Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
 

SEB: Eestlased jõuavad koduostuni hiljem kui lõunanaabrid

SEBSEB andmed näitavad, et Baltikumi vanimad kodulaenutaotlejad on Eestis. 65+ vanuses kodulaenu võtjad on meil pea poole enam kui Leedus, samas kui kuni 35-aastaseid ja nooremapoolsed moodustavad Leedus enamuse. Miks jõuavad eestimaalased oma kodu ostuni hiljem ja millistel tingimustel saab kõrgemas vanuses kodulaenu?

SEB andmetel on keskmine kodulaenu võtja 38-aastane. Seejuures moodustavad 36–50-aastased kõigist kodulaenu klientidest 45% ning 26–35-aastased 39%. Vanuserühmas 51–64 on kinnisvara soetajate osakaal ligikaudu 7%.

„Vanusegruppide 51-64 ja 65+ osakaal on Balti riikide laenuvõtjatest kõige kõrgem justnimelt Eestis. Isikliku kinnisvara soetamiseni jõutakse üha hiljem ning selle arvelt oleme vanuse poolest lõunanaabritest esirinnas. Samas näeme, et näiteks Leedus moodustavad just keskmisest nooremad, vanuses 26-35-eluaastat, peamise osa ehk 47% laenuvõtjatest ja 36-50-aastaste osakaal on oluliselt väiksem,“ avas SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Hallangu sõnul on suurimaks teguriks Eestis keskmise laenuvõtja vanuse tõusmisel kinnisvara kesisem kättesaadavus tõmbekeskustes, kuhu eestimaalased paremate töö- ja õppimisvõimaluste tõttu enim liiguvad.

Millised erisused on kõrgemas eas laenutaotlejal?

Vanuse kasvades on laenu saamisel riskihindamine konservatiivsem. Laenu taotlev vanemaealine klient peaks arvestama, et laenu tagasimaksmise periood ei tohiks ületada kliendi aktiivset sissetulekuperioodi, mistõttu on laenuperiood enamasti tavapärasest lühem ning mõjutab laenuvõimekust. Samas jäävad kehtima ka tavapärased laenupraktikad, kus pangast laenu saamisel on oluline, et kliendil oleks stabiilne ja tõendatud sissetulek ning laenukohustuste hulk ei läheks tema sissetulekutega võrreldes liiga suureks. Soovituslikult võiksid kõikide laenukohustuste igakuised maksed moodustada sissetulekust maksimaalselt 40-50%. Laenu andmisel jälgitakse ka kliendi varasemat maksepraktikat ja tarbimisharjumusi.

„Näiteks 55-aastasele kliendile pakutakse pigem 10–15-aastast perioodi, mitte maksimaalset 25–30 aastat. Et klient saaks siiski soovitud kinnisvara, tehakse enamasti suurem sissemakse või tasutakse igakuiseid laenumakseid võimalusel suurema määraga,“ rääkis eraklientide panganduse divisjoni juht.

Hindamise üks osa on ka terviseriskid. „Olulisel kohal on näiteks elukindlustus, mis katab laenujäägi ootamatute juhtumite korral,“ lisas Hallang.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Mainor Ülemiste tütarettevõte sõlmis 30 miljoni eurose laenulepingu Masingu büroohoone ehitamiseks

Mainor ÜlemisteMainor Ülemiste AS-i tütarettevõte TÜC Majad OÜ ning Swedbank sõlmisid 30 miljoni euro suuruse laenulepingu rahastamaks linnakusse aadressile Lõõtsa 1 B/C 27 300-ruutmeetrise brutopinnaga A-energiaklassiga 13-korruselise büroohoone ehitamist.

Investeeringu kogumaksumus on ligikaudu 48 miljonit eurot ilma käibemaksuta ning büroohoone ehitushanke võitis AS Merko Ehitus Eesti. Hoone ehitustööd algavad märtsis 2026 ning plaanitud valmimisajaks on november 2027. Uus hoone ehitatakse kõrgeimatele keskkonnastandarditele vastavaks: sellel saab olema A-energiaklass, kaugküte ja -jahutus ning 150 kW päikesepaneelide süsteem.

Swedbank on Mainor Ülemiste pikaajaline ja kõige suurem finantspartner, kellega koostöös on arendatud Ülemiste City linnakut juba 20 aastat. Swedbanga eelkäija Hansapank oli üks esimesi panku, kes hakkas finantseerima Ülemiste City arendusi ning Swedbank on finantseerinud ligi kümne hoone ehitust.

Mainor Ülemiste arendatav Ülemiste City on innovatsioonile ja koostööle suunatud kogukond, mis pakub üürnikele võimalusi kiiremini kasvada, leida häid koostööpartnereid ning olla mugavalt ühenduses ka välismaiste partneritega. Uus Viktor Masingu hoone on planeeritud ettevõtte kasvu toetavaks, kus on paindlikud kontoripinnad, looduslik ja vastutustundlik disain ning kasutatakse nutikaid targa maja lahendusi

Mainor Ülemiste AS on Mainor AS-i tütarettevõte, mille põhitegevus on Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 30-l hektaril on välja ehitatud 170 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. Ülemiste City on koduks ligi 400-le ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkond 18 000-le inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Uus Maa novembrikuu turuülevaade: Tallinna korterituru selle aasta kõige tagasihoidlikum kuu

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa andmetel jäi Tallinna korterite tehingute arv novembris napilt alla 700 tehingu, mis tähistab selle aasta kõige tagasihoidlikumat tulemust, jäädes käesoleva aasta keskmisele alla 7%.

