Sügisel plaanitakse avada järgmine EIS toetusvoor korterelamute rekonstrueerimiseks. Seekord on erisuseks asjaolu, et toetust ei jagata kiirematele, vaid taotlusi rahuldatakse taotlemisperioodi järel kindlate kriteeriumite alusel moodustatava pingerea alusel.

Korterelamute rekonstrueerimise toetuse baasmäär on 30%. Kortermajad, kus on alla 18 korteri saaksid toetust taotleda abikõlbulikest kuludest kuni 40% ulatuses. Muinsuskaitsealadel (v.a Tallinn, Tartu, Rebala ja Valga) asuvatele hoonetele ja kõikidele mälestistele on ette nähtud toetusmäär kuni 70%, olenevalt hoone asukohast. Peatselt algavatel korteriühistute üldkoosolekutel tasub seega hoone rekonstrueerimist kindlasti arutada. Täpsed tingimused on leitavad EISi kodulehel avaneb uues vahekaardis.

Muinsuskodude renoveerimise põhitõed

Muinsuskaitsealustest korterelamutest paikneb suurem osa vanalinnade muinsuskaitsealadel. Enamik omanikke seab oma vanas (kaitsealuses) majas paiknevat renoveerimata korterit uuendades kaks peamist eesmärki: tänapäevaste mugavuste lisamine ja madalamad ülalpidamiskulud sh küttekulud.

Kahjuks moodustab vanema korterelamu tervikrenoveerimise kulust suure osa remondivõlast tingitud hoone tehnilise seisukorra parendamine: seinte veekahjustuste parandamine, katusekatte uuendamine veelekete vältimiseks, elektrisüsteemi, tarbevee- ja kanalisatsioonisüsteemi kaasajastamine jms tööd, mis tuleb teha ainuüksi selleks, et maja säiliks. Samuti esineb veel kortereid, kus puudub tänapäeva ootustele vastav pesuruum ja WC. Eelmainitud tööde teostamine märkimisväärselt energiatõhusust ei paranda ja seetõttu nendele töödele enamasti ka toetusi ei pakuta, kuid kinnisvara väärtust aitavad need kindlasti tõsta. Hoone küttekulusid saab vähendada eelkõige välispiirete soojapidavuse tõstmisega (põrandad, seinad, (katus-)lagi, aknad ja välisuksed), küttesüsteemide ja/või soojusallika asendamisega ning soojustagastusega mehaanilise ventilatsioonisüsteemi paigaldamisega. Elektrikulu saab vähendada veel vanade valgustite asendamisega uute LED tehnoloogial põhinevatega ja vanemate kodumasinate asendamisel uuemate enegiasäästlikumatega. Elektrikulu on võimalik vähendada ka elektrit päikesepaneelidega juurde tootes.

Siinkohal on paslik ümber lükata väärarvamus, et muinsuskodudes (muinsuskaitsealal paiknevad korterelamud ja mälestisest korterelamud) ei tohi enamikke eelmainitud töid teha. Olenevalt hoone arhitektuurist ja siiani säilinud hoone ehitusaegsetest kultuuriväärtuslikest detailidest tuleb ette piiranguid välisseinte lisasoojustamisele ning heas korras algupäraste akende asendamisele. Kultuuriväärtusliku hoone seinte ja muude välispiirete lisasoojustamist tuleb teha viisil, mis võimaldab alles hoida hoone väärtuslikud detailid (karniisid, krohvidekoor, puitpits, piirdeliistud, algne voodrilaudis, väärtuslikud välisuksed ja aknad) ning tagab hoone välisilme proportsioonide taastamise. Vältida tuleb kultuuriväärtuslike detailide ja viimistluskihtide hävitamist või kahjustamist ning kindlasti on eelistatud nende eksponeerimine nende algsel kohal.

Ka arvamus, et midagi hoone välimuses või korterite plaanilahenduses muuta ei tohi on eksitav. Sageli on kortermaju okupatsiooniperioodil suuremal või vähemal määral ringi ehitatud muutes hoone välisilmet või rikkudes hoone kandekonstruktsioone. Okupatsiooniperioodil tehtud remonttööd ja ümberehitused on väga sageli kehva kvaliteediga ja tuleb hea tulemuse saavutamiseks uuesti ümber teha. Aga ka iseseisvuse taastamisperioodi alguses oli sageli esimeseks kiireks remondiks pragudega, kõverate või kahjustunud seinte peitmine uue sirge kipsviimistluse taha. Selliste hilisemate kihistuste eemaldamine on sageli mõistlik, kuid sellega kaasneb ka seni peidus olnud kahjustuste korrektne parandamine. Hoone muutmine eemaldades hilisemaid väheväärtuslikke kihistusi ja taastades hoone algseid dokumenteeritud ehitusdetaile on enamasti soositud ja mõjub positiivselt ka muinsuskodu kui kinnisvara väärtusele.

Muinsuskodude omanike renoveerimisteekonna lihtsustamiseks on käimas teadusarendusprogramm LIFE heritageHOME, mille fookuses on muinsuskaitsealuste eluhoonete energiatõhususe parandamine. Üheks esimestest tulemustest on muinsuskodu renoveerimise teekonna kaart, mis toob välja kõik renoveerimisprotsessi etapid koos eesmärkide, seotud osapoolte, riskide ja viidetega erinevatele nõuetele. Teekaart on esitatud mitmel alternatiivsel kujul: trükitav infolehtede komplekt, teekonna tervikskeem veebis vaatamiseks või trükkimiseks ja teekaart sammudega veebis tutvumiseks. Teekaardil on välja toodud eelkõige erinevad tegevused alates otsusest renoveerima hakata kuni maja hoolduseni peale renoveerimist. Senised renoveerimislahendused ehk joonised erinevate hooneosade tehniliselt ja arhitektuurselt sobivaks renoveerimiseks on leitavad muinsuskaitseameti näidissõlmede ja hooneosade näidislahenduste hulgast.