Veeriku ostukeskus paigaldas hoone katusele üle viiesaja päikesepaneeli ning loodab edaspidi katta vähemalt neljandiku oma elektrivajadusest päikeseenergiaga.
«See on roheline mõtlemine,» põhjendas päikeseenergia kasutuselevõttu möödunud aasta detsembris ostukeskuse omandanud OÜ Capital Mill investeeringute juht Kristjan Kivipalu. Enne seda kuulus hoone osaühingule Axis UPI, mille tütarfirma OÜ Transgreen jäi keskust uuelt omanikult edasi üürima.
Transgreeni juhataja Igor Piho sõnul paigaldati ostukeskuse katusele üle viiesaja päikesepaneeli ning uus energiajaam käivitatakse lähema paari nädala jooksul. «Otsustasime oma ettevõtetes hakata rohkem kasutama taastuvenergiat eelkõige mõtteviisist lähtudes, pikemas perspektiivis ka mõeldes kokkuhoiule ja loodussäästlikkusele,» lausus ta.
Garantii 20 aastat
Paneelide valikul lähtus ettevõte eelkõige tehnilistest näitajatest, tootja usaldusväärsusest ja garantiitingimustest. «Tootjafirma Hyundai annab paneelide tootlikkusele 20-aastase garantii,» lausus Piho. Tema sõnul peaks neli paneeli tootma umbes 1000 kWh energiat aastas ehk keskuse energiavajadusest peaks paneelidelt saadav energia katma ligikaudu neljandiku.
Piho rääkis, et paneelidest toodetav elekter tarbitakse suures osas kohapeal ning kui väga päikesepaistelisel päeval tekib ülejääk, suunatakse see üldisesse elektrivõrku. Katusele paigaldatud paneelid ei järgi päikese liikumist, vaid on suunatud lõuna poole.
«Eks me jälgime, kuidas päikesepaneelid end Eestis tõestavad. Kui paneelide tootlikkus vastab tehnilistes andmetes lubatule ning meie kogemus kinnitab Eestis varem tehtud mõõtmisi, siis arvatavasti jätkame ka tulevikus investeerimist taastuvenergia projektidesse,» lausus Piho.
Lisaks Veeriku ostukeskusele ostis Capital Mill möödunud aasta lõpus veel Jaamamõisa Selveri hoone ning Jõe keskuse. Päikesepaneelid plaanitakse paigaldada ka Jaamamõisa Selveri katusele.
Keskus laieneb
Tänavu plaanib ettevõte alustada Veeriku ostukeskuse laiendamist. «Praegu käivad veel Selveriga läbirääkimised ja pärast seda läheb kohe kopp maasse. Selle aasta lõpuks peaks olema juurdeehitise kõrgus käes ja järgmiseks kevadeks laiendus valmis,» rääkis Kivipalu.
Planeeringu järgi tuleb juurdeehitis kahekorruseline ning suurema osa sellest võtab enda alla laienev Selver. «Selver võtab suurema osa, aga juurde tuleb veel pisikesi pindasid ja ka üks suurem, 500-ruutmeetrine kaubanduspind,» lausus Kivipalu.
Hoone teisele korrusele tulevad teenindavad ja tehnilised ruumid. Krundile on planeeritud kaks juurdepääsu: Vitamiini ja Näituse tänavalt. Ostukeskuse parklatesse rajatakse 130 parkimiskohta sõidukitele ja 34 jalgratastele.
Täpsustatud andmetel elas 2015. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 313 271 inimest, mida on 2666 inimest ehk 0,2% vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarvu vähenemisel on peamine roll negatiivsel loomulikul iibel, välisrände mõju on oluliselt kahanenud.
Soovid oma objektide fotod viia täiesti uuele tasemele? Kui jah, siis Kinnisvarakoolis toimub 07/05/2015 
2015 I kvartalis tehti Eestis 2932 tehingut hoonestamata maadega. Hoonestamata maa tehingute käive oli 102 miljonit eurot.
Üha enam räägitakse kõrgele kerkinud korterite hindadest. Paljud kinnisvaraarendajad pakuvad ostjatele hinna- ja muid soodustusi.
Tööinspektsiooni poolt läbiviidava ehitusobjektide sihtkontrolli käigus kontrollitakse, kas töötajatele on väljastatud korras isikukaitsevahendeid ja kas neid kasutatakse ning kuivõrd on tagatud nende nõuetekohane hooldus, kontroll ja hoiustamine.
Rapla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusele esitatud tööde seast tunnistati parimaks ideekavand märgusõnaga „Holly“, mille autor on Siiri Vallner arhitektuuribüroost KAVAKAVA OÜ. Esimese preemia suurus on 7000 eurot. Võistluse tulemusi tutvustav näitus on Rapla Kultuurikeskuses avatud kuni 8. maini.
Kuna Eesti looduskaunites ja populaarsetes suvituspiirkondades on raske vahetult enne suure suve saabumist elamist üürida, kasutavad puhkajad aktiivselt külaliskortereid ning turismitalusid. Kel aga mõte selleks suveks oma korter, maja või suvila üürile anda, peaks kiirelt tegutsema, sest otsijad on hetkel väga aktiivsed.
Portaali KV.EE
Tallinna Linnavaraameti poolt läbi viidud avalikel kirjalikel enampakkumistel leidis ostja kaheksa korteriomandit, linnakassasse laekub nende müügist kokku 216 671 eurot.
Valitsuse kava langetada eraisikute üüritulu maksumäär 20%-lt 16%-le tundub kinnisvarafirmade liidule esmapilgul liiga väike, et sellest suuremat muutust võiks oodata. “Suhtun võrdlemisi pessimistlikult sellesse ootusse, et 20%-se langetusega võiks 70% üürileandjatest nii-öelda põranda alt välja tuua,” ütles liidu juhatuse liige Tõnu Toompark.
