Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uus infosüsteem annab maad erastanud inimestele ja ettevõtetele ülevaate maaga seotud nõuetest

01.09.2014 Tõnu Toompark

Alates tänasest on riigiportaalis eesti.ee avatud siseministeeriumi tellimusel valminud maa järelmaksunõuete infosüsteem, mis võimaldab maareformi käigus maad erastanutel jälgida lepinguga võetud kohustusi, maksegraafikuid, nõudeid ning teostada lepinguga seotuid makseid.

Infosüsteem koondab maareformi käigus erastatud maade eest tasumisel antud järelmaksude andmed, maa nõudeõigusest suuremas osas tagastamise lepingud ning riigimaa kasutusvalduste ja hoonestusõiguste lepingud. Infosüsteemiga kontrollitakse laekunud summade korrektset jaotust ja saadetakse võlgnikele meeldetuletus- ja saldokinnituskirju. Kliendivaates saab inimene tutvuda enda lepingutega, teostada makseid ja suhelda riigiga läbi veebiportaali.

„Kui seni sai inimene ülevaate endaga seotud maa järelemaksudest ja muudest maaga seotud tehingutest maavalitsuses kohal käies paberi peal, siis tänu ühtse infosüsteemi kliendivaate loomisele saab sama info kätte kodust lahkumata,“ märkis siseministeeriumi regionaalhalduse osakonna juhataja asetäitja Margus Lehesaar. „Inimesed saavad erastatud maaga seotud andmetega nüüd kiirelt ja mugavalt tutvuda ning samas väheneb ka maavalitsuste koormus maareformi käigus tagastatud ja erastatud maade lepingute täitmise ning järelmaksude laekumise kontrollimisel,“ lisas Lehesaar.

Enne infosüsteemi loomist pidas iga maavalitsus lepingute arvestust iseseisvalt ja enda valitud tarkvara abil, mistõttu puudus pidev terviklik ülevaade nõuetest. Nüüd on kõik lepingud ühtses andmebaasis, riigil on võimalik jooksvalt saada tervikülevaade maa järelmaksudest ja muudest maatehingutest tekkivate perioodiliste maksude laekumisest. Infosüsteemi on kantud üle 14 000 lepingu, mille nõuete kogusumma on ligi 93 miljonit eurot.

Maa järelmaksunõuete infosüsteemiga saab tutvuda siin.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Arco Vara AS uute aktsiate märkimise tulemused

01.09.2014 Tõnu Toompark

08.08.2014 kuni 29.08.2014 toimus Arco Vara AS uute aktsiate märkimine. Kokku märgiti 1 375 305 aktsiat. Arco Vara AS on otsustanud märgitud aktsiate jaotamise investoritele. Kõigile investoritele jaotati märgitud aktsiad täies ulatuses. Otsuse seoses märkimisperioodi jooksul märkimata jäänud aktsiatega, s.o 2 124 695 aktsiat, langetab Arco Vara AS juhatus pärast uute aktsiate kandmist investorite väärtpaberikontodele.

Uute aktsiate märkimise tulemusena suureneb Arco Vara AS-i aktsiakapital 962 713,5 euro võrra, st aktsiakapitali uueks suuruseks saab olema 4 281 908,4 eurot.

Juhataja kommentaar märkimistulemuste kohta: „Ettevõtte eesmärgiks oli koguda kuni 3,5 miljonit eurot. Märkimistulemused moodustasid kogu mahust 39% ja ettevõte kaasas 1,375 miljonit eurot. Investorid võivad seetõttu küsida, kas märkimine õnnestus või ebaõnnestus?

Eelnimetatu tulemusena suureneb Arco Vara aktsiate arv 29% võrra, st 4,7 miljonilt 6,1 miljonile. Osalesid nii jaeinvestorid kui ka institutsionaalsed investorid, sh need, kes varasemalt ei olenud Arco vara investorid.

Juhatuse seisukohalt hinnates on Arco Vara kapitaliseeritus paranenud ning esimest korda alates 2012. aastast on kontsernil vaba raha, mida võib paigutada uutesse projektidesse. Võib ka öelda, et esimest korda pärast Arco Vara aktsiate esmaemissiooni julgesid investorid siia uuesti raha paigutada. Emissioonis osalesid ka kontserni Bulgaaria ja Eesti üksuste võtmetöötajad enam kui 20.000 euroga. Ettevõte tänab neid kõiki usalduse eest ja tunnistab, et järgnevate aastate jooksul on vaja teha veel täiendavaid jõupingutusi taastamaks investorite täielik usaldus.

