Iseseisva elu alustamisel on üürikodu otsimine oluline samm. Selleks, et esimene kogemus sujuks muretult, mõtle hoolikalt läbi ja planeeri. Alljärgnev juhis on sulle abiks.

Pane paika oma vajadused ja finantsvõimekus

Enne üürikodu otsingute alustamist mõtle läbi, millist korterit vajad: mitu tuba, millises linnaosas ning kas eelistad möbleeritud või möbleerimata pinda.Kaalu, milliseid lisavõimalusi vajad (parkimine, rõdu, panipaik, jalgratta hoiukoht). Mõtle kindlasti läbi oma peamised trajektoorid, et sul oleks võimalikult lihtne liigelda või igapäevaselt ühistransporti kasutada. Pane paika ka maksimaalne igakuine eelarve, arvestades lisaks üürile kommunaalkulusid ja muid võimalikke kulutusi (nt internet, kindlustus).

Samuti tuleb eelnevalt läbi mõelda, kuidas katta korteri üürimisega seotud algkulud, näiteks tagatisraha, lepingutasu või maakleritasu, kolimisega seotud kulud ja esmased sisustuskulud.

Kui planeerid üüri eelarve maksimaalsena, on soovitatav jätta igakuiselt väike varu ootamatute väljaminekute jaoks.

Tee põhjalik turu-uuring

Ära kiirusta ja tee põhjalik turu-uuring. Alusta otsinguid oma tuttavate seast, sest nende kaudu võid leida kedagi, kes teab kedagi, kelle üürikorter just ootab uusi üürilisi. Vaata kuulutusi kinnisvaraportaalides ja sotsiaalmeedias ning võrdle hindu ja pakkumisi.

Vali välja mitu korterit ja lepi kokku vaatamine, sest kohapeal saad tajuda korteri suurust ja olemust paremini. Mõni korter võib tunduda piltidel suurem, mõni väiksem, mõni hubasem või vastupidi kõledam. Oma silm kuningas – ainult kohapeal saad tõeliselt aru, kas see korter sobib sulle.

Kontrolli korteri kohta toodud infot ning küsi kohapeal täpsustusi

Kohale minnes valmista end ette ja mõtle läbi, mida sa kindlasti soovid teada, tee märkmeid, siis saad kõikidele vajalikele küsimustele vastused. Näiteks, kui kasutad jalgratast, uuri kindlasti, kas majas on olemas hoiukoht ning kuidas selle kasutamine käib.

• Küsi kindlasti kommunaalkulude väljavõtteid nii talve kui ka suve kohta, sest suvised kommunaalkulud võivad olla väga palju väiksemad võrreldes talvistega, kui on kütteperiood. Seega, kui üürid korteri näiteks suvel, siis pole talvine kõrgem kommunaalkulude arve hiljem üllatus.
• Tee selgeks, kas korter on möbleeritud ning milline mööbel jääb korterisse üürimise ajaks.
• Samuti tasub kohe kindlaks teha, kas kõik tehnikaseadmed töötavad, kas aknad avanevad, ega kraanid ei tilgu, kas pistikud töötavad jpms.
• Vaata kindlasti üle ka üldpinnad, mis korteri juurde kuuluvad, nagu parkimiskoht, panipaik vms.

Kui sul on lemmikloom või selle võtmise plaan, selgita välja, kas lemmikloomad on lubatud.

Võid küsida ka endiste üürnike kogemust ja lahkumise põhjust. Samuti tuleks küsida naabrite kohta. Kui näiteks eelistad rahulikku piirkonda ja korterit, kuid alumisel korrusel asub mõni baar või mõni muu lärmakaks koht või on naabrid lärmakad, saad küsimisega juba ennetada hilisemaid ebamugavusi.

Loe üürileping ja üleandmisakt hoolikalt läbi

Kontrolli, et lepingus oleks selgelt kirjas:

• üüri- ja tagatisraha suurus ning maksegraafik
• kommunaalkulude jagunemine (vt allpool mõistete seletust)
• lepingu kestvus, lõpetamise tingimused, etteteatamistähtajad
• üleandmise-vastuvõtmise dokumentatsioon (vajadusel pildid)

Üleandmis-vastuvõtmisakti põhjalikkus on kasulik mõlemale poolele, sest selle järgi saab hiljem tuvastada, kas korterit on kahjustatud või mitte. Näiteks, kui üürnik hakkab korterist välja kolima ja omanik avastab, et nakdiivani tagumine külg on kassikriimustusi täis, kuid üürnikul pole kunagi kassi olnudki, saab üleandmis-vastuvõtmisakti piltidelt tuvastada, kas need kahjustused olid seal juba varem.

Küsi alati selgitusi! Kui millestki aru ei saa, ära anna allkirja enne, kui kõik on arusaadav.

Hoolitse korrektse suhtlemise ja kodu eest

Säilita avatud ja usaldusväärne suhtlus üürileandjaga. Teavita tekkinud probleemidest kohe ning pea kokkulepetest kinni. Hoia elamispind korras, maksa arved õigel ajal – see aitab luua sulle hea maine, et saada tulevikus soovitusi.

Tea oma õigusi ja kohustusi

Korteri üürimine on Eestis põhjalikult seadusega reguleeritud. Poolte õigusi ja kohustusi kirjeldab eelkõige võlaõigusseadus, millega tasub tutvuda enne lepingu sõlmimist, et kaitsta enda huve ja teada oma võimalusi ja õigusi.

Ole valmis kodu eest hoolitsema, arveid maksma ning vajadusel väiksemaid parandustöid tegema ning tea olulisi kontaktandmeid hädaolukorra puhuks.

Olulised mõisted, mida korterit üürides tasub teada

Tagatisraha on rahasumma, mille üürnik maksab üürileandjale enne eluruumi kasutamise alustamist, et tagada üürilepingust tulenevate kohustuste täitmine ja katta võimalikud kahjud või võlgnevused, mis võivad üüriperioodi jooksul tekkida. Eluruumi üürilepingus võib seaduse kohaselt (VÕS § 308 lg 1) ette näha, et üürnik maksab üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses lepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Samas võivad pooled kokku leppida ka ainult ühe või kahe kuu üüri suuruse tagatisraha. Kõige tavalisem on ühe kuu üüri suurune tagatisraha. Tagatisrahast võid ilma jääda siis, kui jätad arved maksmata, põhjustad korteri kahjustusi või jätad korrapäratu elukoha. Kui kohustused täidetud ja korter korras, tagastatakse tagatisraha täies ulatuses.

Maakleritasu / lepingutasu on vahendustasu maaklerile, kes aitab üürileandjat ja üürnikku kokku viia ning lepingu sõlmida. Sageli võrdub ühe kuu üüriga või on sellega sarnane summa. Makstakse tavaliselt lepingu sõlmimise juures. Mõnikord võib lepingutasu olla vaid dokumentide vormistamise tasu – see on tavaliselt väiksem summa.

Kommunaalkulud on korteriga seotud igakuised kõrvalkulud, mida makstakse lisaks üürile: kulud kütte, elektri, vee, prügiveo, gaasi, hoone korrashoiu, üldelektri, mõnikord ka interneti ja TV-teenuste eest. Kulud võivad sõltuda tarbimisest ja aastaajast. Küsi alati lepingu sõlmimisel viimaste kuude kommunaalarveid, et planeerida oma eelarve täpsemalt.