Olukord maailmamajanduses on juba mõnda aega väga ebaselge ning eriti ettearvamatult on käitunud nafta hind. Sellele vaatamata näeme Eesti ja naabrite majanduse vaikset kasvamist, mis on küll algselt prognoositust tagasihoidlikum, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina värskelt avaldatud majandusprognoosis.
Majanduskasvu peamine pidur on nafta hind
Energiahindade tõus ja nende mõju maailmamajandusele sunnib ökonomiste üle vaatama pea kõikide riikide majanduskasvu prognoose ning väljavaadet tuleb kärpida tõenäoliselt nii sel kui ka järgmisel aastal. Nafta hindadele avaldavad loomulikult suurimat mõju Hormuzi väina ümber toimuv, USA presidendi Donald Trumpi tegevus ja Iraani reaktsioon sellele.
Tihti uuritakse, millise lähiajaloo kriisiga praegust olukorda võrrelda. Aus vastus on, et tegelikult puudub hea võrdlusmoment. 2022. aastal oli nafta hinnatõusu ajend teistsugune ning kui pöörata pilk seitsmekümnendate poole, siis kuigi põhjus võis olla tookord sarnane, oli see aeg praegusest väga erinev, nii nafta kasutuse kui ka varude poolest.
Võrdlusmomendi puudumine ja teadmatus olukorra kestuse osas tekitab palju ebakindlust. Mida kauem Lähis-Ida kriis kestab, seda suurem on selle mõju majandusele. Praegu eeldame, et naftahinna šokk ning selle negatiivne mõju leevenevad aasta lõpuks, ning oleme sellega ka oma prognoosides arvestanud. Samas on olukord endiselt väga lahtine.
Euroala kummitab inflatsioonirisk
Olgugi et euroala majandus näitas nõrgenemise märke juba enne sõda Lähis-Idas, on sealne situatsioon mõistagi seisu halvendanud. Kui veel aasta alguses prognoosisime euroala majandusele 1,2% suurust kasvu, siis värskes kevadprognoosis langetasime selle juba 0,9% peale. Korrigeerisime ka järgmise aasta vaadet ning näeme, et tuleval aastal võiks euroala majandus kasvada 1,3%.
Bloombergi aprillikuise küsitluse andmeil on inflatsioon ja sellega kaasnevad mõjud tõusnud taas euroala üheks suurimaks riskiks. Sellest suurema mõjuga nähakse vaid Iraani sõda. Euroala üldine inflatsioon on juba kiirenenud, viimane näitaja oli 3% juures, mis on selgelt üle keskpanga seatud 2% eesmärgi. Kui jälgida aga ainult alusinflatsiooni, ehk kui võtame välja energia- ja toiduainete hinnad, siis oli see 2,2% juures. Prognoosime euroala inflatsiooniks sel aastal 2,9% ja järgmisel aastal 2,1%.
Baltikumi tugevaimat kasvu on taas oodata Leedust
Vaadates meie lähinaabrite tegemisi, siis ootame – nagu ka varem – tugevaimat majanduskasvu Leedus. Sealne värske pensionireform annab majandusele kõvasti lühiajalist hoogu.
Kui Eestis võttis 2021. aasta septembris esimese hooga II pensionisambast raha välja ligi viiendik kogujatest, siis Leedus praegu ligi 38%. Eestis võeti välja umbes 1,3 miljardit eurot, Leedus aga 4 miljardit. Inimeste kontole laekus sellest vastavalt 1,1 ja 2,9 miljardit eurot, mis Eestis oli umbes 3% tollasest SKP-st, Leedus aga 3,5%.
Viiendik väljavõetud rahast on Leedus juba jõudnud ka jaekaubandusse. Milline on reformi mõju Eestile ja Lätile, on veel vara öelda, ent kindlasti avaldab suurem nõudlus Leedust positiivset mõju ka Eesti eksportijatele. Omaette küsimus on muidugi reformi pikaajalises mõjus inimestele ja pensionisüsteemile.
Vaadates meie põhjamaiste naaberriikide, Rootsi ja Soome majanduse poole, siis pidime ka nende majanduskasvu ootusi värskes prognoosis vähendama: Rootsis varem oodatud 2,6%-lt 1,8%-le ning Soomes 1,2%-lt 0,9%-le. Rootsi majandus näitas eelmisel aastal positiivset arengut, kuid tänavu kasv aeglustus. Sõda Lähis-Idas annab riigi majandusele täiendava löögi, kuid taastumine peaks seejärel jätkuma tänu majapidamiste ostujõu paranemisele ning ekspansiivsele eelarvepoliitikale. Vaatamata inflatsioonisurvele jääb inflatsioon Rootsis nii sel kui ka järgmisel aastal alla 2%.
Ebaselgus on muutnud keskpankade otsuste tegemise keeruliseks
Oleme hiljutistel Euroopa Keskpanga ja USA föderaalreservi kohtumistel näinud, et ebaselgus maailmamajanduses muudab intressimäärade otsuste tegemise keeruliseks. Jälgitakse, kui palju kõrgemad energiahinnad inflatsioonile hoogu juurde annavad ja majandust jahutavad. Meie prognoosi järgi tõstab Euroopa Keskpank intressimäära juunis ja septembris kokku 50 baaspunkti võrra, et ohjeldada inflatsiooniootuste kasvu.
Kuna eeldame samal ajal, et naftahinnad aasta lõpuks langevad ning kaudne mõju inflatsioonile pole püsiv, prognoosime, et Euroopa Keskpank langetab intressimäärad järgmisel aastal tagasi praegusele tasemele. USA Föderaalreserv langetab aga meie hinnangul intressimäära aasta teises pooles 50 baaspunkti võrra, kuna inflatsioonisurve taandub ning USA majanduskasv aeglustub.
Nii USA kui ka Hiina majanduskasvu toetavad tehisaruga seotud toimingud
Aasta esimeses kvartalis näitas USA majandus stabiilset kasvu. Ettevõtete investeeringute kasv on tugev ning seda veab eriti jõuliselt tehisarusse panustamine. Muudes valdkondades on investeeringud languses. Selle trendi jätkumist on oodata nii sel kui ka järgmisel aastal. Eratarbimisele võib negatiivset mõju avaldada kütusehindade hüppeline tõus, mis kiirendas märtsis ka nende inflatsiooni.
Hiina majandus kasvas eelmisel aastal 5%, seda peamiselt ekspordi toel. Kasvu toetasid kaupadest põhiliselt elektriautode, akude, taastuvenergia ja tehisintellektiga seotud riistvara väljavedu. Eksporti soosis ka sihtriikide mitmekesistamine. Tugev aasta algus on andnud meile põhjust korrigeerida Hiina majanduskasvu prognoosi isegi veidi ülespoole. Küll aga peaks kasv edaspidi aeglustuma, sest eratarbimine on nõrk, kinnisvarasektor languses ning erasektori investeeringud vaoshoitud.
Kokkuvõtvalt näeme, et kuigi ajad on muutlikud ning inflatsioon on kiirenemas, on siiski põhjust teatavaks optimismiks. Laual on aga mitu stsenaariumi, mis sõltuvad paljuski prognoosimatutest asjaoludest, nagu sõja kestus Lähis-Idas ja USA presidendi käigud. See kõik muudab majandusnäitajate prognoosimise vägagi keerukaks ülesandeks.
