Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

500-eurone värskendusremont kergitas korteri hinda 4000 eurot

04.02.2015 Tõnu Toompark

Domus Kinnisvara Oma armsat kodu müües hakkasin mõtisklema, kas värskendusremont vanema korteri puhul tasuks ära ehk kas kliendid maksaksid kõrgemat hinda selleks, et mitte kulutada aega lisaks tülikale kolimisprotsessile ka uue kodu remondile.

Seega möödunud suve lõpus otsustasime abikaasaga, et on aeg osta endale suurem korter ning leida oma senisele armsale kodule Keilas uus omanik. Uue pesa leidmine on kujunenud aga raskemaks kui arvasime. Olenemata eluasemete müügihindade mõningasest tõusust, ei ole uue kodu soetamisel raskust valmistanud mitte hind, vaid pigem hinna ning kvaliteedi suhe ning seda just vanemate korterite puhul. Tallinnas Nõmmel, Kalamajas ja mujalgi leidub palju ilusaid vanemaid maju, mis pärast renoveerimist ei jää kuidagi nii arhitektuurilises kui ka maitsekuses alla uusarendustele. Sealsamas on olnud raske leida korterit, mis oleks hästi hoitud ega vajaks värskendusremonti sissekolimiseks.

Enda isiklike kogemuste põhjal võin öelda, et jah, tasub ära. Enne oma kahetoalise 62,2 ruutmeetri suuruse korteri müümist värvisime üle nii eestoa, köögi kui ka esiku seinad ning vahetasime vana dušikabiini uue vastu. Tehtud värskendus, mille kogu kulu jäi ca 500 euro juurde, suurendas meie kodu müügihinda võrreldes teiste samas kortermajas tehtud nelja võrdlustehinguga ligikaudu 4000 eurot. Oma korteri müügitehingu tegime hinnaga 1172 eurot/m2. Samas kortermajas müüdi eelmise aasta jooksul neli 2-toalist korterit, mille hinnad jäid vahemikku 900 kuni 1117 eurot/m2. Olgu märgitud ka see, et korteris ei olnud erilisi disainesemeid ega eritellimusmööblit, mis oleks võinud hinda võrreldes teiste tehingutega kergitada.

Siinjuures aga tasub lisada, et kehvasti või väga odavate vahenditega teostatud remont ei pruugi korteri hinda kergitada. Kui hoone on väliselt väga ilus, näiteks renoveeritud 20. sajandist pärit palkidest nikerdustega puumaja, ei pruugi ostja hinnata väga odavat laminaatparketti ning plastikliiste. Ideaalne oleks see, kui hoone väline ja sisemine ilu on omavahel tasakaalus. Samuti on iga kodu omanäoline, mistõttu võib planeeringult täpselt samasuguste korterite müügihind olla mõnevõrra erinev.

Igal juhul mõte, kas uuendada oma kodu enne müümist, väärib kaalumist. Maksimaalselt saab ju kaotada üksnes summa, mis korteri korrastamisele kulub. Meie pere näitel oli see hiljem saadud müügihinda arvesse võttes väikene risk. Kui müügieelse värskendusremondi tasuvuse hindamine keerukas tundub või soovid lihtsalt teist arvamust enda oma kõrvale, küsi julgelt nõu oma maaklerilt.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Omavalitsused saavad tuge tondilosside lammutamiseks

04.02.2015 Tõnu Toompark

Majandus- ja taristuminister Urve Palo allkirjastas toetuse andmise tingimused, mille järgi on kohalikel omavalitsusel võimalik taotleda riigilt tuge tühjaks jäänud ja linnapilti risustavate hoonete lammutamiseks.

„Riik aitab juba lammutada tühjaks jäänud põllumajandushooneid, kuid muud lagunevad ja kasutult seisvad majad on seni olnud vaid omavalitsuste mure. Nii mõnelegi linnale-vallale käib see selgelt üle jõu. Näiteks Valgas on ligi 40 elumaja, kus ei ela kedagi. Need risustavad linnapilti, viivad alla ka korraliku kinnisvara hinnad, peletavad turiste ja vähendavad piirkonna konkurentsivõimet,“ ütles Palo. „Valdasid, kus kunagistes kolhoosikeskustes seisavad inetud ja ohtlikud tondilossid, on Eestis mitmeid kümneid. Vabanevat maad saaks omavalitsus korrastada ja luua kinnistule uue väärtuse – ehitades näiteks riiklikult toetatud üürielamuid või kasvõi mänguväljakuid. See on omavalitsuse nägemus ning volikogude otsustada.“

Riik katab kasutusest välja langenud kohalike omavalitsuse omandis olevate või hoonestusõigusega koormatute kinnistul asuvate hoonete lammutamise kuludest kuni 70 protsenti. Toetuse saamiseks tuleb taotlus esitada sihtasutusele KredEx, kes annab toetusmeetme avamisest eraldi teada. Kokku on meetmele eraldatud 700 000 eurot. Maksimaalne võimalik toetusmaht taotleja kohta on 60 000 eurot.

