Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub 11/02/15.

11.02.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 11/02/2015 koolitus Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine toimub.

Koolitus käsitlebki ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast, arvestades Riigikogus menetluse lõppjärgus oleva ehitusseadustiku sätetega.

Koolituse eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Koolitust viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub kolmapäeval 11/02/2015 kell 09:00-14:00 (kokku 6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Arco Investeeringute AS sõlmis Compakt Capital OÜ-ga kompromissi

10.02.2015 Tõnu Toompark

Arco Investeeringute AS esitas 17.12.2013 Compakt Capital OÜ vastu kohtusse hagi, millega nõudis osapoolte vahelise lepingu alusel 127 824 euro väljamõistmist Compakt Capital OÜ-lt (vt Arco Vara AS-i 05.05.2014 börsiteade).

17.11.2014 kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus Arco Investeeringute AS-i hagi, st mõistis Arco Investeeringute AS-i kasuks Compakt Capital OÜ-lt välja põhinõudena 127 824 EUR ja viivised summas 13 146 EUR. 16.12.2014 esitas Compakt Capital OÜ Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 02.01.2015 määrusega menetlusse võttis.

05.02.2015 sõlmisid osapooled kompromissi, mille tulemusena nõustus Compakt Capital OÜ maksma Arco Investeeringute AS-ile 120 000 EUR ning vastutasuks nõustus Arco Investeeringute AS loobuma kõikidest osapoolte vahel sõlmitud lepingust tulenevatest nõuetest Compakt Capital OÜ vastu. 06.02.2015 määrusega kinnitas kohus kompromissi ning alates tänasest, s.o 10.02.2015, on nimetatud määrus jõustunud ja seda ei ole võimalik edasi kaevata.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Raadi kasarmute lammutamine jõuab lõpusirgele

10.02.2015 Tartu.ee

Tartu linn esitab Keskkonnainvesteeringute Keskusele taotluse rahastada nõukogudeaegsete sõjaväehoonete lammutamise neljandat etappi, mille käigus soovitakse Raadilt likvideerida viimased varemed.

Projekti käigus lammutatakse viis tulevase muuseumihoone lähedusse jäävat amortiseerunud sõjaväelennujaama hoonet, mis asuvad kinnistutel Puiestee 114, Kasarmu 3 ja Roosi 91.

Projekti heakskiitmisel summas 91 280 eurot on linna omafinantseering 9128 eurot. Lammutustööde lõpetamise tähtaeg on 31. august 2016.

Ühtekokku on Raadil kunagise sõjaväelinnaku territooriumil lammutatud juba 41 tühjana seisnud hoonet.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Arco Vara AS-i erakorralise üldkoosoleku otsused

10.02.2015 Tõnu Toompark

10.02.2015 toimunud Arco Vara AS-i aktsionäride erakorraline üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused:

1. kutsuda tagasi kõik nõukogu liikmed, s.o Hillar-Peeter Luitsalu, Rain Lõhmus, Arvo Nõges, Aivar Pilv, Allar Niinepuu, Toomas Tool, Stephan Balkin;

2. määrata ametisse viiest liikmest koosnev nõukogu ja valida nõukogu liikmeteks järgmised isikud:

· Rain Lõhmus

· Steven Yaroslav Gorelik

· Hillar-Peeter Luitsalu

· Allar Niinepuu

· Kert Keskpaik

3. maksta nõukogu liikmetele tasu iga nõukogu osaletud nõukogu koosoleku eest 500.- eurot (netosumma), kuid mitte rohkem kui 1000.- eurot (netosumma) kalendrikuus. Seada tasu väljamaksmine sõltuvusse nõukogu koosolekute protokollide allkirjastamisest. Arvestades, et nõukogu liikmed võivad pidada nõukogu koosolekuid elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab nõukogu liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada, hüvitada nõukogu liikmetele nõukogu koosolekul füüsilise osalemisega seoses tekkinud reisikulud mõistlikus ulatuses.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kopli liinidele pretendeerimist jätkavad mõlemad pakkujad

10.02.2015 Tallinn.ee

Kopli liinide kombineeritud pakkumise teisele etapile laekus kaks pakkumist, seega jätkavad läbirääkimistega enampakkumisel mõlemad esimesel etapil nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad.

