Täna avaldatud palgastatistika teeb ühelt poolt meele rõõmsaks, teisalt kurvastab. Kui me vaatame Eesti keskmist palka, siis kasvunumbrid on muljetavaldavad. Keskmine palk on aastaga kasvanud 5,5%. Rõõmu teeb see, et võrreldes inflatsiooniga on palgakasv oluliselt kiirem ja seega meie inimeste reaalne ostujõud on tõusnud. Muret teeb kiire palgakasv ettevõtjate vaates, sest tootlikkuse kasvunumbrid nii kiired ei ole. Kui me paneme kasvanud tööjõukuludele juurde veel kasvanud küttehinnad ja kallima tooraine, siis jõuamegi olukorda, kus meie ettevõtete konkurentsivõime kukub ja kukub kiiresti, eriti välisturgudel. Kuna tööpuudus langeb ja üldine hõive tase on kõrge, siis võib ennustada, et palgakasv jätkub ka lähitulevikus.
See, et kõige kõrgemad palgad on Tallinnas ja kõige madalamad palgad on Valgamaal, kedagi enam ei üllata. Valgamaa palgad moodustavad 64,2% Tallinna palkadest, järgnevad Jõgevamaa (65,5%) ning Hiiumaa (65,6%). Tervelt 9 maakonnas on keskmine palk alla 70% Tallinna palgast. Kõige lähemal Tallinnale on palkade mõttes Tartumaa (87,5%). Kui minna omavalitsuse tasandile, siis siin on vahed veel drastilisemad: Muhus moodustab keskmine palk 56% Tallinna palgast, Loksal ja Rõuge vallas 57,4% ning Lääneranna vallas 59,9%. Sisuliselt on vahed ju kahekordsed.
Kui vaadata, kas ajas on olukord paremaks läinud, siis paraku see nii ei ole. Võtsin võrdlusbaasiks olukorra 5 aastat tagasi ehki siis 2021. aasta II kvartali. Selle perioodiga on palkade erinevus Tallinnaga vähenenud ainult Ida-Virus – kui viis aastat tagasi moodustas Ida-Viru keskmine palk 68% Tallinna palgast, siis selle aasta teises kvartalis oli vastav protsent 71. Enam vähem sama vahe Tallinnaga on säilitanud Tartu maakond. Mujal on vahe suuremaks kärisenud. Näiteks oli viis aastat tagasi oli Valgamaa palk 65,7% Tallinna palgast (nüüd 64,2%).
Kokkuvõtteks: pealinna koonduvad investeeringud, inimesed ja kõrgepalgalised töökohad. Tulemuseks on sissetulekute erinevuse kasvamine Tallinna ja muu Eesti vahel. Seda aitaks tasakaalustada jõuline regionaalpoliitika, näiteks NUTS 2 erandid taotlemine Brüsselilt, selleks aga meil täna poliitiline tahe puudub, peaasjalikult ametnike vastuseisu tõttu.