2013. aastal läbi viidud uuringu andmetel on Eestis lammutamist vajavaid hooneid üle 250. Probleemseimad maakonnad on Valgamaa, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa. Uuringus prognoositi, et aastatel 2015-2030 võib lisanduda veel üle 600 lammutamist vajava korterelamu.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Selgusid 2014. aasta parimad ehitised Tartus

04.02.2015 Tartu.ee

Tartu linnavalitsuse tänasel istungil kinnitati konkursi “Aasta parim ehitis 2014” võitjad.

Rekonstrueeritud ja laiendatud muude hoonete alagrupis võitis Heino Elleri nim muusikakooli uus tiib (Lossi tn 15), ära märgiti ka Pauluse kirik (Riia tn 27 // 27a). Muusikakooli puhul hindas žürii ajaloolisele osale oskuslikult juurde ehitatud, arhitekuurivõistlusega leitud moodsa arhitektuurikeelega laiendust, kus on nauditavalt ühendatud sise- ja väliruum ehk kontserdisaal kõrvalasuva Toomemäega. Kiriku juures on väärib äramärkimist Tartule olulise sümbolehitise hoole ja armastusega taastamine, Eliel Saarineni vaimus (sh algupärase projekti järgi) kiriku siselahenduse loomine.

Uute muude hoonete alagrupis võitis Lemeks Grupi uus hoone (Näituse tn 25), kus on silmapaistvalt hea puidukasutus nii konstruktsioonides kui viimistluses, lihtsavormilise hoone teevad omalaadseks läbimõeldud detailid ja linnaruumi rikastav terviklikkus, eriliselt väärib esiletõstmise eratellija soov luua kvaliteetne arhitektuuriteos. Ära märgiti Tartu Ülikooli uus füüsikahoone Physicum (Ravila tn 14c) – Maarjamõisa välja vääristav arhitekuurivõistlusega lahendatud heatasemeline hoone, millel on esinduslik kujundus ja detailne materjalikasutus (nt ribiline betoonpaneel).

Uute kortermajade alagrupis võitis Kummeli tn 16: lihtsavormiline, kuid selge ja meeldejääva arhitektuurikeelega, kujundab heailmelise tervikkujundusega hoonetekompleksi külgnevate samalaadsete korterelamutega.

Rekonstrueeritud ja laiendatud kortermajade alagrupis võitis Salme tn 1b, ära märgiti ka A. H. Tammsaare tn 8 ja Rahu tn 9. Salme 1b juures väärib tähelepanu vana ja uue oskuslik kokkusulatamine, mitmekesine materjalikäsitlus, eriliselt väärib esiletõstmist algupärase skulptuuri taaskasutus fassaadil. A. H. Tammsaare 8 maja paistab silma täislahendusega, moodsa ja uueilmelise rekonstrueerimise poolest, samuti maitsekad detailid ja ilus infograafika otsaseinal. Rahu 9 väärtusteks on täislahendusega rekonstrueerimine, maitsekad detailid ja rahulik tervikkujundus.

Miljööväärtuslike ja mälestiste rekonstrueeritud ja laiendatud elamute alagrupis võitis Vallikraavi tn 25, väärikate ajalooliste detailide erakordselt hoolikas taastamine, vanalinna muinsuskaitsealale kohane esinduslik arhitektuuritervik. Ära märgiti Kroonuaia tn 31 ja Kesk tn 15, mida iseloomustab miljöösse sobiv värvi- ja detaililahendus, ehitusaegsete materjalide väärt kasutus.

Ehitatud üksikelamute alagrupis võitis Kuljuse tn 5: : mitmekesine materjalikasutus, erinevate esinduslike materjalide (puit, looduskivi, metall) meisterlik ühteliitmine, põhjamaiselt karge värvilahendus. Ära märgiti Kraavikalda tn 14 julge värvi- ja vormilahendus ning aus betoonikasutus.

Osta väärt kinnisvarakirjandust ja võida ostusumma tagasi!

04.02.2015 Tõnu Toompark

Ostes Kinnisvarakooli raamatupoest 04-11/02/2015 on võimalus võita ostusumma tagasi.

Osta endale vajalik raamat või raamatud Kinnisvarakooli raamatupoest ja jaga uudist suurepärasest ostust oma Facebook’i sõpradega.

