Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Pindi Kinnisvara: turuinfo 02/2015

11.03.2015 Tõnu Toompark

Ilmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit. Ülevaade on allalaaditav siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

2014. aastal kasvas Eesti majandus 2,1%

11.03.2015 Statistikaamet

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2014. aastal 2013. aastaga võrreldes 2,1%, teatab Statistikaamet. 2014. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 3,0%.

2014. aasta

2014. aastal oli SKP jooksevhindades 19,5 miljardit eurot.

Kogu aasta vältel iseloomustas Eesti majandust aeglane, kuid stabiilne kasv. Kui I kvartalis kasvas SKP võrreldes 2013. aasta sama ajaga 0,5%, siis IV kvartalis 3,0%. Kokku kasvas Eesti SKP 2014. aastal 2,1%.

Olulise panuse SKP kasvu andis kaubanduse tegevusala, peamiselt jaekaubanduse lisandväärtuse suurenemise tõttu. Lisaks panustasid SKP kasvu enim töötlev tööstus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Töötleva tööstuse kasvu toetas toodangu ekspordi kasv, samuti suurenes töötleva tööstuse toodangu müük kodumaisele turule.

2014. aastal pidurdas majanduse kasvu enim veonduse ja laonduse lisandväärtuse vähenemine. SKP kasvu kahandasid oluliselt veel ehitus ning majutus ja toitlustus. Ehitusmahud kohalikul ehitusturul vähenesid 2% ning ehituse lisandväärtus kahanes 4,1% eelkõige rajatiste ehitamise vähenemise tõttu.

2014. aastal kasvas SKP kiiremini kui töötatud tundide ning hõivatute arv, mis kasvasid vastavalt 0,4% ja 0,8%. Seega suurenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta vastavalt 1,3% ja 1,7%. Samuti on suurenenud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Võrreldes 2013. aastaga kasvas tööjõu ühikukulu 6,4%.

Sisemajanduse nõudlus kasvas 4,8%, mõjutatuna enim varude muutusest ja kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste suurenemisest. 2014. aastal suurenesid varud kõikides alaliikides, sealjuures enim mõjutas varude kasvu kaubavarude suurenemine. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige toidule, transpordile ning samuti rõivastele ja jalanõudele tehtud kulutuste suurenemise tõttu.

Kapitali kogumahutus kahanes hinnamõjusid arvesse võttes 3%, mis oli enim mõjutatud investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse ning muudesse masinatesse ja seadmetesse. Suurim positiivne mõjutaja oli investeeringute kasv transpordivahenditesse. Ehkki sisenõudlus kasvas kiiremini kui SKP, olid lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus ja varude muutus kokku siiski toodetud SKP-st väiksemad, moodustades 99,4% SKP-st.

Vaatamata langusele aasta esimeses kvartalis suurenes 2014. aastal kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 2,6%. Kaupade ja teenuste sissevedu kasvas 2014. aastal 2,3%. Suurima positiivse mõjuga Eesti väliskaubandusele oli elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo kasv.

Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 2,5%, mis oli aastavõrdluses viimase kolme aasta parim näitaja.

2014. aasta IV kvartal

2014. aasta IV kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,1 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes IV kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,2% ja 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,9%.

2014. aasta viimases kvartalis sarnaselt III kvartaliga mõjutas SKP-d positiivselt kõige rohkem Eesti suurim tegevusala töötlev tööstus, peamiselt elektroonika-, koksi- ja puidutoodete tootmise toel. Lisaks andsid majandusele hoogu energeetika ja kaubandus. Kaubanduse lisandväärtuse suurenemist toetas jaekaubandusettevõtete müügi kasv.

Kuigi 2014. aasta IV kvartalis veonduse tegevusala lisandväärtus jooksevhindades kasvas, oli veondus reaalarvestuses SKP suurimaid pidurdajaid. Lisaks vähendas IV kvartalis SKP-d oluliselt kinnisvaraalase tegevuse ning tervishoiu tegevusala lisandväärtuse kahanemine.

Sisemajanduse nõudlus suurenes hinnamõjusid arvesse võttes 5,0%. Peamine kasvu põhjus oli varude muutus ning kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste suurenemine. Varude muutust mõjutas IV kvartalis enim valmistoodangu varude suurenemine. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid hinnamõjusid arvesse võttes 5,7%. III kvartalis alguse saanud kapitali kogumahutuse langus jätkus IV kvartalis ning vähenes reaalhindades 7%.

