Tallinna korteriturul on pakkumiste arv hakanud kiiresti kasvama. See suurendab pakkumist ja on hinnatõusu pööranud languseks. Osa korterite müügipakkumiste arvu suurenemisest on aga petlik, hindab elamispindade turuolukorda portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.
„Tallinna korteripakkumine on aastaga suurenenud 60%. Oktoobris pakuti portaali KV.EE andmetel Tallinnas müügiks 8900 korterit aastataguse 6400 pakkumise vastu,“ võttis Tarvo Teslon numbrid kokku. „Turuolukorra mõistmiseks tuleb pilk heita eesriide taha.“
Korteripakkumise kasvu taga on esmalt kõrgele kerkinud korterite hinnad. Kasvanud hinnatase on loonud olukorra, kus kinnisvara väärtus on tõusnud 2006.-2007. aastal tipphinnaga soetatud vara laenukoormast kõrgemale. See loob neile kinnisvaraomanikele võimaluse korter müüki panna, et aastatega ebasobivaks muutunud eluase uue vastu välja vahetada.
Teise tegurina näeb Tarvo Teslon pakkumiste arvu suurenemises süüd vähenenud tehingute arvul. „Kui korteritehingute arv väheneb, ja seda on meil juba kaks kvartalit järjest juhtunud, jäävad osad maasikad noppimata ehk korterid jäävad pakkumistena portaali alles,“ selgitas Teslon.
Kolmas pakkumiste arvu suurenemise põhjus on uusarendus. Uute korterite pakkumine on aasta algusega võrreldes pea kahekordistunud. „Pakkumiste arvu ajavad ülespoole nii portaali jõudvad uued arendusprojektid, kui see, et uue korteri ostja paneb enamasti vana elamispinna müüki ja seda enne uue ostu. Nii suureneb pakkumine hetkeks isegi kahekordselt,“ juhtis Tarvo Teslon tähelepanu numbrite mängule.
Viimase, aga mitte väheolulise kuulutuste arvu kerkimise tegurina tõi Teslon välja kuulutuste uuendamise ja mitmekordse kuulutamise. Pole sugugi harv, kui mõni korter on portaalis mitmekordselt. Seda näiteks olukorras, kus oma korterit kuulutav eraisik on müügiõiguse andnud mõnele maaklerile või koguni maakleritele. See suurendab kuulutuste arvu, kuid mitte reaalset pakkumist.
„Kliendi tähelepanu pälvimiseks kasutavad mitmed maaklerid kuulutuste uuendamise meetodit. See tähendab, et juba portaalis olev pakkumine sisestatakse uue kuulutusena, vana kuulutus kustutatakse. Nii pääseb maakler koduotsija silme ette, kes ühe otsingukriteeriumina on valinu ainult värsked kuulutused. Nii suureneb kuu jooksul portaalis olnud kuulutuste arv kunstlikult, sest väiksema tehingute arvu tingimustes on maakleritel rohkem aega kuulutustega mängimiseks,“ paljastas Tarvo Teslon kinnisvaravahenduse telgitaguseid.
„Vaieldamatult on korterite pakkumine kasvanud ja seda eeskätt kinnisvaramüüjate suurenenud müügihuvi tõttu. See avaldab survet Tallinna korterite hindadele. Puude taga tuleb näha metsa ja statistika taga numbrite tegelikku sisu,“ hoiatab Tarvo Teslon pelgalt pakkumiste arvu kasvunumbrite baasil liigsete järelduste tegemise eest. „Elamispindade turul tuleb raske, kuid põnev aasta.“
Kinnisvaraportaali KV.EE haldab Allegro Baltics OÜ. Samasse gruppi kuuluvad veel Eestis tegutsevad portaalid Osta.ee (kauplemine), Hydra.ee (tasuta kuulutused).
Koolituse “Omandiõiguse kitsendused: kui absoluutsed on kinnisasja omaniku õigused Eestis?” eesmärk on anda põhjalik ülevaade omandiga seonduvatest õigusaktidest, kinnisomandi avalik-õiguslikest ja tehinguga seatavatest kitsendustest.
Portaali KV.EE
Tallinna linnavolikogu taotleb munitsipaalomandisse endise Scheeli mõisa alale jäävaid maatükke, et Pirita tervisespordirada jääks avalikku kasutusse.
Kultuuriministeerium avas 2015. aasta arhitektuuri ja disaini projektide taotlusvooru, mille kaudu saab toetust taotleda arhitektuuri ja disainialaste sündmuste ja festivalide korraldamiseks kui ka muudeks projektideks. Taotluste esitamise tähtaeg on 10. detsember 2014.
Statistikaameti andmetel kasvas hõive selle aasta kolmandas kvartalis aastavõrdluses 1,1%. Kuna tööealiste arv kahanes, oli tööga hõivatuid tööealiste hulgas 1,2 protsendipunkti rohkem kui aasta eest. Tööturul osales – kas töötas või otsis töötuna aktiivselt tööd – rekordiline 69,1% tööealisest elanikkonnast.
Töötuid oli 2014. aasta III kvartalis 51 000 ja töötuse määr 7,5%, teatab Statistikaamet. Tööhõive pisut kasvas, kuid muutused töötuses ja tööhõives olid väikesed.
Tsiviilasjas nr 3-2-1-86-14 pidi kohus lahendama küsimuse, kas alajaam on vallasasi või kinnisasja oluline osa ning seega ka kinnisasja ja hoonestusõiguse oluline osa. 
Domus Kinnisvara maakler Neeme Liiva jagab nõuandeid, kuidas teha kinnisvara müügikuulutuse tarbeks tõeliselt ilusad interjööri fotod.
On levinud teadmine, et korteris toimuva ja sellest tuleneva kahju eest vastutab üldjuhul korteriomanik. Seda eelkõige põhjusel, et ta on korteri omanik ja kohustatud seda ka korrapäraselt hooldama. Elu ei ole samas alati mustvalge ja sageli võivad jääda segaseks näiteks olukorrad, kus korterit kahjustav tegevus tuleneb hoopis väljastpoolt korterit. Millal ja kellelt on korteriomanikul sellisel juhul õigus tekkinud kahju välja nõuda, sellest käesolevas artiklis räägimegi.
Oleme koostanud värske ja asjakohase elamispindade turuülevaate pealkirjaga “Kas korteritehingute arvu langus viib hindade kukkumiseni?”.
