Täna avaldatud palgastatistika teeb ühelt poolt meele rõõmsaks, teisalt kurvastab. Kui me vaatame Eesti keskmist palka, siis kasvunumbrid on muljetavaldavad. Keskmine palk on aastaga kasvanud 5,5%. Rõõmu teeb see, et võrreldes inflatsiooniga on palgakasv oluliselt kiirem ja seega meie inimeste reaalne ostujõud on tõusnud. Muret teeb kiire palgakasv ettevõtjate vaates, sest tootlikkuse kasvunumbrid nii kiired ei ole. Kui me paneme kasvanud tööjõukuludele juurde veel kasvanud küttehinnad ja kallima tooraine, siis jõuamegi olukorda, kus meie ettevõtete konkurentsivõime kukub ja kukub kiiresti, eriti välisturgudel. Kuna tööpuudus langeb ja üldine hõive tase on kõrge, siis võib ennustada, et palgakasv jätkub ka lähitulevikus.
See, et kõige kõrgemad palgad on Tallinnas ja kõige madalamad palgad on Valgamaal, kedagi enam ei üllata. Valgamaa palgad moodustavad 64,2% Tallinna palkadest, järgnevad Jõgevamaa (65,5%) ning Hiiumaa (65,6%). Tervelt 9 maakonnas on keskmine palk alla 70% Tallinna palgast. Kõige lähemal Tallinnale on palkade mõttes Tartumaa (87,5%). Kui minna omavalitsuse tasandile, siis siin on vahed veel drastilisemad: Muhus moodustab keskmine palk 56% Tallinna palgast, Loksal ja Rõuge vallas 57,4% ning Lääneranna vallas 59,9%. Sisuliselt on vahed ju kahekordsed.
Kui vaadata, kas ajas on olukord paremaks läinud, siis paraku see nii ei ole. Võtsin võrdlusbaasiks olukorra 5 aastat tagasi ehki siis 2021. aasta II kvartali. Selle perioodiga on palkade erinevus Tallinnaga vähenenud ainult Ida-Virus – kui viis aastat tagasi moodustas Ida-Viru keskmine palk 68% Tallinna palgast, siis selle aasta teises kvartalis oli vastav protsent 71. Enam vähem sama vahe Tallinnaga on säilitanud Tartu maakond. Mujal on vahe suuremaks kärisenud. Näiteks oli viis aastat tagasi oli Valgamaa palk 65,7% Tallinna palgast (nüüd 64,2%).
Kokkuvõtteks: pealinna koonduvad investeeringud, inimesed ja kõrgepalgalised töökohad. Tulemuseks on sissetulekute erinevuse kasvamine Tallinna ja muu Eesti vahel. Seda aitaks tasakaalustada jõuline regionaalpoliitika, näiteks NUTS 2 erandid taotlemine Brüsselilt, selleks aga meil täna poliitiline tahe puudub, peaasjalikult ametnike vastuseisu tõttu.
Teises kvartalis kasvas keskmine brutopalk statistikaameti andmetel 5,5% ja ulatus 2243 euroni. Palgakasv aeglustus erasektoris ja oli tänu kollektiivsetele kokkulepetele möödunud aastaga võrreldes kiirem avalikus sektoris – nii hariduses, tervishoius kui ka avalikus halduses. Aprilli alguses jõustunud 6,8% miinimumpalga tõus kiirendas keskmisest madalamate palkade kasvu, samas kui keskmisest kõrgemate palkade kasv aeglustus.
Tallinna linn esitas Eesti Olümpiakomiteele rahvusvahelise multifunktsionaalse suurhalli asukohapakkumise Ülemiste kaubajaama alale. Linna hinnangul annab Ülemiste hea ühenduvuse ning Tallinna sündmuskorralduse võimekuse ja teenindustaristu koosmõju tugeva eelise suurhalli asukohana.
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) kuulutas välja riigihanke, et leida partnerid kuni 400 hoone varjumisplaanide koostamiseks. Raamlepingu alusel hakkavad partnerid hindama hoonete varjumisvõimalusi, tegema ettepanekuid ruumide kohandamiseks ning toetama hoonete kasutajaid varjumise korraldamisel ja selleks valmistumisel.
Kinnisvaraportaalis KV.EE
Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta teise kvartali keskmine brutokuupalk 2243 eurot. Võrreldes 2025. aasta sama ajaga tõusis keskmine palk 5,5% ehk 117 euro võrra.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium saatis kooskõlastusringile määrusemuudatuse, millega tõstetakse omavalitsushoone energiatõhusaks muutmise toetuse ülempiiri, et kaasata renoveerimisse senisest enam suuri hooneid.
Kaamos Kinnisvara tegevjuhina alustab tööd pikaajalise kinnisvaravaldkonna kogemusega Tanel Olek, kelle ülesandeks saab ettevõtte strateegiline juhtimine ning vastutusvaldkonnaks Kaamose kinnisvara ärisuuna tegevuste edasiarendamine nii Eesti kui Läti turul.
Invego Group OÜ täna avaldatud 31.12.2025 lõppenud majandusaasta konsolideeritud auditeeritud aruande kohaselt müüdi eelmisel aastal Invego kaubamärgi all kokku 183 uut kodu teenides kokku 48 miljonit eurot müügitulu.
Turistide kulutusi arvesse võttev harmoneeritud hinnaindeks tõusis augustis juuliga võrreldes 0,3% võrra. Kaheksa kuu kokkuvõttes on harmoneeritud hinnad tõusnud 2,8% võrra. Sügiskuudel hinnatõus kiireneb, sest energia hinnad kasvavad hooajalistel põhjustel.
Kuigi kaasomandi kohta liigub palju hirmulugusid, ei ole see paarismajale või ridaelamuboksile kodulaenu saamisel koheselt välistuseks. Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuhi Margit Volti sõnul hindab pank eelkõige notariaalse kasutuskorra olemasolu ja laenutaotleja maksevõimet. Kaasomandis kortermaja puhul on riskid aga suuremad nii ostja kui ka panga jaoks.
Mainor Ülemiste nõukogu vabastas juhatuse liikme Tanel Olek-i juhatuse liikme kohustustest 31. augustil vastavalt tema soovile.
Järgmisel aastal Tallinna südalinnas valmivas 16-korruselises kõrghoones Stellar müüdi hoone kogu 13. korrus, mille maksumus üheks erilahendusega korteriks kujundamise järel on ligi neli miljonit eurot.
Kinnisvaraarendaja Invego pakub septembri lõpuni kuni 15 000 euro suurust koduostu toetust kõigile Eesti koolides ja lasteaedades töötavatele õpetajatele uue kodu ostmisel kõigis ettevõtte poolt arendatavates elurajoonides.
