Teises kvartalis kasvas keskmine brutopalk statistikaameti andmetel 5,5% ja ulatus 2243 euroni. Palgakasv aeglustus erasektoris ja oli tänu kollektiivsetele kokkulepetele möödunud aastaga võrreldes kiirem avalikus sektoris – nii hariduses, tervishoius kui ka avalikus halduses. Aprilli alguses jõustunud 6,8% miinimumpalga tõus kiirendas keskmisest madalamate palkade kasvu, samas kui keskmisest kõrgemate palkade kasv aeglustus.
Majanduskasvu taastumist on toetanud ekspordi kasv ning tööstussektori käekäigu paranemine paistab palgaandmetes silma töötleva tööstuse ja ehituse tegevusala keskmisest kiirema palgakasvuna. Palgatõusu toetab tööjõunõudluse taastumine, mida näitab vabade töökohtade arvu suurenemine, iseäranis ehituses. Nendel tegevusaladel suhteline palk võrreldes majanduse keskmisega majanduslanguse ajal vähenes ja on nüüd taastumas.
Tööpuudus ulatus küsitlusandmete järgi 2026. aasta teises kvartalis 6,6%ni ja töötuid oli hinnanguliselt 10 000 inimese võrra vähem kui aasta varem. Samal ajal oli ka hõivatute arv väiksem, mis tähendab, et töötuse kahanemise taga oli tööjõus osalemise vähenemine. Tööjõus osalejad on hõivatud ja töötud, kes otsivad aktiivselt tööd ja on valmis ka lühikese aja jooksul tööle asuma. Tööjõus osalejate vähenemine võib olla ühelt poolt tingitud sellest, et tööpakkumiste vähesuse ja tiheda konkurentsi tõttu vabadele töökohtadele on olnud juba pikemat aega keeruline tööd leida. Teisalt võisid sellest aastast muutunud töötushüvitise saamise tingimused vähendada varem tööturult eemal olnud inimeste motivatsiooni end töötuna arvele võtta ja seeläbi mõjutada nende tööotsinguid. Kui varem oli töötutoetusele õigus ka neil, kel puudus hiljutine tööstaaž näiteks täisajaga õppimise, lapse kasvatamise või hoolduskohustuse tõttu, siis töötutoetust asendav baasmääras töötuskindlustushüvitis eeldab varasemat töötamist.