Enim mõjutas kapitali kogumahutust põhivarasse valitsemissektori investeeringute vähenemine hoonetesse ja rajatistesse, muudesse masinatesse ja seadmetesse ning kaitseotstarbelisse põhivarasse. Samuti vähenesid ettevõtete investeeringud muudesse masinatesse ja seadmetesse. 2014. aasta viimases kvartalis kasvas kaupade ja teenuste eksport võrreldes varasema aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 6,0%. Kaupade ja teenuste sissevedu suurenes aga 5,9%. Enim mõjutas väliskaubandust elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo kasv. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 2,8%.

Statistikaamet ühtlustas rahvamajanduse arvepidamise näitajate revideerimispoliitikat Eesti Panga maksebilansi korrigeerimiste ajaga. Tabelis on 2015. aasta näitel toodud korrigeeritavate perioodide ulatus.

	I kvartal 2015	II kvartal 2015	III kvartal 2015	IV kvartal 2015
Revideerimise ulatus	Maksimaalselt kolm kvartalit	Maksimaalselt üks kvartal	Maksimaalselt 17 kvartalit	Maksimaalselt üks kvartal
Avaldamise aeg	11.03.2015	09.06.2015	08.09.2015	09.12.2015
Avaldatav periood	IV kvartal 2014	I kvartal 2015	II kvartal 2015	III kvartal 2015
Revideeritav periood	Vajadusel I kvartal 2014 kuni III kvartal 2014	Vajadusel IV kvartal 2014	I kvartal 2011 kuni I kvartal 2015	Vajadusel II kvartal 2015

Võrreldes 2014. aasta detsembris avaldatud näitajatega korrigeeris Statistikaamet SKP reaalkasvu I kvartalis 0,2 protsendipunkti, II kvartalis 0,4 protsendipunkti ja III kvartalis 0,2 protsendipunkti kõrgemaks.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Приманки не сработают

11.03.2015 Tõnu Toompark

Налогово-таможенный департамент объявил в этом году о начале охоты на «чёрных» арендодателей жилья. Тех, кто не платит с этого дохода 20% подоходного налога, у нас пруд пруди. Кто-то зарабатывает, сдавая внаём шикарные квартиры. Немало и тех, как правило это пенсионеры, для которых полученные от сдачи квартир деньги служат лишь для поддержки штанов.

Заявление налоговиков вызвало среди специалистов и политиков споры. Все единодушно согласны с тем, что система обязательств, которые накладываются на арендодателей, давно устарела и её надо менять. Понятно, что не все полученные от аренды деньги владельцы недвижимости могут положить себе в карман – жильё, в конце концов, требует ремонта, обстановки.

Варианты обсуждаются разные. Министр экономики Урве Пало, к примеру, придерживается мнения, что 60% от получаемого дохода с аренды облагаться налогом не должны. По мнению члена правления Pindi Kinnisvara Пеэпа Соомана, для того чтобы очистить рынок, нужно создать специальный регистр, куда бы заносились все заключённые договоры об аренде и чёрный список «левых» арендодателей. А ещё основать отдельный орган для оперативного решения споров. Эксперт по вопросам недвижимости Тыну Тоомпарк считает, что арендодателей-частных лиц следует вовсе избавить от необходимости платить подоходный налог.

На взгляд ДВ, однако, все озвученные предложения не помогут достичь основной цели – создания прозрачного рынка. Те, кто втёмную зарабатывал на этом деньги, всё равно найдут лазейки и продолжат заниматься таким бизнесом. Усложнение же системы лишь приведёт к росту административных расходов, потребует увеличения человеческого ресурса в налоговой службе.

Тем не менее получение дохода от сдачи недвижимости в аренду – такой же бизнес, и нет смысла предоставлять ему особые льготы. Чем огород городить, куда логичнее было бы просто ввести налог на «лишнюю» недвижимость – ту, в которой её владелец не живёт. Главное, чтобы этот налог был не очень большим и оправданным.

Налоговики физически не могут обойти все подозрительные квартиры и опросить всех жильцов и соседей, да и проводить такие рейды, как они сообщили, не планируется. Сейчас они могут отслеживать нелегально сданные в аренду квартиры точечно – только при помощи регистра народонаселения или по поступившему сигналу. Хотя Налоговый департамент и попытался активизировать процесс отлова, привлекая местные органы самоуправления, куда в некоторых случаях поступает информация об арендованных квартирах, попадётся на удочку таким образом, скорее всего, лишь очень небольшой процент уклонистов.

Рассматривал департамент и другие варианты, призванные стимулировать арендаторов сообщать о неблаговидном поведении арендодателей. Например, предоставлять им налоговые льготы, возвращая небольшой процент после заполнения налоговой декларации. Однако этот метод может сработать только в том случае, если у сторон есть какие-то недовольства друг другом или разногласия.

Если же арендодатель с арендатором намерены сэкономить и вполне довольны друг другом, ничто не помешает им договориться о том, что говорить в случае проверки, не переводить деньги на банковский счёт, и «прихватить» тогда арендодателя будет крайне проблематично.
Другими словами, как ни крути, у сетки, которая должна бы собрать налоговый улов с аренды жилья, в любом случае будут слишком большие дыры, сквозь которые рыбки порасторопнее проскользнут. В то время как введение разумного налога на недвижимость позволит избежать лишних административных расходов и, вероятно, поспособствует оживлению арендного рынка – необходимость платить налог на простаивающую недвижимость может побудить её владельцев задуматься о сдаче её в аренду.

dv.ee
dv@aripaev.ee

http://dv.ee/novosti/2015/03/11/primanki-ne-srabotajut

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud märts 2015

11.03.2015 Urmas Tehver

Veebruaris tehtud Tallinna korteriomandite müügitehingute arvu – 667 tehingut, võib lugeda ootuspäraseks ja normaalseks tasemeks. Tehingute arv oli 26,8% kõrgem kui vaikses jaanuaris (526 tehingut), kuid jääb samale tasemele 2014 aasta teise poolaasta keskmisega (645 tehingut kuus).

Seega võib öelda, et jaanuaris oli aasta alguse vaikus ja veebruaris taastus tavapärane aktiivsus.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind oli veebruaris 1485 eurot/m2, mis on 5,1% vähem kui jaanuaris (1565 eurot/m2) ja 6,7% kõrgem kui 2014 aasta veebruaris (1392 eurot/m2). See näitab, et kiire hinnatõus on rahunenud ja turg on stabiliseerumas.

Tarbijate kindlustunne näitab võrrelduna eelmise aasta viimase kvartaliga mõningast langust. Kui see trend jätkub, siis võib oodata ka mõju kinnisvaraturu aktiivsusele.

Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin: turugraafikud märts 2015

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Приманки не сработают

11.03.2015 Tõnu Toompark

Другими словами, как ни крути, у сетки, которая должна бы собрать налоговый улов с аренды жилья, в любом случае будут слишком большие дыры, сквозь которые рыбки порасторопнее проскользнут. В то время как введение разумного налога на недвижимость позволит избежать лишних административных расходов и, вероятно, поспособствует оживлению арендного рынка – необходимость платить налог на простаивающую недвижимость может побудить её владельцев задуматься о сдаче её в аренду.

dv.ee
http://dv.ee/novosti/2015/03/11/primanki-ne-srabotajut

Adrem Kinnisvara: Tegus kinnisvaramaakler eelistab lauamaksufirmat

11.03.2015 Lauri Kolk

Aktiivne maakler peab jagama teenitud vahendustasu kinnisvarabürooga, kes soovib sellest sageli suurema osa endale saada. Adrem Kinnisvara pakub tegusale maaklerile tõhusat alternatiivi, kus lauamaksul põhinev süsteem aitab maakleril kulud ja tulud kontrolli alla hoida.

Selline koostöövorm pakub ennekõike pingevaba ja sõbralikku õhkkonda, võimalust planeerida tööaega ning reguleerida ise teenitava vahendustasu suurust. Lauamaksufirmas saab maakler kogu vahendustasu endale, millelt ta ise katab tööülesannetega seotud kulutused ja maksab maksud.

Reeglina on kõik maaklerid end registreerinud füüsilisest isikust ettevõtjana või tegutsetakse endale kuuluva osaühingu nimel. See annab tublile kinnisvaravahendajale võimaluse olla ettevõtja.

