Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Uus Maa turuülevaade 07-2014

14.08.2014 Tõnu Toompark

Eesti

Kinnisvaratehingute hulk juulis taas kasvas. Vaadates viimaste kuude tehingute dünaamikat, näeme, et see on sarnane möödunud aasta sama ajaga, kuid erinevalt mullusest, pole käesoleval aastal tegu enam tõusva turuga. Kuigi praegust situatsiooni on kirjeldatud ka mõneti negatiivsetes toonides, pole asjalood hullud, sest tegu on pigem siiski oodatud stabiilsusega, kus nii hinnakasv kui ka ostu-müügilepingute hulk liigub kord üles, kord alla. Alahinnata ei maksa ka sooja suve mõjusid.

Turuolukorra rahunemine pole märkimisväärset mõju avaldanud veel järelturukorterite pakkumishindadele ning näiteks „mägedel“ pakutavate korterite puhul esineb omanike hinnasoovi ja tegelike tehinguhindade vahel tihti suuri „kääre“. Kuigi turgu on nii odavamale kui kallimale kinnisvarale, on ostjate jaoks aina olulisem küsitud hinna põhjendatus.

On tõenäoline, et magalate tüüpkorterite osas toimub edaspidi hinnakorrektsioon ning seda kõigis linnades, kus on aktiivsem kinnisvaraturg. Praegu võidavad aga linnadelähedased hea infrastruktuuriga vallad, kus on hinnatase soodsam.

Populaarsust on kogumas kruntide- ja soodsama hinnaga eramuteturg, kuid siiski ei maksa oodata midagi buumilaadset, sest eramu on oma olemuselt kinnisvara, mis vajab keskmisest enam rahalisi vahendeid – näiteks parendustöödeks.

Kooli- ja sügishooaja lähenemine on kaasa toonud üürituru hoogustumise, kuid samas pole tekkinud ennenägematut rabelemist, sest inimesed on varasematele kogemustele tuginedes hakanud omale elamispinda otsima järjest varem. Loomulikult kaasneb sellega ka hooajaline hinnatõus, kuid aastavõrdluses jääb keskmine üürihinnatase üldiselt samaks. Vaid populaarsemates magalapiirkondades on heas seisukorras väikekorterite üürihinnad kasvanud, kuid ka nende osas pole edasist tõusu lähemal ajal näha.

Maa-ameti andmetel toimus juulikuus üle Eesti 3645kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline kogumaht küündis 200,23 miljonile eurole. Võrreldes juuniga kasvas tehingute hulk 7,5%, kuid aastaga langes see 2,2%.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Sarnaselt kogu Eestiga kasvas ka Tallinnas tehingute hulk. Maa-ameti andmetel toimus juulis 904 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juunist 8,3% enam, kuid mullusest juulist 0,2% vähem. Tehingute rahaline kogumaht oli 90,3 miljonit eurot.

Allikas: Maa-amet

Müüdi 598 korterit (juunis 552), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1345 eurot. Võrreldes juuniga langes keskmine hinnatase 4,2% samas kui aastaga kerkis see 13,8%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1273 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +1,2% ja aastaga +19,3%.
Kalamaja: 1509 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -6,8% ja aastaga +4,1%.
Kesklinn: 1970 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +20,3%* ja aastaga +20,9%*.
Kristiine: 1582 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -2,5% ja aastaga +28,9%*.
Lasnamäe: 1140 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +1,4% ja aastaga +11,9%.
Mustamäe: 1262 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -6,6% ja aastaga +19,1%.
Nõmme: 1270 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -14,1% ja aastaga -0,2%.
Pirita: 1662 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +4,5% ja aastaga +16,8%.
Põhja-Tallinn: 1154 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -10,5% ja aastaga +3,3%.
Vanalinn: 2652 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +4,6% ja aastaga -18,5%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi Tallinna piires juulikuu jooksul 31 (juunis 35) ning hoonestamata elamumaid 16 (juunis 9).

Allikas: Maa-amet

Tartu

Tartu kinnisvaraturg juulis veidi kasvas ning maa-ameti andmeil toimus 177 ostu-müügitehingut. Võrreldes juuniga kasvas tehinguaktiivsus 7,9%. Aastaga langes see aga 18,4%, mille põhjuseks on eelkõige see, et möödunud aastal andis Tartu kinnisvaraturul tooni suurem hulk tehinguid uutes kortermajades.

Allikas: Maa-amet

Müüdi 140 korterit (juunis 106), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1169 eurot. Võrreldes juuniga kasvas hinnatase 11,2% ja aastaga 9,5%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi juulis 9 (juunis 18) ja elamukrunte 2 (juunis 6).

Ida-Virumaa

Maa-ameti andmetel toimus Ida-Virumaal 327 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juunist 1,2% enam ning samal tasemel mulluse juuliga.

Allikas: Maa-amet

Hoolimata suvekuumusest oli korteriturg endiselt aktiivne ning hinnatase suuremates linnades tavapäraselt vahelduv. Näiteks Narvas müüdi juulis 47 korterit (juunis 41), mille ruutmeetri keskmine mediaanhind langes kuuga 3,2% 467 eurole (aastane kasv 17%).

Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järvel müüdi 67 korterit (juunis 49), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 63,9 eurot.

Allikas: Maa-amet

Jõhvis müüdi aga 23 korterit (juunis 13) ning ruutmeetri keskmine mediaanhind kasvas kuuga 311 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 44% ja aastaga 24,9%. Eramuid müüdi 6 (juunis 4).

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturg tegi juulis tugeva hüppe ning saavutas praeguse seisuga ka aasta rekordkuu tiitli. Maa-ameti andmeil toimus 95 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juunist 39,7% enam. Aastavõrdluses kasvas tehingute hulk aga 10,5%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 65 (juunis 49), mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 720 eurot. Kui juuniga võrreldes langes keskmine hinnatase 2,4%, siis aastaga 7,8%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 7 (juunis 5) ning elamukrunte 2 (juunis samuti 2).

Viljandi

Ka Viljandi kinnisvaraturg juulis kasvas ning maa-ameti andmeil toimus 31 ostu-müügitehingut. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 29,2% samas kui aastavõrdluses muutusi polnud.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 25 (juunis 17), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 529 eurot. Võrreldes juuniga kerkis hinnatase 1,9% ja aastaga 7,1%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 2 (juunis 3).

Rakvere

Maa-ameti tehingustatistika kohaselt toimus Rakveres juulikuu jooksul 35 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on nii juunist kui ka möödunud aasta juulist 45,8% enam. Ääremärkusena tasub siiski mainida, et suured muutusteprotsendid on väikestel kinnisvaraturgudel tavapärane, kuna iga üksik tehing omab suurt kaalu.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 20 (juunis 13) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 587 eurot. Võrreldes juuniga kasvas hinnatase 8,5% ja aastaga 26,8%.

Müüdi 6 eramut (juunis 4) ja 1 elamumaakrunt.

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Erinevalt paljudest teistest eesti suurematest linnadest, tehingute hulk Kuressaares langes ning juulis vormistati seal 19 kinnisvaraobjekti ostu-müügileping (juunis 27 ja möödunud aasta juulis 17).

Allikas: Maa-amet

Omanikku vahetas 16 korterit (juunis 18), mille põhjal arvutatud ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 658 eurot. Võrreldes juuniga kasvas keskmine hinnatase 12,5% ning aastaga, mulluse juuli erandlikult madala hinnataseme tõttu 57,8%.

Müüdi 1 eramu (juunis 4).

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg on püsinud stabiilsena. Nii juulis, juunis kui ka möödunud aasta juulis toimus linnas täpselt 17 kinnisvara ostu-müügitehingut. Vaadates viimast 12 kuud hõlmavat aegrida, on antud number keskmiselt tasemel.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 9 (juunis 10) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 422 eurot, mis on juunist 12,7% madalam. Aastaga kerkis hinnatase ühe protsendi jagu.

Eramuid müüdi 5 (juunis 3). Omanikku vahetas ka 1 elamukrunt.

Allikas: Maa-amet

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Tallinn saab juurde 25 uut korterit

13.08.2014 Tõnu Toompark

AS Martinoza ja Nordlin Ehitus OÜ sõlmisid lepingu korterelamu ehituseks Tallinnas aadressil Katusepapi 12.

Ehitatav hoone saab olema kasuliku pindalaga 1930 m2. Korterelamu neljale korrusele tuleb 25 korterit.

Korterid on ühe- kuni kolmetoalised ning hoone kirde- ja lõunaküljes kuuluvad korterite juurde avarad 10-30 m2 rõdud. Samuti on hoones ettenähtud 18 parkimiskohta, millele lisandub 10 kohta krundil. Hoone on projekteerinud QP Arhitektid Tõnu Laigu ja Koit Ojaliiv.

Ehitustööd algavad käesoleva aasta augustis. Maja valmimise tähtajaks on planeeritud 2015. aasta juunikuu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

1Partner Kinnisvara poolaasta kasum kasvas 44 protsenti

13.08.2014 Tõnu Toompark

Eesti ühe juhtiva kinnisvarafirma 1Partneri käive suurenes 2014. aasta esimeses pooles mullu sama ajaga võrreldes 11,7 protsenti 711 000 euroni ning kasum kasvas 43,8 protsenti 170 000-ni.

1Partner Kinnisvara juhatuse esimehe Martin Vahteri sõnul oli aasta algus selgelt ülespoole, tulemus ületas ootusi ja firmasse tehti mitmeid suuri investeeringuid. “Praegu on sektor tugev, kuid hoiame tulevikuprognooside ja tegevuste osas pigem konservatiivset joont. Oleme olnud nii headel kui rasketel aegadel järjepidevalt kasumis tänu kiirele kohanemisele turumuutustega,” ütles Vahter.

“Isiklikult on mul hea meel, et kinnisvara hinnatõus peatus, sest jätkudes oleks mull olnud paratamatu ning kahju oleks saanud nii kliendid kui nõustamis- ja vahendusfirmad,” lisas Vahter.

“Eratehingutes lähiajal suuri muutusi ei tule, inimesel on ikka kodu vaja, küll aga on kohalikud ettevõtted maailmamajandusest ja poliitilistest riskidest tulenevalt ettevaatlikud. Samuti on ebaselge ja pigem negatiivse märgiga Vene äriklientide perspektiiv. Seda rohkem teeme me praegu tööd Soome ja Skandinaavia tööstuste suunal,” ütles Vahter.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarafirma: Vene kriisi mõju Eesti kinnisvaraturule on väike

13.08.2014 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul pole “päris” venelaste osakaal Eesti kinnisvaraturu mõjutamiseks suur ning soov raha Venemaalt välja viia tegelikult kasvab.

Martin Vahteri sõnul on lähiriikidest Soome ja Läti Vene rahaga palju rohkem seotud kui Eesti. “Otsest mõju ega pauku Eesti kinnisvaraturule Vene-Ukraina sündmustest ei tule. Mõni kinnisvaratehing võib jääda olemata, kuid oht on pigem vastastikuste sanktsioonide laiem mõju majandusele,” ütles Vahter ja lisas, et iga päev toob uut informatsiooni ning pikki prognoose on võimatu teha.

“Teatud tõrkeid ja ebamugavusi võib äri tegemisel esineda, ülekannete tegemine Venemaalt välja on piiratud ja selleks kasutatakse muid keerdteid.”

“Suures plaanis tahavad Vene ärimehed raha maalt välja viia, sest Euroopas on kindlam kui kodumaal. Läbi fondide jõuab raha ka Eestisse, aga see ei tule niikuinii otse, vaid pigem läbi teiste riikide nagu Küpros, Šveits või Austria ja eks jääb edasi tulema. Venelased peavad Baltikumi suhteliselt turvaliseks, kuid kindlasti mitte esimeseks rahapaigutuskohaks – enne tulevad Helsingi või London,” lisas Vahter.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Hoonete energitõhususe sertifitseerimisest

13.08.2014 Kalle Virkus

Energiatõhusa ehitamise edenedes muutub oluliseks see, kuidas hoonete energiatõhusust mõõta. Eestis on selliseks mõõdupuuks hoone energiatõhususe arvutamine kas siis kaalutud energiakasutuse või energiatõhususe arvu kaudu. Neist esimene iseloomustab olemasolevate hoonete energiatõhusust ja teine arvutatakse projekteeritavale või renoveeritavale hoonele projekteerija poolt.

Maailmas on kasutusel õige mitu sarnast süsteemi, mis on üldjuhul oluliselt keerukamad kui meil kasutatavad. Enimlevinud nendest on LEED (leadership in Energy and Environmental Design), mis on pärit USA-st ja BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology), mille kodumaa on Suurbritannia. Mõlemad hindavad lisaks vahetule hoone energiatõhususele ka muid faktoreid nagu näiteks vee taaskasutust, hoone paigutust muu infrastruktuuri suhtes, hoonete sotsiaalset panust jne. Ühesõnaga hinnatakse lisaks energiakasutusele hoonete jätkusuutlikkust ja keskkonnasõbralikkust

Vaatamata hindamissüsteemide komplekssusele või just selle pärast on nende kasutamine tekitanud palju vastuolulilisusi. Parimaks näiteks on ilmselt Bank of America kontoritorn New York´is, mis valmis 2009. aastal ja läks maksma terve miljardi USA dollarit. Hoone sai hinnanguks LEED Platinum, mis on kõrgeim väljastatav selle klassifikaatori hinnnang kuid koos hinnanguga kaasnes suur hulk kriitikat, mis väitis, et selle maja energiakasutus on hoopis kõrgem, kui peaks olema. Põhjuste või vabanduste seas toodi muu hulgas välja ka hoones kasutatava tehnoloogia muutumine võrreldes algselt plaanituga – brokerite töökohatdesse paigutati algselt planeeritud kolme monitori asemel viis, mille soojuseraldusega ei suutnud hoone jahutussüsteem enam optimaalselt toime tulla.

Siit selgubki hoonete sertifitseerimise kõige suurem häda – tingimuste, nii välis- kui sise- muutumisel muutub hoone otstarbekus, kasulikkus, tõhusus ja igasugused muud omadused. Lihtne on ette kujutada maantee äärset populaarset restorani, mis toob omanikele prisket kasumit ja on seega igapidi tõhus kinnisvaraline investeering. Kui nüüd maantee rekonstrueeritakse ja sama restoran osutub olevaks terve kilomeetri uuest teest eemal, võib selle kasulikkus langeda allapoole tasuvuse piiri. Serifitseerimise süsteemid arvestavad hooneni jõudmiseks vajaliku liikluse koormusega keskkonnale ja selle energiakuluga. Seepärast peaks muutuma madalamaks teeäärse restorani sertifikatsioon, kui maantee sellest kaugemale liigub ja selleni jõudmiseks peab rohkem aega ja energiat kulutama.

Siit või järeldada, et adekvaatne hoone sertifikatsioon peaks olema “vedelas olekus” – tingimuste muutudes peaks seda objektiivsuse huvides perioodiliselt ümber arvutama. Teisest küljest ei pruugi ühe konkreetse kasutusviisi järgi arvestatud hea tase olla kuigi hea kui kasutusviis muutub näiteks omaniku vahetuse järel.

Tasub meeles pidada, et igasugused hinnangud hoonete headusele kehtivad üpris kitsas etteantud tingimuste vahemikus. Nii sise- kui ka välistingimuste muutudes ei pruugi “headusest” kuigi palju järele jääda. Sertifitseerimine on omal kohal kui võrrelda samalaadseid hooneid sarnastes tingimustes – näiteks elumaju ühes konkreetsest asumis.

Artikli autor on Kalle Virkus
http://www.virkus.com/kalle/

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Ehitustööde hinnaküsimisse tasub panustada

13.08.2014 Eno Pappel

Ehitustööde hinnaküsimisest sõltub väga olulisel määral see, kas ehitusperioodil tekib olulist eelarve ületamist ja kas koostöö ehitajaga sujub.

Miks? Põhjus selles, et ehitustööd ei ole üldjuhul kunagi päris standardteenused ja igal töö puhul kirjeldab tellija täpsemalt, millist tulemust soovib. Valik iga ehitustöö tegemiseks on suur – võimalik kasutada erinevaid materjale, tehnoloogiad ja lahendusi, mistõttu üldsõnaliselt hinnapakkumist küsides tulevad ehitajalt vastu ka väga erinevad kvaliteedi ja hinnaga ning sisuga pakkumised.

Isegi „võtmed kätte“ pakkumised erinevate ehitusfirmade puhul on veidi erineva sisuga ja sageli tuleb tellijatele üllatusena, et teatud tööd pakkumises ei sisaldu.

Hea projekti olemasolu aitab kindlasti iga maja hinnaküsimise juures kaasa, kuid ka väga hea projekti juurde kulub ära tööde mahtusid või sisu täpsustav ning täiendavaid soove kirjeldav hinnaküsimise kiri.

Seetõttu tasub kulutada aega põhjalikult läbimõeldud projektile, tööde kirjeldusele või paluda abi mõnelt kogemustega ehitusspetsialistilt ehitustööde kavandamisel ja hinnaküsimise kirja koostamisel.

Kokkuvõttes on hinnaküsimise ettevalmistustööd hanke sisu ja mahtude kirjeldamisel just see, mis aitab vähendada ehitustööde ajal suuremate ning ootamatute lisakulude tekkimist. Täiendavalt annab hästi ettevalmistatud hinnaküsimine ka võimalusi pakkumisi paremini võrrelda.

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Rikkaks üüriäris: kas üürileandja vajab äriplaani?

13.08.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Äriplaani ehk eelkõige rahavoogude ülevaate koostamine on igal juhul mõistlik mõte. See aitab aru saada, kas äril on jumet ehk kas see toodab kasumit. Kui toodab kasumit, siis kas piisaval määral, et sellega vaeva näha.

Seejuures tuleks kinnisvara üüriäri planeerides pigem arvestada sellega, et äri peab end jooksvast rahavoost “ära toitma”. Võimalik kinnisvara väärtuse tõus las jääda lisaboonuseks.

Kui üüriäri on üles ehitatud ainult kinnisvara väärtuse tõusule, siis võib majanduse languse tsüklisse sattumine üürileandja majanduslikule seisule fataalse hoobi anda.

Samuti võib äriplaan anda vihje õigeaegselt ärist väljumiseks, kui tasuvus investori nõutavale määrale ei vasta.

Äriplaan ei ole ühel hetkel koostatud staatiline numbrite tabel. Äriplaan peab olema dünaamiline ajas muutuv juhendmaterjal, mis aitab üürileandjal üüriprojekti kitsaskohti vältida.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Statistika: Soodne eluasemelaenude intressimäär hoiab turgu aktiivsena

12.08.2014 Tõnu Toompark

Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär oli juuli kuus Eesti Panga andmetel 2,54%. Intressimäär on samal väga madalal tarbijat soosival tasemel püsinud nüüd juba kaks aastat.

Madalat intressimäära toetab madal euribor. Juulikuine kuu keskmine euribor oli 0,33%, mis on selle aasta madalaim näitaja. ELuasemelaenu intressimäära teine komponent ehk riskimarginaal on samuti kaks aastat püsinud üsna stabiilselt 2,0 ja 2,3 protsendi vahemikus.

Soodne intressimäär on turgutanud eluasemelaenude käivet. Eluasemelaenude käive on 2014 II kvartali aasta baasil kasvanud 12% ja seda isegi vaatamata langenud tehingute arvule.

Atraktiivne intressimäär on vaieldamatult üks tegur, mis aitab kinnisvaraturu ahjus tuld hoida ehk hoiab tehingute arvu vaatamata langusele üsnagi kõrgel ning pärsib tehingute arvu langusega tüüpiliselt kaasaskäivat tehinguhindade kukkumist.

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, laenumarginaal, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Maastike puhastamine lagunenud hoonetest kogub hoogu

11.08.2014 Tõnu Toompark

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu on 2014. aastal rahastanud 25 projekti, et lammutada maastikupilti reostavaid ja kasutusest väljalangenud vanu hooneid.

“Eesti ilusate maastike puhastamine lagunenud ja ohtlikest hoonetevaredest on nii keskkonnakaitseliselt kui kohaliku piirkonna eluolu poolelt vajalik töö. Seepärast ärgitan kõiki, kelle kodukandis mõni kunagine kolhoosiajast või võõrvõimu sõjaväest maha jäetud ohtlik tondiloss silma riivab – esitage taotlus maastiku korda tegemise toetamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Eelistatud on kindlasti need taotlused, kus materjal pärast taaskasutusse suunatakse,” rääkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Vanu lagunenud kolhoosihooneid, nõukogudeaegseid sõjaväelinnakuid läheb lammutamisele kokku 630 000 euro eest ning piirkondi saab puhtaks pea igas Eesti maakonnas. Kõige suuremad tööd on planeeritud Lääne-Virumaal ja Tartus. Samal ajal on avatud uus taotlusvoor, kuhu saab projekte esitada kuni 21. augustini.

Lääne-Virumaal lammutatakse hooneid koguni 6 projekti raames. Teiste seas on Kaitseliidu projekt, kus Rutja lasketiirus lammutatakse 10 amortiseerunud ehitist ning korrastatakse ligi 90 hektarine maa-ala. Tekkinud kivijäätmed purustatakse killustikuks ning kasutatakse süvendite ja aukude täitmiseks ning sõiduteede remontimiseks. Peale projekti teostamist plaanib Kaitseliit puhastatud kinnistule rajada nõuetele vastava lasketiiru ja väljaõppeala.

Tartus likvideeritakse vanu ehitisi 5 projekti raames. Näiteks lammutatakse Raadi linnaosas 107 396 euro eest kokku 9 Nõukogude Liidu ajal rajatud endist sõjaväelennuvälja hoonet. See on ka viimase taotlusvooru kõige suurema toetussummaga lammutusprojekt.

Tänaseks on KIKi nõukogu otsustanud toetada kokku 97 projekti, mille raames lammutatakse maastikupilti reostavaid ja kasutusest välja langenud hooneid kokku 2,9 miljoni euro eest. Pooled projektidest on juba lõpetatud ning ülejäänutel tööd käivad. Rahastatud projektidega saab tutvuda siin.

Tegevust toetatakse KIKi keskkonnaprogrammist, kus on võimalik toetust küsida maastikupilti kahjustavate ja kasutusest väljalangenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitiste lammutamiseks ja sellest tekkinud jäätmete käitlemiseks. Programmist taotlemise kohta saab lisainfot KIKi kodulehelt.

KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist neljateistkümne aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Juunis suurenes majutusettevõtetes peatunud turistide arv

11.08.2014 Statistikaamet

Juunis peatus majutusettevõtetes 335 000 turisti ehk 6% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Juunis peatus majutusettevõtetes 224 000 välisturisti ehk 5% enam kui eelmise aasta juunis. Üle poole turistidest saabus naaberriikidest Lätist, Soomest ja Venemaalt. Venemaa turiste oli majutusettevõtetes 10% rohkem kui eelmise aasta juunis ja Soome turiste 5% rohkem.

Läti turistide arv püsis eelmise aasta tasemel. Mitmetest Euroopa riikidest saabus enam turiste kui aasta tagasi juunis — Saksamaalt 13%, Leedust 6% ja Suurbritanniast 4% rohkem. Samas Rootsist ja Itaaliast saabunud turiste peatus majutusettevõtetes vähem.

Jätkuvalt suureneb Aasia riikidest saabunud turistide arv. Kaks kolmandikku majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinnas. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu linn, kus peatus vastavalt 11% ja 5% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest. 77% välisturistidest olid puhkusereisil ja 17% tööreisil.

Siseturiste peatus majutusettevõtetes 111 000, mida oli üle 6000 rohkem kui mullu juunis. Harju maakonnas peatus 22%, Pärnu maakonnas 14% ja Ida-Viru maakonnas 9% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. 65% siseturistidest olid puhkusereisil ja viiendik tööreisil.

Juunis pakkus külastajatele teenust 1268 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 22 000 tuba ja 52 000 voodikohta. Eelmise aasta juuniga võrreldes lisandus 82 majutusettevõtet 440 toa ja 2131 voodikohaga. Juunis oli täidetud 49% tubadest ja 40% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 34 eurot ning oli 2013. aasta juuniga võrreldes ühe euro võrra kallim. Tallinnas ja Pärnus maksis ööpäev majutusettevõttes riigi keskmisest rohkem.

Majutamine piirkonniti, juuni 2014
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	1 268	209	71	121	470	397
Toad	21 982	8 247	1 580	1 544	6 047	4 564
Voodikohad	51 995	17 810	3 587	3 881	14 919	11 798
Tubade täitumus, %	49	72	39	29	38	33
Voodikohtade täitumus, %	40	59	34	24	33	27
Majutatud	335 485	180 097	17 480	16 467	70 792	50 649
Ööbimised	619 920	315 147	36 702	27 565	146 308	94 198
Eesti elanikud	196 937	41 422	20 378	18 538	55 868	60 731
väliskülastajad	422 983	273 725	16 324	9 027	90 440	33 467
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	34	41	28	27	30	24

Terviseameti uue hoone arhitektuurikonkursi võitjad on selgunud

11.08.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga kuulutas täna välja Terviseameti uue hoone võidutööde autorid.

Konkursile laekunud kuue võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks Doomino Arhitektid OÜ ideelahendus märgusõnaga „Viplala“ (autor: Pelle-Sten Viiburg) ja teise koha vääriliseks PIN Arhitektid OÜ töö pealkirjaga „Virn“ (autorid: Jaan Port, Katrin Kaevats, Neeme Tiimus, Markus Nimik, Anna Nikland). Kolmas koht jäeti välja andmata.

Lisaks pälvisid ergutuspreemiad Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ideelahendus „Jaanik“ (autorid: Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Priit Hamer, Tanel Trepp, Riho Joala) ja AS Amhold ning Karisma arhitektid OÜ ühine võistlustöö märgusõnaga „Piibeleht“ (autorid: Risto Parve, Kai Süda).

Esimese koha preemia suurus on 10 000 eurot, teise koha preemia suurus 7 000 eurot ja ergutuspreemia suurus 5 500 eurot. Preemiafond on kokku 28 000 eurot.

Tallinnasse Paldiski maantee 81 kinnistule rajatav büroo- ja laborihoone peab olema kasutajate vajadustele vastav, madala energiakasutusega ning selle ehitamisel ja kasutamisel tuleb arvestada säästvate tehnoloogiatega. Samuti peab hoone olema säästliku ja keskkonnasõbraliku ehitus- ja viimistlusmaterjalide valiku ja ehitustehnoloogiaga ning lihtne hooldada.

„Terviseameti töötajatest asub ligi kahel kolmandikul töökoht Tallinnas neljal erineval aadressil, kesklinnast Hiiuni. Uue majaga saab kaasaegse töökeskkonna 220 inimest, sealhulgas meie Põhja talitus ja laborid“ on Terviseameti peadirektor Tiiu Aro rahul.

Järgmisena korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimistööde eeldatav maksumus on ligikaudu 240 000 eurot.

Terviseameti hoone projekteerimistööd kestavad tuleva aasta juuni keskpaigani. Ehitusprotsess kestab ligikaudu üks aasta, millele eelneb ehitushanke ettevalmistus ja läbiviimine. Kõige varasemalt valmib büroo- ja laborihoone 2017. aasta alguses.

Mainor Ülemiste poolaasta kasum kahekordistus

11.08.2014 Tõnu Toompark

Ülemiste City ärilinnaku arendaja Mainor Ülemiste ASi 2014. aasta esimese poolaasta käive kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 28% ja puhaskasum 101%.

Ettevõtte käesoleva aasta esimese kuue kuu käive ulatus 1,6 miljoni euroni ja puhaskasum moodustas 3,6 miljonit eurot.

Ettevõtte juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul tulenes Mainor Ülemiste tubli kasv linnaku kiirest arengust ja varasematest investeeringutest üüripindade mahu suurendamisse. “Suure kasumikasvu taga oli ka korralik finantstulu Technopolis Ülemiste ASist, millest Mainor Ülemiste omab 49%,” selgitas Nõlvak Mainor Ülemiste häid majandustulemusi.

Ettevõte investeeris aasta esimese kuue kuu jooksul 4,7 miljonit eurot, mida on 54% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. 2014. aasta esimeses pooles valmis ja anti üle E-profiili kontorihoone. Samuti on tänaseks valminud ja üle antud 2600-ruutmeetrine Elcogeni büroo- ja tootmishoone, kus hakatakse tootma tahkoksiid-kütuseelemente, mida kasutatakse elektri tootmiseks kõrge kasuteguriga energiamuundamisseadmetes.

Nõlvak kinnitas, et Mainor Ülemiste jätkab investeerimist ja uute projektide arendamist. “Kavas on alustada 14 000-ruutmeetrise renditava pinnaga uue kontorihoone ehitamist järgmisel aastal, lähikuudel on valmimas võimla ning alustatakse Valukoja 7 juurdeehitust,” tutvustas Nõlvak uusi arenguid Ülemiste Citys.

Ülemiste City on Tallinna lennujaama kõrval asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud linnaosa. 36 hektaril on välja ehitatud 91 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, kus 271 ettevõttes töötab 6100 inimest.

2025. aastaks plaanitakse rajada kokku 200 000 ruutmeetrit büroopinda, 125 000 ruutmeetrit kortereid, spordikompleks, kultuurikeskus, pargid ja kohvikud.

Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

Teise kvartali majanduskasv oli oodatust parem

11.08.2014 Kaspar Oja

Statistikaameti kiirhinnangu järgi kasvas SKP teises kvartalis kvartali võrdluses 0,5% ja aasta võrdluses 2,2%. Ka Eesti Pank prognoosis teises kvartalis majanduskasvu kiirenemist.

Nii aasta kui ka kvartali võrdluses avaldas tööstussektor teises kvartalis majanduskasvule positiivset mõju. Ehkki tööstussektori toodanguootused langesid vahetult pärast Krimmi sündmuseid, on tööstustoodangu areng olnud suhteliselt stabiilne. Esimese kvartaliga võrreldes kiirendas majanduskasvu ka sooja talve ajutise mõju kadumine energiasektoris. Majanduskasvule avaldab jätkuvalt positiivset mõju tugev jaekaubandus, mida toetab majapidamiste suur kindlustunne.

Majanduskasvu väljavaade on seoses Venemaa-Ukraina kriisiga muutunud pessimistlikumaks. Kui me ei arvesta Venemaa kehtestatud vastusanktsioonide mõju võimendumist tarbimise ega investeeringute kaudu, jääb sanktsioonide otsene mõju suurusjärku 0,2%–0,3% SKPst. Seejuures on arvestatud, et impordipiirang mõjutab otseselt nii Venemaale eksportijaid kui ka neid Eesti ettevõtteid, mis pakuvad sisendit nii Eestisse kui välismaale Venemaale eksporditava kauba tootmiseks. Sanktsioonid toovad kaasa muutusi eeskätt toiduainetööstuses ja põllumajanduses, aga ka teistes valdkondades, näiteks hulgikaubanduses ja transpordisektoris, mõjutades ligikaudu 1500-2000 töökohta.

Sanktsioonid mõjutavad tooteahelaid terves Euroopa Liidus. Seetõttu võib sanktsioonide mõju Eesti välisnõudlusele ja Eesti majandusele ilmneda mitte üksnes Venemaa kaudu, vaid ka vähendades kaudselt Eesti eksporti teistele sihtturgudele.

SKP kasvu kiirhinnang põhineb uuendatud aegreal ega ole seetõttu otseselt võrreldav Eesti Panga viimase prognoosiga. Uue metoodika alusel koostatud aegrea avaldab statistikaamet septembris. Eesti Panga prognoosi kohaselt peaks majanduskasv olema 2014. aasta kokkuvõttes 0,7%.

Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist

II kvartalis kasvas majandus 2,2%

11.08.2014 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,2%, teatab Statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes I kvartaliga võrreldes 0,5%.

Esialgsetel andmetel panustas SKP kasvu enim Eesti majanduse suurim tegevusala töötlev tööstus, kusjuures olulisima panuse selleks andsid puidu- ning koksitööstus. Samal ajal pidurdas töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu jätkuvalt peamiselt elektroonikaseadmete ning keemiatoodete tootmise tegevusalade lisandväärtuse kahanemine.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes 2014. aasta II kvartalis töötleva tööstuse tööstustoodangu uute tellimuste rahaline maht (viimati kasvasid tellimused samasuguses võrdluses möödunud aasta II kvartalis).

Siiski vähenes nõrga välisnõudluse tõttu jätkuvalt nii töötleva tööstuse kui ka kogumajanduse kaupade eksport. 2014. aasta II kvartalis kahanes kaupade väljavedu hinnamõjusid arvesse võttes neljandat kvartalit järjest. Tänavu II kvartalis oli vähenemine 3,5%. Kaupade import kahanes hinnamõjusid arvesse võttes 0,5%.

Enim pidurdas Eesti majandust kinnisvaraalane tegevus, seda peamiselt kiirelt kasvanud hindade tõttu. Esialgsete arvestuste kohaselt mõjutas SKP kasvu oluliselt ka netotootemaksude koosseisu kuuluvate aktsiisimaksude ning käibemaksu laekumise kasv.

Majanduskasvu esialgne hinnang on arvestatud korrigeeritud aegrea põhjal. Seetõttu ei ole praegu Statistikaameti andmebaasis olevad SKP väärtused ja kasvud üheselt võrreldavad selles pressiteates avaldatuga.

Statistikaamet avaldab 2014. aasta II kvartali täpsustatud SKP 8. septembril. Peale selle korrigeeritakse 2010.–2013. aasta ning 2014. aasta I kvartali näitajaid tavapärase revisjoni käigus pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal.

Samuti korrigeeritakse SKP näitajaid alates 2000. aastast reservatsioonidest tulenevate muudatuste tõttu. 8. septembril avaldab Statistikaamet ka aegrea I kvartal 2000 – II kvartal 2014 ümberarvutatuna uue Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi
(ESA 2010) järgi.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Ajaloorubriik: Jeruusalemma mäe lahing ja Marta tänava rist – Tallinna vanim mälestusmärk

11.08.2014 Jaak Juske

Tallinnas Pärnu maantee ääres tänase ühisgümnaasiumi ja kunagise Lutheri mööblitehase kandis asub ajalooline Jeruusalemma mägi. Keskajal oli seal Toompea vangide hukkamispaik. 11. septembril 1560 toimus Jeruusalemma mäel Liivi sõja käigus aga suurem lahing, kus tallinlased venelaste väesalga purustasid.

Vana-Pärnust ja mujalt Läänemaalt röövretkelt tulnud venelaste väesalk seadis oma laagri üles Harku mõisas. Tõenäoliselt ei olnud see salk huvitatud kokkupõrkest Tallinna linnaga, kuid on võimalik, et oodati Paide alt tulevat teist salka ja koos oleks üritatud Tallinna piirama asuda.

Venelaste väesalgast teada saanuna otsustasid tallinlased rünnata. 11. septembri varahommikul tungiti kallale ühele venelaste eelsalgale. Tallinlaste poolel oli kokku umbes 250 ratsanikku ja 500 jalameest, nende hulgas Toompea aadlikke ja mõisamehi, raehärrasid, lihtsaid linnakodanikke, kaupmeheselle ja Mustpeade vennaskonna liikmeid, samuti sulaseid. Vene poolel olevat osalenud kuni 6000 sõdalast, kuid see on tõenäoliselt liialdatud arv.

Esimene lahing leidis aset Tallinna lähedal liivaluidetes Vana-Pärnu maantee ümbruses umbes Rahumäe ja Nõmme vahel. Tallinlased lõid puruks venelaste eelsalga, võtsid ära nende Läänemaalt röövitud sõjasaagi ning võtsid vangi ka mõned venelased.

Venelastele tuli mõne aja pärast appi nende peasalk. Teine lahing toimus umbes Pärnu maantee raudteeviadukti ja Tondi raudteeülesõidu vahel Jeruusalemma mäel, mistõttu lahingut tunti kui “lahingut Jeruusalemma mäe taga”. Osa tallinlaste salgast oli hakanud venelastelt saagiks saadut rüüstama, osa mõisamehi põgenes ja venelaste peavägi sundis tallinlasi linna taganema. Venelaste saagiks langes kaks tallinlaste välisuurtükki koos neid vedanud rae hobustega.

Tallinlasi langes lahingus tõenäoliselt ligi 60. Venelased kogusid kokku oma surnud, põletasid need koos kättemaksuks süüdatud Tallinna ümbruse küladega ja ning lahkusid Paidesse teise salga juurde.

Seda lahingut meenutab tänases Tallinnas Kitseküla asumis Marta ja Tondi tänava ristis rohtu kasvanud kinnistul asuv paerist. See nelinurksest kivist postamendil asuv umbes 2,8 meetri kõrgune ja 1,5 meetri laiune paekivist rist pühendatud Jeruusalemma lahingus hukkunud Tallinna kodanikule ja suurkaupmehele Blasius Hogrevele (ka Hoegreve, Hochgreve).

Risti esiplaanil, mis asub Tallinna poole, on kujutatud krutsifiksi. Ristipuu all vasakul põlvitab ja palvetab habemik pikkade juustega raudrõivais mees. Ristipuu all maas on sõjamehe kiiver ja kaks ristatud luud. Ristist paremal leidub raidkirjas sama alamsaksakeelne piiblisalm, mis Lutke van Oyteni mälestusmärgil.

Risti tagumise poole ülaosas paikneb alamsaksakeelne tekst, mis tõlkes on järgmine: „Aastal 1560, 11. septembril on siin härra Blasius Hochgreve venelaste poolt armutult maha löödud. Jumal olgu talle armuline ning andku talle viimsel päeval rõõmsat ülestõusmist igavesele elule. Aamen.”

Marta rist

Marta tänava ristina tuntud paerist on Tallinna vanim säilinud mälestusmärk, mis tuleb tähistada korraliku infotahvliga. Kindlasti väärib selle lugu tutvustamist nii tallinlastele kui linna külalistele.

Marta tänava risti lähistel oli omal ajal veel kaks mälestusmärki. Kuni Teise ilmasõjani asus Pärnu maantee ja Paide tänava nurgal paest mälestuskivi (kõrgus 2,53 meetri, laius 1,41 meetri) lahingus langenud mustpeadele. Praegu asub see dominiiklaste kloostri muuseumis.

Veel pärast sõda oli osaliselt säilinud 1560. aasta lahingus langenud raehärra Lutke van Oyteni mälestussammas Pärnu maantee ja Kauba tänava nurgal, umbes Diakonissi haigla vastas üle Pärnu maantee (pildil). Säilinud sambaosa kõrgus oli 2,29 meetrit, postamendi kõrgus umves 1 meeter. Samba juurde viis kivitrepp.

Ja veel. Jeruusalemma mäe lahingus hukkunud mustpeade vennaskonna kümmekonna liikme mälestuseks valminud nn Mustpeade epitaafil 1561. aastast on aga Tallinna vanim kujutis maalikunstis.