Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvaral on ees pigem pikk tõusutee

24.07.2014 Raul Reino

Korterituru hoogne tõus on seiskunud. Mis saab edasi?

Viimase kinnisvarakriisi aegu sai Eestis tuntuks Kanada majandusteadlase Jean-Paul Rodrigue humoorikas turumulli skeem. Kuulsaks sai skeem seetõttu, et Eesti kinnisvaraturg liikus graafiku kõverat pidi ning jõudis kurba lõppu välja.

Viis aastat hiljem on paslik vaadata, kuhu kinnisvaraturg on Rodrigue turumulli graafikus tänaseks välja jõudnud. Juba aasta jagu on ju saanud uue kinnisvaramulli lõhkemise hirmulugusid lugeda. Nüüdseks olemegi olukorras, kus turg on kolm kuud olnud pigem langusfaasis.

Kui vaataksime turumulli skeemi läbi pessimisti silmade, siis tema ütleks, et me oleme suure kukkumise eelses„härjalõksu“ faasis: majanduses on ebaselge aeg ja kui turg korra veel üles läheb,siis ainult selleks, et uuesti sohu tagasi vajuda.

Kui turumulli skeemi vaataks optimist, siis tema väidaks, et turu tipuni on veel pikk tee käia ning me oleme alles „karulõksu“ etapis. Majandusprotsessid on pikad ja ühe rusikareegli reegli kulub ühe kriisist teise jõudmiseni 12 aastat. Meie oleme mulli põhjast välja ronimisega tegelenud alles viis aastat.

Tuleb rõhutada, et me räägime turu jahenemisest ainult korterituru põhjal, sest ühepereelamute massilise arenduse lähedale pole turg üldse jõudnudki ja see on ühtlasi ka suur erinevus viimasest kinnisvarakrahhist. Siis toimusid võimsad detailplaneeringute koostamised ja maatükkida müügid nii Saaremaal kui Võrumaal. Praegu toimuv kinnisvaraturu kasv ja kahanemine on sündinud valdavalt Tallinna korteriturul.

Optimistide seisukoha toetuseks räägivad ka mõned muud faktid. Eesti elamufondi seisukord on jätkuvalt selline, et turg januneb uute ja tänapäevaste ehitiste järele. Teiseks on laenuintressimäärad olnud madalate baasintressimäärade tõttu laenuvõtja jaoks soodsad juba ligi kaks aastat. Kolmandaks, Eesti keskmine reaalpalk on tõusnud kolmandat aastat järjest. Neljandaks püsib tarbijate kindlustunne pikaajalisest keskmisest paremal tasemel.

Mitmekesisem pakkumine

Praegune hindade ja tehingute arvu korrigeerimine on kasulik kõigile turuosalistele, aga langenud hindade kontekstis eelkõige tarbijatele. Arendajate kasu seisneb võimaluses arendada läbimõeldumat äri.

Tarbijate väljavaated paranevad ka seetõttu, et turule tuuakse mitmekesisemat kinnisvara ja valikuvõimalus suureneb. Seni on pakkumine olnud kaldu suhteliselt standardsete kortermajade poole, kuid vaja on ka ridamajade, paarismajade ja ühepereelamute omanäolisi arendusi.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Laenude ja liisingute maht kasvas aastaga 2,8 protsenti

23.07.2014 Tõnu Toompark

Sarnaselt eelnevate kuudega jätkus ka juunis ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute mahu tagasihoidlik kasv. Eelmise aasta juuniga võrreldes suurenes portfell 2,8% ning selle väärtus oli 15,1 miljardit eurot.

Ettevõtetele antud laenude ja liisingute portfelli aastakasv oli peaaegu kõigis sektorites positiivne ning jõudis juunis 4,3%ni. Kui ettevõtetele antud lühiajaliste laenude ja liisingute käive jäi varasemate kuude tasemele, siis pikaajaliste laenude ehk põhivarainvesteeringutega seotud laenude ja liisingute käive vähenes juunis 170 miljoni euroni (mais oli käive üle 230 miljoni euro). Eelmiste kuudega võrreldes võtsid põllumajandus- ja tööstussektori ettevõtted pikaajalisi laene vähem.

Majapidamistele antud uute laenude maht jäi juunis varasemate kuude tasemele. Uusi eluasemelaene võeti 66 miljoni euro eest, mis on samas suurusjärgus kui eelneval kolmel kuul. Eluasemelaenude portfell jätkas tagasihoidlikku kasvu – selle aastakasv küündis juunis 1,7%ni.

Laenude intressimäärad juunis oluliselt ei muutunud. Juunis välja antud ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 3,2% ja eluasemelaenude intressimäär 2,5%.

Pankade laenukvaliteet paraneb endiselt. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal vähenes juunis 1,7%ni (mais 1,8%).

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht oli juuni lõpus 9,3 miljardit eurot. Eelneva kuuga võrreldes vähenesid reaalsektori hoiused 33 miljoni euro võrra ning hoiuste aastakasv vähenes juunis 6,8%ni. Hoiuste mahu kahanemine tulenes ettevõtete hoiuste vähenemisest. Viimaste maht oli juunis ligi 100 miljoni euro võrra väiksem kui eelneval kuul.

Pangad teenisid teises kvartalis 113 miljonit eurot puhaskasumit. Ligi kolmandiku sellest moodustasid tütarettevõtetelt saadud dividendid. Seda arvestamata jäi kasum varasemate kvartalite tasemele. Pankade kasumlikkust on toetanud halduskulude ja laenukahjumite allahindluste vähendamine, kuid teisalt vähenes teises kvartalis pankade netointressitulu.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli aastakasv

Ettevõtetele kuu jooksul väljastatud pikaajaliste laenude ja liisingute maht

Kvartaalsed laenukahjumid ja pangandussektori netotulem

Ettevõtete suurenenud välislaenamine põhjustas esimeses kvartalis võlakoormuse kasvu

22.07.2014 Tõnu Toompark

Eesti ettevõtete võlakohustused (laenud ja emiteeritud võlakirjad) kasvasid esimeses kvartalis mullusega võrreldes 1,4%. Kvartali jooksul suurenes ettevõtete võlakohustuste kogumaht 444 miljoni euro võrra, mis on viimaste aastate üks suuremaid kvartalikasve.

Valdav osa kasvust tulenes välismaalt kaasatud võlavahendite mahu suurenemisest, millest omakorda olulise osa moodustas uute võlakirjade emiteerimine taristusektoris. Välismaiste võlakohustuste osakaal kõigist ettevõtete võlakohustustest kasvas pisut ning ulatus kvartali lõpus 37%ni.

Ettevõtete finantsvõimendus esimeses kvartalis ei muutunud, kuna lisaks võlakohustuste suurenemisele jätkus ka omavahendite kasv. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes arvutatud võlakoormuse aasta aega kestnud vähenemine asendus väikese tõusuga – see näitaja suurenes kvartaliga 85%lt 87%le.

Majapidamiste finantsvarad kasvavad endiselt võlakohustustest kiiremini. Majapidamiste finantsvarad kasvasid esimeses kvartalis mullusega võrreldes ligi 10%, võlakohustuste kasv kiirenes samal ajal 1,2%ni. Majapidamiste võlakoormus SKP suhtes püsis 41% juures.

Eesti majandus tervikuna oli esimeses kvartalis netolaenuvõtja. See tähendab, et välismaalt kaasati rohkem vahendeid, kui sinna paigutati. Negatiivne saldo on esimesele kvartalile küllaltki iseloomulik, kuid olulist mõju avaldas ka see, et ettevõtted kaasasid tavapärasest rohkem välismaiseid võlavahendeid.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2014. a. II kvartalis

22.07.2014 Tõnu Toompark

Tehingute andmebaasi laekunud 2014. aasta teise kvartali tehingute andmed on kontrollitud.

2014. aasta teises kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 14 274 tehingut ligikaudu 636 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati teises kvartalis kokku 13 317 kinnisvara tehingut 600 miljoni euro väärtuses.

Kokku vahetas teise kvartali jooksul omanikku ligi 41 578 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 36 262 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Viljandi maakonnas – 4 002 hektarit, kõige vähem Hiiu maakonnas – 564 hektarit.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2014. aasta teises kvartalis võrreldes 2013. aasta teise kvartaliga 11,2% ning võrreldes eelmise kvartaliga 2%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 11,6%, hoonestatud elamumaa hinnaindeks 7,7% ning hoonestamata maa hinnaindeks 15,3%.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Maia Daljajev

22.07.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab.

“Autor on teinud suure töö ja pannud ühte väiksesse raamatusse kokku tohutu hulga vajalikku materjali.

Head kinnisvaramaakler peaks selle raamatu kogu infot peast teadma. Kindlasti on Eestimaal palju maaklereid, kes seda teavadki.

Algajal maakleril on pisut raske lugeda, sest hetkekski ei saa mõtet lõdvaks lasta, kuna iga mõiste ja selle sisu peab maakler meelde jätma.

Algajale võiks olla mõne situatsiooni ja seaduse rakendamise kohta elulisi näiteid. Pärimise kohta küll paar näidet oli.

Käsiraamat sobib maaklerile atesteerimiseksamiks valmistumisel. Õpik katab eksamil käsitletavad juriidilised teemad.”

Maia Daljajev
Arco Vara juhatuse liige
Kutseline kinnisvaramaakler

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” sisukorraga saad tutvuda siin. Käsiraamatu saad soetada siit.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistika: hoonestamata maa tehingute arv kasvas aastaga 27 protsenti

22.07.2014 Tõnu Toompark

Noolena taevasuunas sööstnud korteritehinnad on kinnisvaraturgu kallutanud maade-majade turu poole. Korteri müügist on hõlbus finantseerida maatüki ostu, kuhu uus elamine ehitada. Samuti on hetkel kasutatud elamu ostmine soodsam uue elamu ehitamisest. Samuti on aktiivsem äriotstarbelise kinnisvara turg.

Nii on hoonestamata maa tehingute arv kasvanud 2014 II kvartalis 3722 tehinguni. Aastaseks juurdekasvuks teeb see muljetavaldava 27%. (Siin tuleb märkusenea välja tuua, et see tehingute arv sisaldab nii elamumaatehinguid, kui ka tehinguid muu sihtotstarbega maadega.)

Vaikselt kerkivate maahindade valguses on tehingute käive aastaga kerkinud 119 miljoni euroni. Siin on aastane juurdekasv 42%.

Hoonestatud maa tehingute puhul on juurdekasvud pisut tagasihoidlikumad. 2014 II kvartalis tehti Eestis 1961 hoonestatud maa tehingut kogukäibega 159 miljonit eurot. Aastaga kasvas tehingute arv 13% ja tehingute käive 7%.

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestatud maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

5 nippi enne kodu pildistamist kinnisvaratehingu jaoks

21.07.2014 Kaspar Pello

Domus Kinnisvara kutseline maakler Kaspar Pello jagab nõuandeid ja juhib tähelepanu ettevalmistustele, mis peaksid olema tehtud enne iga interjööri pildistamist:

1. Korista ruumid

Alusta sellest, et korista ruumid (maja puhul niida muru ning korrasta aed). Pese aknad ning pööra tähelepanu valgust peegeldavate pindade puhtusele. Kõrgläikeliste pindade puhul võivad kergelt jääda fotodel näha näpujäljed ja muu mustus.

2. Eemalda üleliigne

Eemalda riiulitesse, nagidesse ning kapipealsetele kogutud esemed. Riiulid ei tohiks olla tühjad, pigem täidetud sinna suuruse ja värvi järgi sobivate esemetega.

Vabasta tubade nurgad mööblist või raamatuhunnikutest – ruumid tunduvad avaramad, kui nurgad on tühjad. Visuaalselt võib sinna paigutada suuruse poolt sobivad toalilled või põrandalambid.

3. Valgustus

Kasuta pildistamisel loomulikku valgust, väldi tugevat päikesevalgust siseruumides.

Kasuta ära olemasolevad valgustid, loo hubasust ning suuna pilku töötavate põranda- ja lauavalgustitega.

4. Detailid

Elavda fotosid enda kodust sisustusdetailidega, mis sobivad kodu üldise stiiliga. Vajadusel investeeri uutesse kardinatesse, lilledesse või voodikattesse. Korda värvitoone, et muuta erinevad ruumid terviklikumaks.

5. Küsi arvamust sõbralt/tuttavalt

Ole julge küsimaks nõu häid müügifotosid kasutavalt maaklerilt, enda sõbralt või pereliikmelt, kel sisustuse peale silma.

Korteris või majas külalisena viibiv inimene märkab hoopis teisi detaile sinu kodu presenteerimisel. Neid samu endale märkamatuks jäävaid üksikasju näeb ka iga potentsiaalne klient sinu kinnisvarale.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Nordecon: Optsiooniprogrammi korraldamise leping

21.07.2014 Tõnu Toompark

Nordecon AS teatab, et 16. juulil 2014 teostati Nordecon AS’i, optsiooniprogrammi korraldaja Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ ja viimase poolt optsiooniprogrammi läbiviimiseks asutatud tütarettevõtte, Veratrum OÜ vahel sõlmitud teenuse osutamise ja optsioonilepingu järgsed toimingud, mille tulemusena omandas Nordecon AS optsiooniprogrammi raames emiteeritud aktsiad ning hoiab neid tresooraktsiatena optsiooniprogrammi täitmiseks.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis.

Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2013. aasta konsolideeritud müügitulu oli 174 miljonit eurot ja puhaskasum 4,6 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks juunis langes

21.07.2014 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juunis võrreldes maiga -0,2% ja võrreldes 2013. aasta juuniga -3,1%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas juunis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektroonikaseadmete tootmises, mäetööstuses ja toiduainete tootmises, samuti hindade tõus kütteõlide, kemikaalide ja keemiatoodete tootmises.

2013. aasta juuniga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, juuni 2014
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Juuni 2014– mai 2014, %	Juuni 2014 – juuni 2013, %
KOKKU	-0,2	-3,1
Töötlev tööstus	-0,1	-0,4
Mäetööstus	-4,7	-3,7
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-0,2	-23,1
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	0,8

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juunis võrreldes maiga 0,4% ja võrreldes 2013. aasta juuniga -1,9%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid juunis keskmisest enam naftasaaduste, puidu, puittoodete ja metalli hinnad, samas langesid jookide, elektrienergia, tekstiiltoodete ja toiduainete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juunis võrreldes maiga 0,1% ja võrreldes 2013. aasta juuniga -1,2%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid juunis keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja metalli hinnad, samas langesid keskmisest enam põllumajandussaaduste, nahast toodete ja ehitusmaterjalide hinnad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Ehitushinnaindeksi langus jätkus II kvartalis

21.07.2014 Tõnu Toompark

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2014. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga -0,7% ja võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 0,8%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes pöördus ehitushinnaindeks tänavu I kvartalis pärast kolmeaastast tõusu langusele. Langus jätkus ka II kvartalis.

Ehitushinnaindeksit mõjutas II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige tööjõu kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust üle kolmveerandi.

Eelmise kvartaliga võrreldes odavnesid ehitusmaterjalid 1,7%. Kulutused masinatele tõusid 3,0% ja tööjõule 0,7%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga -0,6% ja võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 0,7%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, II kvartal 2014
	I kvartal 2014 – II kvartal 2014, %	II kvartal 2013 – II kvartal 2014, %
KOKKU	-0,7	0,8
tööjõud	0,7	2,5
ehitusmasinad	3,0	3,5
ehitusmaterjal	-1,7	-0,4
Eramuindeks	-0,5	0,2
Korruselamuindeks	-1,0	0,6
Tööstushooneindeks	-0,2	1,2
Ametihooneindeks	-0,9	0,8

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, II kvartal 2014
	I kvartal 2014 – II kvartal 2014, %	II kvartal 2013 – II kvartal 2014, %
KOKKU	-0,6	0,7
tööjõud	0,6	2,5
ehitusmasinad	2,3	5,2
ehitusmaterjal	-1,5	-0,5

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Fond Control ehitab Tallinnasse veepargi

21.07.2014 Tõnu Toompark

Ettevõte Fond Control, mis kuulub kompaniide gruppi ERE Grupp, käsitleb võimalust ehitada veepuhkuse keskus Kopli liinide piirkonda. Territooriumi hoonestamise konkursi tingimuste eelhinnang näitas, et sellise objekti rajamine on võimalik, kuigi selleks on vaja muuta territooriumi detailplaneeringut.

Fond Control’i juhatuse esimehe Dmitri Perepelitsõni sõnul sai kompanii juba pealinna võimudelt seoses selle algatusega lootust andva vastuse. „Meie ettepanekut veepargi ehitamise kohta nimetati üldplaneeringute osakonnas uueks, aga tähelepanuväärivaks ideeks. Pealinna Linnaplaneerimise Amet aga tunnistas, et toetab selliste objektide rajamist Kopli liinide piirkonnas,“ ütles Perepelitsõn.

Tänane territooriumi detailplaneering ei eelda niivõrd suurte objektide rajamist. Selleks et veepargi rajamine osutuks võimalikuks, tuleb muuta detailplaneeringut, ühendades mitu väiksema pinnaga krunti. Lisaks rikuks suur arhitektuuriprojekt piirkonna ajaloolist ilmet. Seetõttu hakkavad veepuhkuse keskuse erinevad osad tõenäoliselt asuma omavahel ühendatud väiksemates ehitistes.

„Meie arhitektide hinnangul võib kasutada neid krunte veekeskuse ehitamiseks, mis on märgitud piirkonna arendamise üldplaanil kui D1, D2 ja G. Aga minu isikliku arvamuse kohaselt sobib selleks paremini krunt G, sest sealt avaneb suurepärane merevaade,“ ütles Ford Control’i juhatuse esimees Dmitri Perepelitsõn.

Veepargi avamine Kopli liinide piirkonnas võimaldab anda sellele rajoonile täiendava sotsiaalse tähenduse ning teeb mugavamaks ja atraktiivsemaks elamise selles pealinna perspektiivses rajoonis. Veepark muutub ka magnetiks turistidele, kes praegu kasutavad sarnaste keskuste teenuseid näiteks Helsingis või Jurmalas.

Ajaloorubriik: Pelgulinna Mulla põiktänava lugu

21.07.2014 Jaak Juske

Pelgulinnas asuv lühike Mulla põiktänav kanti linnakaardile ametlikult 13. juunil 1958.

Mulla põiktänava maja aadressnumbriga 4 on ehitatud 1960. aastate esimeses pooles.

Selle vastas asub 1950. aastate alguses ehitatud vana lasteaiahoone, mis täna on osas suurest, Sõle tänavani ulatuvast Elioni ärihoonete kvartalist.

Mulla põiktänava siht kulgeb edasi Pelgulinna polikliiniku pargi teena. Sealne ala on saamas kehtestamisel oleva detailplaneeringuga uushoonestuse.

Mulla põik 4 kortermaja

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

KV.EE: Aeg on hakata üürikorterit otsima

19.07.2014 Tõnu Toompark

Juuli kuu on traditsiooniliselt aeg, mil paljuski uut eluaset otsivate tudengite najal saab üüriturg iga-aastase hoo sisse. Enamasti toob üürituru kõrghooaeg endaga kaasa üüripakkumiste arvu vähenemise ja üürihinna mõningase kerkimise, kommenteerib Tallinna üüriturgu portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Täna on portaalis KV.EE pisut üle 1900 üüripakkumise. See on natuke rohkem kui aasta tagasi. Tallinna üüripakkumiste keskmine hind on kerkinud aastaga 6% ehk tasemele 8,6 €/m²,“ avab Tarvo Teslon üürituru numbrilist poolt.

Üürihindade tagasihoidlik kasv ei ole kuidagi võrreldav korterite ostu-müügihindadega, millega me pürgime Euroopa hinnatõusu esimeste sekka. Tallinna korterite ostu-müügihinnad olid juuni kuus koguni 18% kõrgemal kui aasta varem.

Nii võib öelda, et palgakasvul eest ära jooksvad ostu-müügihinnad on üürimise võrreldes ostmisega pisut soodsamaks muutnud. Seeläbi võime tänavu sügise hakul oodata pisut suuremat üürinõudluse lainet kui mullu.

„Kui eeldada, et võrreldes aastataguse ajaga on üüriturule lisandunud väikeinvestoreid ja selle arvelt on pakkumine suurenemas, võib arvata, et iga üürikorterihuviline leiab sel suvel, mis tal vaja on. Küll peame tõenäoliselt tõdema, et esimestel üürnikel, kes suudavad otsused langetada juulis-augustis on suurem valik ja parem hind kui neil, kes jätavad otsustamise viimasele hetkele septembris-oktoobris,“ soovitab Tarvo Teslon üürnikele.

Üürileandjatel ei ole aga mõtet parema hinna ootuses väljaüürimist edasi lükatud, sest oodatav mõningane hinnatõus ei kata ära tühjana seisva korteri saamata jäänud üüritulu ja kommunaalkulusid.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab Allegro Baltics OÜ. Samasse gruppi kuuluvad veel Eestis tegutsevad portaalid Osta.ee (kauplemine), Hydra.ee (tasuta kuulutused).

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

1Partner Kinnisvara: Kokkuhoid surub üürnikud väiksemale pinnale

18.07.2014 Tanel Tarum

Tänase büroopindade turu trend on kulude kokkuhoid ja efektiivsuse taotlus. Uute büroopindade pakkumise suurenemise valguses on ettevõtetel võimalik kolida samade kulude juures kehvemalt pinnalt kaasaegsemale. Uute kontoripindade paremad lahendused võimaldavad läbi efektiivsema pinnakasutuse leppida väiksema büroopinnaga, analüüsib büroopindade turu arenguid 1Partner Kommertskinnisvara juhatuse liige Tanel Tarum.

“Uusi büroopindasid lisandub järjest. Sel aastal tuleb Tallinnas turule ligi 40 000 ruutmeetrit uut kontorit. Sellele lisandub viimane uudis uue Eesti Loto maja ehitamisest,” kommenteerib Tanel Tarum. “Suurenev pakkumine hoiab üürihinna tasemed paigal ja annab ettevõtetele võimaluse kolida sama kulubaasi juures uuema ja kvaliteetsema büroopinna peale.”

Ettevõtjate mitte liiga kõrge kindlustunde ja olematu majanduskasvu tingimustes on ettevõtetel oluline märksõna kulude kokkuhoid. Uue ja kvaliteetsema büroopinna peale kolimine võimaldab selle efektiivsema lahenduse ja mõistlikuma energiatarbe kaudu saavutada kokkuhoidu kogukuludes.

“Büroopinna vahetamise parim efekt ei seisne alati mitte ainult kulude kokkuhoius, vaid töökeskkonna paranemises, mis võimaldab saavutada parema töötulemuse,” lisab Tanel Tarum.

Kesklinna üürihinnad kaasaegsetes uutes hoonetes on valdavalt 12-14 €/m², vanemates hoonetes 10-13 €/m². Kesklinna läheduses olevate uute büroohoonete hinnatase on 10-13 €/m². Vanemates, kuid siiski hea kvaliteediga hoonetes on äärelinna büroode üürihind 6-10 €/m². Büroode vakantsus Tallinnas on keskmiselt 5-8%.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Statistika: korteritehingute arvu langus surub hinnatõusu maha

18.07.2014 Tõnu Toompark

2014 II kvartali korteritehingute arv oli 3975. See on üheksa kvartali järel esimene periood, kus näeme aasta baasil tehingute arvu langust. Aastaga vähenes korteritehingute arv 12%.

Tehingute arvu langus on vähendanud ka korteritehingute käivet. Korteritehingute käive oli 2014 II kvartalis 202 miljonit eurot ehk aastataguse ajaga võrreldes 5% väiksem.

Korterite tehingnuhinnad on aastataguse ajaga võrreldes veel plussipoole. 2014 II kvartali korteritehingute keskmine ruutmeetrihind oli 921 eurot, mis on aastatagusest 9,2% kõrgemal.

Küll aga tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et korteritehingute keskmine hind on allpool 2014 I kvartali tehinguhinda. Siin aga on muutused marginaalsed – tehinguhind langes 929 €/m2 pealt tasemele 921 €/m2.

Tähelepandamatust hinnamuutusest olulisem on tehingute arvu langus. Kõrgele kerkinud hinnad on vähendanud kinnisvara kättesaadavust ostjate jaoks ja see omakorda on vähendanud tehingute arvu. Taustana peab arvestama, et korteripakkumiste arv on kerkimas, mis suurendab pakkumist väheneva nõudluse juures.

Eelneva tulemus on negatiivne surve hindadele, kuid hetkel siiski ei ole märke, et selle tulemus peaks olema pikaajaline ja/või järsk korterihindade langus.