Lauamaksufirma katuse all töötav maakler peab ettevõttele tasuma igakuiselt lauamaksu. Adrem Kinnisvara on väljatöötatud maaklerite jaoks erinevad paketid, mille hulgast saab valida, mida maakler lauamaksu eest soovib ja saab. Paketid sisaldavad kasutajakontosid kinnisvaraportaalides, kontori kasutamist, isiklikku meiliaadressi, Adrem Kinnisvara nime ja logo kasutamise õigust.

Sageli on raha see, mis on konfliktide ja lahkarvamuste põhjus. Konkreetse lauamaksu suuruse osas tehtud kokkulepe tagab hea ja pingevaba õhkkonna, kus maakler ei pea tundma, et hea käibega kuul peab ta enda teenitud vahendustasust liiga palju maakleribüroole loovutama.

Adrem Kinnisvara alustas oma tegevust 2002. aastal eesmärgiga pakkuda kliendisõbralikku ja eeskujulikku kinnisvaraalast vahendus- ja arendustegevust nii pealinnas, kui saartel ja mujal Eestis. Adrem Kinnisvara nime all töötavad aktiivsed ja kogenud maaklerid, kes on kinnisvaraalase vahendusega tegelenud aastaid.

Meiesõbraliku meeskonnaga ühinemiseks võta ühendust ja leiame sulle sobiliku lahenduse.

Lauri Kolk
Adrem Kinnisvara OÜ juhatuse liige
+372 51912950
lauri@adrem.ee
Mustamäe tee 5, 10616 Tallinn
www.adrem.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” POOLE HINNAGA

10.03.2015 Tõnu Toompark

Soovid osta odavat kinnisvara investeerimiseks, aga ei tea kuidas alustada?

Tule Kinnisvarakooli kinnisvarakoolitusele “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“.

Koolitus toimub neljapäeval 12/03/2015, kell 10.00-15.00 Go Hotell Shnellis, Toompuiestee 37, Tallinn.

Veel viimased päevad saab koolitusele registreeruda poole hinnaga ehk 40 €, hinnale lisandub käibemaks.

Koolitus annab Sulle teadmised kohtutäituri tööst ja täitemenetlusest ning infot kanalitest, mille kaudu saab osta enampakkumisel olevat vara.

Eelmisel koolitusel osalenu kommentaar: “Jäin väga rahule. väga huvitav teemavalik ja palju uut, eluliselt vajalikku infot, millest seni polnud õrna aimugi ja ei kujuta ette, millisest muust allikast oleks üldse seda hankinud. Väga hästi veedetud 5 tundi!””

Tule ja kutsu sõber ka kaasa!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Arendusprojektide monitooring: mis toimub uute korterite turul?

10.03.2015 Tõnu Toompark

Adaur Grupp OÜ arendusprojektide monitooring annab suurepärase ülevaate, mis toimub uute korterite turul: kui palju kortereid müügiks pakutakse, milline on müügitempo ja keskmine hind.

Igakuine analüüs annab info nii üksikute projektide kohta kui toob välja piirkondlikud kokkuvõtted linnaosade kohta. Parema ülevaatlikkuse nimel ilmestavad monitooringu kokkuvõtet visuaalsed graafikud, mis annavad ühe pilguga ülevaate turu liikumissuundadest.

Arendusprojektide monitooring on eeskätt suunatud kinnisvaraarendajatele, et anda terviklik ülevaade konkurentsisituatsioonist ja usaldusväärne info müügitempodest.

Kui oled huvitatud arendusprojektide monitooringu teenusest, kontakteeru Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@adaur.ee.

Nordecon: Pikksilma Kodu korterelamud

10.03.2015 Tõnu Toompark

Nordecon AS ja Metro Capitali kontserni kuuluv ettevõte OÜ Pikksilma Kodu sõlmisid lepingu Tallinna Kadrioru asumisse ehitatava Pikksilma Kodu korterelamute ehitustööde teostamiseks. Esimeses ehitusetapis valmib kaks eluhoonet kokku 39 korteriga.

Tööde lepinguline maksumus on ligikaudu 4,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad mais 2015 ning kestavad 12 kuud.

Lepingu tingimuste kohaselt on OÜ’l Pikksilma Kodu võimalus jõustada ka korterelamute II ja III etapi ehitus täiendava 83 korteri ehitamiseks.

Veebruaris 2015 andis Nordecon AS Metro Capitalile üle Tallinnas Pirita teel valminud 73 korteriga üheksakorruselise korterelamu ehitustööd.