„Kombineeritud enampakkumise teisele etapile esitasid pakkumise mõlemad Kopli liinide ostust huvitunud ja kvalifitseerimise tingimustele vastanud ettevõtted – nii OÜ Fund Ehitus kui ka AS Pro Kapital Grupp,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

„Seega kutsub Kopli liinide võõrandamiseks moodustatud komisjon teisel etapil nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad läbirääkimistele. Pärast läbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise kinnistute ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta.“

Edukaks pakkumiseks tunnistatakse pakkumine, mis saab kõigi hindamise kriteeriumide alusel kõige rohkem väärtuspunkte. Müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on Tallinna Linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda.

Pakkumise edukaks tunnistamise otsuse teeb Tallinna Linnavalitsus korraldusega hiljemalt ühe kuu jooksul pärast lõplike pakkumiste esitamiseks ettenähtud tähtpäeva saabumist ehk juunikuu algul.

Tallinna linna omandis olevate kinnistute (Kopli liinide) kombineeritud pakkumise esimesele etapile laekus kaks pakkumist. Pakkumised tegid OÜ Fund Ehitus ja AS Pro Kapital Grupp.

Teise etapi pakkumus pidi sisaldama pakkumissumma kinnistute ostmiseks; äriplaani, mis peab sisaldama järgnevaid osasid: lühiülevaade; ettevõtte lühikirjeldus ja projekti üldine juhtimine; projekti kirjeldus, sh detailplaneeringu koostamise, projekteerimise ja ehitamise protsesside kirjeldus ning projekti realiseerimise ajakava ning tagatised avalikult kasutatavate alade väljaarendamiseks võetavate kohustuste täitmiseks; kinnistutele hoonete püstitamise ajakava; sotsiaalobjektide rajamise ning piirkonna kaubandus- ja teenindusfunktsiooniga ettevõtluskeskkonna tagamise kava; kinnistute turvalisuse tagamise abinõude kava ning Tallinna linna heakorra eeskirja täitmise tagamise kava; projekti finantseerimisstrateegia ja finantsprognoosid ning projekti riskid. Vajadusel peab pakkuja esitama täpsustatud Kopli liinide linnaehitusliku visiooni.

Pakkumiste esitamisele järgnevaid läbirääkimisi peab komisjon, mida juhib linnavara kureeriv abilinnapea, komisjoni koosseisu kuuluvad Põhja-Tallinna Valitsuse, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Linnavaraameti ja Eesti Arhitektide Liidu esindajad.

Pärast läbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta.

Tallinna linna omandis olevad 82 kinnistut ehk Kopli liinid on pandud enampakkumisele alghinnaga kokku 1,5 miljonit eurot, kinnistud müüakse ühtse müügiobjektina kombineeritud pakkumise korras. Eesmärk on leida Kopli liinide maa-alale arendaja, kes ehitab välja sealse elamuala koos elamuala teenindamiseks vajaliku taristuga – kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud, haljasalad jms. Arendaja peab alale kavandama ja välja ehitama ka avalikult kasutatava rannapromenaadi ja rannapargi ning ranna ja hoonete vahelisele alale spordi- ja mänguväljakud, koerte jalutusalad jms.

Kopli liinide alal asuvate linnale kuuluvate kinnistute müügi kombineeritud enampakkumise korras otsustas Tallinna Linnavolikogu 13. juunil 2013.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Osta väärt kinnisvarakirjandust ja võida ostusumma tagasi!

10.02.2015 Tõnu Toompark

Ostes Kinnisvarakooli raamatupoest 04-11/02/2015 on võimalus võita ostusumma tagasi.

Osta endale vajalik raamat või raamatud Kinnisvarakooli raamatupoest ja jaga uudist suurepärasest ostust oma Facebook’i sõpradega.

Kõikide vahel, kes on ostnud ja tasunud raamatu eest ajavahemikul 04-11/02/2015 ning jaganud kampaaniainfot Facebook’is loosime välja ühe, kes saab kogu ostusumma tagasi.

Vaata lähemalt – osta, jaga ja võida.

Statistika: keskmine eluasemelaenu jääk on 37 100 eurot

10.02.2015 Tõnu Toompark

Eesti pankade eluasemelaenude portfelli keskmine laenujääk oli 2014 IV kvartalis 37 100 eurot. Aastataguse ajaga võrreldes kerkis keskmine laenujääk 1 protsendi võrra.

