Rikkaks üüriäris: Kas osta üürileandmiseks korter, kus juba üürnik sees?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kui investor ostab korteri, kus üürnik on sees, peab ta panema paika plaani, kas omanikuks saamise järel soovib ta kehtiva üürilepingu lõpetada või sellega jätkata.

Investor peab üürnikuga kontakteeruma ja uurima tema plaane. Äkki maksab üürnik head üüri ja ei plaani lähiajal omal algatusel kuhugi liikuda. See peaks üürileandjale ju sobima.

Võib aga ilmneda, et üürnik on võetud ajutiselt ja madala üürihinnaga, et müügiperioodil keegi omaniku kõrvalkulud (kommunaalkulud) kinni maksaks. Sellisel puhul tuleb investoril välja selgitada, millised võimalused on üürihinna mõistlikule tasemele tõstmisega.

Üürileandja ei tohiks üürniku ähvardada üürilepingu lõpetamisega juhul, kui üürnik ei nõustu üürihinna tõstmisega.

Ostes üürnikuga korteri, toimub korteri ostu-müügitehing ja valduse kättesaamine olulise ajalise nihkega. Valduse annab investorile seejuures üle mitte müüja, vaid üürnik.

Sellises olukorras tuleb investoril valduse vastuvõtmisel pöörata tähelepanu sellele, kuidas ja mille alusel hinnata, kas eluruum on vastuvõtmisel piisavalt heas seisukorras või on põhjust üürniku vastu nõudeid esitada.

Samuti peab investor hoidma silma peal üürnikule üle läinud päraldiste nimekirjal. Nii eluruumi kvaliteedi kui päraldiste vastuvõtmise aluseks on endise omaniku ja üürniku vahel sõlmitud valduse üleandmise-vastuvõtmise akt.

Paraku sõlmitakse enamus neist aktidest suhteliselt kehval tasemel, jättes üleantava vara piisavalt detailselt kirjeldamata.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Kuku Raadio: Linnatund

Uus Maa alustas arhitekt Burmani projekteeritud villas korterite müüki

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Perton Ehitusega Tallinnas Kadrioru piiril asuva legendaarsete arhitektide Artur Perna ja Karl Burmani poolt projekteeritud viie korteriga juugendvilla müüki.

„Aastaid nukralt tühjana seisnud majas käivad rekonstrueerimistööd. Hoones on vaatamata ajatuultele säilinud palju ajaloolist ja algupärast (uksi, ahjusid jne) ning majas säilitatakse kõik väärtuslikud detailid, mis lisavad müüdavatele korteritele ainulaadset võlu. Tegu on kindlasti kinnisvaraturu pärliga, mida Uus Maa Kinnisvarabürool on au müüa,“ kommenteeris Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler Margit Sild.

“Tina 26 on meie meeskonnale väljakutse. Koostöös arhitektide, inseneride ja disaineritega soovime taastada maja võimalikult autentsena. Usume, et tulemus on piirkonnale vääriline,“ lisas Perton Ehituse juhatuse liige Marko Bäärs.

Tina tänav 26 asuv villalik kortermaja projekteeriti arhitektide Artur Perna ja Karl Burmani poolt ning valmis 1913. aastal. Hoone tellijaks oli ettevõtja ning ühiskonnategelane, neljanda ja viienda Riigikogu liige Johannes Sihver. Algselt planeeriti majja kaks korterit. Esimesel korrusel asusid salong ja eluruumid, teisel korrusel magamistoad. Elamu sisemine ruumijaotus on Eesti kontekstis väga harukordne.

Tihedaruudulise raamijaotusega aknad, kumerad ja polügonaalsed ärklid, kõrge mansardina lahendatud ülakorrus ning võimas trepp peaukse ees annavad hoonele ajatult idüllilise ilme. Hoone pisiasjadeni stiilipuhtad interjöörid on paljuski tänaseni säilinud.

Tegemist on arhitektuurimälestisega ja korterites restaureeritakse palju erinevaid ajaloolisi detaile (aknad, uksed, ahjud, põrandakatted jne). Ehitus- ja restaureerimistööde tegemisel lähtutakse muinsuskaitse eritingimustes toodust.

Hoone üldosa (fassaad, katus, kommunikatsioonid, avatäited) valmivad 2014. aasta alguses, ehitustööde lõpp on planeeritud sama aasta suvesse.

Uue ehitusseadusega muutub ehitamine lihtsamaks, aga järelevalve tugevamaks

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud uue ehitusseadustiku eelnõu. Uus kogu ehitusvaldkonda reguleeriv seadus muudab järelevalve ehitustegevuse üle senisest tugevamaks, ent samas vähendatakse näiteks ehitusprojekti esitamise ja kooskõlastamisega seotud bürokraatiat.

Ehituse valdkond on viimasel kümmekonnal aastal kiiresti muutunud, kuid seda reguleerivad õigusaktid on ajale jalgu jäänud. Nii peab näiteks praegu olemasolevasse eramurajooni uue elamu ehitamiseks koostama ka täiesti uue detailplaneeringu, mis võib võtta aasta või isegi rohkem aega ja kindlasti suure hulga raha. Sellele järgneb ehitus- ja kasutusloa menetlus, mis omakorda toob kaasa suure aja- ning ressursikulu. Samal ajal vajab tugevdamist just järelevalve pool, kuna praegu lasub järelevalve valminud ehitiste üle peamiselt kohalikel omavalitsustel, mis aga teatud juhtudel ei ole piisav.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul muutub järelevalve tõhustamiseks ühe olulisema muudatusena tugevamaks kontroll juba valminud ehitiste üle. „Konkreetsemalt öeldes saab tehnilise järelevalve amet juurde pädevused ja selgemad volitused hoonete ohutuse kontrollimiseks,“ märkis Pevkur.

Eelnõu järgi menetletakse ehitamisega seotud dokumente edaspidi elektroonilise registri kaudu ja kui vaidlusi pole, siis ei tohiks ehitusloa saamiseks minna üle 30 tööpäeva. „Praegu käib arhitekt või inimene ise omavalitsuses ehitusprojektile kooskõlastusi küsimas, et asjaga ühele poole saada. Nüüd aga pannakse kogu protsess selgesse raami ning iga inimene peab saama jälgida, mis järgus tema menetlus on,“ kirjeldas Pevkur. „Avalik asjaajamine on parim vahend hämarate tehingute vastu.“

Tulevikus eristatakse vaba ehitustegevust ning teavitamis- ja loakohustuslikku ehitustegevust. Kõige lihtsama ehk vaba ehitustegevuse puhul tuleb lihtsalt järgida ehitusseadustiku põhimõtteid – et tegevus ei kujutaks ohtu inimesele, varale ega keskkonnale – ja muid nõudmisi ei esitata. Teavitamiskohustuslike ehitiste puhul tuleb omavalitsust ehitisregistri kaudu teavitada, et inimesel on soov ehitama asuda. Nii võib väiksemaid hooneid – kuure, abihooneid, koerakuute jms – ehitada teatise alusel. Seevastu keerukate ja suurte ehitiste puhul, st loakohustusega ehitustegevuse korral, pädevusnõudeid karmistatakse.

Kuna see õigusvaldkond puudutab praktiliselt kõiki Eesti elanikke, pöörati palju tähelepanu kaasamisele. Arvamust küsiti kuuekümnelt asutuselt, organisatsioonilt ja huvirühmalt. Justiitsminister moodustas ehitus- ja planeerimisõiguse korrastamiseks kodifitseerimiskomisjoni, kuhu kuulusid justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning siseministeeriumi esindajad. Vahendid nii mahuka kodifitseerimisprojekti elluviimiseks eraldas suures mahus Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Statistics: Housing expenses have increased 8% within a year

According to Statistics Estonia the consumer price index of October is 1,5% higher than that one year ago. At the same time housing expenses have increased as much as 8% in one year.

By today, in comparison with the year 1997, the consumer expenses have almost doubled and the housing expenses have increased 3,2 times. This means that the increase in housing expenses exceeds the overall increase in consumer prices during that time 66%.

According to Statistics Estonia, as of September the construction price index which influences the real estate market mainly from the supply side, is 4,9% higher than that one year ago.

The increase in construction price index is mainly due to labour expenses becoming more expensive. Unfortunately this does not mean increase in salaries in that sector but the positive process of black-market labour legalization.

graafikud_Estonian-Price-Indexes-YoY_03122013

http://tallinn-property.goodsonandred.com/2013/12/statistics-housing-expenses-have-increased-8-within-a-year/

Alustavad firmad soovivad fikseeritud kuludega büroopindu

Aina hoogustuv väikeettevõtlus ja uute firmade asutamine kasvatab nõudlust soodsate, samas hea asukohaga büroopindade järele. Kuna tegu on mõnevõrra hinnatundlikuma klientuuriga, on hea, kui kõrvalkulud on fikseeritud või hinna sees.

Näiteks on populaarsed vanemate kontorihoonete ruumid, mille üldpinnad on vahemikus 10-20 ruutmeetrit ja hind ca 5 €/m2. Alustavale ettevõttele on kindlustunne väga tähtis ning seda tekitavad mõnedes sellistes majades pakutavad fikseeritud kõrvalkulud. Tallinnas on ka büroohooneid, kus kõik kommunaalkulud on juba ruutmeetrihinna sees.

Sellised pinnad annavad väikeettevõtjatele võimaluse tegeleda oma äriga koduseintest väljaspool ning vajadusel tekitada koos teiste ettevõtetega sünergiat, omavahel suhelda ja kontakte luua.

Väikepindu üürivate ettevõtete tegevusvaldkondade spekter on lai. Näiteks on nende hulgas alustavaid ehitus- ja infotehnoloogiafirmasid, ilusalonge, kunstiringe, logistikaettevõtteid, heategevusühinguid, fotograafe ja tantsustuudioid.

Kuna tegemist on vanemate majadega, annavad omanikud üürilistele ruumide kujundamiseks vabamad käed. Nii saab disainida omanäolise, loova keskkonna, mis soodustab mõttetööd.

Populaarseimad on kesklinnas asuvad pinnad, kuhu on kerge kohale tulla nii auto kui ka ühistranspordiga. Ka Põhja-Tallinn on nõutud piirkond, tõmmates oma loomingulise õhustikuga ligi kunstnikke, kes soovivad rajada ateljee.

Selliste kontorihoonete omanikele on väikepindade välja üürimine hea võimalus saada vanemas majas tootlust ning tagada sellega kulude kaetus. Miinuspooleks võib olla asjaolu, et selliste pindade puhul võib voolavus olla mõneti suurem, sest lepingud tehakse mõlemale poolele mugavamaks suhtlemiseks tähtajatud. Samas on uued üürnikud taas kiiresti leitavad, sest nõudlus väikeste büroopindade järele on pidevalt kõrge ja kliendid tänulikud nende pakkujatele.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

Kuuülevaade: novembris tehti Tallinnas kinnisvaraga võimsaid tehinguid

Novembris müüdi Tallinnas kalleim maja 3 000 000, korter 676 000 ja krunt 250 000 euro eest,analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

Kokku tehti novembris Tallinnas kinnisvaraga 1016 ostu-müügitehingut, mis on 6,4% vähem kuioktoobris.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on korteri keskmine ruutmeetri hind stabiilne, kuid silma paistavad väga suured tehingud, mida varasemalt tehti vähe. “Laen on odav ja turul raha liigub. Kuna kontol sulab raha nagu jõuluküünal ja räägitakse negatiivsetest intressidest, siis paigutavad inimesed vabad vahendid kinnisvarasse,” ütles Vahter.

Tallinna korteritega tehti novembris 699 tehingut, mis on 8,9 protsenti vähem kui oktoobris. Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis 1223 eurot, mis on 1,3 protsenti madalam kui oktoobris.

Tallinnas müüdi novembris 36 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on nelja võrra enam kui eelmisel kuul.

Hoonestamata elamumaa kinnistuid müüdi novembris Tallinnas seitse, mis on kuue võrra vähem kuioktoobris.

Eesti suurim kinnisvara korrashoiu teenuseid pakkuv ettevõte sai uue juhi

ISS Eesti AS tegevjuhina asus tööle Madis Kase jäädes täitma ühtlasi ka ettevõtte finantsjuhi kohuseid, mis on olnud tema vastutusalaks alates 2008. aastast.

Madis Kase on lõpetanud Stockholmi Kõrgema Majanduskooli Riias bakalaureuse kraadiga. Hetkel õpib ta Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse magistrantuuris.

Enne kinnisvara korrashoiu sektorisse suundumist töötas Madis Kase PricewaterhouseCoopersi ASis.

Ettevõte senine juhatuse esimees Priit Paiste asub juhtima ISS Venemaad jäädes ühtlasi vastutavaks ka ISS-i tegevuse eest kogu Baltikumis.

ISSi näol on tegu 1901. aastal Taanist alguse saanud ja tänaseks üle maailma kokku 50 riigis tegutseva ettevõttega, mille käive ulatub üle 10,7 miljardi euro ja kus töötab ca 530 000 inimest. ISS Eesti AS on enam kui 10-aastase kogemusega Eesti suurim ja jõudsalt kasvav kinnisvara haldamist, hooldamist, puhastus- ja tugiteenuseid pakkuv kontsern, kus täna töötab ligi 1800 inimest.

Selle aasta kinnisvarastaar on Mustamäe

Vaadates näitajaid nagu kinnisvaratehingute hulk, muutus hinnatasemes ja üldine ühiskondlik hoiak, on sel aastal enim silma paistnud Mustamäe. Kui jagataks auhindu, oleks 2013. aasta kinnisvaraturu eredaim täht just see, Tallinna esimene suurmagala.

Märkimisväärseimad muutused on toimunud hinnatasemes, näiteks oktoobris ja novembris ületas Mustamäel müüdud korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind juba Tallinna keskmise taseme. Kui novembris oli korteri keskmine mediaanhind Mustamäel 1257 €/m2, siis Tallinnas tervikuna 1230 €/m2.

Kui nii mitmeski teises linnaosas annavad hinnatõusul tooni ka uusarendused, siis Mustamäel on nende mõju väike. Populaarseimad on 1- ja 2-toalised renoveeritud tüüpkorterid, mille ruutmeetrihind, sõltuvalt üldpinnast, on vahemikus 1150-1350 eurot. Kogu linnaosa keskmine hinnatase on aasta jooksul kasvanud kvartaalses arvestuses (2013. III kv võrreldes 2012. III kv) 16,7%.

Ka üürihinnad on tõusnud. Näiteks, kui aasta tagasi sõlmiti kahetoaliste, heas või renoveeritud seisukorras tüüpkorterite üüritehinguid hinnaga 220-250 eurot, siis käesoleval aastal on sarnaste korterite üürihind kasvanud tihti juba üle 300 euro.

Mustamäe lihtsalt ongi populaarne

Jutud Mustamäe lammutamisest on jäämas minevikku ning aasta-aastalt saab aina enam sealseid maju uue kuue ja renoveeritud tehnosüsteemid. Sarnaselt puitasumitele hakkavad ka Mustamäel vaikselt välja kujunema oma ümbruskonda väärtustavad grupid. Küll veidi teistmoodi, sest hoonete ja elanikkonna mastaabid on erinevad.

Samuti pole linnaosa ähvardamas slummistumine, sest elanikkond on endiselt jäänud väga mitmekesiseks ning piirkonnas elab või sinna kavatsevad kolida inimesed, kelle elukutse varieerub loomeinimesest ettevõtjani. Ka elanikkonna vananemist ei maksa väga karta, sest Mustamäe on noorte seas jätkuvalt populaarne.

Mis puudutab aga edasist hinnataset, siis siin ilmselt suur kasv enam ei jätku. Juba praegu on näha piiri saabumist – seda nii müügi- kui ka üüritehingute puhul ning korterid, mis on piirist üle hinnatud, seisavad portaalides jõude.

Hinnakasvu peatumine ei tähenda aga midagi halba, see on märk stabiilsusest. Linnaosa jääb endiselt populaarseks ning potentsiaalne ostjaskond säilib.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

Kes maksab maakleritasu?

Kaupo Kask„Kes maksab maakleritasu?” ei ole küsimus, mida üürnik või ostuhuviline maaklerilt just igapäevaselt küsiks. Me oleme ju kõik harjunud lugema kuulutusi, kus üüri- või müügikuulutuse juurde on lisatud, et maakleritasu maksab üürnik või ostja. On selge, et tegemist on levinud praktikaga, kuid autori arvates mitte kõige õiglasema lahendusega antud küsimusele.

Maaklerilepinguid puudutav on reguleeritud võlaõigusseaduse 37. peatükis, mille kohaselt on maaklerleping käsunduslepingu alaliik, millega üks isik kohustub vahendama teisele isikule lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu.

Lähtudes seadusjärgsest definitsioonist võiks eeldada, et kes tellib maakleri, see maksab ka tasu. Pöördudes maakleri poole sooviga oma kinnisasja müüa või välja üürida sõlmitakse tavaliselt üürileandja/müüja ja maakleri vahel maaklerileping. Järelikult on antud suhtes käsundiandjaks üürileandja/müüja ja tasu maksmise kohustus peaks sellest lähtuvalt olema samuti üürileandjal/müüjal.

Eelnev lahendus justkui ei jätakski ruumi teistsugusele lahendusele, kuid nagu eespool juba mainitud sai, siis praktikas kannab nimetatud kulud siiski tihtilugu üürnik või ostja.

Autori arvates võimaldab sellise olukorra tekkimise võlaõigusseaduse üks üldprintsiipidest, s.t lepinguvabaduse printsiip, mis võimaldab üürileandjal/müüjal maaklerilepingus kokku leppida, et juhul, kui maakleritasu maksab üürnik/ostja, siis vabaneb üürileandja/müüja tasu maksmise kohustusest.

Siinkohal tasuks rõhutada, et eraõiguslikes suhetes ei ole võimalik pooltel tekitada kolmandatele isikutele kohustusi ilma kolmanda isiku nõusolekuta. Ühesõnaga, kui üürnik või ostja nõustub maksma maaklerile tasu teenuse vahendamise eest, langeks justkui üürileandja/müüja tasu maksmise kohustus ära ja nõusoleku andmisega läheks tasu maksmise kohustus üle üürnikule/ostjale.

Autori arvates on antud lahendus üürnikule/ostjale äärmiselt ebaõiglane, võimaldades tekkida olukorral, kus üürnik/ostja maksab kinni nii „võlla” kui ka „nööri”. Seda eelkõige põhjusel, et maakler tegutseb siiski eelkõige üürileandja/müüja huvisid silmas pidades.

Kokkuvõtvalt tasub öelda, et üürnik/ostja ei ole kohustatud maakleritasu maksma. Kindlasti on paljudel juhtudel keeldumise tagajärjeks lepingu mittesõlmimine, kuid autor on arvamusel, et teatud olukordades, kus üürileandjal/müüjal on tehingu tegemisega kiire, võib ta nõustuda hea üürniku/ostja leidmisel tasuma ka maakleritasud, pealegi, küsija suu pihta vanasõna järgi ju ei lööda.

Kaupo Kask
Jurist
Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas

Artikli allikas: http://www.heta.ee/blogi/

Kõige põhjalikum elamispindade turuülevaate esitlus Eestis: seminar “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs”

Kinnisvarakool: Tõnu Toompark, kinnisvaraanalüütik12/12/2013 toimub Kinnisvarakoolis Eesti kõige põhjalikum elamispindade turuülevaate esitlus ehk seminar “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs”. Seminari viib läbi ja turuülevaadet esitleb kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Elamispindade turuülevaade on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele, -arendajatele ja -spetsialistidele, kes tunnevad selle vastu huvi, mis saab edasi elamispindade hindade, tehingute arvu ja üldise turu suundumustega.

Ülevaade vaatab põhjalikumalt elamispindade turu nõudlust, pakkumist ja tasakaalupunkte.

Teeme prognoose perspektiiviga pool-poolteist aastat.

Koolitus “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs” toimub 12.12.2013 kell 13:00-16:15.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Bauhof: tahame lähiaastatel kasvada Eestis 20 kaupluseni

Eesti suurim ehitusmaterjalide ja aiakaupade müüja Bauhof tahab lähiaastatel keti kaupluste arvu Eestis kasvatada 20ni – uusi kauplusi plaanitakse lisaks Harjumaale avada ka teistes olulistes piirkondades üle Eesti. Eelmisel nädalal avas ettevõte Tallinnas Mustika keskuses oma 13nda kaupluse Eestis, kus on ligi 4000 ruutmeetrit müügipinda ning 20 töötajat.

“Eesti ehitussektori stabiilsus on taastunud, seda eriti uue kinnisvara puhul, kuid ka eluasemete uuendamine on hoogustunud,” märkis Bauhof Group ASi tegevjuht Mart Vau. “Uute kaupluste avamine on peamine käibekasvu allikas – tarbija eeldab, et kaup tuleb talle ise koju kätte. Nendele ootusele vastutulekuks on meil vaja katta kogu Eesti ühtlase kauplustevõrguga, milleks vajame täiendavalt 5-7 uut kauplust. Eesti on meie jaoks koduturg ning seetõttu keskendume siinse müügivõrgu terviklikule väljaarendamisele.”

“Uute kaupluste kontseptsioonid varieeruvad ning lähtuvad konkreetsest asukohast,” märkis Bauhof Group ASi turundusdirektor Britte Maidra. “Värskeim, Mustika keskuses avatud Bauhof on uue linnakaupluse kontseptsiooniga, kus on arvesse võetud Mustamäe ja lähiümbruse elanike ootusi nt siseviimistlus-, santehnika- ja aiakaupade osas. Mustamäe Bauhofi esimene päev näitas elavat huvi uue kaupluse vastu – 300 veekeetjat ja soojapuhurit, mis läkisid müüki 5eurose soodushinnaga, müüdi läbi poole tunniga.”

Bauhof (www.bauhof.ee) on Eestis suurima turuosaga ehitusmaterjalide ja aiakaupade müüja. Ettevõte plaanib lähiaastatel avada Eesti eri paigus 5-7 uut kauplust. Bauhof Group ASi 2012. aasta käive Eestis kasvas 10% võrra 74,6 miljoni euroni ning ärikasum oli 3,5 miljonit eurot. Bauhofil on Eestis kokku 13 kauplust: sh Tallinnas, Jõhvis, Keilas, Laagris, Rakveres, Põlvas, Haapsalus, Kuressaares, Tartus, Pärnus, Valgas, Viljandis. Ettevõttes töötab üle 450 inimese.

Kinnisvarakool: Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” toimub 04/12/2013

Ehitus- ja kasutusload04/12/2013 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ehitus- ja kasutusload“. Koolitust viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Koolitus käsitleb protsessi, mis algabehitusloa taotlemisega ning lõpeb hoonele kasutusloa väljastamisega.

Siia alla kuulub nii ehitusprojekti koostamine, märkuste tegemine ja projekti täiendamine, erinevate kokkulepete sõlmimine kui ka ehitusjärelevalve teostamine ebaseadusliku ehitamise või nt omanikukohustuste eiramisega seoses.

Ehitus- kui ka kasutusloa menetluse käigus tuleb kohalikul omavalitsusel:

  • hinnata hoone turvalisust (ehitis ei tohi tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale ega keskkonnale),
  • tasakaalustada erinevate osapoolte huvid, sealjuures arvestades avalike huvide ja väärtustega,
  • hinnata ehitise sobivust linnaruumi.

Tegemist on võrdlemisi keerulise menetlusega, mille juures on tihti probleemiks erinevate osapoolte arusaamad ning puudulik teadmine kehtiva õiguse nüanssidest.

Nii mõnigi ehitus- ja kasutusloa vaidlus on kõrgema astme kohtulahendini jõudnud ja sellest lähtuvalt on ka seadusandja õiguslikku regulatsiooni muutnud ning ka käesoleval hetkel jälle muutmas.

Koolitus:

  • annab ülevaate ehitusseadusest ning ehitise liikidest, ehitus- ja kasutusloa menetlusestja menetluse käigus sõlmitavatest kokkulepetest;
  • tutvustab Tallinna ja teiste omavalitsuste praktikat ehitamist puudutavate menetluste korraldamisel ja kokkulepete sõlmimisel;
  • arutleb ehitamist puudutava kohtupraktika üle;
  • käsitleb uues ehitusseadustiku eelnõus sätestatud põhimõtteid.

Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” toimub 04.12.2013 kell 09:00-14:00.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Pindi Kinnisvara turuinfo: 11/2013

Ilmunud on Pindi Kinnisvara novembrikuiune turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit.

Mustakivi keskuse naabrusse kavandatakse spordihoonet

Tallinna linnavalitsus esitab linnavolikogule kehtestamiseks detailplaneeringu, mis annab võimaluse rajada Lasnamäele Laagna tee ja Mustakivi tee ristumiskoha naabrusse spordi- ning teenindushoone.

Mahtra tn 2a kinnistu ja lähiala detailplaneering hõlmab 3,18 ha suuruse maa-ala. Detailplaneeringu koostas Optimal Projekt OÜ.

Detailplaneeringus on ette nähtud muuta Mahtra tn 2a kinnistu sihtotstarve sihtotstarbeta maast ärimaaks ning määratud krundile ehitusõigus ühe maa-aluse ja kuni kahe maapealse korrusega spordi- ja teenindushoone ehitamiseks. Lisaks on kavandatud üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt haljasala rajamiseks.

Planeeritud maa-ala asub Lasnamäe linnaosas Mustakivi asumis Mahtra tänava, Mustakivi tee ja Laagna tee vahelisel jäätmaal. Planeeritud maa-ala lähiümbruse peamiseks maakasutuse sihtotstarbeks on elamu- ja ärimaa. Teiselpool Mustakivi teed asub ostukeskus Lasnamäe Centrum, Mahtra tänava ääres paiknevad 5- kuni 9-korruselised korterelamud, lisaks paiknevad Mustakivi tee ja Laagna tee ääres valdavalt 2-korruselised kauplused, teeninduspinnad ja tanklad ning elamukvartali sisse jääb kaks lasteaeda.

Kuna planeeritud maa-ala paikneb magistraalteede ristumiskohas ja hea vaadeldavusega asukohas, on tegemist linnaehituslikult olulise asukohaga ja arhitektuurselt parima lahenduse leidmiseks tuleb korraldada arhitektuurikonkurss.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles OÜ Kemrost. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 28. aprilli 2010 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda Lasnamäe Linnaosa Valitsuses 11. maist kuni 19. maini 2010. Detailplaneeringu koostas Optimal Projekt OÜ.

Mahtra tn 2a kinnistu ja lähiala detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 10. aprilli 2013 korraldusega ning oli 21. maist kuni 4. juunini 2013 avalikul väljapanekul. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal ei esitatud ühtegi vastuväidet ega ettepanekut.