Kõikide vahel, kes on ostnud ja tasunud raamatu eest ajavahemikul 04-11/02/2015 ning jaganud kampaaniainfot Facebook’is loosime välja ühe, kes saab kogu ostusumma tagasi.

Vaata lähemalt – osta, jaga ja võida.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Leivatehase naabrusse kavandatakse uusi äri- ja tootmishooneid

03.02.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus võtab homsel istungil vastu Mustamäe linnaosas asuva 2,86 ha suuruse maa-ala kohta koostatud detailplaneeringu, mis loob võimaluse ehitada tööstuspiirkonnana kasutatavale alale uued äri- ja tootmishooned.

Kadaka tee 74h, Kadaka tee 76d, Kadaka tee 76h ja Kadaka tee 76j kinnistute detailplaneeringuga on kavandatud alale kokku kuus kuni viiekorruselist hoonet. Lisaks antakse planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Planeeritav maa-ala asub Mustamäe linnaosas Akadeemia tee ja Kadaka tee vahelises kvartalis. Piirkonnas on valdavalt äri- ja tootmishooned ning kruntide sihtotstarve on peamiselt äri- ja tootmismaa. Planeeringualast kirdesse jääb planeeritav 12- kuni 14-korruseliste korterelamutega elamukvartal ning põhja poole Väike-Õismäe elurajoon.

Planeeringulahendusega kavandatud 3-5-korruselised äri- ja tootmishooned, seni kasutuseta seisnud hoonestamata kruntide korrastamine ning alale kergliiklusteede ja pargiala ettenägemine on kooskõlas Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga.

Käesolev planeeringulahendus pakub planeeringu elluviimiseks paindliku võimaluse, kuna moodustatavate kruntide võimalikud sihtotstarbed määratakse variantidena.

Detailplaneeringu eesmärk on muuta planeeritaval alal kruntide piire ning sihtotstarbeid nii, et moodustub kuus krunti, millele määratakse ehitusõiguse äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Alale on kavandatud kokku 204 parkimiskohta.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Kadaka Investeeringute Osaühing. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 17. aprilli 2013 korraldusega.

Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtadega sai tutvuda 23. aprillist kuni 6. maini 2013, vastav teade ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 20. aprillil 2013. Mustamäe Linnaosa Valitsus korraldas 9. mail 2013 detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku arutelu.

Detailplaneeringu on koostanud Linnaruumi OÜ. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud algatamise korralduses olevate lähteseisukohtade ja lisatingimustega.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Mustamäe Linnaosa Valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Eesti Pank pani Maardu mõisa 2 miljoni euroga müüki

03.02.2015 Eesti Pank

Eesti Panga juhatus pani Maardu mõisakompleksi müüki alghinnaga 2 miljonit eurot. Müügi nõustajaks ja korraldajaks valis keskpank kinnisvarafirma Colliers International Advisors OÜ.

“Maardu mõisa omamine ei sobi kokku tõhusa organisatsiooni põhimõttega, kuna keskpank kasutab seda kompleksi üsna harva. Olen kindel, et pühendunud eraomanik leiab Maardu mõisale parema rakenduse. Ka endist Kuressaare kompleksi kasutas keskpank harva, kuid uus omanik suutis selle edukalt tööle panna ja tänu sellele töökohti luua Saaremaale,” ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.

Eesti Pank kaalus Maardu mõisa puhul erinevaid viise, kuidas mõisa võimalikult mõistlikult majandada. Paraku eeldanuks enamik stsenaariume nii investeeringuid mõisakompleksi arendamiseks kui ka omanikupoolset tõsist pühendumust. Keskpanga jaoks on mõisa majandamine pelgalt kõrvaltegevus.

Maardu mõisa müüki takistas varem see, et mõis asus reformimata riigimaal. Tegu oli vallasasjaga, mida polnudki võimalik müüa. Eesti Pank alustas kinnistamisprotsessi 2013. aastal sügisel ning lõpule jõudis see 2015. aasta jaanuaris.

Keskpank rääkis Maardu mõisast ka rahandusministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS-ga, kuid selgus, et riik pole mõisa ostmisest huvitatud.

Maardu mõisa müügi nõustaja leidmiseks küsis Eesti Pank pakkumised neljalt kinnisvarabüroolt. Kõige soodsama pakkumise tegi Colliers International Advisors.

Eesti Pank ostis Maardu mõisakompleksi 1993. aastal ja renoveeris selle põhjalikult järgnevatel aastatel. Mõis on kuulunud mitmele tuntud balti-saksa suguvõsale ning on heas seisukorras. Mõis koosneb kolmest ajalooliselt hoonest ning suhteliselt hästi säilinud põlispuudega mõisapargist.

