Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
 

Tartu otsib bussijaama ümbruse planeerimisel parimaid linnaruumilisi lahendusi

Linnavalitsus kuulas eilsel istungil informatsiooni Emajõe Ärikeskuse ja bussijaama ümbruse linnaruumi arhitektuursest ideevõistlusest ning otsustas, et Turu tn 2, Soola tn 8, Soola tn 4 ja Soola tn 4a kruntide ja lähiala detailplaneeringu koostamise käigus leitakse avaliku ruumi kujunduse täpne lahendus projekteerimise etapis, arvestades võimalusel ka auhinnatud võistlustöödes pakutud lahendusi.

“Mitmes ideekonkursile laekunud töös pakuti välja L-kujulise avaliku väljaku rajamist hotell Dorpati ümber ning bussijaama ette jalakäijate hajumisruumi lisamist, samuti üle Turusilla tulevatele kergliiklejatele takistusteta kulgemistee loomist kesklinna suunas mööda Soola tänavat.

Need ideed kajastuvad ka tänases planeeringulahenduses. Lisaks leidis linnavalitsus, et võimalusel kaasatakse esiletõstetud tööde autorid ka edasisse projekteerimisprotsessi, et leida alale parim võimalik linnaruumiline lahendus,” võttis linnavalitsuse arutelu kokku abilinnapea Jarno Laur.

Detailplaneeringu algatamise otsuse kohaselt korraldas Emajõe Ärikeskus eelmisel aastal avaliku arhitektuurivõistluse, mille eesmärgiks oli leida bussijaamale ja selle esisele alale selgelt tajutav linnaruumiline tervik.Ideekonkursile laekus 9 võistlustööd, žürii luges võistluse kordaläinuks, kuna esitatud tööd olid kõrgetasemelised ja valik mitmekesine.

Ühte selget favoriiti ja kõiki osapooli rahuldavat lahendust polnud, mistõttu 1. preemiat välja ei antud. Teist kohta jäid jagama võistlustööd “Suhtlev ruum” (OÜ Kauss Arhitektuur) ja “Linnamootor” (Maria Freiman, Juhan Kangilaski), kolmanda koha sai “Sadama värav” (Stuudio Tallinn -Villem Tomiste).

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Elamispindade turuülevaate esitlus toimub 26/02/2014

Kinnisvarakool: Tõnu Toompark, kinnisvaraanalüütik26/02/2014 toimub Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“, mille käigus esitleb kinniavaraanalüütik Tõnu Toompark elamispindade turuülevaadet. Tegemist on Eesti kõige põhjalikuma elamispindade turuülevaate esitlusega.

Seminar on suunatud kõikidele, kes puutuvad kokku elamispindade turuga. Analüüsime elamispindade turu nõudlust, pakkumist ja tasakaalupunkti. Eraldi heidame pilgu uusarenduste ja üüriturule.

Vaatleme üsnagi detailselt turgu mõjutavaid tegureid ja analüüsime, millises suunas on need näitajad liikumas.

Elamispindade turuülevaate ajaline perspetiiv vaatab ettepoole pool-poolteist aastat.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub kolmapäeval 12/02/2014 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

RMK peamajas avatakse konkursi „Aasta Puitehitis“ võidutööde näitus

Olete oodatud esmaspäeval, 10. veebruaril kell 12:00 Aasta Puitehitise konkursi võidutööde näituse avamisele Riigimetsa Majandamise Keskuses (Tallinn, Toompuiestee 24). Näitus tutvustab viimase kümne aasta puitarhitektuuri paremikku.

RMK uue peahoone fuajee pakub nauditavat ja rahulikku keskkonda näitusega tutvumiseks. Näitusele on välja pandud tänavu 12. korda toimuva konkursi „Aasta Puitehitis“ esimese 10 aasta võidutööde fotod. Eesti arhitektide loodud silmapaistvaid puitehitisi esile tõstes soovib konkursi korraldaja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit näidata puitmaterjalide kasutamise võimalusi ehituskunstis.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu Puuinfo programm on kümne­aastase tegutsemise jooksul pi­devalt meelde tuletanud puidu voorusi ja selles peituvaid või­malusi, jaganud teadmisi ja ins­piratsiooni, et puidust ehitami­sest saaks eestlaste loomulik elamise viis.

Näitust saab külastada tööpäeviti kell 9-18 ja see jääb avatuks kuni märtsi lõpuni. Näitus on tasuta.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Lumi katustel: ohtliku koha tähistamine ühistut vastutusest ei vabasta

Eesti Korteriühistute Liit tuletab meelde, et soojem ilm ning lumesajule järgnenud sula võivad tekitada majade katustele rasked lumekamakad. Need aga ohustavad katusekonstruktsioone ja seavad alla sadades ohtu möödakäijate tervise, samuti võivad need kahjustada korteriomanike või nende külaliste autosid.

“Eile jõudsid meediasse pildid Tallinnas Mustamäel kortermaja katuselt alla sadanud lumekamakatest. Oli puhas õnn, et need ei tabanud inimesi ega lõhkunud sealsamas maja ees seisnud sõidukeid,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit, seega tuleb katus kindlasti üleliigsest lumest puhastada. Ohuala tuleb Mardi sõnul tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikkuaga mingil juhul vastutusest, kui peaks juhtuma õnnetus,” toonitas Mardi. “Samuti ei pruugi kindlustus alati korvata autol tekitatud kahju.”

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Cityconi käive kasvas 240 miljoni euroni

Põhjamaade juhtiv kaubanduskinnisvara arendaja, Tallinnas Rocca al Mare, Kristiine ja Magistrali kaubanduskeskusi haldava Cityconi käive kasvas möödunud aastal 3,9%, kokku ligi 239,2 miljoni euroni. Baltimaade ja uute äride üksuse aastakäive kasvas 6,4%, ulatudes 34,9 miljoni euroni.

Kontserni renditulud kasvasid eelmisel aastal 4,2%, kokku 162 miljoni euroni. Cityconi renditulud Balti riikides ja Taanis kasvasid 6,4% ning ulatusid 25,6 miljoni euroni.

Cityconi juhatuse esimehe Marcel Kokkeeli sõnul on Cityconil, põhinedes 37 tugevale kaubanduskeskusele linna piirkondades, hea positsioon tulude kasvuks ka 2014. aastal.

“Cityconi portfoolio tugevnes 2013. aastal tänu Stockholmi kaubanduskeskuse Kista Galleria soetamisele. Samuti jätkasime olemasolevate keskuste arendamist ja laiendamist. Meie kaubanduskeskused on stabiilselt välja renditud keskmiselt 95,7% ulatuses ning ettevõtte tähtsus rahvusvaheliste jaekettide jaoks kasvab,” ütles Marcel Kokkeel.

Möödunud aastal tõi Citycon esimesena Eesti turule H&M kaubamärgi, mille kauplused avati Rocca al Mare ja Kristiine keskustes, ning avas Rocca al Mare keskuses Briti ühe suurima kaubamaja Debenhamsi.

Citycon OYJ on jaekaubanduspindade haldamisele ja arendamisele spetsialiseerunud ettevõte, mis omab tugevat turupositsiooni Soomes, Rootsis ja Baltimaades. Citycon omab ja opereerib kokku 37 kaubanduskeskust ning 35 muud jaekaubanduskinnisvara Soomes, Rootsis, Eestis ja Leedus. 


Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Pro Kapital: Ehituslepingu sõlmimine ja Vilniuses ehitustöödega alustamine

AS Pro Kapital Grupp teatab, et kontserni kuuluv tütarettevõte PK Invest UAB sõlmis 05.12.2013 ehituslepingu Merko Statyba UAB’ga Vilniuses asuva korterelamu ehitus- ja projekteerimistööde teostamiseks. Ehituslepingu lõpphind on 4 126 867 Litti (1 195 223 EUR) ilma käibemaksuta.

