Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Swedbank: Korterite kättesaadavus paranes esimeses kvartalis märkimisväärselt

20.05.2026 Marianna Rõbinskaja

Majapidamiste sissetulekute kiire kasv parandas aasta alguses korterite kättesaadavust ja toetas nõudlust. Suurem turuaktiivsus aitas kaasa hinnakasvu kiirenemisele järelturul. Broneeringute arv uusarendustes oli esimeses kvartalis aastatagusest oluliselt suurem, kuid jääb veel alla pikaajalise keskmise. Kõrgem euribor võib korterite kättesaadavust võrreldes esimese kvartaliga halvendada, kuid 2026. aasta kokkuvõttes peaks korterid olema aastatagusest paremini kättesaadavad.

Kiire sissetulekute kasv toetab elamuturu aktiivsust

Tallinna korteriturg oli aasta alguses aktiivne. Maa- ja Ruumiameti andmetel oli esimeses kvartalis järelturul aastatagusest rohkem tehinguid. Kuigi aktiivsus on endiselt koondunud järelturule, suurenes Swedbanki andmetel broneeringute arv märgatavalt ka Tallinna uusarendustes, kuna tänavu olulise kasvu teinud netopalk võimaldab võtta varasemast suuremat eluasemelaenu.

Korterite hinnakasv järelturul kiirenes oodatult

Järelturu korterite hinnakasv esimeses kvartalis ootuspäraselt kiirenes – kõrgema turuaktiivsuse toel kasvas see aastases võrdluses 6,5%. Arendajate kodulehtede järgi oli uusarenduste pakkumishindade kasv aeglasem ja ulatus keskmiselt 3,7%ni. Seejuures jõudis müügis olevate uusarenduste korterite arv Tallinnas esimeses kvartalis kõigi aegade kõrgeimale tasemele. See loob eelduse, et hinnavahe kahe turusegmendi vahel peaks järk-järgult vähenema, kuna praeguse ostuaktiivsuse juures on pakkumist uusarenduste turul piisavalt.

Netopalga ostujõud eluasemeturul jätkab 2022. aasta madalseisust paranemist. Aasta alguses oli paranemine märkimisväärne tänu tugevale netopalga kasvule, mida toetas tulumaksureform – „maksuküüru“ kaotamine koos kõrgema maksuvaba tulu kehtestamisega. Praeguseks on netopalga ostujõud järelturul taastunud 2019. aasta taseme lähedale, mil korterite hinna ja palga suhe oli viimase kümne aasta soodsamate hulgas. Uusarenduste turul seevastu on see endiselt nõrgem ning ühe palga eest kättesaadavate ruutmeetrite arv jääb veel oluliselt alla 2019. aasta taseme.

Sõda Lähis-Idas tõi intressimäärad taas tugevamalt päevakorda

Swedbanki hinnangul sai Tallinnas elav 1,5-kordset keskmist netopalka teeniv leibkond* esimeses kvartalis endale lubada järelturul kuni 77-ruutmeetrise korteri. Aasta tagasi samal ajal oli vastav näitaja ligi 70-ruutmeetrit. Arendajate pakkumishinda arvestades oli esimeses kvartalis võimalik osta ligi 44-ruutmeetrine korter uusarenduses, aasta tagasi kuni 39-ruutmeetrine korter.

Sõda Lähis-Idas kiirendab varasema prognoosiga võrreldes inflatsiooni ning toob intressimäärade teema taas tugevamalt päevakorda. Meie prognoosi järgi tõstab Euroopa Keskpank sel aastal intressimäära kahel korral – juunis ja septembris – kokku 0,5 protsendipunkti võrra.

Euribor on märtsist alates tõusnud ning praegune tase peegeldab meie hinnangul juba täielikult oodatavaid intressimäära tõuse. Võrreldes esimese kvartali tasemega võib korterite kättesaadavus väheneda. Samas peaksid korterid hoolimata kõrgemast euriborist olema 2026. aastal tervikuna paremini kättesaadavad kui eelmisel aastal, kuna netopalga kasv püsib tänavu kiire.

Balti riikide pealinnades oli hinnakasv kiireim Vilniuses

Tugev nõudlus andis hoogu korterite hinnakasvule Vilniuses, mis ulatus esimeses kvartalis üle 13% aastases võrdluses. Palgakasv jäi korterite hinnakasvule alla, mistõttu Vilniuse korterite kättesaadavus halvenes nii eelmise kvartali kui ka aastatagusega võrreldes. Teise pensionisamba säästude väljavõtmine hoiab tõenäoliselt nii aktiivsust kui ka hinnakasvu Vilniuses tänavu kõrgel.

Riias on korterite kättesaadavus üldiselt Tallinna ja Vilniusega võrreldes parem, kuna Riia korteriturul domineerivad tehingud nõukogudeaegsete korterelamutega. Esimeses kvartalis oli palgakasv Riias kiirem korterite hinnakasvust ning intressimäärad aastatagusest madalamad. See parandas omakorda korterite kättesaadavust. Samas saavutas korterite kättesaadavus Riias oma tipu eelmise aasta lõpus, mil korterite hinna ja netopalga suhe oli soodsaim.

Swedbanki arvestuste järgi oli Riias leibkonnale neljandas kvartalis keskmiselt taskukohane 63-ruutmeetrine korter uusarenduses. Vilniuses oli uusarenduses taskukohane 57-ruutmeetrine korter. Tallinnas oli vastav näitaja Maa- ja Ruumiameti tehingustatistika põhjal 49 ruutmeetrit. Kuna tegemist on eelnevalt sõlmitud kokkulepetega, mis kajastuvad statistikas viitajaga, on valikus olevate uusarenduste korterite taskukohasus tegelikult madalam.

Järelturul oli Vilniuse leibkonnale kolmandas kvartalis keskmiselt kättesaadav 64-ruutmeetrine korter. Kuigi Riias hästi võrreldavad andmed puuduvad, on sealne olukord järelturu korterite taskukohasusega tervikuna parem kui Tallinnas ja Vilniuses.

* Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse arvutuse aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Hepsor AS-i aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

20.05.2026 Adaur.ee

Hepsor AS-i (registrikood 12099216; aadress Järvevana 7b, 10112 Tallinn) aktsionäride korraline üldkoosolek toimus kolmapäeval, 20. mail 2026, algusega kell 11:00, hotelli Mövenpick Hotel Tallinn konverentsikeskuses aadressil Lembitu tn 12, Tallinn.

Korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade avaldati 29.04.2026 ajalehes Postimees ning 27.04.2026 börsiteatena Nasdaq Tallinna Börsi infosüsteemi kaudu. Seega on korraline üldkoosolek nõuetekohaselt kokku kutsutud.

Korralisel üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määrati seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 13.05.2026 Nasdaq CSD SE arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Aktsionäride nimekirja fikseerimise kuupäeva seisuga on Hepsor AS-il kokku 8302 aktsionäri, kellel kuulub kokku 3 912 522 aktsiat.

Korraline üldkoosolek oli otsustusvõimeline, kuna seal osales 22 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 3 079 463 häält, st kokku 78,71% Hepsor AS-i aktsiatega esindatud häältest, sealhulgas 3 aktsionär, kes kasutasid võimalust hääletada enne koosolekut ning kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 1 026 161 häält.

Hepsor AS-i aktsionäride korraline üldkoosolek otsustas:

1. 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

Otsustati kinnitada Hepsor AS 2025. aasta majandusaasta aruanne üldkoosolekule esitatud kujul.

2. Kasumi jaotamine

Otsustati kasumi jaotamine järgnevalt – eelmiste perioodide jaotamata kasum on 7 257 tuhat eurot. 2025. aasta majandusaasta puhaskasum on 399 tuhat eurot. Seega on jaotuskõlblik kasum kokku 7 656 tuhat eurot. Kasum otsustati jaotada alljärgnevalt:

maksta dividendi 0,27 eurot aktsia kohta ehk jaotada kasum summas 1 056 tuhat eurot dividendidena aktsionäridele;
jaotamata kasumi jääk summas 6 600 tuhat eurot jätta jaotamata.
Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 12.06.2026 (record date) Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) 11.06.2026. Dividend makstakse aktsionäridele 19.06.2026 ülekandega aktsionäri pangakontole.

3. Tehingu heakskiitmine

Otsustati kiita heaks 18.12.2025 sõlmitud HEPSOR PHX5 OÜ, Hepsor AS-i ja AS-i Phoenix Land vahel sõlmitud HEPSOR PHX5 OÜ osanike lepingust tulenevate tehingute tegemine.

4. Audiitori valimine

Hepsor AS-i 2026. aasta ja 2027. aasta majandusaasta aruannete auditeerimiseks valiti audiitoriks Grant Thornton Baltic OÜ (registrikood 10384467) ning määrati audiitori tasustamise kord vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule, samuti otsustati Hepsor AS-i juhatusele anda õigus vastava lepingu sõlmimiseks.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Bigbank: Eestlaste kodulaenud on lätlaste omadest üle kahe korra suuremad

20.05.2026 Adaur.ee

Esimeses kvartalis oli uute kodulaenude keskmine summa Eestis 131 313 eurot, mis on üle kahe korra rohkem lätlaste ja üle pooleteise korra rohkem leedulaste keskmisest kodulaenust, selgub Bigbanki Balti riikide kodulaenuportfellide võrdlusest.

Eestis oli sõlmitud kodulaenulepingute keskmine laenusumma esimeses kvartalis 131 313 eurot, mis on ligi 2,2 korda suurem Läti 59 984 eurost. “Kaks-kolm aastat tagasi oli laenude suuruse vahe lätlastega alla kahe korra ja tundus, et see pigem aja jooksul väheneb veelgi. Eelmise aasta alguses eestlaste kerkis aga Eestis võetud keskmine kodulaenu summa, kuid Lätis jäi see endisele tasemele ja nii kasvaski vahe enam kui kahekordses. Samas seisus oleme ka käesoleva aasta alguses,” kommenteerib Bigbank Eesti juht Arthur Taavet, kelle sõnul on kinnisvara hinnad Lätis endiselt märgatavalt soodsamad ning see on ka oluline põhjus, miks lõunanaabrite laenusummad püsivad endiselt nii palju väiksemad. “Kui korter võrreldavas uusarenduses on Riias kuni kolmandiku odavam kui Tallinnas, siis ei pea põhjuseid mujalt otsima,” selgitab Taavet.

Eesti ja Leedu keskmine kodulaenulepingu suurus on viimastel aastatel kvartalist kvartalisse olnud kõikuv. “Kaks aastat tagasi oli keskmine laenusumma ligikaudu 110 000 euro tasemel põhimõtteliselt võrdne, kuid sealt edasi on eestlaste võetud laenud muutunud ligi viiendiku võrra suuremaks, kuid leedukatel jäänud endisele tasemele,” kirjeldab Arthur Taavet. Ta lisab, et käesoleva aasta esimeses kvartalis oli vahe viimaste aastate suurim, sest Leedu uute kodulaenude keskmine summa langes Bigbanki portfellis 83 936 euroni. “Turgu ja kinnisvarahindu kõrvutades võib siiski prognoosida, et selline langus oli pigem lühiajaline ning tegemist ei ole uue trendiga,” arutleb Taavet, kelle sõnul on ka varem keskmine hind lühemas perioodis mingit konkreetset tüüpi tehingute rohkuse toel kas suurema hüppe või languse teinud.

Bigbank Eesti juhi sõnul on Leedus huvitav jälgida just järgmiste kvartalite muutusi, sest aprilli alguses jõudis pensionireformi tulemusena teisest sambast loobunud leedulaste kontodele ligi kolm miljardit eurot. “Eks need miljardid otsivad rakendust ja nii on ka lähikuudel näha, kui palju sellest oma eluaseme kvaliteedi tõstmisesse edasi investeeritakse,” kommenteerib Arthur Taavet.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: „AS IS“

20.05.2026 Evi Hindpere

Probleemid seoses „varjatud puudustega“ on paraku tõusuteel. Võimalike vaidluste vältimiseks soovivad paljud müüjad lisada müügilepingusse klausli, mille kohaselt ostja omandab lepingu eseme sellisena, nagu see on („as is“), ega oma müüja vastu pretensioone lepingu eseme seisukorra osas.

Paraku ei välista selline lepingupunkt müüja vastutust lepingu eseme varjatud puuduste eest ega takista ostjal selliste nõuete esitamist müüja vastu.

Seadus võimaldab küll sõlmida müüja vastutust piiravaid kokkuleppeid, kuid ainult teatud ulatuses. Nimelt ei vabane müüja vastutusest müüdava asja puuduste eest juhul, kui müüja oli puudustest teadlik või pidi neist teadlik olema, kuid jättis selle ostjale avaldamata.

Seega ei aita „as is“ klausel müüjal vabaneda vastutusest nende puuduste eest, millest ta teadis, kuid mille ta ostja eest maha vaikis.

Eesti õiguses puudub mõiste „as is“ otsene regulatsioon. Seetõttu tuleks lepingus täpselt lahti kirjutada, mida pooled selle all silmas peavad.

Näiteks võib kokku leppida, et müüja ei vastuta selliste puuduste eest, millest ta ei teadnud ega pidanudki teadma, ning ostjal puudub õigus kasutada selliste puuduste korral müüja vastu õiguskaitsevahendeid.

Kui soovid lähemalt teada saada, mis on varjatud puudused ja kuidas kaitsta müüjat – aga ka maaklerit – edasiste probleemide eest, tule Kinnisvarakooli koolitusele 4. juunil 2026.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Swedbank: Maailmamajanduse ebaselgus mõjutab majanduskasvu prognoose

20.05.2026 Tõnu Mertsina

Olukord maailmamajanduses on juba mõnda aega väga ebaselge ning eriti ettearvamatult on käitunud nafta hind. Sellele vaatamata näeme Eesti ja naabrite majanduse vaikset kasvamist, mis on küll algselt prognoositust tagasihoidlikum, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina värskelt avaldatud majandusprognoosis.

Majanduskasvu peamine pidur on nafta hind

Energiahindade tõus ja nende mõju maailmamajandusele sunnib ökonomiste üle vaatama pea kõikide riikide majanduskasvu prognoose ning väljavaadet tuleb kärpida tõenäoliselt nii sel kui ka järgmisel aastal. Nafta hindadele avaldavad loomulikult suurimat mõju Hormuzi väina ümber toimuv, USA presidendi Donald Trumpi tegevus ja Iraani reaktsioon sellele.

Tihti uuritakse, millise lähiajaloo kriisiga praegust olukorda võrrelda. Aus vastus on, et tegelikult puudub hea võrdlusmoment. 2022. aastal oli nafta hinnatõusu ajend teistsugune ning kui pöörata pilk seitsmekümnendate poole, siis kuigi põhjus võis olla tookord sarnane, oli see aeg praegusest väga erinev, nii nafta kasutuse kui ka varude poolest.

Võrdlusmomendi puudumine ja teadmatus olukorra kestuse osas tekitab palju ebakindlust. Mida kauem Lähis-Ida kriis kestab, seda suurem on selle mõju majandusele. Praegu eeldame, et naftahinna šokk ning selle negatiivne mõju leevenevad aasta lõpuks, ning oleme sellega ka oma prognoosides arvestanud. Samas on olukord endiselt väga lahtine.

Euroala kummitab inflatsioonirisk

Olgugi et euroala majandus näitas nõrgenemise märke juba enne sõda Lähis-Idas, on sealne situatsioon mõistagi seisu halvendanud. Kui veel aasta alguses prognoosisime euroala majandusele 1,2% suurust kasvu, siis värskes kevadprognoosis langetasime selle juba 0,9% peale. Korrigeerisime ka järgmise aasta vaadet ning näeme, et tuleval aastal võiks euroala majandus kasvada 1,3%.

Bloombergi aprillikuise küsitluse andmeil on inflatsioon ja sellega kaasnevad mõjud tõusnud taas euroala üheks suurimaks riskiks. Sellest suurema mõjuga nähakse vaid Iraani sõda. Euroala üldine inflatsioon on juba kiirenenud, viimane näitaja oli 3% juures, mis on selgelt üle keskpanga seatud 2% eesmärgi. Kui jälgida aga ainult alusinflatsiooni, ehk kui võtame välja energia- ja toiduainete hinnad, siis oli see 2,2% juures. Prognoosime euroala inflatsiooniks sel aastal 2,9% ja järgmisel aastal 2,1%.

Baltikumi tugevaimat kasvu on taas oodata Leedust

Vaadates meie lähinaabrite tegemisi, siis ootame – nagu ka varem – tugevaimat majanduskasvu Leedus. Sealne värske pensionireform annab majandusele kõvasti lühiajalist hoogu.

Kui Eestis võttis 2021. aasta septembris esimese hooga II pensionisambast raha välja ligi viiendik kogujatest, siis Leedus praegu ligi 38%. Eestis võeti välja umbes 1,3 miljardit eurot, Leedus aga 4 miljardit. Inimeste kontole laekus sellest vastavalt 1,1 ja 2,9 miljardit eurot, mis Eestis oli umbes 3% tollasest SKP-st, Leedus aga 3,5%.

Viiendik väljavõetud rahast on Leedus juba jõudnud ka jaekaubandusse. Milline on reformi mõju Eestile ja Lätile, on veel vara öelda, ent kindlasti avaldab suurem nõudlus Leedust positiivset mõju ka Eesti eksportijatele. Omaette küsimus on muidugi reformi pikaajalises mõjus inimestele ja pensionisüsteemile.

Vaadates meie põhjamaiste naaberriikide, Rootsi ja Soome majanduse poole, siis pidime ka nende majanduskasvu ootusi värskes prognoosis vähendama: Rootsis varem oodatud 2,6%-lt 1,8%-le ning Soomes 1,2%-lt 0,9%-le. Rootsi majandus näitas eelmisel aastal positiivset arengut, kuid tänavu kasv aeglustus. Sõda Lähis-Idas annab riigi majandusele täiendava löögi, kuid taastumine peaks seejärel jätkuma tänu majapidamiste ostujõu paranemisele ning ekspansiivsele eelarvepoliitikale. Vaatamata inflatsioonisurvele jääb inflatsioon Rootsis nii sel kui ka järgmisel aastal alla 2%.

Ebaselgus on muutnud keskpankade otsuste tegemise keeruliseks

Oleme hiljutistel Euroopa Keskpanga ja USA föderaalreservi kohtumistel näinud, et ebaselgus maailmamajanduses muudab intressimäärade otsuste tegemise keeruliseks. Jälgitakse, kui palju kõrgemad energiahinnad inflatsioonile hoogu juurde annavad ja majandust jahutavad. Meie prognoosi järgi tõstab Euroopa Keskpank intressimäära juunis ja septembris kokku 50 baaspunkti võrra, et ohjeldada inflatsiooniootuste kasvu.

Kuna eeldame samal ajal, et naftahinnad aasta lõpuks langevad ning kaudne mõju inflatsioonile pole püsiv, prognoosime, et Euroopa Keskpank langetab intressimäärad järgmisel aastal tagasi praegusele tasemele. USA Föderaalreserv langetab aga meie hinnangul intressimäära aasta teises pooles 50 baaspunkti võrra, kuna inflatsioonisurve taandub ning USA majanduskasv aeglustub.

Nii USA kui ka Hiina majanduskasvu toetavad tehisaruga seotud toimingud

Aasta esimeses kvartalis näitas USA majandus stabiilset kasvu. Ettevõtete investeeringute kasv on tugev ning seda veab eriti jõuliselt tehisarusse panustamine. Muudes valdkondades on investeeringud languses. Selle trendi jätkumist on oodata nii sel kui ka järgmisel aastal. Eratarbimisele võib negatiivset mõju avaldada kütusehindade hüppeline tõus, mis kiirendas märtsis ka nende inflatsiooni.

Hiina majandus kasvas eelmisel aastal 5%, seda peamiselt ekspordi toel. Kasvu toetasid kaupadest põhiliselt elektriautode, akude, taastuvenergia ja tehisintellektiga seotud riistvara väljavedu. Eksporti soosis ka sihtriikide mitmekesistamine. Tugev aasta algus on andnud meile põhjust korrigeerida Hiina majanduskasvu prognoosi isegi veidi ülespoole. Küll aga peaks kasv edaspidi aeglustuma, sest eratarbimine on nõrk, kinnisvarasektor languses ning erasektori investeeringud vaoshoitud.

Kokkuvõtvalt näeme, et kuigi ajad on muutlikud ning inflatsioon on kiirenemas, on siiski põhjust teatavaks optimismiks. Laual on aga mitu stsenaariumi, mis sõltuvad paljuski prognoosimatutest asjaoludest, nagu sõja kestus Lähis-Idas ja USA presidendi käigud. See kõik muudab majandusnäitajate prognoosimise vägagi keerukaks ülesandeks.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

SEB Baltimaade peahoone Talsinki kvartalis sai pidulikult nurgakivi

20.05.2026 Adaur.ee

Täna asetati nurgakivi südalinna suurimale targa raha kvartalile Talsinkile, mille Ahtri 3 hoone ankurüürnikuks saab SEB Baltimaade peakontor.

Talsinki kvartali arendaja on US Real Estate, arhitektuurse lahenduse lõi Arhitekt11, peaprojekteerija on Innopolis. Kvartali esimese etapi ehitab Bildgren Ehitus. Talsinki kvartal valmib etapiliselt aastatel 2028-2029.

US Real Estate’i Talsinki kvartali juhi Rain Pärna sõnul paigaldati täna uueneva piirkonna kõige olulisem nurgakivi. See annab kvartalile tugeva ankurüürniku, selge kvaliteedimärgi ja kinnituse, et Tallinna mereäärne linnasüda liigub uude arenguetappi.

„Minu käest on küsitud, kas täna asetatud nurgakivi on Ahtri 3 hoone, SEB Baltimaade uue peakontori või Talsinki kvartali nurgakivi? Vastus on: kõigi kolme. Ühtlasi on see kogu mereäärse linnasüdame uus nurgakivi, mis on linnaruumi arengus märgilise tähtsusega,“ sõnas Pärn.

SEB panga juhatuse esimees Allan Parik sõnas, et kuna pangandus ja töövormid on ajas oluliselt muutunud, siis vastab SEB uus peakontor hästi muutunud oludele ning loob töötajatele suurepärased tingimused parima kliendikogemuse pakkumiseks. „Pangandus ei ole ammu enam ainult teenus – see on kogemus. Soovime, et SEB uus peakontor oleks koht, kuhu tahetakse tulla nii tööle kui ka kliendikohtumisele. Koht, mis loob usaldust ja kus sünnivad paremad otsused,“ rõhutas Parik ja nentis, et tänane planeerimis- ja ehitusprotsess on esimene kinnitus, et Talsinki just selliseks kohaks on kujunemas.

Talsinki kvartali arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitekt11 Illimar Truverki juhtimisel.

Truverk tõi nurgakivi asetamisel esile, et eesmärk oli luua midagi väga erilist, kuna Talsinki on pärl kogu piirkonnas: elamus ja keskkond, kus nautida tööd, aga ka maamärk, mis särab oma materjalide, vormi ja detailidega.

„Hea maja sünnib headest suhetest, kus tellija ja arhitekt loovad seda koos. Tellija on selles protsessis justkui isa, kes annab visiooni ja suuna. Arhitekt on looja ehk ema, kes annab visioonile vormi ja hinge. Nende ühisest loovusest ja sünergiast sünnibki laps – see hoone. Nurgakivi juures on oluline märkida ka ehitajat. Ehitaja on siin justkui ämmaemand, kelle ülesanne on kanda hoolt, et see sünd kulgeks viperusteta ja et tulemus oleks täpselt nii tark ja ilus, nagu me planeerinud oleme,“ sõnas Truverk ja nentis, et uue kvartali sünd on olnud suurepärase meeskonnatöö vili.

Bildgren ehituse juhatuse esimees tõi esile, et Talsinki ehitusega püstitatakse ilmselt mitu Eesti ehitusrekordit.

„Ma ei tea Eestis ühtegi teist nii suurt kvartalit, kus oleks korraga välja ehitamisel kahel maa-alusel korrusel 24 000 m2 pinda. Kogu ehitusprotsessi keerukus tuleneb naabruses asuvate hoonetest, trammiteest, Ahtri tänava liikluskorraldusest ning sadama maa-alast, mis esitab meile, ehitusinseneridele väljakutseid kiires ajagraafikus. Bildgren Ehituse poolt on kogu ehitusprotsess läbimõeldud nii insenertehniliselt kui ka ehitustehnoloogiliselt, et kõik vastaks arhitektide visioonile ja kvartalis tegutsevate inimeste ja ettevõtete vajadustele, nii et hooned valmiksid vastavalt kokkulepitud tähtaegadele“ ütles Bildgren Ehituse juhatuse liige Urmas Kaasik.

Arendust finantseerib Swedbank. „Meil on hea meel toetada oma pikaajalise partneri US Real Estate’i silmapaistvat projekti, mis aitab kujundada Tallinna kesklinna kaasaegsemaks ning loob sobiliku keskkonna nii siinsetele äridele kui ka elanikele. Linnaruumi ja kogukonna arengusse panustavate projektide puhul oleme alati valmis kaasa aitama,“ ütles Mihkel Utt, Swedbanki korporatiivpanganduse osakonnajuht.

Talsinki kvartali juhi sõnul liigub ehitus plaanipäraselt ning huvi valmivate korterite ja äripindade vastu on olnud oodatust tugevam. „Turul on valmisolek ja ootus sellise tervikliku kvartali järele, kus lisaks hoonetele ja ruutmeetritele on tugevalt juurutatud longevity-lähenemist: linnakeskkonna loomist, mis toetab inimeste tervist, liikumist tasakaalu ja elukvaliteedi paranemist,“ sõnas Pärn.

Ta tõi esile, et nurgakivi asetamise hetkeks on juba veerand kvartalisse loodavatest korteritest müüdud ning läbirääkimised mitme äri-osa ankurüürnikuga on edukalt käimas.

US Real Estate’i eesmärk on, et 2028. aasta lõpuks oleks kvartal põhivalmiduses ning viimased detailid saaksid lõpliku lihvi 2029. aasta alguses. „See on ambitsioonikas eesmärk – luua kompromissitult kvaliteetset linnaruumi Tallinna ühes olulisemais asukohas.

Loomisprotsessis on oluline sujuv koostöö partnerite, projekteerijate, ehitajate, klientidega, sh ankurüürniku SEB pangaga,“ tänas Pärn Talsinki kvartali arenduses osalejaid.

Talsinki on osa Urmas Sõõrumaale kuuluvast pikaajalisest kinnisvaraportfellist Golden Line, kuhu kuuluvad Artius, Rotermann, Golden Gate, Talsinki, Grand Avenue, La Marina, Patarei Merekindlus, Park Tondi Residentsid ja teised projektid.

Talsinki arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri autor on TajuRuum. Sisearhitektuuri kujundavad studio ARGUS (kodud) ja LÄVI (bürood). Esimese etapi peatöövõtjaks on Bildgren Ehitus ja peaprojekteerijaks Innopolis.

Talsinki kvartali SEB Baltimaade peakontori hoone finantseerijaks on Swedbank Eesti AS. Kvartali büroohooned ehitatakse vastavalt LEED Platinum sertifikaadi ning elamud LEED Gold sertifikaadi nõuetele, tagades kõrgeima taseme energiatõhususes, keskkonnasõbralikkuses ja sotsiaalses vastutuses.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Luminor: Ekspert selgitab: kuidas valida oma kodule sobiv kindlustus?

20.05.2026 Adaur.ee

Kodu ostmine on enamiku inimeste jaoks elu üks suurimaid investeeringuid ning selle kaitsmine ootamatute olukordade eest on oluline osa vastutustundlikust koduomanikuks olemisest. Kuigi kodulaenuga kodu ostes on kodukindlustus kohustuslik, ei pruugi minimaalne kindlustuskaitse alati katta kõiki võimalikke kahjusid. Millele tasub kodukindlustust valides tähelepanu pöörata, selgitab Luminori jaepanganduse valdkonnajuht Marek-Meelis Puust.

„Kodukindlustust valides tasub mõelda sellele, kas võimaliku õnnetuse korral saaks taastada oma kodu ja vara vähemalt samale tasemele, nagu see oli enne kahju tekkimist. Minimaalne kindlustuskaitse hõlmab tavaliselt vaid hoone põhikonstruktsioone ja sisseehitatud elemente, kuid suuremate õnnetuste korral võivad märkimisväärset kahju saada ka mööbel, kodutehnika ja muu vara,“ ütles Puust.

Kinnisvarakindlustus aitab katta suurimaid riske

Ekspert selgitas, et kinnisvarakindlustus katab kahjud, mis tekivad siis, kui realiseerub mõni kindlustuslepingus kokkulepitud risk. Kõige sagedamini on hüvitised seotud tulekahjude, veelekete, varguste ning loodusõnnetustega, nagu torm, rahe või äike.

„Kõige suuremad kahjud on tavaliselt seotud tule ja veega. Näiteks võivad veelekked põhjustada ulatuslikku kahju kodu siseviimistlusele ja varale ning tulekahju korral võivad kahjustused ulatuda kogu hoone hävimiseni. Sellistes olukordades muutub kindlustuskaitse eriti oluliseks,“ märkis Puust. Tema sõnul tasub tähelepanu pöörata ka sellele, millist tuge pakub kindlustus olukorras, kus kodus ei ole võimalik ajutiselt elada. „Hea kindlustus aitab katta esmavajalikke kulusid, näiteks ajutise majutuse või esmatarbekaupade ostmisega seotud väljaminekuid. Samuti on oluline, et kindlustus kataks vajadusel pikemaajalised üürikulud, sest taastamistööd võivad võtta kuid,“ lisas ta.

Puusti sõnul pakuvad pangad keerulisemate olukordade puhul klientidele sageli ka individuaalseid lahendusi, mis võivad hõlmata maksepuhkust või laenugraafiku muutmist.

Koduse vara kindlustus ei ole küll kohustuslik, kuid eksperdi sõnul tasub seda kaaluda kõigil koduomanikel ja ka üürnikel. „Sageli saavad suurima kahju just mööbel, kodutehnika ja muud igapäevased esemed. Koduse vara kindlustus võib hõlmata ka hoovis või abihoonetes asuvaid esemeid, näiteks jalgrattaid või muruniidukeid,“ selgitas Puust.

Ta rõhutas, et võimalike kahjujuhtumite puhul tasub alles hoida ostudokumendid või muud tõendid, mis kinnitavad vara kuulumist omanikule. Lisaks oma vara kaitsmisele tasub mõelda ka võimalikele kahjudele, mida võidakse pahaaimamatult põhjustada teistele. Vastutuskindlustus aitab katta olukordi, kus kahju saavad näiteks naabrite korter või muu kõrvaline vara.

„Näiteks võib ootamatu veeleke põhjustada ulatusliku kahju naabritele või tormi ajal kukkunud puu kahjustada kõrvalkinnistut. Selliste juhtumite korral võivad remondikulud kujuneda väga suureks ning vastutuskindlustus aitab neid riske maandada,“ ütles Puust.

Ta märkis, et rusikareeglina levivad tulekahjud ülespoole ja veekahjud allapoole. Korrusmajas elades tasub vastutuskindlustuse kaitsesumma valimisel arvestada ka sellega, mitmendal korrusel korter asub. „Pole harvad juhtumid, kus veekahju mõjutab naaberkortereid mitme korruse ulatuses ning kahjusumma kasvab seetõttu märkimisväärselt. Sama analoogia kehtib ka tulekahju puhul, mille tekitatud kahjustuste võimalik maksumus naaberkorteritele võib kujuneda väga suureks.“

Mida enne lepingu sõlmimist kindlasti kontrollida?

Luminori jaepanganduse juhi sõnul tasub enne kindlustuslepingu sõlmimist tähelepanelikult üle vaadata, millised riskid on kaetud ning millised erandid on lepingus välja toodud.

„Turvalisem lahendus on tavaliselt kõikide riskide kindlustus, kus vara on kaitstud kõigi ootamatuste eest, välja arvatud selgelt nimetatud erandid. Samuti tasub tähelepanu pöörata omavastutuse suurusele ja kindlustussummadele,“ märkis Puust.

Tema sõnul võiks koduse vara kindlustuse puhul koostada nimekirja olulisematest esemetest ja nende ligikaudsest väärtusest, et hinnata, milline summa oleks piisav kogu vara taastamiseks.

„Lisaks hinnale tasub uurida ka kindlustusseltsi mainet, klientide tagasisidet ja võimalusi tasuda kindlustusmakseid osade kaupa. Samuti ei tohi unustada, et kindlustuspoliisi tuleb uuendada igal aastal ning pank peab saama kinnituse uuendatud poliisi olemasolu kohta,“ lisas ta.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Bigbank: Põllumajandusliku maa hinna paradoks – nõudlus on suur, aga hind langeb

20.05.2026 Raul Eamets

Täna avaldas Statistikaamet põllumajandusliku maa müügihinna 2025 aastal. Keskmiselt maksis põllumajandusliku maa hektar 6122 eurot, sellest omakorda rohumaa 4861 eurot ning põllumaa 6377 eurot. Võrreldes varasema aastaga, on maa hind langenud 9,7%. Kõige kallim oli põllumajanduslik maa Tartumaal, kus hektar maksis 7265 eurot, järgnesid Võrumaa (6833 eur) ja Jõgevamaa (6840 eur), kõige vähem maksis põllumajandusliku maa hektar Hiiumaal (3950 eur).

Hinna langusest ei tohi lasta ennast eksitada, sest meil on müügis olevat maad väga vähe ja kui keegi suurem investor hakkab maad kokku ostma, siis teeb ta seda reegina suuremate tükkidena ning tehinguid viiakse läbi turuhinnast kõrgema hinnaga. Selliseid suuremaid tehinguid 2025. aastal ei olnud. Suuremaid tehinguid tehti 2024. aastal ja see viis toonase keskmise põllumajandusliku maa hinna Eestis 6782 euroni hektari eest. Majanduslikus mõttes on meil ostjate turg, kes määravad hinna. Kui ostjaid, kes oleks nõus tehingusse minekuks hinnapreemiat maksma, parajasti turul ei ole, siis paradoksaalsel kombel keskmine hind langeb. Turuhinnaga müüa keegi ei soovi. Maad ju teatavasti juurde ei tehta.

Jõudmaks teadmiseni, et maa ostmine on pikas vaates investeering, piisab kui minna ajas ainult kuus aastat tagasi. Siis maksis põllumajandusliku maa hektar 3630 eurot, seega kasv kuue aastaga 69%. Kõige rohkem on põllumjandusliku maa hind kasvanud Ida-Virus (83%) ja Saaremaal (80%), kõige vähem Hiiumaal (38%) ja Harjumaal (44%). Ajaloohuvilistele olgu ääremärkusena öeldud, et 2010 maksis põllumajandusliku maa hektar Eestis 998 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Pank: Uuring: Eesti leibkondade jõukus on aastatega kasvanud

20.05.2026 Tairi Rõõm

Eesti Panga ja statistikaameti värskelt valminud põhjaliku uuringu kohaselt suurenes aastatel 2021–2024 keskmise Eesti pere netovara vahepeal aset leidnud kiiret hinnakasvu arvesse võttes reaalväärtuses 16%. Perede finantsvarade hulgas on vähenenud pangahoiuste osakaal ning rohkem on muid finantsvarasid, nagu aktsiad ja investeerimisfondide osakud, mis teenivad pikas vaates suuremat tulu. Vähenenud on perede laenukoormus ja sellega koos ka finantsiline haavatavus.

Eestis on leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut (Household Finance and Consumption Survey, HFCS) praeguseks läbi viidud neljal korral: aastatel 2013, 2017, 2021 ja 2024. Tegu on väga mahuka uuringuga, mida tehakse üle euroala ja seetõttu võtab tulemuste analüüs ja avaldamine aega. Nendest uuringutest on pikema trendina näha, et Eesti perede jõukus on aastate jooksul märgatavalt kasvanud. Kui 2013. aastal oli keskmiselt jõukal leibkonnal ehk mediaanleibkonnal (pooltel peredel on rohkem vara ja pooltel peredel vähem) netovara 43 300 eurot, siis 2024. aastaks oli see väärtus suurenenud 103 300 euroni. Netovara leitakse, lahutades varade kogumahust kohustuste summa.

Viimase kahe uuringulaine vahelisel ajal ehk 2021.–2024. aastal suurenes netovara mediaan 56%. See oli nominaalkasv, ent 2021.–2022. aastat iseloomustas kiire hinnakasv. Hinnatase on alates 2021. aastast eelmise kümnendiga võrreldes märgatavalt rohkem kerkinud. Tarbijahindade kasvu arvesse võttes suurenes netovara mediaan 2021.–2024. aastal reaalväärtuses 16%.

Koos Eesti perede jõukuse kasvuga on muutunud meie varade struktuur, mis sarnaneb nüüd rohkem euroala keskmisega. Esmalt on meil suurenenud finantsvarade osakaal: see kasvas alates 2013. aastast ehk 11 aastaga 10%-lt 20%-le. Teiseks on perede finantsvarad rohkem hajutatud ning julgemalt investeeritakse riskantsematesse finantsvaradesse, nagu aktsiad, investeerimisfondide osakud jmt, millelt on pikas vaates võimalik teenida suuremat tulu, kui raha pangahoiusel hoides. Kui varasematel aastatel moodustasid ligikaudu 70% finantsvaradest pangahoiused, siis 2021.–2024. aastal riskantsemate finantsvarade osakaal varades kasvas ja hoiuste osakaal kahanes 40%ni.

Eesti leibkondade laenukoormus on uuringu andmetel euroala keskmisest väiksem, seda nii sissetuleku kui ka varade tasemega võrreldes. Viimase kahe uuringulaine vahelisel perioodil laenukoormus vähenes. 2024. aastal moodustas keskmise laenukoormusega pere laenujääk 11% vara väärtusest ja laenumakse 7% kuisest brutosissetulekust. Laenukoormuse vähenemist nii sissetuleku kui ka varade tasemega võrreldes põhjustas peamiselt kiire tarbijahindade kasv – kuna nominaalne laenujääk kasvas aeglasemalt kui tarbijahinnad, siis reaalses väärtuses laenumahud vähenesid ning see alandas ka perede laenukoormuse taset sissetulekute ja varade suhtes.

Eesti perede laenukoormus on euroala keskmisest väiksem. Kui võrrelda aga likviidsete varade suhet Eesti ja euroala sissetulekuga, siis meil on see suhtarv euroala keskmisega võrreldes väiksem. Keskmisel Eesti perel ehk mediaanleibkonnal on likviidseid rahalisi vahendeid umbes kahe kuu brutotulu suuruses summas. Euroalal keskmiselt on peredel likviidset vara rohkem, umbes kolme kuu sissetuleku ulatuses.

Neid leibkondi, kellel oli pankadest raske laenu saada või kes ei saanud üldse laenu, oli Eestis 2024. aastal 8% elanikkonnast. Krediidipiiranguga leibkondade osakaal on 2013. aastast saadik püsinud enam-vähem ühesugune, kuigi laenunõudlus on kasvanud. Pangast laenu taotlenud perede osakaal on suurenenud 19%-lt 2013. aastal 31%ni 2024. aastal.

Varalist ebavõrdsust mõõtev netovara Gini koefitsient on Eestis olnud aastate jooksul suhteliselt stabiilne. Gini koefitsient varieerub nullist üheni, kusjuures null tähistab täielikku võrdsust ja üks täielikku ebavõrdsust. Viimase, 2024. aasta uuringu kohaselt oli netovara Gini koefitsiendi väärtus Eestis 0,66, mis on sarnane euroala riikide keskmisega. Eri tüüpi varasid eraldi vaadates on aga suured erinevused selles, kui ebavõrdselt nad jaotunud on. Kõige võrdsemalt oli jaotunud peamise eluaseme väärtus, mille Gini koefitsient oli 0,47. Kõige ebavõrdsemalt olid seevastu jaotunud ettevõtlusvarad, mille Gini koefitsient oli 0,91.

Fakte leibkondade varade ja kohustuste kohta:

Peamine elukoht on Eesti perede kõige hinnalisem vara ning kodu omamine on meil sagedasem kui euroala riikides keskmiselt
Ligikaudu viiendiku reaalvaradest moodustavad ettevõtete varad, mille töös leibkonnaliikmed osalevad. See osakaal on Eestis euroala riikide võrdluses kõige suurem
Leibkondade laenude mahust moodustavad kinnisvaralaenud valdava osa, umbes 87%

Eesti Pank viis koostöös statistikaametiga 2024. aastal läbi leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (Household Finance and Consumption Survey, HFCS). Selle peamine eesmärk oli koguda andmeid perede varade ja kohustuste kohta ning saada ülevaade netovara (varad miinus kohustused) suurusest, selle jaotumisest ja leibkondade finantsilisest haavatavusest. Sarnaseid uuringuid on praeguseks korraldatud Eestis neljal korral, aastatel 2013, 2017, 2021 ja 2024.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Trigon Property Development: Unaudited financial report for the first quarter of 2026

20.05.2026 Adaur.ee

The main business activity of Trigon Property Development AS is real estate development. As at 31.03.2026, AS Trigon Property Development owned one development project with an area of 13.2 hectares in the City of Pärnu, Estonia. A commercial, industrial and logistics park is planned on this area. The Company’s objective is to find companies willing to bring their business activities (industry, logistics) to the development project area of AS Trigon Property Development in Pärnu, which would add value to the land plots owned by the Company. As the main purpose of the company is to sell existing land plots, investment property was recognized as inventories.

Condensed statement of financial position as of 31 March 2026 delivered by the present announcement completely reflects the assets, liabilities and equity capital of AS Trigon Property Development.

According to the condensed statement of comprehensive income the net loss for first quarter of 2026 of AS Trigon Property Development is 23,679 euros and the earnings per share is 0.00526 EUR.

As of 31 March 2026 the assets of AS Trigon Property Development were 1,736,946 euros. The equity of the company was 1,731,588 euros, corresponding to 99.69 % of the total balance sheet.

Condensed statement of financial position

EUR	31.03.2026	31.12.2025
Cash and cash equivalents	161,295	227,911
Trade and other receivables	13,151	14,245
Inventories	1,562,500	1,562,500
Total current assets	1,736,946	1,804,656
TOTAL ASSETS	1,736,946	1,804,656
Trade and other payables	5,358	45,441
Total current liabilities	5,358	45,441
Total liabilities	5,358	45,441
Share capital at book value	449,906	449,906
Share premium	226,056	226,056
Statutory reserve capital	287,542	287,542
Retained earnings	768,084	791,763
Total equity	1,731,588	1,755,267
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY	1,736,946	1,804,656

Condensed statement of comprehensive income

EUR	I Q 2026	I Q 2025
Administrative and general expenses	-24,980	-24,855
Operating loss	-24,980	-24,855
Financial income	1,301	3,446
NET LOSS FOR THE PERIOD	-23,679	-21,409
TOTAL COMPREHENSIVE LOSS FOR THE PERIOD	-23,679	-21,409

2026 I Q interim ENG

Swedbank: From tailwinds to headwinds

20.05.2026 Adaur.ee

Market activity was slightly lower than in recent quarters, but remains relatively high
Housing affordability will gradually decline this year as borrowing costs increase

The housing affordability story among Baltic capitals varies. The recent reform in personal income tax in Estonia had a material impact on household net incomes in Tallinn, pushing affordability in the first quarter of 2026 higher compared with both the end of 2025 and a year ago. In Vilnius, booming housing demand has led to double-digit apartment price growth that is outpacing wage growth, causing affordability to fall below 2025 levels. In between these stories lies Riga, with comparatively weaker wage growth that did not manage to exceed apartment-price growth over the preceding quarter, leading to a slight decline in affordability.

Despite these diverging developments across capitals, the broader outlook is becoming less favourable for housing affordability. In our latest Swedbank Economic Outlook, we forecast two rate hikes from the European Central Bank (ECB), while the markets are currently pricing in 3 hikes. This will increase borrowing costs, though not to the extent seen during the previous monetary-tightening cycle. Furthermore, this tightening is expected to be short-lived, with rates forecast to decline again in 2027. Weaker economic prospects and higher inflation are likely to weigh on consumer confidence. All things considered, housing affordability in Riga and Vilnius likely peaked in late 2025, while in Tallinn the peak is expected to occur in the first half of this year.

Read full analysis here

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Hepsor: Resolutions of the annual general meeting of Hepsor AS

20.05.2026 Adaur.ee

The annual general meeting of shareholders of Hepsor AS (registry code 12099216, address Järvevana 7b, 10112 Tallinn) was held on Wednesday, 20 May 2026 at 11:00 in the conference centre of Mövenpick Hotel Tallinn at Lembitu tn 12, Tallinn.

The notice of convening the ordinary general meeting of shareholders was published on 29 April 2026 in the newspaper Postimees and on 27 April 2026 as a stock exchange news through the information system of Nasdaq Tallinn Stock Exchange. Therefore, the meeting was duly convened.

The list of shareholders eligible to participate at the ordinary general meeting of shareholders was fixed 7 days before holding the meeting, i.e. on 13 May 2026 at the end of the working day of the settlement system of Nasdaq CSD SE.

As at the date of fixing the list of shareholders, Hepsor AS has altogether 8302 shareholders who hold altogether 3,912,522 shares.

The ordinary general meeting of shareholders was eligible to adopt resolutions due to the fact that 22 shareholders participated at the meeting whose shares represent 3,079,463 votes, i.e. 78,71% of all the votes represented by the shares of Hepsor AS, including 3 shareholders who chose to use the opportunity to vote before the meeting and whose shares represent 1,026,161 votes.

The general meeting of shareholder of Hepsor AS adopted the following resolutions:

Approval of the 2025 annual report

It was decided to approve the 2025 annual report of Hepsor AS in the form as submitted to the general meeting.

Distribution of profit

It was decided to distribute profit as follows – retained earnings from previous periods is EUR 7,257 thousand. The net profit for the 2025 financial year is EUR 399 thousand. Therefore, the total distributable profit is EUR 7,656 thousand. It was decided to distribute the profit as follows:

to pay a dividend of EUR 0.27 per share, i.e. to distribute the profit in the amount of EUR 1,056 thousand as dividends to shareholders;
to leave the remaining retained earnings in the amount of EUR 6,600 thousand undistributed.

The record date for shareholders entitled to dividends is 12.06.2026 at the end of the Nasdaq CSD Estonian settlement system business day. Accordingly, the ex-date is 11.06.2026. Dividends will be paid to shareholders on 19.06.2026 by transfer to the shareholder’s bank account.

Approval of transaction

It was decided to approve the transactions arising from the HEPSOR PHX5 OÜ shareholders’ agreement entered into on 18.12.2025 between HEPSOR PHX5 OÜ, Hepsor AS and AS Phoenix Land.

Appointment of auditor

It was decided to appoint Grant Thornton Baltic OÜ (registry code 10384467) as the auditor of Hepsor AS for the audit of the annual reports for the financial years 2026 and 2027. It was decided to determine the auditor’s remuneration in accordance with the agreement to be entered into with the auditor, and the management board of Hepsor AS was authorised to enter into such agreement.

1Partner investeerib 8 miljonit eurot Kiili Keskuse Kodude elurajooni arendusse

19.05.2026 Adaur.ee

1Partner investeerib 8 miljonit eurot Kiili Keskuse Kodude arendusse, kuhu kolme kortermajja rajatakse kokku 45 kahe- kuni viietoalist korterit. Esimesed arhitektide Martin Aunini ja Marti Kahu kavandatud kodud valmivad 2027 aasta lõpuks.

1Partner Kinnisvara juhi Tanel Tarumi sõnul otsivad inimesed üha enam kodu, mis ühendaks rahulikuma elukeskkonna ja hea ühenduse pealinnaga. “Mõistlikud, tänasele ostujõule vastavad hinnad ja mõnus väikelinna atmosfäär muudavad Kiili Keskuse Kodud eriti atraktiivseks just noortele peredele ja kõigile teistele, kes väärtustavad kvaliteetset elukeskkonda, turvalisust ja rohelust,” rõhutab Kiili tugevusi Tanel Tarum,

Tarumi sõnul on Kiili piirkond üks Harjumaa kiiremini arenevaid ning selle suurteks eelisteks on tugev kogukond ja hea taristu. “Kõik igapäevaeluks vajalik, nagu kool, lasteaed, kauplus ja sportimisvõimalused on siin samas kodu kõrval. Samal ajal on ka Tallinn mugavalt ja kiiresti ligipääsetav nii tänu heale ühistranspordile kui teedevõrgule,” selgitab Tarum.

Arendusse rajatakse kolm kauni ja kaasaegse arhitektuuriga A-energiaklassiga kortermaja, kus rõhk on energiatõhusatel lahendustel, funktsionaalsetel planeeringutel ning peresõbralikul elukeskkonnal. Esimeses etapis valmib kaks 3-korruselist hoonet, kuhu tuleb kokku 30 uut kodu. Korterite suurused jäävad vahemikku 40–100 ruutmeetrit ning kõikide kodude juurde kuulub privaatne rõdu või terrass ning vaatamata vähestele korrustele on siiski igas majas ka lift. Kodud varustatakse tänapäevaste tehniliste lahendustega, mis tagavad madalad kõrvalkulud ja kvaliteetse sisekliima.

Kiili Keskuse kodude arhitektuurse lahenduse autoriteks on mitmete auhindadega pärjatud arihitektid Martin Aunin ja Marti Kahu arhitektuuribüroost KAOS Arhitektid. Arhitektuuriliselt on arendus kavandatud kaasaegse ja ajatu käekirjaga, et sobituda loomulikult ümbritsevasse keskkonda. Hoonetes kasutatakse naturaalseid ja looduslähedasi materjale ning suurt rõhku pannakse loomulikule valgusele ja avarusele. Kortermajade juurde rajatav roheline hooviala ja mänguväljakud pakuvad mõnusat ajaveetmise võimalust nii lastele kui täiskasvanutele.

Vaata lisaks: https://kiilikeskusekodud.ee/

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine Kotka Tervisemaja rekonstrueerimise ja laienduse ehitustööde teostamiseks

19.05.2026 Adaur.ee

Nordecon AS kontserni kuuluv ettevõte Embach Ehitus OÜ ja P102B OÜ sõlmisid töövõtulepingu Tallinnas, Kotka 12 asuva Kotka Tervisemaja rekonstrueerimise ja laienduse ehitustööde teostamiseks. Lepinguliste tööde kogumaksumuseks on 4,4 miljonit eurot ilma käibemaksuta ja hoone valmib 2027. aasta juunis.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd 450 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Marienholmi edu Haapsalus jätkub: Scandium alustab suvel teise etapi ehitusega

19.05.2026 Adaur.ee

Haapsalus mere ääres asuva Marienholmi elukeskkonna edu on viinud arenduse järgmise olulise verstapostini – sel suvel alustab Scandium Marienholmi teise etapi ehitusega. Ehitusluba väljastati möödunud nädalal ning hetkel käib ehitaja valik. Teine etapp valmib 2027. aasta sügiseks ning toob poolsaarele ühe uue hoone koos 25 mereäärse korteriga.

Marienholmi esimene etapp valmis eelmisel suvel ning hõlmas viit hoonet 50 korteriga. Tänaseks on neist peaaegu kõik müüdud, vaid kuus sisustatud kodu on veel saadaval.

„Marienholmi lennukus on olnud isegi meie jaoks muljetavaldav. Näeme, et osatakse ühe enam hinnata kvaliteetset, rahulikku, vahetu looduse ja erilise asukohaga elukeskkonda. Marienholm on aidanud Haapsalu redefineerida ja tuua siia kaasaaegse valiku kodusid otse merekaldale kuurortlinna rahulikku linnakeskkonda,” ütles Scandium Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Maido Lüiste.

Lüiste sõnul kinnitab teise etapi käivitamine, et kõrge kvaliteediga kinnisvaral on nõudlus olemas ka väljaspool Tallinna. „Veel mõni aasta tagasi oleks sellises mahus mereäärset premium-arendust peetud väiksemas linnas liiga ambitsioonikaks. Täna näeme, et just tugev arhitektuur, läbimõeldud tervik ja ainulaadne asukoht loovad väärtuse, mida inimesed otsivad,“ lisas ta.

Marienholm asub Haapsalu Suure Viigi ääres unikaalsel poolsaarel, mida ümbritseb 270 kraadi ulatuses meri ja 2,2 kilomeetrit rannajoont. Tegemist on ühe suurima erakapitali investeeringuga Läänemaal viimaste aastakümnete jooksul – kogu arenduse kogumahuks on ligi 60 miljonit eurot.

Teise etapiga koos valmib ka kahe etapi vahele rajatav avalik pargiala, kuhu tulevad haljastus, jalutusrajad, puhkealad ning avastamist pere pisematele.

Marienholm on kujunenud kogu piirkonna jaoks märgilise tähendusega projektiks. „See ei ole pelgalt korteriarendus, vaid täiesti uus mereäärne linnaruumi kvaliteet Eestis. Teine etapp saab olema uue arhitektuuriga, et keskkonda rikastada ja luua vaheldusrikas põnev elukeskkond. Uue etapi autorid on auhinnatud BOA Arhitektid,“ selgitas Lüiste.

Marienholm on tänaseks pärjatud juba kahe tunnustusega – Läänemaa 2025 Ambitsioonikaima Ettevõtmise tiitliga ning Hans Alveri arhitektuuripreemiaga.

Tänaseks on valminud ligi kolmandik kogu planeeritud elukeskkonnast. Lisaks kortermajadele tegutsevad poolsaarel kuus Tiny Marienholmi minimaja, mis on kolme suve jooksul majutanud ligi 3900 külalist 38 riigist. Väljaarendamisel on jahisadama ala poolsaare tipus ning maamärgilise veetorni alla on planeerimisel kvaliteetne kodurestoran.

Kõigi hoonete parkimine on lahendatud hoonete all, mis on omakorda kaetud rohedüünidega, et jätta rohkem ruumi loodusele ja inimestele.

Scandium Kinnisvara AS on laiahaardeline Eesti kinnisvaraarendaja, kes arendab terviklikke elukeskkondi. Ettevõte on üks Rohetiigri asutajaliikmetest. Scandiumi tänaste suuremate arenduste hulka kuuluvad Marienholmi terviklik poolsaar Haapsalus, Marati Kvartal Koplis ning Bellevue Pärnu rannarajoonis.