Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

1Office Grupi uus tegevjuht on Ragnar Everest

02.06.2014 Tõnu Toompark

Alates 01. juunist on 1Office Grupi tegevjuht Ragnar Everest. Varasemalt on Everest olnud 1Partneri arendusjuht ja Elioni ärijuht.

1Office Grupis alustas ta tööd 2011. aastal, olles enne seda Tallinna Tehnikaülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja. 1Office Grupi operatiivjuhi ametisse asub Eesti tütarettevõtte senine juht Grete Janson.

1Office valmistab ette oma neljanda kontori avamist Suurbritannias. 2008. aastal alustas 1Office büroohotelli ja virtuaalkontori teenuste pakkumisega Tallinnas Foorum keskuses. 2011. aastal avati kontor Stockholmis ning 2012. aastal Helsingis. 1Office Grupi endine tegevjuht Ivar Veskioja suundub Londonisse tütarettevõtte juhiks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Annelinna parkimisplaneeringut arutletakse avalikult

02.06.2014 Tartu.ee

Esmaspäeval, 2. juunil 2014 kell 17 toimub Tartu linnavalitsuse haridusosakonna saalis (Raekoja plats 12) avalik arutelu, kus tutvustatakse Tartu linna üldplaneeringu teemaplaneeringu “Vabaplaneeringuga alade parkimispõhimõtted” avalikustamise tulemusi.

2011. aasta detsembris algatatud planeeringu ülesanne on pakkuda terviklikku lahendust parkimisprobleemide leevendamiseks Annelinnas ja teistes suurte kortermajadega piirkondades. Teemaplaneering hõlmab alasid kogupindalaga ligi 28 ruutkilomeetrit, kus elab enam kui 40 000 tartlast. Planeeringu peamine eesmärk on leida põhimõtteline lahendus kortermajade piirkondade (ehk vabaplaneeringuliste alade) parkimisprobleemile. Lahendus peab olema selline, kus on tagatud mugav elukeskkond, mille loomulikuks osaks on nii parklad, mänguplatsid, lillepeenrad kui jalgrattateed. Piiriülest keskkonnamõju teemaplaneeringu elluviimisega ei kaasne.

Planeering oli avalikul väljapanekul 8. aprillist kuni 6. maini. Teemaplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet tutvustati avalikul arutelul 21. aprillil. Seekordsel arutelul tutvustatakse avalikustamise tulemusi, käsitletakse laekunud ettepanekuid ettepanekuid, vastuväiteid, küsimusi ja nende osas võetud seisukohti.

Materjalidega, sh teemaplaneeringu algatamise otsuse ja lähteseisukohtadega, on võimalik tutvuda Tartu linna veebilehel: http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/TP-11-001

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Ajaloorubriik: Tallinna unustatud tänav unustatud kirjanikule

02.06.2014 Jaak Juske

Kuni 1970. aastate alguseni asus tänase Pronksi tänava kohal ühe omaaegse tuntud eesti kirjaniku Elisabeth Aspe tänav.

Lühike Aspe tänav asus Kompasna ja Torupilli asumi piiril umbes praeguse Pronksi tänava joonel, Tartu maantee ja Eduard Viiralti tänava vahelises lõigus ning likvideeriti Viktor Kingissepa, nüüdse Liivalaia pikenduse käigus. Viimased Aspe tänava majad lammutati 1970.

aspe-tanav
Aspe tänav 1939. aastal. Taamal paberivabriku hooned tänase Stockmanni kaubamaja kohal.

Elisabeth Aspe (õieti Nieländer, Aspe oli pseudonüüm)sündis 1860. aastal sündis Pärnumaal veskiomaniku jõukas peres. Aastatel 1870–1878 õppis ta Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. Siis jäi isa voodihaigeks ja tütrel tuli hakata teda põetama. Isa eest hoolitsemise kõrvalt hakkas Aspe kirjutama romaane. Aspe isa sai halvatuse ning ta suri. Lühikese aja jooksul järgnesid sellele ema ja hiljem õemehe surm, mille järel jäi Aspe õde üksi koos oma kaheksa lapsega ja Aspe ise sai perepeaks. Aspe abiellus Heinrich Nieländeriga ja sai temaga lapsed. Mõni aasta hiljem suri ka Aspe õde ning Elisabethil tuli hakata kasvatama ka õe lapsi.

19. sajandi lõpul oli Aspe puhul tegemist ühe tuntuma kirjanikuga. Aspe kirjutas realistlikke jutustusi talurahva, meremeeste ja linlaste elust. Kultuurkapital määras talle 1920. aastatek pensioni.

Et Aspe ennast päris kirjanikuks ei pidanud, oli ta sellest meeldivalt üllatunud. Hilisemates kirjanduslugudes teda meeles peetud siiski pole. Aspe suri 1927. aastal Pärnus.
Aspe kuulsamad teosed on:

“Enne ukse lukutamist” (1881)
“Kasuõde” (1887)
“Ennossaare Ain” (1888)
“Anna Dorothea” (1891)

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Valmis Nasva klubihoone Saaremaal

01.06.2014 Tõnu Toompark

Laupäeval, 31. mail toimus Saaremaal Kaarma vallas Nasva klubihoone avamispidu. Kohalike jaoks on tegemist märkimisväärse sündmusega, sest kaheksa aasta järel on neil nüüdsest taas oma koht, kus koos käia ja harrastustega tegeleda, ütles Kaarma vallavanem ja Nasva alevikuvanem Andres Tinno.

Ehituse peatöövõtja Eventus Ehitus OÜ juhatuse esimees Ivar Kundla ütles, et tänu sujuvale koostööle tellijaga, sai hoone valmis õigeaegselt. „Meil on hea meel üle anda valla jaoks nii oluline ehitis, nagu seda on klubihoone,“ lisas Kundla.

„Ehitustööde tulemusega olen väga rahul, koostöö on sujunud tõrgeteta. Üks etapp on maja valmimine ja avamine, kuid peamine osa sellest on selle maja sisu loomine. Loodan, et kogukonnale pakub maja suurt rõõmu ja emotsiooni rikkaid üritusi,“ ütles Pille Mägi, Kaarma valla Arengu Sihtasutuse Tegevjuht.

Ehitise suletud ja avatud netopind on kokku 612,5 ruutmeetrit, lisaks rajati Nasva jõkke sadamakai väikelaevadele ja paatidele ning ehitati slipp paatide vette laskmiseks. Klubihoone on osaliselt 2-korruseline, avatud rõduga suurele saalile. Veel on hoones kohvikuruumid koos köögiga, suur saal ürituste korraldamiseks, ringiruumid huvitegevuseks. Hoone teisele korrusele rajati katuseterrass.

Tellimuse peatöövõtja oli Eventus Ehitus OÜ, ehitustööd teostas kohalik ettevõte EBC Ehitus. Ehitustööde maksumuseks kujunes ca 800 000 eurot.

2006. aasta 5. jaanuaril toimus Nasva klubi põleng, kus kolmandik hoonest hävis põlengus täielikult, ülejäänud osa sai vee- ja suitsukahjustusi, muutes seega hoone kasutuskõlbmatuks. Varasemalt oli klubihoone taastamine kohalikul tasandil mitmel korral teemaks. Nüüdseks on uus ehitis valminud ja seda Nasva klubi ajaloolisele kohale.

Rikkaks üüriäris: Kas üürileandmiseks soetada korter kesklinna või äärelinna?

31.05.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Valides üürikorteri ostmiseks kesklinna, äärelinna ja muude piirkondade vahel tuleks kaaluda järgmisi tegureid. Kesklinna korterite üürihinnad on kallimad, seetõttu on nende nõudlus väiksem.

Praktika näitab ka, et kesklinna üürilepingud on lühemaajalised, kui äärelinnas.

Äärelinna odavamate korterite puhul on nõudlus suurem ja neid on võimalik lihtsamini ja kiiremini välja üürida. See tähendab üürileandja jaoks väiksemat vakantsust ja kõrvalkulu, mille omanik peab ise oma taskust kinni maksma.