Maksurisk seoses korteris asuva äripinnaga

10.03.2015 Tõnu Toompark

Rahandusministeerium on avaldanud kahetsusväärse seisukoha, mille kohaselt osadelt äripindadelt pole sisendkäibemaksu mahaarvamine õigustatud.

Tavapärane on olukord, kus ettevõtja on äripindade rentnik, mitte omanik. Tavapäratu ei ole ka olukord, kus renditavad pinnad asuvad kortermajas. Seejuures tekib vaevalt kellelgi kahtlus, kas äripindade kasutamise eest saadud rendiarvel näidatud käibemaksu võib kajastada sisendkäibemaksu hulgas.

Selle aasta alguses avaldas Rahandusministeerium üllatava seisukoha, mis seondub korteri või mõne teise esialgselt elamiseks mõeldud pinna kasutamisega äriruumina. Kui sellised ruumid on kasutusele võetud äripindadena, puudub Rahandusministeeriumi hinnangul rentnikul õigus rendiarvel kajastatud käibemaksu käibemaksuarvestuses kajastada. See tähendab seda, et rentniku jaoks suureneb reaalne kulu käibemaksu võrra suuremaks.

Meie hinnangul on kirjeldatud seisukoht vale. See eirab maksuõiguses kehtivat põhimõtet, mille kohaselt on oluline sisu ning mitte vorm.

Viidatud seisukoht puudutab ennekõike neid, kelle kontoripinnad asuvad kortermajas. Et vältida võimalikku maksumääramist, kaasnevat intressikohustust ning võimalikku vastutust süüteo eest, on soovitatav võtta ette vajalikud sammud.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 02-2015

10.03.2015 Kadri Lest

2015. aasta on alanud tavapäraselt – jaanuar oli kinnisvaraturul vaikne ning veebruaris oli näha tasast aktiviseerumist. Maa-ameti tehingustatistika andmetel on kogu Eesti kinnisvaratehingute arv võrreldes eelmise aasta veebruariga langenud 7%.

Käesoleva aasta veebruaris teostati Eestis kokku 3146 ostu-müügitehingut koguväärtusega 208,472 miljonit eurot. Jaanuariga võrreldes teostati 13% rohkem tehinguid ning tehingute koguväärtus tõusis 60%. Tehingute koguväärtuse suurt tõusu mõjutasid Tallinnas aset leidnud kahe ärikinnisvara müügitehingud.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta veebruaris 1430 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 158 956 618 eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 16% ja tehingute koguväärtus 81%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 8% ja koguväärtus 41%. Harju maakonna tehingute koguväärtuse tõusu tõi kaasa kahe ärihoone müük Tallinna linnas, millede tehingute koguväärtus oli ligi 1/3 Harju maakonna tehingute koguväärtusest.

Üks neist tehingutest leidis aset Äripäeva veebiartiklis välja toodud Pärnu mnt 139 asuva kinnistuga, mille pikaajaliseks üürnikuks on Eesti Politsei- ja Piirivalveamet. Äripäeva andmetel ostis ettevõtja Jaanus Otsa suurosalusega investeerimisettevõte OÜ Pärnu Maantee 139 kinnistu Saksa päritolu kinnisvara investeerimisettevõttelt Catella Real Estate AG.

Veebruaris toimus Tallinnas 663 korteriomandi tehingut, mis on 131 tehingut rohkem kui jaanuaris ja 85 tehingut rohkem, kui eelneva aasta veebruaris. Kui jaanuaris tegi korterite keskmine hind peale majanduslangust uue rekordi – 1563 €/m², siis veebruaris oli keskmine hind 5% madalam, olles 1488 €/m² (mediaan 1353 €/m²). Keskmine hind on 2014. aasta veebruariga võrreldes tõusnud 7%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti veebruaris 23 ostu-müügitehingut (maakonnas 81), mis on jaanuariga võrreldes 3 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 5 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 9 tehingut (maakonnas 72). Jaanuaris teostati 8 ja aasta tagasi veebruaris 6 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati veebruaris 303 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 16 192 362 eurot. Tehingute aktiivsus jäi jaanuariga samale tasemele, kuid tehingute koguväärtus tõusis 9%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv 9% ja koguväärtus 8% langenud.

Veebruaris toimus Tartu linnas 117 korteriomandi tehingut, mis on 24 tehingut rohkem kui jaanuaris ja 6 tehingut rohkem, kui eelneva aasta veebruaris. Kui eelmisel kuul tegi rekordi Tallinna korterite keskmine hind, siis veebruarikuul tegi sama Tartu korterite keskmine hind.

Korteriomandi keskmine hind jõudis veebruaris tasemele 1242 €/m² (mediaan 1134 €/m²), olles sama buumiaegse (2007. a. veebruar) kõrgeima keskmise hinnaga. Keskmise hinna tõusu tõi kaasa suurenenud uute korterite osakaal. Võrreldes jaanuariga keskmine hind tõusis 5% ning 2014. aasta veebruariga võrreldes tõusis keskmine hind 8%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati veebruaris 10 ostu-müügitehingut (maakonnas 34), jaanuaris müüdi 2 ja aasta tagasi veebruaris 7 eramut rohkem. Veebruaris oli tunda hoonestamata elamumaade turu aktiviseerumist, seda eriti maakonnas. Tartu linnas toimus 3 tehingut (maakonnas 27), kuu varem jaanuaris ei toimunud ühtegi. 2014. aasta veebruaris toimus 9 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati veebruaris 177 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 6 834 171 eurot. Võrreldes jaanuariga langes tehinguaktiivsus 6% ja tehingute koguväärtus tõusis 14%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv 9% ja koguväärtus 1% langenud.

Pärnus toimus veebruaris 53 korteriomandi tehingut, mis on 1 tehing rohkem kui jaanuaris ja sama palju, kui eelneva aasta veebruaris. Keskmine hind veebruarikuus oli 856 €/m² (mediaan 800 €/m²), mis tõusis võrreldes jaanuariga 13% ja langes võrreldes 2014. aasta veebruariga 6%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti veebruaris 8 ostu-müügitehingut (maakonnas 24), mis on eelneva kuuga võrreldes 3 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 1 tehing vähem. Hoonestamata elamumaaga tehti 3 tehingut (maakonnas 10). Jaanuaris teostati üks ja aasta tagasi veebruaris kaks hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta veebruaris 106 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 206 358 eurot. Võrreldes jaanuariga langes tehinguaktiivsus 9%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 6%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 28% ja koguväärtus 21%.

Veebruaris toimus Viljandi linnas 12 korteriomandi tehingut, mis on 4 tehingut vähem kui jaanuaris ja 3 tehingut vähem eelneva aasta veebruarist. 2015. aasta veebruari keskmine hind langes võrreldes eelneva kuuga 4%, jõudes hinnatasemeni 507 €/m² (mediaan 435 €/m²). Aasta tagusega võrreldes on keskmine hind 10% madalam.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti veebruaris 5 ostu-müügitehingut (maakonnas 13), mis on eelneva kuuga võrreldes 2 ning aastatagusega võrreldes 4 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga veebruaris tehinguid ei toimunud (maakonnas 2). Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid jaanuaris, ega ka 2014. aasta veebruaris.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta veebruaris 130 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 285 628 eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 30% ja tehingute koguväärtus 8%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa hoonestamata maatulundusmaa tehingute arvu tõus.

Käesoleva aasta jaanuaris oli hoonestamata maatulundusmaa tehingute arv väga madal – 2014. aasta keskmisest hoonestamata maatulundusmaa tehingute arvust (102 tehingut kuus) poole väiksem – veebruaris see tõusis (73 tehingut), kuid jäi siiski alla eelmise aasta keskmisele. Aasta taguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 9% ja koguväärtus 28%.

Veebruaris teostati Kuressaares 15 korteriomandi tehingut, mis on 7 tehingut vähem, kui kuu varem ja 4 tehingut rohkem, kui 2014. aasta veebruaris. Kuna jaanuaris teostati rohkem tehinguid odavama hinnaklassiga korteritega, siis veebruarikuu keskmine hind oli jaanuariga võrreldes 30% kõrgem, olles 734 €/m² (mediaan 695 €/m²). 2014. aasta veebruariga võrreldes keskmine hind tõusis 14%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Jaanuaris, veebruaris ja aasta tagasi samal ajal Kuressaare linnas eramutega ostu-müügitehinguid ei tehtud. Ka hoonestamata elamumaaga veebruaris (maakonnas 8) ega jaanuaris tehinguid ei toimunud. 2014. aasta veebruaris toimus 1 hoonestatud elamumaa ostu-müügitehing.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas veebruaris 279 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 270 691 eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 45% ja tehingute koguväärtus 56%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 12% ja koguväärtus tõusnud 4%.

Veebruaris toimus Narvas 62 korteriomandi tehingut, mis on 21 tehingut rohkem kui jaanuaris ja 14 tehingut rohkem kui eelneva aasta veebruaris. Keskmine hind on püsinud viimased viis kuud stabiilsena, olles veebruaris 497 €/m² (mediaan 467 €/m²). Jaanuarikuuga võrreldes on keskmine hind langes 3% ja aasta tagusega võrreldes tõusnud 5%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti veebruaris 5 ostu-müügitehing (maakonnas 23), mis on jaanuariga võrreldes 4 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 4 tehingut vähem. Narva linnas müüdi nii jaanuaris kui ka veebruaris 2 hoonestamata elamumaad.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara maakler / analüütik

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistika: elamufond uueneb liiga aeglaselt

10.03.2015 Tõnu Toompark

2014. aastal valmis Eestis statistikaameti andmetel 2750 eluruumi kogupindalaga 293 000 m2. Aastaga uuenes kogu elamufond eluruumide arvu alusel 0,4 ja pindala alusel 0,7%.

Elamufondi jätkusuutlikuks uuenemise normiks võib pidada 1% elamufondi kogumahust. Kui uuenemine toimub aeglasemalt, siis elamufond pigem amortiseerub ehk kaotab kvaliteeti.

Nii peamegi tõdema, et elamufondi uuenemine jääb Eestis alla igasugust mõistlikku taset. Arvestades, et enamus elamuarendusest toimub Tallinnas ja Tallinna naabervaldades, tuleb tõdeda, et väiksemate keskuste ja valdade elamufond amortiseerub hirmuäratava kiirusega.

Sel on ka oma põhjus. Erasektor ei hakka kunagi väikevallas kinnisvaraarenduse läbi uut elamufondi looma, sest enamus omavalitsustes on korteri või maja ehitushind oluliselt kõrgemal selle turuväärtusest.

Uue elamispinna ehitus võrreldes olemasoleva elamufondiga

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

2014. aastal ettevõtlussektori kasum kasvas

09.03.2015 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel oli 2014. aastal ettevõtlussektori kogukasum 3,3 miljardit eurot, mis oli 3% suurem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ettevõtlussektori kogukasum kasvas viiendat aastat järjest.

Võrreldes 2013. aastaga suurenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumi juurdekasvu andsid veonduse- ja laonduse ning info- ja sideettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim ehitus ja hulgikaubandus. Kogukasumis suurima osatähtsusega töötleva tööstuse kasum suurenes 2013. aastaga võrreldes 1%, mõjutatuna põhiliselt ekspordile suunatud elektroonika ning kütteõlide tööstuse kasumite vähenemisest.

Ettevõtted müüsid 2014. aastal kaupu ja teenuseid 50,3 miljardi euro eest ehk sama palju kui aasta varem. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandusettevõtete müügitulu vähenes 1%, mõjutatuna põhiliselt müügitulu vähenemisest hulgikaubanduses. Samas jaekaubanduses müügitulu kasv jätkus. Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu suurenes 4%.

Ka ettevõtete kulud jäid 2013. aastaga võrreldes samale tasemele, samas tööjõukulud suurenesid 8%. Tööga hõivatud isikute ja töötatud tundide arv suurenes vastavalt 3% ja 5%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli 2014. aastal keskmiselt 22 300 eurot hõivatu kohta, mis oli 4% suurem kui aasta varem.

Ettevõtete investeerimisaktiivsus vähenes teist aastat järjest. Ettevõtted investeerisid 2014. aastal 2,4 miljardit eurot, mis on ligi kümnendiku vähem kui aasta varem. Sarnaselt 2013. aastaga investeeriti põhiliselt masinatesse ja seadmetesse, hoonete ja rajatiste ehitamisse ning rekonstrueerimisse. Suurimad investeerijad olid energeetika-, töötleva tööstuse, põllumajandus- ning veondus- ja laondusettevõtted, kes tegid üle poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes 2013. aastaga suurenesid investeeringud maasse, ehitiste soetamisse ja arvutisüsteemidesse. Ülejäänud investeeringud vähenesid, neist enim investeeringud masinatesse ja seadmetesse (21%).