Paralleelselt kerkib lisaks veel eluasemelaenude arv. Kui aasta tagasi oli Eestis aktiivseid eluasemelaenusid 160 4420, siis 2014 IV kvartali lõpuks oli see näitaja kasvanud 163 500 peale ehk 1,9% võrra.

Keskmise laenujäägi kasv ei ole liiga kiire, sest Tallinna ja Tartu kõrgete hindadega piirkondade kõrval on eluasemeturg mõnevõrra aktiveerunud just väiksemates piirkondades, kus kinnisvara on odavam ja võetavad laenusummad selle võrra väiksemad.

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude keskmine jääk ja eluasemelaenude arv

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

MTA saadab sel nädalal 294 600 inimesele maamaksuteated

09.02.2015 Tõnu Toompark

Maksu- ja tolliamet (MTA) saadab sel nädalal 294 600 inimesele 359 600 maamaksuteadet, millest 74 protsenti jõuab maksumaksjateni elektrooniliste kanalite kaudu. Esmakordselt saadab maksuhaldur teate 16 700 inimesele SMS lühisõnumiga.

MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on elektroonse teavituse osakaal iga aastaga kasvanud. „Kui veel mullu saatsime e-postiga 60 protsenti teadetest, siis tänavu on e-posti ja lühisõnumite osakaal juba 74 protsenti. Lisaks keskkonnasäästule hoiab see kokku ka maksumaksja raha,“ rääkis Liivamägi.

„Sellele vaatamata on paberteadete osakaal veel märkimisväärne – kirja teel postitatakse maamaksuteade tänavu 84 000 inimesele. Teate saamiseks e-posti või lühisõnumiga ei ole aga vaja teha muud, kui panna vastav info oma e-maksuameti kontaktidesse,“ selgitas Liivamägi.

Lühisõnumi saavad tänavu kõik need isikud, kes eelmisel aastal said maamaksu teate veel paberil ja füüsilise isiku tuludeklaratsioonil esitasid mobiiltelefoni numbri. E-postile saadetakse teade, kui e-posti aadress on e-maksuametis märgitud.

Kuni 64-eurone maamaks mistahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse ühekorraga 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Selgus Põlva keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistluse võitja

09.02.2015 Tõnu Toompark

Kuueteistkümnest Põlva keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusele laekunud tööst tunnistati parimaks ideekavand märgusõnaga „Puulinn“, mille autorid on Stuudio 2 Arhitektid OÜ ja Metusala Arhitektid OÜ ühiskollektiiv koosseisus Helen Rebane, Egon Metusala, Kaie Kuldkepp, Liis Uustal ja Vilve Enno. Võistlus toimus EV 100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames.

„Keskväljaku rajamisega saab Põlva südalinna senise lagunenud tööstushoonete ala asemele väga väärika paiga, kus on ruumi kaubandusele ja kohvikutele, esindusüritustele, aga ka sportlikule meelelahutusele. Usun, et nii väldime Põlvas suuremate linnade trendi, kus kesklinna asemel domineerivad äärelinna kaubanduskeskused. Kõige olulisem, et pikemas perspektiivis suurendab taoline investeering kindlasti Põlva konkurentsivõimet piirkonna teiste keskustega,“ selgitas Põlva vallavanem Georg Pelisaar.

Võidutöös hindas žürii selle terviklikku linnaehituslikku kontseptsiooni, ruumi selget funktsionaalset jaotust, hajutatud parkimislahendust, puitmaterjali kasutust ning piisavat paindlikkust edasiseks arendamiseks. Oluliseks nüansiks peeti seda, et linnaruumi lahendus on terviklik ka siis, kui väljakuäärne hoonestus pole veel valminud.

Žürii leidis, et võistlus täitis oma eesmärgi, kuigi päris ideaalset lahendust ei leidunud ning väljavalitud projekti tuleb kindlasti edasi arendada. Selleks, et jõuda Põlva keskuse ehitamisega valmis vabariigi sünnipäevaks, on oluline kiiresti välja töötada realistlikud arendusetapid.

I preemia suurus on 6000 eurot ning lisaks võidutööle valis žürii välja veel kolm preemiasaajat: II preemia (4500 EUR) vääriliseks tunnistati töö märgusõnaga „Põhjus tulla“ (autor Armin Valter, Novarc Group AS), III preemia (3500 EUR) läks kavandile „Tuulelohe“ (autorid Pelle-Sten Viiburg ja Mae Köömnemägi, Doomino Arhitektid OÜ) ning ergutuspreemia (2000 EUR) sai projekt „Isevesi“ (autorid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kavakava OÜ).

Võistluse eesmärk oli leida kvaliteetne ruumiline lahendus Põlva keskväljaku ja seda ümbritseva linnaruumi jaoks. Žürii hindas töödes keskväljaku arhitektuuri kvaliteeti, funktsionaalsust, tekkiva linnaruumi terviklikkust, lahenduse otstarbekust ja realiseeritavust. Eesmärk on võiduprojekt teostada Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Põlva arhitektuurivõistlus on esimene lõppenud võistlus, mis on korraldatud Eesti Vabariigi 100 sünnipäevaprogrammi arhitektuurivõistluste seeria „Hea avalik ruum“ raames. Arhitektuurivõistlusi viib läbi Eesti Arhitektide Liit koostöös kohalike omavalitsustega ning võistluste eesmärk on leida nüüdisaegsed lahendused Eesti linnade keskustele. Programmis osaleb kokku kuni 14 linna. Järgmisena selguvad võistlustulemused Tõrvas.

Eesti elanik eelistab olla eluruumi omanik

09.02.2015 Statistikaamet

Viimase rahvaloenduse andmetel iseloomustab Eestit teiste Euroopa riikidega võrreldes suur koduomanike osatähtsus. 78%-l Eesti leibkondadest on vähemalt üks leibkonnaliige eluruumi omanik.

Riikide võrdluses paigutub Eesti selle näitaja poolest 7. kohale. Rumeenias on 93% leibkondadest eluruumi omanikud. Hoopis teistsugune pilt kirjeldab aga Rootsit, Šveitsi ja Saksamaad, kus alla poole leibkondadest on koduomanikud.

Miks pilt riigiti erineb, sellele on omad põhjused. Eesti puhul oli eluruumi omandamise oluliseks mõjuteguriks Nõukogude Liidu lagunemisega kaasnenud eluruumide erastamine. Paljud leibkonnad said just sel ajal varem riigile kuulunud eluruumi omanikeks. Praegu soodustab Eestis eluruumide ostmist tulumaksuseadusest tulenev tulumaksutagastus eluasemelaenu intressidelt ja vähearenenud üüriturg. Paljudes riikides maksusoodustused eluruumi omanikele puuduvad.

Eestis tegeleb üürikorterite pakkumisega vähe ettevõtteid, üüritakse peamiselt eraisikutelt. Erinevalt mitmetest teistest riikidest ei ole Eestis levinud pikaajaline, sh eluaegne rentimine. Kui hästi reguleeritud üürituruga riikides renditakse välja hea kvaliteediga eluruume, siis Eestis on üürikorterid tihti keskmises või halvas seisukorras ning omanikud ei ole huvitatud remontimisega kaasnevaid kohustusi võtma. Nii on üürimine levinud eelkõige suurematesse linnadesse õppima asunud noorte seas ning seda nähakse ajutise etapina enne oma kodu ostmist.

Riikides, kus paljud elanikud elavad üüripinnal, on tihti paigas ka näiteks üürihinna tõstmise määr aastas, et rendi kiire tõus ei tooks vastureaktsioonina esile ostubuumi. Lisaks on igal riigil veel hulk ajaloost ja kultuuriruumist tingitud põhjuseid üürimisele või omamisele. Saksamaal näiteks tekkis pärast
II maailmasõja lõppu elamufondi kriis. Inimestel ei olnud majanduslikku võimekust eluruumide ostmiseks, ent elamispinda oli tarvis. Nii arendati välja suur hulk elamuid, mis olid algusest peale mõeldud rentimiseks.

Praegu pärsivad Eesti leibkondade võimalusi eluruumi soetamiseks majanduslanguse tagajärjel karmistunud kodulaenu võtmise tingimused.

Anu Tõnurist
Statistikaameti peaanalüütik

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Uus Maa alustas korterite müüki moodsas südalinna funkmajas

09.02.2015 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Perton Ehitusega Tallinna südalinnas, aadressil Kreutzwaldi 9 rajatavas funktsionalistlikus elu- ja ärihoones korterite ja äripindade müüki.

