Uudiste arhiiv

 

Justiitsministeerium: Korteriomanike vaidlusi hakkab lahendama kohaliku omavalituse loodav lepitusorgan

Justiitsministeerium

1. veebruarist hakkavad kehtima mitmed olulised seadusemuudatused, mille eesmärk on lahendada korteriomandite ja -ühistutega praktikas ilmnenud probleeme. Korteriühistutes tekkinud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks antakse kohalikele omavalitsustele õigus luua vastav lepitusorgan. Korteriomandite loomise ja jagamise tingimused muutuvad rangemaks, hüpoteegi muutmine lihtsamaks ja

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Positiivne muudatus väikestele ühistutele

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisega 2018. aastal tekkisid korteriühistud ka väikestele majadele, kus olid moodustatud korteriomandid. Juriidilise isikuga kaasnev paberimajandus aga hirmutas inimesi, kes olid harjunud toimetama omavaheliste kokkulepete alusel. Tegelikult aga kuni 10ne korteriga ühistutel ei ole kohustust valida juhatust

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Kasutuskord versus erikasutusõigus

1. veebruaril 2023. a peaks jõustuma korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus, mis toob ka mitmeid positiivseid muudatusi korteriühistutele. Üheks selliseks muudatuseks korteriomanike vahel sõlmitud kasutuskorra kokkuleppe muutmine eriomandi kokkuleppe osaks. Nimelt kaasomandi osa kasutamise kokkulepped (nt parkimiskohad,

Justiitsministeerium: Riigikogu võttis vastu korteriomanikke puudutavad seadusemuudatused

Justiitsministeerium

Riigikogu võttis kolmandal lugemisel vastu seaduse, mille eesmärk on lahendada korteriomandite ja -ühistutega praktikas ilmnenud probleeme. Korteriühistutes tekkinud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks antakse kohalikele omavalitsustele õigus luua vastav lepitusorgan. Korteriomandite loomise ja jagamise tingimused muutuvad rangemaks, hüpoteegi muutmine lihtsamaks ja odavamaks.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Eluruumi tagastamine lepingu lõppedes. Osa II

Mida teha, kui lepingu lõppedel ilmneb, et üürnik on rikkunud või lõhkunud mõne omanikule kuuluva eseme? Siin tuleb arvestada, et isegi kui asi on sedavõrd kahjustatud, et seda ei saa enam kasutada, ei saa üürnikult nõuda selle asja alghinna hüvitamist.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Kas üürileandja võib lihtsalt üüri tõsta? Osa II

Eelmisel korral rääkisin üüri tõstmise võimalusest tähtajatu üürilepingu korral, siis seekord käsitleme tähtajalist lepingut. Kui olete sõlminud tähtajalise üürilepingu, siis on üüri tõstmisel olulisemad piirangud, mida mõjutab tähtaeg ja kokkulepe. Nimelt saab lepingu kehtivuse ajal üüri tõsta vaid siis, kui

Justiitsministeerium: Riigikogus läbis esimese lugemise korteriomanikke puudutav eelnõu

Justiitsministeerium

Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, mille eesmärk on lahendada korteriomandite ja -ühistutega praktikas ilmnenud probleeme. Korteriühistutes tekkinud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks antakse kohalikele omavalitsustele õigus luua vastav lepitusorgan. Korteriomandite loomise ja jagamise tingimused muutuvad eelnõuga rangemaks, hüpoteegi muutmine lihtsamaks ja odavamaks.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Kas üürnikult võib nõuda leppetrahvi?

Kuigi võlaõigusseaduse üldosa lubab lepingupooltel lepingu rikkumise korral kokku leppida leppetrahvis, oli eluruumi üürilepingu puhul see välistatud. Miks? Seadusemuudatuse eelnõu seletuskirja kohaselt oli leppetrahvi välistamisega püütud kaitsta üürnikke üürileandjate võimalikke kuritarvituste eest, sätestades rahalise hüvitise saamiseks üürileandja kohustuse tõendada iga

HETA: Kaasomandis oleva kinnisasja jahinduslikuks kasutamiseks andmisest

HETA

Miks antud teema üldse on päevakajaline? Eesti territoorium on jagatud jahipiirkondadeks (JahiS § 5) ning iga jahipiirkonna osas on väljastatud 2013. aastal selle kasutusõiguse luba (JahiS § 13 ja § 14). Jahipiirkonna kasutusõiguse luba kehtib 10 aastat ning seega aastal

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Kas üürnik võib tähtajalise lepingu korral lihtsalt välja kolida?

Üürilepingu võib sõlmida kas tähtajaga või tähtaega määramata. Kui leping sõlmitakse tähtajaga, siis lõpeb see tähtaja möödumisel. Sageli aga otsustab üürnik enne tähtaega välja kolida näiteks seetõttu, et leidis endale parema või odavama elamise. Ja on hea, kui ta sellest

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Kas üürnik peab maksma remondifondi?

2021. aasta jaanuaris toimus kauaoodatud üürilepingute regulatsiooni muudatus. Paraku loodeti rohkemat aga saadi vaid pisku, kuid abiks seegi. Näiteks lahendati aastaid vaidlust tekitav küsimus – kas üürniku kanda võib panna maksed korteriühistu remondifondi. Täna on see võimalik, kuid teatud piirangutega.

Swedbank: Kiire hinnakasv halvendab korterite taskukohasust

Swedbank

Tallinna korterite taskukohasus jätkas esimeses kvartalis langust. Eluasemelaenude intressimäärad olid aastatagusega võrreldes madalamad, kuid hinnakasv ületas netopalga kasvu analüüsis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja. Pealinna elanike netopalga kasv ulatus esimeses kvartalis 5,5 protsendini aastases võrdluses. Samal ajal oli Tallinna korterite hinnakasv

Leadell: Broneerimisleping vs kinnisasja omandamise eelleping – kumb on kumb?

leadell-logo

Enne kinnisvaraga tehingu tegemist sõlmitakse praktikas tihti kõigepealt broneerimisleping, et soovitud objektist mitte ilma jääda. Tegemist on müüja ja ostja vahelise kokkuleppega, mille kohaselt müüja kohustub mitte võõrandama kokkulepitud aja jooksul kinnisasja kellelegi teisele. Kuid alati ei pruugi broneerimislepingu nime

Arco Vara: Arco Vara majandusaasta aruanne 2021

Arco Vara

JUHATAJA KOMMENTAARID 2021. aastal muutlikuks kujunenud kinnisvaramaastikul suutis Arco Vara kollektiiv kindlustada enam kui 40 000 m2 jagu uusi arendusmahte, mis loovad ettevõttele tugeva vundamendi järgnevaks viieks aastaks. Samuti suudeti täita seatud eesmärgid aktsiaemissioonil ja ehituses olevate objektide müügimahtudega. Lisaks eelnevale ei

Swedbank: Kiire hinnakasv halvendas korterite taskukohasust aasta viimases kvartalis

Swedbank

Eelmine aasta lõppes märkimisväärse aktiivsusega kinnisvaraturul, millele andis hoogu kõrge kindlustunne osta eluaset. Majapidamiste finantsseisu toetasid kiire hoiuste kasv, pensionisambast väljavõetud säästud ning energiakulude kompensatsioon. Tallinna korterite hinnakasv kiirenes neljandas kvartalis 15 protsendini aastases võrdluses. Pealinna elanike netopalga kasv ulatus

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

07.02.2023 Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika