Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Invego sõlmis 29,8 miljoni euro suuruse ehituslepingu ettevõttega Aimasa SIA Nordale arenduse esimese etapi rajamiseks

17.03.2026 Adaur.ee

Eesti kinnisvaraarendaja Invego sõlmis 29,8 miljoni euro (24,6 miljonit eurot ilma käibemaksuta) suuruse ehituslepingu Läti ehitusettevõttega Aimasa SIA Riias asuva suuremahulise Nordale elurajooni esimese ehitusetapi teostamiseks.

Mitmest etapist koosneva Nordale elurajooni arenduse käigus kujundatakse Mežciemsi linnaosas Biķernieki metsas asuv vana tööstuspiirkond, sealhulgas ajaloolise Riia Kinostuudio territoorium, kaasaegseks linnaruumiks. Arendust iseloomustab kaasaegne Põhjamaadest inspireeritud arhitektuur, mis on põimitud piirkonda ümbritsevate männimetsade ja looduslike liivaluidetega. Esimeses ehitusetapis rajatakse 159 uut kodu ja äripinnad kogupindalaga 19 500 ruutmeetrit.

Aimasa SIA on kogenud Läti ehitusettevõte, mille portfelli kuuluvad mahukad elamu- ja äriprojektid. Invego sõnul peegeldab Aimasa valik arendaja pühendumust pikaajalisele kvaliteedile, usaldusväärsusele ning võimekusele viia keerukaid projekte ellu õigeaegselt. “Õige ehituspartneri valimine on üks olulisemaid otsuseid igas arenduses. Aimasa on tõestanud, et neil on niivõrd ulatusliku projekti läbiviimiseks vajalik võimekus ja kogemused ning oleme kindlad, et suudame üheskoos Nordale esimese etapi kõrgeimate standardite järgi ellu viia. Ehituslepingu sõlmimine viib meid sammu võrra lähemale uue elukvartali loomisele, mis teenib Riia linna veel aastakümneid,” räägib Invego tegevjuht Kristjan-Thor Vähi.

“Meie ülesanne projekti peatöövõtjana on tagada kvaliteetne ja läbimõeldud ehitusprotsess alates projekteerimisest kuni hoonete valmimiseni. Koostöös Invegoga luuakse Riiga korterelamud, kus on ühendatud funktsionaalsed arhitektuursed lahendused, kvaliteetsed materjalid ja kestlik ehitusviis,” märgib Aimasa SIA juhatuse esimees Sandris Apsīts.

Nordale paistab silma ka oma arhitektuurse kontseptsiooni poolest. Arenduse erinevaid etappe kavandavad erinevad rahvusvahelised arhitektide meeskonnad, mis annab kvartali igale osale oma arhitektuurse identiteedi ning aitab kujundada mitmekesise ja elava kogukonna. Esimese etapi arhitektuurne kontseptsioon on välja töötatud Läti tipparhitektide SIA Zenico Projekts poolt ning ehitus algab pärast ettevalmistustööde lõpetamist territooriumil.

Nordale esimeses etapis valmivad kahe- kuni viietoalised funktsionaalsed tulevikukodud, millel on avarad rõdud ja terrassid, rohelised sisehoovid ning loomulikku valgust väärtustavad planeeringud. Elurajooni asukoht tagab mugava ligipääsu igapäevastele teenustele, spordirajatistele, looduslikele puhkealadele ja haridusasutustele, säilitades samal ajal hea ühenduse Riia kesklinnaga.

Liven AS – 2025. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne

17.03.2026 Adaur.ee

Liven AS-i (Selts) juhatus on koostanud 2025. aasta konsolideeritud auditeeritud majandusaasta aruande, Seltsi nõukogu on selle heaks kiitnud ning otsustanud selle esitada kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule. Võrreldes 29. jaanuaril 2026 avaldatud auditeerimata vahearuandega ei ole finantstulemustes erinevusi. Seltsi 2025. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne on lisatud käesolevale teatele ning tehakse kättesaadavaks Liven AS-i kodulehel aadressil https://liven.ee/investor/aruanded/.

2025. aastat iseloomustas nõudluse taastumine, varasemate strateegiliste valikute realiseerumine rekordilistes majandustulemustes ning aluse loomine kasvu jätkumiseks. Aasta jooksul alustas Selts ligi 300 uue pinna ehitusega, sõlmis 176 uut võlaõiguslepingut ning 139 asjaõiguslepingut. Seltsi 2025. aasta konsolideeritud auditeeritud müügitulu oli 49,3 miljonit eurot, ärikasum 5,5 miljonit eurot ja puhaskasum 5,4 miljonit eurot. 31.12.2025 seisuga oli Seltsi konsolideeritud auditeeritud varade maht 86,5 miljonit eurot ning omakapital 23,6 miljonit eurot.

Liven AS 2025 auditeeritud aruanne

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nordecon: Muudatus kontserni tütarettevõtte juhatuses

17.03.2026 Adaur.ee

Nordecon ASi 100%‑lise tütarettevõtte Tariston ASi nõukogu otsustas 16.03.2026 toimunud koosolekul kutsuda Argo Kotsari alates 21.03.2026 tagasi ettevõtte juhatuse liikme kohalt.

Tariston ASi juhatus jätkab üheliikmelisena, juhatuse liikmeks on Kaspar Kaldjärv.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 430 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Bigbank: Registreeritud töötus näitab langustrendi, aga globaalne olukord optimismi ei süsti

17.03.2026 Raul Eamets

Täna avaldas Statistikaamet andmed registreeritud töötute kohta. Kuna tegemist on registripõhiste andmetega, siis saame teada, kui suur on tööpuudus valla tasandil. Küsitlusuuring, millele tugineb rahvusvahelise võrdluse statistika nii detailsele jaotusele minna ei saa, sest tegemist on siiski valimipõhise küsitlusega.

Kokku vähenes veebruaris registreeritud töötus aasta võrdluses 10,6% ehk arvuliselt oli meil 5100 töötut vähem kui aasta tagasi. Kokku oli registreeritud töötuid veebruaris 46 000.

Kõige rohkem on töötuid Harju maakonnas, sest seal elab ja töötab ka kõige rohkem inimesi. Millises maakonnas tööpuudus kõige rohkem on aastaga vähenenud? Lääne-Viru maakonnas kahanes töötus 17%, Pärnu maakonnas ning Järva maakonnas 16%. Hiiumaal töötus kasvas 2%, aga absoluutarvudes on seal vähe töötuid, veebruaris ainult 154 töötut.

Kui minna valla tasandile ja jätta väikesaared välja, siis kõige rohkem vähenes töötus Saarde vallas (-33,8%), Haljala vallas (-33,3%) ja Loksa linnas (-31%). Töötus kasvas aastases võrdluses kõige rohkem Jõhvi vallas (23,3%), Harku vallas (11%) ning Rõuge vallas (10%).

Kui aasta algas positiivsete nootidega ja Eestis oodati päris korralikku majanduskasvu, siis tänane geopoliitiline olukord Iraanis ning võimalik naftahinna kasv võivad senised globaalsed majanduskasvu prognoose korralikult allapoole korrigeerida. Kahtlemata ei jäta see kõik puutumata ka Eesti majandust. Kõik sõltub sellest kui kaua sõjategevus Lähis-Idas kestab.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2026. aasta veebruari seisuga

17.03.2026 Adaur.ee

Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2026. aasta veebruari lõpu seisuga kasvas 0,5466 euroni osaku kohta (31. jaanuar 2026: 0,5450). Fondi puhasväärtus oli kuu lõpu seisuga 78,5 miljonit eurot (31. jaanuar 2026: 78,2 eurot).

2026. aasta veebruaris Fondi konsolideeritud puhas renditulu oli 1,0 miljonit eurot (31. jaanuar 2026: 0,9 miljonit eurot).

2026. aasta veebruari lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 5,2 miljonit eurot (31. jaanuar 2026: 5,8 miljonit eurot), millest 4,0 miljonit eurot on piiratud kasutamiseks vastavalt laenulepingutes sätestatule.

28. veebruar 2026 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 217,8 miljonit eurot (31. jaanuar 2026: 217,3 miljonit eurot).

3. märtsil 2026 lõppes Baltic Horizon Fondi uute osakute pakkumine. Pakkumise käigus emiteeriti kokku 83 013 636 uut osakut koguväärtuses ligi 12,3 miljonit eurot, mida kasutatakse Baltic Horizon Fondi portfelli võlakoormuse vähendamiseks ja/või varade parendamise kuludeks, mida kajastatakse 2026. aasta märtsikuu finantstulemustes.

Invego Movie 1 SIA sõlmis 29,8 miljoni euro suuruse ehituslepingu ettevõttega Aimasa SIA

17.03.2026 Adaur.ee

Kinnisvaraarendaja Invego sõlmis 29,8 miljoni euro suuruse ehituslepingu (24,6 miljonit eurot ilma käibemaksuta) ehitusettevõttega Aimasa SIA Riias asuva suuremahulise Nordale elurajooni esimese ehitusetapi teostamiseks. Projekti arendab Invego Movie 1 SIA, mille 100% omanik on Invego Studio SIA, millest Invego Latvia OÜ 100% tütarettevõttele Invego Latvia SIA kuulub 30% ning arendusprojekti teistele investoritele 70%.

Nordale arenduse esimeses ehitusetapis rajatakse 159 uut kodu ja äripinnad kogupindalaga 19 500 ruutmeetrit. Nordale on üks viimaste aastate ambitsioonikamaid elamuarendusi Riias, mille käigus muudetakse endine tööstusala Biķernieki metsas Mežciemsi piirkonnas, sealhulgas ajalooline Riia Filmistuudio territoorium, kaasaegseks linnaruumiks. Esimese etapi arhitektuurse kontseptsiooni on välja töötanud SIA Zenico Projekts ning ehitus algab pärast territooriumil ettevalmistustööde lõpetamist.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Koolitus “Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks” toimub 25.03.2026

17.03.2026 Margot Toompark

25.03.2026 toimub koolitus „Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks“, mis keskendub ehitiste järelevalve õiguslikele alustele ja praktilisele teostamisele.

Koolitus on mõeldud kohalike omavalitsuste ametnikele, riikliku järelevalve läbiviijatele, kinnisvaraarendajatele ja kinnisvaraomanikele. Osalejad saavad teadmised, millal ja kuidas järelevalvemenetlust algatada, läbi viia ja lõpetada ning milliseid meetmeid kasutada rikkumiste korral.

Koolitaja on ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa.

Koolitus “Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks” toimub 25.03.2026 kell 10.00-15.15 MS Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Nordecon: Swencn AB legal dispute agreement

17.03.2026 Adaur.ee

A company belonging to the Nordecon AS group, Swencn AB, entered into a contract in August 2018 for the construction of a residential development project in the Stockholm region (announcement). Due to disputes arising during the execution of the project, Swencn AB unilaterally terminated the contract in June 2020. This was followed by prolonged legal proceedings and negotiations with the client.

As the client is a private individual whose legal protection under Swedish law is significantly stronger than that of a commercial entity, Swencn AB’s position in potential court proceedings was assessed as weak. To avoid lengthy litigation and based on the recommendations of local legal advisers, Swencn AB, together with Nordecon AS, has entered into a settlement agreement with the client.

Under the settlement agreement, Swencn AB will pay the client 70.330 million Swedish krona (approximately 6.5 million euros at the current exchange rate). The settlement amount will be paid according to a long‑term payment schedule and will not have a material impact on the Group’s liquidity. The settlement will have a negative impact on the Group’s financial results for the financial year 2026.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs close 430 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Statistika: 2025. a Tallinna korteritehingu keskmine hind oli 170 000 eurot

17.03.2026 Tõnu Toompark

Maa- ja ruumiameti andmetel oli 2025. a Tallinna 8979 korteritehingu keskmine hind ~170 000 eurot. Aastaga vähenes keskmise tehingu hind ~1200 euro võrra ehk 0,7%.

Tallinna kõige kõrgema koguhinnaga korteritehingud on Pirita linnaosas. Pirital on proportsionaalselt rohkem pindalalt suuremate rida- ja paarismajakorterite tehinguid. Suurem korteri pindala toob endaga kaasa suurema tehingu koguhinna.

Hinna osas järgnevad Piritale Kesklinna linnaosa korteritehingud. Kesklinnas on keskmise tehingus oleva korteri pindala juba väiksem – Pirita ~86 m² asemel ~61 m². Kesklinna keskmise korteritehingu hind on suhteliselt kõrgel hinna asukohakriteeriumist tulenevalt. 2025. a oli keskmine Kesklinna linnaosa korteritehingu koguhind ~226 000 eurot ehk aasta varasemast 0,6% vähem.

Kõige enam ehk 11% kasvas aastaga Nõmme linnaosa keskmise korteritehingu koguhind, mis 2025. a oli ~169 000 eurot. Nõmme kasvu tagamaa on väike tehingute arv ja 2025. aastal tehingud pindalalt suuremate korteritega kui 2024. aastal.

Kõige rohkem vähenes aastaga keskmise korteritehingu koguhind Põhja-Tallinnas. Põhja-Tallinna keskmise korteritehingu hind oli 2025. a ~174 000 eurot, mida on 6,8% vähem kui 2024. a.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Baltic Horizon Fund publishes its NAV for February 2026

17.03.2026 Adaur.ee

The net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) increased to EUR 0.5466 at the end of February 2026 (0.5450 as of 31 January 2026). The month-end total net asset value of the Fund was EUR 78.5 million (EUR 78.2 million as of 31 January 2026).

In February 2026, the Fund generated the consolidated net rental income of EUR 1.0 million (EUR 0.9 million in January 2026).

At the end of February 2026, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 5.2 million (31 January 2026: EUR 5.8 million) of which EUR 4.0 million is restricted for use specified under credit agreements.

As of 28 February 2026, the total consolidated assets of the Fund were EUR 217.8 million (31 January 2026: EUR 217.3 million).

The offering of new Baltic Horizon Fund units, directed to existing investors, concluded on 3 March 2026. A total of 83,013,636 new units were issued, raising approximately EUR 12.3 million in proceeds to be used for portfolio deleveraging and/or asset enhancement expenditures and will be reflected in March 2026 financials.

Nordecon: Change in the management board of group subsidiary

17.03.2026 Adaur.ee

The Supervisory Board of Tariston AS, a wholly owned subsidiary of Nordecon AS, decided at its meeting held on 16 March 2026 to recall Argo Kotsar from the position of Management Board member of the company with effect from 21 March 2026.

The Management Board of Tariston AS will continue to operate with one member, Mr Kaspar Kaldjärv.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Liven AS – audited annual report for 2025

17.03.2026 Adaur.ee

The Management Board of Liven AS (the Company) has prepared the audited consolidated annual report for 2025, the Supervisory Board of the Company has approved it and decided to submit it to the general meeting of shareholders for approval. Compared with the unaudited interim report published on 29 January 2026, there are no differences in the financial results. The Company’s audited annual report for 2025 is attached to this notice and will be made available on the website of Liven AS at https://liven.ee/investor/aruanded/.

The year 2025 was characterised by a recovery in demand, the realisation of earlier strategic choices in record financial results, and the creation of a foundation for continued growth. During the year, the Company started the construction of nearly 300 new units, entered into 176 new sales contracts and 139 real right contracts. The Company’s audited consolidated revenue for 2025 amounted to EUR 49.3 million, operating profit to EUR 5.5 million and net profit to EUR 5.4 million. As at 31 December 2025, the Company’s audited consolidated total assets amounted to EUR 86.5 million and equity to EUR 23.6 million.

Liven AS 2025 audited annual report

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 28.02.2026

16.03.2026 Adaur.ee

EfTEN United Property Fund teenis veebruaris puhaskasumit 131 tuhat eurot ning aasta kahe esimese kuuga 354 tuhat eurot (eelmisel aastal samal ajal 525 tuhat eurot). Fondiosaku puhasväärtus (NAV) oli veebruari lõpus 11,9 eurot, kasvades kuuga 0,4%.

Fondi 80%-lise osalusega arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ anti klientidele üle (sõlmiti asjaõiguslepingud) 12 valminud ridamaja osa ning kliendid broneerisid kolm ridamaja osa. Kokku on veebruari lõpu seisuga klientide poolt veel broneerimata 8 ridamaja osa. Veebruaris teenis EfTEN United Property Fund investeeringult 17 tuhat eurot intressitulu ning arendusettevõte teenis 615 tuhat eurot kasumit. Kuivõrd EfTEN United Property Fund hindab kõiki omakapitaliinvesteeringuid õiglases väärtuses, on Uus-Järveküla arendusprojekti veebruaris teenitud kasum fondi bilansis kajastatud eelnevatel perioodidel.

Märtsi alguses maksis Invego Uus-Järveküla OÜ tagasi kogu pangalaenu ning tagastas fondile täies ulatuses omaniklaenu (1,51 miljonit eurot) ning sellelt kogunenud intressid (56 tuhat eurot). EfTEN United Property Fund maksab saadud omaniklaenu intressid koos detsembris laekunud omaniklaenu intressidega (100 tuhat eurot) investoritele välja eeloleval kevadel. EfTEN United Property Fund investeeris Uus-Järveküla arendusprojekti 2021. ja 2023. aastal kokku 3,52 miljonit eurot ning on tänaseks tagasi saanud 4,8 miljonit eurot.

Fondi suurima investeeringu, usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 5, millest EfTEN United Property Fund omab 36,5%, kasum oli veebruaris 244 tuhat eurot ja aasta kahe esimese kuuga 483 tuhat eurot (eelmise aasta samal ajal 431 tuhat eurot). Fondi puhasväärtus kasvas kuuga 0,6%. Enim toetas usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5 kasvu Kristiine kaubanduskeskust omav ettevõtte EfTEN Kristiine OÜ, mille omakapitali väärtus kasvas kuuga 1,2%. Veebruari lõpu seisuga keskuses vakantseid pindu ei ole.

Täpsem EfTEN United Property Fund’i portfelli ülevaade on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

EUPF_dashboard_022026

EfTEN Real Estate Fund AS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

16.03.2026 Adaur.ee

EfTEN Real Estate Fund AS-i (registrikood 12864036; asukoht Tallinn, A. Lauteri 5) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 07. aprillil 2026. a algusega kell 10.00.

Üldkoosoleku toimumise koht: Radisson Collection hotelli II korruse konverentsikeskuse saal nimetusega „Tallinn“ aadressil Tallinn, Rävala pst 3.

Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 07.04.2026 kell 9.00 koosoleku toimumiskohas. Registreerimine lõppeb kell 10.00. Palume aktsionäridel võimalusel saabuda aegsasti, arvestades koosolekul osalejate registreerimisele kuluvat aega.

Korralisel üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeritakse seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 31.03.2026 fondi väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Vastavalt EfTEN Real Estate Fund AS-i nõukogu otsusele on korralise üldkoosoleku päevakord koos nõukogu ettepanekutega aktsionäridele alljärgnev:

Päevakorrapunkt 1: Juhatuse ülevaade fondi tegevusest
Juhatus teeb ülevaate EfTEN Real Estate Fund AS-i tegevusest. Nimetatud päevakorrapunkt on informatiivne.

Päevakorrapunkt 2: Fondi majandusaasta aruande 2025 kinnitamine
Fondi konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025 on auditeeritud aktsiaseltsi PricewaterhouseCoopers poolt. Kooskõlas väärtpaberituru seaduse § 135³ lg 5 on majandusaasta aruande lisana esitatud ka tasustamisaruanne. Fondi audiitor on tasustamisaruandele seatud nõuete täitmist kontrollinud. Nõukogu on aruande heaks kiitnud, koostanud nõukogu aruande ning esitanud selle koos kasumi jaotamise ettepanekuga üldkoosolekule kinnitamiseks.

Nõukogu ettepanek: Kinnitada EfTEN Real Estate Fund AS-i majandusaasta aruanne 2025 korralisele üldkoosolekule esitatud kujul.

Päevakorrapunkt 3: Kasumi jaotamine
Nõukogu ettepanek: Fondi 2025. majandusaasta konsolideeritud puhaskasum on 12 235 tuhat eurot. Jaotamata kasum seisuga 31.12.2025 on kokku 23 724 tuhat eurot, mis jaotada järgmiselt:
Eraldised reservkapitali: 1 224 tuhat eurot;
Aktsionäride vahel jaotatav kasumiosa (netodividend): 13 830 tuhat eurot (1,20 eurot aktsia kohta).
Muudesse reservidesse eraldisi ei tehta ning kasumit ei kasutata muuks otstarbeks.
Jaotamata kasumi jääk pärast eraldiste tegemist on 8 670 tuhat eurot.

Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 22.04.2026 (record date) fondi väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) 21.04.2026. Nimetatud kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2025. majandusaasta eest. Dividend makstakse aktsionäridele 29.04.2026 ülekandega aktsionäri pangakontole.

Päevakorrapunkt 4: Tasustamise põhimõtted
Vastavalt väärtpaberituru seaduse § 135² lg 11 hääletab üldkoosolek tasustamise põhimõtete üle vähemalt üks kord iga nelja aasta jooksul. Vastav üldkoosoleku otsus tasustamise põhimõtete heakskiitmise kohta on nõukogule soovituslik. Aktsionäridele on tasustamise põhimõtted kättesaadavad fondi veebilehel https://eref.ee/investorile/uldkoosolekud/

Nõukogu ettepanek: Kinnitada fondi juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted üldkoosolekule esitatud kujul.

Päevakorrapunkt 5: Magistral Kaubanduskeskuse OÜ ost
Seoses EfTEN Kinnisvarafond II AS-i tähtaja saabumisega on EfTEN Kinnisvarafond II AS-i aktsionärid andnud juhatusele ja fondivalitsejale volitused Magistral Kaubanduskeskuse OÜ müügiks. Magistral Kaubanduskeskuse OÜ vastab EfTEN Real Estate Fund AS-i investeerimisprofiilile ja vara omandamine sama fondivalitseja teiselt fondilt on lubatav investeerimisfondide seaduse § 101 lg 3 ja 4 tingimustel.