2014. aasta IV kvartalis müüsid ettevõtted kaupu ja teenuseid 13,0 miljardi euro eest, mis oli 2% rohkem kui aasta varem samal ajal. Ettevõtted investeerisid IV kvartalis 768 miljonit eurot, ehk 2% vähem kui 2013. aasta IV kvartalis.

1Partner: Tallinna kinnisvaratehingute arv tõusis kuuga veerandi võrra

09.03.2015 Tõnu Toompark

Veebruaris tehti Tallinnas kinnisvaraga 966 ostu-müügitehingut, mis on 23,4 protsent enam kui jaanuaris, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

Veebruaris tehti pealinnas kaks suurtehingut – Pärnu maanteel müüdi maja 27 ning Tartu maanteel ligi 17 miljoni euroga, mis tõstis kuu jooksul sooritatud tehingute kogumaksumuse jaanuariga võrreldes 95 protsenti.

1Partner kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul kasvas korteritehingute arv kuuga hüppeliselt. “Ostjaid on ja Tallinn areneb praegu ühtlaselt kiiresti – kraanad on püsti nii Kesklinnas, Lasnamäel kui Mustamäel,” ütles Vahter.

“Õismäe on veel vaeslapse rollis, aga paar tõsiseltvõetavat projekti on küpsemas ning varem või hiljem jõuab kasv ka sinna,” sõnas Vahter ja lisas, et pealinnast on getod praktiliselt kadunud ja linnapilt meenutab värskuselt järjest enam Skandinaaviat.

Korteritehingute arv kasvas Tallinnas kuuga 24,6 ning kogumaksumus 20 protsenti. Keskmine korteri ruutmeeter maksis veebruaris 1488 eurot, mis on 4,8 protsenti vähem kui jaanuaris. Kalleim korter müüdi 485 000 ja odavaim ühe euro eest.

Tallinnas müüdi veebruaris 23 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on kolme võrra enam kui jaanuaris. Kalleim maja võõrandati 600 000 ja odavaim 1500 euro eest.

Veebruaris müüdi Tallinnas üheksa krunti, mis on ühe võrra rohkem kui jaanuaris. Kalleim krunt müüdi 600 000 ja soodsaim 45 000 euroga.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Telliskivi loomelinnaku arendaja rajab Kalamajja elumaja

09.03.2015 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Lumi Capital OÜ-ga Tallinnas Kalamajas, Niine tänaval uute korterite müüki. 2016. aasta algul valmivasse väikesesse, privaatsesse majja tuleb üks äripind ja seitse korterit.

„Kalamaja ja vanalinna piirile, Niine tänav 7 kinnistule rajatav hoone on omanäoline, vaheldusrikka arhitektuuriga väike maja, mille korterid on väga heade planeeringutega, neist mitmetel lisaks ka lõunapoolne terrass või rõdu. Maja ning selle siseviimistlus tuleb kvaliteetne, ehitajaks Mitt & Perlebach OÜ,” rääkis projekti müügijuht, Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler Margit Sild.

Niine 7 arendaja on Lumi Capital OÜ, mis on kinnisvara investeerimisele keskenduv ettevõte. Lumi Capitali partnerid Raiko Uri ja Martin Rekor on osalenud mitmes Tallinna raskuskeset muutvas arendusprojektis, näiteks Telliskivi Loomelinnaku ja Rotermanni Kvartali arendamises. Lumi Capitali partneri Martin Rekori sõnul on arendaja eesmärk pakkuda korteriostjatele kõrget elukvaliteeti, mille loob kaasaegne ja puhas arhitektuur, läbimõeldud planeeringud ning unikaalne sisehoov. „Kolm lõunapoolset, ligi saja ruutmeetrist korterit on meie hinnangul Tallinna ühed parimad elupinnad,“ lisas Rekor.

Hoone näol on tegu moodsa arhitektuuriga uusehitisega ajaloolises piirkonnas, mille puhul on täidetud on nii Kalamaja traditsioon – väikesed majad ja privaatne sisehoov – kui ka tänapäevased nõudmised – kaasaegne arhitektuur, valgusküllased planeeringud, maa-alune parkimine ja energiaefektiivsus.

Niine 7 arhitektid on Kaur Talpsep ja Allan Pilter arhitektuuribüroost Kauss.

Ehitustööd algasid märtsis ja hoone valmib 2016. aasta alguses.

Vaata lisaks arenduse kodulehelt: