Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Rahandusministeerium: Hinnad on viimastel kuudel langenud

RahandusministeeriumInflatsioon oli sügiskuudel oodatust madalam. Hinnad on viimase kolme kuuga langenud 1,3 protsenti, mida saab peamiselt selgitada hooajaliste tegurite ja maailmaturul langenud toormehindadega, aga ka tihenenud konkurentsiga kütuseturul.

Naftahinnad on jätkuvalt langemas ja on eurodes mõõdetuna ligi viiendiku madalamad kui aasta tagasi. Naftatoodang ületab nõudluse kasvu ning maailmamajanduse nõrkus on viinud hinnad 2021. aasta alguse tasemele. Toidutoorme hinnad välisturgudel on pärast suvekuudel saavutatud kõrgtaset hakanud samuti alanema.

Toiduainete hinnatõus on novembris aeglustunud 6,5 protsendini, suvel ulatus see veel 9 protsendini. Kuigi jaekaubandus näitab taastumise märke, on palgatulu ostujõud tänavu languses. Selle tõttu kahaneb toidu- ja tööstuskaupade müük ning jaeketid peavad tarbijate ligimeelitamiseks tegema allahindlusi, samas on kasvav trend ostud välismaisetest veebipoodidest.

Alusinflatsioon aeglustus novembris 5,4 protsendini, mis on üks selle aasta madalamaid näitajaid. Valdavalt on selle taga teenused, mille hinnad on sel aastal olnud üsna kõikuvad. Samas on järk-järgult pidurdunud ka tööstuskaupade hinnatõus, mida võib osaliselt selgitada euro tugevnemisega dollari suhtes.

Mõne teenuse puhul hakkab silma sesoonsuse süvenemine. Vaba aja ja reisiteenuste hindu tõsteti suvel suures ulatuses, kuid sügisel on neid kohati isegi rohkem langetatud. Teisisõnu on mitmete teenuste hinnad hoolimata tänavustest maksumuudatustest jäänud eelmise aasta tasemele või isegi langenud, näiteks puhkusepakettide ja majutuse puhul.

Aasta keskmine inflatsioon jääb tänavu 5 protsendi juurde. Järgmisel aastal hakkab maksumeetmete mõju taanduma ja toidu hinnatõusu pidurdumine peaks jätkuma, mis väljendub ka madalamas inflatsioonis.

Statistikaameti andmetel langesid hinnad novembris võrreldes eelmise kuuga 0,2 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes ulatus hinnatõus 4,9 protsendini. Euroalal kiirenes hinnatõus esialgsel hinnangul 2,2 protsendini ning peamisteks teguriteks on energiahindade languse taandumine ja teenuste hinnatõusu mõningane kiirenemine.

251208 Hinnad on viimastel kuudel langenud

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis novembris aastaga 4,9%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 0,2% ning tõusis mulluse novembriga võrreldes 4,9%. Eelmise aasta novembriga võrreldes olid kaubad 2,9% ja teenused 7,9% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski selgitas, et üldist hinnatõusu veavad peamiselt toidukaubad, millel on tarbijahinnaindeksis kõige suurem osakaal. „Septembris ja oktoobris toidukaupade hinnad langesid, kuid novembris hakkasid taas tõusma,“ lisas Veski.

Toidukaubad kallinesid novembris võrreldes oktoobriga 1%. Toidu hinnatõusu mõjutasid enim köögivilja 1,9%, juustu 3,3%, värske või jahutatud kala 7,7% ning leivatoodete 2,7% hinnatõus. Vastupidist mõju avaldasid värskete puuviljade ja marjade 1,4% ning vorstide ja suitsulihatoodete 1% hinnalangus.

„Võrreldes selle aasta oktoobriga võis novembris täheldada hinnalangust puhkusereiside, lennupiletite ning hotellimajutuse juures,“ kommenteeris Veski. Elekter kallines kuuga 1,6%. Bensiinihind tõusis novembris 8,1% ning diislikütuse hind 10,8%. Riiete ja jalatsite hinnad tõusid kuuga 1%. Kulutused eluasemele kasvasid 0,3%, sealhulgas üürikulud 0,5%.

„Võrreldes 2024. aasta novembriga langesid suurtest tooterühmadest riiete ja jalatsite hinnad 5,7% ning vaba aja hinnad 0,1%, toidukaubad olid aga 6,5% kallimad,“ tõi Veski indeksi aastases võrdluses välja.

Toidukaupade 6,5% hinnatõusu mõjutas võrreldes mulluse novembriga kõige rohkem liha ja lihatoodete 7,1% hinnatõus, samuti piima, piimatoodete ja munade 8,4% kallinemine ning puuviljade 6,3% ja šokolaadi 27,8% hinnatõus. Aastaga on odavnenud värske köögivili 5,5%, suhkur 8,2%, oliiviõli 15% ning jahu ja tangained 2,6%.

251205 Tarbijahinnaindeks tõusis novembris aastaga 4,9%

Tarbijahinnaindeksi muutus tooterühmades, november 2025

Tooterühm

oktoober 2025 – 
november 2025, %

november 2024 – 
november 2025, %

KOKKU

-0,2

4,9

Toit ja mittealkohoolsed joogid

1

6,5

Alkohoolsed joogid ja tubakas

0,3

5,8

Riietus ja jalatsid

1

-5,7

Eluase

0,3

3,3

Majapidamine

-0,2

1,9

Tervishoid

0,4

11,1

Transport

0,1

10,6

Side

1

2,4

Vaba aeg

-6,6

-0,1

Haridus ja lasteasutused

0

1,6

Söömine väljaspool kodu, majutus

-0,2

5,3

Mitmesugused kaubad ja teenused

0,1

4,6

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Andmed on avaldatud 5.12 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Bigbank: Töötleva tööstuse kehv tulemus oktoobris teeb murelikuks

BigbankStatistikaameti värske ülevaate kohaselt kahanes töötleva tööstuse toodang juba teist kuud järjest. Kui septembris oli langus aasta lõikes -0,7%, siis oktoobris -1,4%. Töötlev tööstus moodustab kogu SKP lisandväärtusest 12,5%. See tähendab, et neljanda kvartali SKP kasv võib tulla tagasihoidlikum kui me võibolla algselt eeldasime. Kui kahe viimase kuuga mingit imet ei juhtu ja tööstussektor kasvule ei pööra.

Murelikuks teeb ka see, et välisnõudlus ei ole nii kiiresti taastunud, kui me seda sooviksime. Eksport vähenes aasta võrdluses 2,2%. Kui eksport ei kasva, siis ei ole ka kasvu terves majanduses, sest siseturg ei ole Eestis nii suur, et kogu majandust jätkusuutlikule kasvule vedada.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Luminor: Ekspert selgitab: millal tekib kinnisvaraturul soodne hetk kodu ostmiseks?

Luminor BankKinnisvara ostmisel jäädakse sageli ootama sobivat põhjust, olgu selleks madal hind, parim intress või muu hea hetk. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul võib ostuotsuse edasilükkamine kaasa tuua olukorra, kus soodne turuolukord muutub enne, kui ostja jõuab otsuseni.

Kui kiire euribori tõus hoidis koduostuhuvilisi pikalt tagasi, siis intressimäärade alanemine on muutnud laenuturu taas aktiivsemaks. „Kinnisvaraturgu on keeruline ajastada. Hinnalanguse ootamine ei ole realistlik, sest kinnisvarahinnad liiguvad üldjuhul elukalliduse ja töötasudega sarnases tempos,“ selgitas Kikas.

Euribori langus on turuolukorda selgelt muutnud. Kui varem pidurdas koduostu kõrge euribor, siis nüüd on see langenud veidi üle 2% tasemele, kuhu see Kikase sõnul prognooside järgi teatud ajaks ka jääb. „Arvestades, et veel hiljuti ületas euribor 4% piiri, võib praegust taset pidada kodu ostmiseks üsna soodsaks. Samuti on ajas vähenenud pankade marginaalid, mis on laenutingimusi veelgi parandanud,“ märkis ta.

Kikase sõnul ei ole kinnisvara ostmise edasilükkamine alati seotud üksnes majanduslike põhjustega. „Sageli jääb otsus venima, sest soovitakse leida kodu, mis vastaks kõikidele ootustele. Kodu ostmine on suur otsus ja loomulikult soovitakse, et see oleks õige valik. Ent sageli jääb tehing tegemata, sest loodetakse, et ilmub midagi veel paremat. Samal ajal võivad aga kasvada nii kinnisvara hinnad kui ka intressid,“ ütles Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Statistika näitab, et Eesti elanikud maksavad oma kodulaenu keskmiselt kümne aastaga ning vahetavad kodu elu jooksul kaks kuni kolm korda. „Kinnisvara ostmist ei tasu käsitleda kui lõplikku valikut kogu eluks, vaid pigem kui pikaajalist investeeringut. Mida varem suudetakse omale kinnisvara soetada, seda suurem on potentsiaalne kasu, kui see soovitakse hiljem maha müüa, et kolida näiteks uuemasse või suuremasse koju,“ sõnas Kikas.

Lisaks selgitas Helina Kikas, et kodulaenu algusperioodil võib kodulaenu kuumakse tunduda väga suur ja tõenäoliselt see seda ongi, kuid tasub arvestada, et koos sissetuleku kasvuga muutub see aja jooksul proportsionaalselt väiksemaks.

Luminori kodulaenude valdkonnajuhi sõnul tasub koduost teha siis, kui selleks on olemas võimalus ja valmisolek. „Laenukohustuse ees hirmu tundmine on täiesti mõistetav. Pangad ja laenuhaldurid on valmis vastama kõigile küsimustele ning aitama leida sobiva lahenduse. Ühest küljest ei tohi ühegi suure otsusega kiirustada, kuid teisest küljest on alati ka oht, et hea võimalus jääb liigse ootamise tõttu kasutamata.“

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Baltic Horizon Fondi tütarettevõte BOF Sky SIA sai rendilepingu lõpetamise teate

Baltic HorizonFondivalitseja Baltic Horizon Capital AS teatab käesolevaga, et Baltic Horizon Fondi tütarettevõte BOF Sky SIA sai oma rentnikult, ettevõttelt Skai Baltija, rendilepingu lõpetamise teate. Skai Baltija opereerib Riias, BOF Sky kinnistul ligikaudu 2 600 m² suurust kauplust.

Fondivalitseja hinnangul ei ole rendilepingu lõpetamise kavatsus, mille jõustumise kuupäevaks on märgitud 2026. aasta jaanuari lõpp, lubatud ja see loetakse alusetuks, kuna kehtiva rendilepingu kohased katkestamatud renditingimused kehtivad kuni 2029. aasta lõpuni.

Fond vaidlustab vajadusel nimetatud lõpetamise teate kohtus ning nõuab hüvitist kogu kahju eest, mis Fondile kui rendileandjale tekiks juhul, kui üürnik tõepoolest ebaseadusliku lõpetamisega edasi läheb.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Statistikaamet: Oktoobris vähenes tööstustoodang 1,1%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta oktoobris püsivhindades 1,1% vähem toodangut kui mullu samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 5,4% ja energeetikas 0,3%, kuid kahanes töötlevas tööstuses 1,4%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul vähenes töötleva tööstuse toodang oktoobris teist kuud järjest. „Oktoobris kasvas tööstustoodangu maht küll pooltes töötleva tööstuse tegevusalades, kuid sektori kogumahu kahanemist põhjustasid eelkõige arvutite ja elektroonikaseadmete (3,1%), toiduainete (1,9%) ning elektriseadmete (6,8%) tootmise vähenemine. Väike kahanemine oli ka puidutöötlemises – 0,8%,“ lisas Bunder.

„Arvutite ja elektroonikaseadmete toodangu vähenemise taga on peamiselt eelmise aasta kõrge võrdlusbaas ehk 2024. aasta oktoobri suured tootmismahud. Toiduainete tootmise kahanemist tingis aga peamiselt lihatoodangu 3,8% ja kalatoodangu 6,9% vähenemine,“ selgitas Bunder.

Suurematest tegevusaladest suurenes metalltoodete (3,7%), ehitusmaterjalide (10,3%) ning mööblitootmine (9,9%).

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta oktoobris 66,3% välisturule.

Võrreldes 2024. aasta oktoobriga jäi töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük jooksevhindades pea samale tasemele, kahanedes 0,1% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel).

„Välismaale müüsid Eesti tööstusettevõtted toodangut vähem kui mullu ning ekspordimaht kahanes 2,2%. Siseturu müük kasvas aga 3,9%,“ rääkis Bunder.

251205 Oktoobris vähenes tööstustoodang 1,1% 1

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti oktoobris võrreldes septembriga tööstuses kokku 2,4% ning töötlevas tööstuses 1% rohkem toodangut.

Energeetikas vähenes oktoobris elektri tootmine koguseliselt (MWh) 8,4%, kuid soojuse tootmine kasvas 3,9%.

251205 Oktoobris vähenes tööstustoodang 1,1% 2

Tööstustoodangu mahuindeks – indeks, mis näitab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga. Toodangu arvutamiseks püsivhindadesse kasutatakse tootjahinnaindeksit.
Tööstustoodangu müügiindeks – indeks, mis näitab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust jooksevhindades võrreldes baasperioodiga.

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme sektori ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.

Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 4.12 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Välisinvestorid tulevad Tallinnasse: Crystal Key Awards toob märtsi lõpus kokku Eesti kinnisvara tipud

Crystal Key AwardsEesti esimene valdkonnaspetsiifiline auhinnagala ühendab 400+ otsustajat ning annab investoritele ühe õhtu jooksul pildi turu paremikust.

26. märtsil 2026 toimub Tallinnas esmakordselt Crystal Key Awards – kutsetega auhinnagala, mis tõstab esile visiooni, kvaliteedi ja uuenduslikkuse Eesti kinnisvaras. Gala peetakse Tallinna Kruiisiterminalis, kuhu oodatakse 400+ tippjuhti, arendajat, arhitekti, investorit ja valdkonna mõjuisikut Eestist ja välismaalt.

Sündmuse fookuses on ligi 20 kategooriat, mis katavad kogu kinnisvaraturu väärtusahela arendusest ja arhitektuurist kuni investeeringute, jätkusuutlikkuse ja turunduseni. Zürii tööd juhib Tõnu Toompark, tunnustatud kinnisvaraanalüütik, koolitaja ja autor.

”Crystal Key Awards auhinnagaala eesmärk on tuua eristuvate tegude taha selged kriteeriumid. Hea projekt ei ole ainult ilus – see on läbimõeldud, toimiv ja mõjus. Soovime, et tunnustused aitaksid tõsta kogu sektori professionaalset latti,” selgitab Toompark, kes on koostanud kategooriate kriteeriumid ja aidanud välja töötada žürii hindamisprotsessi.

Crystal Key Awards asutaja, 12+ aastat kinnisvaras tegutsenud Bill Valdre: “Töötasime välja formaadi, mis loob usaldust: sõltumatu žürii, läbipaistvad kategooriad ja väärikas tulemus. See on kutse kord aastas toimuvaks dialoogiks ja võimalus tuua kokku välisinvestorid, Eesti parimad arendusprojektid ja nende taga olevad inimesed.” Valdre lisab:“Ühe õhtuga saab investor selge pildi turu paremikust ja kohtub kõrge potentsiaaliga arenduste võtmeisikutega.”

Žürii täiskoosseis ja nominentide info avalikustatakse järk-järgult lähinädalatel. Pärast galat avaldatakse võitjad, fotogalerii ja videoülevaate ametlikel kanalitel.

Rohkem infot: crystalkeyawards.ee

Lisainfo & meedia

Meedia ja üldkontakt: info@crystalkeyawards.ee
Partnerlus ja sponsorlus: partners@crystalkeyawards.ee
Anett Kutti
anett@crystalkeyawards.ee
Tel. +372 522 2991
www.crystalkeyawards.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Mustamäele kerkib hiiglaslik tervisemaja – nurgakivi pandi pidulikult paika

251205 Mustamäele kerkib hiiglaslik tervisemaja – nurgakivi pandi pidulikult paika 1Neljapäeval asetati nurgakivi Tammsaare Tervisemajale, mis on oluline verstapost enam kui 55 000 m² suuruse megakompleksi valmimisel, kuhu koonduvad lisaks tervisemajale ka Mustamäe Keskus, 24-korruseline elumaja Mustamäe Manhattan ja mahukas parkimishoone. Nurgakivikapslisse talletati lisaks arenduse plaanidele ja käibel olevale rahale ka sümboolne vitamiinipurk – hea tervise metafoorina.

Tervisemajal saab olema vahetu ühendus Mustamäe Keskusega, mille tulemusel luuakse Eesti esimene kaubanduskeskuse alale rajatav mixed-use äri- ja elukvartal – Mustamäe Süda. „Investeerime tervisemaja rajamisse 15 miljonit eurot, et tuua Mustamäele uus tase nii teenuste kättesaadavuses kui linnaruumis. Koos Mustamäe Keskuse ja naaberkrundi uue kõrghoonega kujuneb siia piirkonda terviklik uue põlvkonna linnasõlm, kus inimesed saavad oma igapäevastele vajadustele mugavalt ühes kohas lahenduse,“ ütleb Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste.

„Meil on hea meel aidata kujundada Tallinna üht kõige kasutajasõbralikumat ja terviklikumat teenusekeskust. See pole pelgalt suur ehitusprojekt – see on koht kogukonnale, mis toob tervise- ja igapäevateenused inimestele märkimisväärselt lähemale,” lisab Lauri Kaska, Eventus Ehituse juhatuse liige.

Rajamisel olev 6-korruseline Tammsaare Tervisemaja koondab ühe katuse alla perearstid, laboriteenused, hambaravi, füsioteraapia, optika ja teised terviseteenused, pakkudes kolme linnaosa piiril enam kui 100 000 elanikule mugavat ja terviklikku raviteekonda. Tervisemaja täitumine edeneb kiiresti – juba praegu on broneeritud ligi 30% üüripindadest ning liitunud on SYNLAB, kaheksa perearstinimistut, mitmed hambaravi- ja taastusravikliinikud ning Nordoptika.

„Oleme veendunud, et terviseteenused peavad paiknema seal, kus toimub inimeste igapäevaelu. Mustamäe tugev asukoht ja inimeste igapäevane liikumine selles piirkonnas teevad terviseteenustele siia tulemise loogiliseks. Ja tänu hoone mastaabile on meil veel ruumi ka suurematele tegijatele,“ lisas Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste.

251205 Mustamäele kerkib hiiglaslik tervisemaja – nurgakivi pandi pidulikult paika 2

251205 Mustamäele kerkib hiiglaslik tervisemaja – nurgakivi pandi pidulikult paika 3

251205 Mustamäele kerkib hiiglaslik tervisemaja – nurgakivi pandi pidulikult paika 4Fotograaf: Magnus Heinmets

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Bigbank: Baltimaade kodulaenuturul on Läti kõvasti järgi võtnud, kuid summad on endiselt oluliselt väiksemad

BigbankKolmandas kvartalis väljastati Lätis üle kahe korra rohkem kodulaene kui samal perioodil kaks aastat tagasi, kuid sealne keskmine laenusumma 63 tuhat eurot jääb kahekordselt alla Eesti 126 tuhandele, selgub Bigbanki Balti riikide kodulaenuportfellide võrdlusest.

Käesoleva aasta kolmandas kvartalis olid kõigis kolmes Balti riigis uute kodulaenude mahud eelnenud kvartaliga praktiliselt kõigi näitajate poolest samad. “Selline stabiilsus on pigem positiivne ning näitab, et kolmanda kvartali kaks suvekuud juuli ja august olid tehingurohked,” kommenteerib Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taavet.

Sõlmitud uute kodulaenulepingute arv on kolmes Balti riigis viimasel paaril aastal ühtlustunud ja selge rahaline vahe tuleb sisse just lätlaste väiksematest laenusummadest. “Kuna ekspertide hinnangul on Riias võrreldava uue kodu soetamine endiselt kuni 30% soodsam, siis on olemas ka selge loogika, miks saavad koduostjad Lätis väiksema laenuga läbi ajada,” selgitab Bigbanki juht ning rõhutab, et nii laenutaotluste kui sõlmitud lepingute arvukuse poolest on Läti turul viimase kahe aastaga toimunud väga märkimisväärne tõus. Leedus on keskmine kodulaenu summa 108 tuhat eurot, mis jääb Eesti 126 tuhande ja Läti 63 tuhande vahele.

Bigbanki juhi sõnul oli laenutaotluste arv kolmandas kvartalis nii Eesti, Lätis kui Leedus kõrgem kui teises kvartalis ja ka kõrgem kui samal perioodil aasta tagasi, mis annab põhjust eeldada, et ka aasta viimane kvartal tuleb kodulaenuturul aktiivne. “Taotluste arvu kasv näitab ühtlasi ka seda, et inimesed on õppinud kodulaenu võttes võrdlema erinevate pankade pakkumisi ning see on väga hea märk vaikselt kasvava üldise finantstarkuse kohta,” lisab Arthur Taavet ning rõhutab, et Bigbank võtab laenu andes arvesse taotleja kõiki ametlikke püsivaid sissetulekuallikaid, kaasa arvatud lastetoetusi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EKÜL: Korteriühistute seas populaarsel koosolekuvormil on üks takistav nüanss

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLEesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul kasutab järjest enam ühistuid võimalust võtta vastu otsuseid ilma füüsilist koosolekut kokku kutsumata. „Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 21 lg 1 järgi on korteriomanikel niisugune võimalus olemas. Meeles tuleb aga pidada, et otsuse eelnõu tuleb korteriomanikele saata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,“ selgitab Urmas Mardi. Samas vormis peavad oma seisukoha eelnõule esitama ka korteriomanikud. „Lisaks on minimaalne tähtaeg oma seisukoha esitamiseks 7 päeva. Juhul kui põhikirjas on ette nähtud pikem tähtaeg, näiteks 14 päeva, tuleb lähtuda põhikirjast,“ toonitab Mardi.

Otsuste vastuvõtmisel kohaldatakse sama kvooruminõuet, mis kehtib tavapärasel koosolekul. „See tähendab, et vastama peab vähemalt nii palju korteriomanikke, kui on vajalik üldkoosoleku otsustusvõimeks seaduse või põhikirja kohaselt,“ märgib Urmas Mardi. „Otsuse saab koosolekut kokku kutsumata vastu võtta siis, kui selle poolt on üle poole antud häältest.“ Põhikirjaga saab siiski ette näha ka suurema häälteenamuse nõude. Mardi sõnul tuleb sellise vormi kasutamisel protokollis poolthääletanud liikmed nimeliselt kajastada ning mitte osalenud korteriomanikku ei loeta enam automaatselt vastu hääletanuks, vaid hääleõigusest loobunuks.

Siiski kaasneb selle populaarse koosolekuvormiga üks takistav nüanss. „Klassikalisel koosolekul tähendab kvoorumi puudumine, et tuleb kokku kutsuda korduskoosolek, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. See mehhanism tagab, et otsuseid on võimalik siiski vastu võtta. Otsuste vastuvõtmisel ilma koosolekut kokku kutsumata seadus aga taolist võimalust ette ei näe,“ selgitab Mardi. Tema sõnul soovivad korteriühistud seda olukorda muuta. „Oleme ministeeriumile teinud ettepaneku seadusmuudatuseks. Korteriühistutel on vajadus tuua seadus vastavusse praktilise eluga ja võimaldada ka kirjalikus vormis otsuste vastuvõtmisele kvooruminõudest vaba teistkordne otsustusprotsess,“ rääkis ta.

TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. Samuti on liit partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 11-2025

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine koguhind (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Koolitus “Kinnisvaramaakleri ABC” toimub 12.-15.01.2026

Kinnisvaramaakleri ABCSoovid paremini hallata oma kinnisvara, mõista turu toimimist või alustada tööd kinnisvaramaaklerina? „Kinnisvaramaakleri ABC“ on praktiline ja sisukas koolitus kõigile, kes soovivad saada kindla baasi kinnisvaravaldkonnas tegutsemiseks. Koolitajad on Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Kristjan Lood ja Kaido Kaljuste.

Kellele koolitus sobib?

  • tulevastele ja tegutsevatele kinnisvaramaakleritele;
  • kõigile, kes on seotud kinnisvaraga oma töös või investeerimistegevuses;
  • spetsialistidele ja ametnikele, kelle töö puudutab kinnisvara;
  • kõigile, kes soovivad mõista kinnisvaraturgu ja õigusakte.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 12.–15.01.2026 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas, Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

KV.EE: Jätkuvalt suur üürikorterite pakkumine surus üürihinna alla

Kinnisvaraportaal KV.EE11.2025 üüripakkumisse lisandunud Tallinna üürikorterite keskmine pakkumishind kinnisvaraportaalis KV.EE oli 13,7 €/m². Seda on 2,2% rohkem, kui aastatagune hind 13,4 €/m². Suur üüripakkumine on surunud üürihinna 2,1% kuu tagusest allapoole. 10.2025 küsiti üüripakkumisse lisandunud korterite eest keskmiselt 14,0 €/m².

Viimase aasta jooksul portaali KV.EE üüripakkumisse lisandunud Tallinna korterite keskmine hind on püsinud 13,1 ja 14,1 €/m² vahemikus ehk üsna stabiilsena. 2025. a kevadel oli näha mõningat hinnatõusutrendi, mis suvest alates muutus hinnakõvera horisontaalliikumiseks.

Üürikorterite hindu on paigal hoidnud suur pakkumine. Kinnisvaraportaali KV.EE lisati 11.2025 uusi üüripakkumisi 1362. Seda on pisut vähem kui viimase aasta keskmine 1420 kuu jooksul lisandunud üüripakkumist.

Uusi üüripakkumisi lisandub küll vähem, kuid hooajalistel põhjustel on üüriturg muutunud mõnevõrra passiivsemaks. 11.2025 oli portaalis KV.EE pakkumisel keskmiselt 1520 Tallinna üürikorterit. Seda on rohkem kui viimase poole aasta jooksul ja oluliselt rohkem kui 1100 pakkumise lähedusse jääv ajalooline keskmine. Sellise suure üüripakkumise mahu juures ei ole põhjust arvata, et üürihindadel oleks võimalust tõsisemalt ülespoole liikuda.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

2025-12-03 Tallinna uute üürikorterite pakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Uus Maa prognoos: järgmisel aastal kasvab nii kinnisvaratehingute arv kui hind

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo juhatuse liikme ning hindamisvaldkonna juhi Argo Pillessoni sõnul on parema laenukeskkonna ning elavneva majanduse mõjul 2026. aastal oodata nii tehingute arvu kui hindade kasvu. Kiiremat hinnatõusu prognoositakse vanematele korteritele.

Argo Pillessoni kinnitusel on elukondlike kinnisvaratehingute maht lõppeval aastal selgelt kasvanud ning jõudnud pikaajalise keskmise tasemele. „Segaste aegade ning kõrge laenuintressi tõttu on inimesed olnud pikalt äraootaval seisukohal – kaaluti ja planeeriti ja nüüd tehakse otsused ära. Buumist rääkida ei saa, aga optimismi on tunda ja turule võib järgmiseks aastaks tõusu prognoosida,“ rääkis Pillesson.

„Peamine kinnisvaraturu mootor ongi paranenud finantseerimiskeskkond. Turg on praeguse tasemega harjunud. Igakuised laenumaksed on keskmise laenu puhul tipuga võrreldes sadakond eurot langenud ning palgad on inflatsioonile järgi jõudmas – inimestel hakkab veidi hingamisruumi tekkima. Järgmisest aastast kaob ka maksuküür, mis jätab inimestele rohkem raha kätte. Palju räägitud tarbijate kindlustunde indikaator on viimastel kuudel võtnud suuna üles ning majandusprognooside kohaselt oleme uue lauge tõusutsükli alguses,“ ütles Pillesson.

„Kinnisvara ostujõu poolest oleme peale vahepealset langust jõudnud eelmise buumi eelsele tasemele, mis tähendab, et ühe mediaanpalga eest saab 0,65 ruutmeetrit Tallinna korterit. Laenu taskukohasuse indeks on samuti euribori languse ja jätkuva mediaanpalga tõusu taustal liikumas ajaloolise keskmise lähedale. Praegu on see aeg, millele hiljem tagantjärele vaadatakse kui soodsale hetkele kinnisvara soetamiseks,“ rääkis Pillesson.

„Statistika näitab, et lõppeval aastal on korteritehingute arv nii Tallinnas kui ka üle Eesti teinud korraliku hüppe ning oleme jõudmas viimase kümne aasta keskmise lähedale. Eestlased on kinnisvarausku, näen soodsamaks muutuvas majanduskeskkonnas ka siin mõningast kasvuruumi järgmiseks aastaks. Viimasel kahel aastal ei ole kinnisvarahinnad tõusnud, kuid tehinguaktiivsuse kasvu ja jätkuvalt kõrge inflatsiooni tuules ei jää 2026. aastal nägemata ka hinnatõus, mida võib prognoosida korterituru lõikes 5% lähedale,“ nentis Pillesson.

„2026. aastal on hinnakasvu vedajaks järelturg. Mitmed märgid viitavad, et järelturu korterite segmendis võib järgmisel aastal näha üle 5% ulatuvat hinnatõusu. Uute korterite müük on praegu veel mõnede eranditega madalseisus ning selles osas on muutust oodata siis, kui vanema kinnisvara hinnad jõuavad uutele lähemale. Praegu on see erinevus kohati isegi 40%. Selleks, et uus kinnisvara oleks atraktiivne, peaks vahe vanematega olema pigem 25-30 protsendi juures. Seega just vanemate korterite puhul on kasvupotentsiaali kõvasti,“ sõnas Pillesson.

Uus Maa juhatuse liikme sõnul sõltub valmisolevate uusarenduste müük konkreetsest objektist. “Jõukad ostjad on turul olemas, aga neil on ka spetsiifilisemad nõudmised. Hetkel on uusarenduste valik suur, mis tähendab, et edukaks müügiks peab pakutav toode positiivselt eristuma. Heaks näiteks on Mustamäe Manhattan kõrghoone projekt. Eelmüük läheb edukalt, kuna see on üks esimesi omalaadseid, kus kõrgete vaadetega eluhoone ehitatakse kaubandus-ja vabaajakeskusega kokku,” lisas Pillesson.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Bigbank: Baltimaade kodulaenuturul on Läti kõvasti järgi võtnud, kuid summad on endiselt oluliselt väiksemad

BigbankKolmandas kvartalis väljastati Lätis üle kahe korra rohkem kodulaene kui samal perioodil kaks aastat tagasi, kuid sealne keskmine laenusumma 63 tuhat eurot jääb kahekordselt alla Eesti 126 tuhandele, selgub Bigbanki Balti riikide kodulaenuportfellide võrdlusest.

Käesoleva aasta kolmandas kvartalis olid kõigis kolmes Balti riigis uute kodulaenude mahud eelnenud kvartaliga praktiliselt kõigi näitajate poolest samad. “Selline stabiilsus on pigem positiivne ning näitab, et kolmanda kvartali kaks suvekuud juuli ja august olid tehingurohked,” kommenteerib Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taavet.

Sõlmitud uute kodulaenulepingute arv on kolmes Balti riigis viimasel paaril aastal ühtlustunud ja selge rahaline vahe tuleb sisse just lätlaste väiksematest laenusummadest. “Kuna ekspertide hinnangul on Riias võrreldava uue kodu soetamine endiselt kuni 30% soodsam, siis on olemas ka selge loogika, miks saavad koduostjad Lätis väiksema laenuga läbi ajada,” selgitab Bigbanki juht ning rõhutab, et nii laenutaotluste kui sõlmitud lepingute arvukuse poolest on Läti turul viimase kahe aastaga toimunud väga märkimisväärne tõus. Leedus on keskmine kodulaenu summa 108 tuhat eurot, mis jääb Eesti 126 tuhande ja Läti 63 tuhande vahele.

Bigbanki juhi sõnul oli laenutaotluste arv kolmandas kvartalis nii Eesti, Lätis kui Leedus kõrgem kui teises kvartalis ja ka kõrgem kui samal perioodil aasta tagasi, mis annab põhjust eeldada, et ka aasta viimane kvartal tuleb kodulaenuturul aktiivne. “Taotluste arvu kasv näitab ühtlasi ka seda, et inimesed on õppinud kodulaenu võttes võrdlema erinevate pankade pakkumisi ning see on väga hea märk vaikselt kasvava üldise finantstarkuse kohta,” lisab Arthur Taavet ning rõhutab, et Bigbank võtab laenu andes arvesse taotleja kõiki ametlikke püsivaid sissetulekuallikaid, kaasa arvatud lastetoetusi.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. september 2025 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,2 miljardit eurot ning omakapital 292 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 177 000 aktiivse kliendi ning üle 600 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine