadus näeb ette, et tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud.

Pärandamise puhul tuleb omakorda lähtuda veel ka pärimisseadusest, mille kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.

Vastavalt riigikohtu otsusele on õigus vähendada vara võõrandamisest saadud kasu sama vara soetamismaksumuse võrra tavaline varaline õigus, mis ei ole pärandaja isikuga lahutamatult seotud. Maksuõiguses puudub erisäte, mis välistaks soetusmaksumuse mahaarvamise õiguse ülemineku pärijale. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt tuleb seega pärijat maksustada sama moodi nagu oleks maksustatud pärandajat, kui too oleks oma eluajal korteri ise võõrandanud.

Kinkeleping

Kinketehing on oma olemuselt pärandamisest erinev. Kinke puhul on tegemist võõrandamistehinguga, mille tulemusena tekib võõrandajale (kinkijale) kahju ning omandaja jaoks on vara soetamismaksumus null.

Kokkuvõtvalt

Kui senimaani arvestati pärandamise teel korteri omandanud pärandisaajale korteri soetusmaksumuseks nullväärtust, siis alates 12.02.2014 riigikohtu otsusega tuleks pärandisaaja soetusmaksumuseks arvestada pärandajale kehtinud soetusmaksumust.

Pärandamine ei kujuta endast võõrandamist pärandaja jaoks ega soetamist pärija jaoks, vaid olemasoleva omandisuhte osaline asendub teise isikuga.

Kinkelepingu korral aga ei saa kinkija soetamismaksumus kingisaajale üle minna, sest soetamismaksumuse mahaarvamise õigus lakkab võõrandamistehingu tulemusena olemast.

Alates 01.01.2015

Kuna riigi silmis ei tohi inimesed liialt maksuvaba tulu saada, muudeti eelmainitud kohtulahendi tulemusena kiirelt tulumaksuseadust.

Alates 01.01.2015 kehtima hakanud tulumaksuseaduse § 38 lg 1 järgi loetakse pärandina saadud vara soetamismaksumuseks üksnes pärija tehtud kulud – seega ei saa pärija korteri müügisummast maha arvestada pärandaja poolset kunagist seotusmaksumust.

Artikli allikas: portaal Vahendustasuta.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Enampakkumisele tuli kaks hinnalist kesklinna kinnistut

15.01.2015 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele kaks kesklinnas asuvat kinnistut.

Kesklinnas Veerenni asumis paiknev elamumaa sihtotstarbega, 729 m2 suurune Pille tn 24 kinnistu on enampakkumisel alghinnaga 153 000 eurot. Kinnistul paikneb kaheksa korteriga kahekorruseline ealmu, viimased kümme aastat on maja olnud peaaegu tühi.

Kesklinnas asuv hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega Püssirohu tn 6 kinnistu pindalaga 338 m2 on enampakkumisel alghinnaga 312 000 eurot. Kinnistul paikneb kaks hoonet: elamu ja pesuköök. Hooned on amortiseerunud, enne uuesti kasutusse võtmist vajavad elamu ja pesuköögi põhikonstruktsioonid, torustikud ning tehnoseadmed põhjalikku remonti.

Alghinnaga 295 500 eurot on enampakkumisel Liivalaia tn 40-M181 korteriomand, mille reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 1151,1 m2.

Ühtse müügiobjektina on enampakkumisel seitse Harju maakonnas Harku ja Saue vallas asuvat kinnistut. Maatulundusmaa ja kaitsealuse maa sihtotstarbega kinnistute kogupindala on ligikaudu 15,7 ha. Kinnistud on enampakkumisel alghinnaga kokku 28 400 eurot.

Harju maakonnas Harku vallas Vääna-Jõesuu külas asuv Maamesilase tee 46 kinnistu on enampakkumisel alghinnaga 22 000 eurot. Elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 865 m2. Kinnistul asub suvila, mis ei ole kantud ehitisregistrisse.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist, Vabaduse väljak 10, IV korrus ja telefonidel 640 4637, 6404 500 ning Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

1Partner: Madal intressimäär tõstab kinnisvarainvesteeringute väärtust

15.01.2015 Tõnu Toompark

Euroopa majanduse ergutamiseks nulli lähedale viidud intressimäärad soodustavad laenamist. Soodsad laenutingimused kasvatavad nõudlust ja suurendavad seeläbi kinnisvarainvesteeringute väärtust, analüüsib kinnisvarainvesteeringute turul toimuvat 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

„Tänased intressimäärad on soodsamad kui kunagi varem. Eestis pankade üldiselt laenuandmist soosiva poliitika ja madala euribori toel 2,5 protsendini langenud ettevõtete laenude keskmine intressimäär lausa sunnib ettevõtjaid laenu võtma,“ kirjeldas Tanel Tarum laenuturu keskkonda.

Head laenutingimused on suurendanud kinnisvarainvesteeringute huvi. Kasvav nõudlus on kergitanud investeerimisobjektide hindu ehk teisipidi allapoole toonud tootluse määrad.

Kinnisvara suunas pöörab investeeringuid lisaks üldine ebakindlus, kus vabale rahale otsitakse turvalist paigutamisvõimalust. Oma osa nõudluse suurenemises on Venemaalt põgeneval rahal, millest osa on Eestisse jõudnud ja otsib head rahavoogu tootvat paigutamisvõimalust siin.

„Eelkõige madala intressimäära tõttu kasvanud kinnisvarainvesteeringute nõudlus on tootlused toonud allapoole. Kui veel aasta paar tagasi oli kvaliteetse rahavooga büroohoone tootlusemääraks 8-9%, siis täna räägime juba tootlustest 7-8%,“ tõi Tanel Tarum välja numbrid.

Arvestades, et valdavalt eeldatakse väga madala intressikeskkonna säilimist vähemalt aasta-paar ja samas kõneletakse järjest julgemini Euroopa rahatrükist, mis võib inflatsiooni tekitada, võib eelolevalt aastalt oodata jätkuvat huvi suurenemist turvaliste kinnisvarainvesteeringute vastu.

Rahavoogu teeniva kinnisvara tootlust arvestatakse aastase üürirahavoo, millest on maha lahutatud aastased jooksvad kulud, ja tehinguhinna või turuväärtuse jagatisena.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine. Äripäeva koostatud 2014. aasta kinnisvarafirmade TOP-is teenis 1Partner Kinnisvara esikoha.

Kinnisvarakool: Koolitus Kinnisvara ABC toimub 19-22/01/2015

15.01.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 19-22/01/2015 koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolitust viivad läbi meie parimad lektorid Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Koolitus Kinnisvara ABC on suunatud maakleritele, kes soovivad meelde tuletada kinnisvaraäri põhiolemust ja saada värske ülevaade kinnisvaraturul toimuvast. Kuid samuti on koolitus Kinnisvara ABC suunatud eraisikutele, kes soovivad kinnisvaraturul teha ostu-müügitehinguid ja/või kinnisvara välja üürida.

Kinnisvara ABC on mõeldud just Sulle juhul kui soovid ülevaadet kinnisvaraturust ja arengusuundadest, soovid teadmisi kinnisvaraalasest seadusandlusest, pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest. Samuti annab koolitus baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst ning infot kuidas teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Koolitus „Kinnisvara ABC“ toimub neljal päeval 19-22/01/2015 kell 16.00-19.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tartu linnavalitsus ei soovita osta korterit Pallase pst 25 majja

14.01.2015 Tartu.ee

Tartu linnavalitsus ei soovita inimestel soetada korterit rekonstrueeritavasse Ihaste hotelli, kuna neile ei saa hiljem väljastada kasutusluba korterina kasutamiseks.

Aasta algusest vahendab kinnisvarabüroo uute väikekorterite müüki Ihaste Pallase korterhotellis. Linnavalitsus on aga Pallase pst 25 asuvale hotellihoonele väljastanud projekteerimistingimused, mis lubavad hoone rekonstrueerida senise kasutusotstarbega st hotellina kasutamiseks.

Linnavalitsusel on alust arvata, et käesoleval juhul on teadlikult esitatud ehitusprojektis valeandmeid hoone tulevase kasutusotstarbe suhtes ning hotelli rekonstrueerimise asemel kavandatakse kinnistule hoopis korterelamut. Kuna kinnistu asub väikeelamute maal, on suuremahulise korterelamu rajamine sellesse piirkonda võimalik vaid detailplaneeringu menetluse kaudu.

Praeguse dokumentatsiooni alusel rekonstrueeritavasse majja korterit ostes ei ole selle omanikul hiljem võimalik oma korterile kasutusluba saada.

Valeandmete esitamise tõttu on linn algatanud Pallase pst 25 väljaantud ehitusloa kehtetuks tunnistamise menetluse.

Linnavalitsus saatis märgukirja ka Notarite Kojale, et korteriostu vormistades selgitaks notar olukorda potentsiaalsele ostjale.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Tartu linn annab restaureerimistoetust

14.01.2015 Tartu.ee

Tartu Linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistus kutsub taotlejaid infotunnile 26. jaanuaril kell 17 ning ootab restaureerimistoetuse taotlusi hiljemalt 1. märtsiks.

26. jaanuaril kell 17 toimub linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnas (Küüni 5, ruum 326) restaureerimistoetuse teemaline infotund, milles selgitatakse toetuse jagamise tingimusi ning antakse nõu taotluse esitamisega seotud küsimustes (milliseid lisamaterjale tuleb koos taotlusega esitada).

Restaureerimistoetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste teenistusele (Küüni 5 III korrus tuba 320, vastuvõtuajad E 15-18 ja K 8-10, telefon 7361 317) hiljemalt 1. märtsiks 2015. Avalduse vorm on olemas nii Tartu linna kodulehel kui ka arhitektuuri ja ehituse osakonnas. Avaldusele tuleb lisada vähemalt kaks hinnapakkumist teostatavate restaureerimistööde kohta ja fotod restaureeritavate detailide kohta. Taastamis- või asendustööde puhul tuleb avaldusele lisada ka valmistatavate detailide tööjoonised (sellekohase infoga saab tutvuda www.tartu.ee/aeo asjaajamisjuhiste rubriigis).

Kõigil taotlejatel palume kindlasti eelnevalt tutvuda restaureerimistoetusi puudutava infoga linna kodulehel, kust leiab ka taotluse vormi: http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=2&page_id=1836.

Tartu linn jagab restaureerimistoetusi juba 14. aastat. Restaureerimistoetust on võimalik taotleda miljööväärtusega hoonestusaladel asuvate või miljööväärtusega üksikobjektidena kaitse all olevate enne 1944. aastat ehitatud ehitiste arhitektuursete originaaldetailide restaureerimiseks ja taastamiseks. Arhitektuursed detailid, mille restaureerimistööde jaoks toetust antakse, on: aknad, välisuksed, nende piirdelauad, luugid, fassaadikaunistused, varikatused, verandad, rõdud, trepid, katusetornid, erkerid, dekoratiivsed piirdeaiad jms. Toetusobjektiks ei ole interjööridetailid, katuse- ja fassaadikatted, hooldustööd jms.

2015. aastaks on Tartu linn eraldanud restaureerimistoetusteks 32 000 eurot. Toetuse määr, s.o mitu protsenti töö kuludest linn toetusega hüvitab, kujuneb 1. märtsiks esitatud nõuetekohaste taotlustega küsitud kogusumma ja linnavalitsuse eraldatud toetussumma vahekorras. Seejuures on kõrgeim võimalik toetuse määr 50% töö kuludest ning suurim võimalik toetussumma 3 200 eurot. Töö peab üldjuhul valmis saama käesoleva aasta oktoobriks, toetus makstakse välja pärast lõpparuande kinnitamist.

Pealinn.ee: Koduomanikud peavad sõbraks saadet “Kodutunne” ja kiusajaks valitsust

14.01.2015 Pealinn.ee

Eesti Omanike Keskliit peab lõppenud aasta suurimaks koduomaniku sõbraks telesaadet “Kodutunne” ja kiusajaks valitsust.

Pühapäeval peetaval viiendal koduomanike kongressil autasustab liit koduomaniku sõbra tiitliga telesaatet “Kodutunne”, mis võitis teisipäeval lõppenud rahvahääletuse, teatas omanike keskliit BNS-ile.

Keskliidu juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul annab telesaade paljudele vähekindlustatud peredele võimaluse säilitada oma kodu ning muuta see paigaks, kus pereliikmetel on tõeline oma kodu tunne.

Koduomaniku kiusaja tiitli pälvis valitsus, kes ei ole suutnud täita kinnisvaraomanike ootusi, tõstes oluliselt gaasiaktsiisi, kaotades kergele kütteõlile ettenähtud aktsiisisoodustuse ning ei ole vaatamata riigikohtu otsusele astunud samme õiglaste tehnovõrkude ja -rajatiste talumistasude kehtestamiseks.

Varasemalt on koduomaniku sõbra tiitli saanud maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis, konkurentsiameti juhti Märt Otsa, Rae, Jõgeva ja Harku vallad, õiguskantslerid Indrek Teder ja Allar Jõks ning Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu esindajaid. Kiusaja tiitli on varasemalt saanud Eesti Gaas, Tallinna Vesi, Eesti Energia, Euroopa Liidu kliimapoliitika ning puuküürnikud.

Kongressi avab liidu patroon president Arnold Rüütel ja esinevad liidu esimees Priidu Pärna, kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark, KredEx-i energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk, Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.

Vastu võetakse koduomanike manifest ning autasustatakse ka “Energiasäästliku Kauni Kodu 2014” laureaate.

Allikas: https://pealinn.ee/2015/01/14/koduomanikud-peavad-sobraks-saadet-kodutunne-ja-kiusajaks-valitsust/