Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Rikkaks üüriäris: Kas osta korter väljaüürimiseks oma raha eest või finantseerida ostu laenuga?

10.05.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kinnisvaraostu finantseerimise otsus sõltub paljus otseselt investori sisemisest taotlusest.

Kui investori eesmärk on säästmine ehk omakapitali väärtuse säilitamine, siis ei pruugi laenuraha leidmisega jändamine sugugi vajalik olla.

Kui investori eesmärk on maksimeerida kasumit ehk võtta riske ja teenida võimalikult palju tulu, siis tuleb finantsvõimenduse kasutamiseks paratamatult laenukapitali kaasata.

Kaasatav võõrkapital annab võimaluse võimendada omakapitali tootlust. Teisisõnu aitab laenuraha teenida omanikule täiendavat tulu.

Piltlikult kirjeldades saab 50 000 euro omanik osta omavahenditest ainult ühe korteri. Kaasates koguinvesteeringust 50% ulatuses võõrkapitali ehk laenu saab juba osta kaks korterit, mis jooksvat üüritulu teenivad.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

KV.EE: Enam tõusuruumi on Tallinna ja lähivaldade majade hindadel

09.05.2014 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti aprilli kuus Harjumaal müügiks 2702 maja. Aastaga on majade müügipakkumiste hulk vähenenud 18% võrra. Majade turul on tõenäoline korterituru stsenaariumi järgimine, kus kasvav tehingute arv ja vähenev pakkumine hakkavad üheskoos hindu ülespoole tõukama.

Hindade tõususuunas liikumise üks esimene märk ehk tehingute arvu kasv on elamute turule selgelt juba jõudnud. Kasvama on hakanud ka majade müügipakkumiste keskmine hind. Pikaajalise mõistliku keskmise 5-8% asemel on Harjumaa majade pakkumishinnad portaalis KV.EE aastaga kerkinud 12%.

Nö turvalisest vahemikust kõrgem majade müügipakkumiste hinnatõus on osalt selgitatav ka sellega, et majade turul ei ole me veel näinud sellist hinnatõusu nagu korteriturul. Pigem on majade hinnad alates 2009. aasta hinnapõhjast protsendi-paari võrra aasta-aastalt ülespoole tulnud.

Tänu tehingute arvu kasvule on täna enam tõusuruumi Tallinna ja Tallinna lähivaldade majadel. Neis piirkondades on nõudlus suurem ja sellest tulenevalt surve hindade tõusuks märgatavam.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus Harju maakonnas			Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus Harju maakonnas
	04/2013	04/2014	Muutus, %	04/2013	04/2014	Muutus, %
Harku vald	354	333	-6%	942	945	0%
Jõelähtme vald	126	40	-68%	1 018	1 183	16%
Keila linn	61	33	-46%	880	1 030	17%
Keila vald	132	123	-7%	700	705	1%
Kernu vald	107	118	10%	446	424	-5%
Maardu linn	175	150	-14%	856	1 011	18%
Paldiski	15	26	73%	251	371	48%
Rae vald	192	150	-22%	1 129	1 184	5%
Saku vald	208	95	-54%	753	725	-4%
Saue linn	57	40	-30%	866	952	10%
Saue vald	77	50	-35%	958	979	2%
Tallinn	1 360	1 151	-15%	1 044	1 239	19%
Viimsi	384	356	-7%	1 175	1 267	8%

Eesti	5 608	4 895	-13%	812	884	9%
Harjumaa	3 296	2 702	-18%	974	1 088	12%
Pärnumaa	589	485	-18%	678	732	8%
Tartumaa	548	632	15%	689	775	12%

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Ober-Hausi Kinnisvara avas uue kontori Tallinna kesklinnas

09.05.2014 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara avas uue kontori Tallinna kesklinnas, aadressil Estonia pst. 1 Meloni Ärimajas.

Seoses kinnisvaraturu muutustega ja Ober-Hausi Kinnisvara laienemiskavadega, avasime 15.aprillil Tallinna kesklinnas uue kontori.

Soovime olla oma kliendile veel lähemal ja pakkuda kliendile veel mugavamat teenust.

Ober-Hausi Kinnisvara omab liidripositsiooni nii Leedus, kui ka Lätis ning on üks Eesti juhtivatest kinnisvarafirmadest, kes omab lisaks värskelt avatud kontorile esindusi ka Tallinnas Kadriorus, Tartus, Pärnus, Narvas ja Jõhvis.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Märtsis jäi majutusettevõtete teenuseid kasutanud turistide arv mullusele tasemele

09.05.2014 Statistikaamet

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2014. aasta märtsis 194 000 turisti, teatab Statistikaamet. Välisturistide arv jäi eelmise aasta märtsiga võrreldes samale tasemele, siseturiste oli 1% vähem.

Märtsis peatus majutusettevõtetes 116 000 välisturisti ehk sama palju kui 2013. aasta märtsis. Kolm neljandikku välisturistidest saabus naaberriikidest Lätist, Soomest ja Venemaalt. Läti ja Soome turiste peatus majutusettevõtetes rohkem kui eelmise aasta märtsis, Venemaa turiste aga 5% vähem. Ka mitmetest teistest Euroopa riikidest saabus vähem turiste kui mullu samal kuul.

Jätkuvalt suureneb Aasia riikidest saabunud turistide arv, märtsis oli neid 30% enam kui aasta tagasi samal ajal. 77% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinnas. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu, kus peatus 6% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest, ning Tartu linn ja Ida-Viru maakond, kus peatus kummaski 4% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest.

Siseturiste peatus majutusettevõtetes 78 000, mida oli ligi 1000 siseturisti vähem kui eelmise aasta märtsis. 55% siseturistidest olid puhkusereisil ja 27% tööreisil. Harju maakonnas peatus 30%, Pärnu maakonnas 16%, Tartu maakonnas 11% ja Ida-Viru maakonnas 9% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Märtsis pakkus külastajatele teenust 858 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 18 000 tuba ja 39 000 voodikohta. Täidetud oli 36% tubadest ja 30% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 31 eurot ning oli 2013. aasta märtsiga võrreldes ühe euro võrra kallim. Ööpäeva maksumus oli Eesti keskmisest kõrgem vaid Harju maakonnas. Ida-Viru maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes keskmiselt 29 eurot, Pärnu ja Tartu maakonnas vastavalt 24 ja 26 eurot.

Majutamine piirkonniti, märts 2014
Majutamine	Kokku	Põhja- Eesti	Kirde- Eesti	Kesk- Eesti	Lääne- Eesti	Lõuna- Eesti
Majutusettevõtted	858	176	58	87	224	313
Toad	17 934	7 918	1 108	1 164	3 784	3 960
Voodikohad	39 460	16 636	2 317	2 756	8 362	9 389
Tubade täitumus, %	36	47	41	24	31	22
Voodikohtade täitumus, %	30	39	36	19	28	17
Majutatud	194 162	114 725	12 087	9 325	31 357	26 668
Ööbimised	362 169	199 382	25 615	16 455	72 399	48 318
Eesti elanikud	132 369	37 588	13 014	10 923	37 091	33 753
väliskülastajad	229 800	161 794	12 601	5 532	35 308	14 565
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	31	35	29	30	24	26

Riigikokhus: Tallinna linnal tuleb AS-le Viru Hotell tekitatud kahju osaliselt hüvitada

09.05.2014 Tõnu Toompark

Riigikohtu halduskolleegium leiab tänases otsuses, et AS-i Viru Hotell kahju hüvitamise nõue nn Viru Poja ehitusloa taotlemisega seotud kulude ja viivisenõude osas on osaliselt põhjendatud. Halduskohtul tuleb edasises menetluses hüvitatavad kulud täpsemalt välja selgitada.

Riigikohtu halduskolleegium märgib, et 1999. aastal kehtestatud Viru väljaku detailplaneeringu osalisel kehtetuks tunnistamisel toodi kaebaja õigused ohvriks ülekaaluka avaliku huvi nimel.

Kohalikul omavalitsusel on küll õigus planeeringu elluviimisest loobuda, kuid sellise otsusega käib kaasas kohustus hüvitada isikule nn usalduskahju, ennekõike nurjunud investeeringud, mida isik tegi planeeringu kehtimajäämist usaldades. Selliseks kahjuks on ennekõike kulutused uuringute ja ehitusprojektide koostamiseks ning asjatundjatega konsulteerimiseks. Kui hüvitis ei ole kohene, tuleb vahepealse aja eest maksta viivist.

“Kinnistuomanikul on õiguspärane ootus sellele, et tal on õnnestub detailplaneering lähiaastate jooksul pärast kehtestamist realiseerida. Kuna detailplaneeringute ümbervaatamine on seotud kohalike omavalitsuste volikogude valimistega, hakkab isiku usaldus planeeringu kehtimajäämise vastu kahanema nelja aasta möödudes planeerigu kehtestamisest. Sellest tulenevalt võib kohalik omavalitsus makstavat hüvitist vähendada,” leiab kolleegium.

Kolleegium selgitab otsuses, et hüvitada ei tule kogu kahju, mis isikul haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu tekib, sh saamata jäävat tulu. Kulutused, mis tehakse pärast detailplaneeringu ümbervaatamise kavatsusest teadasaamist (nt meediakulud, läbirääkimiste kulud, õigusabikulud jne), ei ole kolleegiumi hinnangul järgi hüvitatavad.

OTSUS 3-3-1-9-14

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kohus ei tunnustanud Viru Keskuse hiigelhüvitise nõuet

09.05.2014 Tallinn.ee

Riigikohus jättis tunnustamata Viru Keskuse nõude enam kui 10 mln euro hüvitamiseks.

„Riigikohtu halduskolleegiumi vastset otsust kajastanud ajakirjandusväljaannetest võib jääda eksitav mulje, nagu oleks Riigikohus tunnustanud Viru Keskuse nõuet Viru Poja detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega tekitatud kahju hüvitamiseks,“ nentis abilinnapea Taavi Aas. „Vastupidi – valdavas osas jättis Riigikohus kahjunõude rahuldamata ning leidis, et Viru Keskusel ei ole alust kahju hüvitamist nõuda.“

Riigikohtu otsuses selgitatakse põhjalikult, et Viru Keskusel ei ole õigust nõuda Tallinna linnalt saamata jäänud tulu hüvitamist – nii nagu ka madalama astme kohtud olid jätnud saamata jäänud tulu hüvitamise nõude rahuldamata.

Tallinna linna õigusdirektori Priit Lello hinnangul on Riigikogu halduskolleegiumi otsus kohtupraktika kujundamise aspektist vaadatuna väga oluline, sest esmakordselt analüüsis Riigikohus õiguspärase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise aluseid.

Riigikohus leidis, et Viru Keskusel on õigus nõuda vaid kahe ehitusloa taotlemiseks tehtud kulude hüvitamist, kui sellised kulud on tõendatud. Samas pole välistatud ka nende kulude hüvitamise nõude rahuldamata jätmine või hüvitise vähendamine.

Viru Keskusel on õigus nõuda üksnes usalduskahju, mis tekkis enne detailplaneeringu kehtestamise otsuse ümbervaatamise kavatsusest teadasaamist. Kulutused, mida isik tegi pärast detailplaneeringu ümbervaatamise kavatsusest teadasaamist, sh meediakulud, läbirääkimiste kulud, õigusabikulud jne ning saamata jääv tulu hüvitamisele ei kuulu, leidis Riigikohus.

„Tallinna linn ei ole kunagi väitnud, et kõnealuse detailplaneeringu avalikust huvist lähtuv kehtetuks tunnistamine ei tekitanud AS-il Hotell Viru mingit kahju ning ei ole ka selle kahju hüvitamisest keeldunud,“ rõhutas Aas. „Samas ei saavutanud osapooled kokkulepet hüvitatava summa suuruse osas.“

AS Hotell Viru esitas esialgselt Tallinna linnale nõude hüvitada nn Viru poja planeeringu kehtetuks tunnistamisega seonduvalt tekitatud kahju üle 10 miljoni euro suuruses summas. „Ehkki Tallinna linnalt väljamõistetava summa konkreetse suuruse otsustab edasises menetlus halduskohtus saame siiski märkida, et Riigikohtu seisukohtadest lähtuvalt on väljamõistetava kahju kogusummaks hinnanguliselt alla 100 000 euro,“ ütles Aas.

Kohtuvaidlus on oluline ka sellest aspektist, et kohtud tunnustasid Tallinna linna õigust detailplaneeringut muuta ja osaliselt kehtetuks tunnistada.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud mai 2014

09.05.2014 Urmas Tehver

Aprillikuist Maa-ameti kinnisvarastatistikat analüüsides võib öelda, et kuu oli “Harju keskmine”.

Korteriomanditega tehti 670 müügitehingut, mis on 4% vähem kui märtsis. Aprillis 2013 tehti 51 tehingut rohkem. Aasta nelja esimese kuuga on Tallinnas tehtud 2536 korteriomandi müügitehingut, võrdluseks 2013 aastal oli see number 2400 ja 2012 aastal 2100.

Keskmine m2 müügihind võrrelduna eelmise kuuga veidi langes olles 1451 EUR/m2 , langus 1,2%. Aastases võrdluses püsis hinnatõus siiski üle 20% – hinnatõus oli 20,4%.

Viimasel paaril kuul on kiiresti suurenenud Tallinna korterite müügipakkumiste arv. Veebruaris oli müügis 6033 korterit Tallinnas, aprillis on see number juba 7022.

Maikuult ootame sarnase trendi jätkumist – tehingute arvu ~700 ning keskmise m2 müügihinna jäämist ~1450 EUR/m2 lähedale.

Kinnisvaraturgu iseloomustavate graafikutega saab tutvuda siin.

Artikli allikas on
UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Teekond korterist oma majja

09.05.2014 Eno Pappel

Käesoleva aastanumbri sees olen tööalaselt kokku puutunud paljude inimestega, kes otsustavalt tegutsema asunud. Asunud oma korterit müüma või selle juba ära müünud ning oma majaehitamise osas esimesi samme teinud.

Kõigi puhul on ühine nimetaja olnud korteri kõrge turuväärtus ehk inimesed tunnetavad, et on õige aeg oma kalliks muutunud korteri müügiks. Lisaks on tegemist enamasti nooremate inimestega, kes pere juurdekasvu tõttu ka korterisse enam mugavalt ära ei mahu.

Vaatame veidi lähemalt seda protsessi, mis kaasneb ühe korteri müügiga ja maja ehitustööde käivitamisega.

Korteri müügiks kuluv aeg

Ajafaktor on üks kriitilisemaid teemasid. Nimelt korterit müüma asudes ei ole teada, kaua kestab müügiprotsess. Müügi kiirust saab mõnevõrra mõjutada korteri hinda alandades, kuid suuresti on see prognoosimatu. Võib õnnestuda kiiresti müüja soovitud hinnaga aga samahästi võib ka hinda alandades müügini jõudmine võtta aega näiteks aasta.

Tavaliselt ongi majaprojekti käivitumise päästikuks korteri õnnestunud müük, sest enamasti hangitakse müüdud korterist saadud summa eest krunt ja natuke jääb ka ehituseks. Sageli ei ole omanikule korteri müügist kätte jääv summa suur, sest korteri puhul on võetud laenu ning osa rahast läheb laenu kustutamiseks.

Krundi valik

Enamasti paralleelselt korteri müügiga otsitakse ka sobilikku krunti. Ideaalne on see, kui krunt on varasemast ajast olemas või seda saab osta ilma korteri müügist laekunud rahata. Peamine probleem krundi ostmisel on see, et pangad üldjuhul ei anna laenu tühja krundi ostmiseks.

Kui krundil mõni hoone peal siis antakse laenu veidi lihtsamini. Seetõttu on ka mõnevõrra krundiostjate jaoks huvipakkuvamad vanemates suvilakoperatiivides olevad maatükid, millel väiksemad aiamajad või suvilad peal. Plaan on selliste kinnistute puhul enamasti olemasolevad ehitised, kas lammutada või siis rekonstrueerimise sildi all kapitaalselt ümber ehitada.

Kui krundil ei ole ehitisi, siis parim variant oleks see, et korteri müügist saadavast rahast jätkuks krundi ja näiteks vundamendi ehitamiseks. Kui vundament krundil olemas siis annavad pangad ka lihtsamini laenu ja ülejäänud ehitustööd saaks juba laenuraha eest lõpuni ehitada. Arvestada tuleks kindlasti aga sellega, et vajalik teha kogu ehitusprotsessi jooksul mitu kinnisvara hindamist ja laenuraha ei maksta enne välja, kui turuväärtus kinnistul on ehitustegevuse tõttu suurenenud.

Krundi valikul lähtutakse peamiselt hinnast ja asukohast. Kindlasti ei tasu unustada krundi osas kommunikatsioonidega liitumiste väljaselgitamist ja eelistada tasuks krunte, mis sisaldavad vee, kanalisatsiooni ja elektriga liitumist.

Krundi valikul on muutunud järjest olulisemaks, et juba enne krundi ostu oleks selge, kas krundile saab paigaldada näiteks maakütte kollektori, sest säästlik küttesüsteem aitab pikemaajaliselt maja halduskulusid kokku hoida.

Maja projekt ja ehitusloa hankimine

Maja projektide osas eelistatakse võimalusel valmisprojekte ja kiiresti ehitatavaid elementmaju. Põhjuseks on kiirus. Nimelt pered, kes oma korteri maha müüvad, elavad kas ajutiselt oma sugulaste juures või üürivad selleks perioodiks korteri. Kulude kokkuhoiu eesmärgil on arusaadavalt huvi majaehitus võimalikult kiiresti läbi viia, et saaks uude koju sisse kolida.

Mõistlik oleks paralleelselt korteri müügiga ja pigem isegi varem teha enda jaoks nimekiri võimalikest kruntidest ning selgitada välja kõik vajalik kruntide kohta, et sellel hetkel kui korteri müük toimub, saaks läbimõeldult edasi tegutseda. Kasulik oleks ka varakult enda jaoks leida või tellida projekt ja hinnata selle sobivust väljavalitud kruntidele. Kasulik oleks ka vähemalt suurusjärgu hinnana välja selgitada maja maksumus.

Projekti kokkupanek ehitusloa taotlemiseks võtab samuti aega. Projektile kooskõlastuste võtmine, näiteks naabrite kooskõlastuste saamine, mida endiselt sageli kasutatakse omavalitsuste poolt, võtab paratamatult aega.

Ehitusloa taotlemine juhul kui kõik on dokumentatsiooniga korras ja lisaküsimusi ei teki, võtab aega umbes kuu aega aga võib võtta ka oluliselt kauem.

Paralleelselt ehitusloa taotlemisega tuleks võtta ka ehitajalt hinnapakkumised, sageli tehakse seda ka varem ning sõlmida kokkulepped. See kõik võtab samuti oma aja.

Hinnanguliselt võtab sellest hetkest kui korter müüdud uude majja sissekolimine aega u. 1 aasta või enam. Kui enne korteri müüki tehtud rohkesti eeltööd ja kiiresti on võimalik saada ka ehitusluba siis ideaalses olukorras võib kogu protsess võtta ka aega näiteks 6-8 kuud.

Kokkuvõttes

Niisiis kiiret ega kerget võimalust oma maja ehitada kahjuks ei ole. Tõsi alati saab, peale korteri müüki, otsida enda jaoks sobiliku valminud eramu ja see ära osta.

Kui aga eesmärgiks enda jaoks väljamõeldud sobiliku ruumiplaani ja väljanägemisega maja siis ei pääse pikemaajalisest oma elukorralduse muutmisest. Tuleb ju perel kolida alguses müüdavast korterist näiteks ajutisse üürikorterisse ja hiljem uuesti kolida oma uude kodumajja. See on pingeline aeg igale perele aga samas ka põnev ja huvitav ning seetõttu tasub läbimõeldult tegutseda, et kõik plaanide kohaselt õnnestuks!

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool: Koolitus “Detailplaneeringute menetlemine” toimub 14.05.2014

09.05.2014 Tõnu Toompark

14.05.2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Detailplaneeringute menetlemine“. Koolitust-seminari viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Praktiline kinnisvarakoolitus annab:

ülevaate planeerimist reguleerivatest õigusaktidest;
teadmised detailplaneeringu reguleerimisala ja ülesannete põhimõtetest;
ülevaate planeeringu menetlemise protsessi käigust;
infot menetluses oleva uue planeerimis- ja ehitusseaduse kohta.

Koolitusel “Detailplaneeringnute menetlemine” osalejatele soovitame samast sarjast ka teist koolitust “Ehitus- ja kasutusload“, mis toimub 28.05.2014. NB! Kahel koolitusel osalejatele soodsam hind!

Koolitus-seminar “Detailplaneeringute menetlemine” toimub esmaspäeval 14/05/2014 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Korteriühistute õigusteabepäev: kes vastutab kahjude eest?

08.05.2014 EKÜL

Selle aasta õigusteabepäeva teemaks on „Kahjunõuded korteriühistus“, mille raames toimub kaks loengut. Esimene loeng keskendub korteriomandi valdamise ja haldamisega seonduvate kahju hüvitamise nõuetele, kus lektoriks on Riigikohtu kohtunik Tambet Tampuu.

Loeng on ülesehitatud riigikohtu praktikatele, andes ülevaate, kuidas reaalselt korteriomandi valdamise ja haldamisega seonduvaid kahju hüvitamise nõudeid käsitletakse.

Teise loengu raames antakse ülevaade olulisematest muudatustest, mis tulenevad märtsikuu alguses välja kuulutatud uue korteriomandi – ja korteriühistuseadusest, mis puudutavad korteriühistuid. Lektoriks on Eesti Korteriühistute Liidu jurist Urmas Mardi.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Pirita Linnaosa Valitsus soovib, et riik ostaks TOPi krundi

08.05.2014 Tõnu Toompark

Pirita Linnaosa Valitsus on seisukohal, et koolikohtade puudust linnaosas leevendaks riigigümnaasiumi rajamine Piritale ning sobilik krunt selleks võiks olla vaidlusalune TOPi maa.

Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder selgitas, et Pirita inimesed ja linnaosa on aastaid vastu seisnud arendajate soovile rajada Pirita TOPi naabrusesse kortermajad, kuid paraku müüdi maa 2002. aastal erakätesse. „Riigigümnaasiumite rajamine on olnud riigi poliitika. TOPi krundi ostuga võiks riik parandada vanad vead ning Pirita saaks koolikohti juurde,“ rääkis ta.

Linnaosa vanem soovitabki seetõttu Pirita halduskogul ja hariduskomisjonil tulevasel koosolekul vastavasisulist mõtet arutada. Hariduskomisjoni esimehe Tiit Teriku sõnul väärib linnaosa initsiatiiv kaalumist. „Linnaosa vanemana ei toetanud ma korterelamute ehitamist, kuid mereäärne kool oleks keskkonna mõttes noortele kindlasti väga atraktiivne,“ arvas Terik.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Technopolis Plc esimese kvartali müügikäive kasvas 33,5%

08.05.2014 Tõnu Toompark

Ülemiste City ärilinnaku ühe arendaja, Soome börsifirma Technopolis Plc müügikäive kasvas tänavu I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 33,5% protsenti 39,7 miljoni euroni, ettevõtte kulumieelne tegevuskasum EBITDA kasvas 47,2% ehk 20,6 miljoni euroni.

„Eriti hästi on läinud just Technopolis Ülemistel, kus müügikäibe kasv on tingitud äripindade jätkuvalt suurest täituvusest,“ selgitas Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Kvartali majandustulemusi on positiivses suunas mõjutanud eelkõige Lõõtsa tn 8 asuva 24 000 m² kolmiktorni valmimine eelmise aasta teisel poolel, mis tänaseks on pea 100% välja renditud.“

„Linnaku kasv tõstab kahtlemata meie tegevusefektiivust. Mida rohkem on meil inimesi ja erinevaid tugistruktuure, nagu lasteaed, kool, söögikohad, terviseasutused, seda atraktiivsem on linnak ka potentsiaalsetele uutele rentnikele,“ kinnitas Gert Jostov. „Sel aastal lükkame käima veel mitu uut projekti – neist suurimad on täna Lõõtsa tn 5 asuva uue 13-korruselise büroohoone ja selle lähedal asuva parkimismaja ehitus, mis valmivad 2015. aastal. Selle aasta septembris avab linnakus uksed ka uus suur restoran, mis loodetavasti annab veel rohkem põhjust ka väljastpoolt linnakust siia kohtumistele sõita.“

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 200 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 6000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Aprillis kiirendas inflatsiooni üürihind

08.05.2014 Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel püsis inflatsioon aprillis 0,2% juures ning võrreldes eelmise kuuga jäi hinnatase Eestis samaks. Odavnevate kaupade ja teenuste osakaal tarbijakorvis suurenes samal ajal ligikaudu 45%ni. Lisaks varem odavnenud kauba- ja teenusegruppidele langesid aprillis ka puu- ja köögiviljade hinnad.

Euroala ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon kiirenes aprillis 0,7%ni ja on eelduste kohaselt hiljutisest madalseisust väljumas. Euroala majanduse olukord ja väljavaated on paranenud, kuid inflatsiooni olulist kiirenemist pole sellegipoolest oodata. Nädala alguses avaldatud Euroopa Komisjoni prognoosi põhjal kujuneb euroala hinnakasvuks sel aastal 0,8%.

Kõige rohkem alandas Eestis inflatsioonimäära elektrienergia, mis odavnes aastavõrdluses 7,4%. Elektri praeguse hinna võrdlus turgude avamise eelse ajaga 2012. aasta detsembris näitab, et elektri hinnatase kodutarbijatele on nüüd siiski 16% kõrgem. 2013. aasta jaanuaris kaasnes elektrituru avanemisega elektri hinna 24%-line tõus Kiire hinnakasv jätkus ka järgnevatel kuudel ning ulatus juunis 38%ni. Järsu hinnatõusu põhjustas eelkõige asjaolu, et elektri tootmisvõimsus oli Balti riikides väiksem kui elektri tarbimine. Olukord muutus 2014. aasta jaanuaris tänu uuele elektrikaablile, mis parandas võimalusi importida elektrit Põhjamaade elektriturult. Elektri hind langes seetõttu aasta esimeses kvartalis 4,2%. Hinnalangusele aitasid kaasa ka soe talv ja tavapärasest väiksem elektritarbimine.

Kõige enam kiirendas aprillis inflatsiooni üüri hind, mille aastakasv ulatus 14%ni. Üüri hinnakasv on olnud kiire juba kolmandat aastat järjest. Ajavahemikul 2011–2012 tõusid üüri hinnad eluasemete ostu-müügitehingute hindadest oluliselt kiiremini, mistõttu oli kinnisvara ostmine üürimisest kasulikum. 2013. aasta algul kasvutempod võrdsustusid ning aasta lõpus kasvasid eluaseme hinnad juba üüri hindadest hoogsamalt. Varem vedas üüri hindade kiiremat kasvu majapidamiste ettevaatlikkus eluaseme ostmisel ning nõudlus üüripindade järgi oli seetõttu suur, kuid viimastel kuudel on eluaseme hindade kasv hakanud üüri hindade kasvule suuremat mõju avaldama.

Kuigi aprillis langes töötlemata toiduainete, sh puu- ja köögiviljade hind, kallinesid toiduained tervikuna (koos tubaka ja alkoholiga) 2,0%. Maailmaturul on toiduainete hinnatõus kiirenenud ning kõige enam on tõusnud kohvi ja suhkru hind. Seni on toidu maailmaturuhindade ülekandumine Eesti tarbijahindadesse olnud pigem tagasihoidlik. Aasta alguses mängis toiduainete hinnakasvus kõige suuremat rolli alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus.

NCC Tähekodu müüs aastaga 92 uut korterit

08.05.2014 Tõnu Toompark

NCC Tähekodu müüs möödunud aastal Tallinnas kokku 92 uut korterit, mis on kuuendiku võrra enam kui aasta varem. Ehitusettevõtte käesoleva aasta korterite müük ulatub plaanide kohaselt üle saja.

“Uute korterite turg tervikuna näitab nii mahus kui hinnas aastas kuni kümne protsendi suurust kasvu. Kui käesoleva aasta esimesel kahel kuul oli Tallinna uute korterite turul vaiksem periood, siis märtsis-aprillis on huvi kõigis linnaosades oluliselt elavnenud,” märkis NCC Tähekodu esindaja Lauri Laanoja.

“Hirm on viimasel poolel aastal turult kadunud, klient optimistlik ja oma otsustes ratsionaalne, otsides eelkõige just energiasäästlikke lahendusi ning pangad laenuandmisel koostöövalmid,” lausus Laanoja.

“Uue korteri peamine ostja on 30ndates paar, ostetakse kahekesi kahetoalisi kortereid ning kui perre on juba lisa oodata, siis ka kolmetoalisi. Korter soetatakse peamiselt iseendale, mitte üürile andmiseks,” sõnas Laanoja.

NCC Tähekodu on üks suurimaid uute korterite arendajaid ja ehitajaid Eestis. Viimase kümne aastaga on ettevõte rajanud Tallinna ja selle ümbrusse üle 1100 kodu.

NCC Tähekodu märgi all on kerkinud Viimsi keskusse Tammeõue, Kadrioru ja Lasnamäe piirile Vana-Kuuli, Mustamäele Rabaküla ning Haaberstisse Pärnaõue. Järgneva kümne aasta jooksul plaanib ettevõte ehitada veel täiendavalt 1000 korterit.

NCC rahvusvaheline kontsern on üks suurimaid koduehitajaid Põhjamaades. Ettevõte tegutseb Rootsis, Norras, Soomes, Taanis, Eestis, Lätis ja Venemaal ning rajab igal aastal ca 7000 uut korterit.

Enampakkumisel soodsa hinnaga kinnistud ja korteriomandid

08.05.2014 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele mitmeid soodsate alghindadega kinnisvaraobjekte.

Kesklinnas on ühtse müügiobjektina alghinnaga kokku 262 500 eurot enampakkumisel Narva mnt 19//21//23-69 ja Narva mnt 19//21//23-72 korteriomandid. Korteriomandite reaalosadeks olevate mitteeluruumide kogupindala on 288,6 m2. Äriruumid on koormatud üürilepinguga. Samuti kesklinnas Liivalaia tn 40 hoones asuv korteriomand, mille reaalosaks 1151,1 m2 üldpinnaga mitteeluruum, on enampakkumisel alghinnaga 394 000 eurot.

Kristiine linnaosas aadressil Mustamäe tee 50c asuv hoonestatud, ärimaa sihtotstarbega kinnistu pindalaga 680 m2 on enampakkumisel alghinnaga 58 798,72 eurot. Alghinnaga 48 000 eurot on enampakkumisel samas linnaosas, aadressil Tedre tn 29-12 asuv kahetoaline korter üldpinnaga 47,4 m2.

Pirita linnaosas Mähe asumis paikneva Suislepa tee 5 kinnistu alghind on 39 000 eurot. Elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 605 m2, kinnistul asub amortiseerunud suvila.

Harju maakonnas Keila vallas Kloogaranna külas asuv Koidu tee 11 kinnistu on enampakkumisel alghinnaga 26 700 eurot. Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 2410 m2. Kinnistu asub Tallinna kesklinnast ligikaudu 36 kilomeetri kaugusel ja merest 1 kilomeeteri kaugusel.

Lääne-Viru maakonnas Laekvere vallas Rajaküla külas asuva Taevakivi kinnistu on enampakkumisel alghinnaga 3000 eurot. Hoonestatud kinnistu pindala on 9063 m2 ning sihtotstarve elamumaa.

Alghinnaga 2200 eurot on enampakkumisel Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas asuv Vahtra tn 18a-107 korteriomand, mille reaalosaks on 60,4 m² suurune eluruum.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist (Vabaduse väljak 10, IV korrus) telefonidel 640 4641, 640 4637, 6404 500 ning Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.