Eesti korteriturg

Tallinna korteriturul tehti novembris 696 ostu-müügitehingut. Tehingute arv langes mullusega võrreldes ligi 13% ning oktoobriga võrreldes ligi 10%. Keskmine ruutmeetri mediaanhind tõusis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2,5% ning eelmise kuuga võrreldes alla 1% ehk hinnad püsivad endiselt stabiilsena. „Tagasihoidlikum novembrikuu on turgudel tavapärane, seega sellest midagi märgilist välja lugeda ei tasu,“ ütles Subatšjus.

Tartu korteriturgu tabas taas suurem langus, kui tehingute arv langes 100 piiri lähistele – 108 tehingut. Eelmise aastaga võrreldes langes novembris tehingute arv 17% ning võrreldes oktoobriga lausa üle 26%. Korterite ruutmeetri mediaanhind näitas aga üle mitme kuu positiivset tulemust, ületades novembris napilt 2 400 €/m2 piiri. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes tõusis ruutmeetrihind pea 8% ning eelmise kuuga võrreldes 5%. „Kuigi tehingute arvult oli november üks viimaste aastate vaiksemaid kuid, siis mediaanhind pakkus hoopis positiivseid üllatusi,“ kommenteeris Subatšjus.

Pärnu korteritega sõlmiti novembris 51 tehingut, mis on mullusega võrreldes samas suurusjärgus, kuid oktoobriga võrreldes lausa 34% madalam tulemus. Mediaanhind näitas mullusega võrreldes 7% langust, kuid eelmise kuuga võrreldes 4,5% tõusu, olles novembris 2 143 €/m2. „Novembrikuu tehingute arv jäi Pärnus küll aasta keskmisele alla, kuid mediaanhind tõusis üle keskmise,“ märkis Subatšjus.

Narva korteriturg näitas novembris 60 tehinguga selle aasta keskmist tulemust. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga tehti vaid 3 tehingut vähem, kuid eelmise kuuga võrreldes oli langus lausa 22%. Mediaanhind langes taas 400 €/m2, olles novembris 383 €/m2, mis on mullusega võrreldes suisa 32% madalam tulemus. Oktoobriga võrreldes oli mediaanhind ligi 5% madalam. „Kui Narva tehingute arvu osas suuri muutusi ei paku, siis mediaanhind on küll endiselt madalseisus,“ nentis Subatšjus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

KV.EE: Madal tootlus üürileandjal, soodsad hinnad üürnikel

Kinnisvaraportaal KV.EEOdavamad üürikorterid leiavad üürniku kiiremini ja kallimad seisavad pakkumises kauem. Pakkumist üürikorterite turul on palju ja see hoiab üürihinnad paigal. Keskmise korteri üürihind keskmise palga suhtes on viimase 14 aasta madalaimal tasemel, mis märgib üürieluasemete väga head kättesaadavust, analüüsib üürituru ja -hindade arenguid kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Novembris 2025. a üüripakkumisse lisandunud Tallinna üürikorterite keskmine hind portaalis KV.EE oli 13,7 €/m², pakkumises olevate üürikorterite keskmine hind oli 14,4 €/m². Mõlemad näitajad tulid kuu varasemaga võrreldes 1-2% allapoole.

„Statistika kinnitab teadmist, et pakkumisse tulevad odavamad üürikorterid, mis leiavad üürniku kiiresti. Kauem seisavad pakkumises kallimad ja luksuslikumad korterid, millede puhul on üürniku leidmine ajaliselt pikem protsess,“ kommenteeris Tarvo Teslon statistikat.

Kinnisvaraportaali KV.EE lisandus 11.2025 Tallinna üürikorterite uusi pakkumisi 1362. Kuu jooksul oli pakkumises keskmiselt 1520 üürikorterit.

„Uute pakkumisse lisandunud üürikorterite arv oli viimase 12 kuu keskmisest pisut vähem. Pakkumises olevate korterite maht on aga tasemel, mida võiksime nimetada mõõdukalt suureks ülepakkumiseks ehk üürnike valikuvõimalus on väga lai. Suur üürikorterite pakkumine koos aasta lõpu hooajaliste teguritega, mis ei luba üürikorterisse uut üürniku liiga kiiresti leida, teevad üürileandjatele tuska,“ selgitas Tarvo Teslon.

Lühikeses vaates on Tallinna üüripakkumiste hind portaalis KV.EE pisut allapoole tulnud. Natuke pikemas minevikuvaates on üürihinnad liikunud horisontaalselt. Üürileandjatel on kange tahtmine üürihindu ülespoole kergitada, sest üürileandjate kulud on suurenenud. Hinnatõusu praktikas teoks teha ei õnnestu, sest sellisel puhul jääb üürikorter tühjaks ja sügis-talvised küttekulud jäävad üürileandja kaela.

„2026. aastalt ootame, et majandus saaks sisse selgema positiivse käigu. See võiks olla laiem tegur, mis soosib üüriturgu ja muudab juba kolm aastat pingelisena püsinud konkurentsi pisut pehmemaks. Leevenev konkurents võiks muuhulgas tähendada, et üürihinnad, mis on keskmise palga suhtes viimase 14 aasta madalaimal tasemel, saavad pisut ülespoole kerkida,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

2025-12-08 Tallinna linnaosade üürikorterite keskmine pakkumishind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Bigbank: novembri kodulaenude summad suuremad, aga tehinguid vähem

BigbankNovembrikuus sõlmitud kodulaenulepingute keskmine summa 131 678 eurot oli selle sügise kõrgeim, kuid lepingute ja taotluste arv vähenes eelmise kuuga võrreldes enam kui kuuendiku võrra, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti kinnitusel ületas keskmine laenusumma 130 tuhande piiri sel sügisel esimest korda. “See vastab meie prognoosile, kuid mingit trendimurdjat siit esialgu otsida ei tasu. Keskmine laenusumma on ajaloos korduvalt ka 140 tuhande euro piiril liikunud,” meenutab Arthur Taavet, kelle sõnul on vahepealsete kuude väiksemal keskmisel olemas ka üks ühine põhjus: “Anname aktiivselt kodulaenu kõikjal üle Eesti ja oleme viimasel ajal seda rohkem kommunikeerinud. On selge, et mida kaugemal pealinnast asuvad kodud, seda vähem nad keskeltläbi maksavad ja nii on ka nende ostuks vähem laenu tarvis,” selgitab Taavet.

Pangajuht ei näe probleemi ka viimase kuu lepingute arvu languses ja nõustub ühe kinnisvaraanalüütikute selgitusega, et novembris oli ka mitu tööpäeva vähem, kui oktoobris. “Kodulaenudega tegelevatel kolleegidel on igatahes terve sügis käed-jalad tööd täis olnud. Kui mõni kuu on vaiksem, siis pigem võib arvata, et eelmine või järgmine kuu tulevad selle võrra lepingurohkemad,” arutleb Bigbanki juht ning lisab, et detsember, mis varasematel aastatel on tihti olnud just aasta tippkuu, ei pruugi saabuvate pikkade pühade tõttu sel aastal nii tugev tulla.

Veel meenutab Arthur Taavet, et kodulaenu võttes tasub alati pakkumine võtta mitmest erinevast pangast. “Eurod on eurod, aga nende hind võib olla erinev. Kindlasti tasub vaadata ka muid kaasnevaid kohustusi või piiranguid, et eri pakkujate vahelt kindlasti kõige kasulikum välja valida,” soovitab pangajuht ning rõhutab veel, et taotlus tasub esitada ka siis, kui esimene pank laenu andmisest üldse keeldunud on. “Suurtel välismaa pankadel on tihti väga ranged raamid, millesse päris paljud Eesti inimesed lihtsalt ei sobitu. Viga aga ei pruugi olla üldse inimeses või tema sissetulekutes, vaid konkreetse panga jäikuses. Lihtne näide on lastetoetused, mida meie arvestame sissetuleku osana, aga mõni teine pank mitte,” selgitab Bigbanki juht erinevusi pankade laenupoliitikas.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. september 2025 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,2 miljardit eurot ning omakapital 292 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 177 000 aktiivse kliendi ning üle 600 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 30.11.2025

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS teenis 2025. aasta novembris konsolideeritud üüritulu 2 703 tuhat eurot, püsides oktoobriga samal tasemel. Fondi konsolideeritud puhasüüritulu (NOI) oli novembris 2 568 tuhat eurot, vähenedes kuuga 6 tuhande euro võrra.

2025. aasta üheteistkümne kuu jooksul teenis fond konsolideeritud üüritulu kokku 29,08 miljonit eurot, mis on 3,1% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Konsolideeritud EBITDA ulatus samal perioodil 24,45 miljoni euroni, kasvades aastatagusega võrreldes 1,9%.

Korrigeeritud rahavoog (EBITDA miinus laenude tagasimaksed miinus intressikulud) ulatus üheteistkümne kuu kokkuvõttes 11,9 miljoni euroni, kasvades aastatagusega võrreldes 19,9%, peamiselt seoses uute kinnisvarainvesteeringute soetusega eelmise aasta sügisel ja käesoleva aasta kevadel ning tulenevalt EURIBORi langusest. Fondi laenude kaalutud keskmine intressimäär oli novembri lõpus 3,99%.

Fondi konsolideeritud 11 kuu tulemuste põhjal on fond teeninud investoritele potentsiaalset brutodividendi 82,91 senti aktsia kohta, mis on 12,5% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Fondivalitseja jätkab aktiivselt portfellis olevate tugevate rahavoogudega objektide pangalaenude refinantseerimist eesmärgiga kasvatada dividendimaksete võimekust.

Novembris laekus fondile suunatud aktsiaemissiooni tulemusel 1,6 miljonit eurot. Uus aktsiakapital kanti äriregistrisse 27.11.2025 ning uued aktsiad on kauplemises alates 02.12.2025.

Fondi puhasväärtus (NAV) aktsia kohta oli novembri lõpus 20,7218 eurot, kasvades kuuga 0,7%.
EPRA NRV oli novembri lõpus 21,6145 eurot, suurenedes 0,6%.

EREF_reports_monthly_11.2025

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Tallinn: Tallinn plaanib uuendada Väike-Ameerika ja Luha tänavaid

TallinnUue-Maailma asumi tänavatele on plaanis luua turvalisem, rahulikum ja terviklikum linnaruum: tõstetud ristmikud, ühesuunaline liiklus ja laiemad kõnniteed.

Uue-Maailma asum on tiheda ja ajaloolise hoonestusega piirkond, kus tuleb üheaegselt arvestada nii kohalike elanike liikumisharjumuste, parkimiskohtade puuduse, tänava tehnilise seisukorra kui ka asumile omase miljööga. Tänaseks on mitmed piirkonna torustikud jõudnud eluea lõppu, sademeveesüsteem vajab terviklahendust ning haljastus on ebaühtlane.

Seetõttu plaanibki linn rekonstrueerida sealsed vee- ja kanalisatsioonitorustikud, rajada lahkvoolse sademeveesüsteemi, tõstetud ristmikud, ühesuunalised teelõigud, laiemad kõnniteed ning paremad haljastusvõimalused.

„Uue-Maailma tänavad on igapäevaselt väga intensiivses kasutuses ja nende tehniline seisukord vajab terviklikku uuendamist. Meie eesmärk on luua lahendus, mis arvestab piirkonna ajaloolise miljööga, parandab liiklusohutust ja teeb liikumise nii jalgsi, jalgrattaga kui ka autoga sujuvamaks,“ ütles Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti osakonna juhataja Aksel Johannes Part.

Valminud on projekteerimistingimuste eelnõu, mis seab lähteülesanded ehitusprojekti koostamiseks. Eelnõu on avalikul väljapanekul 4.–17. detsembrini Tallinna kaasamise veebis ja Kesklinna Linnaosa valitsuses, kus kõik saavad sellega tutvuda ja ettepanekuid esitada.

Eriti oodatud on igapäevase kasutaja tähelepanekud, millistes kohtades on täna ohtlik või ebamugav liikuda, kus esineb sademevee või niiskuse probleeme, millistes kohtades on tänava kõrgus või ligipääsud probleemsed, kus on vaja parandada haljastust või nähtavust.

Projekteerimistingimuste avalik tutvustus ja arutelu toimub 10. detsembril kell 17.30 Tallinna Kesklinna valitsuses (Nunne 18) ja ka Teamsi vahendusel. Kohtumisel selgitatakse kavandatavaid liikluslahendusi, tehnilisi tingimusi ning vastatakse küsimustele. Lisainfot leiab veebilehelt www.tallinn.ee/et/vaikeameerika

Kui kõik läheb plaanipäraselt, hakatakse Väike-Ameerika tänavat ehitama 2027. aastal. Tallinna linn on sõlminud USA-ga kaasrahastamise lepingu, mille järgi Ameerika Ühendriigid rahastavad uue USA saatkonnakompleksi kõrval asuva Väike-Ameerika tänava rekonstrueerimist üle miljoni euroga.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

EfTEN: Net Asset Value of EfTEN Real Estate Fund AS as of 30 November 2025

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS generated consolidated rental income of EUR 2,703 thousand in November 2025, remaining at the same level as in October. The Fund’s consolidated net rental income (NOI) amounted to EUR 2,568 thousand, decreasing by EUR 6 thousand month-on-month.

Over the eleven months of 2025, the Fund earned a total of EUR 29.08 million in consolidated rental income, an increase of 3.1% compared to the same period last year. Consolidated EBITDA for the period reached EUR 24.45 million, representing 1.9% increase year-on-year.

The adjusted cash flow (EBITDA minus loan principal repayments minus interest expenses) totalled EUR 11.9 million for the eleven-month period, increasing by 19.9% year-on-year. The increase was primarily driven by the cash flows from new investment properties acquired in the autumn of last year and in the spring of the current year, as well as by the decrease in EURIBOR. The Fund’s weighted average interest rate on loans was 3.99% at the end of November.

Based on the consolidated results for the eleven months of 2025, the Fund has generated potential gross dividends of 82.91 cents per share for investors, which is 12.5% more than in the same period last year. The management company continues to actively refinance bank loans secured by properties with strong cash flows, with the objective of increasing the Fund’s dividend distribution capacity.

As a result of the Fund’s share issue in November, the consolidated cash balance increased by EUR 1.6 million. The new share capital were registered in the Commercial Register on 27 November 2025 and new shares are listed on December 2, 2025.

The Fund’s net asset value (NAV) per share was EUR 20.7218 at the end of November, increasing by 0.7% over the month. The EPRA NRV was EUR 21.6145 at the end of November, increasing by 0.6%.

EREF_reports_monthly_11.2025

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Statistika: eluasemelaenude turg soosib elamispindade turgu

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Eesti Panga andmetel oli kommertspankade väljastatud eluasemelaenude käive ehk väljastatud uute laenude summa 2025 III kvartalis 665 miljonit eurot.  Aastaga suurenes eluasemelaenude käive jõulise 10,9% võrra, kuid seda on varasema kolme kvartaliga võrreldes märksa vähem.

Perioodil 2024 III kuni 2025 II oli eluasemelaenude aastane käibe kasv 32 ja 42% vahemikus. Laenukäive kerkis sedavõrd kiirelt paljuski 2023. aasta ja 2024. a esimese poole madala võrdlusbaasi tõttu.

Vaatamata madalale võrdlusbaasile on eluasemelaenude käive kerkinud igal juhul väga kõrgele.

Hinnates laenukäivet suhtena sisemajanduse kogutoodangusse moodustab 2025 III kvartalis väljastatud eluasemelaenude maht 6,0% sisemajanduse kogutoodangust. Viimase 12 aasta baasil ajalooline keskmine laenukäive versus sisemajanduse kogutoodang on olnud 5,0%.

Arvestama peab, et laenu käibe taga on osalt laenude refinantseerimine ehk ühest pangast teise viimine, mille eesmärk on enamasti soodsama intressimäära peale minemine. Refinantseerimisel puudub enamasti sisuline mõju kinnisvaraturule ja -tehingutele.

Siiski tuleb tõdeda, et laenuturg on väga aktiivne. Pangad konkureerivad klientide pärast. Seega on laenupakkumine väga tugev, mis omakorda soosib elamispindade turgu ja tehinguid.

Küll peab arvestama, et oodates majanduslanguse lõppemise järel elamispindade turu praeguselt tasemelt veelgi aktiivsemaks muutumist, peab laenukäibe osakaal sisemajanduse kogutoodangu suhtes praeguselt kõrgelt tasemelt veelgi kasvama. See tähendaks juba noort laenubuumi.

 

Eluasemelaenude käive vs sisemajanduse kogutoodang

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

1Partner: kinnisvaraeksperdid usuvad, et uute korterite laojääk Tallinnas kasvab veelgi

1PartnerKinnisvaraekspertide hinnangul kasvab järgmisel aastal Tallinna uusarendustes müügil olevate vabade korterite arv veelgi, selgus 1Partner Kinnisvara eestvedamisel läbi viidud küsitlusest, milles osales 122 kinnisvaravaldkonna professionaali.

Kaks kolmandikku küsitluses osalenud kinnisvaraekspertidest arvavad, et uute korterite laojääk järgmisel aastal kasvab. “Protsess, kus mingi perioodi jooksul ehitatakse juurde selgelt rohkem kui eest ära müüakse, toob kaasa ülepakkumise. Olukorrale hinnangu andmiseks on vaja mõista ka selle tekkepõhjuseid,” kommenteerib uusarenduste turu perspektiivi 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

1Partner Kinnisvara analüütiku hinnangul on uute kodude kiires tempos valmimise peamine põhjus efektiivsus. “Korraga rohkem ehitades püüavad arendajad korraga topeltefekti – hinnavõitu nii mahuefektilt kui inflatsioonist tuleneva hinnatõusu ennetamiselt,” kommenteerib Vääri ning lisab, et just nii suudetakse lõpphindu juba mõnda aega suhteliselt samal tasemel hoida.

Elia Vääri sõnul ei ole tänasel viisil kasvav laojääk iseenesest kriisisignaal, vaid esmajoones kinnitus siinsete arendajate tugevusest ja piisavast kapitaliseeritusest. “Probleem oleks meil kindlasti siis, kui turul tehinguid ei toimuks. Samas on viimase aasta jooksul tehingute arv püsinud stabiilne ja turg aktiivne. Mitte küll tippaegade moodi aktiivne, kuid siiski täiesti toimiv,” nendib Vääri ja lisab samas, et väga pikka aega sellisel moel riiulisse tootmine ka kesta ei saa.

“Ehitussektori sisendhinnad liiguvad jätkuvalt ülespoole ja iga uus projekt on arendajale tulevikus kindlasti kulukam. Kuni müügihind ei ole tõusma hakanud, on ostjate jaoks hea aeg, sest valikut tuleb üha juurde, sissetulekud tõusevad ja intressikeskkond on stabiilne, ” ütleb Elia Vääri.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Swedbank: Hinnatõus järgmisel aastal aeglustub

SwedbankHinnad langesid novembris oktoobriga võrreldes 0,2%. Hindade alanemise taga oli turismiteenuste hooajaline odavnemine. Samas mootorikütused kallinesid oluliselt. Aasta kokkuvõttes ulatub hinnatõus Swedbanki prognoosi järgi umbes 5%-ni. Järgmiseks aastaks ootame 3%-list inflatsiooni. Maksutõusud ja riiklike tasude kasv moodustavad üle poole nii selle kui ka järgmise aasta hinnatõusust.

Kaalutud keskmine netopalk tõuseb järgmisel aastal Swedbanki prognoosi järgi 11% võrra. Seega peaks palgasaajate reaalne ostujõud järgmisel aastal oluliselt tõusma. Sissetulekute oodatav kasv järgmisel kuul on juba toonud kaasa nii tarbijate kui kaupmeeste kindlustunde tõusu.

Puhkusereisid, lennukipiletid ja majutusteenused odavnesid novembris eelneva kuuga võrreldes. Oktoober oli tänu koolivaheajale aktiivne reisimise kuu. Novembris nõudlus reisiteenuste järele vähenes ja seetõttu langesid ka hinnad. Kuigi turistide arv on sel aastal kasvanud, on hotelle rohkem ja täituvus jääb eelmisele aastale alla.

Mootorikütuste hinnad tõusid novembris oluliselt. Hinnad tanklate tabloodel on veidi odavamad, kui enne hinnasõja algust, samas on klientidele pakutavad hinnasoodustused, mida riiklikus statistikas ei arvestata, väiksemad kui varem.

Toiduained kallinesid novembris kuuga 1% võrra. Kala, köögiviljade ja leivatoodete hinnad tõusid.

Üüri hind tõusis novembris kuuga 0,5% võrra. Kommunaalmaksetest kallines mõnevõrra elektri hind, sest tuulevaiksed ilmad ei soosinud odavama elektri tootmist. Samas küte mõnes piirkonnas odavnes.

Rõivaste ja jalatsite hinnad tõusid kuuga 1% võrra. Tugeva konkurentsi ja kidura müügi tõttu on rõivad ja jalanõud siiski 5,7% odavamad kui aasta varem.

Aastaga kerkisid hinnad 4,9%. Toit oli novembris aastatagusest 6,1% võrra kallim. Toiduainetest on aastaga kõige rohkem kallinenud maiustused ja kohv.

Kehv müük mõjutab toidupoodide majandustulemusi. Statistikaameti esialgsetel andmetel on toidukaupluste kasumlikkus selle aasta esimese üheksa kuu jooksul oluliselt vähenenud. Samas toidutööstuste kasumlikkus aastatagusega võrreldes paranes. Kütusemüüjate kasumlikkus püsis esimese kolme kvartali jooksul eelmise aastaga võrreldaval tasemel.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Coop Pank: Kui palju mõjutab seisukord maja või korteri kindlustusvõimalusi?

Coop PankKuigi uusarendused koguvad populaarsust, on 90% Eesti eluruumidest ehitatud eelmisel sajandil. Mida vanem on maja või korter, seda keerulisem on seda ka kindlustada ning omanikud kurdavad selle üle sageli erinevates sotsiaalmeediagruppides. Kuidas kindlustada vanemat elumaja, selgitas Coop Panga Kindlustusmaakleri juht Raivo Piibor.

Piibor kinnitas, et Eestis saab kindlustada ka vanemaid elumaju, muu hulgas ka neid, mis on ehitatud enne 1960. aastat, ent nende kindlustuslahendused sõltuvad konkreetse hoone seisukorrast ja kindlustusfirma tingimustest.

Ta ütles, et iga hoone, kus elatakse, on kellegi kodu ja väärib kaitset ootamatuste eest. „Kodu – olenemata sellest, kas see on uus või vana, väga heas või veidi kehvemas seisukorras – on koht, kus iga inimene tunneb end kõige turvalisemalt. Kui kellegi koduga peaks juhtuma õnnetus, näiteks tulekahju, veekahjustus või torm, kaob hetkega ka selles kodus elavate inimeste turvatunne ja stabiilsus. Kodukindlustus aitab taastada mitte ainult hoonet, vaid ka emotsionaalset ja praktilist turvatunnet,” rääkis Piibor.

Sellepärast julgustab ta inimesi kindlustama ka vanemaid eluhooneid ja tõi välja, millistel tingimustel seda teha saab. „Kindlustusfirma kindlustab ainult sellised hooned, mis on kasutuskõlblikud ja hooldatud. See tähendab, et katus peab olema vettpidav ja terve. Seinad ja vundament peavad olema stabiilsed. Elektri- ja küttesüsteemid peavad olema ohutud. Hoones ei tohi olla hallitust, mädanikku ega konstruktsioonivigastusi,“ loetles Piibor.

Muuhulgas on kindlustuse olemasolu tähtis siis, kui vanemat hoonet soovitakse osta kodulaenuga või soovitakse see panna uue kodu ostmisel pangalaenule lisatagatiseks – mõlemal juhul on kindlustuse olemasolu laenulepingu oluline eeldus, sest see kaitseb õnnetuse korral nii laenuvõtjat ennast kui ka panka. Mõningatel juhtudel võivad pangad rahastada ka ilma kindlustuseta hoone renoveerimisplaane, ent sellisel juhul lepitakse väga täpselt kokku, mis ajaks jõuab maja kindlustamiseks vajalikku seisukorda.

Kindlustamise eripärad

Piibor lisas, et kui hoone on lagunemisjärgus või elamiskõlbmatu, ei pruugi kindlustus seda võtta kindlustuskaitse alla või pakub ainult osalist kaitset.

Näiteks IF Kindlustus kindlustab ka enne 1950. aastat ehitatud maju, kui need on heas seisus. Vajadusel küsitakse fotosid või tehakse hindamine. ERGO kindlustab vaid elamiskõlblikke hooneid ja vigade korral välistatakse osa riske, PZU ka vanu maju, kuid torustiku ja elektri vanus mõjutab riski ning BTA puhul on vanade majade kindlustusel sageli suurem omavastutus.

Piibor selgitas, et üldiselt võib kindlustusfirma kindlustuse pakkumisest keelduda või piirata kaitset, kui hoone on tühjana seisnud üle kuue kuu, selle konstruktsioonid on kahjustatud – näiteks katus on läbi vajunud ja seinad pragunenud –, elektri- või küttesüsteemid on ohtlikud või vanad, hoonel puudub kindlustusväärtus ehk see pole majanduslikult taastatav. Viimane tähendab, et hoone on nii halvas seisukorras, et selle parandamine või ülesehitamine ei ole rahaliselt mõistlik ega tasuv.

Piibor toob välja ka neli peamist sammu, millest alustada vanema eluhoone kindlustamist:

  1. Tee kindlustusele fotod hoonest: katus, torustik, elektrisüsteem, küttekolded.
  2. Pane kirja viimati teostatud remontide ajad (nt torud 2010, katus 2015).
  3. Kui midagi on amortiseerunud, planeeri parandused – tehtud parandused võivad aidata vähendada ka kindlustusmakset.
  4. Küsi samade andmete alusel kindlustuspakkumist mitmelt firmalt ja arvesta, et hindamiskriteeriumid võivad erineda või pöördu aja kokku hoidmiseks kindlustusmaakleri poole, kes ise pakkumised võtab ning võrdluse koostab.
Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Eesti Pank: Novembris põhjustas hinnakasvu toiduainete ja energia kallinemine

Eesti PankTarbijahinnaindeksi aastakasv kiirenes statistikameti andmetel novembris 4,9%ni. Kui jätta välja selleaastaste uute maksude ja maksutõusude mõju, jäänuks novembris Eesti hinnakasv siiski umbes 2% juurde, mis on võrreldav kogu euroala inflatsiooniga. Oktoobriga võrreldes odavnesid hinnad novembris 0,2%, mille põhjustasid turismiteenused, kuid see on hooajaline. Pärast paarikuist vahepausi jätkus toiduainete hinnatõus ja algas kütteperioodile iseloomulik energiahindade kallinemine.

Energiahinnad, mis on kogu aasta vältel hinnakasvu tagasi hoidnud, hakkasid novembris uuesti kallinema. Jahedamate ilmadega tarbitakse rohkem elektrit ja see viis elektri börsihinna novembris tagasi umbes 100 euro juurde megavatt-tunni eest. Samuti kallinesid novembris mootorikütused (8,7%), mis on varasematel kuudel olnud soodsamad. Septembri alguses hakkasid tanklaketid üksteise järel hindu langetama ning autokütuste hinnad püsisid madalamal tasemel oktoobriski.

Tarbekaupade hinnakasv on tänavu järjest aeglustunud ja jäi novembris 1% lähedusse. Riided ja jalatsid odavnesid novembris aastaga 6%, mis on üks järsumaid odavnemisi euroala riikides. Hinnalangus on aidanud kaasa riiete ja jalatsite segmendi jaemüügimahu kasvule. Turismiteenuste, eelkõige puhkusereiside, hotellide ja lennupiletite hinnad on muutunud väga heitlikuks ja sõltuvad palju nii hooajalisest nõudlusest kui ka kampaaniatest.

2025. aasta keskmine hinnakasv ulatub 5% lähedusse, kuid 2026. aastal hinnakasv Eesti Panga prognoosi kohaselt taltub ja pidurdub 3,1%ni. Ühelt poolt aeglustub järgmisel aastal maksutõusudest põhjustanud inflatsioon. Teisalt lisab hinnakasvuks survet järgmiste aastate ulatuslik eelarvepuudujääk ja sellega tehtav rahasüst majandusse.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Rahandusministeerium: Hinnad on viimastel kuudel langenud

RahandusministeeriumInflatsioon oli sügiskuudel oodatust madalam. Hinnad on viimase kolme kuuga langenud 1,3 protsenti, mida saab peamiselt selgitada hooajaliste tegurite ja maailmaturul langenud toormehindadega, aga ka tihenenud konkurentsiga kütuseturul.

Naftahinnad on jätkuvalt langemas ja on eurodes mõõdetuna ligi viiendiku madalamad kui aasta tagasi. Naftatoodang ületab nõudluse kasvu ning maailmamajanduse nõrkus on viinud hinnad 2021. aasta alguse tasemele. Toidutoorme hinnad välisturgudel on pärast suvekuudel saavutatud kõrgtaset hakanud samuti alanema.

Toiduainete hinnatõus on novembris aeglustunud 6,5 protsendini, suvel ulatus see veel 9 protsendini. Kuigi jaekaubandus näitab taastumise märke, on palgatulu ostujõud tänavu languses. Selle tõttu kahaneb toidu- ja tööstuskaupade müük ning jaeketid peavad tarbijate ligimeelitamiseks tegema allahindlusi, samas on kasvav trend ostud välismaisetest veebipoodidest.

Alusinflatsioon aeglustus novembris 5,4 protsendini, mis on üks selle aasta madalamaid näitajaid. Valdavalt on selle taga teenused, mille hinnad on sel aastal olnud üsna kõikuvad. Samas on järk-järgult pidurdunud ka tööstuskaupade hinnatõus, mida võib osaliselt selgitada euro tugevnemisega dollari suhtes.

Mõne teenuse puhul hakkab silma sesoonsuse süvenemine. Vaba aja ja reisiteenuste hindu tõsteti suvel suures ulatuses, kuid sügisel on neid kohati isegi rohkem langetatud. Teisisõnu on mitmete teenuste hinnad hoolimata tänavustest maksumuudatustest jäänud eelmise aasta tasemele või isegi langenud, näiteks puhkusepakettide ja majutuse puhul.

Aasta keskmine inflatsioon jääb tänavu 5 protsendi juurde. Järgmisel aastal hakkab maksumeetmete mõju taanduma ja toidu hinnatõusu pidurdumine peaks jätkuma, mis väljendub ka madalamas inflatsioonis.

Statistikaameti andmetel langesid hinnad novembris võrreldes eelmise kuuga 0,2 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes ulatus hinnatõus 4,9 protsendini. Euroalal kiirenes hinnatõus esialgsel hinnangul 2,2 protsendini ning peamisteks teguriteks on energiahindade languse taandumine ja teenuste hinnatõusu mõningane kiirenemine.

251208 Hinnad on viimastel kuudel langenud

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis novembris aastaga 4,9%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 0,2% ning tõusis mulluse novembriga võrreldes 4,9%. Eelmise aasta novembriga võrreldes olid kaubad 2,9% ja teenused 7,9% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski selgitas, et üldist hinnatõusu veavad peamiselt toidukaubad, millel on tarbijahinnaindeksis kõige suurem osakaal. „Septembris ja oktoobris toidukaupade hinnad langesid, kuid novembris hakkasid taas tõusma,“ lisas Veski.

Toidukaubad kallinesid novembris võrreldes oktoobriga 1%. Toidu hinnatõusu mõjutasid enim köögivilja 1,9%, juustu 3,3%, värske või jahutatud kala 7,7% ning leivatoodete 2,7% hinnatõus. Vastupidist mõju avaldasid värskete puuviljade ja marjade 1,4% ning vorstide ja suitsulihatoodete 1% hinnalangus.

„Võrreldes selle aasta oktoobriga võis novembris täheldada hinnalangust puhkusereiside, lennupiletite ning hotellimajutuse juures,“ kommenteeris Veski. Elekter kallines kuuga 1,6%. Bensiinihind tõusis novembris 8,1% ning diislikütuse hind 10,8%. Riiete ja jalatsite hinnad tõusid kuuga 1%. Kulutused eluasemele kasvasid 0,3%, sealhulgas üürikulud 0,5%.

„Võrreldes 2024. aasta novembriga langesid suurtest tooterühmadest riiete ja jalatsite hinnad 5,7% ning vaba aja hinnad 0,1%, toidukaubad olid aga 6,5% kallimad,“ tõi Veski indeksi aastases võrdluses välja.

Toidukaupade 6,5% hinnatõusu mõjutas võrreldes mulluse novembriga kõige rohkem liha ja lihatoodete 7,1% hinnatõus, samuti piima, piimatoodete ja munade 8,4% kallinemine ning puuviljade 6,3% ja šokolaadi 27,8% hinnatõus. Aastaga on odavnenud värske köögivili 5,5%, suhkur 8,2%, oliiviõli 15% ning jahu ja tangained 2,6%.

251205 Tarbijahinnaindeks tõusis novembris aastaga 4,9%

Tarbijahinnaindeksi muutus tooterühmades, november 2025

Tooterühm

oktoober 2025 – 
november 2025, %

november 2024 – 
november 2025, %

KOKKU

-0,2

4,9

Toit ja mittealkohoolsed joogid

1

6,5

Alkohoolsed joogid ja tubakas

0,3

5,8

Riietus ja jalatsid

1

-5,7

Eluase

0,3

3,3

Majapidamine

-0,2

1,9

Tervishoid

0,4

11,1

Transport

0,1

10,6

Side

1

2,4

Vaba aeg

-6,6

-0,1

Haridus ja lasteasutused

0

1,6

Söömine väljaspool kodu, majutus

-0,2

5,3

Mitmesugused kaubad ja teenused

0,1

4,6

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Andmed on avaldatud 5.12 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt