Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Milline on põllumajandusmaa turg Eestis?

10.06.2014 Tõnu Toompark

Viimase kümne aasta jooksul on kasvanud nii põllumajandusmaaga tehtud tehingute arv kui ka maa hind, kasvutrendi näitavad ka rendihinnad. Ülevaate arengutest põllumajandusmaaga annab Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban.

Viimase kümne aasta jooksul on haritava maa tehingute arv kasvanud ligikaudu neli korda, seejuures keskmine haritava maa hektari maksumus on suurenenud rohkem kui kuus korda. Majanduskriisi ajal toimus nii tehingute arvu kui maa hindade osas mõningane langus, kuid pärast seda on toimunud väga kiire kasv mõlema osas. 2013. aastal tehti haritava maa tehinguid kogusummas 23 miljonit eurot, mis on võrreldes aasta varasemaga 10 miljoni euro võrra rohkem. Maksimaalne hektari maksumus oli mullu 4776 eurot/ha, mis on võrreldes eelneva aastaga üle 2000 euro hektari kohta enam.

Joonis 1. Haritava maa tehingud ajavahemikul 2003-2013
haritav-maa
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaasi aastaülevaated

Põllumajandusmaade rentimine on teinud arvestatava tõusu

Rendimaade osatähtsus on 10 aasta jooksul stabiilselt kasvanud. Kui 2003. aastal oli rendimaa osakaal 46%, siis 2013. aastaks oli vastav näitaja kasvanud 54%-ni. Üldise trendina on suurem rendimaade osatähtsus suuremate linnade läheduses – Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi. Vähem on rendimaid madala viljakusega maakondades – Läänemaa, Ida-Virumaa, Võrumaa. Eelkõige on seda soodustanud erinevad pindalatoetused, mis on põllumajandusmaa kasutamise kasvu kõrval toonud kaasa ka rendimaa osakaalu kasvu.

Kui vaadata rendimaade osakaalu EL tasandil, siis üldjuhul on rendimaade osakaal suurem uutes liikmesriikides. Eesti rendimaa osakaalu osas kuidagi teistest liikmesriikidest ei eristu, kuivõrd seitsmel liikmesriigil on vastav näitaja veelgi kõrgem kui meil.

Rendimaa kõrval kasvavad ka rendihinnad

Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal keskmine põllumajandusmaa rendihind 39,5 eurot hektari kohta, seejuurespõllumaa rendihind oli 43 eurot/ha ja püsirohumaa rendihind 30 eurot/ha. Enam kui poolel põllumajandusmaast jääb rendihind vahemikku 20-50 eurot/ha.

Üheksas maakonnas ületab rendihind Eesti keskmist. Kõrgeimad rendihinnad on Tartumaal (50,3 eurot/ha), Ida-Virumaal (46,1 eurot/ha) ja Viljandimaal (44,5 eurot/ha). Kõige vähem makstakse keskmisena renti Hiiumaal (20,9 eurot/ha), Saaremaal (26,7 eurot/ha) ja Läänemaal (27 eurot/ha). Kui üldjuhul on rendihinnad põllumaa puhul kõrgemad kui püsirohumaa puhul (püsirohumaa rendihind keskmiselt 70% põllumaa rendihinnast), siis Hiiumaal ja Raplamaal maksti püsirohumaa eest kõrgemat renti.

Joonis 2. Keskmised rendihinnad, eurot/ha (2013)

Allikas: Statistikaamet

Kellele maa kuulub?

Maa kui peamine põllumajanduse tootmisressurss on muutunud atraktiivseks investeeringuks. Palju on räägitud sellest, et põllumajandusmaa ostetakse ära välismaalaste poolt. Numbrid seda siiski ei kinnita. Välismaalaste omandis on ligikaudu 40 tuhat hektarit põllumajandusmaad (4% põllumajandusmaast). Viimasel kolmel aastal on see number püsinud stabiilne ja mingit olulist kasvu selle osas toimunud ei ole.

Seejuures kõige sagedamini omandatakse maad läbi Eesti ettevõtete – 70% välismaalaste omandis olevast põllumajandusmaast kuulub välismaa osanikuga Eesti juriidilistele isikutele ning 22% Euroopa Liidu majanduspiirkonna juriidilistele isikutele. Kõige enam on põllumajandusmaad välismaalaste omandis Lääne-Virumaal (5058 ha) ja Viljandimaal (5008 ha). Kui vaadata välismaalaste omandis oleva põllumajandusmaa osakaalu maakonna põllumajandusmaast, siis see on kõrgeim Läänemaal (8%) ja Saaremaal (7%).

Marko Gorban
Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja

http://maablogi.wordpress.com/2014/06/10/milline-on-pollumajandusmaa-turg-eestis/

Aprillis suurenes majutusettevõtete teenuseid kasutanud turistide arv

10.06.2014 Statistikaamet

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2014. aasta aprillis üle 200 000 turisti, teatab Statistikaamet. Välisturistide arv suurenes eelmise aasta aprilliga võrreldes 11% ja siseturistide 5%.

Aprillis peatus majutusettevõtetes 139 000 välisturisti ehk 13 000 turisti rohkem kui 2013. aasta aprillis. Enam kui pool välisturistidest saabus Soomest, 13% Venemaalt ja 5% Lätist. Läti ja Soome turiste peatus majutusettevõtetes rohkem kui eelmise aasta aprillis. Venemaa turistide arv aga vähenes teist kuud järjest eelmise aasta sama kuuga võrreldes. Ligi neljandiku võrra rohkem kasutas majutusettevõtete teenuseid Saksamaa turiste, Rootsi turistide arv püsis eelmise aasta tasemel. Jätkuvalt suureneb Aasia riikidest saabunud turistide arv, aprillis oli neid 47% enam kui aasta tagasi samal kuul. Kolm neljandikku majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinnas. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu linn, kus peatus 8% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest ning Tartu linn, kus peatus 5% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest.

Siseturiste peatus majutusettevõtetes 70 000, mida oli 5% rohkem kui eelmise aasta aprillis. Harju maakonnas peatus 31%, Pärnu ja Tartu maakonnas kummaski 13% ja Ida-Viru maakonnas 10% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. 54% siseturistidest olid puhkusereisil ja ligi kolmandik tööreisil.

Aprillis pakkus külastajatele teenust 919 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 18 000 tuba ja 41 000 voodikohta. Eelmise aasta aprilliga võrreldes lisandus 40 majutusettevõtet 332 toa ja 1264 voodikohaga. Aprillis oli täidetud 39% tubadest ja 32% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 33 eurot ning oli 2013. aasta aprilliga võrreldes ühe euro võrra kallim. Ööpäeva maksumus oli Eesti keskmisest kõrgem vaid Harju ja Lääne-Viru maakonnas.

Majutamine piirkonniti, aprill 2014
Majutamine	Kokku	Põhja- Eesti	Kirde- Eesti	Kesk- Eesti	Lääne- Eesti	Lõuna- Eesti
Majutusettevõtted	919	183	57	97	259	323
Toad	18 402	7 939	1 090	1 260	4 097	4 016
Voodikohad	41 149	16 696	2 288	3 018	9 516	9 631
Tubade täitumus, %	39	54	41	18	33	24
Voodikohtade täitumus, %	32	45	35	15	27	18
Majutatud	208 686	128 085	11 590	8 455	31 467	29 089
Ööbimised	390 211	223 022	24 191	13 606	77 290	52 102
Eesti elanikud	118 185	34 543	13 276	9 818	28 106	32 442
väliskülastajad	272 026	188 479	10 915	3 788	49 184	19 660
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	33	37	29	32	27	27

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Taavi Reimets

10.06.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab.

“Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” on väga heaks lugemiseks algajale kinnisvaramaaklerile, kuid ka juba kogenud maakler leiab sealt väga õpetlikku lugemiseks.

Soovitan kõigile, keda huvitab kinnisvara valdkond. Kogenud maaklerina loen isegi vahel meeldetuletuseks mõnda peatükki.

Meeldib just see, et ühte raamatusse on pandud kogu juriidiline pool, mida on vaja teada kinnisvaratehingu tegemisel.”

Taavi Reimets
Ober-Hausi Tallinna kontori juhataja
Kutseline kinnisvaramaakler

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” sisukorraga saad tutvuda siin. Käsiraamatu saad soetada siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Statistika: uute korterite pakkumine hakkab kasvama

10.06.2014 Tõnu Toompark

Eesti eluruumide valmimine on viimase kahe kvartali jooksul näidanud mõningast optimistlikku kasvu. 2014 I kvartalis sai kasutusloa 748 eluruumi ehk õige pisut rohkem, kui kvartal varem. Sellele eelnevate kaheksa kvartali keskmine kasutusloa saanud eluruumide arv oli kõigest 500.

Valminud eluruumide arvu kasv ei näita siiski uue ehitusbuumi saabumist. Pigem on tegemist suure juhuse tahtega, kus arendusprojektide valmimine on sattunud kitsamale ajaperioodile.

Uute elamispindade pakkumine ei ole oluliselt suurenenud. Samuti ei ole järsult kasvanud uute korterite müügitempod. Siiski mõningat kasvu me mõlema mainitud näitaja juures näeme. Täna pakutakse Tallinnas müügiks ca 1200 uut korterit veel poole aasta taguse 1000 asemel. Kuine korterite müük on sama ajaga kasvanud 5-10 korteri võrra.

Näeme ka seda, et töösse minevate korteriprojektide maht on vaikselt kasvamas.

Nii on lähiajal pakkumiste maht suurenemas. Loodetavasti vähendab see survet senisele kiirele elamispindade hindade kerkimisele.

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kodu otsides uuri, mis sisaldub hinnas

09.06.2014 Tõnu Toompark

Soovituseks kodu otsijatele juhiks tähelepanu sellele, et müügikuulutusi vaadates tuleks süveneda, mida küsitava raha eest saab.

Algselt lihtsana tunduv ülesanne, leida endale kodu, ei olegi nii lihtne – seda enamus kinnisvara ostu sooviga kokkupuutunud inimesed teavad. Püüaksin natuke olla abiks ja juhtida tähelepanu nüanssidele, mida võiks arvesse võtta, kui interneti kinnisvara lehtedel ringi surfates tekib tunne, et enam ei oska leida endale sobivaid lahendusi ja kuidas üldse neid pakkumisi võrrelda saab.

Otsingu alustamisel on tavapäraselt teada mõned näitajad, mis peaksid olema otsitaval objektil kindlasti olemas. Enamasti on nendeks hinnaklass, tubade arv ja maja materjal (puu või kivi). Paljuski tundub, et ka asukoht on teada, kuid tihti muutub arvamus ka selles osas. Otsimise algkriteeriumi sisestades aga peagi selgub, et nüansse on märksa enamgi ja kõiki ei saa vaid lühikesest peakirjast välja lugeda.

Siinkohal tasuks kindlasti aga enam tähelepanu pöörata just kuulutuste lisainformatsiooni ridadele. Tegelikult on seal palju vajalikku infot.

Oma tööd tundvad maaklerid kirjutavad seal lisainfo real arusaadavalt välja paljut olulist ostja jaoks, tuues eraldi esile majaga seonduva info ja eluruumiga seonduvad nüansid ning lisaks ümbruskonnas toimuva ja korterelamute puhul ka korteriühistuga seonduva info.

Paljutki selgub ka lisainfo lahtris selle kohta, mida sisaldab hind. Siinkohal olekski paslik öelda, et hinda vaadates tuleks süveneda ka korteri piltidesse ning lugeda lisainfo lahtrist välja see, mis sisaldub korteri hinnas. Pildid annaksid esimese ettekujutuse, kas sisse jäävad mööbli ja kodutehnika tooted on hinnastatud õigesti või pigem mitte.

Enamus meist vaatab korteri lõpphinda ja m2 hinda ning siis otsustab selle sobivuse üle, kuid enamasti jääb tähelepanuta see, et mida muud veel müügihind sisaldab ja kui kvaliteetsed need vallasvarad ehk mööbel ja tehnika on.

Meenutan siinkohal, et kui osta vaid tühja korterit, siis peab arvestama päris suurte lisakuludega mööbli, kodutehnika, kardinate ja muu vajaliku ostu näol. Eelnevalt kasutuses olnud elamispindadel on need kulud juba eelmine omanik ära kandnud ning korrektse inimese korral on need ka enamasti vägagi heas seisukorras, kuid nende eest küsitav hind on oluliselt soodsam, kui poes. Lisaks jääb ära mööbli tellimiseks kuluv aeg, raske töö sobivate valikute tegemisel ja muu sarnane, mis tekitab siiski ebamugavusi.

Alati saab intiimsemad asjad, nagu näiteks voodid, välja vahetada aga suurem osas sisustusest, maitsete kattuvusel, on siiski sobilik.

Ka pankade seisukoht on juba aastaid selline, et sisse ehitatud mööbel sobib ka hindamisakti ja müügiobjekti hinna sisse, hinnatava vara juurde. Selle alla lähevad köögimööbel ja vannitoa sisustus ning osadel juhtudel ka muu, vaid selle elamispinna juurde kuuluv ja mitte teisaldatav mööbel.

Seega tasuks süveneda lisainfos olevasse teksti ja seejärel mõelda veelkord üle, kas küsitav hind on liialt kõrge või äkki lahendaks selle hinna sees olev sisustus ka teie muud lisakulud, mida olete planeerinu kinnisvara ostu järgselt teha mööbli ja kodutehnika näol.

Kokkuvõtvalt ei ole müügikuulutuses olev hind mitte vaid kinnisvara hind, vaid selles sisaldub ka paljutki muud, mida muidu tuleks lisaks osta.

Mart Saa
LAAM Kinnisvara OÜ/ partner
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu aseesimees

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Detailplaneeringuga kinnistute müüjatel tasuks hinna osas paindlikum olla

09.06.2014 Tõnu Toompark

Tallinna kinnisvaraturul on müügil palju detailplaneeringuga maatükke, kuhu saaks ehitada nii äri- kui ka eluhooneid. Nende planeeringute koguhulk tähendab ka märkimisväärset arendusmahtu. Paraku on kinnistute müük paljudel juhtudel juba aastaid takerdunud kõrgete pakkumishindade tõttu.

Sellise olukorra on tekitanud vahepealsed tõusuaastad, mille valguses on pakkumishindadesse tublisti optimismi sisse kirjutatud. Müüjatel tasuks end seada aga potentsiaalsete ostjate asemele, kes, olles enamasti arendajad, vaatavad pakutavat objekti puhtalt läbi numbrite.

Arendajate poolt arvutatakse kõik pakkumised hoolikalt läbi. Arvestatakse ehitusõiguse hinda, projekteerimiskulusid, liitumiskulusid, maakleritasusid ja hiljem müüdava ruutmeetri hinda, mille tarbeks vaadeldakse ka piirkonnas toimunud tehinguid. Kui lõplik, eeldatav müügitulu ületab piisavas ulatuses eelmainitud kulutusi, on kinnistu müügipakkumine atraktiivne ning tehing kindel.

Täna on suurim nõudlus detailplaneeringuga elamumaade järele. Ehitusprojekti olemasolu ei ole niivõrd oluline, kuna tihtilugu on arendajatel omad visioonid, mis ei pruugi olemasoleva projektiga ühtida. Seega pole projekti olemasolu hinnakujundusel argumendiks.

Ärimaade puhul on kõige tähtsamal kohal piirkond. Kaubanduspindade puhul ka võimalikult suur läbikäidavus, büroopindadel ligipääs ja parkimisvõimalused ning lao- ja tootmispindade puhul veoautode liiklusvõimalus.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kinnisvaraturu ülevaade: Elamispindade turu aktuaalsed riskid

09.06.2014 Tõnu Toompark

Korterite hinnad on kerkinud väga kiiresti. Tehingute arvu kasv on näidanud sarnast tempot. Keskmise palga eest saab üha vähem ruutmeetreid korteripinda.

Aga mis saab edasi? Kas kiire hinnatõus pöördub languseks? Kas tehingute arv viib seisakuni kinnisvaraturul? Kas kasvav palk ja madal intressimäär kõrvaldavad kõik negatiivsed trendid?

Eeltoodutele ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse värske elamispindade turuülevaade “Elamispindade turu aktuaalsed riskid“.

Ülevaade “Elamispindade turu aktuaalsed riskid” vaatab Eesti ja Tallinna kinnisvaraturu tänast ja homset seisu ning analüüsib turu üliaktiivsusest tulenevaid riske. Teeme prognoose pool-poolteist aastat ettevaatavalt.

Ülevaate koostaja on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. Ülevaate tellimisel toimub ülevaate esitlus tellija juures. Reeglina läheb ülevaate esitlusele 1,5 tundi, jutuka publiku puhul ka pisut kauem.

Turuülevaate tellimiseks palun helista +372 525 9703 (Tõnu Toompark), kontakteeru meilitsi tonu@adaur.ee või kontaktivormi kaudu lehel Turuülevaade.

Vabade ametikohtade arv suurenes I kvartalis

09.06.2014 Statistikaamet

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2014. aasta I kvartalis 7200 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga suurenes vabade ametikohtade arv 13% ja võrreldes 2013. aasta I kvartaliga 3%.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus (hõivatud ja vabad ametikohad kokku) oli 2014. aasta I kvartalis 1,3%.

Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli muudes teenindavates tegevustes (3,3%) ja kõige madalam kinnisvaraalases tegevuses (0,04%). Muude teenindavate tegevuste alla kuuluvad pesumajad, keemiline puhastus, iluteenindus, arvutite ning tarbeesemete parandus jne.

Ametikohtade koguarvus oli kõige suurem töötleva tööstuse ametikohtade osatähtsus (19%), samas kui muude teenindavate tegevuste ametikohtade osatähtsus oli vaid 1%.

Kõige rohkem lisandus vabasid ametikohti majutuse ja toitlustuse tegevusalal, kus vabu ametikohti oli 2013. aasta I kvartaliga võrreldes 2,4 korda rohkem.

Asukoha järgi vaadates asus 66% vabadest ja 55% hõivatud ametikohtadest Harju maakonnas (sealhulgas Tallinn). Vabade ametikohtade määr oli samuti kõige kõrgem Harju maakonnas (1,6%) ning kõige madalam Hiiu maakonnas (0,04%).

Vabadest ametikohtadest 24% oli avalikus ja 76% erasektoris. Avalikus sektoris oli vabade ametikohtade määr 1,2% ja erasektoris 1,4%. Avalikku sektorisse kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Vabade ametikohtade määr, I kvartal 2005 – I kvartal 2014

2013. aasta IV kvartalis võeti tööle ja lahkus töölt kokku 62 000 töötajat. Tööjõukäive vähenes 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes 1,5%.

Vaba ametikoht on vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Andmed põhinevad uuringul „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2014. aastal oli valimis 12 267 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Majandus kahanes I kvartalis

09.06.2014 Statistikaamet

Täpsustatud andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 1,4%, teatab Statistikaamet.

I kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,4 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP langes 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7%.

SKP deflaatori kasv, mis iseloomustab kogu majanduse hinna- ja mahuindeksite koosmõju, aeglustus I kvartalis 4,1%-ni ning seetõttu aeglustus ka SKP kasv jooksevhindades 2,6%-ni.

Positiivselt mõjutas SKP-d 2014. aasta I kvartalis enim kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse, mäetööstuse, avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala lisandväärtuse suurenemine.

2014. aasta I kvartalis oli sarnaselt eelmise nelja kvartaliga majanduskasvu suurim pidurdaja veonduse tegevusalal loodud lisandväärtuse vähenemine. Veonduse tegevusala langust mõjutas enim laondust ja veondust abistavate tegevusalade kahanemine. Lisaks vähendas I kvartalis SKP-d oluliselt ehituse ning energeetika tegevusalal loodud lisandväärtuse kahanemine. Ehitustegevuse vähenemine on tingitud nii hoonete kui ka rajatiste ehitustööde langusest. Energeetika lisandväärtuse kahanemisel on aga oluline roll elektrienergia omatoodangu osalisel asendamisel imporditud elektrienergiaga.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes 2014. aasta I kvartalis nõrga välisnõudluse tõttu nii Eesti majanduse suurima tegevusala töötleva tööstuse kui ka kogumajanduse kaupade eksport. Kaupade eksport vähenes juba kolmandat kvartalit järjest, olles enim mõjutatud elektroonika- ning keemiakaupade väljaveo kahanemisest. Samas suurenes teenuste eksport 8,5%. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes kaupade ja teenuste import hinnamõjusid arvesse võttes 3,5%. Netoeksport oli 2014. aasta I kvartalis negatiivne, moodustades SKP-st -0,6%. Viimati oli import ekspordist suurem 2013. aasta I kvartalis.

Kuigi välisnõudlus oli nõrk, toetas Eesti majandust oluliselt sisemajanduse nõudluse suurenemine. Sisenõudlus kasvas hinnamõjusid arvesse võttes 2,1% peamiselt kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste toel. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused tõusid reaalarvestuses 2,3%, mõjutatuna enim kulutuste suurenemisest rõivastele, toidukaupadele ning isiklike transpordivahendite kasutamisele.

Sisenõudluse kasvu toetasid ka muud komponendid. Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas hinnamõjusid arvestades 3,5%. Kasvu mõjutasid enim ettevõtete sektori investeeringud transpordivahenditesse. Samas vähenesid ettevõtete sektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning valitsemissektori investeeringud. Varud suurenesid peamiselt ettevõtete kaupade ja tooraine varude suurenemise tõttu.

Sisenõudlus oli I kvartalis väiksem kui SKP, moodustades SKP-st 99,8%.

SKP, kaupade ekspordi ja impordi reaalkasv võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga,
I kvartal 2010 – I kvartal 2014

21. mail 2013 võttis Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ESA 2010). Alates 1. septembrist 2014 lähevad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid seniselt ESA 95 metoodikalt üle uuele, ESA 2010 metoodikale. Statistikaamet avaldab aegrea I kvartal 2000 – II kvartal 2014 uue metoodika järgi 8. septembril 2014. Aegrida I kvartal 1995 – IV kvartal 1999 avaldatakse 2015. aastal.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Ajaloorubriik: Pelgulinna Aarde tänava lugu

09.06.2014 Jaak Juske

Pelgulinnas asuv Aarde tänav algab Vaniku tänavalt ja kulgeb enam-vähem kagu-loode suunaliselt kuni Kolde puiesteeni. Aarde tänav on hoonestatud 1930. aastatel tüüpprojektide järgi ehitatud individuaalelamutega. Tänav on ligikaudu 250 meetri pikkune. Aarde tänav kanti ametlikult linnakaardile 27. augustil 1930.

Aarde ja sellega paralleelselt kulgeva Preesi tänava äärne on üks esimesi terviklikult kujundatud väikekorteritega aedlinnaosi Eestis. Arhitekt Anton Soansi loodud planeering kiideti 27. veebruaril 1929. aastal Tallinna linnavalitsuses heaks.

80 000 ruutmeetri suurusele alale kavandati 166 krunti ning samal aastal koostas arhitekt Herbert Johanson neli tüüpprojekti, mis erinesid üksteisest suuruse ja korterite arvu poolest. Väiksemad majad olid ühepereelamud, suuremates oli kuni neli korterit. Ära määrati ka see, milline tüüp millisele krundile kuulub.

Aarde tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

Aarde 1 ja 3 – 1930. aastate lõpus.
Aarde 5 ja 7 – aastatel 1937-1939.
Aarde 9 ja 11 – 1939. aastal.
Aarde 13 ja 15 – 1932. aastal. Renoveeritud 2007. ja 2012. aastal.
Aarde 17 ja 19 – 1930. aastate alguses.
Aarde 21 ja 23 – 1931. aastal.
Aarde 25 ja 27 – 1930. aastate alguses. Garaaź 1980. aastal.
Aarde 29 – 1930. aastate alguses.

Aarde tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:

Aarde 2 ja 4 – 1938. aastal.
Aarde 6 ja 8 – 1938. aastal.
Aarde 10 ja 12 – 1930. aastate lõpus.
Aarde 14 ja 16 – 1938. aastal.
Aarde 18 ja 20 – 1931. aastal.
Aarde 22 ja 24 – 1933. aastal.
Aarde 26 ja 28 – 1930. aastate alguses.
Aarde 30 – 1932. aastal.

Fotol Aarde 2 ja 4 paarismaja.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Euroopa deflatsioonioht annab tunda ka Eestis

08.06.2014 Ruta Arumäe

Maikuu inflatsiooninumbrid näitavad, et Eestis püsivad tarbijahinnad jätkuvalt muutumatud. Inflatsioon oli nullilähedane (0,1%) juba kolmandat kuud järjest ning ootus on, et see jätkub nii ka järgmistel kuudel. Ühelt poolt on hinnamuutused läinud aina ühtlasemaks – pole enam suuri hinnatõuse ega -langusi eri kaubagruppides. Teisalt on selgelt näha hinnatõusu pidurdumist ja ka languse levimist kaubagrupiti.

Teisalt on selgelt näha hinnatõusu pidurdumist ja ka languse levimist kaubagrupiti. Maikuus jõudis hindade langus ka toiduainehindadesse, mis siiani oli üks peamisi hinnatõusu vedavatest komponentidest. Nii toiduainehindade langus kui ka üldisem deflatsioonimaiguline pilt Eestis on loomulikult seotud globaalsete arengutega, sealhulgas globaalsete toormehindade ja euro tugeva kursiga.

Selge on see, et eurotsooni disinflatsioonilised arengud mängivad ka Eesti inflatsioonipildis olulist rolli. Eurotsooni inflatsioon aeglustus mais 0,5%-le, mis oli Euroopa Keskpanga ootustest madalam. Deflatsioonioht eurotsoonis on juba mõnda aega erinevatele investoritele muret tekitanud. Eilsel rahapoliitilisel koosolekul võttiski Euroopa Keskpank vastu otsuse investorite ootustele vastata ning deflatsiooniohuga võitlusse astuda. Selleks alandati intressimäärasid, viies laenuintressi kommertspankadele 0,15%-le. Ajaloolise sündmusena viidi hoiuseintress kommertspankadele negatiivseks, –0,1%-le, selleks, et pangad ei hoiaks oma raha keskpangas, vaid laenaks selle reaalmajandusse välja. Ükski keskpank maailmas pole varem negatiivseid intresse kehtestanud ning selle mõjud on seetõttu seni teadmata. Reaktsioone on sellele järgnenud erinevaid.

Ühelt poolt oli tegemist oodatud otsusega ja ollakse rahul, sest see peaks majandust elavdama. Aktsiaturgudele see otsus meeldis. Samuti võiks see teoreetiliselt aidata kaasa euro nõrgestamisele, kuna see on praegu eurotsooni majanduse jaoks liiga tugev, mis oleks samuti positiivne majanduse taastumisele. Teisalt, kommertspankade reaktsioon sellele võib olla erinev ja mitte tingimata laenumahte suurendav. Kui krediidinõudlust ei ole piisavas mahus, võidakse üleliigsed reservid viia eurotsoonist väljapoole: intressimäärad on ju siianigi väga madalad olnud ning mitte see pole takistuseks laenumahtude suurenemisele, vaid liigse võlakoorma all kannatavad ettevõtted ja eraisikud, kes soovivad laenukoormust vähendada. Samuti pitsitavad panku uued regulatsioonid, mis laenumahtude kasvu takistavad.

Pankadele ja säästjatele on tegemist keerulise keskkonnaga. Pangad võivad hakata ka kahjumeid deposiitidest kompenseerima kõrgemate intressidega laenudelt. Intressimäärade langetamine on siiski pigem sümboolse tähendusega otsus. Suuremat mõju laenumahtudele võivad avaldada Euroopa Keskpanga pakutavad täiendavad suunatud krediidipakkumise meetmed. Need on suunatud erasektorile, jättes välja finantssektori, kinnisvaralaenud ning valitsuse võlakirjad. Osas euroala nõrgemates riikides, kus majanduse taastumist on takistanud krediidipakkumine, võib see meetmete pakett keskpanga poolt ka laenumahtudele kriisiriikides positiivset mõju avaldada. Ja kui euroala tervikuna saab sellest tugevamaks, siis on see ka Eestile kasulik.

Eesti majandust ennast see otsus kuigi palju ei mõjuta, sest siin pole majanduskasv krediidipakkumise taha pidama jäänud. Võimalikud mõjud jäävad siin üsna vähemärgatavaks. Veelgi madalamad intressimäärad toetavad jätkuvalt tarbimise kasvu ka Eestis.

Kui tulla makropildi juurest mikrotasandile Eesti tarbija juurde, siis sellest konkreetsest Euroopa Keskpanga otsusest midagi kuigi palju ei muutu. Hoiustamise intressimäärad on siianigi nullilähedased olnud ja need negatiivseks ei muutu. Euribori langedes jääb taas tarbimiseks raha veidi enam kätte, hinnad ei tõuse samuti ning poodidel on ilmselt taas põhjust rõõmustamiseks.

Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik

Ehituses on mahud vähenemas

08.06.2014 Tõnu Toompark

Ehituse mahud sel aastal vähenevad

Swedbank prognoosib selleks aastaks ehitusmahtude alanemist. Tellimuste tase on hooaja keskmisest madalam ja ettevõtted ootavad hõive vähenemist.

Kuigi elamuehitus jätkub senises mahus, siis mitte-eluhoonete ja rajatiste ehitamine väheneb. Uute või hiljuti renoveeritud korterite pakkumise suurenemine jahutab loodetavasti Eesti kinnisvaraturgu.

Ehituse hinnad sellel aastal ei tõuse

Ehitusmahtude vähenemine ja konkurentsi suurenemine survestavad ehituse hindu.

Seetõttu on eelmise aasta kasumlikkuse säilitamine keeruline. Tänu kiirele palgakasvule ületavad ehituse hinnad Eestis juba oma kriisieelset taset.

Eestil on naabritest paremini läinud

Ehituse mahud ja hinnad on Eestis alates ehitussektori viimasest madalseisust 2009-2010.a. kasvanud teistest Balti riikidest ja Põhjamaadest kiiremini.

2011-2012 aastate mahtude kasvu toetasid avaliku sektori tellimused. 2013-2014 suurenes erasektori tellimuste osakaal ja vähenes avaliku sektori hangete maht, peamiselt tänu Euroopa Liidu eelarveperioodide vahetumisele.

Liis Elmik, Swedbanki vanemökonomist

Allikas: Swedbank.ee

Korteriturul toimuv on ootuspärane – puhver hindade korrektsiooniks olemas

07.06.2014 Ero Viik

Kinnisvaratehinguid iseloomustav statistika on alati palju tähelepanu pälvinud. On perioode kus ollakse mures hindade liiga kiire kasvu pärast ja vastupidi. Paljud on arutlenud, kas viimastel perioodidel toimuvast võib kõneleda kui „uuest mullist“ ja kas aprillikuised numbrid kõnelevad juba „mulli lõhkemisest“.

Arenduseks vajalike sisendite hinnad ei ole viimasel kahel aastal oluliselt muutunud mistõttu uusarenduste korterite kasvanud hindade keskkonnas ei ole mõningane langus mingi katastroof. Kinnisvaraarendajal on ruumi hindu langetada ja pangad saavad vajadusel aktsepteerida pikemat müügiperioodi. Näeme, et puhver korrektsiooniks on olemas ja täna turul toimuv oli selgelt etteaimatav. Minu hinnangul on pigem tegemist turu korrastumisega.

Koduostjate teadlikkus on viimase kahe aastaga oluliselt kasvanud ja järgmise kahe aasta jooksul kasvab see kindlasti veelgi kiiremini. Koduostjad mõistavad, et tegemist ei ole emotsiooniostu vaid pikaajalise investeeringuga. Viimastel aastatel on kodu ostmisel eelistatud pigem omavahenditest suuremat sissemakset ning sageli ei võeta kasutusele maksimaalset laenusummat, mida pank on valmis pakkuma.

Finantseering on jätkuvalt kättesaadav arendajatele, kellel piisav referentside list, ja kes teavad, mida teevad. Selge on see, et hea toode müüb nii langeval kui tõusval turul ning nõudlus Tallinna korteriturul püsib jätkuvalt kõrgel.

Ero Viik, Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja

Allikas: Swedbank.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Üldkoosolek kinnitas ettevõtte 2013. aasta majandusaasta aruande

07.06.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ainuaktsionäri esindaja rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas täna ettevõtte 2013. aasta majandusaasta aruande ning koos sellega otsuse jaotada ettevõtte puhaskasum summas 2 637 303 eurot alljärgnevalt:

kohustuslikku reservkapitali 131 865 eurot;
eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvele 2 505 438 eurot;
dividendideks 0 eurot.

RKASi konsolideerimisgrupi 2013. majandusaasta müügitulu oli 44,1 miljoni euroni. Ärikasum oli 2013. aastal 6,1 miljonit eurot ja puhaskasum 2,6 miljonit eurot. Üle-eelmisel aastal Koidula raudteepiirijaama raudteerajatiste ja -taristu objektide müügist saadud erakorralist tulu arvestamata kasvas ettevõtte möödunud aasta müügitulu 9 protsenti ja ärikasum 48 protsenti.

RKAS investeeris möödunud aastal avaliku sektori asutuste töötingimuste parendamisse kokku 23,8 miljonit eurot ning juhtis täiendavalt ligi 18 miljoni euro eest CO₂ projekti investeeringuid, mille tulemusel renoveeriti mullu energiasäästlikumaks 51 hoonet üle riigi. Kolme viimase aastaga on renoveerinud heitmekvoodi projekti raames energiasäästlikuks kokku 543 hoonet kogumaksumusega 165,7 miljonit eurot.

2013. aastal valmisid uusehitistena Viljandi Gümnaasiumi ja Nõo Reaalgümnaasiumi hooned ning rekonstrueeriti täielikult Jõgevamaa Gümnaasiumi ja Läänemaa Ühisgümnaasiumi hooned. Lisaks valmisid era-ja avaliku sektori koostöös Statistikaameti ning Maksu- ja Tolliameti uued büroohooned, RKAS oli nende hoonete valmimise korraldaja ja projektijuht.

2013. aastal müüdi 99 riigile mittevajalikku kinnistut 4,1 miljoni euro väärtuses, millest enamus olid korterid. Suurima väärtusega müügid olid möödunud aastal kinnistu Tallinnas Kalmistu tee 11 hinnaga 715 000 eurot, Murru vangla kinnistud Rummu alevikus hinnaga 239 000 eurot ja kinnistu Pärnus Aia 4 hinnaga 220 000 eurot.

Ettevõttel on 7-liikmeline nõukogu, millesse kuuluvad Arto Aas, Aare Järvan, Tarmo Porgand, Taavi Madiberk, Kalev Kukk, Jüri Eerik ja Arnout D. Lugtmeijer.

Tallinn: Kinnisvara enampakkumised 19. juunil

07.06.2014 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel Tallinna linnale kuuluvad korteriomandid ja kinnistud.

Müügile tulevad:

Narva mnt 19//21//23-69 ja Narva mnt 19//21//23-72 korteriomandid ühtse müügiobjektina – kell 09:00 alghinnaga 262 500 eurot
Liivalaia tn 40-M181 korteriomand – kell 09:30 alghinnaga 394 000 eurot
Lääne-Viru maakonnas Laekvere vallas Rajaküla külas asuva Taevakivi kinnistu – kell 10:00 alghinnaga 3000 eurot
Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas asuv Vahtra tn 18a-107 korteriomand – kell 10:30 alghinnaga 2200 eurot.