2013. aasta sügisel müüs Eesti Pank Kuressaares asuva kahe hoonega kinnistu 550 000 euro eest Arensburg OÜ-le, kes peab endise keskpanga kinnistu lähedal Arensburgi hotelli. Pärast Maardu mõisa müüki jääb keskpanga omandisse ainult Estonia puiestee hoonetekompleks Tallinnas.

Mõisa ostust huvitatutel palume ühendust võtta Colliersiga kontaktidel avo.roomussaar@colliers.ee ja +3725279638.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Mööblivabriku kvartali detailplaneering sai esitlusküpseks

03.02.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus võtab homsel istungil vastu endise mööblivabriku maa-ala detailplaneeringu.

Tatari tn 51a, Tatari tn 53, Vana-Lõuna tn 4, Vineeri tn 2, Vineeri tn 4, Vineeri tn 6, Vineeri tn 8, Pärnu mnt 69, Pärnu mnt 69a ja Pärnu mnt 69b kinnistute detailplaneeringus on käsitletud 4,82 ha suurust maa-ala.

Kesklinnas Pärnu maantee, Tatari tänava, Vana-Lõuna tänava ja Vineeri tänava vahelises kvartalis asuva ala detailplaneeringu koostamise eesmärk on luua võimalus ehitada maa-alale kokku kuni 14 omavahel plokistatud kuni 12 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamut ning kaks kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoonet.

Ühtlasi on detailplaneeringus määratud tingimused planeeritud alal asuvate ehitismälestiste – A/s A. M. Luther Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushoonete, katlamaja, elektrijaama ja veetorni – ärihooneteks ümberehitamiseks.

Piirkonnas on hästi korraldatud ühissõidukite liiklus, planeeringualaga külgnevad nii bussi- kui ka trammipeatused , lähim linnalähirongi peatus jääb ligikaudu 600 meetri kaugusele. Kontaktvööndi lähedusse jääb mitmeid haridusasutusi, samuti asub kontaktvööndi lähialal kuus lasteaeda.

Arvestades piirkonna linnaehituslikke eeldusi on planeeringupiirkond kujunemas linna keskusega sarnaseks piirkonnaks, kus hoonete esimestel korrustel on kauplused või teenindusasutused ja kõrgematel korrustel elu- või bürooruumid.

Planeeringus kavandatu elluviimise järel kujuneb alast polüfunktsionaalne ja linnaruumiliselt põnev asum, kus on meeldiv ja mugav töötada ning hea elada. Planeeritud ala hoonestamiseks ideekavandi saamiseks toimus avalik arhitektuurivõistlus. Eesmärk oli kavandada alale erineva otstarbega hooned ja kujundada linnaruum, mida iseloomustavad märksõnad disain, inimlik mõõde, ööpäevaringne kasutus, otstarvetelt tasakaalus linnale iseloomulik tihe eluskeskkond. Detailplaneeringu koostamisel lähtuti esimese koha saanud võistlustööst.

Hoonestusalade määramisel on eesmärk rõhutada ja esile tuua ajaloolist hoonestust. Teine eesmärk kvartali kujundamisel on muuta see jalakäijatele mugavalt läbitavaks. Jalgteede planeerimisel on arvestatud jalakäijate liikumissuundi piirkonnas.

Ajalooliste paehoonete kõrvale on kavandatud avatud roheala, mis töötab ühtlasi ka inimesi ühendava väljakuna, kus saavad aset leida laadad, festivalid, pargikontserdid jms. Kvartali ajalooliste paehoonete vahele on planeeritud väiksemad väljakud ja platsid, millest igaüks kujuneb ümbritsevate vanade majade tõttu eriilmeliseks ja isikupäraseks. Parkimine on ette nähtud peamiselt hoonete maa-alustele korrustele.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Osaühing Bannister, detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 20. veebruari 2013 korraldusega. Detailplaneeringu koostas K-Projekt Aktsiaselts.

Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 13.–20. märtsini 2013 Tallinna Kesklinna Valitsuses, 21. märtsil 2013 toimus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik arutelu.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Tallinna Kesklinna Valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Riiklikud ja kohalikud toetused ärgitavad ühistuid maju renoveerima

03.02.2015 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liidu tellimusel valmis hiljuti korteriühistute renoveerimisvõimekuse hindamise pilootuuring, mille eesmärgiks oli välja selgitada ruumilised ja sotsiaalsed faktorid, millest võivad sõltuda korteriühistute otsused ja otsustamise kiirus elamute energiatõhusal tervikrenoveerimisel. Uuringu läbiviimist toetas Majandus‐ ja kommunikatsiooniministeerium, läbiviijaks oli EcoBon OÜ ja Lauri Lihtmaa.

Uurigus analüüsiti kolme ja enama korteriga korterelamuid, mille renoveerimist SA KredEx otsustas toetada. Peale esialgset andmete töötlust võeti uuringusse 661 korterelamut.

Uuringust selgub, et toetused on renoveerimisotsuse tegemisel olulise tähtsusega. “Oluline on tagada toetus eelkõige neile, kes omal jõul ei ole võimelised renoveerima, otsetoetustel on väga oluline roll. Riiklikul tasandil on aga võimalik rakendada ka tegevuskavu, mis on otseselt suunatud mõne renoveerimistakistuse ületamiseks. Näiteks võib eeldada, et olulise tõuke 2012. aasta renoveerimismahu kasvule andis KredExi meede, kus ühistutel oli võimalik ühistu arutelule kutsuda vastava väljaõppe saanud tehniline konsultant. Seda kasutas 233 ühistut ja ühisust, kellest 91 viis läbi ka renoveerimise,” vahendas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Mardi sõnul saab palju teha ka kohaliku omavalitsuse tasandil. “Kohalikul tasandil saab renoveerimisvõimekust mõjutada otsetoetustega, aga ka teavitusega,” märkis ta.

Lisaks riiklikule strateegiale ja kohaliku omavalitsuse initsiatiivile on oma roll täita vabaühendustel. “Eesti Korteriühistute Liidul (EKÜL) pole võimalik jagada otsest finantsilist toetust, küll aga püüame suuredada korteriühistute teadlikkust renoveerimise osas, panustades nii renoveerimisotsuse langetamise kiirusesse,” rääkis Mardi.

“Renoveerimist takistavaks teguriks peeti peamiselt kahte probleemi: 1) teadlikkuse puudumine; 2) eestvedamise puudumine. Kuna renoveerimine on terviklik probleem, siis on ühistud sageli väga tavalise mure ees – lihtsalt ei osta kusagilt peale hakata, infot on ühest küljest palju, kuid see on erinevates kohtades,” vahendas ta.

Teise olulise faktorina, mis renoveerimist takistab, nimetati uuringus eestvedamise puudumist. “Eestvedamine tundub olevat oluline eduka ja kiire renoveerimise läbiviimisel Tugev eestvedamine kompenseerib kindlasti teadlikkust ning võimaldab ka killustatud ning suuremahulist info hulgast leida vajalikku teavet, et protsessi edasi viia,” rääkis Mardi. “Samas võib eeldada ka, et hästi organiseeritud ning täpse teavituse tulemusena saab ka eestvedamist kompenseerida. See tähendab, et kompleksne probleem on muudetud ühistule lihtsalt arusaadavaks ning samm‐sammult lahendatavaks. Eestvedamist saab ka asendada, kui ühistu palkab endale konsultandi, kellel on renoveerimiskogemus, kontaktid ning hea suhtlemisoskus,” rääkis ta.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Statistika: eluasemelaenude käive kasvas aastaga viiendiku võrra

03.02.2015 Tõnu Toompark

Pankade eluasemelaenude jääk oli 2014. aasta lõpul Eesti Panga andmetel 6 064 miljonit eurot. See on 2,8% aastatagusest kõrgemal. Arvestades, et laenujääk kerkib kiiremini, kui saab olema eeldatav sisemajanduse kasv, võib öelda, et tegemist on pigem kiire laenujäägi kasvuga.

Eluasemelaenude käive oli 2014 IV kvartalis 227 miljonit eurot. Nagu ikka on aastaneljanda kvartali eluasemelaenude käive samas lähedal, kus oli laenukäive kolmandas kvartalis. 2014 III kvartalis väljastati uusi eluasemelaene 226 miljoni euro väärtuses.

Seevastu aastataguse ajaga võrreldes väljastati 2014 IV kvartalis eluasemelaene 18% rohkem.

Elamispindade tehingute arv jäi 2014 IV kvartalis aastataguse lähedale. Nii võib öelda, et laenukäibe kasvu taga on peamiselt kerkinud kinnisvarahinnad.

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Eluasemelaenude jääk ja käive aastate lõikes, mln €

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Tallinnas elab 434 810 inimest

02.02.2015 Tallinn.ee

Rahvastikuregistri andmeil elab 1. veebruari seisuga Tallinnas 434 810 inimest, jaanuaris kasvas elanike arv 384 inimese võrra.

Aasta alguse seisuga elas Tallinnas 434 426 inimest, möödunud aastaga kasvas pealinna elanikkond 4527 inimese võrra – seisuga 1. jaanuar 2014 elas rahvastikuregistri andmeil Tallinnas 429 899 inimest.

2013. aasta jooksul kasvas tallinlaste arv kokku 10 069 inimese võrra – ülemöödunud aasta hakul elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 419 830 inimest.

Tunamullu sai pealinn juurde ligi kolm korda rohkem elanikke kui 2012. aastal, mil elanike arv kasvas 3686 inimese võrra. 2012. aasta algul elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 416 144 inimest.

Eesti Omanike Keskliit pöördus erimärgistatud kütuse täiendava aktsiisinõude põhiseadusvastasuse osas õiguskantsleri poole

02.02.2015 Omanikud.ee

Eesti Omanike Keskliit esitas Õiguskantslerile avalduse, millega palub kontrollida vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 81 lg 3 ning Riigikogu rahanduskomisjoni menetluses oleva vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 81 muutmise seaduse eelnõu (841 SE) lg 3 vastavust põhiseadusele ulatuses, mis käsitleb enne 01.01.2015 soetatud erimärgistatud kütuse kasutamisel täiendava aktsiisi tasumise nõuet.

Kehtiv seadus kui ka eelnõu näevad ette, et kui isik soovib oma erimärgistatud kütuse jääki pärast 01.05.2015 kasutada, siis tuleb tal maksta täiendavat aktsiisi ehk maksta kinni varasema aktsiisi ja alates 01.01.2015 kehtiva aktsiisimäära vahe. Seega on loodud olukord, kus korrektselt soetatud kauba eest nõutakse täiendavat tasu.

Omanike Keskliidu juhatuse esimehe Priidu Pärna arvates läheb selline regulatsioon vastuollu põhiseadusega ning eelkõige õiguspärase ootuse printsiibiga, kuna isikul, kes on täiesti seaduskuulekalt käitunud ning soetanud endale erimärgistatud kütuse varu enne 01.01.2015. tasudes seejuures ettenähtud aktsiisi, on täielik õigus eeldada, et ta saab oma kütuse ka ära tarbida piiramatu aja jooksul.

Pärna sõnul ei saa õiguskord olla kodanike suhtes reeturlik ning õõnestada riigi autoriteeti kodanike silmis. See oleks sama ebaloomulik, kui ostad näiteks auto ja riik nõuab sellelt järgmisel aastal tagantjärele kõrgemat käibemaksu.

Omanike Keskliit on saatnud ka Riigikogu rahanduskomisjonile vastavasisulise kirja, et menetluses olevat eelnõud muudetaks selliselt, et kõigil, kes on soetanud erimärgistatud kütuse enne 01.01.2015. a., lubataks see ära tarvitada piiramata aja jooksul.

Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et praktikas on väga keeruline kasutada seaduses antud alternatiivset lahendust ehk müüa erimärgistatud kütuse jääk. Seda eelkõige seetõttu, et kütusemüüjatel puudub seadusest tulenev kohustus kaupa tagasi osta, mis võib omakorda viia kokkuostuni äärmiselt madala hinnaga. Samuti on teatud kütusemahutite juures võimatu teostada väljapumpamist ning väikeste koguste puhul ületab väljapumpamise hind kütuse hinda.

Seetõttu on eelkõige koduomanikud pandud keerulisse olukorda, mida saaks muuta tunduvalt soodsamaks, kui lubada kasutada kogu olemasolev enne 01.01.2015. a. soetatud kütuse jääk piiramata tähtaja jooksul. Aktsiisimäärade oluline tõus on nagunii sadadele majapidamistele põhjustanud olukorra, kus kodukulud on oluliselt kallinenud, küttesüsteemid tuleb ümber ehitada ja riigi toetuse maht ei võimalda samas kõiki soovijaid abistada.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Korteri võõrandamise nõude esitamine

02.02.2015 Tõnu Toompark

Praktikas ning rmp.ee foorumis (http://www.rmp.ee/foorum/korteriuhistu-ja-mtu/36946) on tõusetunud küsimus kuidas toimub korteriomanikule nõude esitamine, et ta temale kuuluva korteriomandi võõrandaks.

Korteriomandiseaduse (edaspidi „KOS“) § 14 lg 1 sätestab, et juhul kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Alused, millal võib nõuda korteriomandi võõrandamist on loetletud KOS § 14 lg-s 2. Tähelepanu peab pöörama sellele, et nimetatud loetelu ei ole ammendav s.t korteriomandi võõrandamist võib nõuda ka muul alusel kui KOS § 14 lg 2 nimetatud alused.

Otsuse nõude esitamise kohta ühe korteriomaniku vastu, et viimane võõrandaks temale kuuluva(d) korteriomandi(d), võtab vastu korteriühistu üldkoosolek. KOS § 14 lg 3 sätestab, et otsus on vastu võetud kui selle poolt on enamus korteriomanikke. Tähelepanu peab pöörama sellele, et otsuse poolt peab olema enamus korteriomanikest, mitte enamus koosolekul osalenud korteriomanikest. Kui elamus on näiteks 20 korterit, siis võõrandamisnõue loetakse vastu võetuks kui selle poolt on 11 korteriomanikku.

Korteriühistu üldkoosoleku otsuses tuleb vastu võtta otsus nõude esitamiseks ühe või mitme korteriomaniku vastu, et nad võõrandaksid neile kuuluva(d) korteriomandi(d) ning määrama korteriomandite vabatahtlikuks võõrandamiseks mõistliku tähtaja. Mõistlikuks tähtajaks loetakse üldjuhul 3-6 kuud, sest selle aja jooksul on võimalik korteriomand võõrandada. Loomulikult võib nimetatud aja pikkus sõltuda konkreetse korteriga seotud asjaoludest ning turusituatsioonist piirkonnas.

Kui korteriomanik peale nõude saamist vabatahtlikult korterit ei võõranda, siis on kas korteriühistul või ühel korteriomanikul õigus esitada hagi kohtusse ja nõuda korteriomandi võõrandamist (KOS § 14 lg 5). Kui kohus hagi rahuldab, siis võõrandab vaidlusaluse korteri kohtutäitur täitemenetluse seaduses sätestatud korras. Korteriühistul õigust võõrandada kõnealust korterit ei ole, sest korteriühistu ei ole selle omanik.

Alan Biin
Biin & Biin Advokaadibüroo vandeadvokaat

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

EfTENi uus kinnisvarafond omandas Radisson Blu Sky hotelli Tallinnas

02.02.2015 Tõnu Toompark

Tänavu jaanuaris tegevust alustanud EfTEN Kinnisvarafond II AS omandas Radisson Blu Sky hotellikinnistu omanikfirma ning hotelli opereeriva Astlanda Hotelli AS täisosaluse. Tehingu hinnaks on 46 miljonit eurot. Lisaks olulise maamärgina tuntud Radisson Blu Sky hotellile omandas EfTEN Kinnisvarafond II AS tehingu käigus ka hoone juurde kuuluva 3 000 m2 bürookompleksi ning populaarse Madissoni pubi.

“Kui EfTENi esimene kinnisvarafond keskendus finantskriisi järgsele oportunistlikule investeerimisstrateegiale, siis käesoleva aasta jaanuaris asutatud fondi strateegiaks on nn. core kinnisvaraobjektid. Antud terminile puudub eesti keeles üheselt mõistetav vaste, kuid märksõnad on – linna tuntuimad ärihooned, stabiilsed üürnikud ja madalamad äririskid,” sõnas fondijuht Viljar Arakas. Kahe fondi võimaliku huvide konflikti välistab fondide erinev investeerimisstrateegia.

Uue fondi ankurinvestoriks on Swedbank Balti pensionifondid. Kristjan Tamla, Swedbank Investeerimisfondid AS-i juhi, sõnul otsustati pensionifondide rahaga siseneda kohalikule kommertskinnisvara turule ennekõike seetõttu, et siin on veel segmente, kus odav laenuraha pole varade hindasid märkimisväärselt üles surunud. „EfTENi valisime koostööpartneriks eelkõige kahel põhjusel: usaldusväärne meeskond koos tugeva kinnisvaraalase taustaga ning EfTENi meeskonna avatud meel kujundada fondi tingimusi koostöös investoriga,“ lisas Tamla.

Finantsinspektsioon kinnitas EfTEN Kinnisvarafond II tingimused 19. detsembril 2014. Tegemist on 10-aastase kinnise, aktsiaseltsi baasil asutatud alternatiivse investeerimisfondiga, mille lõplik kaasatava omakapitali maht saab olema 100 miljonit eurot. Konservatiivsest finantseerimispoliitikast tulenevalt kujuneb fondi lõplikuks varade mahuks koos võõrfinantseeringuga 200 miljonit eurot. Minimaalne investeering on 15 miljonit eurot ühe ärihoone kohta.

Erinevalt EfTENi esimesest fondist ei tegele uus fond kinnisvaraarendusega. Fondil on hetkel siduvaid investeerimiskokkuleppeid 40 miljoni euro omakapitali ulatuses. Esimeses emissioonis investeerisid fondi lisaks Swedbanki pensionifondidele ka Nordea Eesti ja LHV pensionifondid ning EfTENi esimese kinnisvarafondi eraisikutest investorid.

Hoone jätkab tegutsemist Radisson Blu kaubamärgi all ning uued omanikud ei plaani muudatusi hotelli juhtimises. Mõlema omandatud ettevõtte müüjaks oli Galaren Invest B.V. Hoone omandamist finantseeris SEB Pank. Tehingut nõustas ostja poolelt PwC Legal ning müüja poolt advokaadibüroo GLIMSTEDT.

EfTEN Kinnisvarafond II AS on 2015. aastal asutatud kinnine core kinnisvarafond, mille investoriteks on Balti riikide institutsionaalsed ja erainvestorid. Fondi valitseb 2008. aastal asutatud EfTEN Capital AS, kes omab alternatiivse fondivalitseja litsentsi. EfTEN Capitali grupi ettevõtete valitsemise alla kuulub kokku 41 ärihoonet Eestis ja Lätis, milles tegutseb üle 500 üürniku ning mille kogu turuväärtus on 320 miljonit eurot.

RKAS kuulutas välja Eesti Spordi Maja projekteerimishanke

02.02.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Eesti Spordi Maja projekteerimise ja ehitusaegse autorijärelevalve riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 12. veebruarini.

Projekteerimistööde eesmärgiks on Tallinnas Lembitu 3 asuva 4-korruselise maja täielik rekonstrueerimine Eesti Olümpiakomitee (EOK) ja 30 erineva spordialaliidu vajadustele vastavaks kaasaegseks büroohooneks.

Ajakava kohaselt kestaksid märtsis algavad projekteerimistööd kuni sügiseni, misjärel kuulutatakse välja ehitushange. Ehitustegevusega plaanitakse alustada hiljemalt 2016. aasta alguses ning need kestaksid kuni sama aasta lõpuni.

Riigihange „Lembitu 3 hoone projekteerimine ning ehitusaegne autorijärelvalve“ on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 159696. Pakkumiste esitamise aeg on 12. Veebruar 2015, kell 15.00.

Maja lugu

Lembitu 3 hoone on valminud 1937. aastal ja kuulub oma ajastu elamuehituse väärtusliku näitena linnaehituslikult esinduslikku piirkonda.

1930. aastatel projekteeris arhitekt Eugen Sacharias Tallinnasse arvukalt esinduslikke üürimaju s.h funktsionalistliku nn Voldemar Vunderi maja. Hiljem oli hoone maja omaaegse kuulsaima elaniku järgi rahvasuus tuntud ka kui Leo Soonpää maja. 1960ndatel projekteeris hoone ümber arhitekt Toivo Kallas ja elumaja ehitati ümber hotelliks. 2006. aastal sulges hotell Lembitu oma uksed ja hoone läks üle Välisministeeriumile. 2014.aastal anti hoone üle Riigi Kinnisvarale.

Hoonel on 4 maapealset korrust + kelder. Maja suletud netopind 1520 ruutmeetrit.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Uus trend: eestlased kolivad Lasnamäele

02.02.2015 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul kinnisvaras rahvuspõhised eelarvamused enam ei kehti ning tuhanded eestlased on kolinud venekeelseks peetud piirkondadesse Lasnamäele, Muugale ja Maardusse.

“Martin Vahteri sõnul on Lasnamägi viimaste aastatega sisuliselt arenenud – seal on hea infrastruktuur, uued poed ja keskused ning ka näiteks värskelt avatud igati noobel Tondiraba jäähall. “Teine muutus on inimeste mõtlemises. Lasnamäge ei peeta enam koledaks kohaks, kuhu sattumine tähistab lõppu, vaid vastupidi – uut algust,” ütles Vahter ja lisas, et tihti on sissekolija noor pere.

Martin Vahteri sõnul ei toimunud Lasnamäel kakskümmend aastat erilist edasiminekut, kuid viimase viiega on sellest saanud rahvuste sulatusahi ja edulugu. “Enam pole selgelt nii, et Tallinnas elavad venelased kuskil Lasnagorski getos ja eestlased Pirital,” lisas Vahter.

Martin Vahteri kinnitusel on Lasnamäele ehitatud terved uued rajoonid, kus ülekaalus on pigem eestlased – näiteks Paekaare, Raadiku ja Loopealse piirkonnad.

“Peamiselt kolivad Lasnamäele, Maardusse ja Muugale noored inimesed, kes on vanematest avatumad ja suhteliselt eelarvamusevabad. “Sotsiaalsed kihid segunevad ja koos uute tõmbekeskuste ja kodanikuliikumiste tekkimisega ärkavad ka Tallinna mäed. Tallinn areneb kiiresti, kümme aastat tagasi uskusid vähesed, et tollasest jota- ja kõdurajoonist Kalamajast saab pealinna üks peenemaid piirkondi,” tõi Vahter paralleeli.