Äärelinna uus korter konkureerib hinna poolest paljuski kesklinna pisut vanema korteriga. Seetõttu ei pruugi äärelinna uues majas asuv üürikorter väga head tootlust pakkuda, sest inimesed eelistavad sama hinna puhul pigem kesklinna suunas liikuda.

Üldjuhul on kesklinna korterite üüritootlused madalamad, kui äärelinna korteritel. Samas on kesklinna korterite likviidus kõrgem, st üüriprojektist väljumisel on korterit hõlpsam müüa.

Välismaised kliendid eelistavad enamasti elada kesklinna, mitte äärelinna üürikorterites. Samas on välismaalastest kinnisvaraturu osaliste osakaal siiski suhteliselt tagasihoidlik.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

KV.EE: Lisanduv korterite pakkumine pidurdab hinnatõusu

31.05.2014 Tõnu Toompark

Senise korterihindade kiire tõusu üks põhjus on olnud vähene müügipakkumiste arv. Nüüd aga on korterite müügipakkumisi portaalis KV.EE lisanduma hakanud. Samuti on turule tulemas mitmeid värskeid uusi arendusprojekte. Need on põhjused, miks võime lähitulevikult oodata korterite hinnatõusu pidurdumist leiab kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Alates 2012. aasta algusest on korterite müügipakkumiste arv hoogsalt kahanenud. Toonase 19 000 müügipakkumise asemel on täna portaalis KV.EE ainult 15 200 kuulutust. See on siiski rohkem, kui eelmise aasta lõpus, mil korterite müügikuulutusi oli portaalis KV.EE ainult 13 700,“ analüüsib korteripakkumise näitajaid Tarvo Teslon.

Majandusloogika on lihtne. Kui pakkumist napib, siis on ostjad sunnitud kinnisvara eest kõrgemat hinda maksma. See on kindlasti üks reast põhjustest, miks korterite tehinguhinnad ja pakkumishinnad on sedavõrd tempokalt kasvanud.

Käesoleva aasta algusest alatest on aga portaali KV.EE statistika pöördunud. Korteripakkumiste arv on vaikselt, kuid siiski juba neljandat kuud sirgjooneliselt kasvama hakanud.

„Nelja kuuga on Eesti korteripakkumine kasvanud 1500 müügikuulutuse võrra. Tallinnasse on portaalis KV.EE selle ajaga lisandunud üle 1400 korteri müügipakkumise. Lisaks on lähiajal müüki tulemas mitmed uute korterite arendusprojektid, mis kõik taas suurendavad pakkumist. Näeme, et need tegurid võtavad lähikvartalite jooksul hinnatõusu hoo maha,“ hindab Tarvo Teslon tulevikusuundumusi.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab Allegro Baltics OÜ. Samasse gruppi kuuluvad veel Eestis tegutsevad portaalid Osta.ee (kauplemine), Hydra.ee (tasuta kuulutused).

KV.EE: Majade hinnad asuvad korterite hinnatõusuraja alguses

30.05.2014 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti aprilli kuus Tallinnas müügiks 1151 maja. Majade turg on alustamas sama raja käimist, mille korteriturg juba aasta-kaks tagasi ette võttis.

Nii on majade müügipakkumiste arv vähenemas ja pakkumishinnad on kasvamas. Tallinna majade müügipakkumiste arv kahanes aastaga 15%. Majade ruutmeetri pakkumishind portaalis KV.EE kerkis samal ajal 1239 euroni ehk 19%. Võrdlusena olgu siinkohal toodud, et korterite pakkumishinnad kerkisid samal ajal „ainult“ 12%.

Tuleb aga tunnistada, et pakkumishindade tõus ehk majade müüjate unistused ei ole veel päriselt tehinguhindadesse jõudnud. Tehinguid tehakse majadega pigem 3-8% kallimalt, kui aasta tagasi.

Kui aga jätkub eluasemelaenu käibe tormakas kasv ja tehingute arv majade sektoris suureneb, küll siis hinnatõus paratamatult sellessegi sektorisse jõuab. Sama protsessi toetab omakorda ka saabunud kevad, mis on ajast-aega majade-maade turu kõige tugevam käivitaja.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk			Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	04/2013	04/2014	Muutus, %	04/2013	04/2014	Muutus, %
Haabersti	228	167	-27%	1 111	1 363	23%
Kesklinn	125	111	-11%	873	1 038	19%
Kristiine	126	105	-17%	866	1 099	27%
Lasnamäe	76	70	-8%	261	278	7%
Mustamäe	74	65	-12%	224	292	30%
Nõmme	322	277	-14%	1 290	1 399	8%
Pirita	266	254	-5%	1 328	1 603	21%
P-Tallinn	69	46	-33%	568	647	14%
Vanalinn	15	15	0%	3 132	3 697	18%

Tallinn	1 360	1 151	-15%	1 044	1 239	19%

Eesti	5 608	4 895	-13%	812	884	9%
Harjumaa	3 296	2 702	-18%	974	1 088	12%
Narva	49	64	31%	293	444	52%
Pärnu	311	266	-14%	783	857	9%
Tartu	329	343	4%	732	823	12%

Tapa linnas töötav riigikool saab juurde uue õppehoone

30.05.2014 Tõnu Toompark

Lääne-Virumaal Tapa linnas asetati täna nurgakivi kasvatusraskustega õpilaste riigikooli õppehoone juurdeehitusele, kuhu tuleb muuhulgas ka seni puudunud spordisaal.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul vajavad kasvatusraskustega noored ja nende õpetajad erilisi ning häid tingimusi. „Õppehoone rekonstrueerimine annab koolile väga hea võimaluse vabaneda kujunenud erikooli negatiivsest mainest ja vältida sinna sattunud noorte ühiskondlikku sildistamist. Uues koolis saame pakkuda kasvatusraskustega noortele paremat tuge, mis võimaldab neil saada ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks,“ sõnas Ossinovski.

Ehitustööde käigus rajatakse kaasaegne ning õpilasesõbralik koolikompleks, millest kolmandik on juurdeehitus ja ülejäänu olemasolev õppehoone, mis rekonstrueeritakse täielikult tänapäevastele nõuetele ja kooli eripärale vastavaks. Laienenud ning põhjalikult uuenenud koolihoone antakse üle 2015. aasta jaanuaris.

Riigi Kinnisvara ASi eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada koolihoone mis oleks sobiv õppetööks, arvestaks õpilaste vajadusi, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamise kulud oleks võimalikult madalad. Eesmärk on funktsionaalne, nõuetele vastav, energiasäästlik ja vastupidav hoone.

Valdavalt kolmekorruselise koolihoone suuruseks on kavandatud kokku ligi 3725 ruutmeetrit ja selle on projekteeris AS Meistri Projekt ja Arhitektuuribüroo FP OÜ. Rekonstrueerimis- ja ehitustöid teostab AS Semuehitus ning need lähevad maksma ligi 3,1 miljonit eurot.

Koolikompleksi rajamist rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Haridus- ja Teadusministeerium.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Tallinna Sotsiaaldemokraadid taunivad Pirita TOPi krundile kortermajade rajamist

30.05.2014 Tõnu Toompark

Tallinna sotsiaaldemokraadid leiavad, et vaatamata Ringkonnakohtu otsusele, mis andis arendajale õiguse Regati pst 1,3,5 ehk Pirita TOPi linnapoolsele unikaalsele krundile rajada kortermajad soovitud mahus ehk ca 300 korterit, võiks arendaja kaaluda krundi osalise sotsiaalmaa funktsiooni säilitamist ning krundile muu hulgas avalikes huvides tegutseva asutuse.

“Regati pst unikaalsele krundile sobiks ennekõike elanikke teenindavad ja avalikes huvides toimivad asutused. Pirita on ennekõike kogu Tallinna puhkepiirkond ning tuleks vältida selle muutumist magalaks,” ütles sotsiaaldemokraadist Pirita halduskogu esimees Barbi Pilvre.

Ringkonnakohus andis 28. mail Tallinna linna ja Pirita Seltsi vahelises kohtuasjas õiguse Tallinna linnale ja TOPi krundi arendajale AS Rand ja Tuulberg, mis võimaldab muuta maa sihtotstarvet, vähendades sotsiaalmaa mahtu, rajada mere äärde suuremahulised kortermajad ning äripinnad. Ringkonnakohus leidis, et detailplaneeringu menetlemisel ega kehtestamisel ei ole õigusakte rikutud ja planeering vastab kehtivale õigusele ning kaebuses toodud väited ei lükka seda ümber.

Sotsiaaldemokraadid on toetanud Pirita Seltsi seisukohta, mille kohaselt muudab mastaapne mereäärne planeering põhjendamatult Pirita aedlinlikku ilmet ja väljakujunenud looduslikku miljööd. Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et unikaalsele krundile ei sobi odavaim lahendus – kortermajadega täitmine. “Lisanduvad korterid toovad kaasa olulise liikluskoormuse kasvu niigi ülekoormatud Pirita teel. Pirita linnaosa infrastruktuuri areng jääb juba praegu maha elanike kiirele juurdekasvule. Linnaosas on krooniline lasteaia- ja koolikohtade puudus ning korterite ehitamine halvendab seda olukorda veelgi,” põhjendab vastuseisu arendusele Barbi Pilvre.

Avalikkuse vastuseis elamute ehitamisele antud asukohta on suur. Purjespordikeskuse hoonetekompleks on Eesti arhitektuuri tippteos, mis on ka muinsuskaitse all. Planeering muudab selle kompositsiooni ja vaate.

“Vaadates kinnisvaraportaale, selgub, et Pirital on valmis elamispindu müügil suur hulk. Uued elanikud vajavad ka oma asumis teenuseid. Enne uute kvartalite hoogsat rajamist Piritale tuleks nõudlusega vastavusse viia koolide ja lasteaedade võrk.” lisas Pilvre.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Glikman Alvin & Partnerid: Kaasomanike suhted kaasomandi lõpetamisel

30.05.2014 Tõnu Toompark

Tsiviilasjas nr 3-2-1-13-14 käsitles kolleegium kaasomanike vahelisi suhteid kaasomandi lõpetamise olukorras, kus üks kaasomanikest keeldub ruumidest välja kolimast.

Asjaolude kohaselt oli jõustunud kohtulahend, millega lõpetati kaasomand korteriomandile selliselt, et see müüakse avalikul enampakkumisel ja kumbki kaasomanik saab müügihinnast hüvitise. Üks kaasomanikest aga keeldus korterist välja kolimast ja takistas seega avaliku enampakkumise läbiviimist põhjendusega, et ta on kaasomanik seni, kuni korteriomandit ei ole müüdud.

Riigikohus möönis, et kaasomandi lõpetamise kohtulahend tõesti ei anna iseseisvat alust korterist välja tõstmiseks. Samas märkis kohus, et kaasomaniku õigus kaasomandis olevat asja kasutada ja vallata ei ole absoluutne õigus, vaid piiratud teiste kaasomanike õigustega. Seadusest tulenevalt on kaasomanikul õigus nõuda teiselt kaasomanikult, et kaasomandis olevat asja vallatakse ja kasutatakse kõigi kaasomanike huvides. Seega, kui üks kaasomanikest takistab korteris elamisega kaasomandi lõpetamist ja korteriomandi müüki, võib see olla käsitletav teise kaasomaniku huvide kahjustamisena.

Huvide kaalumise osas juhtis kohus lahendis tähelepanu, et olukorras, kus on juba otsustatud kaasomandi lõpetamine korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel, saab üheks kaalutavaks huviks olla poolte huvi kaasomandi ese müüa ja saada selle eest võimalikult kõrget hinda. Selle vastukaaluks on aga teise kaasomaniku huvi korteris elada.

Nendel asjaoludel tuleb hinnata, kuidas mõjutab kaasomaniku korteris elamine korteri hinda ja selle müügivõimalusi. Ühtlasi selgitas kohus, et kuna on otsustatud kaasomand lõpetada ja korteriomand müüa, ei saa korteris elav kaasomanik eeldada, et tal oleks võimalik korteris pikka aega edasi elada.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

East Capital viis lõpule Vilniuse ärikeskuse ostutehingu

30.05.2014 Tõnu Toompark

Peakontoriga Eestis ning regionaalsete esindustega Lätis ja Leedus tegutsev juhtiv kommertskinnisvara valitseja East Capital Baltics AS-i üks investoritest East Capital Explorer AB viis lõpule Vilnius Business Harbour ärikeskuse ja seda ümbritseva krundi omandamise. Tehingu koguhind oli 61,6 miljonit eurot.

East Capital Explorer AB omafinantseering moodustas 22,3 miljonit eurot, ülejäänud osa ostust finantseerib Swedbank. Tehingu ostuhind vastab hinnanguliselt 7 protsendisele tootlusele.

“Oleme investeeringuga Vilnius Business Harbour ärikeskusesse väga rahul. See on meie jaoks järjekordne oluline samm fokusseeritud investeerimisstrateegias ning suurendab rahavoogu meie portfellis. Balti turg on meie jaoks jätkuvalt huvitav ning pakub atraktiivseid võimalusi nii erakapitali kui ka kinnisvara vallas,” sõnas East Capital Exploreri tegevjuht Mia Jurke.

Ostuga omandas East Capital 2008. aastal Leedu pealinna Vilniusesse ehitatud 60 000 ruutmeetrise A-klassi äripinna, millest 28 400 ruutmeetrit moodustab väljaüüritav pind ning 13 000 ruutmeetrit kõrvalasuv krunt potentsiaaliga ärikinnisvara arenduseks. Vilniuse ärikeskust iseloomustab prestiižne taust ja tugevad üürnikud, vabu äripindu leidub seal vähe. Rentnike hulka kuuluvad teiste hulgas näiteks TEO, Aviva Insurance, Visma, DnB Nord, Rahandusministeerium ja Nordea Finance. Müüjaks oli arendaja SPV Nekilnojamojo Turto Gama.

“See suurepärase asukohaga kvaliteetne äripind Baltikumi ühes suuremas pealinnas on ideaalseks täienduseks East Capital Exploreri olemasolevasse kinnisvaraportfelli. Vilnius Business Harbour on üks modernsematest ja parema asukohaga hoonetest Vilniuses, kus on pidev kasv A-klassi äripindade nõudluses. Me näeme selle projekti edasiarenduses head perspektiivi ja pakume parimaid äripindu ning teenuseid oma klientidele,” sõnas East Capitali partner ning erakapitali ja kinnisvara investeeringute osakonna juht Kestutis Sasnauskas.

East Capital Group-i kuuluv East Capital Baltics AS asutati 2005. aastal ning tegeleb ettevõtte kinnisvarainvesteeringutega. Täna on East Capital Baltics turul üks suurimaid varahaldureid, millel on investeeritud varasid kolmes Balti riigis tegutsevatesse kinnisvarafondidesse ning otseinvesteeringute ja alternatiivsete investeeringutega tegelevatesse varahaldusettevõtetesse enam kui 240 miljoni euro väärtuses. Hetkel on East Capital Balticsi portfellis ligi 220 000 ruutmeetrit rendipinda ning valitsemisalas ligi 470 rentniku. Ettevõtte peakontor asub Tallinnas, harukontorid Riias ja Vilniuses. Ettevõttel on pikaajaline kogemus kinnisvara valitsemisel, sealhulgas kogemus ka mitmest jaekaubanduspinna arendusest ja hoonete saneerimisprojektidest.

East Capital Explorer AB on Rootsi investeerimisettevõte ning üks East Capital Baltics AS-i investoritest, mis loodi eesmärgiga teha Ida-Euroopa unikaalsed investeerimisvõimalused kättesaadavaks võimalikult laiale investorbaasile. Peamiselt investeerib ettevõte otseinvesteeringute kaudu noteeritud ja noteerimata ettevõtetesse, kuid investeeringuid tehakse ka läbi East Capital-i erakapitali, kinnisvara kui ka alternatiivsete investeeringute fondide. East Capital Exploreri peamised investeeringud on koduturu kasvu ning ettevõte keskendub kiiresti arenevatele sektoritele nagu finantssektor, jae- ning tarbekaubad ja kinnisvara. East Capital Exploreri investeerimistegevust juhib East Capital. East Capital Explorer on noteeritud NASDAQ OMX Stockholm, Mid Cap börsil.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Aprillis suurenes toodang enamikus tööstusharudes

30.05.2014 Tõnu Toompark

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta aprillis 4% rohkem toodangut kui eelmise aasta aprillis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes mäe- ja töötlevas tööstuses ning vähenes energeetikas.

Aprillis toodeti töötlevas tööstuses 6% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Toodang ületas eelmise aasta aprilli taseme enamikus tööstusharudes. Enim mõjutas toodangu mahu suurenemist kasv toiduainete, puidu ja elektriseadmete tootmises. Toodang vähenes elektroonika- ja metalltoodete tootmises.

Välisturule müüdi aprillis 71% kogu töötleva tööstuse toodangust. Võrreldes 2013. aasta aprilliga vähenes toodangu müük ekspordiks korrigeerimata andmetel 3%, müük kodumaisele turule suurenes 1%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2014. aasta aprillis tööstuses kokku 2% rohkem toodangut kui märtsis, töötlevas tööstuses aga sama palju kui märtsis.

2013. aasta aprilliga võrreldes toodeti elektrit 13% ja soojust 15% vähem. Elektritootmise vähenemise peamine põhjus oli tarbimise vähenemine ja ekspordi kahanemine.Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend^a, jaanuar 2005 – aprill 2014
(2010 = 100)

^a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, aprill 2014 (protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^b	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^c
KOKKU	2,3	1,3	3,9
Energeetika	12,4	-13,4	-12,0
Mäetööstus	9,8	9,1	11,1
Töötlev tööstus	0,1	3,0	5,9
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-0,4	-9,5	-6,8
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	-1,9	7,4	10,0
toiduainete tootmine	4,8	13,0	15,0
metalltoodete tootmine	-3,1	-5,8	-2,4
elektriseadmete tootmine	-0,2	1,8	5,6
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	-0,2	0,2	3,5
mööblitootmine	-0,9	-6,0	-2,6
mootorsõidukite tootmine	-4,7	-5,2	-2,6
ehitusmaterjali tootmine	-5,2	6,7	9,3
masinate ja seadmete tootmine	3,8	-1,9	1,6

^b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
^c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Valitsus kinnitas maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra

30.05.2014 Tõnu Toompark

Neljapäeval, 29. mail kinnitas Vabariigi Valitsus määruse “Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord”.

Määruse eesmärk on reguleerida reformimata maal asuva ehitise omaniku kasuks maareformi käigus hoonestusõiguse seadmist ja selle käigus maa erastamist, kui isik seda soovib. Valla- või linnavalitsus viib läbi menetluseks vajalikud eeltoimingud ning maavanem sõlmib kas maa erastamise lepingu või seab hoonestusõiguse. Tulenevalt maareformi seadusest seatakse sundhoonestusõigus juhul, kui ehitise omanik maa erastamise või hoonestusõiguse seadmise lepingut ei sõlmi.

Määrusega kehtestatakse hoonestusõiguse seadmise kord, tähtajad ja tingimused, sealhulgas hoonestusõiguse aastatasu suurus (elamumaal 2% ja ärimaal 5% maa maksustamishinnast) ning hoonestusõiguse seadmise ja maa erastamise kulude koosseis, piirmäärad ja tasumise kord.

Määrus annab võimaluse lõpetada maareform umbes 4900 juhul, arvestades võimalikult suures ulatuses seni reformimata maal paiknevate olemasolevate ehitiste omanike huve.

Määrus jõustub pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

I kvartalis ehitusmahud vähenesid

30.05.2014 Statistikaamet

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2014. aastal I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 3% vähem, teatab Statistikaamet. Eestis vähenes ehitustegevus 2% ja välisriikides ehitati ligi viiendiku võrra vähem.

I kvartalis ehitati omal jõul 376 miljoni euro eest, sellest hooneid 254 miljoni ja rajatisi 122 miljoni euro eest. 2013. aasta I kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 4% ning rajatiste ehitamine vähenes 15%.

Mullu kohalikul ehitusturul elavnema hakanud hoonete uusehitus jätkas tõusutrendil ka tänavu aasta alguses. Hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd jäid eelmise aasta tasemele. Ligi kolm aastat ehitusturgu vaid positiivselt panustanud rajatiste ehitamine vähenes aga teist kvartalit järjest, viies sellega langusesse kogu ehitusturu.

Välisriikidesse ehitamine väheneb jätkuvalt. Eesti ehitusettevõtetel vähenesid välisriikides nii hoonete- kui ka rajatiste ehitustööd. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu I kvartalis 10% (mullu samal ajal 12%).

Ehitisregistri andmetel lubati 2014. aasta I kvartalis kasutusse 748 uut eluruumi, s.o 323 eluruumi rohkem kui aasta varem. Ligi kolmveerand valminud eluruumidest asus korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas.

Nõudlus uutele hea asukohaga kvaliteetsete elamispindadele püsib. 2014. aasta I kvartalis väljastati ehitusluba 667 eluruumi ehitamiseks, mida on ligi kümnendiku võrra rohkem kui mullu I kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 187 mitteelamut kasuliku pinnaga 157 700 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao-, kontori- ja põllumajandushoonepinda.

Ehitusmahuindeks, I kvartal 2003 – I kvartal 2014
(2010. aasta kvartalite keskmine = 100)

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Uus Maa Kinnisvarabüroo omandas osaluse Epicenter Kinnisvaras

29.05.2014 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo omandas osaluse ühes Eestis kiiremini kasvavas kinnisvaraettevõttes Epicenter.

„Uus Maa visioon on areneda mõjuvõimsaimaks kinnisvarateenuste pakkujaks kõigil turgudel, kus tegutseme ning Epicentriga liitudes astume sellele eesmärgile mitu suurt sammu lähemale,“ ütles Uus Maa Kinnisvarabüroo partner Jaanus Laugus. „On vähe neid kinnisvarateenuste pakkujaid, kellega Uus Maa meeleldi ühineks, kuid Epicentri organisatsioonikultuur ja väärtushinnangud sobivad meie omadega hästi. Eriliselt heameel on meil ka suurepärase ja karismaatilise juhi lisandumise üle Uus Maa kontserni juhtkonda. Leanika Järve on kindlalt üks parimaid maaklerbüroo juhte ja koolitajaid Eestis.”

„Juba sellest hetkest, kui seitse aastat tagasi turule tulin, jäid mulle esimesena silma Uus Maa ja nende suurepärased maaklerid,“ kommenteeris Epicenter Kinnisvara juhatuse esimees Leanika Järve. „Ehitades üles uut kaubamärki ja visiooni, sattusin pidevalt asjaolule, et Uus Maal on väga sarnased mõtted, väärtused ja tegevused. Nad kasutavad samuti rahvusvahelist know-how’d, et olla innovatiivsed, leida parimaid viise kliendi teenindamiseks ning meeskonna hoidmiseks. Meie meeskonna jaoks on Uus Maa alati olnud eeskujuks ja heaks konkurendiks. Mida rohkem ma veendusin meie nägemuse kattumises ja sarnasuses kinnisvaraäri osas, seda rohkem hakkasin mõtlema, et kui panna meie ettevõtete väärtused kokku, saame ühe väga suure ja tugeva brändi.“

Järve lisas, et tõsisemaks läksid ühinemismõtted siis, kui lisaks Uus Maa sarnasuste avastamisele kohtus ta ettevõtte juhi Jaanus Lauguse ning ülejäänud juhatusega. „Sain aru, et minu soov on olla ühes meeskonnas liidritega, sest koos saavutame paremaid tulemusi ning tõstame pakutavate teenuste kvaliteeti veelgi kõrgemale.“

Uus Maa ja Epicentri liitumisega säilivad nii mõlemad kaubamärgid kui ka senine kontorivõrk.