Visioonikonkursi “Annelinna avalik ja tegevusruum” tööde esitamise tähtaega on pikendatud 4. novembrini 2014. Samal ajal oodatakse annelinlastelt mõtteid ja soove linnaosa elukeskkonna parandamiseks.
“Annelinn on koduks umbes kolmandikule tartlastest. Selle linnaosa avaliku ruumi muutmine aktiivsemaks ja samas ka kogukondlikumaks on väga oluline kogu Tartule tervikuna. Seekordse ideevõistluse tulemusena soovime tuua linnakeskkonda reaalseid muutusi,“ ütles abilinnapea Jarno Laur.
Tartu linnavalitsus ootab visioone ja nägemusi Annelinna elukeskkonna tulevikust ning kutsub konkursil osalema kõiki huvitatud üksikisikuid ja töörühmi (osalemiseks ei ole nõutav arhitekti kvalifikatsioon kutseseaduse mõistes).
Konkursi tingimused ja alusmaterjalid on kättesaadavad Annelinna portaalis: http://annelinnaportaal.wordpress.com/konkurss
Välja antakse kolm 4000 euro suurust preemiat.
Auhinnatud tööde autorid kutsutakse visioonide üle arutlema koostöös Tartu linnavalitsusega korraldatud töötubadesse. Konkursitöödest koostatakse detsembrikuus näitus Y-galeriis ning toimub avalik arutelu visioonikonkursi tulemustest.
Konkursiga soovitakse Annelinna majadevahelist ruumi mõtestada pakkudes elanikele erinevaid väli- ja vabaajategevusi. Konkurss keskendub peamiselt jalakäigukaarele (Anne tänava pikendus) ja mikrorajoone läbivate jalakäigukiirtele ning nende ümbrusele, kuid oma visiooni realiseerimiseks võib kasutada kõiki sobivaid Tartu linnale kuuluvaid krunte.
Konkursi üks eesmärk on parandada Annelinna kergliiklusalasid ja vaadelda nende haakumist üldisesse linna kergliiklusvõrgustikku.
Pakutavad ideed võivad olla nii ratsionaalsed kui ka mängulised, lisaks initsiatiivi kasvatamisele võib nende eesmärk olla Annelinna (tagasi) toomine tartlase kognitiivsele kaardile, linnaosa ajaloo nähtavale toomine, selle omapärade ja potentsiaalide avamine.
Samaaegselt visioonikonkursiga on veebilehel http://annelinnaportaal.wordpress.com/ võimalik kõigil elanikel postitada oma ootusi ja kogemusi Annelinna elukeskkonna osas.
„Kutsume Annelinna elanikke aktiivselt oma avaldama arvamust, millest nad lähimas linnaruumist enim puudust tunnevad. Inimeste arvamused on oluliseks lisainfoks ja mõtteaineks ka võistlejatele,“ lisas Laur.
Tingimused on kooskõlastatud Eesti Arhitektide Liidus. Võistlust toetab Eesti Kultuurkapital.
Visioonikonkursi “Annelinna avalik ja tegevusruum” töid oodatakse hiljemalt 4. novembril kl 16ks.






Kinnisvarasektori laenujääk näitas 2014 II kvartalis Eesti Panga andmetel väikest tõusu. Oma osa sellesse andis elamispindade sektor, kuhu antud ettevõttelaenude jääk kasvas eelmise kvartali 198 miljonilt eurolt 205 miljoni euro peale.






08.08.2014 kuni 29.08.2014 toimus Arco Vara AS uute aktsiate märkimine. Kokku märgiti 1 375 305 aktsiat. Arco Vara AS on otsustanud märgitud aktsiate jaotamise investoritele. Kõigile investoritele jaotati märgitud aktsiad täies ulatuses. Otsuse seoses märkimisperioodi jooksul märkimata jäänud aktsiatega, s.o 2 124 695 aktsiat, langetab Arco Vara AS juhatus pärast uute aktsiate kandmist investorite väärtpaberikontodele.
29. augustil peeti Tartus Raadil Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue peahoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga.
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta juulis eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades 10%, teatab Statistikaamet. Kui mais kasvas jaemüük aastases võrdluses 4% ja juunis 7%, siis juulis kiirenes jaemüügi kasv veelgi.

Vabanenud või pikalt tühjana seisnud üürikorteri ärakoristamise ning kõige hädavajalikuga sisustamise eest ei saa omanik küsida rohkem raha, vaid võimaluse üürnikku valida, leiab Arco Vara Eesti kinnisvarabüroode juht Maia Daljajev.



Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2014. aasta teises kvartalis 4,8% ja brutotunnipalk 8,8%. Kuu- ja tunnipalga kasvu suur erinevus viitab sellele, et maksti vähem preemiaid ja hüvitisi, mida võib pidada palga paindlikumaks osaks. Hooajalisi tegureid arvestades jätkus keskmise palga kvartalikasvu aeglustumine. See peegeldab kohanemist nõrga majanduskeskkonna ja tootlikkusega.

Selle aasta teises kvartalis oli töötajatele tehtud väljamaksete summa kokku üle 1,5 miljardi (1 542 096 024) euro, mis maksti välja 551 306 inimesele. Teise kvartali mediaanväljamakse oli 753 eurot kuus.










