Eesti ärikeskkond 2013. aastal veidi paranes ja püsis kümne Läänemere regiooni riigi keskmisel tasemel. Eestit edestasid Soome (kõrgeim hinnang), Norra, Rootsi, Taani ja Saksamaa. Eestist said madalama hinnangu Leedu, Läti, Poola ja Venemaa, selgub Swedbanki koostatud Läänemere piirkonna konkurentsivõime indeksist.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul paranes hinnang Eesti ärikeskkonnale eelmise aastaga veidi tänu maksude alanemisele ja ettevõtete rahastamise kättesaadavuse paranemisele. „Viie aasta jooksul on Eesti teinud kõige suuremaid edusamme innovatsiooni ja tööturu valdkondades. Naabritest on mahajäämus suurenenud logistika ja transpordi infrastruktuuri vallas,“ märkis ta.
Mertsina sõnul näitab majanduskasvu oluline aeglustumine sel aastal tagasihoidliku ekspordi ja investeeringute tõttu Eesti majanduse haavatavust. „Lühikeses perspektiivis ohustab Eesti majanduse tasakaalulist arengut Swedbanki hinnangul kõige rohkem palkade ja tootlikkuse kasvu erinevus, mis seab löögi alla ettevõtete kasumid ja investeeringud. Pikas perspektiivis on Eesti suurimaks probleemiks vähenev ja vananev rahvastik, mis hakkab avaldama järjest suuremat mõju tööjõuturule ja riigirahandusele,“ selgitas Mertsina.
„Konkurentsivõime ja elatustaseme suurendamiseks tuleb reformidega jätkata ning palga ja elatustaseme tõusu aluseks on tootlikkuse kasv. Viimasel kolmel aastal ei ole aga Eestis tööjõu tootlikkuse vallas konvergentsi Euroopa Liiduga toimunud ja Eesti on selle näitaja poolest Euroopa Liidus viimaste seas,“ lisas Mertsina.
Swedbank koostab 2010. aastast alates Läänemere regiooni konkurentsivõime indeksit. Indeks koosneb kümnest valdkonnast, mis Swedbanki arvates iseloomustavad vastava riigi ärikeskkonda ja konkurentsivõimet. Indeks võimaldab võrrelda Läänemere äärsete riikide arengut omavahel ja eelmiste aastatega võrreldes.
Praktikas pöördutakse tihtilugu minu poole küsimusega: „Elasime mehe/naisega 15 aastat koos ning ostsime korteri aga nüüd on kooselu lõppenud ja ma tahan enda osa sellest korterist kätte saada.“ 