Ehitusleping sätestab, et UAB Merko Statyba alustab ehitustöödega pärast PK Invest UAB’lt ehitusega alustamise teate saamist. PK Invest UAB’l oli õigus ehitusleping ilma põhjuseta lõpetada.

Seoses uue hoone eelmüügi märkimisväärse edukusega on PK Invest UAB teavitanud 05.02.2014 UAB’d Merko Statyba ehitusega alustamisest.

Uus hoone hakkab asuma Leedus Vilniuses, Pro Kapitali poolt arendatavas Saltiniu Namai elamukompleksis. Uude hoonesse tuleb 16 korterit ja 3 äripinda müüdava pinnaga kokku 1 160 m2. Seisuga 04.02.2014 on 19 pinnast 14 pinna osas sõlmitud ostu-müügi eelleping. Enne ehitusega alustamist on 74% kõigist pindadest leidnud ostja.

AS Pro Kapital Grupp juhatuse esimees Paolo Vittorio Michelozzi kommentaar: „Oleme tunnetanud tugevat nõudlust Vilniuse kõrgema klassi elamispindade turul ja oleme väga rahul uue hoone eelmüügi tasemega. Eelmüükide arv näitab, et Pro Kapitali poolt Vilniuses arendatava toote osas on olemas tugev nõudlus. Valisime ehitustööde teostamiseks usaldusväärse partneri Merko statyba UAB ja oleme veendunud uue projekti edus“.

Uue hoone valmimise järgselt on Saltiniu Namai elamukompleksis täiendavalt veel kasutamata arendusmahtu. Tehing ei ole käsitletav tehinguna seotud isikuga börsi reglemendi mõistes ja emitendi nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Lisainfo:

Saltiniu Namai on elamuehituse arendusprojekt, mis asub Vilniuse vanalinna lähistel. Saltiniu Namai elamukvartali äriplaan näeb ette rea korterelamuid, mida ehitatakse etappide kaupa. Asukoht on atraktiivne elamupiirkond, kuna see paikneb vanalinna läheduses ning sinna pääseb nii auto kui ka ühistranspordiga. Korterelamute ja eramajade ehitamine ning vabaaja-, spordi- ja äritsoonide rajamine annab märkimisväärse panuse Vilniuse linna laiendemisse, kus toimub märkimisväärne mahajäetud tööstusalade ümberehitamine. Saltiniu Namai projekti esimene faas on lõpule viidud: rajati neli viiekorruselist ärklikorrusega hoonet ja 11 eramaja. Pro Kapital on esimeses faasis arendanud 143 korterit, 11 eramaja ja 21 äripinda müüdava pinnaga kokku 15 278 m2. Saltiniu Namai kvartali elanikud saavad juba nautida privaatseid sisehoove, viimistletud maastikuarhitektuuri ja täisvarustuses laste mänguväljakuid.

PK Invest UAB on 12.10.1998 asutatud äriühing, mille 100% aktsiate omanikuks on Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB. Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB kuulub 100% AS-le Pro Kapital Grupp. PK Invest UAB on Leedus Vilniuses asuva Saltiniu Namai elamukompleksi kruntide arendaja.

UAB Merko Statyba on Leedu ehitusettevõte, mis keskendub üldehitusele ning elamuarendusele ja -ehitusele. Ettevõte kuulub AS Merko Ehitus kontserni, mis hõlmab lisaks Eesti juhtivat ehitusettevõtet AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks’i ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksust koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2012. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 915 inimesele ning ettevõtte 2012. aasta müügitulu oli 249,1 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Tartu linn kavandab uusi spordihalle

Linnavalitsus saatis volikogule Kaunase pst 68b ja Annemõisa tn 1a kruntide ning lähiala detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise eelnõu, mille kohaselt kavandatakse Annelinna kahte spordihalli.

„Tartus ei ole praegu suuri sisehalle, kus näiteks jalgpalluritel oleks talvel harjutamiseks paremad tingimused, kuid nõudlus selliste treeningupaikade järgi on väga suur. Esimese etapina alustamegi planeeringu koostamise ja samal krundil asuva amortiseerunud kunstmuruväljaku renoveerimise projekteerimisega, et siis rahaliste vahendite selgudes jõuda lähiaastail ka kerghallide püstitamiseni,“ kommenteeris abilinnapea Tiia Teppan.

Planeeringuala suurusega 9,3 ha asub Annelinna linnaosas ning linna üldplaneeringu kohaselt on see puhke- ja virgestusrajatiste, haridus- ja teadushoonete maa ning muu ühiskondlike hoonete maa.

Eelmisel istungil määras linnavalitsus ka Kaunase pst 68b kinnistul asuva kunstmuruväljaku ja lähiümbruse rekonstrueerimise projekteerimistingimused, mis näevad ette kunstmuruväljaku ja läheduses asuvate mänguväljakute rekonstrueerimise, tribüüni ja piirdeaia rajamise, kõnniteede rekonstrueerimise jm tööd. Tänavu on linnal kavas alustada projekteerimistöödega ning 2015. a alustada kunstmuruväljaku renoveerimist.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Supilinna teemaplaneeringut arutatakse taas märtsikuus

Linnavalitsuse istungil arutati Supilinna teemaplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekuid ja vastuväiteid. Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatakse avalik arutelu märtsi algul.

Eelmise aasta lõpul toimus teemaplaneeringu „Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine” avalik väljapanek. Selle jooksul laekus ettepanekuid eraisikutelt, Supilinna Seltsilt ja Maailma Arhitektuuri Sõprade Seltsilt. Ettepanekud käsitlesid peamiselt Supilinna hoonestuse tihendamise võimalusi, aga ka miljööväärtusi.

“Teemaplaneeringu avalikul väljapanekul ei laekunud olulisi vastuväiteid linnaosa elanikelt, olid vaid mõned üksikud täiendava hoonestamise soovid. Tänavu jaanuaris toimunud arutelul rõhutati vajadust täiendavalt põhjendada teemaplaneeringus aluseks võetud krundistruktuuri säilitamise ning hoonete miljöölise väärtuse määramise aluseid,” ütles linnavalitsuse planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku.

Supilinna teemaplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks toimub avalik arutelu 11. märtsil kell 17 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamiste ruumis Raekoja plats 3, III korrus.

Tartu ühe omanäolisema linnaosa Supilinna moodustab peamiselt 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel väljakujunenud tänavatevõrk ja hoonestus, mis on pärast II maailmasõda täiendatud enamjaolt individuaalelamute ning Eesti taasiseseisvumise aastatel ka uute korterelamutega. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on tagada kaitse- ja kasutamistingimustega Supilinna miljööväärtusega hoonestusala ja seda kujundavate ehitiste, krundistruktuuri, maastikuelementide, miljöö eripära ning avanevate kaug- ja sisevaadete säilimine.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Tallinna üürikomisjon sai kümneaastaseks

Tallinna üürikomisjon tähistas 1. veebruaril asutamisest kümne aasta möödumist.

Tallinna Üürikomisjon alustas tööd 1. veebruaril 2004. Kümne aasta jooksul on esitatud üürikomisjonile kokku 1717 avaldust. Üürikomisjoni pädevuses on eluruumi üürilepingust tulenevate vaidluste lahendamine. ÜürikomisjoEn võtab üürivaidluse menetlusse üürniku või üürileandja kirjaliku avalduse alusel.

Üürikomisjoni tegevuse peamisteks õiguslikeks alusteks on Üürivaidluse lahendamise seadus ja Tallinna Üürikomisjoni põhimäärus, lisaks teised riigi ja Tallinna õigusaktid. Kõik Tallinna üürikomisjoni liikmed on lõpetanud Tartu Ülikooli  õigusteaduse eriala magistriõppe.

„Kümme aastat tagasi toonases elamumajandusametis tööd alustanud Tallinna üürikomisjon lahendab üürnike ja omanike üürivaidlusi ning üürikomisjoni otsused on osapooltele täimiseks kohustuslikud,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Üürivaidluste lahendamiseks võib kodanik pöörduda kas üürikomisjoni või kohtusse. Ent erinevalt kohtust ei pea inimene üürikomisjoni pöördudes maksma riigilõivu, ka menetletakse tema kaebust tasuta ning oluliselt kiiremini.“

Kui alguses oli üürnike ja üürileandjate pöördumiste arv peaaegu võrdne, siis viimase viie aasta jooksul on ilmnenud pöördujate osas üürileandjate ülekaal – sellest  võib järeldada, et üürileandjate usaldus üürikomisjoni vastu on järjest kasvanud. Üürileandjad pöörduvad komisjoni enamasti seetõttu, et nad soovivad pärast üürilepingu lõppemist oma eluruumi enda kasutusse tagasi saada ja üürnikelt võla väljamõistmist. Peamine põhjus, millega üürikomisjoni poole pöördutakse, on üürivõla küsimus.

„Üürikomisjoni kui kohaliku omavalitsuse juures asuva üürivaidlusi lahendava sõltumatu organi loomise vastu on huvi tundnud ka mitmed teised linnad, kuid kahjuks ei ole komisjoni loomiseni mujal jõutud,“ nentis Võrk. „Olgugi, et üürisuhte poolte õiguste kaitseks ja üürileandjate tegevuse reguleerimiseks on sellise komisjoni töö igati õigustanud. Üürikomisjon on ju loodud selleks, et üürimured aeglaselt jahvatavatest kohtuveskitest kiiremini ja pöörduja jaoks odavalt laheneks.“

Möödunud aastal laekus üürikomisjonile 124 avaldust, nendest üürnikelt 22 ja üürileandjatelt 102 (s.h Tallinna linnalt kui üürileandjalt 65).

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Glikman Alvin & Partnerid: Õigusabikulud kuuluvad korteriühistu majandamiskulude hulka

Tsiviilasjas 3-2-1-89-13 on lahendatud küsimust, kas kohtumenetluses kantud õigusabikulud on korteriühistu majandamiskulud.

Korteriühistu juhatus oli sõlminud õigusvaidluste lahendamiseks õigusabilepingu õigusbürooga, mille kulusid hüvitati korteriühistu remondifondi arvelt. Korteriomanikud sellega ei nõustunud.

Kohus leidis aga, et korteriühistu majandamiskuludeks on muuhulgas tasu, mida korteriühistu tasub elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest.

Seega, kui korteriühistu tegevuse tõttu elamu majandamiseks on korteriühistu kohustatud ostma õigusabiteenust, kuuluvad sellise teenuse kulud majandamiskulude hulka.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara: turuinfo 01/2014

Pindi Indeks tõusis detsembris 1,1% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 1015 eurot.

Kui novembris tehti antud linnades 1123 korteriomandi tehingut, siis detsembris langes aktiivsus 1016 tehingule. Aastaga on indeks tõusnud 19,8%.

Võrdluseks – mullu detsembris tehti indeksilinnades 814 korteriomandi tehingut.Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses veel 27 protsendiga.

Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 62,6 protsendi võrra kõrgemal.

Turuülevaadetega saate lähemalt tutvuda siit.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Tallinn aitab korteriühistutel lahendada parkimisprobleeme

Tallinna linnavalitsus seab korteriühistu Mustamäe tee 185 kasuks linnamaale isikliku kasutusõiguse.

Korteriühistu Mustamäe tee 185 kasuksseatakse isiklik kasutusõigus linna omandis olevale Eduard Vilde tee 79a // Mustamäe tee 181a kinnisasjale.

Üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnisasja kogupindala on 17 871 m², isiklik kasutusõigus määratakse kinnisasjal paiknevale parkimisalale, mis hõlmab kinnisasjast 443 m² suuruse osa. Isikliku kasutusõiguse tähtaeg on 15 aastat, kinnisasja omanik isikliku kasutusõiguse eest tasu ei võta. Korteriühistu on kõnealusele elamuesisele alale 2013. aastal vastavalt projektile välja ehitanud parkimisala ja haljastuse, alal on kokku 21 parkimiskohta. Korteriühistu võtab endale kohustuse hoida omal kulul isikliku kasutusõiguse eseme alaliselt heas seisukorras ning tagada isikliku kasutusõiguse esemel aastaringselt heakorra vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale. Selleks kohustub korteriühistu teostama omal kulul isikliku kasutusõiguse eseme hooldus- ja parendustöid.

Lisaks parkimisprobleemide leevendamisele on parkimisalade ehitamiseks korteriühistu kasuks linna maale isikliku kasutusõiguse seadmise puhul oluline aspekt ka linna territooriumi parendamine ja heakorrastamine viisil, mis toob kasu nii ühistule kui ka linnale üldisemalt, muutes linnaruumi praktilisemaks ja  esteetilisemaks.

Tallinna Linnavalitsus kiitis 4. aprillil 2012 heaks „Elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava“, mille eesmärk on korterelamutega aladel lisaparkimiskohtade rajamiseks vajaliku tegevuse kavandamine ja selleks ülesannete andmine.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Uuring: Eestimaalaste arvates on kindlaim investeering kinnisvara

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse värske uuringu kohaselt on Eesti elanike hinnangul kõige turvalisem tuleviku kindlustamise viis investeerida kinnisvarasse. 

Uuringust selgus, et enam kui pooled ehk 55% Eesti elanikest on kindlama tuleviku nimel valmis raha säästma, seejuures 4% elanikest hindas valmidust säästmiseks suureks, 35% mõõdukaks ja 16% väikeseks. „Kõnekas on ka fakt, et kolmandikul elanikest puudub üldse võimalus kokku hoida ja iga kümnes ei soovigi seda teha,“ märkis teabekeskuse juhataja Lee Maripuu.

„Neile, kellel on võimalik säästa, tundub kõige tulusam paigutada raha kinnisvarasse (47%) või panka (33%). Teised säästude investeerimise võimalused, näiteks aktsiate ostmine, raha fondidesse paigutamine, pensionisambad, jäid hindamisskaala alumisse otsa,“ lisas ta. Kinnisvarasse investeerimise usku on teistest enam tallinlased, kõrgema sissetulekuga, 30-49-aastased, kõrgharidusega ja töötavad inimesed, ning pigem mehed kui naised.

Kümnendik inimestest on viimase 10 aasta jooksul investeerinud kinnisvarasse, mis ei ole nende kodu, ja lähema 5 aasta jooksul kavatseb investeerimise eesmärgil soetada kinnisvara 13%, selgus uuringust. Kui suurem osa investeerimishuvilistest pole selleks midagi konkreetset ette võtnud, siis 32% otsib sobivat kinnisvarapakkumist, 13% kogub raha laenu sissemakseks ja 9% otsib head laenupakkujat. „On huvitav, et neljandik lisakinnisvarasse investeerinud inimestest plaanib seda uuesti teha. Ostukavatsusi mõjutas positiivselt ka elanike valmidus piirata tuleviku kindlustamise nimel pere jooksvat tarbimist,“ lausus Maripuu.

Kui teabekeskuse 2013. aastal läbiviidud pensioniuuringust selgus, et 36% elanikest loodab pensionieas toimetulekul kinnisvarale, siis käesolev uuring tõi välja, et tegelikult ei ole inimesed valmis oma kinnisvarast, eelkõige kodust, loobuma. Rahaliselt tõeliselt raskesse olukorda sattudes ei ole suurem osa kinnisvara omanikest ehk 61% nõus müüma omatavast kinnisvarast mitte midagi. Vaid 12% oleks nõus müüma korterit, 8% maavaldust, 7% suvilat või maamaja ja 6% maja või ridamaja, kus elatakse.

Maripuu tõdes uuringu tulemusi kokku võttes, et majandusliku heaolu kindlustamisel käsitlevad inimesed investeeringuna eelkõige oma kodu, mitte lisakinnisvara, maad või muid varasid, mida oleks emotsionaalselt kergem müüa.

„Ühest küljest on kinnisvara, ka oma kodu, kahtlemata investeering, sest suure tõenäosusega on pensioniikka jõudes kodu ostmiseks võetud laen tagasi makstud ning igakuised kulutused selle võrra väiksemad. Samuti saab vajadusel korteri või maja väiksema või soodsama vastu vahetada või müüa. Võttes aga arvesse, et inimesed tegelikult ei ole valmis oma kodust loobuma ka rahalistesse raskustesse sattudes, tasub mõelda alternatiivsetele pensionipõlve kindlustamise viisidele ning mitte panna kõike ühele kaardile,“ lisas teabekeskuse juhataja.

Uuringu „Kinnisvara majandusliku kindlustunde tagajana“ viis Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel mullu detsembris läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Kokku küsitleti telefoni teel juhuvalikul 800 Eesti 16-aastast ja vanemat elanikku.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Merko ehitab Kalamajja kaks targa kodu lahendusega kortermaja

Merko alustas kahe hubase kortermaja ehitust Kalamajas aadressil Vana-Kalamaja 31 / Suur-Laagri 2. Isikupärased ja targa kodu lahendusega varustatud korterid on sissekolimiseks valmis tänavu sügisel.

„Kalamaja on kodusoetajate poolt kõrgelt hinnatud piirkond, kuhu oleme planeerinud ümbruskonnale iseloomuliku arhitektuuriga kaks hubast korterelamut. Lisaks heale asukohale on korterid varustatud targa kodu lahendusega, mis võimaldab nutitelefonist või tahvelarvutist juhtida korteri kommunikatsioone ja elukeskkonda,“ ütles Merko Ehitus Eesti elamuehitusdivisjoni direktor Tiit Kuusik.

Vana-Kalamaja 31 / Suur-Laagri 2 nurgale kerkivas kahes 3-korruselises kortermajas on kummaski kuus korterit ja soklikorrusel kaks äripinda. Kolmanda korruse korterid muudab isikupärasteks paiknemine kaldkatuse all, igal korteril on avar lodža või terrass. Majadevaheline ala on piiratud aiaga ja kujundatud privaatseks õuealaks koos parkimiskohtade ja meeldiva puhkealaga.

Hooned on kavandanud arhitekt Paavo Kais, sisearhitektid on Eerik Olle ja Ahti Peetersoo. Korteriomanikud saavad valida 4 viimistluspaketi vahel. Korterite keskmiseks ruutmeetrihinnaks kujuneb ca 2500 eurot, äripindadel ca 1650 eurot. Lisainformatsioon kodulehel .

Hooned paiknevad rahulike tänavate ääres, 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel vana- ja kesklinnast ning Balti jaamast. Ümbruskonnas asuvad kauplused, koolid ja lasteaiad, asukohale lisab atraktiivsust mere, Lennusadama ja kultuurikilomeetri lähedus.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kuuülevaade: korteri ruutmeetri hind tegi rekordi

Jaanuaris maksis Tallinna korteri keskmine ruutmeeter 1388 eurot, mis on hinnarekord alates 2008. aastast, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.         

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul langes üldine tehingute arv Tallinnas jaanuaris pea kümme protsenti. “Seis on rahulik ning ülepakkumist või erilistrapsimist ei toimu,” ütles Vahter.

Tallinna korteritega tehti jaanuaris 590 tehingut, mis on 3,8 protsenti vähem kui detsembris. Keskmine korteri ruutmeetri hind tõusis kuuga 2,1 protsenti 1388 euroni, mis on 22,3 protsenti kõrgem kui aasta tagasi jaanuaris. Kalleim korter müüdi tänavu jaanuaris 487 500 ning odavaim 2600 euro eest.

Tallinnas müüdi jaanuaris 19 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on kahe võrra vähemkui eelmisel kuul. Kalleim eluhoonega hoonestatud kinnistu võõrandati 790 000 ja odavaim 3000 euro eest.

Hoonestamata elamumaa kinnistuid müüdi jaanuaris Tallinnas üheksa, mis on ühe võrra vähem kui detsembris. Kalleim hoonestamata krunt müüdi 556 000 ja odavaim 8000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine