Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Квартиры в Ида-Вирумаа по-прежнему дешевы и продаются медленно

30.01.2014 Tõnu Toompark

Количество сделок с недвижимостью в Ида-Вирумаа в IV квартале 2013 года составило 673, рост по сравнению с тем же периодом 2012 года был 21%. Оборот сделок с недвижимостью в IV квартале прошлого года составил 7,81 млн евро. Больше всего сделок было в Нарве.

По словам руководителя портала недвижимости KV.EE Тармо Теслона, если в целом на портале количество объявлений о продаже квартир в крупных городах снижается, то количество объявлений о продаже квартир в Ида-Вирумаа за год выросло примерно на 30%. Это свидетельствует о том, что сделки не осуществляются достаточно быстро.

Аналитик Kinnisvarakool OÜ Тыну Тоомпарк сказал, что в части популярных объектов трудно сказать, за какой срок они могли бы быть проданы, так как рынок недвижимости Ида-Вирумаа с низкой ценой является крайне неликвидным, особенно за пределами Нарвы.

“Разница цен на рынке жилых площадей в Ида-Вирумаа очень большая. Крайность – Кохтла-Ярве, где средняя цена сделки по квартире составляет 5000 евро. Показатель средней стоимости может быть обманчивым, так как качество выставленной на продажу недвижимости очень разное, от развалин до квартир с хорошей отделкой и свежим ремонтом”, – добавил Тоомпарк.

Оборот сделок с недвижимостью в IV квартале прошлого года составил 7,81 миллионов евро. Из него большую часть – 3,79 миллионов, обеспечили сделки в Нарве. Средняя цена сделки в Кохтла-Ярве была 4980 евро, в волости Йыхви – 13 611 евро и в Нарве – 20 378 евро.

По мнению Тоомпарка, средняя стоимость сделок с квартирами в Нарве несравнима с Таллинном и Тарту, а учитывая, что это третий по величине город Эстонии, цены на недвижимость кажутся очень низкими.

Артур Тооман
Редактор

http://rus.err.ee/v/virumaa/ecd34b80-1e7f-4732-8440-7a51c6d9f73b

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Аналитик: рынок недвижимости Ида-Вирумаа крайне неликвиден

30.01.2014 Tõnu Toompark

Количество сделок с недвижимостью в Ида-Вирумаа в IV квартале 2013 года составило 673, рост по сравнению с тем же периодом 2012 года составил 21%, а наибольшее сделок было совершено в Нарве, пишет rus.err.ee.

По словам руководителя портала недвижимости KV.EE Тармо Теслона, если в целом на портале количество объявлений о продаже квартир в крупных городах снижается, то количество объявлений о продаже квартир в Ида-Вирумаа за год выросло примерно на 30%, а это значит, что сделки осуществляются достаточно медленно.

Средняя цена сделки в Кохтла-Ярве была 4980 евро, в волости Йыхви – 13 611 евро и в Нарве – 20 378 евро.

Postimees.ru

http://rus.postimees.ee/2679820/analitik-rynok-nedvizhimosti-ida-virumaa-krajne-nelikviden

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 17-20/02/2014

30.01.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool alustab sel aastal uue koolitusega “Kinnisvaraõiguse ABC“. Koolitus keskendub eelkõige kinnisvara omanise ja kinnisvaraga tehingute tegemise õiguslikule baasile.

Kinnisvarakoolituse kogupikkus on 12 tundi ja koolitus toimub kolme 4-tunnise seminarina.

Seminaridest:

esimene käsitleb peaasjalikult tsiviilõigust ja asjaõigust;
teine võlaõigust ja kasutuslepinguid ning käsunduslepinguid
kolmas tehingute tegemist kinnisvaraga ja pärimist.

Koolitus on suunatud kõikidele, kes teevad kinnisvaratehinguid – kas ühekordselt või lausa igapäevaselt.

Koolitust viib läbi väga pikaajalise kogemusega jurist ja koolitaja Evi Hindpere. Evi Hindpere on mh raamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” koostaja ja käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” kaasautor.

Soovitame koolitusel osaleda kõikidel kolmel päeval. Vajadusel on võimalik siiski osaleda ka ainult ühel või kahel seminaril.

Koolitus Kinnisvaraõiguse ABC toimub 17…20/02/2014:

esmaspäev 17/02/2014 kell 16.00-19.15;
teisipäev 18/02/2014 kell 16.00-19.15;
kolmapäev 20/02/2014 kell 16.00-19.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

KV.EE: Maakonnakeskuste korteriturg saab jalad alla

29.01.2014 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti 2013 IV kvartalis Eestis müügiks 13706 korterit. Aastaga vähenes korterite müügipakkumiste arv Eestis tervikuna 5%. Tallinna kui suurima korterituru piirkonnas kukkus müügipakkumiste arv aastaga 15%.

Tähelepanu väärib see, et laienenud on maakonnakeskuste ring, kus korterite müügipakkumiste keskmine hind on aastatagusega võrreldes kerkinud. Detsembrikuistele portaali KV.EE andmetele tuginedes on aastases languses veel ainult viie maakonnakeskuse korterite pakkumishinnad.

Korterite pakkumishindade ja ka tehinguhindade kerkimisele on meid viinud aktiivse korterituru laienemine väljapoole Tallinnat-Tartut-Pärnut. Loodetavasti see tendents jätkub ja kvartali-paari pärast on kõikide maakondade ja maakonnakeskuste korterite hinnad positiivsele vaiksele tõusule pöördunud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	12/2012	12/2013	Muutus, %	12/2012	12/2013	Muutus, %
Eesti	14 489	13 706	-5%	1 021,8	1 127,3	10%
Haapsalu	233	186	-20%	717,0	610,0	-15%
Jõgeva	94	115	22%	221,0	202,0	-9%
Kuressaare	144	190	32%	858,0	878,0	2%
Kärdla	17	14	-18%	478,0	484,0	1%
Narva	234	379	62%	507,0	652,0	29%
Paide	82	131	60%	335,0	284,0	-15%
Põlva	63	71	13%	389,0	427,0	10%
Pärnu	1 080	1 186	10%	1 050,0	1 204,0	15%
Rakvere	160	175	9%	570,0	607,0	6%
Rapla vald	67	81	21%	424,0	518,0	22%
Tallinn	6 574	5 590	-15%	1 418,1	1 670,2	18%
Tartu	1 330	1 255	-6%	1 090,0	1 283,7	18%
Valga	192	283	47%	225,0	195,0	-13%
Viljandi	312	260	-17%	601,0	612,0	2%
Võru	163	136	-17%	450,0	426,0	-5%

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kuku Raadio: Buum

29.01.2014 Tõnu Toompark

Saatejuhid Erki Kert ja Mart Parve räägivad saatekülalise Tõnu Toompark’iga kinnisvarateemadel.

Juurdepääs kodule üle võõra tee

29.01.2014 Tõnu Toompark

Viimasel poolaastal on avalikkuse tähelepanu pälvinud juhtumid kus pankrotivara hulgast on keegi ostnud tee või tänava ning nüüd teeb tee omanik tee kasutajatele takistusi tee kasutamiseks.

Tuntuim taolistest juhtumitest on Tallinnas Haaberstis asuv Hargi tänava juhtum (vt. 29.08.2013. a Eesti Ekspress „Tahad koju pääseda? Maksa! Küüniline sigadus või seaduslik äri.“), Viimsi vallas asuva Pärnamäe küla ja seal asuvate Linnase tee, Kesk-Kaare tee ja Suur-Kaare tee juhtum (vt. 23.01.2014. a Viimsi Teataja „Pärnamäe erateede saaga jätkub: teed kokku ostnud firma tutuvstas oma äriplaani.“) ning viimasena 27.01.2014.a portaalis E24.ee avaldatud uudis kuidas Rae külas asuva Nurme tee omanik keelab tee ääres krunte omavatel isikutel krundile veokitega pääseda s.h on keelanud ka prügiveoauto läbipääsu tänavalt.

Kas taoline tegevus on õiguspärane ning mida ette võtta juhul kui sinu kodu asub eratee ääres ning tee omanik teeb tee kasutamisele takistusi?

Esiteks on võimalik taolise probleemi tekkimine välistada sellega, et enne elamukrundi ostmist kontrollida kellele kuulub tee, mille kaudu krundini jõuab. Mõistlikuks peetakse seda, et see teemaa kuulub kohalikule omavalitsusele või seatakse elamukrundi omaniku kasuks tähtajatu kasutusõigus. Kui arendaja ei ole teed kohalikule omavalitsusele üle andnud või ei nõustu kasutusõigust seadma, siis soovitan sellisesse arendusse krunti mitte osta, sest risk probleemide tekkimiseks on suur.

Kellele kuulub konkreetne teemaa saab igaüks kontrollida Maaameti kaardiserverist ja kinnistusraamatust. Teine võimalus on pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ning uurida nende käest kellele kuulub tee ja kas kohalik omavalitsus on saamas selle tee omanikuks.

Olukorras kus kinnistu on juba omandatud ja arendaja on pankroti läinud, siis peab kinnistuomanik hoidma silma peale väljaandel Ametlikud Teadaanded ning kui seal ilmub kuulutus teemaa müümise kohta, siis tegutsema vastavalt.

Kuid mida teha olukorras kus koduni viiva tee ette on ilmunud keelumärk ja tee omanik keelab seda kasutada?

Vastavalt AÕS § 156 lõikele 1 on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Sõna “vajalik” rõhutab, et kinnisasja peaks saama võimalikult igakülgselt kasutada. Juurdepääsutee elamumaani mõiste hõlmab tänapäeval õigust läbida tee sõidukiga.

Kui pooled ei jõua kohtuvälisele kokkuleppele võõra kinnisasja kasutamise osas peab huvitatud isik pöörduma avaldusega kohtusse.

Kohtus selgitatakse välja kas huvitatud isikul (antud juhul elamukrundi) omanikul on juurdepääs avalikult kasutatavale teele või peab ta selleks ületama teisele isikule kuuluva kinnisasja. Kui taoline ligipääs puudub, siis selgitatakse välja kas on olemas alternatiivne juurdepääs avalikult kasutatavale teele kui see, mille üle pooled vaidlevad. Kui seda ei ole või selle rajamine on ebamõistlikult kallis või selle kasutamine muul viisil ebamõistlik, siis määratakse üldjuhul avaldajale õigus kasutada teisele isikule kuuluvat kinnisasja (teekinnistut) enda kinnistule pääsemiseks.

Ülalviidatud artiklite ühisnimetajaks on lisaks õiguslikule olukorrale ka omanikfirmade esindaja Konstantin Ivanišvili, kes on pankrotivara hulgast ostnud teekinnistud, seadnud üles liikumist keelava liiklusmärgi, ei luba elanikel kasutada teed prügi- või ehitusmaterjalide veoks ning tee kasutamise eest ebamõistlikut suurt tasu.

Meie büroo advokaadid Leino Biin ja allakirjutanu on mitmes kohtuasjas esindanud kliente kes omavad elamukinnistuid teede ääres, mis kuuluvad Konstantin Ivanišviliga seotud isikutele.

Siiani on kolmes kohtuasjas kohus rahuldanud elamukinnistute omanike nõuded ning määranud juurdepääsu kinnistule üle vaidlusaluse tee. Suurimaks vaidluseks nimetatud asjades on tee kasutamise eest tasumisele kuuluva tasu suurus ning K. Ivanišvili on esitanud vastuväite, et tema paigaldatud keelumärk keelab selle tee kasutamise.

Teeseaduse alusel on teeomanikul õigus nõuda eratee kasutamise eest tee kasutajatelt tasu. Kohtud on asunud seisukohale, et nimetatud tasu suuruseks on tee hooldamise kulud, proportsionaalne osa teega seotud maamaksust (selle komponendi üle võib vaielda) ning tee amortisatsiooniga seotud kulud.

Teehoolduse eest küsib tee omanik tavaliselt absurdselt suuri summasid kuid kohtud on siiani lahendanud asja selliselt, et on nõudnud kohalikult omavalitsuselt välja andmed taolise tee hoolduskulude kohta samas piirkonnas ning teinud sellest lähtudes otsuse teehoolduskulude suuruse osas. Kui tee omanik on nõudnud sadu eurosid aastas, siis kohus on välja mõistnud teehoolduse eest kümmekond eurot aastas.

Mõni kohus on tee kasutamise tasu hulka arvanud ka maamaksu, mõni kohus mitte. Minu arvates on maamaks maks omandi eest, mis säilib tee omanikul sõltumata sellest kas ta kasutab teed üksi või kasutavad seda ka teised isikud ning allakirjutanu arvates maamaksu tee kasutamise tasu hulka arvama ei peaks. Samas kui seda ka tehakse, siis summa on marginaalne.

Kolmas komponent tee kasutamise tasu juures on tee amortisatsioonikulu. Selge on see, et tee kasutamise käigus kulub ning tee omanik on kohustatud seda teatud seisundis hoidma ning sellega kaasnevad kulud. Kohtud on tee amortisatsiooni eest tasu suuruseks määranud umbes 10 eurot aastas.

Kui Konstantin Ivanišvili on läbi temaga seotud isikute tee kasutajatelt nõudnud küll ühekordseid tasusid mõnikümmend kuni mõnisada eurot korra eest kui ka teinud ettepaneku osta tee mõnekümne tuhande euro eest ära, siis peale kohtumenetluse on tulemuseks see, et tema kasuks mõistetakse välja tee kasutamise tasu mõniteist kuni mõnikümmend eurot aastas. Tähelepanu peab pöörama ka sellele, et tegemist on asjaõigusliku vaidlusega ning kui kohus annab elamukrundi omanikule kasutada erateed avalikult kasutatavale teele pääsemiseks, siis tee omaniku poolt paigaldatud liiklusmärgid ei oma tee kasutamise õiguse osas mingit tähtsust ning neid võib ignoreerida.

Kokkuvõtvalt – kui olete sattunud olukorda kus Teie koduni viiv tee on kellegi eratee ja tee omanik käitub ebamõistlikult ja kohalikult omavalitsuselt abi olukorra lahendamiseks ei ole loota, siis kõige mõistlikum viis on pöörduda avaldusega kohtusse ning taotleda ligipääsu üle võõra kinnisasja Teile kuuluva kinnistuni.

Alan Biin
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas

Artikli allikas: http://www.heta.ee/blogi/

Tulevase muusikakooli detailplaneering peagi avalikul väljapanekul

28.01.2014 Tallinn.ee

Pärnu mnt 59 kinnistule muusikakoolide kompleksi kavandav detailplaneering on 6.-20. veebruarini avalikul väljapanekul.

Detailplaneeringu materjalidega saab ülalnimetatud ajavahemikul tutvuda tööpäeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses (Nunne tn 18 hoovimaja, tuba 32) ning Tallinna Linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7, I korrus).

Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda ka Tallinna linna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/

Pärnu mnt 59 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eesmärgiks on luua võimalused ehitada 2,7 ha suurusele maa-alale kuni neljast hoonest koosnev, kuni kuue maapealse ja ühe maa-aluse korrusega õppekompleks. Uushoonestus on kavandatud Pärnu maanteest kaugemale kui krundil praegu asuv ühiselamu.

“Uus õppehoone loob ühiste kontserdi- ja harjutussaalide ning raamatukogu kaudu koolide vahele tugeva sünergia ning võimaldab nii inim- kui materiaalseid ressursse otstarbekamalt kasutada,” ütles abilinnapea Taavi Aas. “Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et need kolm kooli ühendav hoone hakkab asuma Muusika- ja Teatriakadeemia läheduses ning ka rahvusooper “Estonia”, kus toimub balletikooli õppepraktika, ei asu kaugel.”

Ala hoonestamiseks parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldati 2011. aastal rahvusvaheline ideekonkurss. Ehitusõiguse määramisel on arvestatud võimalusega kahe parimaks hinnatud töö elluviimiseks. Haridus- ja teadusministeerium soovib rajada planeeritavale maa-alale muusikaõppeasutuste hoonetekompleksi, kuhu koonduksid Tallinna Muusikakeskkool, G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool ja Tallinna Balletikool. Koolide praegused hooned on viletsas seisus ja ei vasta ka muusika- ja tantsuõpetamise vajadustele.

Ühtlasi annab detailplaneering võimaluse Tallinna Polütehnikumi hoonele juurdeehituse rajamiseks. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS. Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 11. detsembri 2013 korraldusega nr 1709-k.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara Aktsiaselts plaanib Sikupilli keskuse naabrusse kuni 13-korruselist büroohoonet

28.01.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus arutab homsel istungil Sikupilli keskuse naabrusse kuni 13-korruselise büroohoone rajada võimaldava detailplaneeringu koostamise algatamist.

Tartu mnt 85 ja Lasnamäe tn 2 kinnistute detailplaneeringu koostamise eesmärk on luua võimalused Tartu mnt 85 kinnistul asuva 2-korruselise hoone katusekorruse väljaehitamiseks ja kinnistule ühe kuni 13-korruselise hoone ehitamiseks. 10-korruselise büroohoonega hoonestatud Lasnamäe tn 2 kinnistu on määratud planeeritava ala koosseisu, kuna kavas on lahendada ühine sissesõit Tartu mnt 85 ja Lasnamäe tn 2 kinnistutele Lasnamäe tänavalt, maapealne ja maa-alune parkimine ning kinnistute vahelise piiri muutmine.

Planeeritava maa-ala suurus on 1,65 ha. Planeeritav maa-ala asub Kesklinna linnaosa piiril Lasnamäe paeklindi serval, Ülemiste liiklussõlme naabruses.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada vajadusega säilitada võimalikult autentselt ajalooline vanglahoone ja Tartu mnt poolne väravaga paekivimüür, Tartu mnt 85 kinnistule rajatava hoone esimese korruse tänavaga külgnevasse osasse tuleb planeerida äri- ja teenindusruumid ning kinnistu loodeosas asuv kõrghaljastus tuleb säilitada. Detailplaneeringu koostab Linnaruumi OÜ. Detailplaneeringu algatamise ettepaneku esitas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts.

Lasnamäe Linnaosa Valitsus korraldab detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks väljapaneku ning avaliku arutelu.

Tartu mnt 85 ja Lasnamäe tn 2 kinnistu omanik on Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. Tartu mnt 85 kinnistul paiknevad kaks haldushoonet ja garaaž ning Lasnamäe tn 2 kinnistul üks 10-korruseline büroohoone. Alale varem kehtestatud Lasnamäe tn 2 kinnistu detailplaneeringu alusel on kinnistule ehitatud 10-korruseline ärihoone ja algatatava detailplaneeringuga ei soovita Lasnamäe tn 2 kinnistu ehitusõigust suurendada.

Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala juhtotstarbeks määratud keskuse ala. Algatatav detailplaneering on Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga kooskõlas.

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 17-20/02/2014

28.01.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool alustab sel aastal uue koolitusega “Kinnisvaraõiguse ABC“. Koolitus keskendub eelkõige kinnisvara omanise ja kinnisvaraga tehingute tegemise õiguslikule baasile.

Kinnisvarakoolituse kogupikkus on 12 tundi ja koolitus toimub kolme 4-tunnise seminarina.

Seminaridest:

esimene käsitleb peaasjalikult tsiviilõigust ja asjaõigust;
teine võlaõigust ja kasutuslepinguid ning käsunduslepinguid
kolmas tehingute tegemist kinnisvaraga ja pärimist.

Koolitus on suunatud kõikidele, kes teevad kinnisvaratehinguid – kas ühekordselt või lausa igapäevaselt.

Soovitame koolitusel osaleda kõikidel kolmel päeval. Vajadusel on võimalik siiski osaleda ka ainult ühel või kahel seminaril.

Koolitus Kinnisvaraõiguse ABC toimub 17…20/02/2014:

esmaspäev 17/02/2014 kell 16.00-19.15;
teisipäev 18/02/2014 kell 16.00-19.15;
kolmapäev 20/02/2014 kell 16.00-19.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Täiendav seadusemuudatus vähendab väikeste korteriühistute aruandlust

28.01.2014 EKÜL

Nädalavahetusel toimunud Virumaa korteriühistute foorumil andis korteriomandi- ja ühistuseaduse menetlemise hetkeseisust paramendis ülevaate eelnõu juhtivkomisjoni – õiguskomisjoni – esimees, Riigikogu liige Marko Pomerants.

Elavat arutelu tekitanud seaduseelnõust kõneldes toonitas Pomerants, et eeldatavasti peaks uus seadus plaanipäraselt ehk jaanuaril 2018 jõustuma. Ta tõi taaskord esile ka uue seaduse tegemise põhjendused: uus seadus hakkab asendama seni kehtinud kaht küllaltki vastuolulist seadust, kaovad ära korteriühisused ja nende asemele tekivad ühistud – kui seaduse jõustumise ajaks pole korterelamus ühistut loodud, loob selle riik.

Samuti hakkab uue seaduse kohasel kaasomanike solidaarse vastutuse asemel kehtima korteiühistu vastutus ning korteriomanikel on õigus saada juhatuselt infot KÜ tegevuse kohta. Viimase punkti osas esitasid sotsiaaldemokraadid soovi sätet muuta, pakkudes välja, et juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele või kui on alust arvata, et korteriomanik kuritarvitab saadud teavet. KÜ rahalise seisu kohta käiva info võimalikku pahatahtlikku kasutamist on rõhutanud ka korteriühistud
oma muudatusettepanekutes.

Pomerantsi sõnul ei leidnud see aga toetust, kuna tegemist on tegemist liiga subjektiivse küsimusega. “Pahatahtlikkust on raske hinnata,” möönis ta. Toetust ei saanud ka Keskerakonna ettepanek vahelülina üleriigilise vaidekomisjoni loomisest, vähendamaks kohtute senist ülekoormust korteriühistute vaiete lahendamisel.

Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi avaldas aga kahetsust, et korteriühistute soovi muuta põhikiri kohustuslikuks, arvesse ei võetud. “EKÜL on jätkuvalt seisukohal, et korteriühistutele on põhikiri väga oluline. Põhikiri korteriühistutele aitab oluliselt leevendada omavahelisi suhteid ja on lihtsamalt loetav ning arusaadavam kui seadused paraghrahvide rägastikus. Miks peab juurutama üldisest ühinguõigusest erineva üldpõhimõtte ja seda katsetama korteriühistute peal?” paiskas Mardi õhku retoorilise küsimuse.

Uues seaduses on sätestatud ka korteriühistu pandiõigus, mis võimaldab korteriühistul võlgnikelt korteri müümise korral võla katteks raha saada.

Pomerantsi sõnul arutas õiguskomisjon ka ettepanekut, mille kohaselt võiks KÜ juhatus vabastada korteriomaniku põhjendatud taotluse korral osaliselt või täielikult majanduskulude kandmisest – taoline võimalus võiks komisjoni hinnangul olemas olla. Pikenema peaks ka KÜ juhatuse kehtetuks tunnistamise tähtaeg. Hea uudisena märkis Pomerants plaanitavat muudatust raamatupidamisseaduses, mille kohaselt pole tulevikus väikestel, kassapõhise raamatupidamisega ja juhatuseta ühistutel enam vajadust koostada majandusaasta aruannet ja esitada seda korterite ühistute registrile.

“Eesti Korteriühistute Liit on seisukohal, et õiguskorra stabiilsus on korteriühistute arengu olulisim nurgakivi. Õiguskindlus ja õigusrahu peavad olema tagatud, mingil juhul ei tohi uus seadus olla mitmeti tõlgendatav ja see peab olema arusaadav miljonile inimesele, kes täna Eestimaal kortermajades elavad. Uue seadusega ei tohi mingilgi moel kahjustada olemasolevate korteriühistute tegutsemisvabadust nende õiguslikke põhimõtteid ja kogu ühistegevusega seonduvat ideoloogiat,” pani Mardi seaduseloojatele südamele.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Atko rajab Tallinnasse uue bussipargi

28.01.2014 Tõnu Toompark

Autobussikontsern AS Atko ostis Lasnamäele Paneeli tänavale suure hoonestatud kinnistu ja rajab sinna endale juhtimis- ja hoolduskeskuse.

Tehingut nõustanud 1Partner Kinnisvara konsultandi Juha Ajakaineni sõnul on lepingu täpne maht konfidentsiaalne, kuid jääb pooleteise miljoni euro suurusjärku. “Praegu on krundil 2700-ruutmeetrit heas korras hooneid, kuhu peale ümberkorraldusi tuleb dispetšerikeskus, bussijuhtide ruumid ning lisaks ehitatakse juurde hoolduskeskus ja pesula busside hoidmiseks ja teenindamiseks,” ütles Ajakainen.

Juha Ajakaineni sõnul on suure mahuga ärikinnisvara Tallinnas keeruline leida ning mitmed kliendid otsivad juba aastaid sobivat pinda. “Atkole otsisime sobivat lahendust üle aasta,” ütles Ajakainen ja lisas, et üldise statistika kohaselt tehakse suuri tehinguid järjest enam ja ka pank annab praegu küllalt hästi ja odava intressiga laenu.

“Kuna riigi ehitustellimus on vähenenud, siis on ka ehitushinnad langenud ja tasub kaaluda ise ehitamist, kui sobivat pinda ei leia,” ütles Ajakainen.

Atko uus bussipark asub Lasnamäel 1,3-hektarilisel krundil aadressil Paneeli 4d. Kompleks hõlmab 1000-ruutmeetrist büroohoonet, kaht kokku 1500-ruutmeetrist tootmishoonet ning laohalli.

1Partner Kinnisvara: Büroopindade üürihinnad püsivad sel aastal paigal

28.01.2014 Tanel Tarum

Büroopindade pakkumine on märgatavalt suurenenud. Kunagine vaikeelu büroode arendusturul on asendunud vilka sebimisega. Äsja on valminud mitmeid büroohooneid, uued on ehituses ja mitmeid planeeritakse peatselt alustada. Suurenev pakkumine hoiab büroode hinnad käesoleval aastal paigal, analüüsib kinnisvaraturgu 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum

„Uusi kontoripindu lisandus eelmisel aastal, lisandub käesoleval ja järgmiselgi aastal üskjagu palju,“ selgitab Tanel Tarum. „Uutest hoonetest saame välja tuua näiteks maksuameti ja statistikaameti uued hooned Ülemistel ja Tatari tänaval, G4Si maja Paldiski maanteel. Ehituses on uued bürood Metalli 3 ja praktiliselt samas kõrval asuv Mehaanika tänava Mentori Ärimaja. Äsja teatas Kawe, et Baltika kvartalisse on plaan uus kontorihoone rajada. Nimetatud majade peale on kokku pinda üle 40 000 ruutmeetri.“

Kontoripindade pakkumine on suurenenud ja veelgi suurenemas. Küll ei näe me sama hoogsaid arenguid üürnike poole peal. Uusi üürnike lisandub suhteliselt vähe, pigem toimub olemasolevate üürnike ümberkolimine. Üürnikud on eelkõige ikkagi kohalikud ettevõtted, kelledest üksikud laienevad ja teised lihtsalt uut parema asukohaga kvaliteetsemat pinda otsivad.

„Büroode üürihinnad püsivad käesoleval aastal samas, kus need olid möödunud aastalgi,“ prognoosib Tanel Tarum. „Lisanduv uute ruumide pakkumine ja pakkumine juba olemasolevates hoonetes ei võimalda üürihindu käesoleval aastal tõsta.“

Tallinna Kesklinna büroode üürihinnad on kaasaegsetes uutes hoonetes 12-14 €/m², vanemates hoonetes 10-13 €/m². Kesklinna läheduses olevate uute büroohoonete hinnatase on 10-13 €/m². Vanemates, kuid siiski hea kvaliteediga hoonetes on äärelinna büroode üürihind 6-10 €/m².

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kinnisvarakool: Uues vormis “Kinnisvara müügikoolitus” toimub 12/02/2014

28.01.2014 Tõnu Toompark

Olene “Kinnisvara müügikoolitusele” loonud uue näo. Selleks, et kõik vajalik ära rääkida pikendasime müügikoolituse 6 tunni pikkuseks.

Koolitust viivad läbi psühholoog Anneli Salk, kes räägib 4 tunni kestel müügipsühholoogiast. Juttu tuleb maakleri rollist, aktiivsest müügist, otsustamise strateegiatest ja paljust muust.

Koolituse teises osas räägib kutseline maakler ja Remax Central’i juhatuse liige Ruth Tõniste praktilisest kinnisvaramüügist ja võimalustest seda protsessi muuta efektiivsemaks.

“Kinnisvara müügikoolitus” toimub kolmapäeval 12/02/2014 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: Korteritehingute käive kasvas aastaga 31%

28.01.2014 Tõnu Toompark

Korteritehingute arv Eestis jätkas maa-ameti andmetel ka 2013 IV kvartalis kasvu. Tehinguid tehti sel ajal 4719 korteriomandiga koguväärtusega 234 miljonit eurot.

Aastaga kasvas korteritehingute arv 17%, mis on märkimisväärne tõus. Kõrge korteritehingute arv viis kasvule ka korterite hinnad. Keskmine korteritehingu ruutmeetrihind oli 2013 IV kvartalis Eestis 885 €/m², aastane hinnatõus oli 14,5%.

Keskmisest ruutmeetrihinna tõusust kasvas pisut vähem keskmise korteritehingu väärtus. Keskmine Eesti korteritehingu väärtus oli 2013 IV kvartalis 49 600 eurot. Aastaga kerkis see näitaja 12% võrra.

Kasvava tehingute arvu ja kerkivate hindade tõel kasvas hoogsalt ka korteritehingute käive. Omaniku vahetanud korterite väärtus oli 2013 IV kvartalis kokku 234 miljonit eurot ehk aastatagusest 31% rohkem.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Virumaa Korteriühistute Foorumil arutleti uue seaduse üle ja räägiti renoveerimisest

27.01.2014 Tõnu Toompark

Virumaa korteriühistud kogunesid jaanuari lõpus foorumile “Mida toob aasta 2014 Virumaa korteriühistule?”, et vaadata mida toob korteriühistutele alanud aasta, kuulata õpetlikke renoveerimiskogemusi ning arutleda küttehinna üle.

Foorumil andis korteriomandi- ja ühistuseaduse menetlemise hetkeseisust paramendis ülevaate eelnõu juhtivkomisjoni, õiguskomisjoni esimees, Riigikogu liige Marko Pomerants. “Arutelu õiguskomisjonis on staadiumis, kus hakatakse fraktsioonide ja asjassepuutuvate organisatsioonide muudatusettepanekuid hääletama,” rääkis Pomerants. Elavat arutelu tekitanud seaduseelnõust kõneldes toonitas Pomerants, et eeldatavasti peaks uus seadus plaanipäraselt ehk jaanuaris 2018 jõustuma. Ta tõi taaskord esile ka uue seaduse tegemise põhjendused: uus seadus hakkab asendama seni kehtinud kaht küllaltki vastuolulist seadust, kaovad ära korteriühisused ja nende asemele tekivad ühistud – kui seaduse jõustumise ajaks pole korterelamus ühistut loodud, loob selle riik.

Samuti hakkab uue seaduse kohaselt kaasomanike solidaarse vastutuse asemel kehtima korteiühistu vastutus ning korteriomanikel on õigus saada juhatuselt infot KÜ tegevuse kohta. Viimase punkti osas esitasid sotsiaaldemokraadid soovi sätet muuta, kuna tihtipeale võib infot korteriühistu kohta kasutada ära pahatahtlikult – KÜ rahalise seisu kohta käiva info võimalikku pahatahtlikku kasutamist on rõhutanud ka korteriühistud oma muudatusettepanekutes. Pomerantsi sõnul ei leidnud see aga toetust, kuna tegemist on liiga subjektiivse küsimusega. “Pahatahtlikkust on raske hinnata,” möönis ta. Toetust ei saanud ka Keskerakonna ettepanek vahelülina üleriigilise vaidekomisjoni loomisest, vähendamaks kohtute senist ülekoormust korteriühistute vaiete lahendamisel.

Virumaa ühistujuhid rõhutasid foorumil jätkuvalt ka põhikirja olulisust – uus seadus põhikirja kohustust enam ei sätesta ning õiguskomisjon põhikirja vajalikkust ka ei toetanud. “Uus seadus on paindlikum ning las selle otsustab iga ühistu ise. Lähtutakse siiski sellest, et enamikel ühistutel on põhikiri nagunii olemas,” rääkis Pomerants. Uues seaduses on sätestatud ka korteriühistu pandiõigus, mis võimaldab korteriühistul võlgnikelt korteri müümise korral võla katteks raha saada.

Pomerantsi sõnul arutas õiguskomisjon ka ettepanekut, mille kohaselt võiks KÜ juhatus vabastada korteriomaniku põhjendatud taotluse korral osaliselt või täielikult majanduskulude kandmisest – taoline võimalus võiks komisjoni hinnangul olemas olla. Pikenema peaks ka KÜ juhatuse kehtetuks tunnistamise tähtaeg. Hea uudisena märkis Pomerants plaanitavat muudatust raamatupidamisseaduses, mille kohaselt pole tulevikus väikestel, kassapõhise raamatupidamisega ühistutel enam vajadust esitada raamatupidamisaruannet. “Korteriühistute küsimused on ka poliitikutele väga olulised,” rõhutas Pomerants.

Muude teemadena olid foorumil vaatluse all koostöö korteriühistute ja kohaliku omavalitsuse vahel: Rakvere korteriühistutega rääkis abilinnapea Rainer Miltop. Energiaekspert Aare Vabamägi selgitas, kuidas kujuneb tulevikus Rakvere soojuse hind ning ülevaate sellest, kuidas kasutasid korteriühistud KredExi toetusmeetmeid viimastel aastatel ning esmast informatsiooni, millal võivad avaneda ühistutele uued renoveerimistoetused andis KredExi spetsialist Lauri Suu. Spetsialisti sõnul peaks eeldatavalt kuni aastani 2020 kehtima varasem toetusskeem, hetkel on aga üleminekuaeg ja tulevik on segane.

Kõneks olid ka raamatupidamisküsimused: muudatusi, mida toob ühistutele tänavu 1.veebruarist 2014 jõustuv rahvusvaheline SEPA arveldussüsteem, selgitasid foorumil Swedbanki korteriühistute valdkonna tippspetsialist Janis Pugri ning raamatupidaja Karen Kangur.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul võib foorumit pidada igati kordaläinuks. Eriti oluliseks pidas ta ühistute esimeeste ja õiguskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi vahetut arutelu. Usun ,et see annab seadusandjate tunnetuse probleemidest millega ühistujuhid jgapäevaselt kokku puutuvad , sõnas Jaadla.