Eesti Panga ja statistikaameti värskelt valminud põhjaliku uuringu kohaselt suurenes aastatel 2021–2024 keskmise Eesti pere netovara vahepeal aset leidnud kiiret hinnakasvu arvesse võttes reaalväärtuses 16%. Perede finantsvarade hulgas on vähenenud pangahoiuste osakaal ning rohkem on muid finantsvarasid, nagu aktsiad ja investeerimisfondide osakud, mis teenivad pikas vaates suuremat tulu. Vähenenud on perede laenukoormus ja sellega koos ka finantsiline haavatavus.
Eestis on leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut (Household Finance and Consumption Survey, HFCS) praeguseks läbi viidud neljal korral: aastatel 2013, 2017, 2021 ja 2024. Tegu on väga mahuka uuringuga, mida tehakse üle euroala ja seetõttu võtab tulemuste analüüs ja avaldamine aega. Nendest uuringutest on pikema trendina näha, et Eesti perede jõukus on aastate jooksul märgatavalt kasvanud. Kui 2013. aastal oli keskmiselt jõukal leibkonnal ehk mediaanleibkonnal (pooltel peredel on rohkem vara ja pooltel peredel vähem) netovara 43 300 eurot, siis 2024. aastaks oli see väärtus suurenenud 103 300 euroni. Netovara leitakse, lahutades varade kogumahust kohustuste summa.
Viimase kahe uuringulaine vahelisel ajal ehk 2021.–2024. aastal suurenes netovara mediaan 56%. See oli nominaalkasv, ent 2021.–2022. aastat iseloomustas kiire hinnakasv. Hinnatase on alates 2021. aastast eelmise kümnendiga võrreldes märgatavalt rohkem kerkinud. Tarbijahindade kasvu arvesse võttes suurenes netovara mediaan 2021.–2024. aastal reaalväärtuses 16%.
Koos Eesti perede jõukuse kasvuga on muutunud meie varade struktuur, mis sarnaneb nüüd rohkem euroala keskmisega. Esmalt on meil suurenenud finantsvarade osakaal: see kasvas alates 2013. aastast ehk 11 aastaga 10%-lt 20%-le. Teiseks on perede finantsvarad rohkem hajutatud ning julgemalt investeeritakse riskantsematesse finantsvaradesse, nagu aktsiad, investeerimisfondide osakud jmt, millelt on pikas vaates võimalik teenida suuremat tulu, kui raha pangahoiusel hoides. Kui varasematel aastatel moodustasid ligikaudu 70% finantsvaradest pangahoiused, siis 2021.–2024. aastal riskantsemate finantsvarade osakaal varades kasvas ja hoiuste osakaal kahanes 40%ni.
Eesti leibkondade laenukoormus on uuringu andmetel euroala keskmisest väiksem, seda nii sissetuleku kui ka varade tasemega võrreldes. Viimase kahe uuringulaine vahelisel perioodil laenukoormus vähenes. 2024. aastal moodustas keskmise laenukoormusega pere laenujääk 11% vara väärtusest ja laenumakse 7% kuisest brutosissetulekust. Laenukoormuse vähenemist nii sissetuleku kui ka varade tasemega võrreldes põhjustas peamiselt kiire tarbijahindade kasv – kuna nominaalne laenujääk kasvas aeglasemalt kui tarbijahinnad, siis reaalses väärtuses laenumahud vähenesid ning see alandas ka perede laenukoormuse taset sissetulekute ja varade suhtes.
Eesti perede laenukoormus on euroala keskmisest väiksem. Kui võrrelda aga likviidsete varade suhet Eesti ja euroala sissetulekuga, siis meil on see suhtarv euroala keskmisega võrreldes väiksem. Keskmisel Eesti perel ehk mediaanleibkonnal on likviidseid rahalisi vahendeid umbes kahe kuu brutotulu suuruses summas. Euroalal keskmiselt on peredel likviidset vara rohkem, umbes kolme kuu sissetuleku ulatuses.
Neid leibkondi, kellel oli pankadest raske laenu saada või kes ei saanud üldse laenu, oli Eestis 2024. aastal 8% elanikkonnast. Krediidipiiranguga leibkondade osakaal on 2013. aastast saadik püsinud enam-vähem ühesugune, kuigi laenunõudlus on kasvanud. Pangast laenu taotlenud perede osakaal on suurenenud 19%-lt 2013. aastal 31%ni 2024. aastal.
Varalist ebavõrdsust mõõtev netovara Gini koefitsient on Eestis olnud aastate jooksul suhteliselt stabiilne. Gini koefitsient varieerub nullist üheni, kusjuures null tähistab täielikku võrdsust ja üks täielikku ebavõrdsust. Viimase, 2024. aasta uuringu kohaselt oli netovara Gini koefitsiendi väärtus Eestis 0,66, mis on sarnane euroala riikide keskmisega. Eri tüüpi varasid eraldi vaadates on aga suured erinevused selles, kui ebavõrdselt nad jaotunud on. Kõige võrdsemalt oli jaotunud peamise eluaseme väärtus, mille Gini koefitsient oli 0,47. Kõige ebavõrdsemalt olid seevastu jaotunud ettevõtlusvarad, mille Gini koefitsient oli 0,91.
Fakte leibkondade varade ja kohustuste kohta:
- Peamine elukoht on Eesti perede kõige hinnalisem vara ning kodu omamine on meil sagedasem kui euroala riikides keskmiselt
- Ligikaudu viiendiku reaalvaradest moodustavad ettevõtete varad, mille töös leibkonnaliikmed osalevad. See osakaal on Eestis euroala riikide võrdluses kõige suurem
- Leibkondade laenude mahust moodustavad kinnisvaralaenud valdava osa, umbes 87%
Eesti Pank viis koostöös statistikaametiga 2024. aastal läbi leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (Household Finance and Consumption Survey, HFCS). Selle peamine eesmärk oli koguda andmeid perede varade ja kohustuste kohta ning saada ülevaade netovara (varad miinus kohustused) suurusest, selle jaotumisest ja leibkondade finantsilisest haavatavusest. Sarnaseid uuringuid on praeguseks korraldatud Eestis neljal korral, aastatel 2013, 2017, 2021 ja 2024.
