Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
 

Swedbank: Juulis tõusid hinnad oodatust vähem

08.08.2025

SwedbankStatistikaameti andmetel kallines keskmine tarbimiskorv juulis ühe kuuga 0,6% ja aastaga 5,4%. Eesti juhib selle näitajaga endiselt euroala hinnatõusu edetabelit. Euroopa Liidus oli Eesti aga hindade kasvu poolest juunis teisel positsioonil Rumeenia järel. Lätis ja Leedus on hinnatõus samuti üsna kiire, kuid siiski Eestist aeglasem. Lätis kallinesid kaubad ja teenused juunis aastases võrdluses 3,8% ja Leedus 3,7% võrra.

Maksutõusud jõuavad hindadesse järk-järgult

Juulis tõusis käibemaks ja tubaka- ning bensiiniaktsiis, mis kergitavad hinnataset kokku 1,7 protsendipunkti võrra. Maksutõusud jõuavad hindadesse järk-järgult. Tänavu tõusevad hinnad Swedbanki prognoosi kohaselt 5,5 protsendi võrra. Pool hinnatõusust tuleb kõrgematest riiklikest maksudest ja tasudest – automaks, käibemaks, aktsiisid, arsti- ja haiglatasud.

Paljude teenuste pakkujad muutsid juulis oma hinnakirja. Üür, prügi- ja postiteenused kallinesid rohkem kui tõusis käibemaks. Samas sideteenuste, toitlustuse ja juukselõikuse hinnad tõusid vähem. Kaupade hinnatõus oli väiksem kui teenustel. Seal on konkurents suurem ja laovarud võimaldavad hinnatõusu ajatada. Sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalus tähendab, et paljude ettevõtete maksukoormus ei muutu täpselt maksumäära muutuse võrra.

Juuniga võrreldes kallinesid transport ja eluase

Eelmise kuuga võrreldes tõusid hinnad 0,6%. Kuisesse hinnatõusu andsid suurima panuse mootorikütuste, üüri, alkoholi ja tubaka kallinemine. Aastaga on kütused Eesti tanklates aga odavnenud, seda hoolimata aktsiiside ja käibemaksu suurenemisest. Selle taga on globaalne nafta hinna langus ja euro tugevnemine USD suhtes.

Suvised soodusmüügid langetasid rõivaste ja jalanõude hindu. Garderoobikaupade allahindlused olid samas väiksemad kui eelmisel aastal samal ajal.

Turismi tipphooajast hoolimata langes juulis majutuse keskmine hind. Juuni statistikat mõjutas hotellide märgatav kallinemine Justin Timberlake’i kontserdi ajal. Kuigi juulis toimus AC/DC kontsert, kus osales isegi rohkem rahvast, ei toimunud see kuu algul, mil statistikamet hotellide keskmise hinna fikseerib.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Luminor: praegust euribori stabiilsust pole nähtud 42 kuud – kas vaikus enne tormi?

08.08.2025

Luminor BankValdava osa Eesti kodulaenuklientide laenud on seotud kuue kuu euriboriga, mistõttu jälgitakse selle muutusi tähelepanelikult. Viimastel kuudel on oodatud, et kuue kuu euribor langeks alla 2% piiri, kuid seni on see püsinud sellest pisut kõrgemal. Samal ajal pole nii stabiilset euribori liikumist nähtud viimase 3,5 aasta jooksul. Luminori peaökonomist Lenno Uusküla selgitab, kas ees ootab uus muutuste laine või ongi euribor leidnud tasakaalu.

„Euribor on viimastel aastatel oluliselt kõikunud – kui 2022. aasta juuni alguses oli kuue kuu euribor veel miinuses, siis 2023. aasta septembriks tõusis see üle 4%, mis oli kõrgeim tase pärast 2008. aasta majanduskriisi. Euribor saavutas tipu sama aasta oktoobris, pärast mida on see tasapisi langenud ning püsib nüüd veidi üle 2% ehk 2,0–2,1% vahemikus,“ märkis Uusküla.

Ta lisas, et nii kitsas vahemikus püsimist nagu viimase üheksa nädala jooksul, pole nähtud enam kui 42 kuud ehk alates 2022. aasta algusest.

Uusküla sõnul on praegune stabiilsus seotud ka Euroopa Keskpanga selgete sõnumitega: „Keskpank on öelnud, et inflatsioon vastab praegu nende eesmärgile ning praeguse info põhjal pole vajadust intressimäärasid muuta. Neid hoitakse sellel tasemel, kuni inflatsiooniprognoos oluliselt muutub. See on selge erinevus varasemate aastatega, kui intresse esmalt kiiresti tõsteti ning hiljem jälle alandati.“

Luminori peaökonomist tõi välja, et mitmed positiivsed arengud annavad kindlust ka euroala majanduskasvule. Näiteks on Euroopa Liidu jaoks kokkulepitud tollimaksud madalamad kui vahepeal kardeti, mis pakub ettevõtete ekspordiplaanidele juurde kindlustunnet ja toetab nõudlust ning palgakasvu. Saksamaa edasiliikumine kaitsekulutuste ja energiapoliitikaga lisab samuti majandusele kindlust.

Uusküla hinnangul viitavad need trendid sellele, et euribor võib lähikuudel püsida praegusel tasemel. „Tõsi, riske leidub mõlemas suunas. Kui madalad energiahinnad ja tugevam euro aeglustavad inflatsiooni, võib Euroopa Keskpangal aasta lõpus tekkida vajadus intressimäärasid langetada – siis võiks kuue kuu euribor langeda umbes 1,8% juurde. Kui intressimäär jääb kõrgemaks, tähendab see pigem, et Euroopa majandusel on läinud oodatust paremini. Iga päev võib tuua uusi üllatusi, ent üldiselt võib prognoosida euribori stabiilsust ka lähitulevikus,“ lisas ta.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

KV.EE: Järelturukorterite kallinemine annab lootust uute korterite ostude arvu kasvuks

08.08.2025

Kinnisvaraportaal KV.EETallinna korterite pakkumine on mõõdukalt suur, korteritehingute arv ületab ajaloolist keskmist märgatavalt. Tehinguteturul käibivad eriti vilkalt järelturukorterid. Uueväärsete järelturukorterite hinnatõus annab lootust, et uusarenduste korterid hakkavad ostjate jaoks jälle arvestatavaks alternatiiviks muutuma, analüüsib Tallinna korteriturgu kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

07.2025 oli portaalis KV.EE müügipakkumises keskmiselt 4766 Tallinna korterit. Korteritehinguid tehti maa- ja ruumiameti andmetel samal ajal 792.

„Mõõdukalt suur pakkumiste arv ja kõrge tehingute tegemise aktiivsus hoiavad korteriturgu hea tervise ja tasakaalu juures. Ostjad teavad, et ostuotsuse langetamisega tormama ei pea, sest valikuvõimalus on lai. Ometigi tehakse tehinguid üsnagi palju,“ kommenteeris Tarvo Teslon.

Kinnisvaraportaalis KV.EE 07.2025 pakkumisel olnud korterite keskminehind oli 3685 €/m². Maa- ja ruumiameti andmetel oli juulikuine Tallinna korteritehingute keskmine hind 2946 €/m².

„Korteripakkumiste keskmine hind on olnud vahemikus 3400-3700 €/m² ja korteritehingute hind vahemikus valdavalt 2900-3100 €/m² juba kolm aastat. Stabiilne hind annab ostjatele täiendava kindlustunde, sest ei pea hinnatõusukartuses ostuga tõttama. Pigem on jutuaineks, kui palju hindu alla kaubelda saab,“ selgitas Tarvo Teslon.

Korterituru aktiivsus on koondunud eelkõige korterite järelturule. Uute korterite ostuotsuste mahud on jätkuvalt väga tagasihoidlikud. Ühes kuus langetatakse Tallinnas keskmiselt 100-120 uue korteri ostuotsus.

„Kahekiiruselise korterituru põhjus on uute korterite liiga kõrged hinnad, mis panevad koduostjad järelturu mõnevõrra odavamate korterite kasuks otsustama. Korterituru segmente lähemalt uurides näeme, et järelturu uuemate ehk uueväärsete korterite hinnad näitavad mõningaid märke ülespoole liikumisest. Päris uute korteritega konkureerivate järelturukorterite hinnatõus võiks olla tegur, mis lähema poole aasta või aasta vaates lükkab ostjaid taas rohkem uute korterite ostmise kasuks otsustamise suunas,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Kinnisvaraportaal KV.EE

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Eesti Pank: Käibemaksu tõus jõuab täiel määral hindadesse lähikuudel

08.08.2025

Statistikaameti teatel kallines tarbijate ostukorv juulis kuuga 0,6%. mis võib viidata sellele, et käibemaksumäära 2% tõus kanti letihindadesse üle ainult osaliselt. Aastavõrdluses tõusis hinnatase juulis 5,4%: teenuste hinnad kallinesid 12%, tarbekaubad 2,5%, toiduained 9,1%. Seevastu odavnesid energiahinnad 7%.

Toiduainete hinna kasv oli juulis eelmise kuuga võrreldes võrdlemisi lauge, sest hinnad tõusid 0,4%. Osa käibemaksutõusust võis jõuda toiduainete letihindadesse juba ka varem, sest Eesti aastane inflatsioon on viimastel kuudel olnud üks kiiremaid euroala riikide lõikes. Samas võivad osad hinnad kallineda ka pikema viitajaga, mistõttu näeme käibemaksu tõusu kogumõju alles lähikuudel. Alkoholi- ja tubakatoodete hinnad tõusid kuuga 3,6%, sest selle taga oli lisaks käibemaksule veel ka aktsiiside kallinemine.

Tarbekaupade ning riiete- ja jalatsite hinnad kallinesid juulis mõnevõrra vähem kui käibemaksu tõusu põhjal oleks võinud eeldada. Sisseostuhindade odavnemise tõttu leidsid kaupmehed ilmselt võimalusi hindu alandada ning võtsid osa maksumäära tõusust enda kanda. Riiete ja jalatsite hinnad odavnevad allahindluste tõttu juulis tavaliselt 5% ringis, kuid tänavu ulatus hinnalangus 4,3%ni. Kallimate püsikaupade hindadesse (autod, juveelitooted, põrandakatted) kandus käibemaksu tõus siiski üle kohe ja täiel määral, nagu oli ka arvata.

Maksumuudatusest ajendatud hinnatõuse oli juulis rohkem märgata teenuste sektoris, kus hinnad kallinesid kuuga 2%, sest konkurents on nõrgem. Maksu mõju võrra kallinesid nii kommunaalteenuste kui ka side hinnad. Hooajalisuse tõttu oleks võinud teenuste sektoris hinnakasv osutuda veelgi kiiremaks, kuid kuna majutusteenuste ja puhkusereiside hinnad kallinesid järsult juba suve algul, siis juulis oli selle võrra hinnakasv mõnevõrra tagasihoidlikum.

Kõiki hindu käibemaksu tõus siiski ei puudutanudki. Käibemaksuvabad on näiteks üüri hinnad, raviteenused, sotsiaalhooldus, kindlustus ja lennupiletid. Kokku moodustavad käibemaksuvabad kaubad ja teenused küllaltki suure osa – rohkem kui kümnendiku tarbijate ostukorvist.

Eesti Panga prognoosi kohaselt kallineb tarbijate ostukorv tänavu 5,4%. Väga oluline, kuid raskesti prognoositav tegur saab olema elektri hind, mis on tänavu üldist hinnakasvu tugevalt tagasi hoidnud.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Rahandusministeerium: Juulis oli hinnatõus oodatust tagasihoidlikum

08.08.2025

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad juulis võrreldes eelmise kuuga 0,6 protsenti ja aasta varasemaga 5,4 protsenti. Energiahinnad on aastases võrdluses jätkuvalt languses, tasakaalustades tarbijahindade tõusu.

Juuli alguses toimunud käibemaksu muudatuse lisavad kaupmehed hindadesse hajutatumalt, jaotades selle mitmele kuule. Ei ole välistatud, et osa hinnatõusust võis toimuda ka varem juunis. Täpsema mõju saab arvutada järgnevate kuude hinnastatistika lisandudes, kuna muuhulgas kattus eelmisel kuul hindade kogumise aeg jaekettide allahindluskampaaniatega.

Toit kallines juulis juuniga võrreldes 0,5 protsenti, millele eelnes juunis suurem 1,2-protsendine hinnatõus. Kui mõnede toormete hinnad on välisturgudel stabiliseerunud või kerges languses, siis piima- ja lihatoodete hinnatõus on jätkumas.

Energiahinnad on aastases võrdluses jätkuvalt languses ja 7-protsendine hinnalangus tasakaalustab tarbijahindade tõusu. Elektri börsihinna langus jätkus ka juulis. Soodsate ilmaolude ja Eesti-Soome vahelise toimiva kaabliühenduse mõjul on see pea kolm korda madalam kui aasta tagasi. Eurodes mõõdetuna on naftahinnad aastaga langenud pea viiendiku võrra, mis tagab soodsad kütusehinnad ka siinsetele tarbijatele.

Alusinflatsiooni kiirenemist on tänavu eelkõige mõjutanud teenuste kallinemine. Jahe suve algus on hüppeliselt tõstnud turismiteenuste hindu, mis lähikuudel hakkavad taanduma. Juulis jõustunud uutel postiteenuste hindadel on tarbijahindadele tagasihoidlik mõju.

Juunis teenuste hindu tagant tõuganud kõrged majutuse hinnad taandusid ootuspäraselt. Samas ei ole veel raugemise märke näidanud hinnatõus puhkusepakettidel, mis on 38 protsenti kallimad kui aasta tagasi. Arvestades ka lennukipiletite kõrgeid hindu, panustavad reisiteenused aastasesse tarbijahindade tõusu koguni 0,7 protsendipunkti ulatuses.

Lähikuudel on oodata inflatsiooni mõningat kiirenemist. Lähikuudel tõuseb elektri börsihind suviselt madaltasemelt, mis pidurdab omakorda energiahindade langust. Ilmselt kandub mõningase viitajaga hindadesse ka osa käibemaksumäära tõusust.

Euroalal püsis hinnatõus esialgsel hinnangul 2 protsendil. Sarnaselt Eestile võimaldab energiahindade langus tasakaalustada teenuste ja toidu kallinemist.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

KV.EE kinnisvara-podcast: Hispaania kinnisvarainvesteeringute tulud ja kulud

08.08.2025

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 118. osa külaline on Gerdi Arst, kes elab Hispaanias, pakkudes seal maakleriteenuseid ja lühiajalise üürikorterite haldust ning tegeleb flippimisega. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Gerdi Arst avab, miks Eesti investorid Hispaania kinnisvara vastu huvi tunnevad. Põhjusteks on nii suvekodu soetamine, talveks päikese kätte põgenemine kui ka parema üüritootluse otsimine.

Tõnu Toompark ja Gerdi Arst arutavad investeerimisobjektide hinnatasemete ja kohalike finantseerimisvõimaluste üle. Suurema tähelepanu all on kinnisvarainvestori ostutehinguga seotud ja jooksvad kulud ning tulude-kulude baasilt tekkiv kinnisvarainvesteeringu tootlusemäär.

Gerdi Arst jagab praktilisi soovitusi ja hoiatab levinud vigade eest, rõhutades usaldusväärse kohaliku halduspartneri olulisust. Eraldi toob ta välja majutusteenuse andmise uue regulatsiooni, mida on igal investoril oluline jälgida.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcastist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile ⁠klienditugi@kv.ee⁠.

Telli podcast enda podcast’i äppis või pane laik ja jälgi ⁠KV.EE Facebook⁠’i lehte.

Vaata podcast’i videona ⁠KV.EE YouTube’i EE video⁠’i kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO  või ⁠Spotify lehelt⁠.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Statistikaamet: Turistide arv kasvas juunis mullusega võrreldes 2%

08.08.2025

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel peatus 2025. aasta juunis majutusettevõtetes 391 000 turisti, mida on 2% rohkem kui aasta varem samal ajal. Välisturiste oli 5% rohkem ja siseturiste 2% vähem kui mullu.

„Juunis külastas Eesti majutusettevõtteid 214 600 välis- ja 176 400 siseturisti. Nii nagu ka eelmise aasta juunis, peatus meil rohkem välisturiste (55%) kui siseturiste (45%),“ selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa.

2025. aastal on välisturistide arv kasvanud enamikul kuudel. „Mulluse juuniga võrreldes oli nüüd majutusettevõtetes välisturiste küll 5% enam, kuid nende arv ei ole veel täielikult pandeemiaaegsest madalseisust taastunud,“ tõdes ta. „Siseturiste oli majutusettevõtetes eelmise aasta juuniga võrreldes 2% vähem, aga üldiselt on siseturism hästi taastunud, ületades 2019. aasta juuni taset 16% võrra.“

Kõige enam turiste saabus tänavu juunis Eestisse Soomest – kokku 79 300 ning nad moodustasid 37% kõigist majutuskohtades peatunud välisturistidest. Läti turiste oli 23 500 (11%), Saksamaalt saabus 19 100 (9%), Leedust ja Ameerika Ühendriikidest kummastki 9100 (4%), Suurbritanniast 8200 (4%), Aasia riikidest 7800 (4%) ja Poolast 6100 (3%) turisti. „Aastases võrdluses vähenes Soome ja Leedu turistide arv, kuid see-eest suurenes see arv Läti, Saksamaa, Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja mitmete teiste riikide puhul,“ lausus analüütik.

Majutatud välisturistidest 82% olid juunis Eestis puhkusereisil ning 14% tööreisil. Välisturistidest 71% eelistas ööbida Harju maakonnas, järgnesid Pärnu (11%), Tartu (7%) ja Saare maakond (4%) ning Ida-Viru, Lääne ja Lääne-Viru maakonnad, kus igaühes peatus 2% välisturistidest. Valga ja Viljandi maakonnas peatus kummaski 1% välisturistidest.

„Majutuskohtades ööbinud siseturistidest olid 76% puhkuse- ja 16% tööreisil. Kõige enam peatus siseturiste Harju maakonnas (27%), järgnesid Pärnu (14%), Ida-Viru (10%), Tartu ja Saare maakond (kummaski 8%). Lääne, Lääne-Viru ning Valga maakonnas peatus kõigis 6% siseturistidest,“ ütles Laurmaa.

Turistid jäid majutusettevõtetesse kokku ligi 716 500 ööks, neist 406 200 olid välisturistide ja 310 300 siseturistide ööbimised.

Juunis oli võimalik peatuda 1207 majutuskohas. Turistide kasutuses oli ligi 25 900 tuba ja 61 100 voodikohta, täidetud oli 50% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 55 eurot inimese kohta. See on 12% kallim kui 2024. aasta juunis ning 34% kallim kui 2019. aasta samas kuus. Harjumaal maksis üks ööpäev inimese kohta 65 eurot, Pärnumaal 52 eurot, Lääne-Viru- ja Põlvamaal 49 eurot, Saaremaal 48 eurot, Läänemaal 46 eurot, Tartu- ja Võrumaal 44 eurot ning Ida-Virumaal 35 eurot.

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Bigbank: kiire kasv – kodulaenulepinguid sõlmiti juulis kolmandiku võrra rohkem

08.08.2025

BigbankJuulis sõlmiti kodulaenulepinguid 32% võrra rohkem kui juunis, lepingute kogumaht ja uute taotluste arv kasvasid ligi viiendiku, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti sõnul kasvas juulis järelturu korteritega sõlmitud tehingute osakaal. “Usutavasti said kavandatud tehingud uusarendustes käibemaksutõusu eel tehtud veidi nii-öelda ennaktempos ja nii domineerisid juuli laenuportfelli odavamad järelturu korterid,” kommenteerib Arthur Taavet.

Keskmine laenusumma oli juulis 122 958 eurot, mis oli on 10% võrra väiksem juunikuu keskmisest, kuid samas väga sarnane maikuu keskmise laenusummaga. “Ennekõike peegeldab keskmine laenusumma tänase koduostja laenuvõimekust ning see kõigub kuude lõikes vastavalt sellele, kui suur on osa tehingutest on just odavamate järelturu korteritega,” kirjeldab Bigbanki juht olukord turul.

Arthur Taavet toob Bigbanki laenuportfelli kirjeldades esile ka “alateenindatud kliendid” ehk inimesed, kes suurte universaalpankade jäikade otsustusprotsesside tõttu oma kodupangast soovitud kodulaenu ei saa. “Väga tihti langevad tublid inimesed suurpangas nii-öelda süsteemi ohvriks. Bigbankis vaatame inimeste soovidele ja võimalustele palju põhjalikumalt otsa ning tihti on tegemist täiesti maksejõuliste ning laenukõlblike klientidega, kelle profiil on lihtsalt veidi ebastandardsem,” selgitab pangajuht ning toob näite, et Bigbank on valmis rahastama koduoste ka väljaspool suuri tõmbekeskusi. “Universaalne jäik mudel tihti ei tööta, sest inimesed, nende soovid ja vajadused on ju väga erinevad. Meie jaoks on kõige olulisem, et uus kodu sobiks kliendi üldise elukorraldusega ja samas oleks laenumakse talle jõukohane,” lisab Taavet.

Kuna juulikuus laekunud laenutaotluste arv oli juuni omast 18% võrra suurem, siis usub Bigbanki juht, et ka järgnevad kuud on kodulaenude osas aktiivsed. “Kui kinnisvarakuulutusi loetake tihti ka niisama uudishimust või pikki tulevikuplaane tehes, siis laenutaotlusi inimesed lihtsalt ajaviiteks täitma ei kipu. Seega on taotluste arvu kasv indikaator, mis aitab järgmise kuu-paari trende päris hästi ette prognoosida,” selgitab Arthur Taavet.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. juuni 2025 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,1 miljardit eurot ning omakapital 281 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 174 000 aktiivse kliendi ning üle 600 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fondi 2025. aasta II kvartali konsolideeritud auditeerimata majandustulemused

08.08.2025

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS-i juhatus on kinnitanud Baltic Horizon Fondi (Fond) auditeerimata konsolideeritud vahearuande tulemused 2025. aasta II kvartali kohta.

Strateegia elluviimise väljakutsed

Meie strateegia fokusseerib avaliku ja sotsiaalsektori rentnikega kinnisvara kontseptidesse ning kesklinnas asuvate, mitmeotstarbeliste hoonete arendamisele, mille kohandatavad ruumid on loodud inspireerima, julgustama ja parandama tänapäeva linlaste ja kogukondade elu, omades samas potentsiaali pikaajaliseks väärtuse kasvuks.

Tulemusnäitajate ülevaade:

  • 90% hõivemäära saavutamine on olnud keerulisem, kuna nii uute üürnike leidmine kui ka olemasolevate hoidmine on muutunud keerulisemaks. II kvartali lõpu seisuga oli täitumuse määr (lähtuvalt pindade üleandmise kuupäevast) 84,2%. Kuigi tulemused on paranenud, ületavad täna mõnes objektis – näiteks Upmalases ja Linconas – lõppevad lepingud uute üürilepingute mahu.
  • Netotulu ruutmeetri kohta (NOI/m²) on veidi kasvanud: I kvartali tasemelt 107 II kvartali tasemele 109. Samas jääb sihiks seatud 130 €/m² saavutamine keskpikas plaanis keeruliseks, arvestades rentnike kõrvalkulude üleüldist suurenemist ja rendihindadele avalduvat survet konkurentsitihedal turul.
  • 50% pikaajalise laenukoormuse (LTV) eesmärgi saavutamine oleks lähitulevikus võimalik vaid juhul, kui õnnestub müüa osa kinnisvarast ja/või kaasata lisakapitali. Arvestades hindamisparameetrite suurt ebakindlust, otsustas juhtkond koos Fondi nõukoguga vahehindamisi praegu mitte läbi viia ning aasta lõpu hindamised sõltuvad eelkõige renditegevuse tulemustest ja investeerimisturu arengutest.
  • Kuna õiglasel hinnatasemel potentsiaalseid ostjaid napib, jätkame mitte-strateegiliste varade, eelkõige väiksemate objektide müüki, kuna selliste varade turul on endiselt mõningane likviidsus.

Juhtkond töötab 2025. aasta jooksul välja täpsustatud strateegilise tegevuskava koos vajalike meetmetega antud eesmärkide saavutamiseks.

Üüritulemused

Kokkuvõttes sõlmis Fond 2025. aasta kuue kuu jooksul ligikaudu 9250 m² ulatuses uusi rendilepinguid. Lisaks pikendati ligikaudu 6600 m² ulatuses rendilepinguid. Meie hoonetesse on kaasatud 30 uut rentnikku, sageli eesmärgiga asendada varasemaid probleemseid üürnikke, ning 22 olemasolevat üürnikku on otsustanud meiega koostööd jätkata.

Üks II kvartali 2025 põhisündmusi oli Europa esimesel korrusel Konstitucijos avenüüle avanev uue restoranitsooni avamine, kus asuvad renoveeritud Fortas ja Miyako kontseptsioonid. Rentnike ümberkolimise ja vahetuse tõttu on Europa täituvus ajutiselt vähenenud, kuid eeldatavasti paraneb see järgnevate kvartalite jooksul. Hiljuti sõlmiti üürileping spordikeskuse operaatoriga, kes võtab kolmandal korrusel kasutusele 2 316 m² suuruse pinna ning III kvartali jooksul on oodata täiendavaid lepinguid ligikaudu 800 m² ulatuses teiste spordi- ja vabaajateenuste pakkujatega. Üks peamisi üürilepinguid mis lõppes Galerija Centrsis II kvartalis oli Massimo Dutti, kelle asemel laiendavad oma pindasid Mango, Gant ja teised üürnikud. Rentnike hulka lisanduvad peagi samuti äsja allkirjastatud 500 m² Sinsay kauplus ja üle 1900 m² lasermängude keskus, mis mõlemad avatakse 2025. aasta suvel.

Pärast intensiivseid läbirääkimisi suutsime jätkata pikaajalist koostööd Läti Riigimetsa Majandamise Keskusega, pikendades rendilepingut fikseeritult kuni 2034. aastani. Antud kokkulepe mõjutab hoone rahavoosid III kvartalist 2025 ning alates IV kvartalist 2026 väheneb renditud pind valitsuse kulude kokkuhoiu meetmete ja ülemaailmse kontoripindade vähendamise trendi tõttu 5300 m²-ni. Hoone renoveeritakse ja 2600 m² pindala eraldatakse teisele ankurrentnikule. Oleme juba alustanud aktiivseid läbirääkimisi erakoolide ja tervishoiuteenuste osutajatega tulevikus tekkiva vakantsuse täitmiseks.

2025. aasta juuni lõpus oli rendipinna üleandmise kuupäeva põhjal arvutatud portfelli täitumus 84,2% ning rendilepingu allkirjastamise kuupäeva põhjal arvutatud täitumus 85,6%. Jätkuvalt on järgmiste kvartalite peamine tähelepanu suunatud järelejäänud ja tekkivate vakantsuste vähendamisele meie portfellis. Kuigi Riia Rahvusvahelisele Koolile anti üle S27 hoones 3 689 m² pind, lahkub meie portfellist 2025. aasta lõpus suurima üürnikuna Swedbank, kes kasutab praegu Lincona hoones 2 568 m².

Viimase aja renditegevus kajastub kaalutud keskmise aegumata rendiperioodi pikenemises kuni esimese katkestamise võimaluseni, mis oli 30. juuli 2025. aasta seisuga 3,5 aastat (võrreldes 3,4 aastaga 31. detsembri 2024. aasta seisuga ning 2,9 aastaga 31. detsembri 2023. aasta seisuga).

Väljavaade

2025. aastal keskendub Fond paindlikele ja kestlikele lahendustele, et käia kaasas rentnike soovide ja turutingimustega. Meie peamised eesmärgid on portfelli täitumuse suurendamine ning leida lahendusi laenu ja väärtuse suhte vähendamiseks võlakirjade lunastamise teel.

Fond on algatanud Rootsi hoidmistunnistuste („SDR“) Nasdaq Stockholmi börsilt kauplemise lõpetamise protsessi oktoobriks 2025. Lisaks on juhtkond korraldanud mitu hankemenetlust ning hinnanud erinevaid kulude kokkuhoiuvõimalusi, mis puudutavad audiitori-, juriidilisi-, tõlke- ja muid haldusteenuseid. Fond töötab pidevalt üldkulude läbivaatamise, tehnoloogia uuendustesse investeerimise ja strateegiliste tasude läbirääkimiste kaudu, et parandada tegevuse efektiivsust ja pikaajalist investeerimistulemust. Need lisameetmed avaldavad eeldatavasti positiivset mõju alates 2025. aasta IV kvartalist.

2025. aasta esimeses pooles jätkati mitme objekti, sh Postimaja ja Apollo Plaza, ning mitmete mittestrateegiliste varade müügikatsetega. Siiski on keeruline turuolukord üleüldiselt vähendanud sobivate ostjate olemasolu ning mitmete objektide puhul ei olda täna valmis maksma hinda, mis oleks viimaste hindamiste lähedal või mis vastaks eriti meie kvaliteetseimate varade pikaajalisele väärtusele. Jätkame väiksemate mitte-strateegiliste varade müüki kuna selliste varade turul on endiselt mõningane likviidsus.

Arvestades käimasolevaid investeeringuid varade ümberkujundamisse ja olemasolevat laenukoormust, on Fondi netorahavoog jäänud negatiivseks. Seetõttu töötab juhtkond välja uue refinantseerimisstrateegia, mis võib hõlmata sobiva kinnisvara müüki ja/või täiendava kapitali kaasamist muudest allikatest, et tugevdada kapitalistruktuuri 2025. aasta teises pooles.

Keskendudes täituvuse suurendamisele ja kinnisvarakontseptsioonide optimeerimisele, soovib Fond parandada varade tootlikkust ja maksimeerida puhast äritulu. Keerulises rendituru keskkonnas jäävad peamisteks prioriteetideks kohandatavad rendistrateegiad, kinnisvara ümberpaigutamine ja sihipärased investeeringud suure nõudlusega segmentidesse. Need algatused on suunatud pikaajalise investoriväärtuse kasvatamisele, tagades samas, et Fond säilitab oma stabiilsuse ega satu olukorda, kus väärtuslikke varasid tuleks müüa alla nende õiglase väärtuse.

Kõigil Baltic Horizoni portfelli kuuluvatel hoonetel on nüüd BREEAM-i sertifikaat

Kogu meie portfelli varadel on BREEAM-i sertifikaadid.

GRESB-i hindamine

2024. aastal sai Fond GRESB-i hinnangus 3 tärni. 2024. aastal rakendas Fond GRESB-i täiustamiskava ja kavatseb 2025. aastal saada taas 4 tärni.

Tulem ja puhas renditulu

Kontsern teenis 2025. aasta I poolaastal 6,1 miljonit eurot konsolideeritud puhast renditulu (I pa 2024: 6,0 miljonit). 2025. aasta I poolaasta tulemustes kajastub 13. märtsil 2025 müüdud Meraki büroohoone kahe kuu puhas renditulu summas 0,2 miljonit eurot.

Portfelli puhas renditulu oli 2025. aasta I poolaastal 1,6% kõrgem kui 2024. aasta I poolaastal, peamiselt tänu Galerija Centrsi suuremale täitumusele, kuna 2024. aasta I poolaastal oli kompleksis teatavatel rentnikel üleminekuperiood.

Kontserni 2025. aasta I poolaasta puhaskahjum oli 891 tuhat eurot (I pa 2024: puhaskahjum 12 849 tuhat eurot). Eelmise aasta vahehindamise kahjumit arvestamata oli eelmise aasta puhaskahjum 325 tuhat eurot. Tulemit mõjutas peamiselt kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist. 2025. aasta I poolaasta kahjum osaku kohta oli 0,01 eurot (I pa 2024: kahjum 0,11 eurot).

Kinnisvarainvesteeringud

2025. aasta I poolaasta lõpus kuulus Baltic Horizoni portfelli 11 Balti riikide pealinnades asuvat kinnisvarainvesteeringut. Fondi portfelli õiglane väärtus oli 2025. aasta juuni lõpus 227,5 miljonit eurot (31.detsembril 2024: 241,2 miljonit eurot) ja hõlmas neto renditavat pinda kokku 111,2 tuhat m². 2025. aasta I poolaastal oli kontserni investeeringute kogusumma 2,7 miljonit eurot, mis kulus pindade kohandamisele rentnike vajadustega.

Varade brutoväärtus (GAV)

Fondi varade brutoväärtus oli 30. juuni 2025. aasta seisuga 238,8 miljonit eurot (31. detsembril 2024: 256,0 miljonit eurot). Vähenemine võrreldes eelmise aastaga oli seotud peamiselt Meraki büroohoone müügiga; see moodustas varem varade brutoväärtusest 16,4 miljonit eurot.

Varade puhasväärtus (NAV)

Fondi varade netoväärtus oli 30. juuni 2025. aasta seisuga 97,1 miljonit eurot (31. detsember 2024: 98,1 miljonit eurot). Varade puhasväärtuse vähenemine tulenes peamiselt Meraki müügil tekkinud kahjumist. Seisuga 30. juuni 2025 vähenes osaku IFRS puhasväärtus 0,6766 euroni (31. detsember 2024: 0,6833 eurot) ning EPRA puhas materiaalne põhivara ja EPRA puhas taastamisväärtus olid 0,7223 eurot osaku kohta (31. detsember 2024: 0,7267 eurot). EPRA puhas võõrandamisväärtus oli 0,6736 eurot osaku kohta (31. detsember 2024: 0,6797 eurot).

Intressikandvad laenud ja võlakirjad

Seisuga 30. juuni 2025 moodustasid intressikandvad laenud ja võlakirjad (ilma rendikohustisteta) 135,7 miljonit eurot (31. detsember 2024: 149,0 miljonit eurot).

30. juuni 2025. aasta seisuga olid Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 7,1 miljonit eurot (31. detsember 2024: 10,1 miljonit eurot).

Rahavood

Põhitegevusest tulenev rahavoog oli 2025. aasta I poolaastal 2,7 miljonit eurot (2024. aasta I poolaastal: raha laekumine 3,7 miljoni euro ulatuses). Investeerimistegevusest tulenev rahavoog oli 12,9 miljonit eurot (2024. aasta I poolaasta: rahavoog 2,5 miljonit eurot), mis tuleneb peamiselt Meraki müügist 2025. aasta märtsis 16 miljoni euro eest ja suurematest kinnisvara-investeeringute kapitalikuludest. Finantseerimistegevuse rahavoog oli 18,6 miljonit eurot (2024. aasta I poolaasta: rahavoog 2,0 miljonit eurot). 2025. aasta I poolaastal maksis Fond 10,3 miljoni euro ulatuses tagasi BH Novus UAB (endine nimi BH Meraki UAB) laenu, lunastas ennetähtaegselt võlakirju 3 miljoni euro ulatuses, tasus ennetähtaegselt laene 0,6 miljonit eurot ning tasus pangalaenudelt ja võlakirjadelt intressi.

Peamised kasumlikkuse näitajad

Tuhandetes eurodes I pa 2025 I pa 2024 Muutus
Puhas renditulu 6 078 5 983 1,6%
Halduskulud -1 069 -1 114 -4,0%
Muu äritulu/-kulu 26 -16 262,5%
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist -1 096 -447 145,2%
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum -9 -12 524 -99,9%
Ärikasum/-kahjum 3 930 -8 118 148,4%
Finantskulud (neto) -5 008 -5 135 -2,5%
Maksueelne kasum/kahjum -1 078 -13 253 -91,9%
Tulumaks 187 404 -53,7%
Perioodi puhaskasum/-kahjum -891 -12 849 -93,1%
Ringluses olevate osakute kaalutud keskmine arv 143 562 514 119 635 429 20,0%
Kasum/kahjum osaku kohta (eurodes) -0,01 -0,11 -90,9%

Peamised finantsseisundi näitajad

Tuhandetes eurodes 30.06.2025 31.12.2024 Muutus
Kasutuses olevad kinnisvarainvesteeringud 227 474 241 158 -5,7%
Varade brutoväärtus (GAV) 238 789 256 048 -6,7%
Intressikandvad laenud ja võlakirjad 135 660 148 989 -8,9%
Kohustised kokku 141 650 157 953 -10,3%
IFRS varade puhasväärtus (IFRS NAV) 97 139 98 095 -1,0%
EPRA puhas taastamisväärtus (EPRA NRV) 103 690 104 333 -0,6%
Ringluses olevate osakute arv 143 562 514 143 562 514 –
Osaku puhasväärtus – IFRS NAV osaku kohta (eurodes) 0,6766 0,6833 -1,0%
EPRA puhas taastamisväärtus (NRV) osaku kohta (eurodes) 0,7223 0,7267 -0,6%
Laenu ja väärtuse suhe (%) 60,7% 61,8% -1,1%
Keskmine sisemine intressimäär (%) 6,3% 6,7% -0,4%

Fondi portfelli keskmine tegelik täitumus oli 2025. aasta II kvartalis 82,6% (I kv 2025: 82,7%). Seisuga 30. juuni 2025 tõusis täitumus 84,2%-ni (31. märts 2025: 82,3%).

Ülevaade Fondi kinnisvarainvesteeringutest seisuga 30. juuni 2025

Kinnisvarainvesteering Segment Õiglane väärtus1 Renditav netopind Otsene tootlus Esmane puhastootlus Täitumuse määr
(tuhandetes eurodes) (m2) I pa 20252 I pa 20253
Vilnius, Leedu
Europa Kaubandus 36 374 17 252 2,8% 3,2% 71,0%
North Star Büroo 19 628 10 705 5,6% 6,2% 92,2%
Vilniuses kokku   56 002 27 957 3,7% 4,5% 79,1%
Riia, Läti
Upmalas Biroji Büroo 19 253 11 175 3,7% 4,7% 64,3%
Vainodes I Büroo 15 940 8 128 6,4% 8,8% 100,0%
LNK Centre Büroo 12 447 7 318 -2,0% -2,9% 51,9%
Sky Kaubandus 4 910 3 260 8,7% 9,3% 100,0%
Galerija Centrs Kaubandus 60 949 20 015 3,7% 4,9% 84,4%
Riias kokku   113 499 49 896 3,6% 4,8% 78,7%
Tallinn, Eesti
Postimaja ja CC Plaza Kaubandus 21 876 9 232 3,4% 5,7% 100,0%
Postimaja ja CC Plaza Vaba aeg 13 195 7 877 6,7% 6,0% 100,0%
Lincona Büroo 13 110 10 767 6,8% 8,4% 92,4%
Pirita Kaubandus 9 792 5 425 6,7% 8,6% 94,5%
Tallinnas kokku   57 973 33 301 5,2% 6,9% 96,6%
Portfell kokku   227 474 111 154 4,0% 5,2% 84,2%

1. Põhineb viimasel, seisuga 31. detsember 2024 teostatud hindamisel, hilisematel kapitalikuludel ja kajastatud kasutusõiguse varadel.
2. Otsese tootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumuse ja hilisemate kapitalikulude summaga.
3. Esmase puhastootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu turuväärtusega.

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

Tuhandetes eurodes
01.04.2025
– 30.06.2025		 01.04.2024
– 30.06.2024
Renditulu 3 734 3 821
Teenustasutulu 1 217 1 315
Renditegevuse kulud -1 843 -1 947
Puhas renditulu 3 108 3 189
Halduskulud -521 -529
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist 8 -80
Muu äritulu -191 -26
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum -4 -12 520
Ärikasum/-kahjum 2 400 -9 966
Finantstulud 18 15
Finantskulud -2 353 -2 653
Finantstulud ja -kulud kokku -2 335 -2 638
Maksueelne kasum/kahjum 65 -12 604
Tulumaks 12 379
Perioodi kasum/kahjum 77 -12 225
 
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum/- kahjum -109 -110
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumiga seotud tulumaks -2 17
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum/-kahjum kokku -111 -93
Perioodi tulumaksujärgne koondkasum/ kahjum kokku -34 -12 318
 
Tava- ja lahustatud kasum/kahjum osaku kohta (eurodes) 0,00 -0,10

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Tuhandetes eurodes   30.06.2025 31.12.2024
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud 227 474 241 158
Immateriaalsed põhivarad 1 4
Materiaalsed põhivarad 1 5
Tuletisinstrumendid            – 1
Muud põhivarad 875 1 225
Põhivarad kokku   228 351 242 393
Käibevarad
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 2 841 2 800
Ettemaksed 512 802
Raha ja raha ekvivalendid 7 085 10 053
Käibevarad kokku   10 438 13 655
Varad kokku   238 789 256 048
Omakapital
Sissemakstud kapital 151 495 151 495
Rahavoogude riskimaandamise reserv -485 -420
Jaotamata kahjum -53 871 -52 980
Omakapital kokku   97 139 98 095
Pikaajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised 111 193 98 491
Edasilükkunud tulumaksukohustised 1 732 1 898
Tuletisinstrumendid 427 –
Muud pikaajalised kohustised 1 164 1 446
Pikaajalised kohustised kokku   114 516 101 835
Lühiajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised 24 702 50 736
Võlad tarnijatele ja muud võlad 2 097 4 473
Tulumaksukohustis – 14
Tuletisinstrumendid – 317
Muud lühiajalised kohustised 335 578
Lühiajalised kohustised kokku   27 134 56 118
Kohustised kokku   141 650 157 953
Omakapital ja kohustised kokku   238 789 256 048

2025 Q2 report EE

2025 Q2 report EN

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

21.10.2025 toimub koolitus “Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded”

08.08.2025

Martina ProosaEhitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa annab koolitusel ülevaate 20.02.2020 jõustunud määrusest, mis sätestab ehitamise dokumenteerimise kohustused ja nõuded. Koolitusel selgitatakse, millal tuleb ehitamine dokumenteerida, milliseid dokumente tuleb koostada ja millises vormis, ning tutvustatakse muudatusi võrreldes varasema regulatsiooniga.

Koolitus on suunatud:

  • ehitustööde dokumenteerimisega kokkupuutuvatele spetsialistidele;
  • ehitustööde tellijatele ja nende esindajatele;
  • riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikele;
  • omanikujärelevalve spetsialistidele ja teistele ehitusvaldkonna tegijatele.

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded” toimub 21.10.2025 kell 10.00-14.15 MS Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Uus Maa juulikuu turuülevaade: inimesed on ootamisest väsinud – aeg on tegutseda

08.08.2025

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa andmetel jäi juulis maksutõusu järgne jahenemine turul ära ning ületati hoopis sellel aastal esmakordselt 1000 tehingu piir.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüüsiosakonna juhi Sten Renar Subatšjuse sõnul Eesti majanduslik olukord ja poliitilised otsused hindade langust kuidagi ei toeta, mistõttu on inimesed ootamisest väsinud ning hakanud aina aktiivsemalt turul tegutsema.

„Kui eelnevatel kuudel eeldati, et turuaktiivsust vedas taas tõusev käibemaks, siis juuli tehingute numbrid näitavad üleüldist elavnemist turul. Uusarenduskorterite müük küll langes, kuid järelturul tehti mullusega võrreldes 26% rohkem ja juuniga võrreldes 16% rohkem tehinguid“, analüüsis Subatšjus.

Eesti korteriturg

Tallinna korteriturul tehti juunis 793 tehingut, mis tähistab selle aasta parimat tulemust. Mullusega võrreldes kasvas korteritehingute arv 15% ja juunikuuga võrreldes 5%. Mediaanhind oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes samas suurusjärgus, kuid juuniga võrreldes langes 6%. „Langus tulenes uusarenduskorterite tehingute langusest ja järelturukorterite tehingute tõusust,“ kommenteeris Subatšjus.

Tartu korteritega tehti juunis 163 tehingut, püsides samal tasemel nii mullusega kui ka eelmise kuuga. Tartu korteri ruutmeetri mediaanhind tõusis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3% ning juuniga võrreldes 4%, mis näitab tavapärast sügiseelset elavnemist ülikooli pealinnas.

Pärnu korteritega sõlmiti juunis 75 tehingut, mis on 29% kõrgem tulemus kui mullu ja ka eelmisel kuul. Pärnu korterite mediaanhind kerkis taas eelmise aasta sama ajaga võrreldes, üle 18%, kuid langes juuniga võrreldes 16%, 2090 €/m2 tasemele. „Pärnu hinnad näitavad läbi aasta stabiilset taset, vaatamata viimase paari kuu kõrgemaid näitajaid ,“ märkis Subatšjus.

Narva korteriturg jätkas ka juunis tehingute arvult stabiilsel kursil – esialgsetel andmetel sõlmiti Narvas korteritega 60 tehingut, mis on samal tasemel mullusega, kuid 11% kõrgem võrreldes juunikuuga. Mediaanhind aga kukkus, langedes mullusega võrreldes üle 14% ja juuniga võrreldes ligi 11%. „II poolaasta algas Narva jaoks tehingute arvult aktiivselt, kuid mediaanhinnalt tugevalt alla keskmise,“ nentis Subatšjus.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Baltic Horizon Fund consolidated unaudited results for Q2 2025

08.08.2025

Baltic Horizon FundManagement Board of Northern Horizon Capital AS has approved the unaudited financial results of Baltic Horizon Fund (the Fund) for the six months of 2025.

Challenges in Executing our Strategy

Our strategy emphasizes developing governmental and social tenant concepts and centrally located, multi-functional properties with adaptable spaces designed to inspire, uplift, and enhance the lives of modern citizens and communities that holds potential for long-term value appreciation. We believe, that central locations represent a sound long-term investment, as their strategic positioning ensures sustained demand and strong potential for capital appreciation over time.

Review of the KPIs:

  • Occupancy target of 90% has been more difficult to achieve, as both leasing to new tenants and retaining existing ones have become increasingly challenging. At the end of Q2, occupancy rate (based on handover date) was 84.2%. However, despite the progress made, we continue facing more expiries than new letting in some of our properties, such as Upmalas and Lincona.
  • We have made some progress with NOI per sq. m., increasing from 107 in Q1 to 109 in Q2. However, achieving an NOI per sq. m. of EUR 130 remains a medium-term challenge, given the rising triple net surcharges and pressure on rent levels due to strong competition for tenants across the markets.
  • Loan-To-Value (LTV) ratio of 50% could only be attainable short-term in combination of significant property disposals and/or new equity. Mid-year valuations have been postponed whereas the valuations at year-end remain uncertain and highly depend on leasing activity and investment market.
  • Given the lack of potential buyers at acceptable price levels, we will continue the disposal of non-strategic assets — primarily the smaller properties in the portfolio — as there may still be greater liquidity in that segment.

The Fund management team will communicate adjusted strategic plans and measures to achieve those during the course of 2025.

Leasing performance

During the 6 months of 2025, the Fund signed new leases for approx. 9,250 sq. m. Moreover, leases of approx. 6,600 sq. m. were prolonged. 30 new tenants have been attracted to our buildings, in many cases to replace more problematic ones, while 22 existing tenants have decided to continue their cooperation with us.

As one of the key events in Q2 2025, a newly developed restaurant zone was opened on the first floor in Europa SC, facing Konstitucijos Avenue, featuring renovated Fortas and Miyako concepts. With the relocation and change of tenants the occupancy of SC has temporarily decreased, however it is expected to improve in the upcoming quarters. Lease agreement was also signed with a sports facility operator for a 2,316 sq. m space on the third floor with a strong pipeline for approx. 800 sq. m. of sport and related activity operators anticipated to be signed in Q3. In Galerija Centrs, the main lease agreement terminated was with Massimo Dutti, who will be replaced by expanding Mango, Gant and other tenants. Upcoming additions to the tenant mix also include a newly signed 500 sq. m. Sinsay store and a laser entertainment area exceeding 1,900 sq. m., both scheduled to open in summer 2025.

After intensive negotiations, we have further extended our long-term partnership with Latvian State Forestry by renewing the irrevocable lease through 2034. In this connection, the property cash-flows are being affected from Q3 2025 and starting Q4 2026, the leased area will be reduced to 5,300 sq. m in line with government cost-saving measures and global office downsizing trends. The building will be refurbished, with 2,600 sq. m allocated for a second anchor tenant. We’ve already begun active negotiations with private schools and healthcare providers for the future vacant area.

As of the end of June 2025, the portfolio occupancy rate based on handover date stood at 84.2%, while occupancy calculated according to lease signing date reached 85.6%. That being said, our primary challenge and focus for the upcoming quarters will be addressing the remaining and upcoming vacancies in our properties. While International School of Riga is moving in to 3,689 sq. m in S27, the largest tenant who is expected to depart our portfolio end of 2025 is Swedbank in Lincona currently occupying 2,568 sq. m.

Recent leasing activity is reflected in the increase in the weighted average unexpired lease term until the first break option, which was 3.5 years as of 30 June 2025 (compared to 3.4 and 2.9 years as of 31 December 2024 and  2023).

Outlook


In 2025 the Fund will focus on flexible and sustainable solutions to meet tenant demands and market conditions. Our key goals are increasing the occupancy of the portfolio and decreasing the LTV by finding solutions to repay the bonds.

The Fund has initiated the delisting process of its Swedish Depository Receipts (SDRs) from Nasdaq Stockholm by October 2025. In addition, the management team has conducted multiple tenders and evaluated various cost-saving measures related to audit, legal, translation, and other administrative services. Through ongoing reviews of overhead expenses, investments in technology upgrades, and strategic fee negotiations, the Fund is working to improve operational efficiency and enhance long-term investment performance. These additional initiatives will benefit the Fund starting from Q4 2025.

Further property disposal attempts have been undertaken during H1, including Postimaja and Apollo Plaza, as well as some non-core assets. However, given prevailing market conditions, for many of our properties there is a lack of potential buyers overall, and lack of buyers willing and able to pay prices at or around the current valuations not reflecting the long-term value especially of our strongest assets. We will continue the disposal of smaller non-strategic assets as there may still be greater liquidity in such segment.

Given the requirements for capital expenditure into the ongoing turnaround of the properties and the level of debt, the net cash flow of the Fund has remained negative. Therefore, the management is developing a new refinancing strategy which may involve a combination of selling an appropriate asset and raising additional funds from other sources in order to find a definitive solution for strengthening its capital structure in the second half of 2025.

By focusing on increasing occupancy rates and optimizing property concepts, we aim to enhance asset performance and maximize net operating income. In a challenging rental market adaptive leasing strategies, property repositioning, and targeted investments in high-demand segments will remain key priorities. These initiatives are designed to create long-term value for investors while ensuring that the Fund remains resilient in this dynamic market environment, not being forced to sell its stronger properties for cents on the dollar and lose its valuable assets permanently.

Baltic Horizon achieves a 100% BREEAM certified portfolio

Our portfolio is 100% BREEAM certified.

GRESB benchmarking

In 2024 the Fund received a 3-star GRESB rating. During 2024, the Fund has implemented a GRESB improvement plan and aims to receive 4-stars again in the year 2025.

Net result and net rental income

The Group earned consolidated net rental income of EUR 6.1 million in H1 2025 (H1 2024: 6.0 million). The results for H1 2025 include two months of net rental income of the Meraki office property (EUR 0.2 million), which was sold on 13 March 2025.

The portfolio net rental income in H1 2025 was 1.6% higher than in H1 2024, mainly due to higher occupancy in Galerija Centrs since the complex was undergoing a transition period of certain tenants in the buildings in H1 2024.

In H1 2025, the Group recorded a net loss of EUR 891 thousand compared with a net loss of EUR 12,849 thousand for H1 2024. Excluding last year’s interim valuation loss, net loss for the prior year period was EUR 325 thousand. The result was mainly driven by the losses on disposal of investment properties.  Earnings per unit for H1 2025 were negative at EUR 0.01 (H1 2024: negative at EUR 0.11).

Investment properties

At the end of H1 2025, the Baltic Horizon Fund portfolio consisted of 11 investment properties in the Baltic capitals. The fair value of the Fund’s portfolio was EUR 227.5 million at the end of June 2025 (31 December 2024: EUR 241.2 million) and incorporated a total net leasable area of 111.2 thousand sq. m. During H1 2025 the Group invested approximately EUR 2.7 million in tenant fit-outs.

Gross Asset Value (GAV)

As of 30 June 2025, the Fund’s GAV was EUR 238.8 million (31 December 2024: EUR 256.0 million). The decrease compared to the prior year was mainly related to the disposal of the Meraki office building, which had contributed approx. EUR 16.4 million to the GAV.

Net Asset Value (NAV)

As of 30 June 2025, the Fund’s NAV was EUR 97.1 million (31 December 2024: EUR 98.1 million). The NAV decrease was mainly due to losses on disposal of Meraki. As of 30 June 2025, IFRS NAV per unit amounted to EUR 0.6766 (31 December 2024: EUR 0.6833), while EPRA net tangible assets and EPRA net reinstatement value were EUR 0.7223 per unit (31 December 2024: EUR 0.7267). EPRA net disposal value was EUR 0.6736 per unit (31 December 2024: EUR 0.6797).

Interest-bearing loans and bonds

As of 30 June 2025, interest-bearing loans and bonds (excluding lease liabilities) were EUR 135.7 million (31 December 2024: EUR 149.0 million).

As of 30 June 2025, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 7.1 million (31 December 2024: EUR 10.1 million).

Cash flow

Cash inflow from core operating activities in H1 2025 amounted to EUR 2.7 million (H1 2024: cash inflow of EUR 3.7 million). Cash inflow from investing activities was EUR 12.9 million (H1 2024: cash outflow of EUR 2.5 million) mainly due to the sale of Meraki in March 2025 for EUR 16 million and higher capital expenditure on investment properties. Cash outflow from financing activities was EUR 18.6 million (H1 2024: cash outflow of EUR 2.0 million). In H1 2025, the Fund repaid the BH Novus UAB (previously BH Meraki UAB) loan amounting to EUR 10.3 million, redeemed early bonds in the amount of EUR 3 million, prepaid EUR 0.6 million of loans, and paid interest on bank loans and bonds.

Key earnings figures

EUR ‘000 H1 2025 H1 2024 Change (%)
Net rental income 6,078 5,983 1.6%
Administrative expenses (1,069) (1,114) (4.0%)
Other operating income (expenses) 26 (16) 262.5%
Losses on disposal of investment properties (1,096) (447) 145.2%
Valuation losses on investment properties (9) (12,524) (99.9%)
Operating (loss) profit 3,930 (8,118) 148.4%
Net financial expenses (5,008) (5,135) (2.5%)
(Loss) profit before tax (1,078) (13,253) (91.9%)
Income tax 187 404 (53.7%)
Net (loss) profit for the period (891) (12,849) (93.1%)
Weighted average number of units outstanding (units) 143,562,514 119,635,429 20.0%
Earnings per unit (EUR) (0.01) (0.11) (90.9%)

Key financial position figures

EUR ‘000 30.06.2025 31.12.2024 Change (%)
Investment properties in use 227,474 241,158 (5.7%)
Gross asset value (GAV) 238,789 256,048 (6.7%)
Interest-bearing loans and bonds 135,660 148,989 (8.9%)
Total liabilities 141,650 157,953 (10.3%)
IFRS Net asset value (IFRS NAV) 97,139 98,095 (1.0%)
EPRA Net Reinstatement Value (EPRA NRV) 103,690 104,333 (0.6%)
Number of units outstanding (units) 143,562,514 143,562,514 –
IFRS Net asset value (IFRS NAV) per unit (EUR) 0.6766 0.6833 (1.0%)
EPRA Net Reinstatement Value (EPRA NRV) per unit (EUR) 0.7223 0.7267 (0.6%)
Loan-to-Value ratio (%) 60.7% 61.8% (1.1%)
Average effective interest rate (%) 6.3% 6.7% (0.4%)

During Q2 2025, the average actual occupancy of the portfolio was 82.6% (Q1 2025: 82.7%). The occupancy rate increased to 84.2% as of 30 June 2025 (31 March 2025: 82.3%).

Overview of the Fund’s investment properties as of 30 June 2025

Property name Sector Fair value1 NLA Direct property yield Net initial yield Occupancy rate
(EUR ‘000) (sq. m)  20252 20253
Vilnius, Lithuania
Europa SC Retail 36,374 17,252 2.8% 3.2% 71.0%
North Star Office 19,628 10,705 5.6% 6.2% 92.2%
Total Vilnius   56,002 27,957 3.7% 4.5% 79.1%
Riga, Latvia
Upmalas Biroji BC Office 19,253 11,175 3.7% 4.7% 64.3%
Vainodes I Office 15,940 8,128 6.4% 8.8% 100.0%
LNK Centre Office 12,447 7,318 (2.0%) (2.9%) 51.9%
Sky SC Retail 4,910 3,260 8.7% 9.3% 100.0%
Galerija Centrs Retail 60,949 20,015 3.7% 4.9% 84.4%
Total Riga   113,499 49,896 3.6% 4.8% 78.7%
Tallinn, Estonia
Postimaja & CC Plaza complex Retail 21,876 9,232 3.4% 5.7% 100.0%
Postimaja & CC Plaza complex Leisure 13,195 7,877 6.7% 6.0% 100.0%
Lincona Office 13,110 10,767 6.8% 8.4% 92.4%
Pirita SC Retail 9,792 5,425 6.7% 8.6% 94.5%
Total Tallinn   57,973 33,301 5.2% 6.9% 96.6%
Total portfolio   227,474 111,154 4.0% 5.2% 84.2%
  1. Based on the latest valuation as of 31 December 2024, recognised right-of-use assets and subsequent capital expenditure.
  2. Direct property yield (DPY) is calculated by dividing annualized NOI by the acquisition value and subsequent capital expenditure of the property.
  3. The net initial yield (NIY) is calculated by dividing annualized NOI by the market value of the property.

CONSOLIDATED STATEMENT OF PROFIT OR LOSS AND OTHER COMPREHENSIVE INCOME

EUR ‘000
01.04.2025
– 30.06.2025		 01.04.2024 -30.06.2024
Rental income 3,734 3,821
Service charge income 1,217 1,315
Cost of rental activities (1,843) (1,947)
Net rental income 3,108 3,189
Administrative expenses (521) (529)
Other operating income 8 (80)
Losses on disposal of investment properties (191) (26)
 Valuation losses on investment properties (4) (12,520)
Operating profit (loss) 2,400 (9,966)
Financial income 18 15
Financial expenses (2,353) (2,653)
Net financial expenses (2,335) (2,638)
Profit (loss) before tax 65 (12,604)
Income tax charge 12 379
Profit (loss) for the period 77 (12,225)
 
Other comprehensive income that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods
Net gain (loss) on cash flow hedges (109) (110)
Income tax relating to net gain (loss) on cash flow hedges (2) 17
Other comprehensive income (expense), net of tax, that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods (111) (93)
Total comprehensive income (expense) for the period, net of tax (34) (12,318)
 
Basic and diluted earnings per unit (EUR) 0.00 (0.10)

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

EUR ‘000   30.06.2025 31.12.2024
Non-current assets
Investment properties 227,474 241,158
Intangible assets 1 4
Property, plant and equipment 1 5
Derivative financial instruments            – 1
Other non-current assets 875 1,225
Total non-current assets   228,351 242,393
Current assets
Trade and other receivables 2,841 2,800
Prepayments 512 802
Cash and cash equivalents 7,085 10,053
Total current assets   10,438 13,655
Total assets   238,789 256,048
Equity
Paid in capital 151,495 151,495
Cash flow hedge reserve (485) (420)
Retained earnings (53,871) (52,980)
Total equity   97,139 98,095
Non-current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings 111,193 98,491
Deferred tax liabilities 1,732 1,898
Derivative financial instruments 427 –
Other non-current liabilities 1,164 1,446
Total non-current liabilities   114,516 101,835
Current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings 24,702 50,736
Trade and other payables 2,097 4,473
Income tax payable – 14
Derivative financial instruments – 317
Other current liabilities 335 578
Total current liabilities   27,134 56,118
Total liabilities   141,650 157,953
Total equity and liabilities   238,789 256,048

2025 Q2 report EN

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Merko Ehituse poolaasta müügitulu oli 168 miljonit eurot

07.08.2025

Merko Ehituse müügitulu oli 2025. aasta teises kvartalis 83 miljonit eurot ja esimesel poolaastal 168 miljonit eurot, teise kvartali puhkasum oli 11,2 ning 6 kuu puhaskasum 21,7 miljonit eurot. Teises kvartalis kasvas kinnisvaraarenduse osakaal müügitulus ning panus kasumisse. Merko käivitas esimesel poolaastal 723 uue korteri ehituse ja müügi, neist enamus aktiivse kinnisvaraturuga Vilniuses.

„Merko teise kvartali tulemused on ootuspärased, turul ei ole kvartali jooksul toimunud olulisi muutusi. Aktiivsemaks muutunud kinnisvaraturu toel on paranenud meie tulemused kinnisvaraarenduse ärivaldkonnas – see moodustas ligi 30% meie poolaasta müügitulust ning ostjatele üle antud korterite arv kasvas pea 85%. Vilniuse kinnisvaraturg on oma positiivsuselt jätkuvalt mäekõrguselt Tallinnast ja Riiast üle. Eesti kinnisvaraturg on teises kvartalis aktiveerunud, aeg näitab, kas selle taga oli tarbijate soov vältida käibemaksu tõusust põhjustatud hinnatõusu või on tarbijate kindlustunne reaalselt paranenud,“ kommenteeris tulemusi Merko Ehituse juhatuse esimees Ivo Volkov.

„Ehitusturul on kõigil meie koduturgudel mahud tervikuna endiselt madalapoolsed ja konkurents väga tihe. Meie ehituslepingute portfell täienes esimesel poolaastal 223 miljoni euro võrra, mis on turuolukorda arvestades märkimisväärne tulemus. Prognoosime, et mõne aasta perspektiivis jäävad Eestis, Lätis ja Leedus endiselt suurimateks hankijateks avalik sektor taristu- ja kaitsevaldkonna objektidega ning energiarajatiste suurtellijad,” kommenteeris Ivo Volkov ehitusteenuste müügi tulemusi.

Teises kvartalis sõlmitud suurimad ehituslepingud olid Rail Baltica Ülemiste terminal Tallinnas 84,8 miljoni euro väärtuses ning Rail Baltica põhitrass Tallinn-Pärnu lõigul, mis on konsortsiumi osalisena Merko jaoks eeldatava väärtusega ligi 75 miljonit eurot. Ehitusteenuste tellijatele teostamata tööde jääk oli teise kvartali lõpu seisuga 444 miljonit eurot, lisaks oli kontsernisiseste ehituslepingute alusel töös oma korteriarendusprojekte 222 miljoni euro väärtuses.

Merko andis 2025. aasta esimesel poolaastal Eestis, Lätis ja Leedus ostjatele üle 222 korterit ja kaks äripinda. Tänavu kuue kuuga alustas Merko 723 uue korteri ja 21 äripinna ehituse ja müügiga, nendest 530 korterit ja 15 äripinda Vilniuses asuvates Šnipiškių Urban uues projektis ja Vilneles Skverai uues arendusetapis. Teise kvartali lõpu seisuga oli bilansis 1134 korterit, millest eelmüügilepingutega oli kaetud 17%. Suuremad töös olevad arendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Õielehe Jüri alevikus ning Erminurme Tartus; Lucavsala, Arena Garden Towers, Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilnelės Skverai ja Šnipiškių Urban Vilniuses.

2025. aasta teises kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Hyatt hotellihoone, Huvikeskus Kullo ja büroohoone City Plaza 2 Tallinnas, Riigikaitsemaja Tartus ning Rail Baltica Ülemiste ühisterminal ja Rail Baltica põhitrassi neljas etapp. Leedus olid suuremad ehitusobjektid tuuleparkide taristurajatised Pagėgiai, Telšiai ja Pasvalys rajoonides ning erinevad riigikaitselised hooned ja taristud. Lätis oli ehituses päikeseelektripark Vārme vallas ja tudengihotell Riias.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinn: Tallinna Lennujaama rajatakse uus trammitee haru

07.08.2025

TallinnAS Tallinna Linnatransport (TLT) rajab lennujaama piirkonda paralleelse trammitee haru, mis võimaldab tulevikus tihendada trammiliiklust ja parandada lõpp-peatuse toimimist. Ehitustööd algavad 18. augustil ning lõppevad detsembris.

110 meetri pikkune lisaharu ehitatakse olemasoleva trammi lõpp-peatuse ning bussipeatuste ja -parkla ala kõrvale.

Uus haru rajatakse strateegiliselt sobival ajal, mil Rail Balticu terminali ehitustööde tõttu trammid lennujaama ei sõida. TLT kasutab trammiliikluse ajutist katkestust, et rajada taristu, mis loob eeldused trammide tihedamaks graafikuks ja sujuvamaks liikluskorralduseks lennujaama lõpp-peatuses. Uus haru annab võimaluse nii trammiliiklust tulevikus paremini korraldada kui ka trammijuhtidele mugavamaid tööpause pakkuda. Kui trammid järgmisel aastal taas lennujaamani sõitma hakkavad, suunatakse sinna rongijaama ja sadamat ühendav liin nr 2.

Ohutuse tagamiseks pikendatakse üht olemasolevat eraldussaart ning muudetakse teise kuju, et kõrge äärekivi ei läheks konflikti liikuva trammiga. Ohutussaarte otstesse rajatakse vöötrajad koos braikiviga, mis parandavad liikumisvõimalusi ka nägemispuudega inimestele. Samuti rajatakse ülekäigurada lõunapoolsele juurdepääsuteele ning täiendav parklasse viiv jalgtee.

Lennujaama trammitee lisaharu projekteeris Road-Expert OÜ, ehitustöid teostab KMG Infra OÜ. Tööde lepinguline maksumus on 851 000 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Muinsuskaitseamet: Korterelamute renoveerimise toetusvoor ja infopäev

07.08.2025

MuinsuskaitseametEttevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS; end. KredEx) avab 15. septembril 2025 toetusvooru, mis puudutab korterelamute energiatõhususe tõstmiseks tehtavate renoveerimistööde rahalist toetamist ning on suunatud eelkõige korteriühistutelehoonetele, mis on tunnistatud ehitismälestiseks või asuvad muinsuskaitsealal.

Voor on avatud 30 päeva, mille järel moodustatakse taotluse esitanutest pingerida energiaeritarbimise alusel. See tähendab, et taotluse esitamise kiirus tähtsust ei oma ning eelistatud on need kortermajad, kus on mõõdetud suurim energiakasutus. Vooru kogusumma on 80 miljonit eurot, mis on hoonete suuruse alusel jagatud viide eelarvegruppi:

  • väikesed korterelamud (3–17 korterit) – 10 miljonit eurot,
  • keskmised korterelamud (18–59 korterit) – 25 miljonit eurot,
  • suured korterelamud (60 ja enam korterit) – 30 miljonit eurot,
  • naabruskonnapõhine rekonstrueerimine – 10 miljonit eurot,
  • kultuuriväärtusega muinsuselamud – 5 miljonit eurot.

Kultuuriväärtuslikele korterelamutele (s.o ehitismälestised ja muinsuskaitseala A- ja B-kaitsekategooria hooned) on ette nähtud kõrgem toetusmäär:

  • ehitismälestiseks tunnistatud korterelamute toetusmäär on olenevalt asukohast kuni 60–70%;
  • Lihula, Paide ja Võru muinsuskaitsealade kultuuriväärtuslike kortermajade toetusmäär on kuni 70%;
  • Haapsalu, Kuressaare, Pärnu, Rakvere ja Viljandi muinsuskaitsealade kultuuriväärtuslike kortermajade toetusmäär on kuni 60%;
  • Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealade kultuuriväärtuslike kortermajade toetusmäär on kuni 30%.

Väikeste kortermajade puhul on toetusmäär kõikjal 10% kõrgem piirkonna baasmäärast, seega ka Rebala muinsuskaitsealal asuvate väikeste kortermajade jaoks (olenemata kaitsekategooriast) on toetusmäär kuni 60%.

Toetuste taotlemise täpsed tingimused (sh nõuded taotlejale, toetatavad tegevused, ootused saavutatavale tulemusele jms) on leitavad EISi kodulehel. Vooru eelnõuga on võimalik tutvuda Kliimaministeeriumi lehel. Taotluse esitamise põhimõtted eelmise vooruga võrreldes ei muutu, seetõttu ei pea eelmises voorus toetuseta jäänud ühistud oma taotluse sisu muutma.

Kuna taotlejate pingerida moodustatakse lähtuvalt hoone energiaerikasutusest, on vaja taotluse esitamisele eelnevalt kindlasti üle kontrollida ja vajadusel ajakohastada hoone energiamärgise arvutused ehitisregistris.

Jätkuvalt on avatud ka 2024. aasta oktoobris avatud taotlusvoor. Taotlusi saab esitada suurte kortermajade ning Hiiumaal, Põlvamaal, Saaremaal ja Ida-Virumaal asuvate kortermajade renoveerimiseks. Eelarved jäävad avatuks kuni toetusraha jätkub või 2025. aasta oktoobrini. Lisainfot leiab EISi kodulehelt.

Kultuuriväärtusliku korterelamu rekonstrueerimiseks toetuse taotlemisel kehtivad järgmised erisused:

  • kui Muinsuskaitseamet ei ole andnud luba akende vahetamiseks, siis jäetakse aknad uute vastu vahetamata;
  • fassaad jäetakse nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatuks või soojustamata, kui muinsuskaitseamet ei ole lubanud välisseinte lisasoojustamise kultuuriväärtuse kaitse kaalutlustel;
  • hoone olemust või välisilmet muul viisil oluliselt muutev toetatav tegevus jäetakse tegemata, kui muinsuskaitseamet ei ole andnud töö tegemiseks luba kultuuriväärtuse kaitse kaalutlustel;
  • eelkirjeldatud juhtudel ei kohaldu tavapärane energiatõhususarvu klassi nõue.

Toetuse saamiseks peab rekonstrueerimistööde elluviimisel hoone energiatõhususarvu väärtus olema vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra kõrgem, kui taotlusega esitatava mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise väärtus.

Taotlusprotsessi ülevaade

Kui kaalud hoone rekonstrueerimist, siis pöördu tasuta nõustaja poole, kes annab ülevaate korteriühistule sobivatest teenustest. Nõustaja saad kutsuda osalema ka ühistu üldkoosolekule.

Kui soovid teada rohkem just oma maja võimalustest, siis küsi tasuta nõu EISi tehniliselt eksperdilt, kes aitab hinnata hoone seisukorda ja välja selgitada sobivad tehnilised lahendused.

Muinsuskaitsealal asuva või mälestiseks tunnistatud hoone korral konsulteeri kindlasti ka muinsuskaitseameti maakonnanõunikuga või Tallinna, Tartu ja Narva puhul linnavalitsuse juures töötava muinsuskaitsespetsialistiga. Tema aitab välja selgitada, kuidas saab hoonele omaseid ajaloolisi väärtusi rekonstrueerimistööde käigus säilitada. Seegi konsultatsioon on tasuta ning vajalikud kontaktid leiad muinsuskaitseameti kodulehelt. Seda, kas korterelamu on kultuurimälestis või asub muinsuskaitsealal saab hoone aadressi järgi vaadata Maa- ja Ruumiameti kultuurimälestiste kaardilt.

Pärast tehnilise eksperdi ja muinsuskaitse esindajaga konsulteerimist:

  • Taotle muinsuskaitseametilt hoone rekonstrueerimiseks muinsuskaitseeritingimused. Need on tasuta ning selgitavad, milliseid töid ja kuidas saab tegema hakata;
  • Kaasa lepinguline tehniline konsultant, kes on korteriühistule toeks kuni rekonstrueerimistööde lõpuni. Tehniliste konsultantide kontaktid leiad EISi kodulehelt, samuti on seal olemas lepingu näidis;
  • Koosta projekti lähteülesanne koos esialgse eelarve ja ajakavaga;
  • Seejärel on aeg kokku kutsuda korteriühistu üldkoosolek. Pane tähele, et rekonstrueerimise otsuse vastuvõtmiseks tuleb üldkoosolekul saavutada häälteenamus mitte üksnes korteriomanike arvu, vaid ka korterite ruutmeetrite arvestuses (s.o kvalifitseeritud häälteenamus);
  • Kui otsus on vormistatud, tuleb võtta hinnapakkumised ehitusprojekti koostamisele. Ehitusprojekti koostaja peab olema registreeritud majandustegevuse registris ning mälestise või Tallinna vanalinnas asuva hoonete konstrueerimistööde projekteerimiseks peab tal olema lisaks muinsuskaitseline pädevus, mida saab kontrollida sealtsamast või kultuurimälestiste registrist;
  • Ehitusprojekt on vaja kooskõlastada kohalikus omavalitsuses, kes mälestise või muinsuskaitsealal asuva hoone korral kaasab Muinsuskaitseameti;
  • Pärast ehitusprojektile kooskõlastuse saamist saad esitada taotluse pangalelaenu ning EIS-le toetuse saamiseks.

Kui toetuse rahuldamise otsus on saadud, tuleb läbi viia hanked ehitaja ja omanikujärelevalve teostaja leidmiseks ning sõlmida nendega lepingud. Tähele tuleb panna, et kultuurimälestise ja Tallinna vanalinnas asuva hoone puhul peab ehitajal olema muinsuskaitseline pädevus, mida saab kontrollida kultuurimälestiste registrist. Kui hoone rekonstrueerimine on edukalt tehtud, lõpeb kogu protsess tööde vastuvõtmisega.

Kultuuriväärtuslike korterelamute toetusvooru infopäev

15. septembril avaneb EIS korterelamute rekonstrueerimise toetusvoor, kust saab toetust taotleda ka korterelamutele, mis on ehitismälestised või kultuuriväärtuslikud muinsuskaitsealadel paiknevad hooned (A- või B-kaitsekategooria).

Selleks, et anda ülevaade toetusvoorust ja muinsuskodudele kehtivatest erisustest ja toetusmääradest, korraldame infopäeva, mis toimub veebi vahendusel 22.08 kl 13.00-15.00.

Infopäeva ajakava:

  • 13.00-13.05 Tervitussõnad ja sissejuhatus. Anita Staub, MKA
  • 13.05-13.30 Kultuuriväärtuslike kortereelamutele suunatud erisused toetuse taotlemisel ja toetuse tingimustes. Kaspar Alev, KliM
  • 13.30-13.35 Küsimuste voor. Modereerib Karoliine Sammal, MKA
  • 13.35-14.00 Ülevaade EIS’i kortereelamute toetusvoorust. Taniel Vain, Kredex/EIS
  • 14.00-14.05 Küsimuste voor. Modereerib Karoliine Sammal, MKA
  • 14.05-14.20 Miks on oluline kultuuriväärtuslikku korterelamut renoveerida? Kadri Kallast, KuM
  • 14.20-14.25 Küsimuste voor. Modereerib Karoliine Sammal, MKA
  • 14.25-14.35 Muinsuskaitse eritingimused. Reelika Niit, MKA
  • 14.35-14.45 Küsimuste voor. Modereerib Karoliine Sammal, MKA
  • 14.45-15.00 Kokkuvõte: Anita Staub, MKA

Infotunnis osalemiseks palun registreeri end siin. Registreerinutele saadame enne infopäeva Teamsi lingi.

Infopäeva salvestis on hiljem järelvaadatav Muinsuskaitseameti YouTube’i kanalil.

Julgustame infotunnis osalema ja toetust taotlema, sest EISi kortereelamute toetusvoor on hea võimalus muinsuskodude korrastamiseks!

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark
1 2 3 … 12 13 14 … 1,599 1,600 1,601