„Pakkumisel on 6 unikaalset, terrasside või rõduga korterit ja 2 terrassidega äripinda. Atraktiivne asukoht ja maja arhitektuurne ilme on ostjates suurt huvi tekitanud ning tänaseks on mitu korteriomandit juba broneeritud. Oluliseks lisaväärtuseks on peetud rõdusid ja terrasse ning maja-alust garaaži,“ kommenteerib korterite müügiga tegelev Uus Maa Kesklinna ja Kadrioru piirkonna konsultant Margit Sild.

Kreutzwaldi 9 välis- ja siselahendustesse on panustatud hoone asukohale vääriliselt ning ostjaskonna potentsiaalse sihtgrupi ootustele vastavalt. Nii ilmestavad fassaadi klaasseinaga lift, rõdud/terrassid ja mustast graniidist peatrepp. Hoone iga korrus on erineva suuruse ja plaanilahendusega, igal korteril on kas rõdu või katuseterrass.

Elamise teevad mõnusaks maja-alune garaaž ja väike korterite arv. Akendest avanevat vaadet ei häiri radiaatorid – toasooja tagab vesipõrandaküte. Kodukulud aitavad mõistlikul tasemel hoida 3x paketiga aknad ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteem.

Hoone välisilme loovad hele fassaadikrohv, mis on osaliselt kaetud musta komposiitplaadiga ning esimese korrusel eksponeeritav betoonpind. Siseviimistluspaketid on pealkirjadega Novell ja Etüüd. Novell on poeetiline, luuleline, inspireeritud raamatutest ja kirjasõnast. Paketi tonaalsus on hele ja karge, vannitoas kasutatud plaat meenutab modernses võtmes raamaturiiulit. Etüüd on aga ekspressiivne, maaliline, loominguline, inspireeritud maalikunstist ning väljendub veidi julgemas tumedate aktsentidega värvigammas. Samal ajal on kogu tonaalsus soe ja hubane.

Maja ehitus algab märtsis ning hoone valmib 2016. aasta alguses. Projekti arendaja on Perton Ehitus, maja ehitab Kaamos Ehitus.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Ajaloorubriik: Haabersti linnaosa asumite nimede lugu

09.02.2015 Jaak Juske

Haabersti linnaosas Tallinnas on kokku 12 asumit.

Nende nimede saamise lood on järgmised:

Astangu – seal asuva loodusliku astangu tõttu.
Haabersti – sealkandis alates 16. sajandi lõpust asunud linnale kuulunud Kaeramõisa (saksa keeles Habers Hof) järgi.
Kakumäe – seal asunud Kakumäe (Kakamaye) küla järgi.
Mustjõe – asumit läbiva Mustjõe järgi.
Mäeküla – Harku mõisale kuulunud Mäeküla järgi.
Pikaliiva – samanimelise küla järgi, mis omakorda sai nime seale pika liivaseljandiku mõjul.
Rocca al Mare – Tallinna kaupmehe Arthur Girard de Soucantoni poolt 1863. aastal nüüdse Vabaõhumuuseumi alale asutatud suvemõisa nime järgi. Tõlkes siis “Kalju mere ääres”.
Tiskre – on tuletatud vana kaluriküla rootsikeelsest nimest fiskare, mis tähendab kalurit. Teise versiooni järgi aga ülemsaksakeelsest sõnast tischler (tisler, mööbelsepp), aga võib-olla ka isikunimest.
Veskimetsa – sealkandis kasvanud Veskimetsa järgi. Asumi vanim ehitis oli Haabersti mõisale kuulunud tuuleveski.
Vismeistri – Vismeistri küla järgi. Küla sai omakorda nime keskajal sealkandis elanud Toompea linnuse kalameistri (Fischmeister) järgi. Hiljem paiknes Fischmeistri oja ehk Tiskre oja kaldal Fischmeistri suvemõis.
Väike-Õismäe – kõrval asuva Õismäe asumi järgi.
Õismäe – tuleneb Eismeggi külast, mis omakorda saanud arvatavasti nime ranniku rabastuvatel heinamaadel rohkesti kasvava haruldase rootsi kukitsa järgi.

Fotol ehitusjärgus Väike-Õismäe rõngaslinn 1980. aastatel.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: Koolitus Kinnisvaraõigus toimub 10/02/2015

08.02.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 10/02/2015 koolitus Kinnisvaraõigus. Koolitust viib läbi koolitaja ja kinnisvaraõiguse ekspert Evi Hindpere.

Koolitus “Kinnisvaraõigus” on suunatud maakleritele, kes vajavad igapäevaselt infot kinnisvaratehingute vormistamisega kaasnevate juriidiliste probleemide lahendamisel ning soovivad tundma õppida kinnivaratehingute õiguslikke aluseid kuid oodatud on ka eraisikud, kes soovivad kinnisvara osta, müüa, vahetada ja soovivad kindlust turvalise tehingu tegemisel.

Registreeru KOHE sest alles veel vaid viis vaba kohta.

Koolitus “Kinnisvaraõigus” toimub kolmel päeval 10/02, 11/02 ja 12/02/2015 kell 16:00-19:15 (kokku 3*4=12 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

KV.EE: Üüripakkumiste arv on aastaga kerkinud 13%

07.02.2015 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti jaanuaris Tallinnas üürile 2179 korterit. See on 13% rohkem kuiu aasta tagasi.

Enam on üürikortereid lisandunud Põhja-Tallinnas, kus üüripakkumiste arv on aastaga kasvanud 63%. Põhja-Tallinnas pakuti jaanuaris üürile 315 korterit. Vähemaks on üürikorterite pakkumisi jäänud Haabersti linnaosas. Haaberstis pakuti portaali KV.EE andmetel jaanuaris üürile 102 korterit ehk aastatagusest kolmandiku vähem.

Tähelepanu väärib, et Tartu korterite üüripakkumine on aastaga kasvanud 63%. Selle põhjuseks on eeskätt mullu aasta teises ja kolmandas kvartalis vähenenud korteri ostu-müügitehingute arv, mis on müümata jäänud kortereid hakanud üüriturule tooma.

Poleks sugugi ime, kui analoogne trend, küll vähemalt määral, käesoleval aastal ka Tallinna üüriturule jõuaks.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
	01/2014	01/2015	Muutus, %
Haabersti	152	102	-33%
Kesklinn	735	818	11%
Kristiine	115	125	9%
Lasnamäe	316	341	8%
Mustamäe	220	211	-4%
Nõmme	43	59	37%
Pirita	43	60	40%
P-Tallinn	193	315	63%
Vanalinn	78	101	29%

Tallinn	1 934	2 179	13%

Eesti	3 296	4 050	23%
Harjumaa	1 957	2 224	14%

Narva	142	218	54%
Pärnu	219	155	-29%
Tartu	720	1 176	63%

Kinnisvaraturu ülevaade 2014 II poolaasta

07.02.2015 Raul Reino

Domus Kinnisvara analüütik Kadri Lest koostöös paljude hindajate ja maakleritega on valmis saanud kinnisvaraturu ülevaate, mis vaatab tagasi 2014. aastale ning teeb prognoose 2015. aastaks.

2014. aastal teostati kogu Eestis 7,4% rohkem tehinguid, kui 2013. aastal ja ka tehinguväärtuste kogusumma tõusis 12,3%. Kui 2013. aastal olid maakondadest aktiivsemad Harju ja Tartu maakond, siis 2014. aasta on tehingute arv neis maakondades kasvanud väga minimaalselt, mis on tingitud kinnisvaraturu jahenemisest aasta teises pooles.

Kiire hinnatõus tegi kinnisvara paljudele soovijatele kättesaamatuks, mille tulemusena aasta teises pooles tehingute aktiivsus langes. Märkimisväärse tõusu on läbi teinud Viljandi maakond, kus tehingute arv on tõusnud 20,3% ning tehingute summa 23,0%. Tehingute arvu Viljandi maakonnas on peamiselt tõstnud aktiviseerunud hoonestamata maatulundusmaa ja korteriturg.

Kui 2014. aasta alguses oli tunda suurt hindade tõusu ja kiiret korterite pakkumiste arvu tõusu ning aasta teises pooles kinnisvarahindade kasvu seiskumist, mõnes segmendis isegi väikest langust, siis 2015. aastaks võib prognoosida, et hinnad stabiliseeruvad või mõnevõrra langevad veelgi.

Samuti tuli 2014. aastal tavapärasest rohkem uusarendusi müüki, mis omakorda suurendasid pakkumises olevate korterite arvu. Kinnisvaraturul on tunda, et inimesed ootavad, mistõttu on tehingud edasi lükatud ning hinnatrend on mitmel pool olnud negatiivne.

Põhjaliku analüüsiga Eesti kinnisvaraturu kohta saab tutvuda SIIN.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.