Kooskõlas äriseadustiku § 298 lg 2 võib üldkoosolek otseselt üldkoosoleku pädevusse mittekuuluvates küsimustes otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel. Käesoleval juhul juhatus ja nõukogu peavad vajalikuks küsimuse otsustamist üldkoosolekul. Magistral Kaubanduskeskuse OÜ majandustegevuse sisuks on Tallinnas asuva Magistrali kaubanduskeskuse majandamine. Ettevõtte osa müügihinna õiglase väärtuse määramise aluseks on ettevõttele kuulva kaubanduskeskuse kinnistu väärtus 31 690 000 eurot, mis on hinnatud Colliers International Advisors OÜ poolt. Detailsem soetust puudutav memorandum on aktsionäridele kättesaadav fondi veebilehel https://eref.ee/investorile/uldkoosolekud/.

Nõukogu ettepanek ja otsuse eelnõu: Anda juhatusele volitused Magistral Kaubanduskeskuse OÜ (registrikood 11228717) osa nimiväärtusega 1 502 562 eurot, mis moodustab 100% tütarettevõtte osakapitalist, omandamiseks EfTEN Kinnisvarafond II AS-lt õiglase hinnaga lähtudes tütarettevõttele kuuluva kinnistu väärtusest. Seejuures määrab õiglase hinna sõltumatu hindaja vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning selle kinnitab fondi nõukogu.

Päevakorrapunkt 6: Aktsiakapitali suurendamine ja uute aktsiate noteerimine Nasdaq Tallinn börsi põhinimekirjas
Fondi juhtkond näeb endiselt häid investeerimisvõimalusi ja vältimaks sellega seoses täiendavat halduskoormust (sh ainuüksi selle otsuse tegemiseks vajaliku üldkoosoleku kokku kutsumist), teeb fondi juhtkond ettepaneku anda aktsiakapitali suurendamise otsustamine kooskõlas põhikirja punktiga 6.11 nõukogu pädevusse. Fondi põhikirja ja seaduse kohaselt võib aktsiakapitali suurendamise otsustamise õiguse anda kindlaks tähtajaks nõukogu pädevusse.

Nõukogu ettepanek:
Anda üheks aastaks alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest fondi nõukogu pädevusse fondi aktsiakapitali suurendamise otsustamine avaliku ja/või suunatud pakkumiste läbiviimise teel, välistades olemasolevate aktsionäride märkimise eesõiguse ja arvestades, et

täiendavalt emiteeritavate aktsiate arv ei ületaks 10% aktsiate arvust käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal;
pakutavate aktsiate minimaalne hind aktsia kohta (nominaalväärtus 10 € ja ülekurss) on fondi aktsia nõukogu otsusele eelneva 60 päeva keskmine sulgemishind börsil

ning esitada taotlus kõigi uute emiteeritavate fondi aktsiate noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas. Selleks anda fondi nõukogule ja juhatusele volitused kõigi vajalike toimingute tegemiseks ja lepingute sõlmimiseks.

Täiendav korralduslik informatsioon:
Üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sh fondi konsolideeritud 2025. majandusaasta aruande, tasustamisaruande, vandeaudiitori aruande, kasumi jaotamise ettepaneku, nõukogu aruande, üldkoosoleku otsuste eelnõude ning muude seaduse kohaselt avalikustamisele kuuluvate andmetega saab tutvuda fondi kodulehel www.eref.ee ja kuni üldkoosoleku toimumise päevani (kaasa arvatud) fondi asukohas (aadressil, A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, III korrusel) tööpäevadel kella 09.00 kuni 16.00.
Üldkoosolekust videoülekannet ei toimu.

Küsimusi üldkoosoleku päevakorras olevate teemade kohta saab esitada e-posti aadressil: koosolek@eften.ee või fondi aadressil (Tallinn 10114, A. Lauteri 5) saadetud kirjaga või telefoni teel +372 655 9515. Küsimused, vastused, aktsionäride ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta ja üldkoosoleku protokoll avalikustatakse EfTEN Real Estate Fund AS-i kodulehel www.eref.ee.

Aktsionäridel on võimalus osaleda üldkoosolekul ka volitatud esindaja kaudu või hääletada otsuste eelnõusid enne üldkoosolekut elektrooniliselt. Esindaja kaudu osalemisel soovitame määrata esindajaks fondi juhatuse liikme Viljar Arakas’e, kellele saate anda volikirja alusel täpsed juhised aktsionäri nimel hääletamiseks iga päevakorrapunkti osas. Kui aktsionär soovib kasutada esindaja määramisel volikirja blanketti, siis vastav blankett asub fondi kodulehel https://eref.ee/investorile/uldkoosolekud/.

Aktsionäridel on õigus üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada enne koosolekut elektrooniliselt alljärgneva korra kohaselt:

elektrooniline hääl tuleb edastada e-posti aadressile koosolek@eften.ee hiljemalt 06.04.2026 kell 16.00 (Eesti aeg). Seejuures on aktsionäril õigus muuta või tühistada juba edastatud häält või esitada vastuväide hiljemalt eelmises lauses märgitud hääle edastamise tähtajaks;
aktsionäri hääl peab olema antud fondi kodulehelt https://eref.ee/investorile/uldkoosolekud/ kättesaadaval korrektselt täidetud hääletussedelil ning olema digitaalselt allkirjastatud. Juhul, kui ühe aktsionäri nimel esitatakse mitu korrektselt täidetud ja allkirjastatud hääletussedelit, loetakse kehtivaks üksnes kõige hilisemalt kätte saadud hääletussedel ja kõik eelnevad selle aktsionäri hääletussedelid loetakse kehtetuks. Juhul, kui enne üldkoosolekut hääletussedeli edastanud aktsionär osaleb üldkoosolekul ka füüsiliselt, loetakse kõik selle aktsionäri poolt enne üldkoosolekut saadetud hääletussedelid kehtetuks;
juhul kui aktsionäri esindab elektroonilise hääle esitamisel volitatud esindaja, tuleb koos elektroonilise hääle edastamisega või enne seda edastada e-posti aadressil koosolek@eften.ee ka esindusõigust tõendav volikiri;
aktsionärid, kes on nõuetekohaselt hääletanud hiljemalt 06.04.2026 kell 16.00 (Eesti aeg), loetakse üldkoosolekul osalevateks ja nende aktsiatega esindatud hääled arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Üldkoosolekul osalejatel palume esitada:
– füüsilisest isikust aktsionäril isikut tõendav dokument. Aktsionäri esindaja peab lisaks esitama ka kehtiva kirjaliku volikirja.
– juriidilisest isikust aktsionäril väljavõte vastavast registrist, kus isik on registreeritud, mis tõendab juriidilise isiku esindaja õigust juriidilist isikut esindada (seadusjärgne esindusõigus) ja esindaja isikut tõendav dokument. Juhul, kui esindaja ei ole juriidilise isiku seadusjärgne esindaja, siis on vajalik lisaks ka kehtiv kirjalik volikiri. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku dokumendid palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui see on kehtiva õiguse kohaselt nõutav. Võõrkeelsed dokumendid palume esitada vandetõlgi poolt koostatud eestikeelse tõlkega.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet fondi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult vähemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist aadressil EfTEN Real Estate Fund AS, A. Lauteri 5, 10114 Tallinn.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu, kuid mitte hiljem kui kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist aadressil EfTEN Real Estate Fund AS, A. Lauteri 5, 10114 Tallinn.
Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada esindaja määramisest ning samuti esindatava poolt volituse tagasivõtmisest vastava digitaalselt allkirjastatud teate saatmisel e-posti aadressil koosolek@eften.ee või omakäeliselt allkirjastatud dokumentide üleandmisel tööpäevadel kella 09.00 kuni 16.00 EfTEN Real Estate Fund AS-i aadressil A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, hiljemalt 06.04.2025 (Eesti aeg).

Swedbank: Milline on Eesti majanduse hetkeseis?

16.03.2026 Tõnu Mertsina

Kindlustunne paraneb, tarbimine kogub hoogu ja tööstusmahud suurenevad, kuid väliskeskkonna ebakindlus ja energiahindade tõus hoiavad Eesti majanduse taastumise siiski ettevaatlikumal kursil.

Inimeste kindlustunne paraneb ja tarbimine kogub hoogu

Eesti majanduse kindlustunne on viimase paari aasta jooksul märgatavalt paranenud. Kui veel mõni aeg tagasi vaadati tulevikku pigem ettevaatlikult, siis nüüd on nii ettevõtted kui ka majapidamised optimistlikumad. Eriti paistab see välja tarbijate kindlustundes. Möödunud aasta teisel poolel kiiresti paranenud tarbijate kindlustunne jätkas tõusu ka aasta alguses. See peegeldab nende positiivsemaid ootusi oma rahalise olukorra kohta, mida toetavad nii maksupoliitilised muudatused kui ka sissetulekute kasv. Parem kindlustunne on aga eelduseks tarbimise ja investeeringute suurenemisele.

Jaekaubanduse müügimahukasv oligi jaanuaris tugev, suurenedes aastatagusega võrreldes umbes 8%. Tõsi, osa sellest tuli suuremast kütusemüügist, kuid ka muus kaubanduses on näha paranemise märke. Ka Swedbanki kaardimaksete andmed, mis peegeldavad eratarbimist laiemalt, näitavad, et tarbimine kogub aegamööda jõudu.

Samas ei ole kõik sektorid kaubanduses veel samas tempos taastunud. Näiteks sõidukite müük on endiselt tagasihoidlik. Aastane kasv paistab küll suur, kuid see tuleneb peamiselt madalast võrdlusbaasist, kuna aasta tagasi kukkus müük uue maksu tõttu järsult.

Tööstusmahud ja eksport suurenevad

Tööstustoodangu mahukasv jätkus tänavuse aasta alguses, suurenedes ligi 6%, sealhulgas töötlevas tööstuses umbes 3%. Kasvu vedasid eelkõige puidutööstus, metalltoodete tootmine ja rafineeritud õlitoodete valmistamine. Samas pidurdab pilti jätkuvalt toiduainetööstuse tagasihoidlikum tootmine. Energeetikas andis oma panuse külmem talv, mis suurendas oluliselt sooja tootmist. Elektrit toodeti samas jätkuvalt vähem.

Töötlev tööstus on teatavasti suurim kaupu eksportiv majandusharu. Aasta alguses eksport küll kasvas, kuid Eesti päritolu kaupade väljavedu jäi mõnevõrra väiksemaks, kui aasta tagasi. Seda mõjutas aga eelkõige eelmise aasta väga tugev võrdlusbaas. Kui see kõrvale jätta, on eksport siiski mõõdukalt suurenemas. Kasvu veavad peamiselt puittooted, teravili ja kokkupandavad ehitised. Tasub meeles pidada, et eksportivaid ettevõtteid on Eestis küll umbes kolmandik, kuid nende ümber tegutsev kodumaine tarneahel on märksa suurem. Seetõttu mõjutab kaupade eksport väga suurt osa majandusest.

Tööturg näitab paranemist

Majanduse ettevaatlik taastumine peegeldub ka tööturul. Töötuse määr oli jaanuaris 6,5%, millest madalamat numbrit – sesoonsust arvestades – nägime viimati 2023. aastal. Kuigi majanduse aeglane kosumine jõuab tööturule mõningase hilinemisega, viitab töötuse vähenemine sellele, et ettevõtete olukord on tasapisi paranemas. Olukorra paranemine tööturul, isegi kui see toimub aegamööda, peaks aitama majandust kasvatada.

Kõrged energiahinnad kergitavad inflatsiooni

Aasta algus tõi oodatust veidi kiirema hinnatõusu. Jaanuaris ja veebruaris kasvasid tarbijahinnad keskmiselt 3,4%. Suurim hinnasurve tuli toidust, mille hinnad kasvasid ligi 6%. Kuna toit moodustab märkimisväärse osa majapidamiste kuludest, andis see inflatsioonile tugeva panuse. Samuti kallinesid energia ja tervishoiuteenused. Kuigi me oleme prognoosinud sel aastal varasemate maksutõusude ja teenustasude kallinemise väljataandumise tõttu inflatsiooni aeglustumist, võib energiahindade areng seda pilti mõjutada.

Oodatust kiirem inflatsioon võib küll pidurdada Eesti majapidamiste ostujõu paranemise kiirust, kuid tõenäoliselt mitte seda vähendada. Maksuküüru kaotamisega peaks majapidamiste kaalutud netopalk suurenema tänavu nominaalselt ligi 10%, mis praeguste energiahindade tõusu juures tagab ikkagi netopalga korraliku reaalkasvu ja ostujõu paranemise. Tõsi, see võib tulla varem oodatust aeglasem.

Tänavuse kasvu mootor on eelkõige kodumaist päritolu

Kuigi aasta alguse põhjal on veel vara teha suuri järeldusi, paistab, et tänavuse majanduskasvu peamine vedur on eelkõige kodumaist päritolu. Lisaks sissetulekute kasvule ja maksumuudatustele, suurendab riik märkimisväärselt ka kaitse- ja taristuinvesteeringuid. See annab majandusele täiendava tõuke. Meie suuremate kaubanduspartnerite majandused peaksid küll paranema ja pakkuma ekspordivõimalusi, kuid väliskeskkond koos energiahindadega peidavad endas suurt ebakindlust.

Majanduskasvu väljavaatele lisab positiivsust see, et tööstusettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime välisturgudel paranenud. Loodetavasti hakkavad ka efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja juba töösse pandud ettepanekud vilja kandma.