Meie kevadel seatud eesmärk oli saavutada aktsiakapitali suurendamisega (i) Tallinnas Paldiski mnt 70C projekti realiseerimine ja (ii) Sofias Madrid Blvd hoones stabiilse renditulu edasi teenimine pikendades olemasolevat laenulepingut kuni detsembrini 2017 ja makstes laenu tagasi summas 1,2 miljonit eurot.

Juhatus peab seatud eesmärkide saavutamist väga tõenäoliseks. See eeldab Sofias, Manastirski II järgu korterite müügi edukat jätkamist ning väga dünaamilist rahavoogude juhtimist. Manastirski II järgu ehitus peab olema lõppenud hiljemalt 60 päeva jooksul ning korterite müük algab 4. kvartalis. Madrid Blvd projektis on laenulepingu pikendus Piraeus pangaga allkirjastatud ning 1,2 miljoni euro tagastamise tähtaeg saabub 2014.a. novembri lõpus. Paldiski maantee projekti osas sai juhatus kinnitust, et selle elluviimises osalemiseks on investoritel huvi olemas isegi siis, kui Arco Vara ise projekti (lisaks olemasolevale maale ja ehitusõigusele) täiendavalt omakapitali lisada ei suudaks – kuid on oluline märkida, et sõltuvalt Manastirski projekti edukusest on Arco Varal oma uutesse arendustesse omakapitali lisamise suutlikkus täiesti olemas.

Emissiooni uute investorite kaasamise põhitakistusena toome välja nende kartuse üldise ebakindla olukorra ees, mis on ajendatud Venemaa ja Ukraina vahelise konflikti eskaleerumisest. Ilmselt tuleb kartusest ülesaamiseks ettevõttel järgmise ühe-kahe aasta jooksul demonstreerida enda suutlikkust teenida arendustegevusega oma koduturgudel raha ja seda olemasoleva 6,1 miljoni aktsia vahel jagada“.

NASDAQ OMX Tallinna börsi juhatus otsustas 26.08.2014 rahuldada Arco Vara AS-i taotluse ja võtta kuni 3 500 000 täiendavalt emiteeritavat aktsiat kauplemisele Börsi Põhinimekirja tingimustel, et:

Arco Vara AS-i aktsiate emissioon on läbi viidud, pakkumine on toimunud vastavalt Emitendi poolt Prospektis kirjeldatud tingimustele ning pakkumistulemused on avalikustatud;
pakutavad aktsiad on kantud investorite väärtpaberikontodele Eesti Väärtpaberite Keskregistris;
emiteeritud aktsiad on konverteeritud põhiaktsiateks (ISIN: EE3100034653) Eesti Väärtpaberite Keskregistris;
Arco Vara AS on pärast ülalnimetatud tingimuste täitmist esitanud Börsile aruande tingimuste täitmise kohta.

Loetletud tingimuste täitmisel on Arco Vara AS-i ülalnimetatud aktsiate esimeseks kauplemispäevaks järgmine börsipäev arvates tingimuste täitmisest.

Olulised kuupäevad:

Eeldatavalt 04.09.2014 kantakse uued aktsiad investorite väärtpaberikontodele
Eeldatavalt 17.09.2014 või sellele lähedasel kuupäeval võetakse uued aktsiad NASDAQ OMX Tallinn AS-i poolt reguleeritud turul kauplemisele

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Uusarendusteturg rallib täie hooga

01.09.2014 Tõnu Toompark

Kuigi laias plaanis hakkab kinnisvaraturg stabiliseeruma ja hinnakasv peatuma, ei näita rahunemise märke veel uusarenduste rajamine. Ainuüksi augustis paisati Tallinnas avalikku müüki pea 500 uut korterit.

Kui mõnel varasemal aastal tuli Tallinnas keskmiselt müügile ca 1200 uut korterit aastas ning see arv jagunes paljude väiksemate arenduste vahel, siis sel aastal oleme näinud varasemast enam ka suuremate projektide käikulaskmist. On alustatud nii tervete uute kvartalite kui ka varasemate arenduste uute etappide ehitamist.

Kuigi augusti erakordne number – 473 reaalselt rajatavat uut korterit – on kindlasti mitmete asjaolude kokkusattumus, näeme laiemalt huvitavat tendentsi. Nimelt, kuigi kinnisvaraturg üldiselt on rahunemas, hinnakasv aeglustunud või osalt ka hoopis tagasikäigu sisse lülitanud, on uusarenduste rajamine hoogu juurde saanud, kusjuures suuremad mahud tulid pakkumisele just kevadel ja suvel.

Kindlasti tekitab säärane ralli aina kasvavat konkurentsi arendajate vahel ning selle tulemused on näha ka igakuises statistikas. Müüvad arendused, millel on keskkond, head planeeringud, energiasäästlik taristu, korralik kontseptsioon ning asukohale vastav hind. Müük on aga jäänud aeglaseks või peatunud majade puhul, mis nendele nõudmistele ei vasta ning kus planeeringutes on taas buumiajale iseloomulikke mööndusi tehtud.

Seega tasub kinnisvaraarendajatel arvestada, et sarnaselt järelturuga võtavad ostjad ka uute projektide puhul ohjad enda kätte ja valivad sellise maja, mis pakub hinnale vastavat kvaliteeti või mis suudab massist eristuda. Uute projektide teateid tuleb igal nädalal ja linn on kraanasid täis – seega valikut on küllaga.

Risto Vähi
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone pidas sarikapidu

01.09.2014 Tõnu Toompark

29. augustil peeti Tartus Raadil Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue peahoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga.

Sarikapärja tõid muuseumihoone kõrgemast nurgast alla ERMi direktor Tõnis Lukas ja RKASi juhatuse esimees Jaak Saarniit.

ERMi uue peahoone ehitus algas 2013. aasta märtsis ja kestab kuni 2015. aasta lõpuni, millele järgneb hoone sisustamine, muuseumi kolimine ja püsinäituste rajamine. ERMi uus hoone on plaanis avada külastajatele 2016. aasta lõpus.

Hoone projekt valmis aastatel 2007-2012. Arhitektuurse projekti koostas arhitektuuribüroo SARL D´Architecture Dorell Ghotmeh Tane koostöös Eesti alltöövõtjatega arhitektuuri- ja sisearhitektuuribüroodega HG Arhitektuur OÜ, Kino OÜ ja Pille Lausmäe Sisearhitektuuribüroo OÜ. Hoone ehitusprojekti insenertehnilised osad koostas ja peaprojekteerija ülesandeid täitis EA Reng AS koostöös IB Aksiaal OÜ-ga.

Ehituse tellija on RKAS ning ehituse peatöövõtja AS Fund Ehitus.

Hoone rajamist rahastatakse Kultuurkapitali sihtotstarbelistest toetusest ja RKASi oma- ning laenuvahenditest.

ERMi uue peahoone suletud netopind on 33 854 ruutmeetrit ja selle rajamise ja sisustamise eeldatav kogumaksumus on 63,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

ERMi uus peahoone numbrites:

Territooriumi pindala 41 ha
Täisehitusprotsent 5,3 %
Ehitusalune pind 21 941 m²
Kasulik pind 33 854 m²
Pikkus 356 m
Laius 72 m
Kõrgus 4-15 m
Korruste arv 1-3
Lifte 8

Juulis kiirenes jaemüügi kasv veelgi

01.09.2014 Tõnu Toompark

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta juulis eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades 10%, teatab Statistikaamet. Kui mais kasvas jaemüük aastases võrdluses 4% ja juunis 7%, siis juulis kiirenes jaemüügi kasv veelgi.

2014. aasta juulis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 448,7 miljonit eurot, seega jäi juulis kauplustesse 341 eurot elaniku kohta. Jaemüük tööstuskaupade kauplustes suurenes 2013. aasta juuliga võrreldes 13%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) oli jaemüük 12% väiksem kui eelmise aasta juulis.

Enim suurenes juulis jaemüük posti või interneti teel (kasv 30%). Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 27%), muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (kasv 19%) ning apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 14%).

Juulis kiirenes märkimisväärselt toidukaupade kaupluste jaemüügi kasv. Kui mais ja juunis kasvas jaemüük neis kauplustes aastases võrdluses 3–4%, siis juulis oli kasv 7%. Toidukaupade kaupluste jaemüügi kasvu mõjutasid juulis toimunud soodusmüügikampaaniad ning toidukaupade hinnalanguse kiirenemine. Kui juunis oli toidukaupade aastane hinnalangus 0,3%, siis juulis 2%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2013. aasta juuliga võrreldes püsivhindades 9%.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes juulis jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 6%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 3%. 2014. aasta seitsme kuuga (jaanuar–juuli) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6,5%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli juulis 530,6 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis ligi 85%. 2013. aasta juuliga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 8%, eelmise kuuga võrreldes 4%.

Jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks ja selle trend, jaanuar 2004 – juuli 2014 (2010=100)

Arco Vara nõuanne: kuidas saab korteriomanik üürnikku valida

01.09.2014 Maia Daljajev

Vabanenud või pikalt tühjana seisnud üürikorteri ärakoristamise ning kõige hädavajalikuga sisustamise eest ei saa omanik küsida rohkem raha, vaid võimaluse üürnikku valida, leiab Arco Vara Eesti kinnisvarabüroode juht Maia Daljajev.

Viimastel aastatel on üürikortereid küll juurde tulnud, kuid mida parem korter, seda kõrgemat hinda omanik küsib. Arco Vara praktikas on juhtum, kus korteriomanik tahtis peale tühja korteri koristamist 20 eurot kõrgemat üüri. Teise juhtumi korral oli korteriomanik nõus pikalt tühjana seisnud ja niigi pisut üle turuhinna pakutavasse korterisse pesumasinat ostma vaid siis, kui saab tulevaselt üürnikult veelgi rohkem raha küsida.

Kalleid ja väga kalleid möbleeritud üürikortereid on turul piisavalt. Kui mõni hädaline sellise üüribki, pole omanikul mingit garantiid, et üürnik juba paari-kolme kuu pärast ei lahku, kuna ta on omale soodsama elamise leidnud. Mida pikemalt üürikorter tühi on, seda vähem omanik tegelikult teenib, isegi kui ta peaks vahepeal mõned kuud korralikku üüri saama.

Üürnikud otsivad nägusat eraldatud tubadega korterit, milles on lisaks mugavustele voodid või lahtikäivad diivanvoodid, riidekapp, külmkapp, nelja augu ning praeahjuga elektripliit, õhupuhastaja, pesumasin. Uutes korterites peab olema ka nõudepesumasin. Kallimates üürikorterites on oluline ka internetiühenduse kiirus, korralik teler, veekeetja, kohvimasin, mikrolaineahi.

Et selliseid hea hinnaga, korras ning elementaarse sisustusega üürikortereid on pea alati vähem kui soovijaid, saab omanik esitada tingimusi ning valida, kas üürida korter välja noortele, lastega või lasteta perele, koduloomadega või koduloomadeta elanikele.

Käsi ei lööda enne, kui tulevastele üürnikele on tehtud korralik taustauuring. Selleks küsib maakler üürihuvilise ning tema täiskasvanud pereliikmete või kaasüüriliste nimed ja isikukoodid, uurib nendega läbi registrid, aga ka Google’i ja levinuimad suhtlusvõrgustikud.

Ihaldusväärse korteri omanik saab endale lubada ka huvi tundmist selle vastu, kust üüriraha tuleb ning küsida üürniku töökoha andmed. Kui korteri üüb tudeng, kelle eest maksavad üüri vanemad, pannakse kirja ka nende nimed ning töökohad.

Vaatamata omanikupoolsele tihedale sõelale ja üürihuviliste isikuandmete küsimisele leiab hea korter meeldiva ja maksujõulise üürniku umbes nädalaga.

Üürniku valimiseks:

Hoidu vaheseinte mahalõhkumisest.
Muretse üürikorterisse voodid ja kapid.
Paigalda praktiline ja kena kodutehnika.
Korista üürikorter korralikult enne väljapakkumist.
Lähtu hinnastamisel piirkonnast ja tegelikust turutasemest, st ära määra ilusale asjale liiga kõrget hinda.

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Ajaloorubriik: Lender – meer ja majad

01.09.2014 Jaak Juske

Voldemar Lender on Tallinna ajaloos kahes mõttes oluline mees – ta oli esimene eestlasest linnapea ning ta on andnud nime pealinna vanade puithoonete ehitusstiilile.

Voldemar Lender sündis 1876. aastal Tallinnas ehitusettevõtja perekonnas, õppis algselt Tallinna Aleksandri gümnaasiumis, hiljem Peterburi ülikooli füüsika- ja matemaatika osakonnas (1896–1897) ning Peterburi Tehnoloogia Instituudis (1897–1902). Pärast lõpetamist töötas ta 1906. aastani Tallinna vagunitehases “Dvigatel”.

1904. aastal valiti Voldemar Lender linnanõunikuks. Samal aastal olid eesti-vene blokk võtnud esmakordselt baltisakslastelt Tallinnas võimu. Aastail 1906–1913 oli Lender esimene eestlasest Tallinna linnapea, juhtides samal ajal ka linnavalitsuse ehitusosakonda. 1903–1914 omas ta ehitus- ja tehnikakontorit, kus alustas enda ehitusinseneri karjääri ka kauaaaegseim Tallinna linnapea Anton Uesson (töötas Lenderi büroos aastatel 1909–1912).

Voldemar Lenderi büroo tegutses tema linnapeaks olemise ajal edasi. Ja uusi maju vajas Tallinn toona suurel hulgal, sest uute suurte tööstusettevõtete rajamine kasvatas hoogsalt linna elanikkonda. Selleaegne majatüüp on saanud ajastu märgina Lenderi nime.

Lenderi-tüüpi maja on 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Tallinnas laialdaselt ehitatud puidust odav üürimaja, mis oli algselt kahekorruseline, sümmetrilise fasaadiga, lihtne ja väikeste korteritega.

Samas polnud Lender esimene ega ka kõige produktiivsem sellist tüüpi majade kavandaja. Küll aga soosis ta odavamate puitmajade ehitamist ja eestlastest väikeomanike ringi kasvatamist. Seega on majatüübi nimetamine Voldemar Lenderi järgi väikeseks austuseavalduseks suure panuse eest eestikeelse linnaühiskonna arengus.

Lenderi-tüüpi majad olid sajandi eest Tallinna eeslinnades väga levinud. Tänagi on neid alles tervelt tuhatkond. Kõige enam Lenderi tüüpi maju on säilinud Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas, Kitsekülas, pisut vähem Kadriorus, Veerenni, Tatari, Raua, Torupilli ja Sikupilli asumites. Nimetatud asumid on kuulutatud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks ehk miljööaladeks. See tähendab, et seal asuvate majade renoveerimisele esitatakse tavapärasest natuke karmimad nõudmised.

Muide, Voldemar Lenderi kõrval on Eesti ajaloos oluline tegelane ka tema abikaasa Elfriede Lender (1882-1974), kelle eestvedamisel alustas 1907. aastal Tallinnas tööd temanimeline tütarlaste eragümnaasium.

Voldemar Lender suri 30. septembril 1939, pääsedes nii tõenäolisest represseerimisest nõukogude võimu poolt. Abikaasa Elfriede põgenes 1944. aastal Rootsi.

On viimane aeg nimetada Tallinna ajaloos olulise perekonna auks üks tänavatest Lenderi-nimeliseks.

Lenderi-tüüpi maja Kalamajas Tööstuse tänavas.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Palgakasv teises kvartalis pidurdus

31.08.2014 Orsolya Soosaar

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2014. aasta teises kvartalis 4,8% ja brutotunnipalk 8,8%. Kuu- ja tunnipalga kasvu suur erinevus viitab sellele, et maksti vähem preemiaid ja hüvitisi, mida võib pidada palga paindlikumaks osaks. Hooajalisi tegureid arvestades jätkus keskmise palga kvartalikasvu aeglustumine. See peegeldab kohanemist nõrga majanduskeskkonna ja tootlikkusega.

Keskmise palga kasvu aeglustas ka töötasude suurem deklareerimine just keskmisest madalama palgaga tegevusaladel, nagu majutus ja toitlustus ning põllumajandus, kus oli statistikaameti teatel hõivatuid üle 10% enam kui aasta tagasi. Töötajate peatse registreerimise ootus võis töötasude deklareerimist mõjutada juba teise kvartali lõpus.

Palgakasv on aeglustunud ka tegevusaladel, mis on avatud väliskeskkonnast lähtuvatele riskidele. Töötlevas tööstuses ulatus keskmise palga kasv 4,9%ni, veonduses ja laonduses 2,4%ni. Eksportivatel ettevõtetel on vähem võimalusi tööjõukulusid kasvatada kui sisetarbimist teenindavatel ettevõtetel, sest kulude edasikandmine toodangu hinda on väliskonkurentsi tõttu keerulisem.

Arvestades suuremate palgakokkulepete mõju väljataandumist ja suurenenud ebakindlust võib palgakasv ka lähitulevikus pigem aeglustuda. Kui välisnõudlus taastub, siis jääb Eesti Panga juuniprognoosi kohaselt palgakasv lähiaastatel 6–7% juurde. See on kooskõlas Eesti majanduse 3–4% potentsiaalse kasvuvõimekusega.

Eesti Pank jälgib ja kommenteerib palkade arengut, kuna tööjõukulu mõjutab otseselt Eestis toodetavate kaupade ja teenuste hinda ning palgakasv on oluline indikaator hinnastabiilsuse seisukohast.

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist

Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone pidas sarikapidu

30.08.2014 Tõnu Toompark

Täna peeti Tartus Raadil Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue peahoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga.

Sarikapärja tõid muuseumihoone kõrgemast nurgast alla ERMi direktor Tõnis Lukas ja RKASi juhatuse esimees Jaak Saarniit.

Ehituse tellija on RKAS ning ehituse peatöövõtja AS Fund Ehitus.

Hoone rajamist rahastatakse Kultuurkapitali sihtotstarbelistest toetusest ja RKASi oma- ning laenuvahenditest.

ERMi uue peahoone suletud netopind on 33 854 ruutmeetrit ja selle rajamise ja sisustamise eeldatav kogumaksumus on 63,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

MTA andmetel oli 2014. aasta II kvartali mediaanväljamakse 753 eurot kuus

30.08.2014 Tõnu Toompark

Selle aasta teises kvartalis oli töötajatele tehtud väljamaksete summa kokku üle 1,5 miljardi (1 542 096 024) euro, mis maksti välja 551 306 inimesele. Teise kvartali mediaanväljamakse oli 753 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2013. aasta II kvartalis tehti väljamakseid kokku 545 059 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 440 407 442 eurot. Mediaanväljamakse oli 2013. aasta II kvartalis 705 eurot kuus.

2013. aasta kohta tervikuna oli väljamaksete summa ligi 5,5 miljardit (5 498 002 152) eurot ja seda maksti 628 047 inimesele. Kuu keskmine brutoväljamakse 2013. aasta kohta oli maksu- ja tolliameti andmetel 730 eurot ja mediaanväljamakse 580 eurot.

MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Kakumäele rajatakse unistuste masti jahisadamat

29.08.2014 Tõnu Toompark

Kakumäe poolsaarel algasid moodsa multifunktsionaalse jahisadama rajamise ettevalmistustööd, mille raames eemaldatakse ca 10hektariliselt alalt lagunenud ja tühjalt seisnud hooned. Sadama ehitustööd algavad kevadel.

„Kuna kõik vajalikud uuringud, detailplaneeringud ja load on meil sadama rajamiseks olemas, on praeguste lammutustööde eesmärk valmistada sadamaala ehitustegevuseks ette,“ ütles Kakumäe Jahisadama pealik Sander Kaus. „Järgmise sammuna korraldame hanked ehitajate leidmiseks, mis võtavad oma keerukusastme tõttu üle poole aasta aega. Ehitamisega plaanime alustada kevadel.“

Kakumäe Jahisadama ja selle ümbruse väljaarendamisse on plaanis investeerida ca 70 miljonit eurot. Samaaegselt ehitustöödega käivad täna ka tõsised läbirääkimised tuumikinvestori leidmiseks ja partnerite otsingud erinevate sadamateenuste opereerimiseks.

„Käime erinevatel rahvusvahelistel messidel ja tutvustame sadamat nii veesõidukite omanikele kui ka ettevõtjatele, kes otsivad uusi investeerimisprojekte,“ kirjeldas Kakumäe Jahisadama visionäär Tiit Suuder. „Siiani oleme vaid positiivset tagasisidet kogenud – näiteks on pea pooled alusekohad juba eelbroneeritud.“

Suuderi sõnul saab Kakumäe sadamast unistuste masti mereturismi meka, kuhu esimeses etapis rajatakse jahiomanikele 288-kohaline akvatoorium, multifunktsionaalne elling ja vesialuste hotell. Kaugemas plaanis tuleb aga sadamasse merega seotud meelelahutusvõimalusi SPA, restoranide, kalaturu ja atraktiivse lavaga etenduste ning erinevate sündmuste tarbeks juurde.

„Usun, et uus sadam toob Eesti kui põneva ja seni avastamata mereturismi sihtkoha taas maailmakaardile ning kohalikud elanikud saavad merega seotud tegevusi, merelepääsu ja kaunist rannapromenaadi nautida,“ lisas Suuder.

Kakumäe sadama (www.kjs.ee) detailplaneering lubab rajada 16,74 ha suurusele alale jahisadama, mitmeotstarbelise sadamahoone ja korterelamutega kohaliku keskuse. Detailplaneeringu koostas OÜ Ateljee Süd. Planeeritav maa-ala asub Kakumäe poolsaarel eksklusiivsete elamurajoonide vahel, endise kalasadama ja selle lähiala territooriumil.

II kvartalis oli keskmine palk üle 1000 euro

29.08.2014 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta II kvartalis 1023 eurot ja palk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 4,8%, teatab Statistikaamet.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli brutokuupalga tõus II kvartalis aeglasem kui I kvartalis. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk II kvartalis 5,0%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2013. aasta II kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 1,8% ning vähendasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2014. aasta II kvartalis samuti 4,8%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kaheteistkümnendat kvartalit järjest.

Palgastatistika uuringu alusel oli juuni lõpu seisuga töötajate arv 4,7% suurem kui 2013. aasta juuni lõpus. Pisut üle 10% suurenes palgatöötajate arv neljal tegevusalal: 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; 2) hulgi- ja jaekaubandus; 3) majutus ja toitlustus ning 4) haldus- ja abitegevused.

Keskmine brutotunnipalk oli 2014. aasta II kvartalis 6,21 eurot ja tunnipalk tõusis 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 8,8%.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2014. aasta II kvartalis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam finants- ja kindlustustegevuse palgatöötajatel (kuupalk 9,3% ja tunnipalk 12,2%).

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2013. aasta II kvartaliga võrreldes kõige vähem mäetööstuse tegevusala palgatöötajatel (kuupalk 0,4% ja tunnipalk 4,8%).

Keskmine brutopalk oli aprillis 996 eurot, mais 1002 eurot ja juunis 1065 eurot.

2014. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1379 eurot ja tunnis 9,29 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis vastavalt 4,5% ja 7,3% võrreldes 2013. aasta II kvartaliga.

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2013. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (8,9%) ning tunnis finants- ja kindlustustegevuses (11,2%).

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus langes 2013. aasta II kvartaliga võrreldes ainult mäetööstuses (0,8%) ning tööjõukulu tunnis tõusis kõige vähem info ja side tegevusalal (3,0%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2014. aastal on valimis 11 920 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Keskmine brutokuupalk, I kvartal 2010 – II kvartal 2014 (eurot)
	Aasta	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal
2010	792	758	822	759	814
2011	839	792	857	809	865
2012	887	847	900	855	916
2013	949	900	976	930	986
2014		966	1 023

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus, II kvartal 2014

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu tunnis, II kvartal 2014

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

II kvartalis ehitusmahud vähenesid

29.08.2014 Statistikaamet

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2014. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 4% vähem, teatab Statistikaamet. Ehitusmahud vähenesid kolmandat kvartalit järjest.

II kvartalis ehitati omal jõul 539 miljoni euro eest, sellest hooneid 337 miljoni ja rajatisi 202 miljoni euro eest. 2013. aasta II kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 2% ning rajatiste ehitamine vähenes 13%.

Mullu kohalikul ehitusturul elavnema hakanud hoonete uusehitus jätkas tõusutrendil ka käesoleva aasta esimesel poolel. Hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööde maht jäi eelmise aasta tasemele. Ligi kolm aastat ehitusturgu vaid positiivselt panustanud rajatiste ehitamine vähenes aga kolmandat kvartalit järjest, viies sellega langusesse ka kogu ehitusturu.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht jäi 2013. aasta II kvartaliga võrreldes samaks, mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu II kvartalis 8%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2014. aasta II kvartalis kasutusse 631 uut eluruumi, mida on 147 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Rohkem kui pool valminud eluruumidest asus korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2014. aasta II kvartalis väljastati ehitusluba 1333 eluruumi ehitamiseks – enam kui poole võrra rohkem kui mullu II kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 212 mitteelamut kasuliku pinnaga 103 100 ruutmeetrit. Enim lisandus uut tööstus-, kaubandus- ja laohoonepinda.

Ehitusmahuindeks ja selle trend, I kvartal 2003 – II kvartal 2014 (2010. aasta kvartalite keskmine = 100)

Kinnisvarakool: Koolitus Ebaseaduslikud ehitised toimub 24/09/2014

29.08.2014 Tõnu Toompark

24/09/2014 toimub Kinnisvarakoolis koolistus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine“, mida viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Koolituse “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” on suunatud järgmistele sihtrühmadele:

maakorraldajad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud;
kinnisvaraarendajad;
maaklerid ja eraisikud;
projekteerimis- ja ehitusettevõtted.

Koolitus käsitlebki ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast.

Koolituse eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Koolitust viib läbi Raul Keba, kes on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 24/09/2014 kell 16:00-19:15 (kokku 6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Glikman Alvin & Partnerid: ehitusaluse pinna termineid

29.08.2014 Tõnu Toompark

Haldusasjas nr 3-3-1-59-13 arutas kolleegium küsimust, kas hoone esileulatuva terrassi pinda tuleb arvestada hoone üldehitusaluse pinna hulka ning kuidas eristada ehitusaluse pinna erinevaid tähendusi planeerimismenetluses ja ehitusloa menetluses.

Asjaolude kohaselt kehtestas Pärnu linnavolikogu detailplaneeringu uusarendusele. Uusarenduse projektidokumentatsiooni kohaselt kuulus arenduse juurde lisaks kahele elamule ka basseiniga välisterrass ning laste mänguväljak. Projektdokumentatsioonile lisatud joonisest nähtus visuaalselt, et terrass on elamuhoonega püsivalt ühendatud (projekteeritud ühele vundamendile).

Detailplaneeringu kehtestamise otsusele esitas kaebuse naaberkinnistu omanik, kes leidis, et detailplaneering on vastuolus Pärnu linnas kehtestatud üldplaneeringuga, kuivõrd sellega ületatakse elamukrundi puhul maksimaalset võimalikku ehitusala.

Kolleegium märkis, et kehtivates õigusaktides kasutatakse ehitistega ja nende mõõtmetega seoses erinevaid mõisteid. Mõisted “ehitusalune pindala” ja “ehitisealune pind” on omavahel lahknevuses. Alama astme kohtud leidsid, et termin tuleb võtta kohaldada majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2002. a määrusega nr 69 kehtestatud “Ehitise tehniliste andemete loetelu”, mille § 17 lg‑s 1 on kasutatud mõistet “ehitise ehitisealune pind”.

Kolleegium märkis, et selles määruses ja planeerimisseaduses kasutatud terminid on tõesti erinevad ning võimaldavad erimahulist sisustamist. Oluline on see, et majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus on antud ehitusseaduse § 26 alusel, mis reguleerib aga ehitusloale esitatavaid nõudeid, sealhulgas põhiosas nõudeid, mis ilmselgelt ei ole kohaldatavad planeerimismenetluses.

Ruumilise planeerimise menetluses on ehitusaluse pindala määramise eesmärgid teised kui ehitusloa taotluse menetluse eesmärgid, kus piiritletakse ehitise tehnilisi näitajaid. Kolleegium leidis seega, et planeerimismenetluses ei ole “Ehitise tehniliste andemete loetelu” kohaldatav.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid